Taotlus

98 1.8 L=3 0 .00 40 R=1 44 8.2 L=3 96 03 // 4 o 14 52 0 :03 51 9+0 e 1:0 2 :04 Av T- te :04 6% 0 1:0 6 2.9 47.7 10 ee m Hvv 00 1:0 8 03 JP .56 25, d=6 10 ee = 03 83 vo t 10 ee L= v=48 , PE 83 vo t P3 i= 83 vo t 8 A Hs 9+3 L4_ . A PK A 18 0 9.9 9+2 44 28 8.2 5.9 L=3 0 L=1 0 8.0 0 R=1 5,0 69 0 -00 6,0 TR R8 94 ,0 0 :03 1:0 1 03 10 ee R= R5,00 83 v o t 18 L= .0 6.3 00 L 84 =1 92 5. 9+ A 8 52 9+ 45 .82 TS07 Tähtvere vä ikeloomatun nel +9 MS 8 43 +T 0.2 47.3 00 1.6 6 9% 0 m Hvv d=1 17 viit .73 34, PE = 2 PK info RP , L= v=47 +56 KL 0 i= L3_ 2 H s 174 re T-4 . ITS T PK 13 ve L 0+0 0,50 0 1,60 ht K KP350 TS08 Tähtvere KL 25 PA68 1 -00 P T tunnel 10,50 TR L4_ SõM 'S' KP352 63 17 9 1.34 L=1 6.209 Tä Pp 'N' = 1,25 0 L 0.00 5 .35 R= 4,00 +11 SõM 'S' :13 nd PK 0 0.4 49.8 0 209 KP354 =6. 0 Pp 'N' 6% 3 0 L 5.922 m Hvv d=5 01 sko 0 0 0. L=3 PA67 R=5 SõM 'S' 1740+00 .75 8, PE 6 10,50 10,50 = 7.5 KP351 PA69 Pp 'N' PA71 0+1 27 PK 1:0 met , 24 L= v=49 +91 -00 KP356 -00 SõM 'S' i= TR 0 6 8 TR 3,0 0 Hs 174 . Pp 'N' P1 3,5 1741+00 79 aeva 4,00 PK SõM 'S' R 10 1,60 KP358 L4_ 0,50 KP353 Pp 'N' 30 PA70 SõM 'S' L 10,50 PA74 1742+00 KP355 Pp 'N' PA73 28 PA72 SõM 'S' KP360 -00 Pp 'N' TR KP362 SõM 'S' 1,25 1743+00 KP357 Pp 'N' 22 5.9 6 P5 L=3 =8.99 26 SõM 'S' L 2 Tallinn-Tartu -00 00 P8 L4_ 0.0 KP359 PA75 KP364 8 R= 2 79301:001:13 -Võru-Luhamaa te P2 TR 3.4 Pp 'N' R 0+5 1744+00 PK L4_ L4_ R=20.000 L=8.996 SõM 'S' PK 0+62.48 L=31.941 64 KP361 Pp 'N' i= 48.1 0 SõM 'S' KP366 1m vv= =30 3.6 7 9% 1745+00 Pp 'N' d L= 8.47, , PE KP363 SõM 'S' PA79 PA80 H 4 +29 PA76 PA77 Pp 'N' KP368 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee Hs 1740 SõM 'S' 1746+00 8.1 KP365 Pp 'N' v= PK PA78 83101:003 'S' 34 SõM:00 KP367 Pp 'N' P61747+00 PA81 P7 L4_ R L4_ L=31.941 PK 0+94.42 R=20.000 L=11.134 1+0 KP369 0 2 Tallinn-T 79301:001 artu-Võru-Luhamaa 0 134 11. 9 L= 4.19 1 :1372 tee 00 L= 20. R= 55 05. 1+ PK Müratõk 199 1 kesein b 14. 37 L= =10. et. piirde L H=2,0m 00 0.0 5 l = 75 R tee katte K1 +1 9. st P Lõigu ko =10 .371 00 L =9.796 gupikkus L 0.0 R=5 0.12 L=113 m 1+3 Laeva metskond 9 1+4 0 PK 79301:001:1371 Muudatus Tegija Kuupäev Sisu 13 19 Projekti nimetus 14 1 6 Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõik 2 3 5 7 17 18 4 Projekti osa Teeprojekt 21 16 20 15 Joonise nimetus 8 Asendiplaan 22 9 PK1740+00-1747+00 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Tellija Transpordiamet Registrikood 11255795 Registrikood: 70001490 Laki põik 2 Valge 4 10 12919 Tallinn 11413 Tallinn Tel +372 664 5808 Tel. +372 620 1200 [email protected] [email protected] 11 Projekteerija Eno Lints /allkirjastatud digitaalselt/ Projekti nr Mõõtkava Projekti staadium 1:500 Projekteerija Margus Mikk /allkirjastatud digitaalselt/ MA18478 PP Insener Elian Remmelkoor/allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nr Kuupäev Leht / Lehti 12 11/06/2025 9 / 22 Projektijuht Andres Brakmann/allkirjastatud digitaalselt/ TL_01_1-201  JP Av T-1 Kits 831 e-M ot 4 01: ets ee 00 3 a :03 PK 9 7 9 Hs +38, v=4 PE L=1 8 8.5 .25, H d=60 6m v 0 i= 2 v=47 .96 .70 % .90 9+29 .82 45 .928 9+ 8 L=15 .65 .92 0 5 0 =1 8+91 8.0 .244 PK 0L 8 R=1 Hs +83, L=38 v=4 PE 84 1 8 .898 L=1 6.3 R= 8.0 .67, H d=40 0m v 0 =31 L= 8.00 i= 4 v=47 TR 00 L .82 .80 -00 % .244 69 5 2 40.0 .7 R5,00 5 59 L=38 R=1 9+ 8+ 6,00 5,00 8 9+00 L4_ .89 P3 = 31 L 0 TR 0 ,0 -00 R8 68 57 .8 1 92 R= L= 40.00 0 0 6,0 5 ,0 Avo 793 te 01: e T2 001 :13 66 0 6.9 6 00 7+ 8+ 8 .07 PA 43 255 L= 7 00 . 85 92 4 0.0 L= Ted R= 793 rel 0, 5 0 01: a P 001 Hs K7+5 5, 0 v=4 7, :1 0 A L=2 7.49, PE d= 359 5.4 Hvv 160 9m = 0 0,5 i= 0 47.44 0 831vo te .20 01: e 2 % 003 // 4 :03 96 6,2 0 R=40.000 L=43.078 Va 7+23.82 L=331.376 831 he 01: 003 7930 t :01 7 e 8 e Hõ Avo 1:001:13 831 bem Tam 831 m 7+00 T1 60 01: äe 01: ekes 003 003 e :05 :00 25 5 3 L4_ P4 PK 6 Hs +64, v=4 PE L=1 8 8.3 .48, H d=60 3m v 0 i= 7 v=47 .67 .07 % Pih 831 elga 01: 003 A :0 052 831vo te 01: e 6 003 Av :04 T 52 Ta 831 o te 831amm H 831 m m P õ h 01: e 1 01: evar 831 õbem 01: e8v3a1r ja-T 003 001 di t 01: äe 003 d0i1t: am :03 9 4 :05 ee 2 41 3 001 tee :04 :06 e0e0r3 me 22 ib:0a6 var 74 23 di a la ja T am 831oming 01: a 003 :0 523 6+00 T T 831amm 831amm 01: evar 01: eoks 001 di t PA :05 ee 2 001 a 256 40 1 :04 73 T T 831amm 831amm 01: evar 01: evar 001 di t 003 di t :05 ee T :06 ee 3 42 1 T 14 831amm A 01: evar 001 di t 831vo te :05 ee 1 01: e 8 003 39 9 :04 5 1 T 831amm Ta 01: evar 831 mm 001 di t 01: evar 5+00 :05 ee 1 001 di t 38 7 :04 ee 5 79 PA 257 Tam 831 m 01: evar 003 di t :06 ee 7 16 P T Hs K4+1 v=4 9, Ta T L=1 7.68, PE d= 831amm 831amm 6.7 Hvv 160 8m = 0 T 831 mm 01: evar 01: evar i= 0 47.63 003 di t .30 % 831amm 01: evar 003 d i t 003 di t :06 ee 1 01: evar :06 ee 1 18 1 :06 ee 1 13 003 di t :06 ee 1 19 3 20 5 5,00 Tam 831 m 01: evar 003 di t Hs PK4+ v=4 11 :06 ee 9 Eva L=1 8.18, , PE d 17 5.8 Hvv =60 1m = 0 4+00 831 rdi i= 0 48.12 .35 % 01: 003 : L=331.376 T 3+92.44 L 062 Tam 6 R=15.000 L=24.124 831õuna 831amm 8 31 m 01: -Tam 01: evar 01: evar 003 d i p 1+00 0+00 001 di t 2+00 003 m :06 um 3+00 0,50 PA PA :06 eva PA :04 ee PA 25 pla PA 258 24 rdi 260 75 261 262 259 a 5,00 laja 5,00 am TR 0,50 -00 67 TUDE PIIR R=50.000 L=4.311 Ö ÖM A HL=347.475 0+20.84 T L=347.475 R=15.000 L=24.124 3+68.32 L=16.533 0+16.53 R=50.000 L=4.311 T 831amm 01: e-Le 003 ets :03 i 30 Insener Muudatus Konsultant Projektijuht Projekti osa Projekteerija Projekteerija Joonise nimetus Projekti nimetus Teeprojekt Tegija Asendiplaan 1 Ravila tänava ühendus Eno Lints Margus Mikk 13 15 Laki põik 2 Kuupäev Registrikood [email protected] 12919 Tallinn 14 2 11255795 Tel +372 664 5808 Skepast&Puhkim OÜ 3 Andres Brakmann/allkirjastatud digitaalselt/ Elian Remmelkoor/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sisu Joonise nr Projekti nr 4 5 MA18478 6 TL_01_1-201 7 16 8 Tellija 9 Kuupäev Mõõtkava 17 10 18 11 Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõik 19 1:500 12 22 20 11/06/2025 21 Valge 4 Leht / Lehti 11413 Tallinn Transpordiamet Projekti staadium Tel. +372 620 1200 22/ 22 [email protected] Registrikood: 70001490 PP  KORRALDUS 23.07.2025 nr 1.1-3/25/480 Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks Transpordiamet algatas 28.04.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36- 176,84 asuv Kardla–Tartu lõik (sh teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks avalikes huvides rajatavad teed) paikneb Tartu maakonnas Tartu linnas Kardla, Tüki, Rahinge, Vorbuse, Kandiküla ja Tähtvere külades ning Tartu linnas. Projekti koostamise alus on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ (edaspidi Teemaplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH), mis on Tartu maakonna osas kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686. Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 on antud projekteerimistingimused Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk oli Teemaplaneeringust erineva (alternatiivse) juurdepääsu kavandamine Laeva metskond 17 (79301:001:1676), Avo tee 2 // 4 (83101:003:0396), Avo tee 1 (83101:003:0394), Avo tee 6 (83101:003:0452) ja Avo tee 8 (83101:003:0451) kinnistutele pärast Teemaplaneeringu realiseerumist. Kavandatav juurdepääsutee on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Teemaplaneeringus näidatud teede paiknemise lahendust on tee-ehitusprojektidega täpsustatud järgmistes kohtades:  Tiksoja liiklussõlmes (riigiteede 2 ja 40 ristumiskoht) on jäetud ära kõik rambid ja ühendusteed, mille kaudu oli nähtud ette juurdepääs otse liiklussõlmest põhimaanteedega külgnevatele aladele. Projekteeritud on vaid need rambid, mis on vajalikud ühelt põhimaanteelt teisele põhimaanteele sõitmiseks. Täpsustatud lahendus on liiklejale lihtsamini arusaadav ning  2 tagab kõrgema liiklusohutuse taseme, sest erineva funktsiooniga teedel olev liiklus on üksteisest eraldatud (st, et ühelt põhimaanteelt teisele suunduv liiklus ei pea põimuma kohaliku liiklusega). Teemaplaneeringu lahenduse täpsustamine oli selliselt võimalik, sest Tartu põhjapoolse ümbersõidu projektiga on kavandatud tugimaantee 40 Tartu–Tiksoja tee ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu omavaheline eritasapinnas ristumine ning täiendav eritasandis raudteetunnel olemasoleva Tiksoja raudteeülesõidukoha juurde. Selline lahendus võimaldab põhimaanteelt ümbritsevatele kinnistutele pääseda raudtee kõrvale rajatava Vorbuse liiklussõlme kaudu. Teemaplaneeringu koostamise ajal ei saanud sellise lahendusega arvestada, sest varasemas 2012.a. koostatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektis eelpool nimetatud eritasandilist ristumist ja raudteeviadukti polnud.  Rähni ristmiku (riigiteede 2 ja 22104 ristumiskoht) piirkonnas on jäetud ära maanteele pealesõiduramp Tallinna suunas ning mahasõidurambid Võru ja Tallinna poolt, mis moodustasid Rähni ristmiku piirkonda liiklussõlme (Rahinge liiklussõlm). Teemaplaneeringus näidatud Rahinge liiklussõlm ei asu Tiksoja liiklussõlmest normidekohasel kaugusel ning sellisele lahendusele viitamise kavandamine osutub liiklejale keeruliseks, mis avaldab negatiivset mõju liiklusohutusele. Mahasõiduramp Võru poolt on aga ohtliku lahendusega, sest on lühike ja eeldab aeglustamist kiiruselt 120km/h kuni peatumiseni suhteliselt lühikesel lõigul. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on juurdepääs põhimaanteega külgnevatele aladele kavandatud Tallinna poolt Kardla liiklussõlme ja maanteega paralleelse kogujatee kaudu, Võru poolt riigitee 22104 Rähni–Rahinge tee ja alternatiivselt ka raudtee kõrvale rajatava Vorbuse liiklussõlme kaudu ning Tartu poolt F.R.Kreutzwaldi tänavalt otse läbi eritasandis raudteeülesõidu. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi perspektiivne Ravila tn pikendus.  Bussipeatused on projekteeritud maanteega paralleelsele kogujateele, mis on ühendatud F.R.Kreutzwaldi tänava kaudu otse Tartu linna. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on projekteeritud sellele lõigule eelneval Kärevere–Kardla lõigul asuvate ristmike sulgemine, mis on nähtud ette ka Teemaplaneeringuga. See võimaldab pärast projekti realiseerimist kogu Kärevere–Tartu lõigul kehtestada tõstetud piirkiirus kuni 120 km/h. Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/551 on antud projekteerimistingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk on liikluse sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine, Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest tulenevate mõjude (liiklusummikud, liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja jalgratturitega, müra ja õhusaaste) vähendamine, liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Et tagada ohutu ühendus projektiga kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest Tartu linna F.R.Kreutzwaldi tänavaga, on Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koosseisu lisatud osa Tartu põhjapoolsest ümbersõidust alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni. Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS §45 lõike 1. Hetkel kehtiva Teehoiukava tabelis 4 on Kardla–Tartu lõik (tabelis nimetatud „Kärevere-Tartu“) toodud välja kui TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajav teelõik. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“. Projekt on kuni 31.12.2028 kättesaadav lingilt:  3 https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq Projekti teede osa asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs Põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Teemaplaneeringule, liiklusohutuse taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele. Ehitusloa esemeks oleva Kardla–Tartu lõigu kilomeetrid erinevad eelprojektis, keskkonnamõju hindamise aruandes ja Teemaplaneeringus märgitud kilomeetritest tulenevalt ehitustöödest mitmetel teelõikudel Tallinna ja Mäo vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on Tallinna ja Tartu vahelist teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe etapi riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatud tegevusest. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on Kärevere möödasõidu, Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 13.10.2020 otsusega nr 15-7/20/417 riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2. Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH aruanne (Roadplan OÜ tööle nr 20085-1 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu eelprojekt“, nr 20085-2 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/maanteeamet-algatanud-keskkonnamoju-hindamise-riigitee-2-e263-tallinn- tartu-voru-luhamaa-km-1626  4 lõigu eelprojekt“ ja nr 20085-3 „Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“) tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/1493. Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks pikem tähtaeg. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus. 4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva-karevere- moodasoidu-km-1705-1787-2  5 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 3. Projekti muudatus vääriselupaigaga VEP207681 piirneval lõigul 4. Projekti muudatus Avo tee 2_4 kinnistuga piirneval lõigul 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja planeerimise osakond  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna– Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36- 176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/25/480 Tee ehitusloa andmise kuupäev 23.07.2025 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Määrata EhS §45 lõike 1 alusel ehitusloa kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa andmisest, ning 10 aastat kui ehitamisega on alustatud. 2. Tööprojektiga on lubatud muuta 2+2 maantee ristlõike laiust (kitsamaks), eesmärgiga vähendada kasutatavate ehitusmaterjalide mahtu ja seeläbi ka objekti maksumust. Ristlõike muudatus on lubatud vaid tee omaniku nõusolekul. 3. Rajada riigitee 22104 Rähni–Rahinge teele tolmuvaba kate, kui seda pole enne Kardla– Tartu lõigu ehitamist tehtud. Rähni–Rahinge tee kaudu on nähtud ette Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa teega külgnevatelt aladelt ühendus Võru ja Valga suunas pärast tee ümberehitamist 2+2 maanteeks. 4. Raudteeviaduktide ehitamine kavandada võimalusel peale jaanipäeva juulikuusse, mil rongireisijate arv on väikseim. Soovitatav on üldised tingimused ehitustööde akende osas läbi rääkida Eesti Liinirongid AS-ga enne ehitamisele eelneva aasta 15. detsembrit, mil kinnitatakse reisirongide järgmise aasta sõiduplaanid. 5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 6. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liik pesitsusajal (märtsi algusest kuni juuli lõpuni) tundlik häiringutele kuni 300 meetri kaugusel pesast. Looduskaitseseaduse § 55 lõige 61 punktis 2 on sätestatud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Mürarikkad ehitustööd tuleb kavandada väljapoole pesitsusaega. 1 7. Tiksoja ökodukti rajamisel tuleb vältida pesitsusajal (31.03-31.07) kanakulli elupaika (eelkõige metsa) minemist. Teine kanakulli elupaik jääb Tiksoja sirge juurde, kus ulukipääsu kavandamisel tuleb pesitsusajal töid elupaigas ja selle vahetus läheduses (200 m) vältida. 8. Kaitsealuste liikide elupaikade läheduses läbiviidavad tööd kooskõlastada Keskkonnaametiga 9. Vääriselupaikades ei ole lubatud sõidukitega sõitmine ja nende parkimine ning ehitusmaterjalide ladustamine. 10. Raadatavast vääriselupaiga osast tuleb jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit selle olemasolul võimalusel ümber teisaldada vääriselupaiga säilivasse ossa (ilma viimast kahjustamata) ja jätta sinna kõdunema. 11. Vääriselupaikades mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada, kui see pole projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik. Raiet ja raadamist tuleb vältida ka siis kui projektiga on raadamine ette nähtud, aga tehniliselt on võimalik projekt viia ellu ilma raiumiseta ja surnud ja lamapuidu eemaldamiseta. 12. Lõigul PK 1743+35 kuni 1745+85 tuleb enne ehitustöödega alustamist paremal teepoolel olev ulukitara ja tagasihüppekoht tööprojektiga ümber projekteerida nii, et need asuksid võimalikult lähedal riigiteele (vastavalt projekteerimistingimuste andmise korralduse lisas 3 olevale joonisele). Vähendada tuleb ka raadamise ulatust vastavalt korrigeeritud lahendusele, eesmärgiga võimalikult vähe rikkuda vääriselupaika. Projekti muudatus tuleb kooskõlastada enne ehitamisega alustamist Keskkonnaametiga. 13. Ehitustegevuse käigus tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ja nende opereerimisel ja hooldamisel tuleb kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest. Sademevesi tuleb objektil kokku koguda ja suunata kaldale rajatavasse sademeveesüsteemi (sh olemasolevad kuivenduskraavid). Meetme tulemusena suureneb sademevee jõkke jõudmise aeg, mis omakorda soodustab sademevee looduslikku puhastumist. 14. Tee ehitusel ülejääv (väljakaevatav pinnas) pinnas tuleb võimalusel realiseerida tekkekoha läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms. Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik tee ehitamisel ära kasutada tuleb kaaluda selle kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel või teistes tee-ehituse projektides. 15. Ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks ja jõgedesse võimaliku reostuse kandumise vältimiseks tuleb ehitusmasinate opereerimisel ja hooldamisel rangelt pidada kinni ohutus- ja keskkonnanõuetest ning vältida masinate hooldamist ja parkimist Emajõe veepiirile lähemal kui 10 m. 16. Ehitusaegse müra mõjude vähendamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning vältida võimalusel ehitustöid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 19.00-07.00). 17. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud normidele. 18. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida vahetult maantee lähialal (kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. 19. Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. 20. Ehitusaegse õhusaaste mõju tuleb leevendada vajadusel ajutiste teede aga ka ehitusmaterjalide (nt liiv) niisutamisega (tolmamise vähendamine). Lisaks on oluline nõuetele vastavate ja töökorras ehitusmasinate kasutamine. 21. Valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse paigutusel vajadusel kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid, et vältida tee lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist. 2 22. Kavandatava tee raudteega ristumise piirkonna majapidamiste joogiveevarustus on lahendatud salvkaevude baasil (Keskkonnaregistris puudub info puurkaevude kohta antud piirkonnas). Salvkaevud on otseselt sõltuvad pinnasevee tasemest, seega võib tee süvendisse viimine avaldada mõju piirkonna salvkaevude veetasemetele. Joogiveevarustuse tagamiseks tuleb salvkaevude kuivaksjäämise korral korraldada alternatiivne joogiveevarustus, nt uute puurkaevude rajamisega. Arvestades hinnangulist depressioonilehtri ulatust võib salvkaevude veetase olla mõjutatud järgmistel kinnistutel: Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422), Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801), Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu (83101:003:0076). Oluline on mainida, et Priidu, Kalda, Väike-Kalda, Väike-Lipingu ja Õunapuu kinnistud on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ (2021) alusel arvatud perspektiivis ühisveevärgiga kaetavate alade hulka, kus veevarustus tagatakse ühissüsteemi puurkaevude baasil. Teisalt ei ole hetkel teada ajaline perspektiiv, millal nimetatud kinnistud ühisveevärgiga liituvad. Kokkuvõtvalt on oluline, et tee rajamisega säiliks piirkonna kinnistutel joogiveevarustus. 23. Joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteediseire: Teostada vee kvaliteedi (kaks korda aastas) ja veetaseme (kord kvartalis) seiret majapidamiste joogivee salvkaevudes vahetult enne tee ehitustegevust, ehitustegevuse ajal ja kaks aastat pärast tee valmimist. Veekvaliteedi määramiseks teha üldanalüüs. Joogivee analüüsimisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule. Seiratavad kinnistud: Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422), Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801), Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu (83101:003:0076). Seire ei ole vajalik, kui tee rajamise hetkeks on mõni eelmainitud kinnistutest liitunud ühisveevärgiga või rajanud joogivee tarbeks puurkaevu. 24. Müraseire: Iga müratõkke juures teostada müra kontrollmõõtmised, mis tõendavad ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Mõõtmised teostada kooskõlas keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitatud nõuetega. 25. Ehitada Vorbuse viadukti juurde raudtee hooldusteedele tagasipöördekohad, mis võimaldavad raudtee hooldusmasinatel ümberpööramist. Samuti rajada süvendi servadesse ohutuse tagamise lahendused (näiteks pinnasevallid). 26. Enne Muide tee (kohalik tee nr 7930620) ühenduse katkestamist Tartu–Tiksoja teele tuleb kavandada ja rajada uus tee Tapa-Tartu 421,6-424,7 km (83101:003:0033) ja Mõisapõllu (79301:001:0319) kinnistute vahelise piiri lähedale, eesmärgiga säilitada juurdepääs Muide teele riigiteelt. Uus rajatav tee peab olema samaväärne tee võrreldes olemasoleva Muide teega. Tee alune maa tuleb eraldi välja kruntida Mõisapõllu kinnistust (riigimaa). Raudteemaa servas kasvavad puud tuleb säilitada. Uus tee tuleb ühendada Vorbuse–Kardla teel raudteeülesõidukoha juures asuva Tiigi ring 1 // 3 kinnistu mahasõiduga. 27. Rajada Kardla liiklussõlme ja Rahinge riste vahelisele kogujateele (KT-03 Kardla- Rahinge) 7 cm paksune ACbase kiht. 28. Kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht, siis on leidja kohustatud tööd peatama ja teavitama Muinsuskaitseametit, kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute vajalikkuse (MuKS § 31). 29. Ehitada Võsula tee ühendusteelt (KT04) Laeva metskond 97 kinnistule (79301:001:1269) mahasõit. Enne mahasõidu rajamist täpsustada mahasõidu asukoht RKM-ga. 30. Täpsustada enne ehitamisega alustamist tööprojektiga ökodukti lahendust selliselt, et ökodukti mulded ei ulatuks Laeva metskond kinnistutele. Ökodukti mulded peavad aga kasutama ära transpordimaa nii, et oleksid tagatud võimalikult lauged liikumisteed ulukitele. 3  31. Rajada Tammevardi teelt mahasõit üle maaparanduskraavi Laeva metskond 17 kinnistu (79301:001:1676) suunas ning ehitada kruuskattega (samaväärne olemasoleva RMK lõkkeplatsi kattega) parkla 8-le sõiduautole. Täpsustada enne ehitamisega alustamist RMK-ga rajatava parkla asukoht ja koostada parklale tööprojekt, mis tuleb kooskõlastada RMK-ga. Juhul kui selle parkla asukoht pole Evardi kinnistu (83101:003:0626), siis tuleb Evardi kinnistule projekteeritud mahasõidu asukoht nihutada rajatava parkla asukohta ja Evardi kinnistule mahasõitu mitte rajada. 