Kiri

Sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrust nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ muutmine ning sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrust nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“. Määruses nr 123 kehtestatakse nakkushaiguste tõrje nõuded COVID-19 nakkuse puhul. Muudatus on vajalik, et anda selged reeglid nakkustõrje meetmete järgmisele pärast eriolukorra lõppu ning ennetada COVID-19 puhangut või epideemilist levikut. Määruses nr 114 tehakse tehniline muudatus seoses sellega, et karantiini ei kehtesta kehtiva õiguse kohaselt maavanem. Käesoleval juhul kehtestatakse määrus NETS § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemide arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected]; 6269 127), Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna juhataja Mari-Anne Härma ([email protected]; 794 3524), sama osakonna nõunik Irina Dontšenko ([email protected]; 794 3545), sama osakonna peaspetsialist Hanna Sepp ([email protected]; 794 3518) ja sama osakonna peaspetsialist Jelena Rjabinina ([email protected]; 794 3522). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected]; 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). COVID-19 tõrjenõuete kehtestamine on vajalik, kuivõrd tegemist on uue epideemilise levikuga nakkushaigusega, mille ennetuseks ja tõrjeks ei ole seni õigusruumis nõudeid kehtestatud. Nakkustõrje nõuete kehtestamine aitab tõhusamalt vältida COVID-19 nakkuse puhangut ja epideemilist levikut ka pärast eriolukorda ning võtta kasutusele meetmeid nende nõuete mittetäitmise või rikkumise korral. Praeguse teadmise kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased teiste ägedate respiratoorsete viirushaiguste (nt gripi) sümptomitele. COVID-19 haiguse riskirühma kuuluvad vanemaealised ning krooniliste ja kaasuvate haigustega ning pärsitud immuunsusega isikud, kellel võib haigus kulgeda väga raskelt. Noortel ja tervetel inimestel kulgeb COVID-19 üldjuhul kergete sümptomitega ning seetõttu võib nakatumine märkamatult kulgeda või segi minna teiste respiratoorsete viirusnakkustega. Lastel kulgeb haigus reeglina kergete sümptomitega või asümptomaatiliselt. COVID-19 nakkus levib inimeselt inimesele eelkõige piisknakkusena ning saastunud käte ja pindade kaudu. Haiguse peiteperiood on 2–14 päeva, keskmiselt 5 päeva. Inimene võib olla nakkusohtlik 1–2 päeva enne sümptomite avaldumist kuni sümptomite kadumiseni. Hinnanguline keskmine nakkuslikkuse periood kergetel ja mõõdukatel juhtudel on 7–12 päeva, rasketel juhtudel kuni 14 päeva. Praeguste teadmiste kohaselt on viirus patsiendi organismist tuvastatav kuni 37 päeva, kuid reeglina ei ole patsient enam nakkusohtlik 14 päeva möödudes pärast sümptomite teket. Lisa punktis 41.1 kirjeldatakse nõudeid COVID-19 haige isoleerimisel. Kergemate haigussümptomitega isikud peavad jääma koju ning võtma ühendust arstiga. Vastavalt arsti, üldjuhul perearsti, otsusele jääb haigestunu kodusele ravile ja eneseisolatsiooni. Arsti otsusel väljastatakse inimesele haigusleht ning tehakse haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs. Eneseisolatsioon tähendab, et inimene peab jääma koju või eralduma mujale ning vältima kontakte ehk kokkupuudet teiste inimestega, sh võimaluse korral piirama kokkupuuteid pereliikmetega ning eriti riskirühma kuuluvate inimestega. Samuti peab eneseisolatsioonis olev inimene pidama rangelt kinni hügieeninõuetest, et vältida nakkuse edasilevitamist oma pereliikmetele ja nende kaudu teistele. Kui inimese seisund lubab töötamist, võib tööandjaga kokkuleppel tööd jätkata vaid kaugtöö vormis. Terveks tunnistamine, st koduse ravi ja eneseisolatsiooni lõpetamine toimub arsti otsusel. Hospitaliseerimine toimub kliinilisel näidustusel, eelkõige raskete sümptomite (väga kõrge palavik, hingamisraskused jne) esinemise korral. Haige hospitaliseeritakse kiirabiga ning kõik haigega kokkupuutunud pinnad tuleb pärast COVID-19 kahtlusega patsiendi transportimist puhastada ja desinfitseerida. Nii kiirabitöötajad kui ka teised COVID-19 nakkuse kahtluse või kinnitatud diagnoosiga patsiendiga tegelevad tervishoiuasutuse töötajad (arstid, õed, sanitarid jm) peavad kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Hospitaliseerimisel tehakse COVID- 19 kahtlusega patsiendil haigustekitaja tuvastamiseks laboratoorne analüüs ning patsienti tuleb käsitleda nakkusohtlikuna kuni analüüsitulemuse selgumiseni. Analüüse tehakse vastavalt Terviseameti juhistele. COVID-19 patsiendi haiglast väljakirjutamine toimub raviarsti otsusel ning patsient jätkab kodust ravi ja eneseisolatsiooni arsti jälgimise all. Inimene tunnistatakse terveks arsti otsusel. Lisa punktis 41.2 sätestatakse tõrjemeetmed, mida peab nakkuskoldes rakendama, samuti esitatakse desinfektsiooninõuded. