Lääne Ringkonnaprokuratuur · 16. märts 2017
- Viit
- LÄRP-0/17/407
- Registreeritud
- 16. märts 2017
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2017
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 06.03.2017 Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu osakond
Kriminaalasja number: 17267000002
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 349
Kahtlustatava nimi (isikukood): MT
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 17267000002, milles alustati
menetlust 02.01.2016. a. KarS § 349 selle kohta, et 31.12.2016.a. kella 19.02 ajal kasutas
alaealine MT Pärnu linnas XXX mnt Y kaupluses WWW alkoholi ostmiseks võõrast, AAA’le
kuuluvat EV passi.
Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on alaealisele MT esitatud kahtlustus KarS § 349
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 31.12.2016.a. kella 19.02 ajal
kasutas, eesmärgiga osta alkohoolseid jooke, Pärnu linnas XXX mnt Y kaupluses WWW teise
isiku so AAA’le väljastatud tähtsat isiklikku dokumendi EV passi QQQ , olles leidnud passi
2016.a. enda elukohast Pärnu linnass XXX tn Y, ei teavitanud sellest passi valdajat.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab
kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud
või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 349 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav alaealine MT on
ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise
asjaolude kohta. Ta on selgitanud, et tema elukohas viibis 2016.a. suvel FFF Festival ajal AAA
nimeline noormees, kes unustas sinna tähtsa isikliku dokumendi, EV passi. MT püüdis
väidetavalt noormehega ühendust saada kuid see ei õnnestunud. Hiljem selgus, et AAA on
endale uue dokumendi vormistanud, ega vaja enam kaotsiläinud passi ning dokument jäigi MT
elukohta.
31.12.2016.a. soovis MT aga endale ja sõpradele alkoholi osta. Kuna ta on alaealine, kasutas ta
selleks AAA’le väljastatud dokumenti. Kaupluses aga ilmnes, et dokument ei kuulu talle ning
kaupluse turvatöötaja kutsus politsei.
Kahtlustatava süü kirjeldatud kuriteoepisoodis ei ole suur kuna MT on ennast kahtlustuses
esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu puhtsüdamlikult kahetsenud.
Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samuti oli
MT teo toimepanemise ajal alaealine, 16 aastane.
Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär.
Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega
kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning
samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. MT omab ühte kehtivat
väärteokaristust (ühistranspordiseaduse rikkumiste eest 01.11.2016.a., karistus rahatrahv 12
eurot tasutud). Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat aga ka teo
toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1
sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Samuti tuleb arvestada isiku alaealisust. Pärnumaa ZZZ koolist
väljastatud iseloomustusest nähtub, et MT õpib CCC eriala I kursusel, täidab õppekava ja õpib
õppevõlgnevusteta. Suhtleb ja käitub viisakalt. Kõike eeltoodut arvesse võttes leian, et
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ning ühiskondlike normide sidususest arusaamiseks on
käesoleval juhul piisav kahtlustatava suhtes KrMS § 202 ettenähtud kohustuse/
mõjutusvahendi kohaldamine.
Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS § 202 alusel, määrates MT’ele kohustus sooritada 40 tundi üldkasulikku tööd ning
hüvitada kriminaalmenetluse kulu 48 eurot.
Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17267000002 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
▪ teha 40 tundi üldkasulikku tööd, määrates tähtajaks 06.07.2017.a.
▪ tasuda kriminaalmenetluse kulu 48 eurot kaitsjatasu, määrates tähtajaks 31.05.2017 , jättes
selle vanema kanda.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asitõend AAA nimele
väljastatud dokument EV pass nr QQQ, mis on kehtetu, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
5. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 48 eurot, jätta vanema BBB kanda. .
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatav MT, kaitsja VK ja Viru Vangla III osakonnale
Pille Juhkov
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust,
olen kohustustega nõus
__________________________ __________________________
MT BBB