dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 16257000100 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 28. veebruar 2017
Viit
LÄRP-0/17/343
Registreeritud
28. veebruar 2017
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2017
Vastutaja
Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 16257000100 lõpetamise määrus.pdf228 KB

Sisu (failidest)

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 17.02.2017 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ülle Tamm Kriminaalasja number: 16257000100 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi: MV Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr.16257000100, milles MV’ele on esitatud kahtlustus Kars § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema tungis 22.04.2016 kella 13.00 paiku Lääne maakonnas XXX vallas YYY külas omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale AAA’le ja tekitas oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanule füüsilist valu ja lühiajalise mitteeluohtliku tervisekahjustuse, s.o. ZZZ. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaal- karistus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. MV on kriminaalkorras karistamata. Isikul on kaks kehtivat väärteokaristust teiseliigiliste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal puudub informatsioon ka kahtlustatava poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Leian, et isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, tuleb asuda seisukohale, et MV suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Kuriteo toimepanemine MV poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Haginõue ja kriminaalmenetluse kulud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lähtudes eelnevast, leian, et MV suhtes on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja ära näitamisega teatud kohustuse panemist. Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 abiprokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr.16257000100 menetlus. 2. Panna MV’ele kohustuseks maksta 10. juuliks 2017 riigituludesse 250,00 eurot 3. Tõkend- tühistada 21.07.2016 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld 4. KrMS § 991 alusel DNA proov ja sõrmejälgede kaart edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil. DNA proov ja sõrmejäljed võetud Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaaltalituse kriminalistikateenistuses. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. 6. Vahistamist ei ole kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. 8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanutele AAA ja anda üle kahtlustatavale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama 21. 10. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ülle Tamm 2
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel