ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp juhatuse liikmed
Lääne-Harju vald, Keila-Joa alevik, Teie 30.08.2024
Lossi tn 2 korteriühistu
Meie 12.09.2024 nr 2.1-1/24/875-2104-4
[email protected]
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie korduva pöördumise seoses Lossi tn 2 kortermaja ühe
korteri omaniku poolt maja välisfassaadile paigaldatud valvekaameratega.
Selgitan veelkord, et isikuandmete kaitse üldmäärusega1 (IKÜM) kaitstakse füüsiliste isikute
põhiõigusi ja -vabadusi. IKÜM-i preambula punktis 14 sätestatakse, et ükski isik ei peaks
nõudma määrusega ette nähtud kaitset seoses selliste andmete töötlemisega, mis puudutavad
juriidilisi isikuid, eelkõige juriidiliste isikutena asutatud ettevõtjaid, sealhulgas juriidilise isiku
nime ja vormi ning kontaktandmeid. Juriidiliste isikute puhul ei ole tegemist eraeluliste
andmetega, vaid need on seotud juriidilise isiku majandustegevusega. Ent korteriühistusse
kuuluvad korteriomanikud on füüsilised isikud, ei kuulu korteriühistu andmed isikuandmete
kaitse üldmääruse kaitsealasse, kuna tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, mille
eesmärgiks on korterelamu territooriumi ühine majandamine ja mille kaudu teostavad ühistu
liikmed oma õigusi ja täidavad oma kohustusi.
Korterelamu territooriumil, sh elamu välisfassaadil või aknalaual valvekaamerate paigaldamise
küsimus tuleb lahendada ühistu siseselt. Tegemist on korteriomanike kaasomandiga ning selle
piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb
korteriomanikel omavahel kokku leppida. Korteriühistu saab ise kehtestada reeglid
kaasomandiosade kasutamisele mh seoses valvekaameratega. Vastavalt Riigikohtu praktikale2 on
valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane valitsemine.
Olukorras, mil korteriomanik eirab häälteenamusega vastu võetud otsuseid kaasomandiosade
kasutamise kohta, võib korteriühistu võtta vastu ühise otsuse, millega tehakse korteriühistu
juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse lõpetamiseks.
Nt saab otsustada, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse
mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul saab juhatus korraldada demonteerimise ning
näiteks hoiustada demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera
paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse.
Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda. Kohtupraktikast tulenevalt
ei riku selline reegel ühegi ühistu liikme õigusi.3
Juhin täiendavalt tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse reeglid ei kohaldu, kui inimene
töötleb isikuandmeid vaid isiklikul otstarbel.4 Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib
1
Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.
2
Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.
3
Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460, p 57.
4
IKÜM preambula punkt 18 kohaselt üldmäärust ei tuleks kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline
isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
ükskõik kus, mida ja mis iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või
kelleltki luba küsima. Korterelamu puhul kehtib isikliku otstarbe erand näiteks siis, kui kaamera
on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema ainukasutuses olev ala (nt
korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja).
Küll aga ei anna see erand õigust kolmandatele isikutele jagada ega avalikustada.
Märgin veelkord, et inspektsioon ei sekku ühistu iseasjadesse. AKI ülesandeks on küll
kontrollida isikuandmete töötlemise nõuetest kinnipidamist, kuid inspektsioon ei saa lahendada
ühistu liikmete vahelisi erimeelsusi. Korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lõike 2 kohaselt ei ole mitte
kõigi isikutevaheliste vaidluste lahendamine täitevvõimu ülesanne. Isikuandmete kaitse
üldmäärus ei kohusta inspektsiooni menetlema iga kaebust selliselt, et selle tulemuseks on
andmetöötlejale ettekirjutuse tegemine või karistuse määramine. Vastupidi, IKÜM art 57 lg 1
punkt f sätestab, et järelevalveasutus uurib kaebusi asjakohasel määral. Eraõiguslike vaidluste
uurimiseks peab järelevalveasutusel kui korrakaitseorganil olema kaalukas põhjus. Kui vaidlus
ei puuduta suurt osa ühiskonnast, siis inspektsioon suure tõenäosusega sellesse ei sekku.
Inspektsiooni sekkumine on põhjendatud ainult siis, kui on täidetud korraga kolm järgmist
tingimust: 1) kaebajal ei ole võimalik saada õigel ajal kohtu kaitset; 2) inspektsiooni sekkumiseta
ei ole võimalik kaebaja õigusi maksma panna; 3) kaebaja õigusi kahjustava tegevuse peatamine
on avalikes huvides. Praegu ei ole ka tegemist olukorraga, mida ilma inspektsiooni sekkumiseta
lahendada ei saa ning mille lahendamise vastu oleks avalik huvi. Kui Teil ei õnnestu probleemi
ühistu siseselt lahendada, on korteriühistul või korterielanikel võimalik oma õiguste kaitseks
pöörduda kohtusse. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edaspidisest sarnasest
tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jekaterina Aader
jurist (tiimijuht)
peadirektori volitusel
2 (2)