32. Enne ehitamisega alustamist mõõta ja täpsustada 110kV kõrgepingeliinide kõrgusandmeid Ilmatsalu ringristmiku juures ja ristumisel Tartu põhjapoolse ümbersõiduga. Juhul kui selgub, et liinide kõrgused ei vasta nõuetele, siis kaaluda esmalt projekteeritud tee pikiprofiili langetamist tööprojektiga nendes asukohtades. 33. Avo tee 2 // 4 kinnistuga (83101:003:0396) külgneval alal tuleb välistada ehitustööde (sh raadamine) ja ehitamisest tulenevate negatiivsete mõjude kandumine Avo tee 2 // 4 kinnistule. Ehitustöid tuleb selles asukohas teostada vastavalt tee ehitusloa andmise korralduse lisas 4 olevale joonisele, millega on põhiprojekti lahendust muudetud. Enne ehitamisega alustamist tuleb kinnistu piiri asukoht välja märkida. Raadamistöid on lubatud teha minimaalses ulatuses, mis on vajalik juurdepääsutee ehitamiseks. 34. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuv Kardla–Tartu lõik koos maanteega külgnevate kogujateede ja kinnistutele juurdepääsuteedega; Tartu põhjapoolne ümbersõit alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni koos maanteega külgnevate kogujateede ja kinnistutele juurdepääsuteedega; Kõik projektiga seotud rajatised (viaduktid, ulukitunnelid ja ökodukt) Ristmike sulgemine riigiteel nr 2 Kärevere-Kardla lõigul km 166,621 (vasakul), km 166,979 (paremal), km 167,47 (vasakul) ja km 167,68 (paremal). 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast & Puhkim OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt 4 2.7 Tee ehitusprojekti number MA18478 (allkirjastatud digitaalselt) 5  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastuse osas 1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 28.04.2025 kirja nr 8-1/21-003/6912-1, millega Otsus: Järelevalve Amet soovisite TTJA kooskõlastust riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu Lugeda tee ehitusloa eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise 27.05.2025 kiri nr ehitusloa eelnõule. Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatuks. 16-12/21-01478-018 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Mäo-Tartu teemaplaneeringule, liiklusohutuse taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele. TTJA kooskõlastab riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitusloa eelnõu. 2 Maa-ja Ruumiamet Kaasasite 28.04.2025 kirjaga nr 8-1/21-003/6912-1 Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) riigitee 2 Tallinna–Tartu– Põhjendus: 28.05.2025 kiri nr Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks ehitusloa andmise menetlusse. Skepast & Maa- ja Ruumiameti (MaRu) valitsusalas olevaid kinnisasju 6-3/25/7053-2 Puhkim OÜ koostatud põhiprojektiga „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla– puudutavad selgitused ja põhjendused: Tartu lõik“ (töö nr MA18478) oli võimalik tutvuda digitaalselt aadressil: Ehitusloa menetlusse on kaasatud kõik puudutatud asutused https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq. ja isikud, arvestades muuhulgas kitsendustega projekti alal. Edastatud jooniste „Asendiplaanide“ andmete kohaselt on projektiga hõlmatud allolevad kinnisasjad, mille riigivara Arvestades projekti rahastust, ehitushanke ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning ehitamisele kuluvat valitsema volitatud asutus on MaRu. aega on võimalik kindlalt öelda, et MaRu kirjas loetletud  2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1531, transpordimaa) – kinnisajale on projekteeritud kinnisasjadel ei pea ehitustegevusega alustama enne ulukitara. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. 22.11.2025.  2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1447, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud asfaltkattega tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. Geodeetilisi märke puudutavad selgitused ja põhjendused:  Põhja-Rähni (tunnus 79301:001:1445, maatulundusmaa) - kinnisasjale on projekteeritud mahasõit ja kruuskattega Geodeetiline märk Kardla 22 (GPA ID 292819) jääb projekti tee hooldusribale. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. kohaselt ehitustöödest ca 5m kaugusele ning on nähtud ette  22104 Rähni-Rahinge tee (tunnus 79301:001:1635, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud asfaltkattega säilitada. tee ja kergliiklustee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. Geodeetiline märk Kardla-1 (GPA ID 19722) on projektiga  Ravilapõllu (tunnus 79301:001:1509, maatulundusmaa)- kinnisasja edelanurka on projekteeritud mastitoed ning nähtud ette likvideerida, kuna jääb likvideeritava tee olemasolevate liinide demonteerimine. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni muldkehasse. 22.11.2025. Geodeetiline märk 1040 (GPA ID 19753) on projektiga  Vesiroosi tee T4 (tunnus 79301:001:1508, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud asfaltkattega Vesiroosi nähtud ette likvideerida, kuna jääb uue 2+2 maantee tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. sõidutee alla. Selle säilitamine pole võimalik.  Vesiroosi tee T5 (tunnus 79301:001:1507, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud asfaltkattega Vesiroosi Geodeetiline märk 3059 (GPA ID 19308) on projektiga tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. nähtud ette likvideerida, kuna jääb uue 2+2 maantee peenra  2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1506, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud alla. Selle säilitamine pole võimalik. kergliiklustee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. Kohaliku võrgu geodeetiline märk 6866 (GPA ID 19927) on  2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1505, transpordimaa – kinnisasjale on projekteeritud projektiga nähtud ette likvideerida, kuna ümber ehitatav tee asfaltkattega tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025. läheb selles kohas süvendisse ja märgi vahetusse lähedusse MaRu nõustub riigivara valitsema volitatud asutusena põhiprojekti „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa on projekteeritud sademeveekanalisatsiooni rajamine. km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõik“ (töö nr MA18478) projekti alusel ehitusloa andmisega tingimuse, et arvestatakse Kohaliku võrgu geodeetiline märk 2362 (GPA ID 19818) on projektiga nähtud ette likvideerida, kuna jääb kaevatava eelpool kirjeldatuga ning järgnevaga: süvendi nõlva asukohta.  Tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksustel asuvate kitsendustega (nähtavad MaRu kitsenduste Kohaliku võrgu geodeetiline märk 2 (GPA ID 19779) jääb kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud kooskõlastused. projekti kohaselt ehitustöödest ca 13m kaugusele ning on  Tee asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega (sh õigustatud isiku olemasolul vastava nähtud ette säilitada. isikuga).  Tee ehitamiseks vajalikud kinnisasjad/äralõike alad on üle antud Transpordiametile. 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2  Tööde käigus ei kahjustata käesolevas kirjas nimetatud maaüksuseid ning pärast tööde teostamist taastatakse Maaparandussüsteemidega seotud selgitused ja maaüksusel heakord. põhjendused:  MaRu-le ei kaasne maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi. Jänese ja Rahinge maaparandusühistu ning AS Tartu Agro  Juhul, kui tehnovõrgud jäävad väljaspoole äralõike ala, tuleb tehnovõrgu või rajatise rajamiseks, omamiseks, on kaasatud ehitusloa menetlusse. valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega seonduvate tööde teostamiseks lahendatakse maakasutusõigus. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 kohaselt avalikult kasutatavale Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine kavandatud teedele kasutusluba ega -teatist ei anta. asukohta on õiguslikult lubatud. MaRu taotluse vormid on kättesaadavad MaRu koduleheküljelt https://maaruum.ee/riigimaa-tehingud-ja-maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja-toimingud/servituudid-ja-ajutised- Otsus: kasutused. Lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda MaRu kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo poole. 1. Ehitustöödega MaRu 28.05.2025 kirjas nr 6-3/25/7053- 2 loetletud kinnisasjadel mitte alustada enne 22.11.2025. Projektalale jäävad geodeetilised märgid Kardla22 (GPA ID 292819; 54-753-10712; tihendusvõrk), Kardla-1 (GPA ID Tööde teostamisel nimetatud kinnisasjadel tuleb 19722; 54-753-713; tihendusvõrk), 1040 (GPA ID 19753; 54-754-1040; muu varasem plaaniline võrk) ja 3059 (GPA arvestada kirjas välja toodud tingimustega. ID 19308; 54-752-3059; muu varasem plaaniline võrk). Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. 2. Geodeetiline märk Kardla 22 (GPA ID 292819) tuleb Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev säilitada praeguses asukohas ning tähistada ja kaitsta ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 ehitustööde ajaks. Tagada märgile ehitustööde ajal sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune juurdepääs geodeetiliste mõõtmiste eesmärgil. tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase 3. Kaaluda geodeetilise märgi Kardla-1 (GPA ID 19722) tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või säilitamist. Tagada märgile ehitustööde ajal juurdepääs mullatööde tegemine. geodeetiliste mõõtmiste eesmärgil. Juhul kui säilitamine pole võimalik, siis teavitada sellest Maa- ja Geodeetiline märk Kardla22 tuleb säilitada praeguses asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks. Tagatud peab Ruumiametit. Märki asendama ei pea. olema juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Geodeetilised märgid Kardla-1, 1040 ja 4. Geodeetiline märk 1040 (GPA ID 19753) likvideerida. 3059 tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste Teavitada märgi likvideerimisest Maa- ja Ruumiametit. läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib Märki asendama ei pea. märgi kõrvaldada ja asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada MaRu. 5. Geodeetiline märk 3059 (GPA ID 19308) likvideerida. Täiendavate küsimuste tekkimisel seoses geodeetiliste märkidega palume pöörduda MaRu geodeesia ja Teavitada märgi likvideerimisest Maa- ja Ruumiametit. aeromõõdistamise osakonna juhataja poole (Karin Kollo, e-post [email protected]). Märki asendama ei pea. Projektalale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid 6866 (GPA ID 19927), 2362 (GPA ID 19818) ja 2 (GPA ID 6. Enne tööde teostamist kohaliku võrgu geodeetiliste 19779), mille kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 märkide läheduses pöörduda kohaliku omavalitsuse „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning poole nende kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik või kõrvaldamise tingimuste osas. omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmise, 7. Esitada Maa- ja Ruumiametile ehitatud teelõigu ning teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas. uuendatud maaparandussüsteemide teostusmõõdistused. 8. Juhul kui ehitamise hetkel kehtiva Ehitusseadustiku MaRu maaparanduse osakonna 21.05.2025 kooskõlastus (teenus-2512650) on kaasas lisana. kohaselt on vajalik kasutusloa või -teatise andmine, tuleb see eelnevalt kooskõlastada Maa- ja MaRu maaparandusosakonna 21.05.2025 kooskõlastuse nr 6.2-2/20816 (teenus-2512650) sisu: Ruumiametiga. Transpordiamet esitas 28.04.2025 Maa- ja Ruumiametile kirjaga nr 8-1/21-003/6912-1 kooskõlastamiseks või arvamuse 9. Maaparandushoiukulude määramisega seotud info võtta avaldamiseks riigitee 2 Tallinn-Taru-Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla -Tartu lõigu ehitusloa eelnõu. teadmiseks. 10. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Maa- ja Ruumiameti poolt Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Luhamaa kooskõlastatuks. km 168,36-176,84 Kardla-Tartu lõigu põhiprojekt“. Kardla-Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Luhamaa ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84. Ehitatava 2+2 ristlõikega maantee piirkonda jäävate maaparandussüsteemide uuendamiseks, lähtudes maaparandusseaduse § 52, on koostatud eraldi maaparandusliku osa projekt (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr 2024012; Kardla-Tartu lõigu põhiprojekti kaust 3.4). Põllumajandus- ja Toiduamet vaatas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ taotluse alusel maaparandusliku osa projekti üle ning nõustus projektlahendusega (Põllumajandus- ja Toiduameti 01.07.2024 kiri nr 6.2-2/28181; teenus nr 2419627). 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Alates 01.01.2025 täidab Põllumajandus- ja Toiduameti asemel maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesandeid Maa- ja Ruumiamet. Ehitatava 2+2 ristlõikega maantee sademevee juhtimise lahendus on esitatud Kardla-Tartu lõigu põhiprojekti kaustas 3.1 „Teed“. Maa- ja Ruumiamet juhib tähelepanu, et maaparandusseaduse § 53 lõige 1 kohaselt on ehitatava tee maalt teekraavidega koondatav ning maaparandussüsteemi eesvooludesse või kuivenduskraavidesse juhitav vesi lisavesi. Ehitatavalt Kardla-Tartu lõigult juhitakse lisavett maaparandussüsteemi eesvooludesse, millede ühishoidu korraldavad Jänese Maaparandusühistu ning Rahinge Maaparandusühistu. Maaparandusseaduse § 53 lõige 9 kohaselt osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel. Lähtudes maaparandusseaduse § 50 lõikest 5 ja 7, § 48 lõikest 3 ja 10, § 53 lõikest 4 ning eelpoolkirjeldatut arvesse võttes kooskõlastab Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond riigitee 2 (E263) Tallinn-Taru-Luhamaa tee km 168,36- 176,84 asuva Kardla -Tartu lõigu ehitusloa eelnõu alljärgnevatel tingimustel: 1. Riigitee 2 (E263) Tallinn-Taru-Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla -Tartu lõigu kasutusloa eelnõu kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. 2. Kasutusloa eelnõu kooskõlastamise taotlusega koos esitada Maa- ja Ruumiametile ehitatud teelõigu ning uuendatud maaparandussüsteemide teostusmõõdistused. Esitatud teostusmõõdistuste alusel täpsustab Maa- ja Ruumiamet ehitatud teelõiguga piirnevate maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu pindalad ja eesvoolude pikkused ning teeb maaparandussüsteemide registrisse parandused. 3. Peale ehitatavale teelõigule kasutusloa väljastamist, maaparandusühistutelt vastavasisulise taotluse saamist ning lähtuvalt maaparandusseaduse § 53 lõikest 9 ja 10 määrab Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku (Transpordiamet) maaparandushoiukulude suuruse. 3 AS Eesti Raudtee Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta ehitusloa andmist põhiprojektile töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn- Põhjendus: (AS Eesti Raudtee kirjas toodud punktide 02.06.2025 kiri nr Tartu-Võru-Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla-Tartu lõik. Tähtvere raudteeviadukt ja Vorbuse raudteeviadukt“ kaupa) 13-8/128- 12 (Skepast & Puhkim OÜ) järgmistel põhjustel: 1. Kommunikatsioonide lahendust on kirjeldatud mõlemas 1. Kommunikatsioonide lahendus põhiprojektis puudub. Kui see kavatsetakse esitada eraldi projektina tuleb ka vastav rajatise põhiprojekti seletuskirjas peatükis 6. Projektid on sisuline märge teha seletuskirjas. Ilma kommunikatsioonide projektita raudteemaal ehitustööde alustamiseks aktsiaselts koostatud kahele raudteeviaduktile: Eesti Raudtee luba ei anna.  TS12 Vorbuse raudteeviadukt 2. Põhiprojekt peab sisaldama isikliku kasutusõiguse (IKÕ) alade jooniseid raudteemaa ulatuses (arvestades seniseid  TS14 Tähtvere raudteeviadukt kinnistute piire). IKÕ joonised koostada (.pdf ja .dwg formaadis) iga erineva kasutusotstarbega rajatise kohta eraldi Rajatiste põhiprojektid asuvad kaustas 3.2_RAJATISED vastavalt kooskõlastatud projektlahendusele. 2. IKÕ alade joonised on nii PDF kui DWG formaadis 3. Täitmata on 29.11.2023 Töökoosoleku protokolli (vt lisa 1) tingimused: olemas rajatiste projektide koosseisus. 3.1. Hooldusjuurdepääsud: 3.1. (punkt 1) Hooldusteed on kavandatud võttes arvesse  Projekteerida hooldusteede juurdepääsuteede pöörderaadiused sellised, mis võimaldavad Eesti Vabariigis lubatud 12m pikkuste veokite Volvo FMX ja Renault HD007 maksimaalse pikkusega veoautode liikumist (s.h. Tähtvere viadukti piirkond ja tagasipöördekohad hooldusteede manööverdamist, vastavalt 29.11.2023 AS Eesti Raudtee katkestuskohtades); kontoris toimunud koosolekul saadud infole. Projekteerija  Vorbuse viadukti ja Vorbuse raudteeülesõidukoha vahelisel raudteelõigul (kuni Tiksojani) puuduvad on täiendavalt need juurdepääsude pöörderaadiused juurdepääsuteed raudteemaale; šabloonidega üle kontrollinud ja kinnitanud nende sobivust.  projekteerida veoautodele ümberpööramise võimalused Vorbuse viaduktiga katkestatavatele hooldusteedele. 3.1. (punkt 2) Projektis on arvestatud, et Vorbuse viadukti 3.2. Kui hooldusteele juurdepääs kavandatakse mööda kergliiklusteed, tuleb kergliiklustee konstruktsioon projekteerida ja Vorbuse raudteeülesõidukoha vahelisel raudteelõigul Eesti Vabariigis lubatud veoautode koormustele vastavaks ning lisada projekti liikluskorralduse skeem, milles kajastub asuvad juurdepääsud raudteemaale Vorbuse veoautode lubatud liikumine kergliiklusteel. raudteeülesõidukoha juures ning lisaks raudteemaa 4. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg formaadis e-posti aadressile läänepoolsele küljele kohalikult teelt nr 7930620 Muide tee. [email protected]. 