Kiri

SIHTASUTUSE EESTI KUNSTIMUUSEUM 201 9 . AASTA TEGEVUSARUANNE Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum (edaspidi EKM) on asutatud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt 2016. aastal (13.06.2016). EKM on loodud endise riikliku muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi baasil. EKM i eesmärk on koguda, säilitada, uurida ja vahendada visuaalkultuuri väärtusi näitu se programmide, teadustööde, haridus- ja publikuprogrammide ning projektide kaudu teaduslikel, hariduslikel ja vaba aja veetmise eesmärkidel. EKM haldab ja täiendab eesti suurimat kunstikogu alates keskajast tänapäevani. EKM ile on väga oluline rahvusvaheline suund. Sihtasutuse juhtimiseks on asutaja poolt määratud sihtasutuse viie liikmeline nõukogu, kes valib ju hatuse. Juhatus on ühe liikmeline, sihtasutuse tegevjuh t on juhatuse liige Sirje Helme, kellega on sõlmitud lepin g viieks aastaks ( kuni 31.07.2021 ) . EKM on sõlminud Riigi Tugiteenuste Keskusega majandustarkvara administreerimisteenuste osutamise kokkuleppe. EKM il p uudub siseaudiitor . Asutuse raamatupidamisli ke tehingute õigsust vastavalt kehtestatud seadusandlusele kontrollib audiitorfirma. EK M i kasutuses on järgmised hooned: Kumu kunstimuuseum (omanik RKAS), Kadrioru kun s ti muuseum (omanik Eesti Kunstimuuseum ), Mikkeli muuseum (omanik RKAS), Niguliste muuseum (omanik Eesti Kunstimuuseum ) ja Adamson-Ericu muuseum (omanik Tallinna linn). Nendes hoonetes toimub nii näitusetegevus, asuvad kollektsioonid kui ka administratsioon. EKM i skulptuurikogu asub osaliselt rendipinnal. Kaks ajaloolist hoonet, Kadrioru loss ja Niguliste kirik , anti Eesti Vabariigi valitsuse otsusega üle SA Eesti Kunstimuuse u mile 08.11.2019. a. EKM on finantseeritud järgmiselt: Kultu uriministeeriumi tegevustoetus, EKM i tegevusest laekuv omatulu, sihtotstarbelised toetused ja sponsorraha. EKMi tegevus jaguneb: arendustegevus, kunstikogude-alane tegevus, näitusetegevus, haridus- ja publikprogrammide-alane tegevus, uurimis- ja teadustegevus, kirjastustegevus, turundus- ja teenindus (sh EKMi poed ) ja kommunikatsioon ning haldustegevus. 201 9 . aasta tegevuse tulemused: Arendustegevus Rahvusvaheline suund: kokkulepped, läbi rääkimised, protsessi kontroll seoses EKM i näitustega ja koostööga väljaspool Eestit: toimus kolm välisnäitust (Jaapanis, Soomes, Itaalias). Toimusid 2020 . -2021 . a ühisprojektide läbirääkimised (Belgia, Itaalia, Jaapan, Rootsi, Soome, Leedu, Läti , USA ) . Organisatsiooniline suund : juubeliaastaks valmis uuendatud ühine visuaalne identitee t, mida kasutati aasta jooksul. Selle põhjal uuendati visuaalset identiteeti ka järgnevateks aastateks. Sisekommunikatsiooni parandamiseks käivitati EKMi siseveeb. Organisatsiooni paremaks toimimiseks tehti struktuurimuudatused ning loodi uus, turundus- ja teenindusvaldkond, mille kolme osa konda koondati kommunikatsiooni - , turundus- ja müügitöö, EKM i poed ning viie muuseumi teenindustöötajad (saaliteenindajad, kassad). Aasta jooksul valmis uus koduleht, mille avamine toimus 2020 . a alguses. Tegeleti uute IT-lahenduste kasutuselevõtuga (e-pood, e-tellimiskeskkond, turismifirmad, koolid jne). Alustati ettevalmistus t 20 20- 20 21 turnikeedesüsteemi kasutuselevõtuks filiaalides. Jätkus s uhtlus ja läbirääkimised sponsoritega, uute partnerite otsi mine ning EKM i Kunstisõprade Seltsi töö korraldamine . Kogude tegevus Hooldustööd : toimus pidev kliimakontroll, raamimised, mappidesse paigutamine, teoste korrastamine, nummerdamine jm. Kogude inventeerimine : viidi läbi inventuur Niguliste, välistarbekunsti ja