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse Terviseameti juhistest. Kui isikul avalduvad haigussümptomid töökohal või (laste)kollektiivis, tuleb haigestunu nakkuse edasise leviku vältimiseks viivitamata teistest isoleerida ning saata koju või raskemal juhul kutsuda kiirabi. Eelpoolmainitu tagatakse tööandja või kollektiivi eest vastutava isiku poolt. Kollektiivi all mõeldakse tegevuse või huvide poolest koos tegutsevat inimeste rühma, nt laste või täiskasvanute huvikoolid, lasteaiarühmad, spordiklubid vms. Vastavalt tervislikule 2 seisundile saadetakse haigestunu koju või raskemate sümptomite esinemisel (nt hingamisraskused vm tõsine seisund) kutsutakse kiirabi. Kui isikul avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud sümptomid (nt kurguvalu, kuiv köha või palavik), peab tema või lapse puhul lapsevanem võtma ühendust arstiga. Arsti otsusel jääb isik kodusele ravile ja eneseisolatsiooni. Haigustunnustega isikud ei tohi minna tööle. Samuti peavad kodus püsima haigustunnustega lapsed ning neid ei tohi viia lasteaeda, lapsehoidu, kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikesse ruumidesse või aladele (nt mängutoad või mänguväljakud ning muud kohad, kus pole võimalik vältida kontakti teiste inimestega). COVID-19 haigestunu tuvastamise korral peavad kõik haigestunuga lähikontaktis olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt arsti otsusele ja lähtudes Terviseameti juhistest. Lähikontaktse määratluse avaldab Terviseamet. Haigestunuga kokkupuutunud pinnad (nt töökohal ühiskasutatavad pinnad ning need, millega haigestunu kokku puutus) ja esemed tuleb puhastada ja desinfitseerida. Juhul, kui COVID-19 nakkusele viitavad haigussümptomid avalduvad sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil, tagab asutus haigustunnustega isiku kohese isoleerimise ning võtab ühendust isiku arstiga või raskemal juhul kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses korraldatakse vajaduse korral töö ümber, et tagada võimalikult nakkusohutud tingimused ja vältida nakkuspuhangut asutuse sees. Haigestunute ja nendega kontaktis olnud kliendid ja personal isoleeritakse ülejäänud asutuse klientidest ja personalist, kas määrates nö tervete ja haigete tsoonid või muul viisil. Võimalusel töötab erinevates tsoonides eraldi personal, kes omavahel kokku ei puutu. Tööandjal on õigus suunata personali ka täiendavasse tervisekontrolli. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses on oluline ka asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine personali poolt vältimaks nakkuse levitamist asutuse klienditele. Samuti on oluline haigestunud isikuga kokkupuutunud ruumide ja pindade tõhus puhastamine ning desinfitseerimine. Ka tervishoiuasutustes võib vajaduse korral toimuda töö ümberkorraldamine, mis võib tähendada nt eraldiseisva COVID-19 osakonna moodustamist või personali ristkasutuse vältimist. Tervishoiuasutuste personal peab kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Lisa punktis 41.3 märgitakse, et COVID-19 nakkuse vastane vaktsiin puudub ning seetõttu ei ole võimalik kehtestada ka nõudeid immuniseerimiseks. Lisa punktis 41.4 sätestatakse tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral, mille kehtestamisel lähtutakse Terviseameti juhistest. Terviseamet hindab nakkushaiguse epidemioloogilist olukorda ja kaasnevaid riske ning annab hinnangust lähtuvalt asjakohaseid juhiseid haiglates ja sotsiaalteenuseid osutavates asutustes külastuste piiramiseks. Tervishoiuasutustes on COVID-19 nakkuse puhangu ja epideemilise leviku korral oluline pöörata eriliselt tähelepanu personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele, st tagada personalile asjakohased isikukaitsevahendid ja nende korrektne kasutamine, pidada kinni infektsioonikontrolli nõuetest ning kontrollida nende nõuete järgimist regulaarselt, et ennetada ja vältida nakkuse levikut asutuse sees ja asutusest väljapoole. Samuti jälgitakse nendes asutustes igapäevaselt personali tervist ja haigestunud töötajad eemaldatakse koheselt töölt. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses tuleb korraldada personali tervise igapäevane jälgimine (nt temperatuuri mõõtmine, haigustunnustega töötajate koju saatmine jne) ning vajaduse korral isikukaitsevahendite korrektse kasutamise õpetamine, eesmärgiga vältida nakkuse 3 sissetoomist personali kaudu ning tagada klientide nakkusohutus. Samuti peab sotsiaalteenuseid osutav asutus tagama asutuse klientidel avalduvate haigussümptomite varajase märkamise ja tervishoiutöötaja teavitamise, et haigustunnustega isikud võimalikult kiiresti teistest isoleerida ning vältida asutuse sisest nakkuse levikut. Lasteasutused (st koolides, lasteaedades, lapsehoidudes jt sarnastes asutustes) korraldavad laste tervise igapäevase jälgimine, et haigustunnustega lapsed varakult avastada ja koju saata. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ § 5 lõiget 13, jättes nimetatud lõikest välja sõnad „maavanema kehtestatud“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Sätte sisu ja haiguslehe väljastamise tingimused jäävad võrreldes kehtiva korraga samaks. Muudatuse sisuks on see, et hetkel kehtiva õiguse kohaselt ei kehtesta karantiini maavanem, vaid kohalik omavalitsus Terviseameti ettepanekul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega kehtestatakse COVID-19 nakkuse tõrjenõuded ja meetmed, mida seni kehtestatud ei ole ning mille täitmine aitab vältida järgmist COVID-19 nakkuse puhangut või epideemiat. Samuti seavad määruse muudatusega kehtestatavad nakkustõrje nõuded ja meetmed nö standardi, mida tuleb järgida ka eriolukorra piirangute leevendamise järel. Määruse muudatusega kaasneb positiivne mõju rahva tervisele ja selle kaitsele. Raviasutustele ja sotsiaalteenuseid osutavale asutusele võivad nõuete kehtestamisega kaasneda täiendavad kulutused isikukaitsevahendite hankimise näol, kui neid varem ei ole tavapäraselt soetatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab tavapäraste ülesannete täitmise raames tõhusamat nakkusennetus- ja –tõrjetegevust. Määruse muudatusega kaasneb positiivne kaudne mõju riigieelarvele, sest nakkustõrje nõuete järgimisega hoitakse muu hulgas kokku ka tervishoiu- ja ravikulusid ning epideemia tekke ärahoidmisega välditakse ühtlasi ka majanduslangusest ja –kahjudest tingitud kulusid, ettevõtlussektori kahjusid, tööpuuduse suurenemist, suurenenud avaliku sektori kulutusi epideemia haldamiseks jne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule ja Eesti Lastehoidude Liidule. 4  Ministeeriumid Meie 14.05.2020 nr 1.2-2/58-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu. Tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis on seotud COVID-19 pandeemia leviku tõkestamisega. Kooskõlastusi ja arvamusi käesolevale eelnõule ootame hiljemalt 14. mail kella 15.00-ks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. EN_13.05.2020.docx 2. SK_13.05.2020.docx Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Eesti Haigekassa Sotsiaalkindlustusamet Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Õdede Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Lasteaednike Liit Eesti Lastehoidude Liit Eesti Perearstide Selts Kärt Sõber 715 3471 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 13.05.2020 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41. COVID-19 41.1. Haige isoleerimine. Kergemate respiratoorsete haigusnähtudega isikud peavad jääma koju ning võtma ühendust arstiga. Arsti otsusel jääb haigestunu kodusele ravile ja eneseisolatsiooni või hospitaliseeritakse. Kodusel ravil ja eneseisolatsioonis viibides peab haigestunu vältima kontakte teiste inimestega ning pidama rangelt kinni hügieeninõuetest (kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline). Haigustekitaja tuvastamiseks vajaliku laboratoorse analüüsi tegemise vajaduse üle otsustab arst, lähtudes Terviseameti juhistest. Koduse ravi ja eneseisolatsiooni lõpetamise üle otsustab arst. Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Kiirabitöötaja on kohustatud haigega kokkupuutunud pinnad pärast haige transportimist desinfitseerima. Haigega kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad, sealhulgas kiirabitöötajad, on kohustatud kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haiglasse pöördunud ja haiglaravi vajadusega patsiendile, kellel on COVID-19 kahtlus, tehakse haigustekitaja tuvastamiseks laboratoorne analüüs ja teda käsitatakse nakkusohtlikuna kuni analüüsitulemuse selgumiseni. Haiglast väljakirjutamine toimub raviarsti otsusel. Kodusele ravile suunatud patsient peab viibima arsti otsusel eneseisolatsioonis kuni tervenemiseni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest (kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline). 41.2. Tõrjeüritused nakkuskoldes, desinfektsioon. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse Terviseameti juhistest. Kui isikul avalduvad haigussümptomid töökohal või (laste)kollektiivis, eraldab tööandja või kollektiivi eest vastutav isik haigestunu koheselt teistest. Vastavalt tervislikule seisundile saadetakse haigestunu koju või raskemate sümptomite korral kutsutakse kiirabi. COVID-19 sümptomitega (näiteks kurguvalu, kuiv köha, palavik) isik peab võtma ühendust arstiga ning jääma arsti otsusel eneseisolatsiooni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest. Haigustunnustega laps peab püsima kodus ja teda ei tohi viia lasteaeda, lapsehoidu, kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale. COVID-19 haigestunu tuvastamise korral peavad kõik haigestunuga lähikontaktis olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt arsti otsusele ning lähtudes Terviseameti juhistest. Kõik haigestunuga kokku puutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. Kui sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid, tagab asutus haigustunnustega isiku viivitamata isoleerimise ja võtab ühendust isiku arstiga, raskemate sümptomite korral kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses toimub vajaduse korral asutuse töö ümberkorraldamine, et tagada haigestunute ja nendega kontaktis olnud klientide ja personali isoleerimine ülejäänud asutuse klientidest ja personalist. Vajadusel suunatakse personal tervisekontrolli. Personal kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. Tervishoiuasutustes toimub samuti vajaduse korral töö ümberkorraldamine ning personali suunamine tervisekontrolli. Tervishoiuasutuste personal peab kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid. 41.3. Immuniseerimine. COVID-19 nakkuse vastane vaktsiin puudub. 41.4. Tõrjeüritused nakkuspuhangu korral. COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral rakendatakse nakkustõrje meetmeid vastavalt Terviseameti juhistele. Haiglad ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused kehtestavad COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral vajalikud külastuspiirangud lähtuvalt Terviseameti epidemioloogilise olukorra hinnangust. Tervishoiuasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal suunatud personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Tervishoiuasutused tagavad isikukaitsevahendite korrektse kasutamise ja infektsioonikontrolli nõuete täitmise ja selle regulaarse kontrolli. Sotsiaalteenuseid osutavates asutustes korraldatakse COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral personali tervise igapäevane jälgimine ning vajaduse korral isikukaitsevahendite korrektse kasutamise õpetamine. Sotsiaalteenuseid osutav asutus peab tagama klientide haigussümptomite varajase avastamise ja tervishoiutöötaja teavitamise. Lasteasutused korraldavad laste tervise igapäevase jälgimise ning haigestunud lapsed saadetakse koju.“. § 2. Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ § 5 lõikest 13 jäetakse välja sõnad „maavanema kehtestatud“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0583 - Sotsiaalministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c29c8539-1250-47d2-bfc5-d569a7c1a40f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c29c8539-1250-47d2-bfc5-d569a7c1a40f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: SOM/20-0583 - Sotsiaalministri määruste muutmine Kooskõlastamine algatati 14.05.2020 08:03 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.05.2020 15:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c29c8539-1250-47d2-bfc5-d569a7c1a40f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c29c8539-1250-47d2-bfc5-d569a7c1a40f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main