Detailplaneeringu kooskõlastamine

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: VIRTSU ARENGUSELTS MTÜ Töö nr. 15 - 30 Registrikood: 80199004 Tammi tee 2, Virtsu alevik, Detailplaneeringu algatamise korraldus: Hanila vald, Läänemaa 90101 19. veebruar 2015.a. nr. 46 Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ..................................... 2015.a. nr. ....... Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ..................................... 2015.a. nr. ....... VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING Saare kü. ja Uisu tn 10//Karukopli kü. Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa Vaade planeeringualale Tööstuse ja Metsa tn ristmikult Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets Kärdla, juuli 2015.a. SADAMA 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA 92412 FAX: 462 2660 SWEDBANK HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee  2 KÖITE KOOSEIS 1. KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI ................................................................................................................... 3 2. SELETUSKIRI 2.1. Seletuskirja üldosa ........................................................................................................................................... 4 2.2. Lähtesituatsioon .............................................................................................................................................. 4 2.3. Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum .......................................................................................................... 6 2.4. Planeeringu järgse krundi tabel ....................................................................................................................... 7 2.5. Olulisemad arhitektuurinõuded ....................................................................................................................... 7 2.6. Planeeringuala tehnilised näitajad ................................................................................................................... 8 2.7. Tehnovõrkude lahendus .................................................................................................................................. 8 2.8. Tehnovõrkude koridorid .................................................................................................................................. 10 2.9. Tulekaitse abinõud ........................................................................................................................................... 11 2.10. Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 11 2.11. Liikluskorraldus ................................................................................................................................................. 12 2.12. Piirkonna turvalisus .......................................................................................................................................... 13 2.13. Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 13 3. JOONISED 3.1. Asukoha skeem M 1 : 10000 ........................................................................................................ 15 3.2. Tugiplaan M 1 : 1000 .......................................................................................................... 16 3.3. Kruntimise plaan M 1 : 2000 .......................................................................................................... 17 3.4. Põhiplaan M 1 : 1000 .......................................................................................................... 18 4. LISAD 4.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast. 4.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. 4.3. Hanila Vallavalitsuse korraldus 19. veebruar 2015. a. nr. 46 „Virtsu alevikus Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu koostamise algatamine“. 4.4. Lääne Maavalitsuse kiri 16. märts 2015. a. nr. 12-2/15/311-2 „Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algatamine Hanila vallas“. 4.5. Keskkonnaameti kiri 16. veebruar 2015. a. nr. HLS 6-8/15/1904-2 „Seisukoht Virtsu Ettevõtluskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisele“. 4.6. Eesti Telekom AS „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 23858623“ 02. märts 2015. a. 4.7. Imatra Elektri AS „Tehnilised tingimused nr 22-15“ 13. märts 2015. a. 4.8. Virtsu aleviku Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu eskiisprojekti avaliku arutelu protokoll 12. märts 2015. a. Lisa 1: Osavõtjate nimekiri Lisa 2: Väljavõte 28. veebruar 2015. a. ajalehest „Lääne Elu“. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI MÄRKUS Juuli 2015 ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 1. Eesti Telekom AS 2. Elering AS DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 3. Imatra Elekter AS 4. Keskkonnaamet 5. Matsalu Veevärk AS 6. Päästeamet 7. Roheline Ring Tuulepargid OÜ 8. Saare kinnistu omanik 9. Uisu tn 10//Karukopli kinnistu omanik 10. Virtsu Arenguselts MTÜ Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING 3 Töö nr. 15 - 30  4 2. SELETUSKIRI 2.1. SELETUSKIRJA ÜLDOSA • Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Läänemaal, Hanila vallas, Virtsu alevikus asuvaid Saare (katastritunnusega 19501:001:0408, registriosaga nr. 499832, maatulundusmaa 100%) ja Uisu tn 10/ Karukopli (katastritunnusega 19502:003:0234, registriosaga nr. 707632, maatulundusmaa 100%) kinnistuid. • Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata: - Planeeritava maa-ala krundi piiride määratlemine; - Kruntide ehitusõiguse määramine (kasutamise sihtotstarve; hoonete suurim lubatud arv; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus); - Kruntide hoonestusala piiritlemine; - Teede maa-alade ja liikluskorralduse määramine; - Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; - Kujade määramine (ehitiste väikseim lubatud vahekaugus); - Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; - Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; - Hoonete olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; - Servituutide vajaduse määramine; - Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; - Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. 2.2. LÄHTESITUATSIOON • Lähtematerjali loetelu: 1. Lääne Maavalitsuse kiri 16. märts 2015. a. nr. 12-2/15/311-2 „Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algatamine Hanila vallas“. 2. Hanila Vallavalitsuse korraldus 19. veebruar 2015. a. nr. 46 „Virtsu alevikus Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu koostamise algatamine“. 3. Hanila Vallavalitsuse kiri 13. jaanuar 2015. a. nr. 7-1/3-1. 4. Keskkonnaameti kiri 16. veebruar 2015. a. nr. HLS 6-8/15/1904-2. 5. Eesti Telekom AS „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 23858623“ 02. märts 2015. a. 6. Imatra Elekter AS „Tehnilised tingimused nr. 22-15“ 13. märts 2015. a. 7. Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu 12. märts 2015. a. 8. Hadwest OÜ poolt aprill-mai 2015. a. mõõdistatud "Osaline Saare (19501:001:0408) ja Uisu tn 10 // Karukopli (19502:003:0234) maaüksuste ning nendega piirnevate alade geodeetiline alusmõõdistus" geodeetilist alusplaani M 1:500, töö nr. T-15-065. 9. DAGOpen OÜ poolt aprill 2013. a. koostatud "Kavandatava Virtsu tehnopargi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang", töö nr. 13-25. 10. DAGOpen OÜ poolt juuli 2014. a. koostatud "K. Met AS uute hoonete eskiisprojekt" asendiplaani M 1:500, töö nr. 14-06. 11. DAGOpen OÜ poolt detsember 2014. a. koostatud "Virtsu avaliku –ja erasektori koostöö võimaluste uuring, perspektiivsete arengustrateegiate väljaselgitamine Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks ning Virtsu piirkonna üldine analüüs – arengu potentsiaalid ja visioonid", töö nr. 14-51. 12. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a. määrusega nr. 32). 13. Hanila valla ehitusmäärus. 14. Hanila valla kaevetööde eeskiri. 15. Planeerimisseadus. 16. Looduskaitseseadus. 17. Lääne maakonnaplaneering. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  5 • Olemasoleva ruumi kirjeldus Planeeritav maa-ala paikneb Virtsu poolsaare Virtsu aleviku keskosas, ca 400 m kaugusel mere rannast, Tööstuse ja Uisu tänavate vahelisel põllumaa alal. Ala on piiratud naaberkinnistutega põhjast Tööstuse tänavaga. Idapoolt Olli kinnistu ja Uisu tänavaga. Läänepoolt Virtsu tulepaak 772, Metsa tn 25a ja Metsa tänavaga. - osaliselt planeeritavad kinnistud Planeeringuala suuruseks on ca 13,73 ha ja see hõlmab osaliselt järgmisi kinnistuid: Uisu tn 10 // Karukopli (19502:003:0234) ja Saare (19501:001:0408). Lisaks jäävad osaliselt planeeringualale munitsipaalomandis olevad Tööstuse, Metsa ja Uisu tänavate lõigud. Uisu tn 10 // Karukopli kinnistu ja Saare kinnistu lõunapoolsele osale planeerimislahendust ette ei nähta. Planeeritava ala reljeef on suhteliselt tasane. Maapinna kõrgus merepinnast jääb planeeritava ala osal vahemikku 2,5 - 3,0 m languga mere suunas. Planeeringualal asuvad erinevad tehnovõrgud ja rajatised, sh. 110 kV, 10 kV ja 0,4 kV elektri õhuliinid, 20 kV kaabelliin, side kaabelliin ja valguskaabel ning maa-ala lääneservas Metsa tänava ääres asub Apteegi alajaam. • Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal Kehtivad piirangud: - Veevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); - Kanalisatsioonitoru ja survetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); - 110 kV õhuliini kaitsevöönd on mõlemalt poolt liini telge 25 m; - 10 kV õhuliini kaitsevöönd on mõlemalt poolt liini telge 10 m; - 0,4 kV õhuliini kaitsevöönd on mõlemalt poolt liini telge 2 m; - 20 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - Alajaama ja jaotusseadme ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seinast või nende puudumisel seadmest; - Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 m selle projektsioonist maapinnal. - Sidekaev- ja kanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); - Side valguskaabelliin, side kaabelliin (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); - Pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest; - Tänava kaitsevöönd piir (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). - Virtsu tulepaak 772 (Ehitustegevus navigatsioonimärgi vahetus läheduses (50 m raadiuses märgist) ja selle mõjupiirkonnas (märgi nähtavuse suunal merelt vaadatuna, sealhulgas ka märgi taga, kui see häirib navigatsioonimärgi või selle tule eristamist) kooskõlastatakse Veeteede Ametiga). DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  6 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ja nendega seotud kitsendusi reguleerib Elektriohutusseadus § 12, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 19 26. märts 2007. a.). 