välismööbli muuseumikogudes . Kokku inventeeriti 1 775 museaali. Museaalide kirjeldamine infosüsteemis MuIS: enamik kogusid on nõuetekohaselt kirjeldatud . Kogude liikuvus : näitustel ja püsiekspositsioonis eksponeeriti 2 592 teost, väljaspool EKMi 947 teost, välisnäitustel 596 teost ( 1 2 näitust 1 3 institutsioonis ) . Fotografeerimine ja digiteerimine : d igiteeritud teoste fotosid oli kokku 21 406 , neist unikaalseid teos te fotosid 21 171 ; d igikogu andmebaasi sisestati 2156 teos e fotod ; d igikogu registreeritud kasutajaid oli 3 400 . Teadusliku arhiivi korrastamine ja täiendamine: arvele võeti 26 uut säilikut, lisandus 1 uu s isikuarhiiv, Rahv usarhiivi andmebaasi AIS kanti 382 uut kirjet. Valmi s arhiiviväljaanne „Alfred Rõude. Missiooniga kollektsionäär“, arhiivimaterjalid publitseeriti teoses „Eesti Kunstimuuseum. 100 aastat kunstiga“ . Seisuga 01.01.20 20 o li dokumendiarhiivis arvel 5 326 säilikut , teaduslikus arhiivis (arhiivkogus) on arvel 4 247 säiliku t. Kogude täiendamine : lisandus 1 129 tööd : pärandiostudena 59 tööd; Kultuurkapitali toel 112 tööd (üks teos võib koosneda mitmetest osadest, näit eks fotosari) ; annetuste ja pärandusena 474 tööd; varade üleandmise teel 4 83 tööd , Rahvuskultuuri Fondi toel 1 teos. Restaureerimine ja konserveerimine : 201 9 . a astal konserveeriti 799 te ost ja 222 raami. Teostati 1 756 näitustele laenatud teose seisundikontroll ja koostati 587 EKMist väljaspool eksponeeritud või välja laenatud teose seisundipassi. 201 9 . aastal kodu- ja välismaal toimunud näitus tele konserveeriti või korrastati kok ku 638 teost, neist 2 29 EKM i kogude teost, 237 teiste muuseumide ja 172 erakogu teost. Teostati 1 756 näitustele laenatud teose seisundikontroll. Välismaal eksponeeritud EKM i näitustele koostati 502 teose seisundipassi . Raamatukogu täiendamine ja arvelevõtt programmis Ester: lisandus 1 3 31 raamatut ; s eisuga 01.01.20 20 o li raamatukogus 4 6 521 teavikut. Näitusetegevus EKM i filiaalides avati kokku 19 uut näitus t ( Kumu kunstimuuseumis 1 1 , Kadrioru kunstimuuseumis 2 , Mikkeli muuseumis 2 , Adamson-Ericu muuse u mis 3 , Niguliste muuseumis 1 ) . Nendest 10 näitust oli d valminud rahvusvahelises koostöös . A va tud oli 6 püsi eksposit siooni. Lisaks avati 3 näitust väljaspool Eestit: „Eesti mütoloogiline maailm Kaljo Põllu loomingus“ Jaapanis, Saku muuseumis; „Eesti kunsti klassik Adamson-Eric: mitmekülgne modernist“ Soomes, Järvenpää muuseumis; „Konrad Mägi. Põhjamaa valgus“ Itaalias, Musei Realis. Lisaks avati kaks näitust väljaspool filiaale Eestis: „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“ Läänemaa Muuseumide Haapsalu raekojas ja Valga muuseumi gale riis. Haridus- ja publikprogrammid e - alane tegevus Jätkus koostöö k õrgkoolidega ( EKA ja TLÜ ) . Jätkus erivajadustega inimestele muuseumi külastuse ja programmide kättesaadavaks tegemi ne . Valmis EKMi haridustegevuse arengukava. Kumu kunstimuuseumis toimus 1 248 haridus- ja publikuüritust, milles osales 2 6 910 inimest. Lisaks toimus 557 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 9 645 ). Teisi üritusi (fuajee üritused, avamised jms) oli 38 , neis osales 4 906 inimest , lisaks Kumu auditooriumi üritusi 179, külastajaid 30 253 ( Kumu auditooriumis omaproduktsioonina läbiviidaval Kumu Dokumentaalil toimus 30 filmiseanssi, kus näidati 3 2 filmi ning mida külastas 5 055 vaatajat ) . Kokku külastas Kumu kunstimuuseumi 1 61 306 inimest. Kadrioru kunstimuuseumis toimus 528 haridus- ja publikuüritust, milles osales 1 3 511 inimest. Lisaks toimus 723 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 25 074 ). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud jms) oli 142 , neis osales 8 986 inimest. Kokku külastas Kadrioru kunstimuuseumi 1 09 192 inimest. Mikkeli muuseumis toimus 183 haridus- ja publikuüritust, milles osales 4 797 inimest. Lisaks toimus 28 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 822 ). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud jms) oli 4 , neis osales 342 inimest. Kokku külastas Mikkeli muuseumi 24 761 inimest. Niguliste muuseumis toimus 4 48 haridus- ja publikuüritust, milles osales 14 696 inimest. Lisaks toimus 667 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 1 8 989 ) . Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud jms) oli 88, osalejaid 14 803. Kokku külastas Niguliste muuseumi 1 10 635 inimest. Adamson-Ericu muuseum toimus 1 37 haridus- ja publikuüritust, milles osales 2 709 inimest. Lisaks toimus 33 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 50 6 ). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud jms) oli 1 7 , neis osales 502 inimest. Kokku külastas Adamson-Ericu muuseumi 9 889 inimest. Kokku külastas EKM i muuseume id 4 15 783 inimest (planeeritud külastusnumber oli 3 5 0 000) ja EKM-i välisnäitus eid 29 872 inimes t (tervikuna külastas välisnäituseid 51 000 inimest , osa neist jooksis 2020. aastasse ). Uurimis- ja teadustegevus Toimus üks rahvusvaheline konverents ja mitmed teemaseminarid . I lmus eelretsenseeritav väljaanne „Eesti Kunstimuuseumi Toimetised“, nr 9 (1 4 ) . Jät kati T eaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena koostöö TA -ga , samuti koostööd Eesti Kunstiakadeemia ja Tallina Ülikooli doktorikooliga ; jätkusid regulaar sed näituste analüüsid. Ilmus uurimislik koguteos „Eesti Kunstimuuseum. 100 aastat kunstiga“ ja monograafia „Johann Köler“, lisaks kolm uurimuslikku kataloogi. Jä tkub kolm uurimuslikku projekti, koostöös Bollnäsi muuseumiga (Rootsi) alustati kolme aastast uurimisprojekti seoses Michel Sittowi loomingu uurimisega. EKM toetab oma spetsialistide doktoriõpet : doktorikraadi kaitses 2 töötajat, doktoriõppes jätka b 8 spetsialist i ( neist 2 on lõpetamise faasis) . Kirjastustegevus Ilmus 14 raamatut (s.h. monograafia „Johann Köler“ (autor Mai Levin) ja EKM 100. juubeliga seoses mahukas raamat „Eesti Kunstimuuseum 100“, 1 EKMi välisnäitusega kaasnev raamat, 2 lasteraamatut, 1 EKM i arhiivis asuva te kunstnike isikufonde tutvustav raamat, 3 muuseumijuhti), teadusajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised uus number 9 [14], 1 EKM i seinakalender, EKM i muuseumide perioodilised näituste infobukletid ja voldikud, lisaks erinevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised (postkaardid jmt). EKM i poed EKMi kaupluste osakond laiendas müügitegevust väljapoole viit muuseumipoodi, avatud oli 2 pop-up poodi. Kaupluste müügikäive oli planeeritu s t suurem. Aasta jooksul parand ati kõikide kaupluste visuaalset marketingi ( palgati lepinguline töötaja poodide graafilise disainiga tegelemiseks) ning korrastati üht seks hinna- ja viidasüsteem. Lisaks näitustega seotud toodetele lisandus muuseumiüleseid tooteid, eraldi tootsarja moodustasid EKM 100 tooted. Uuendati EKMi e-poe ja e-tellimiskeskkonda. Haldustegevus Valmis Niguliste muuseumi Antoniuse kabeli ekspositsioonilahenduse II etapp. Vahetati välja Niguliste muuseumi elektrikilbid. Kaasajastati Kadrioru kunstimuuseumi ja Niguliste muuseumi videovalvet. Muinsuskaitseamet andis loa Niguliste kiriku kabeli taastamiseks ja klaaslifti ehitu seks tornialuses ruumis. Sirje Helme juhatuse liige SA Eesti Kunstimuuseum