Kiri

Lugupeetud EV kultuuriminister Tõnis Lukas ja EV haridusminister Mailis Reps! Pöördume Teie poole, kuna Kihnu vallavalitsus on otsustanud lõpetada Kihnu Rahvamaja kui institutsiooni tegevuse. Tuletame meelde, et 2002. aasta sügisel esitas Siim Kallase valitsus UNESCO inimkonna vaimse pärandi nimekirja kandidaadiks Kihnu Kultuuriruumi. Esildise koostamise käigus rõhutas tollane kultuuriminister Margus Allikmaa, et Kihnu kultuuri kestmiseks on vaja arendada alustegevusi: Kihnu saarestiku loodushoidu, traditsioonilist merepüüki, aga ka põllu- ja karjapidamist, samuti rahvuslikku käsitööd. UNESCO poolt nõutud ohutegurite nimistu etteotsa seadis ministeerium massiturismi. Oli ju juba siis teada, et üksnes turismile orienteerunud väikesaari on varem või hiljem tabanud oma identiteedi kaotus ning seejärel sageli ka majanduslik krahh. Kihnu vallavalitsuse soov koondada riiklike vahenditega Kihnu kogukonna jaoks ehitatud uue Rahvamaja kõik töötajad ning anda Rahvamaja ettevõtjate kasutusse on meie instituudi nõukogu liikmete arvates lühinägelik ning unikaalset Kihnu kutuuri mittetoetav samm. Nagu selgub 30. aprillil Kihnu vallavolikogus lugemisele tuleva eelnõu seletuskirjast, soovitab vallavalitsus kihnlastel hakata teatris ja kontserdil käima edaspidi Pärnu linnas ning isegi jaanitule korraldamine läheb Rahvamaja töötajate koondamise järel üle ettevõtjate kätte. Ilmselt on 32-aastase staažiga Kihnu Rahvamaja juhataja Veera Lease töökoha likvideerimise peapõhjuseks asjaolu, et massiturismi eelistamise asemel on ta liiga palju tähelepanu osutanud oma kodusaare kultuuri edendamisele. Ajal, mil alates väikeriigist Eestist kuni suurriigi USA-ni püütakse teha kõik selleks, et inimesed oma töökohti ei kaotaks ja neid ei koondataks, teeb Kihnu vallavalitsuse vastupidine tegevus kurvaks suurema osa saare kogukonnast. Suurt osa kihnlastest on haaranud hirm ja küsimus - kas ka meie tegevus kodusaarel lõpetatakse? Loodame, et Kultuuriministeerium leiab võimaluse lähemalt tutvuda tekkinud olukorraga ja pakkuda seadusandluse muutmisega lahendusi, et nii Kihnu kui ka teised omavalitsused mujal Eestis ei saaks lõhestada oma sekkumisega kogukonnale elutähtsat kultuurielu. Loodame, et ka Haridus- ja Teadusministeerium tutvub olukorraga Kihnu Koolis, kus juba mitmes direktor lahkub ametist seepärast, et Põhiseaduse § 18 Kihnus ei kehti. Nimelt vallavanema sage sekkumine põhikooli igapäevaellu ning "pedagoogiline" juhendamine on muutunud süsteemseks koolijuhi alandamiseks. Kihnu koolil on täna väga tugev pedagoogide kaader, enamik õpetajatest on põliskihnlased, kes valdavad kihnu keelt, folkloori, rahvakunsti ja -muusikat. Et kihnu keel ja meel ning esivanemate pärand saaks kooli toel edasi kesta, on meie soovitus Haridus- ministeeriumile kaaluda kõnesoleva õppeasutuse muutmist riigikooliks. Ootame Teid, head ministrid, pärast eriolukorra lõppemist Kihnu, et koos saarerahvaga arutleda, kuidas unikaalne pärl - Kihnu saarestiku loodus ja kultuur - võiksid edasi kesta järgmistesse põlvedesse. Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut nõukogu liikmed Külli Laos Evi Tõeväli Triinu Vohu Karl Pajusalu Mark Soosaar sihtasutuse juhataja Reet Könninge 30.aprillil 2020