3. Sidevõrgu kaitsevööndeid ja nendega seotud kitsendusi reguleerib Elektroonilise side seadus § 118 lõige 2, Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 99 11. detsember 2006. a.). 4. Vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrasside ühise kasutuse osas kuni liitumispunktini sõlmitakse vajadusel kokkulepe. 5. Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 6. Tegevus teekaitsevööndis on reguleeritud Teeseaduse § 36. - tegevus teel ja teekaitsevööndis ning § 38. – tee kaitsevööndi maa omaniku õigused ja kohustused. 7. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadusest, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest ja Hanila valla ehitusmäärusest. • Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Hanila valla üldplaneeringust (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a. määrusega nr. 32). Vastavalt üldplaneeringule asuvad planeeritud tootmishooned määratlemata sihtotstarbega maa-alal. Planeeritud elamumaa krundid asuvad osaliselt üldplaneeringu järgsel elamumaa reservalal. Käesolev detailplaneering ei muuda üldplaneeringut. 2.3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeerida 6 üksikelamu maa krunti, 2 tootmis- ja laohoonemaa krunti (sh. uued tootmishooned, laohooned ning kaks väiksemat olme- ja kontorihoonet või hooneosa). Ettevõtluskeskuse teenindamiseks kavandatakse uued teed ja parklad ning muu vajaminev infrastruktuur ja trassid. Ettevõtluskeskuse lähiümbrusse kavandatakse lisaks vastavalt üldplaneeringule elamumaad ja looduslikku haljasmaad. Käesolevas töös on analüüsitud ja fikseeritud olemasolev olukord ning sellest lähtuvalt väljatöötatud uutel kruntidel sobiv hoonestuse võimalus. Detailplaneeringu üheks peamiseks funktsionaalseks seoseks peale üksikelamu maa, tootmis- ja laohoonemaa kruntide moodustamise on see, et käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse eraldi tee- ja tänava maa-ala krunt, mis tagab kogu piirkonnale seadusest tuleneva juurdepääsuteed, tuletõrje veevõtukoha ja servituudialad insenervõrkudele (kanal, vesi, elekter, side, tänavavalgustus). Põhiplaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurne lahendus peab tõstma piirkonna arhitektuurset taset ning arvestama hoonestuse piirkonda sobivusega, kuid samas tagama ka koha maastikukujundusliku terviklikkuse. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Soovitav on kasutada kaasajastatud arhitektuurilisi detaile ja materjale. Looduslikke materjale imiteerivaid materjale pole lubatud kasutada. Hoonete kompleksid on lubatud kavandada vastavalt põhiplaanile hoonestusala maa-alale. Planeeritud tootmis- ja laohoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 9,0 m, eluhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Hoonete ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Parkimine on lubatud oma krundil. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Lubatud on kasutada nii statsionaarset piiret kui hekki. Kruntidele paigaldada prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritava juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub linna territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Hanila vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Tootmispindade valdajad peavad sõlmima jäätmeveolepingud sellise regulaarsusega tühjendamise osas, mis tagaks piisava perioodi tagant jäätmeveo vastavalt tegevusalale. Heakorra raames teostatavad tööd peavad vastama Hanila valla avaliku korra ja heakorra eeskirjale. Planeeritavale maa-alale lähim ühistranspordi peatus paikneb 10 Risti-Virtsu tee maantee ääres (kaugus Saare kinnistust ca 620 m). DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  7 2.4. PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL Pos. Planeeritava Pindala Planeeritav detailplaneeringu Planeeritav katastri Moodustatakse nr. krundi nimi m² sihtotstarve sihtotstarve maaüksustest 1. Positsioon 1 4942 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa, 001; E 100% Saare (19502:003:0324 Vee tootmise ja jaotamise Positsioon 2 205 Tootmismaa, 003; T 100% Saare (19502:003:0324 2. ehitise maa, OV 100% 3. Positsioon 3 5655 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa, 001; E 100% Saare (19502:003:0324 4. Positsioon 4 5495 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa, 001; E 100% Saare (19502:003:0324 5. Positsioon 5 5290 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa, 001; E 100% Saare (19502:003:0324 Tee ja tänava maa-ala, LT Positsioon 6 10564 Transpordimaa, 007; L 100% Saare (19502:003:0324 6. 100% Ühiskondlike ehitiste maa , Positsioon 7 19878 Looduslik haljasmaa, HL 100% Saare (19502:003:0324 7. 016; ÜH 100% Saare (19502:003:0324) Tootmishoone maa, TT 50% Positsioon 8 30011 Tootmismaa , 003; T 100% Uisu tn 10 // Karukopli Laohoone maa, TL 50% 8. (19502:003:0234) Saare (19502:003:0324) Tootmishoone maa, TT 50% Positsioon 9 30905 Tootmismaa , 003; T 100% Uisu tn 10 // Karukopli Laohoone maa, TL 50% 9. (19502:003:0234) Ühiskondlike ehitiste maa , Uisu tn 10 // Karukopli Positsioon 10 1664 Looduslik haljasmaa, HL 100% 10. 016; ÜH 100% (19502:003:0234) Uisu tn 10 // Karukopli Positsioon 11 4282 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa, 001; E 100% 11. (19502:003:0234) Uisu tn 10 // Karukopli Positsioon 12 4139 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa, 001; E 100% 12. (19502:003:0234) 2.5..OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoone täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektiga. Uued hooned projekteerida kaasaegset arhitektuuri stiili järgides ning selliselt, et need sobiks Virtsu aleviku ja maastiku väljakujunenud miljöösse. Välisviimistluses on lubatud kasutada krohvi, puitu, kivimaterjale, klaasi ja metalli, keelatud on kasutada plastikut ja naturaalseid materjale imiteerivaid ehitustooteid. Tootmishoonete kompleks on soovitav projekteerida lihtsa ortogonaalse vormi ja plaani lahendusega. Hoone osad võimalikult madalad ning tootmishallide fassaadid osaliselt topelt fassaadiga liigendatud, et sulanduda paremini ümberkaudsesse maastikku. Kontori- ja olmeplokk kavandada kohaliku miljöösse ja maastikusse sobituva kaasaegse skandinaavialiku puitarhitektuuri stiiliga kahekorruseline lamekatusega hoone. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda 09. jaanuaril 2013. a. kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded redaktsioonist. Hoone planeerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga ning tagada siseruumides EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine nõuded. 2.5.1 Planeeritud Positsioon 1, Positsioon 3, Positsioon 4, Positsioon 5, Positsioon 11, Positsioon 12 kruntide ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 Lubatud suurim ehitisealune pind - 400 m² Lubatud suurim suletud brutopind (ehitusalune pind) - 250 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 Katused: kalded - 20° - 45° materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), eterniit, roog, värvitud plekk tüüp - viilkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  8 Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Tulepüsivusklass - TP-3 Kasutusviis - I kasutusviis 2.5.2 Planeeritud Positsioon 8 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 6 Lubatud suurim ehitisealune pind - 8600 m² Lubatud suurim suletud brutopind (ehitusalune pind) - 8300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 Materjalid: Katused: - katuseplekk, rullmaterjalid (mitteläikiv laineline toonitud materjal) Välisseinad - puit, kivi, krohv, metall, klaas Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Tulepüsivusklass - TP-2 Kasutusviis - VI kasutusviis 2.5.3 Planeeritud Positsioon 9 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 Lubatud suurim ehitisealune pind - 4800 m² Lubatud suurim suletud brutopind (ehitusalune pind) - 4600 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 Materjalid: Katused: - katuseplekk, rullmaterjalid (mitteläikiv laineline toonitud materjal) Välisseinad - puit, kivi, krohv, metall, klaas Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Tulepüsivusklass - TP-2 Kasutusviis - VI kasutusviis 2.6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus kokku - 13,73 ha 2. Planeeritavate maaüksuste suurus kokku - 123030 m² 2 2. Ehitisealune pind kokku - 15800 m 3. Planeeritud maaüksusi - 12 4. Planeeritud ehituskrunte - 8 2.7. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Veevarustus ja kanalisatsioon Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad olemasolevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorud ning reoveepumplad. Planeeringuala 6. (kuue) üksikelamu krundi eeldatav veetarbimine on kuni 60 m³/kuus ja 2. (kahel) tootmismaa krundi eeldatav veetarbimine on kuni 150 m³/kuus. Planeeringuala hoonestuse vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud alevi ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassidega. Positsioon 1, 3, 4 ja 5 üksikelamu kruntidele on planeeritud liitumispunktid Metsa tänaval olemasolevatelt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikelt. Positsioon 8 ja 9 tootmismaa kruntidele ning Positsioon 11 ja 12 üksikelamu kruntidele on planeeritud uus ühisvee- ja kanalisatioonitorustik olemasolevatelt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikult. Torustikutrass kulgeb alates Kaare ja Tööstuse tn ristmikul paikneval paiknevalt reoveepumplast ja veetorult juurest piki Tööstuse tn ning sealt piki planeeritud uut tänavamaad kuni Uisu tn asuvate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikeni. Planeeringulahenduse koostamisel on võetud eelduseks, et Positsioon 12 krundi juurde rajatakse reoveepumpla, kuhu juhitakse kruntide Positsioon 8, 9, 11 ja 12 reovesi ning pumbatakse sealt edasi Uisu tänaval olemasolevasse isevoolsesse kanalisatsiooni. Planeerimislahenduse ühisvee- ja kanalisatsioonitorustiku trassi algus ja lõpp selgitatakse välja hilisemas tööprojekti staadiumis, tuginedes geodeetilistele ja geoloogilistele uurimistöödele. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt kinnistute tegelikust veetarbimisest. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  9 Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja valminud tööprojekt kooskõlastada Matsalu Veevärk AS-ga. Hoone projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Projekteerimisel lähtuda: - Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusest nr. 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“. - Riigikogu 10. veebruari 1999. a. seadusest „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“. - Torustikutrassid tuleb kavandada teemaale, kuid võimalusel mitte teekatendi alla. - Uue trassi koridor koos trassi kaitsevööndiga tuleb kooskõlastada kinnistute omanikega. Sadeveed ja vertikaalplaneerimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parklad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärkide kõrgus ei tohi olla alla kõrguse +1.50. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning suuremate teede ja parklate ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades kruusa ja dreenliivaga. Üksikelamu kruntidel sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale ning vajadusel kasutatakse sajuvete immutusplokki. Tootmismaa kruntidel sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale ning osaliselt rajatava drenaaži kaevude ja trasside kaudu läbi õlipüüdurite sajuvete immutusplokki. Immutusplokkile on lubatud alternatiivlahendusena rajada krundi osale sajuvete kogumiseks ja immutamiseks veesilm. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Soojavarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, tingimusel et energiakandja on ökoloogiliselt vastuvõetav, ei tekita piirnorme ületavaid või naabreid häirida võivaid õhuheitmeid. Lubatud on kasutada elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Keelatud on kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Kõik olulised (geoloogilised) uuringud ja täpsustused sh. maakütte puuraukude sügavused, vahekaugused jms. tehakse krundi ehitusprojekti raames koos hoone projektiga. Perspektiivselt on ette nähtud võimalik liitumine maagaasiga. Trassi rajamine asula keskele annab võimaluse välja arendada harutrasse neile hoonetele, kes soovivad omale gaasivarustust majapidamisse tuua. Gaasitrassiga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud (110 kV, 10 kV ja 0,4 kV õhuliinid, 20 kV ja 0,4 kV kaabelliinid, alajaamad, elektri jaotus- ja mõõtkilbid, tänavavalgusti õhuliinid ja mastid). Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt 13. märtsil 2015. a. Imatra Elekter AS poolt väljastatud „Tehnilised tingimused nr. 22-15“ alusel. Lõigus Virtsu 110/35/10 kV alajaam - Angerja 10/0,4 kV alajaam Alevi 10 kV õhuliin demonteeritakse alates Positsioon 9 krundi juures asuvast nurgamastist kuni Angerja alajaamani, mis asendatakse 10 kV kaabelliiniga. Samalt kaabelliinilt on planeeritud Positsoon 8 krundile uue 10/0,4 kV komplektjaotusalajaama varustamine elektriga, mis paikneb eelduste kohaselt suurima võimsusvajadusega hoone läheduses. Lisaks on Uisu tänava serva planeeritud eraldi 10/0,4 kV (mast)alajaam. Sellest alajaamast on planeeritud Uisu 10//Karukopli ja Laane maaüksuste ning Positsioon 11 ja 12 kruntide elektritoide tagamine. Uue alajaama ja 0,4 kV kaabelliini väljaehitamine on eelduseks Positsioon 8 ja 9 krunte läbiva 0,4 kV õhuliini demonteerimiseks. Uisu tänava serva planeeritud alajaamast on planeeritud (perspektiivne) 0,4 kV kaabelliin olemasoleva Uisu tn - Angerja 0,4 kV õhuliiniga ühendamiseks (täpsustatakse projekteerimisel). Planeeritud Positsioon 1, 3, 4 ja 5 kruntide tagamine elektrivarustusega on planeeritud Apteegi 10/0,4 kV alajaamast. Vajadusel võib Apteegi alajaama olemasoleva 0,4 kV õhuliini rekonstrueerida, mida täpsustatakse projekteerimisel. Planeerimislahendus annab võimaluse Apteegi 10 kV õhuliini haruliini demonteerimiseks ja asendamiseks 10 kV kaabelliiniga ning Apteegi mastalajaama ümberehitamiseks. Arendajal tuleb sellekohane tellimus esitada Imatra Elekter AS. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga. Projekteerimisel lähtuda: DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  10 - Planeeringuala ja planeeritud kruntide elektrivarustuse, sellega kaasneva olemasolevate klientide elektrivarustuse tagamise ja uute planeeritud üksikelamu kruntide varustusliinide projekteerimise ja ehitamise tingimused määrab Imatra Elekter AS. - Ümberehitatavate fiidrite skeemid, tehnilised omadused ja alajaamade tehnilised näitajad täpsustatakse projekteerimisel. - Alajaamade teeninduspiirkonnas olemasolevatele tarbijatele ja uutele liitujatele võrguteenuste kvaliteedinõuete tagamine vastavalt kehtivatele normidele (näiteks alajaama rekonstrueerimisega). - Kruntidele nähakse ette sobilikku ja ligipääsetavasse kohta liitumiskilbid. Liitumiskilbi asukoht tuleb valida nii, et liitumiskilbis paikneva arvesti näidu fikseerimine ja kilbi teenindamine on võimalik igal ajal ja ohutult (liitumispunkti mõõtekilbi ees peab olema teenindusruumi vähemalt 1 m). Liitumiskilbi asukoht ei tohi segada jalakäijate ega transpordi liiklust. Reeglina peaks liitumiskilp olema teenindatav üldkasutatavalt territooriumilt. - Uute kaabelliinide liinikoridorid ühildada võimalusel olemasolevate liinide koridoridega, teede ja kõrghaljastuse kõlvikute piiridega, põhimõttega säilitada eraomandis oleval kinnistul maksimaalselt kõrghaljastust, toitepunktist kuni liitumiskilpideni. - Uue liinitrassi koridor koos liini kaitsetsooniga tuleb kooskõlastada kinnistute omanikega. - Kaabelliini ehitaja on kohustatud kaevetöödel rikutud teede katendid ja maa-ala taastama ning heakorrastama ehitustööde eelselt fikseeritud kujul kogu liinikoridori ulatuses. - 10 kV õhuliini ja 0,4 kV õhuliini ümberehitus on planeeringulahendusel selles mahus ainult võimaliku trassivaliku ja alajaamade asukohtade määramiseks. Täpsem lahendus määratakse liitumise taotlemise järgselt. - 0,4 kV liinide, liitumiskilpide ja olemasolevate liinidega sidumise punktid on planeeringus eeldatavaks lahenduseks. See ei ole projekteerimisel tingimuslik. Tänavavalgustus Planeeringualaga piirnevatel Tööstuse ja Metsa tänavatel on vajadus tänavavalgustuse kaasajastamisele, mille peamiseks eesmärgiks oleks energiasääst ja liiklusturvalisuse suurem tagamine. Rekonstrueeritav tänavavalgustus lahendatakse eraldi projektidega, näiteks tänavate kapitaalremondi käigus. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolev tänavavalgustuse õhuliin likvideerida ja rekonstrueerida see maakaabelliini baasil. Valgustuse toiteliinid on planeeritud maakaablitega PVC-paindtorudes. Sama põhimõtet järgida Uisu tänavale ja Positsioon 6 krundile planeeritud tänavavalgustuse kavandamisel. Üksikelamu kruntide siseselt on lubatud madalate, ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite paigaldamine, mille asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti käigus. Valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid ega häirida naaberkinnistute elanikke. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt 02. märtsil 2015. a. Eesti Telekom AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 23858623“ alusel. Planeeringulahendus näeb ette sidevõrgu maa-alad sidetrasside rajamiseks Tööstuse tänavalt olemasolevast sidekanalist kuni planeeritud kruntide hooneteni. Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jääv side kanalisatsioon, kaabelliin ja valguskaabelliin, mis võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. 2.8. TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 20 kV, 10 kV ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektri õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: - kuni 1 kV pingega liinide korral 2 m; DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  11 - 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m; - 35-110 kV pingega liinide korral 25 m. Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Side liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed on 2 meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Tegutsemisel side kaabelliini kaitsevööndis tuleb lähtuda „Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“ määrusest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 meetrit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele, on 2 meetrit. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2.9. TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a. määrusest nr. 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ning uute tootmishoonete projekteerimisel lähtuvalt EVS 812-4:2011 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“. Üksikelamud planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on I kasutusviis. Tootmishooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 9,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP2 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on VI kasutusviis. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada olemasolevaid Tööstuse, Metsa ja Uisu tänavaid ning Tööstuse ja Uisu tänavate vahele planeeritud tänavat. Tootmishoonetele juurdepääsuks päästeteenistuse autodega on tagatud minimaalselt 3,5 m laiused juurdepääsuteed ning ümber hoonete kompleksi sõitmise võimalus. Tulekustutusvesi saadakse olemasolevate Tööstuse ja Metsa tänava ristmiku äärde planeeritud Positsioon 2 krundilt ning Positsioon 8 krundi äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohtadest. Planeeritud tuletõrje veevõtukohad ja nende teeninduspiirkonnad on määratud põhiplaanil. Tuletõrje varustus projekteerida lähtuvalt EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tee veevõtukohani peab olema avatud, sõidetav ja talvel lumest puhastatud. Tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m ja väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on I kasutusviisiga hoonel 10 l/sek ja kestvus 3 tund, VI kasutusviisiga hoonel 10 l/sek ja kestvus 2 tundi. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne Päästekeskusega. 2.10. KESKKONNAKAITSENÕUDED Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud "Kavandatava Virtsu tehnopargi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang" (Dagopen OÜ töö nr. 13-25) ja "Virtsu avaliku –ja erasektori koostöö võimaluste uuring, perspektiivsete arengustrateegiate väljaselgitamine Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks ning Virtsu piirkonna üldine analüüs – arengu potentsiaalid ja visioonid" (Dagopen OÜ töö nr. 14-51). Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei paikne planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, kuid EELIS andmebaasi järgi ulatub maa-alale osaliselt II kaitsekategooria liigi põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukoht (keskkonnaregistri kood KLO9115592). Keskkonnaameti hinnangul ei ole aga kavandatavatel tegevustel olulist mõju põhja-nahkhiirtele, kuna kavandatu elluviimisel ei hävitata põhja-nahkhiirte olulisi elupaiku ega toitumisalasid. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta 9. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  12 jaanuari 2013. a. kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a. määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. 2.11. LIIKLUSKORRALDUS Käesoleva detailplaneeringuga lahendatakse Virtsu ettevõtluskeskuse ja selle lähiümbrusesse planeeritud üksikelamu kruntide liikluskorraldus. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Detailplaneeringu lähtetasemeks on planeeritud Positsioon 6 tee ja tänava maa-ala krundil võetud projektkiirus 40 km/h. Samas tehakse detailplaneeringuga ettepanek Virtsu aleviku siseteedel kehtestada soovituslikuks kiiruspiiranguks 40 km/h. Planeeringulahenduse elluviimiseks jagatakse Uisu tn 10 // Karukopli (19502:003:0234) ja Saare (19501:001:0408) kinnistud kruntideks ning tee ja tänava maa-alale moodustatakse eraldi krunt. Krundile Positsioon 6 planeeritav tee määratakse avalikult kasutatavaks teeks Teeseaduses sätestatud korras. Planeerimislahenduse elluviimise eelduseks on maaomanike ja kohaliku omavalitsuse kokkulepe Positsioon 6 krundi üle andmiseks kohalikule omavalitsusele. Seoses krundi üleandmisega kohalikule omavalitsusele, puudub vajadus seada teeservituut seda kasutavate planeeritud kruntide ja naaberkinnistute omanike kasuks, sest sellega tekib juurdepääs avalikus kasutuses olevalt teelt. Positsioon 6 krundile planeeritakse juurdepääsud Tööstuse ja Uisu tänavatelt. Liiklus on planeeritud kahesuunalisena, põhilisteks liiklusvahenditeks on sõiduautod. Planeeritud tänava sõidutee katendi laiuseks on planeeritud minimaalselt 6,0 m ja põhilise sõidutee idapoolsel servas on 3,0 m laiune kergliiklustee, mis tagab Risti-Virtsu tee ja Tööstuse tänava ääres olemasolevaid kergliiklusteid kasutavate jalakäijate ohutu liiklemise tootmismaa piirkonnas. Tee- ja tänava maa-ala krundi laiuseks planeeritakse 12,0 ja 14,0 m. Tänava kaitsevööndi laius on 5 m teemaa/ kinnistu piirist. Planeeritud juurdepääsuteed üksikelamu kruntidele on planeeritud minimaalselt 3,0 m laiuse kattega. Päästeteenistuse autodele on tagatud juurdepääsuks planeeritud tuletõrje veevõtukohtadele ning tootmismaa kruntidele (minimaalselt 3,5 m laiused) juurdepääsuteed. Planeerimislahendus annab Planeeritava teemaa laius võimaldab rajada kommunikatsioonid haljasmaale ning teostada talvel lumetõrjet. Sõidutee tolmuvaba katendi tüüp määratletakse lähtudes teeomaniku antud lähteülesandest tee-ehitusprojekti koostamise käigus. Üksikelamu kruntide krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Mahasõitude ja krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Arendusega seotud mahasõidud tuleb rajada enne arendusala hoonestusele ehitusloa väljastamist. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Virtsu alevikus on tegemist sesoonse liiklusega, kus suvel liiklustihedus kasvab ning talvel kahaneb. Tööstuse tänaval varasemalt liiklusloendust ei ole teostatud. Vajadusel tuleb see arendaja ja kohaliku omavalitsuse koostöös ette näha, et määrata täiendavate meetmete kasutuselevõttu. Kuigi tulevikus liiklus tänaval tõenäoliselt intensiivistub, ei ole eeldada ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist. Planeeritud tänaval saab liiklussagedus olema suhteliselt väike ning tegemist on eelkõige tulevikku suunatud projektiga - perspektiivse Virtsu aleviku siseste elamualade ühendustee loomisega. Planeeringualaga seostuv eeldatav liiklussageduse kasv on maksimaalselt 60-70 sõiduautot ja kuni 5 raskeveokit ööpäevas. Tootmismaa kruntide arendajate ja kohaliku omavalitsuse koostöös tuleb välja töötada raskeveokite liikluskorraldus ja ajagraafik, et see ei häiriks tootmismaa naabruses olevate elamumaa kruntide ja kinnistute elanike olmetingimusi. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada kõrghaljastuse planeerimisel ning vajadusel müratõkete rajamisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus ei tohiks paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kogu planeeritud tänava ulatuses tuleb tagada külgnähtavus sõltuvalt projektkiirusest 40km/h on see 8 m. Tee ja tänavate maa-alade mahasõitude nähtavuskolmnurgad on joonisel “Põhijoonis” tähistatud nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurga 7 x 100 m (7 m kaugusele tänava servast ristuva mahasõidu teljele ja kuni 100 m mõlemale poole tänava äärmise sõidurea teljele) teeääred. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Hoonestatud kruntidel on transpordivahendite lubatud sõidukiirus kuni 20 km/tunnis ja planeeritud tänaval on sõidukite liikumiskiirus 40 km/tunnis. Sellest tulenevalt on heal tasemel peatumisnähtavus antud teelõigul 40 meetrit, mis on antud kohas täidetakse, kui nähtavuskolmnurga maa-alalt eemaldada nähtavust piiravad takistused. Planeeringualal ei ole probleeme sademevete immutamise või nende ärajuhtimisega, sest tegemist on vett hästi läbilaskva pinnasega. Sademeveed juhitakse haljasaladele vastavalt Liiklusseaduse §2 korraldab kohalik omavalitsus liiklust ja tagab DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  13 liiklusohutuse oma haldusterritooriumil. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal kruntide siseselt. Kruntidele Positsioon 1, 3, 4, 5, 11 ja 12 on planeeritud vähemalt kaks parkimiskohta, kruntidel Positsioon 8 ja 9 on parkimiskohti planeeritud vastavalt 19 ja 25. Tootmismaa kruntidele on kavandatud normatiivist madalam parkimiskohtade arv, kuna eeldatava töötava personali eluasemed asuvad lähipiirkonnas. Majanduslikul kaalutlusel loob see eelduse, et osa töötavast personalist liikleb töökoha ja kodude vahel kas jalgrattaga või jalgsi. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2003 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja -lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud joonisel „Põhiplaan“. Sõiduteede, kergliiklusteede ja parklate teekatete lahendus antakse projekteerimise käigus. Kohalik omavalitsus väljastab vajadusel tingimused teeprojekti koostamiseks, liiklusohutuse auditi koostamiseks, geoloogilise uuringu koostamiseks jne. Projekti koostaja peab olema vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav projekteerija. 2.12. PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 2.13. PLANEERINGU REALISEERIMINE Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist: Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris. 2. Teede ja tehnovõrkude rajamine: • Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte ning tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel ja finantseerimisel. Elektrivõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel ja finantseerimisel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub kinnistu omaniku ja Elion Ettevõtted AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel ja finantseerimisel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid Elion Ettevõtted AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja omandisse. Krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel. Kohalik omavalitsus korraldab huvitatud isiku soovi korral sõlmitava lepingu alusel avaliku kasutusega tee hoolduse. Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  14 • Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade taotlemine. • Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. • Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine. • Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa taotlemine. 3. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba, kasutusluba): • Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatavad üksikelamu maa krundid Positsioon 1, Positsioon 3, Positsioon 4, Positsioon 5, Positsioon 11 ja Positsioon 12. Hoonestatavad tootmismaa krundid on Positsioon 8 ja Positsioon 9. Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus. • Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine. • Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kahes eksemplaris kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt. • Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa väljastamist. • Ehitiste kasutamist lubavate lubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Kõiki ehitamis-, lammutamis-, rekonstrueerimise jms. töid teostada vastavate projektide ja lubade alusel vastavalt Ehitusseaduses, Hanila valla ehitusmääruses ja muudes ehitamist reguleerivates dokumentides määratud korra järgi. Planeeringu realiseerimise graafikus ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta majanduslikel kaalutlustel juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING TINGMÄRGID VANALINNA AJ PLANEERITAV MAA-ALA LINNUSE AJ ASUSTUSÜKSUSE PIIR PLANEERITAVA KINNISTU PIIR KULTUURIMÄLESTIS OLEMASOLEV ALAJAAM PLANEERITUD ALAJAAM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT M 1 : 100 000 Virtsu mõisa NELGI AJ Virtsu mõisa ait tall-tõllakuur Virtsu mõisa Virtsu mõisa peahoone kelder valitsejamaja PIKKASE AJ Virtsu mõisa park LASTEAED Virtsu mõisa pargi piirdemüür ANGERJA AJ 150 m Virtsu mõisa väravahoone ÕIE AJ SELTSIMAJA KOOL APTEEGI AJ m 0 15 m 0 15 SADAM VÄINA AJ VIRTSU 110/35/10 AJ PUDRU AJ KÕVERA AJ KAUPLUS NAARITSA AJ NOORE AJ VELLO AJ ROHUKOTSI AJ MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardiserveri põhikaarti väljavõtet. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 VIRTSU ARENGUSELTS MTÜ MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 15 - 30 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING PLANEERIJA Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 20.07.2015.a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3  TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 13,73 ha) KATASTRIÜKSUSE PIIR HOONE KATUSEALUNE KASVUHOONE (MUSTKATTEGA) TEE (KRUUSAKATTEGA) TEE PINNASTEE LIIKLUSMÄRK KRAAV KIVIAED PUITAED VÕRKAED HARVIK VÕSA PÕÕSAD MURU, HOOLDATUD ROHUMAA ROHUMAA TÕNGERMAA KIVIHUNNIK KIVI VALL, NÕLV PUURIVI HEKK LEHTPUU OKASPUU (KUUSK) MUU OKASPUU VILJAPUU VEEVÄRGI VEETORU JA -KAEV MAASIIBER SALVKAEV KANALISATSIOONI SURVETORU KANALISATSIOONITORU JA KAEV REOVEEPUMPLA 110 KV ÕHULIIN 10 KV ÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 20 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN ALAJAAM MASTALAJAAM ELEKTRIKILP TÄNAVAVALGUSTI MAST SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON SIDE VALGUSKAABELLIIN SIDE KAABELLIIN SIDE KAABELLIINI MÄRKETULP KOHALIKU PLAANILISE PÕHIVÕRGU PUNKT PÕHIVÕRGU PUNKTI MÄRKETULP HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD VALITUD HAJUSKÕRGUSED MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega. 3. Tugiplaani koostamisel on kasutatud : - Hadwest OÜ poolt aprill-mai 2015.a. mõõdistatud "O saline Saare (19501:001:0408) ja Uisu tn 10 // Karukopli (19502:003:0234) maaüksuste ning nendega piirnevate alade geodeetiline alusmõõdistus " geodeetilist alusplaani M 1:500, töö nr. T- 15-065. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 VIRTSU ARENGUSELTS MTÜ MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 15 - 30 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING PLANEERIJA Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 20.07.2015.a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1  ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve (katastriüksuse suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik) maa suurused liik) (m²) 1 Positsioon 1 001; E 100% 4942 19501:001:0408 4942 011; M 100% 2 Positsioon 2 003; T 100% 205 19501:001:0408 205 011; M 100% 3 Positsioon 3 001; E 100% 5655 19501:001:0408 5655 011; M 100% 4 Positsioon 4 001; E 100% 5495 19501:001:0408 5495 011; M 100% 5 Positsioon 5 001; E 100% 5290 19501:001:0408 5290 011; M 100% 19501:001:0408 7382 011; M 100% 6 Positsioon 6 007; L 100% 10564 19502:003:0234 3182 011; M 100% 7 Positsioon 7 011; M 100% 19878 19501:001:0408 19878 011; M 100% 19501:001:0408 17024 011; M 100% 8 Positsioon 8 003; T 100% 30011 19502:003:0234 12987 011; M 100% 19501:001:0408 7787 011; M 100% 9 Positsioon 9 003; T 100% 30905 19502:003:0234 23118 011; M 100% 10 Positsioon 10 011; M 100% 1664 19502:003:0234 1664 011; M 100% 11 Positsioon 11 001; E 100% 4282 19502:003:0234 4282 011; M 100% 12 Positsioon 12 001; E 100% 4139 19502:003:0234 4139 011; M 100% Kokku: 123030 1 TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 13,73 ha) 2 KATASTRIÜKSUSE PIIR LIKVIDEERITAV KATASTRIÜKSUSE PIIRI OSA 3 PLANEERITAV KRUNDI PIIR 1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER 4 HOONE KATUSEALUNE 8 KASVUHOONE 7 5 10 (MUSTKATTEGA) TEE (KRUUSAKATTEGA) TEE PINNASTEE VEEVÄRGI VEETORU JA -KAEV 6 MAASIIBER SALVKAEV 11 KANALISATSIOONI SURVETORU KANALISATSIOONITORU JA KAEV REOVEEPUMPLA 110 KV ÕHULIIN 9 10 KV ÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 12 20 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN ALAJAAM MASTALAJAAM ELEKTRIKILP TÄNAVAVALGUSTI MAST SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON SIDE VALGUSKAABELLIIN SIDE KAABELLIIN SIDE KAABELLIINI MÄRKETULP KOHALIKU PLAANILISE PÕHIVÕRGU PUNKT PÕHIVÕRGU PUNKTI MÄRKETULP MÄRKUSED: MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE KOORDINAATPUNKTID 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. DETAILPLANEERING KATASTER NR X Y NR X Y NR X Y 2. Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega. 3. Kruntimine väljaspool planeeringuala toimub Saare katastriüksuse ja Uisu tn 10 //Karukopli katastriüksuse katastriplaanide EP üksikelamu maa E elamumaa (001; E) koordinaatpunktide ja piiriprotokolli piirikirjelduse alusel. HL looduslik maa M maatulundusmaa (011; M) 4. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud : LT tee ja tänava maa-ala L transpordimaa (007; L) - Hadwest OÜ poolt aprill-mai 2015.a. mõõdistatud "O saline Saare (19501:001:0408) ja Uisu tn 10 // K arukopli (19502:003:0234) OV vee tootmise ja jaota- T tootmismaa (003; T) maaüksuste ning nendega piirnevate alade geodeetiline alusmõõdistus " geodeetilist alusplaani M 1:500, töö nr. T- 15-065 . mise ehitise maa 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis. TL laohoone maa T tootmismaa (003; T) TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 TT tootmishoone maa T tootmismaa (003; T) VIRTSU ARENGUSELTS MTÜ MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 15 - 30 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING PLANEERIJA Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 20.07.2015.a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A2  KR UNTID E EHITUSÕ IGUS PÕ HI L I S E D AR H I T E KT U UR I N Õ UD E D TINGMÄRGID Hoonete suurim Hoonete lubatud PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 13,73 ha) Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi Parkimiskohtade arv Tulepüsuurim suletud KATASTRIÜKSUSE PIIR Krundi Hoonete lubatud maa- Olemasoleva krundi alune pind (m ) 2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m 2 ) Piirangud. Märkused VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING, Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa, TÖÖ NR. 15 - 30 Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa- sivus - PLANEERITUD UUE MAAÜKSUSE PIIR aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp (m²) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- klass krundil /osakaal % pealne alune korruselisus kokku maapealne tiivne datud KOOSKÕLASTUSED: PLANEERITUD HOONESTUSALA Saare 1 4 942 400 - 2 EP / 100 8,0 (11,5) 2/- 20°-45°, 450 250 2 2 TP3 - Planeeritud tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest (mitte vähem kui 30 m); 20°- 45 ° KOHUSTUSLIK HOONE HARJAJOONE viilkatus - Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja (ulatus on 10 m); 1. 2. SUUND JA KATUSEKALLE PLANEERINGUALAGA PIIRNEVA KINNISTU - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); OLEMASOLEVA HOONE ASUKOHT - 0,4 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 2 m); 1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). 2 PLANEERITUD KÕRVALHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT Saare 2 205 - - - OV / 100 - - - - - - - - - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m); 3. 4. - Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja (ulatus on 10 m); 100% EP 3 PLANEERITUD TOOTMISHOONE KONTORI SOOVITUSLIK ASUKOHT - 0,4 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 2 m); 8m PLANEERITUD TOOTMISHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 400 m² 2 tk. 4 2 0m - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE TOOTMISHOONE LAIENDUS 10 5 2 5. 6. 7x Saare 3 5 655 400 - 2 EP / 100 8,0 (11,3) 2/- 20°-45°, 450 250 2 2 TP3 - Planeeritud tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest (mitte vähem kui 30 m); 4942 m² RK ITUD US EERTEE ALG nike OLEMASOLEV (MUSTKATTEGA) TÄNAV NU viilkatus - Ühiskanalisatsiooni survetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); N A P L IK L US aom a kt iga) LM "POSITSIOON 1" D RITU OHT LI m a roje KO - Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja (ulatus on 10 m); Hoonestusala ca 2556 m² G PLANEERITUD (ASFALTBETOON KATTEGA) TÄNAV NEEÖRD EK 2m) K ER atak ser al di p US L A P IP Ö x1 end l , e AV - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); AS lt 12 (lah uleppe TA G maals e HT k k PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE ko NÄ i - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); (min 100% LT p5 SA PLANEERITUD SÕIDUAUTODE PARKLA - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 100% OV - - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). - - OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE Saare 4 5 495 400 - 2 EP / 100 8,0 (11,2) 2/- 20°-45°, 450 250 2 2 TP3 - Ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); - - 00 m - - 7x1 PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE viilkatus - K - 1 - Ühiskanalisatsiooni survetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); UR 10564 m² MN PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); 205 m² - K OL US "POSITSIOON 6" - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); AV 3 .0 RAJATAV KÕRGHALJASTUS "POSITSIOON 2" HT NÄ 6 .0 - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). 1 27 Saare 5 5 290 400 - 2 EP / 100 8,0 (11,2) 2/- 20°-45°, 450 250 2 2 TP3 - Ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); RAJATAV MADALHALJASTUS .1 viilkatus - Ühiskanalisatsiooni survetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); 1 0.0 OLEMASOLEV VEEVÄRGI VEETORU JA -KAEV 1 0.0 (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) .5 2 .8 - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); 68 20 LK ° 7 .0 PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU JA -KAEV -4 - Planeeritud 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); PERSPEKTIIVNE 0,4 kV0,4 LIINI ÜHENDUS 5° 2 KV LIINIGA (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 5° 6 UIS U TN - ANGERJA p2 - Alajaam (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest); ° -4 psusta takse projek teerimisel) OLEMASOLEV KANALISATSIOONI SURVETORU (tä 2 7.1 SA 20 (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) - 0,4 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 2 m); 0m 1 ° OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU JA KAEV 50% TL, 50% TT 20°- 45 10 - 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 7x 0 1 0. RK 5° - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 20 °- 4 14.0 9m PLANEERITUD KANALISATSIOONI SURVETORU NU 3 0.0 10.0 TV K 1 8600 m² 6 tk. (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) LM - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); EV S OL OHT 2 KO M A D EK ) 7 4.7 PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU JA KAEV - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). OL E IP ÖÖR 2 x12m US S (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 5 .0 5 .0 1 19 AV A lt Saare, Uisu tn 10 // 6 10 564 - - - LT / 100 - - - - - - - - - Ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); TA G aals e 30011 m² HT im (min NÄ Karukopli PLANEERITUD REOVEEPUMPLA (kuja ulatus 10 m) - Planeeritud ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); 2 "POSITSIOON 8" 4 5.6 Hoonestusala ca 20902 m² TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT - Planeeritud ühiskanalisatsioonitoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); 0m 1 08 0 (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m) - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m); K 7x1 .7 UR 1 0.0 p2 SA 2 25.0 N 25.0 OLEMASOLEV 110 KV ÕHULIIN - 110 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 25 m); LM KO L IIN (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 25 m) 6.0 US ÕH U ane 3 9.6 - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); AV V ° HT LK ,4 K a La ) OLEMASOLEV 10 KV ÕHULIIN 20 °- 45 - Likvideeritav 0,4 kV õhuliin; NÄ R IT AV 0 uk opli jagamist (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m) EE ar et - 20 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 3 ONT 1 0//K r it oit OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 1 D EM e Ui su e el ek t (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 2 m) l st (pea aük su 3 4.1 ° - Planeeritud 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 20 °- 45 5 .0 4 .0 ma OLEMASOLEV 20 KV KAABELLIIN - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 5 (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 5 .0 5 .0 - Planeeritud välisvalgustuse kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 5 9.5 OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) - Side valguskaabel (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 100% EP 136.5 - Sidekaabel (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 5 9.5 5.0 8 110 OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MAST 14.0 - Likvideeritav sidekaabel; 8m 2 tk. 5.0 .9 400 m² p2 SA OLEMASOLEV ELEKTRIKILP - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 2 2 5 (jaotusseadme ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIIN Saare 7 19 878 - - - HL / 100 - - - - - - - - 2 6.0 3.0 3 9.6 ° - Planeeritud tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest (mitte vähem kui 30 m); 5655 m² 20 °- 45 4 (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) LK - 110 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 25 m); 1 0 .0 4 PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIIN "POSITSIOON 3" 27.0 - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); Hoonestusala ca 2355 m² 1 100% HL (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 3 9.6 ° - 20 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 20°- 45 PLANEERITUD ALAJAAM - - (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) - Planeeritud 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 5 .0 4 .0 4 - OLEMASOLEV JAOTUSKILP - 5 .0 5 .0 1 0.0 NÄHTAVUSKOLMNURK 7x100m - Side valguskaabel (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 5 9.5 1 0.0 (jaotusseadme ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) - Sidekaabel (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 1664 m² - JK PLANEERITUD JAOTUSKILP (jaotusseadme ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) - Ehitustegevus navigatsioonimärgi vahetus läheduses (mõjupiirkond 50 m raadiuses märgist); 5 9.5 47.8 "POSITSIOON 10" OLEMASOLEV MÕÕTKILP p7 SA - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). p2 SA LK 4 ITUD HT LK PLANEERITUD MÕÕTKILP EER RD EKO ) 2 Saare, Uisu tn 10 // 8 30 011 8 600 - 2 TL / 50 9,0 (11,6) 2/- 0°-25°, 15 355 8 300 42 19 TP3 - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m); 3 A N P L IP ÖÖ 2 x12m PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE KAABELLIIN Karukopli TT / 50 lame- ja AS lt 1 PLANEERITUD MÖÖDASÕIDUKOHT 3 9.3 ° - 110 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 25 m); 3 0. TA G maals e (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 20 °- 45 0 viilkatus - Likvideeritav 10 kV õhuliin; 100% EP LK 2 2 (min i 10 PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI MASTIL 5 .0 4 .0 5 - Planeeritud 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); 8m 2 tk. 1 TV K OLEMASOLEV SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON 5.0 400 m² 3 8.8 15.0 ° (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) 20 °- 45 15.0 2 100% EP 29 - Likvideeritav 0,4 kV õhuliin; 10.0 p12 SA 6.0 OLEMASOLEV SIDE VALGUSKAABELLIIN .3 185.5 10.0 25.0 12.0 - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) 5495 m² 2 8m 2 tk. 5 .0 400 m² 6.0 - Likvideeritav sidekaabel; 5 9.5 OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN 0m 5.0 3 0.0 2 (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) 5.0 10.0 RK 7x10 - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); "POSITSIOON 4" 5.5 49.0 10.0 Hoonestusala ca 2355 m² TV K 2 PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). 4282 m² (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) 10.0 OLMNU 3 Saare, Uisu tn 10 // 9 30 905 4 800 - 2 TL / 50, 9,0 (11,3) 2/- 0°-25°, 8 433 4 600 34 25 TP3 - Planeeritud tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest (mitte vähem kui 30 m); p2 SA 6.0 "POSITSIOON 11" KOHALIKU PLAANILISE PÕHIVÕRGU PUNKT Karukopli TT / 50 lame- ja Hoonestusala ca 2810 m² (Pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest) - 110 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 25 m); 2 viilkatus 6.0 K ITUD HT 3 - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); 217.6 LK S 6.0 PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK EER RD EKO ) U A N 7x100m V - Likvideeritav 10 kV õhuliin; P L IP ÖÖ 2 x12m 11 13.2 NÄHTA G AS lt 1 TA maals e 57.3 TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR - Likvideeritav 0,4 kV õhuliin; 20° - 45 ° i (Laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m) (min 57.3 1 p5 SA - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA 1 1.6 5.0 5.0 5.0 - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 150 m) LK p8 SA 4 20°- 45 ° Uisu tn 10 // 10 1 664 - - - HL / 100 - - - - - - - - - Ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA Karukopli - Planeeritud tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest (mitte vähem kui 30 m); LIKVIDEERITAV OBJEKT - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). 7 4 88.3 Uisu tn 10 // 11 4 282 400 - 2 EP / 100 8,0 (11,1) 2/- 20°-45°, 450 250 2 2 TP3 - Ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); 3 49.0 PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT 25.0 5.0 5.0 Karukopli viilkatus - Planeeritud tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest (mitte vähem kui 30 m); 25.0 1 0 .0 - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); 48.0 KRUNDI EHITUSÕIGUS 2 .4 - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). EP ÜKSIKELAMU MAA p2 SA Uisu tn 10 // 12 4 139 400 - 2 EP / 100 8,0 (11,1) 2/- 20°-45°, 450 250 2 2 TP3 - Ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); 100% EP 1 0. 0 6.0 3.0 HL LOODUSLIK MAA 77.3 Karukopli viilkatus 1 0. 2 - 10 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 m); 8m 0 4 L IIN LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA 2 tk. 14.0 5.0 ÕH U ane LK - Planeeritud alajaama kaitsevöönd (ulatub 2 m kaugusele seadmest); 400 m² 5.0 9 ,4 K V a a ) L 20 °- 45 ° OV VEE TOOTMISE JA JAOTAMISE 2 T AV 0 uk opli jagamist 5.0 5.0 47.2 - Planeeritud sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 2 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); EE R I ar et EHITISE MAA ONT 1 0//K r it oit 49.2 5290 m² 2 D EM e Ui su e el ek t 5.0 TL LAOHOONE MAA 20 °- 45 ° - Planeeritud tänava kaitsevöönd (laius teemaa/ kinnistu piirist 5 m). l st 30.0 1 Kokku 123 030 15 800 16 26 488 14 400 88 56 (peaaük su 12 13.2 TT TOOTMISHOONE MAA "POSITSIOON 5" ma Hoonestusala ca 2323 m² 6.0 221.8 18.4 p12 SA SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 49.2 KÕRGUS EHITISE- 10.0 MEETRITES HOONETE ALUNE ARV KRUNDIL SUURIM 10.0 10.0 PIND 10.0 KORRUSELISUS PARKIMIS- KRUNDI SUURUS KOHTADE ARV ÕUES US PERS PEKTIIVNE KERG LIIKLUSTEE REKONSTRUEERITAVA PLANEERITAVA "KRUNDI NIMETUS" TÄNAVA PIKEND TÄNAVAOSA RISTPROFIIL, 1 - 1 TÄNAVA RISTPROFIIL, 2 - 2 HOONESTUSALA SUURUS Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. tänavavalgusti PLANEERITUD 50% TL, 50% TT 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja planeeritud tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning vajadusel täpsustatakse ehitusprojektidega . JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 3 - 3 3. Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega. 9m 4800 m² 4 tk. Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga sõidutee sõidutee 4. Põhiplaani koostamisel on kasutatud : katend katend 2 - Hadwest OÜ poolt aprill-mai 2015.a. mõõdistatud "O saline Saare (19501:001:0408) ja Uisu tn 10 // K arukopli (19502:003:0234) 100% EP maaüksuste ning nendega piirnevate alade geodeetiline alusmõõdistus " geodeetilist alusplaani M 1:500, töö nr. T- 15-065; olemasolev 100% HL 30905 m² 25 krundi piir krundi piir krundi piir kergliiklustee kergliiklustee katend - DAGOpen OÜ poolt juuli 2014.a. koostatud "K.Met AS uute hoonete eskiisprojekt" asendiplaani M 1:500, töö nr. 14-06. tugipeenar katend tugipeenar tugipeenar tugipeenar sõidutee tugipeenar 8m 2 tk. tugipeenar - - "POSITSIOON 9" 400 m² 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B K77 süsteemis. 2.0% 5% 2.5% 5% - Hoonestusala ca 19540 m² 2 5% 2.0% 2.5% 2.5% 5% 1:2 5% 2.5% 2.5% 1:2 5% 1: 2 - 1:2 4139 m² 2 S VV W2 W1 VV S1 19878 m² - TELLIJA VIRTSU ARENGUSELTS MTÜ Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Sadama 15 Kärdla 92412 Kreutzwaldi 24 Tallinn 10147 tel: 46 320 24 [email protected] TÖÖ NR. 15 - 30 "POSITSIOON 12" Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee tee telg V1 K1 Hoonestusala ca 2418 m² "POSITSIOON 7" tee telg tee telg JUHATAJA OBJEKT 0,5 3,0 0,5 0,6 ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE 0,5 1,1 1,7 3,5 3,5 0,6 0,7 1,0 0,5 1,0 3,0 3,0 2,25 0,25 0,5 0,5 0,5 1,0 DETAILPLANEERING PLANEERIJA Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa 2,8 7,0 2,3 3,0 6,0 3,0 2,0 TEET ELSTEIN S SIDEKANALISATSIOON V1 VEETORU JOONIS K1 KANALISATSIOONITORU VV VÄLISVALGUTUSE KAABELLIIN W2 10 KV KAABELLIIN KUUPÄEV 20.07.2015.a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4 W1 0,4 KV KAABELLIIN VV VÄLISVALGUTUSE KAABELLIIN S1 SIDEKANALISATSIOON DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1+ 4.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast FOTO 1: Vaade Tööstuse tänavalt planeeritud Positsioon 1 ja 2 kruntidele. FOTO 2: Vaade Metsa tänavale planeeritud Positsioon 3, 4 ja 5 kruntide maa-alale. FOTO 3: Vaade planeeritud Positsioon 5 krundile, olemasolev alajaam. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING 4.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast FOTO 4: Vaade Tööstuse tänavalt planeeritud tänava maa-alale. FOTO 5: Vaade planeeritud Positsioon 8 ja 9 kruntidele põhja poolt. FOTO 6: Vaade planeeritud Positsioon 7, 8 ja 9 kruntidele lääne poolt. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING 4.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast FOTO 7: Vaade planeeritud Positsioon 8, 9, 11 ja 12 kruntidele Uisu tänava äärest. FOTO 8: Vaade planeeritud Positsioon 9 ja 12 kruntidele Uisu tänavalt. FOTO 9: Vaade planeeritud Positsioon 8 ja 10 kruntidele Uisu tänavalt. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING 4.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast FOTO 10: Vaade Tööstuse tänavale lääne poolt. FOTO 11: Vaade Uisu tänavale lõuna poolt, Pargi tänava suunas. FOTO 12: Vaade Metsa tänavale lõuna poolt, Tööstuse tänava suunas. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING 4.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING 4.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 15 - 30 Juuli 2015 Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING  ' HANILA VALLAVALITSUS KORRALDUS Komsi 19.veebruar 2015m 1/6 Virtsu alevikus Virtsu ettevotluskeskuse detailplaneeringu koostamise algatamine Virtsu alevikus kavandatava Virtsu ettevotluskeskuse ~ 14 ha suurune detailplaneeringu ala asub rnaatulundusmaa sihtotstarvetega Saare kinnistul (registriosa nr 499832, katastritunnus 19502:003:0324) ja Uisu tn 10 // Karukopli kinnistuJ (registriosa nr 707632, katastritunnus 19502:003:0234. Lisaks jaavad osaliselt planeeringualale munitsipaalomandis olevad Toostuse, Metsa ja Uisu tanavate 15i!:,rud. Kavandatava planeeringu eesrnargiks on planeerida uued tootmishooned, laohooned ning kaks vaiksemat olme- ja kontorihoonet voi hooneosa. Ettevotluskeskuse teenindamiseks kavandatakse uued teed ja parklad ning rnuu vajaminev infrastruktuur ja trassid. Ettevotluskeskuse lahitimbrusesse on kavandatud planeerida lisaks elamurnaad, looduslikku haljasmaad ja kai tsehalj astust. Detailplaneeringu koostajaks on DAGOpen 00. Detailplaneeringu korraldajaks ja kehtestajaks on Hanila Vallavalitsus. Arvestades eeltoodut ja juhindudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 loikest 1, § 22 loikest 2, «Planeerimisseaduse» § 10 loigetest 5, "Keskkonnamoju hindarnise ja keskkonnajuhtimissilsteemi seaduse" §33 loike 1 punktist 3 ja 4, §35 loigetest 1ja5, Hanila Vallavolikogu 04. juuni 2003. a rnaarusega nr 24 kehtestatud Hanila valla ehitusmaaruse § 14 loike 2 punktist 4, Keskkonnaarneti Hiiu-Laane-Saare regiooni kirja 16.02.2015 nr HLS 6- 8/ 15/ 1904-2 ning arvestades Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a maarusega nr 32 kehtestatud Hanila valla tildplaneeringut l. Algatada Virtsu alevikus Virtsu ettevotluskeskuse detailplaneeringu koostamine. 2. Mitte algatada koostatavale detailplaneeringule keskkonnamoju strateegilist hindarnist. 3. Kaesolevat korraldust on oigus vaidlustada 30 paevajooksul, arvates paevast, millal vaiet esitama oigustatud isik korraldusest teada sai voi oleks pidanud teada saama, esitades vaide Hanila Vallavalitsusele haldusrnenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeoigusega isikul oigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 satestatud tahtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus satestatud korras. 4. Korraldus joustub teatavakstegemisest. ~/ L Peksar Vallavanem ~ Merike Ehasalu Vallasekretiir Hanila Vallavalitsus Teie: 26.02.2015 [email protected] nr 7-1/16-1 Meie: 16.03.2015 nr 12-2/15/311-2 Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algatamine Hanila vallas Planeerimisseaduse § 12 lg 5 alusel on Hanila Vallavalitsus informeerinud maavanemat Hanila vallas Virtsu alevikus Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algatamisest. Lääne Maavalitsuse Planeeringute järelevalve komisjon on eelpool nimetatud algatatud detailplaneeringu dokumentatsiooni läbi vaadanud 04.03.2015. a järgmiste märkustega: 1. Planeeringuala ei puutu kokku riigimaanteede ega nende kaitsevöönditega. Maanteeameti poolne kooskõlastus on vajalik, kui hinnatav lisanduv liiklussagedus Tööstuse tänaval ületab 100 autot ööpäevas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jupits Maavanema kohusetäitja Liis Moor 4725616 [email protected] Lahe 8 / 90503 Haapsalu / Telefon 472 5600 / [email protected] / www.laane.maavalitsus.ee Registrikood 70004301  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.02.2015 .02.2015 Keskkonnaametis Kehtib kuni: 16.02.2019 .02.2019 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 8 ja LKS § 53 lg 1 Arno Peksar Teie 13.01.2015 nr 7-1/3--1 vallavanem Hanila Vallavalitsus Meie 16.02.2015 nr HLS 6-8/15/1904-2 6 [email protected] Seisukoht Virtsu Ettevõtluskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisele Lugupeetud Arno Peksar Oma 13.01.2015 kirjaga nr 77-1/3-11 (Keskkonnaametile edastatud 27.01.2015) teatate, et kavandatava Virtsu ettevõtluskeskuse ttevõtluskeskuse detailplaneeringu (edaspidi nimetatud ni Virtsu ettevõtluskeskuse DP) osas on juba varasemalt 01.07.2013 kirjaga nr HLS 66-5/13/15117-2 saadud Keskkonnaameti seisukoht Virtsu ettevõtluskeskuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) algatamise vajalikkuse kohta,, kuid käesolevaks ajaks on planeeringuala suurust ust oluliselt muudetud ning soovite täiendavalt Keskkonnaameti seisukohta KSH algatamise gatamise vajalikkuse kohta. Kirjale on lisatud Dagopen OÜ poolt koostatud "Kavandatava Virtsu ettevõtluskeskuse ttevõtluskeskuse keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang" (töö nr 14-50, 50, edaspidi nimetatud eelhinnang) ning „Virtsu avaliku- ja erasektori koostöö võimaluste uuring, perspektiivsete arengustrateegiate väljaselgitamine Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks ning Virtsu piirkonna üldine analüüs – arengu potentsiaalid ja visioonid“ (töö nr 14-51). Virtsu ettevõtluskeskuse DP DP-ga kavandatakse Virtsu alevikku ca 17,5 ha suurust ettevõtluskeskust koos ümbritseva kontaktvööndiga. Virtsu ettevõtlus ettevõtluskeskus kujutab endast ca 6,7 ha suurust ala, kuhu on planeeritud rajada uued hhooned tootmise, ladustamise ja büroohoone funktsioonidega ning ettevõtluskeskuse teenindamiseks vajalikud teed, parklad ning muu vajaminev infrastruktuur ja trassid trassid. Virtsu ettevõtluskeskuses kavandatakse kergmetalltoodete tootmist ootmist roostevabast ja mustmetall materjalist, kummagi tootmise jaoks kavandatakse üks hoone. Lisaks planeeritakse Virtsu ettevõtluskeskusesse töökoda arendusosakonnale, büroohoone metallifirmadele ja üldine büroohoone. Laienemisvõimaluseks on planeeritud lisakrundid. Virtsu ettevõtluskeskuse evõtluskeskuse lähiümbrusesse on kavandatud planeerida lisaks pere pere‐ ja ridaelamumaad, looduslikku haljasmaad ja kaitsehaljastust. Koostöös Dagopen OÜ OÜ-ga hindas Hanila Vallavalitsus Virtsu aleviku erinevate piirkondade sobivust ettevõtluskeskuse rajamiseks ning välja valituks osutus asula keskel olev maa-ala, ala, mis piirneb põhja poolt Tööstuse tänava ja ida poolt Uisu tänavaga, kuna sellel on olemasolevatest kõrgepingeliinidest tulenevalt juba tehnoloogiline iseloom, vajalike tehnovõrkudega ühendamise kulud on väiksemad ning lisaväärtusena luuakse perspektiivne võimalus rajada tulevikus uus ühendustee kahe eraldiseisva Virtsu aleviku osa vahele. vahele Eelhinnangu kohaselt on lähim kaitstav loodusobjekt objekt Väinamere hoiuala, ho mis jääb planeeritavast Virtsu ettevõtluskeskusest tluskeskusest ca 370 m kaugusele. Eelhinnangu kokkuvõtte Narva mnt 7a / 15172 72 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / ee-post: post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kohaselt ei oma kavandatav tegevus olulist mõju looduskeskkonnale ega oma negatiivset mõju inimkeskkonnale. Virtsu ettevõtluskeskuse DP-ga kavandatud maa-alale ulatub osaliselt ka II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukoht (keskkonnaregistri kood KLO9115592). Keskkonnaameti hinnangul ei ole aga kavandatavatel tegevustel olulist mõju põhja-nahkhiirtele, kuna kavandatu elluviimisel ei hävitata põhja-nahkhiire olulisi elupaiku ega toitumisalasid. Keskkonnaamet juhib tähelepanu sellele, et välisõhu saasteluba on ettevõttele vajalik, kui osade ettevõtte poolt välisõhku viidud saasteainete aastaste heitkoguste piirväärtused ületavad keskkonnaministri 11.06.2014 määrusega nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ kehtestatud piirarve (antud juhul eespool nimetatud määruse § 2 lg 4 (lenduvad orgaanilised ühendid 0,1 t/a)). Vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 148-le kui uue paikse saasteallika ehitusluba taotletakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda välisõhu saasteluba või keskkonnakompleksluba. Lähtudes eelnevast, antud planeeringuala lähiümbrusest, looduslikest tingimustest, kavandatavast tegevusest ning Keskkonnaametile esitatud materjalidest, oleme seisukohal, et Hanila valla Virtsu aleviku Virtsu ettevõtluskeskuse DP-ga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole vajalik. Lõpliku kaalutletud otsuse KSH algatamise või mittealgatamise kohta teeb KeHJS § 35 alusel strateegilise planeerimisdokumendi algataja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Riina Noormägi 452 7761 [email protected] Liia Krumm 452 7759 [email protected] Ilona Lepik 472 4228 [email protected] 2 (2)  AS Eesti Telekom Valge 16, 19095 Tallinn Registrikood 10234957 TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED TEHNILISED TINGIMUSED NR 23858623 TELLIJA Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOPEN OÜ Kontaktisik TEET ELSTEIN Telefon 4632019 5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMA TN 15, KÄRDLA, HIIU VALD 92412, HIIUMAA Ehitise asukoht Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa Ehitise nimetus ja asukoha VIRTSU ETTEVÕTLUSKESKUSE DETAILPLANEERING kirjeldus Objekti haardeulatus üle 50m Elioni kaubamärgi all tegutseva AS Eesti Telekom (edaspidi nimetatud Elion) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Elioni sidevõrgu lõpp- punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas: Tehnilise lahenduse Planeeringus näha ette maa-alad sidetrasside rajamiseks Tööstuse kirjeldus tänaval olemasolevast sidekanalist kuni planeeritavate hooneteni. Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile Olemasolev sidevõrk Kanda planeeringule piki Tööstuse tänavat kulgev sidekanal (põhja pool) ja planeeringuala läbiv Metsa tn 27 juurest Tööstuse tn 6 juurde minev sidekaabel. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Elioni järelevalvega Info telefoninumbril 4733947 Väljastatud side alaste tehniliste tingimustega ei võta AS Eesti Telekom endale kohustust omandada hoonestaja poolt ehitatavad liinirajatised ostu teel. Täiendavad tehnilised Planeering kooskülastada AS Eesti Telekom-iga e-teeninduse kaudu. Kui nõudmised tekib vajadus olemasolevate siderajatiste väljakandeks, taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Käesolevad telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused koostati 02.03.2015 ning on kehtivad kuni 01.03.2016 Koostaja: Väljastaja: AS EESTI TELEKOM AS EESTI TELEKOM Aimar Nurges Valeri Buntsev e-post: [email protected] esindab volituse alusel telefon: 4733947  Tehnilised tingimused 22-15 OBJEKT Objekti aadress: Lääne maakond, Hanila vald, Virtsu Objekti iseloomustus: ettevõtluskeskuse detailplaneering Objekti valdaja Virtsu Arenguselts; Virtsu, Tammi tee 2; tel.: 5151988 TAOTLUSE ESITAJA Nimi: DAGOpen OÜ Aadress: Hiiu maakond, Hiiu vald, Kärdla linn, Sadama 15 Kontaktisik: Teet Elstein Kontakttelefon: 4632024 1.5 Fax / E-post: dagopen @ dagopen.ee VÕRGUÜHENDUSE ANDMED Peakaitsme vool: 3 x 500 A; 3 x 250 A; 3 x 160 A Liitumispunkt: uus 10/0,4kV alajaam, sisestuskaabli kemmid alajaama 0,4kV jaotusseadmes Arvestusseadme ja peakaitsme asukoht : uues planeeritavas alajaamas ELEKTRIVARUSTUS: Lõigus Virtsu 110/35/10kV alajaam - Angerja 10/0,4kV alajaam ümber ehitada Alevi 10kV fiider. Võimalusel järgida olemasolevate liinide koridore. Liinitrassi muutmiseks tuleb uus liini kaitsetsoon kooskõlastada maaomanikega. Planeerida uus 10/0,4kV komplektjaotusalajaam ettevõtluskeskuse alale - eeldatavalt suurima võimsusvajadusega hoone lähedusse. Ümberehitatava fiidri skeem, tehnilised omadused ja alajaama tehnilised näitajad täpsus- tatakse projekteerimisel. Lisaks planeerida eraldi 10/0,4kV (mast)alajaam Uisu tänava serva. Sellest nn Uisu ala- jaamast tagatakse Uisu 10//Karukopli ja Laane maaüksuste elektritoide (peale mida saab demonteerida ettevõtluskeskuse alalt 0,4kV õhuliini). Uisu 10/0,4kV alajaamast ehitada 0,4kV (õhu)liin ka uute Uisu tänava serva planeeritavate eramukruntide toiteks. See liin soovitav ühendada olemasoleva Uisu tn - Angerja 0,4kV liiniga (täpsustatakse projekteerimisel). Metsa- ja Tööstuse tänava planeeritavate uute eramukruntide elektrivarustus planeerida Apteegi 10/0,4kV piirkonda. Vajadusel Apteegi 0,4kV võrk rekonstrueerida. Täpsustatakse projekteerimisel. Apteegi 10kV haruliini ja alajaama ümberehitus eritellimusel. LIITUMISKULUD Liitumine ja vajalikus ulatuses jaotusvõrgu ümberehituskulupõhine. MÄRKUSED Planeeritava ettevõtluskeskuse elektrivarustuse, sellega kaasneva olemasolevate klientide elektrivarustuse tagamise ja uute planeeritavate eramukruntide varustusliinide projekteeri- mise ja ehitamise tingimused määrab Imatra Elekter AS. Detailplaneering kooskõlastada Imatra Elekter AS'ga. TELLIMUSE ESITAJA ELEKTRIVÕRGUETTEVÕTJA ESINDAJA Nimi: DAGOpen OÜ/ Teet Elstein Nimi: Raul Sirak Kuupäev: Kuupäev: 13.03.2015  Virtsu aleviku Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu eskiisprojekti avaliku arutelu protokoll Virtsu 12. märts 2015 Algus kell 17.00, lõpp 18.15 Juhatas: Aimar Roomets Protokollis: Maie Vokk Osavõtjate nimekiri lisatud protokollile. P ä e v a k o r d: Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu eskiisprojekti avalik arutelu. Aimar Roomets avab koosoleku ja annab sõna detailplaneeringu koostajatele DAGOpen OÜ Teet Elsteinile ja Jaan Kuusemetsale. Teet Elstein tutvustab detailplaneeringuala, selgitab, et koostatava detailplaneeringuga täpsustatakse ettevõtlusala, teed jm kommunikatsioonid ning lisaks kavandatakse 10-11 uut elamukrunti. Nende planeeritavate tegevustega on arvestatud ka võimalike keskkonnamõjude eelhinnangu koostamisel. Aare Saliste: Miks ei ole seda eelhinnangut avalikult tutvustatud? Jaan Kuusemets selgitab, et eelhinnang on koostatud ainult selleks, et välja selgitada, kas on vaja koostada KSH või piisab mõjude hindamisest planeeringu koosseisus. Eelhinnang esitatakse Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Tutvustab eelhinnangut ning ettevõtluskeskuse asukohta valimit. Aare Saliste: Vallavanem ütles, et Virtsu ettevõtluskeskuse arendus on peatatud. Mis asi see siis nüüd on, et jälle teema päevakorras? Arno Peksar: Too peatamine toimus ligi kaks aastat tagasi. Ning tegemist oli peatamisega, mitte asjaga tegelemise lõpetamisega. Marika Soobard: eelhinnangus on näidatud perspektiivne tee, detailplaneeringus seda ei ole? Harry Soobard: olemasolevad Uisu ja Tammi teed võiks jääda ühendusteedeks. Arno Peksar: lähiajal nn otseteed ei kavandata, sest selle ehituseks ei ole vahendeid. Seega detailplaneering antud teemat, kui hetkel perspektiivitut, ei käsitle. Kui osutub reaalseks ja vajalikuks rajada antud tee, siis algatatakse eraldi detailplaneering. Vald muutis eelpooltoodud infost lähtuvalt 2014. aastal Uisu ja Tammi tee täies ulatuses tolmuvabaks. Seega teie toodud ettepanek on praktiliselt juba käiku viidud. Aare Saliste ja Ester Peets: miks ikka kavandatakse tootmismaad keset elamumaid? Ester Peets: ettevõtlust ja töökohti on vaja, aga miks ei ole Metsa tänava inimestega arutatud. Jaan Kuusemets selgitab veelkord KSH eelhinnangu käigus toimunud asukohtade võrdlust, eelhinnangule on oma seisukoha andnud ka Keskkonnaamet. Uuringu käigus seati võrreldavad asukohad pingeritta ning antud asukoht osutus sobivaimaks. Aare Saliste: protestin eelhinnangu tegemist! Ma tean hästi, kuidas taolised asjad käivad ning mitte kusagil ei rajata tootmist elurajooni naabrusesse. Jaan Kuusemets: Taolised seisukohad on vananenud. Kaasajal rajatakse just elualad ja vähese keskkonnamõjuga tootmine põimitult. Koos ehk lähestikku on elamine, tootmine oma töökohtadega ja vajalikud teenused. Sageli asub taoline tootmine hoone alumisel korrusel ja eluruumid nende kohal järgmistel korrustel. Ester Peets: ei ole K.Meti vastu aga mitte elurajooni keskele. Oleks asja meile varem tutvustatud, siis poleks ma nii vastu. Jaan Kuusemets: detailplaneeringuga saab sätestada tootmisliigi, liikluskorralduse jm ehitustingimused. Detailplaneeringu käigus saab esitada ettepanekud kirjalikult. Antud detailplaneeringuga määratletakse, et ettevõtluskeskusesse saavad oma tootmishooned rajada ainult ettevõtted, kes ei oma olulist keskkonnamõju. Alade valiku puhul nähti ette, et suurema keskkonnamõjuga ettevõtetele sobib paremini Virtsu algusesse jäävad alad. Aare Saliste: Ei usu antud infot. Nagunii tuleb mingi tootmine, mis hakkab ümbritsevaid elanikke häirima. Mõjude eelhinnang ei ole õige. Marika Soobard: Miks ei tehta ikkagi KSH-d? Arno Peksar: KSH tehakse ainult väga suurtele objektidele, mille nimistu on riigi poolt kinnitatud. Lisaks tehakse KSH ka juhul, kui on eeldatav oluline keskkonnamõju. Virtsu planeeritavasse ettevõtluskeskusesse ei saa rajada tootmist firmad, kelle tegevusel on tuntavad mõjud ümbritsevale. Eestis on vägagi ranged normid ning nende täitmist jälgitakse vastavate ametite poolt pidevalt. Veelkord rõhutan, et keskkonnamõjude hindamine on planeeringu koosseisus toimuv protsess ning mõjude hindamine ei jää ära. Külli Roomets: Tulge vaadake Kõmsil, kui palju K.MET-i tootmisest mõju ümbritsevale on. Lastead on sama kaugel praegusest tootmisest, suvel lapsed magavad rühmas lahtise aknaga. Aare Saliste: On räägitud haljastuse rajamisest, miks seda pole kusagil mainitud? Jaan Kuusemest: Detailplaneeringu koostamine alles algas. Sellest on tehtud alles paar eskiisjoonist. Me pole põhitööga veel kaugele jõudnud. Need asjad tulevad kõik. Arno Peksar: Nende 10 ja 110 kV liinide juures ei saa teatud kauguseni midagi teha. Aga mingist kaugusest ca 8-10 meetrist alates saab heki ehk ikka rajada. See tuleb üle küsida liini valdajatelt. Metsa pole varjamiseks vaja rajada, kuna planeeritavad hooned tulevad reeglina minu teada peamiselt kahekorruselised, seega piisab 5-6 meetri kõrgusest haljasribast. Ester Peets: Miks ei kasutata olemasolevaid kaarhalle või muid tootmishooneid? Arno Peksar: Ei saa omanikega kokkuleppele. Lisaks tulevad seal mängu suuremad kulud, kuna ranna ääres soovitakse maa eest kõrgemat hinda ja ka olemasoleva hoonestuse lammutamiskulud. Olemasolevad tootmishooned ei sobi kaasaegsele tootmisele. Lisaks on mitmed teie mainitud hooned, kaasa arvatud ka kaarhall, võetud Muinsuskaitse ameti poolt arvele kui 20 sajandi arhitektuuriväärtus. Jaan Kuusemets: Olemasolevad tootmismaad asuvad ranna-aladel, mis võiksid hoopis olla elamumaad. Hindasime oma uuringus, et see ala on väga miljööväärtuslik ning selle jäämine toomise alla oleks raiskamine. Saab ehitada väga lähedale merele, mida enamasti ei saa teha. Arno Peksar: Ettevõtluskeskusesse tulevad kaasaegsed hooned, kust mitte midagi häirivat ümbritsevasse keskkonda ei saa tulla. Ei müra, tolmu, lõhna. Ainuke asi, mis suureneb, on liiklus. Aga sedagi praktiliselt hommikul, kui töölised tulevad ja õhtul, kui nad lähevad. Jaan Kuusemets: Ning kohalikud inimesed ehk tulevad tööle jala või jalgrattaga. Aimar Roomets: küsimused ja ettepanekud võib esitada kirjalikult. Planeeringu koostamise käigus saab seda pidevalt teha. Maie Vokk Protokollija  HANILA VALLAVALITSUS Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon Päästeamet Veeteede Amet Meie 29.07.2015 nr 7-1/39-1 Detailplaneeringu kooskõlastamine Planeerimisseaduse § 17 lõike 3 (kuni 1.juulini 2015 kehtinud) ja Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §1 lõige 1 alusel esitasime kooskõlastamiseks Virtsu aleviku Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu. Detailplaneeringuga kavandatakse ettevõtluskeskuseks 2 tootmis- ja laohoonemaa krunti, teenindamiseks uued teed, parklad ning muu infrastruktuur ja trassid. Ettevõtluskeskuse lähiümbrusse kavandatakse vastavalt üldplaneeringule elamumaad ja looduslikku haljasmaad. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt/ Mart Viipsi Abivallavanem Lisa: 1. Virtsu_EVK_DP-Virtsu.pdf Maie Vokk 477 2732 Keskuse tee 3, Kõmsi küla Telefon 477 2243 Konto 10602005101004 90102 LÄÄNEMAA Faks 477 5146 SEB PANK Registrikood 75014020 E-post [email protected] Subject: Detailplaneeringu koosk�lastamine From: [email protected] Date: 29.07.2015 17:11 To: Keskkonnaamet, Hiiu-L��ne-Saare regioon <[email protected]>, P��steamet <[email protected]>, Veeteede Amet <[email protected]> Untitled Document Tere! Teile on saadetud Hanila Vallavalitsuse dokumendihalduss�steemi Delta kaudu dokument Detailplaneeringu koosk�lastamine, mis on registreeritud 29.07.2015, numbriga 7-1/39-1. Dokument avaneb DigiDoc klientprogrammi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida ID tarkvara kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Hanila Vallavalitsus Keskuse tee 3, K�msi k�la 90102 Hanila vald Telefon: 477 2243 e-post: [email protected] Attachments: 7-139-1 29.07.2015 V�ljaminev kiri.bdoc 5,2 MB