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 3.1. (punkt 3) Hooldusteed on katkestatud Vorbuse viadukti ** Kirjale on lisatud AS Eesti Raudtee 09.02.2024 kirjaga nr 13-8/128-3 antud tehnilised tingimused projekti juures, kus süvendisse projekteeritud Tartu põhjapoolne koostamiseks. ümbersõit lõikab hooldusteed läbi. Muudes asukohtades hooldusteede katkestusi pole kavandatud. Transpordiamet nõustub, et projektis on nendele tupikuks muudetavatele hooldusteedele tagasipöördekohad lahendamata. Transpordiamet peab mõistlikuks lahendada see küsimus tee ehitusloa kõrvaltingimusega. 3.2. Hooldustee juurdepääs raudteemaale on kavandatud kergliiklustee kaudu vaid Ravila tn 77 kinnistu (79502:001:0006) juures 145m pikkusel lõigul, sest sõidutee ja sellega külgneva jalgratta- ja jalgtee projekteeritud kõrgusarvud erinevad raudteemaale juurdepääsu kohas ligikaudu 1,2m võrra. Jalgratta- ja jalgtee asub kõrgemal, sest see ei vaja raudtee viadukti all nii kõrget gabariiti kui sõidutee, ning jalakäijate ja jalgratturite kasutusmugavuse eesmärgil on see kavandatud sõiduteest kõrgemale – et pikikalded viadukti juures oleksid laugemad. Jalgratta- ja jalgtee konstruktsiooni projekteerimisel on arvestatud, et kui see on piisav tee enda hooldemasinate liikumises, siis on see ka sobiv raudtee hooldussõidukile. Lisaks on võimalus kasutada ära olemasolevat Tiksoja raudteeülesõidukohta ning muuta see vaid hooldusmasinale ületatavaks. Sellisel juhul kaoks vajadus kasutada raudteemaale juurdepääsemiseks jalgratta- ja jalgteed. 4. AS Eesti Raudtee on raudteeviaduktide põhiprojektidele andnud kooskõlastuse 05.11.2024 kirjaga nr 13-8/128-7. Raudteeviaduktide põhiprojektid sisaldavad ka viaduktide piirkonda projekteeritud teede osa. Seega võib lugeda, et projektid on aktsiaseltsile Eesti Raudtee sobivad ning kui tee ehitusloa menetluse käigus tekkinud küsimused saavad selgituse või lahenduse, siis võib lugeda tee ehitusloa AS Eesti Raudtee poolt kooskõlastatuks. Otsus: 1. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: Ehitada Vorbuse viadukti juurde raudtee hooldusteedele tagasipöördekohad, mis võimaldavad raudtee hooldusmasinatel ümberpööramist. Samuti rajada süvendi servadesse ohutuse tagamise lahendused (näiteks pinnasevallid). 2. Kaaluda ehitamise käigus Ravila tn 77 kinnistu (79502:001:0006) juures asuva jalgratta- ja jalgtee lõigu katendi tugevdamist, mis on mõeldud raudteehooldusmasinate kasutamiseks raudteemaale liikumisel. Koostöös aktsiaseltsiga Eesti Raudtee kaaluda alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi. 3. Lugeda tee ehitusloa eelnõu AS Eesti Raudtee poolt kooskõlastatuks. 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Tartu Linnavalitsus Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru– Põhjendus: (Tartu Linnavalitsuse kirjas toodud punktide kaupa) 19.05.2025 kiri nr Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks. Tee ehitustööde 1. Tulenevalt muutunud asjaoludest on Transpordiamet seisukohal, et Tartu põhjapoolse 21.3-1.2/06722 aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest. Tee ehitustööd on kavandatud vastavalt ümbersõiduga katkestatavale Muide teele (kohalik tee nr 7930620) tuleb tagada Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 "Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– alternatiivne alaline juurdepääs. Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt". Transpordiamet kaalus järgmisi võimalusi: Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame alljärgnevad ettepanekud ehitusloa eelnõu  Muide tee jääb avatuks ning kavandatakse ristmik otse Tartu põhjapoolsele kohta. ümbersõidule. 1. Muide tee ühenduse lahendamata olukord ja puudulik juurdepääs Muide talule Nimetatud alternatiivi on keeruline teostada ning see on vastuolus tee projekteerimise (83101:003:0045): normidega (kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71). Muide tee ja Tartu põhjapoolse AS Tartu Agro ja endine Tähtvere Vallavalitsus sõlmisid 3. jaanuaril 2006 eratee avaliku ümbersõidu ristumiskohas rajatakse Tartu põhjapoolne ümbersõit süvendisse – kasutamise lepingu nr 10-2.6/016, mille kohaselt on AS Tartu Agro andnud avalikuks ligikaudu 4,2m sügavusele võrreldes Muide tee pinnaga – et oleks võimalik ristumine kasutamiseks talle kuuluva Vorbuse–Muide tee teelõigu Tiigi katastriüksusel raudteega kavandada eritasapinnas. Selleks, et sinna oleks võimalik ristmik rajada, (katastritunnus 83101:003:0535). Lepingu punktis 2.3 on sätestatud, et teelõik on vaba tuleks küllaltki pikas ulatuses viia süvendisse ka Muide tee ja rajada selleks laiad kasutamiseks kõikidele transpordiliikidele ööpäevaringselt. süvendi nõlvad. Selle rajamise maavajadusega pole projektis arvestatud. Tee projekteerimise normide kohaselt on aga sellesse asukohta ristmiku rajamine Tähtvere Vallavolikogu 20. jaanuari 2006 määruse nr 3 alusel on nimetatud tee määratud keelatud võttes aluseks normi §23 lõike 1 ja lisa 1 tabeli 17. Projekteeritud Tiksoja avalikuks kasutamiseks ning kantud kohalike teede nimekirja. Tiigi katastriüksuse uus liiklussõlm asub Muide tee ristumiskohast 530 m kaugusel, ning Vorbuse liiklussõlm aadress on Tiigi ring 1 // 3, Vorbuse küla, Tartu linn. 20 m kaugusel. Normidega nõutav minimaalne vahekaugus on prognoositud Linnavalitsus pidas algselt võimalikuks Transpordiameti lahendust suunata Tartu liiklussagedust ja tee funktsiooni silmas pidades 500m. Tiksoja ja Vorbuse põhjapoolne ümbersõit läbi Muide tee, arvestades, et juurdepääs Muide teele ja seda liiklussõlmede vahelisele lõigule pole ristmiku rajamine normide kohaselt võimalik. ümbritsevatele kinnistutele (sh Muide talu) oleks olnud tagatud just nimetatud avalikuks  Juurdepääsu rajamine Tartu põhjapoolse ümbersõiduga paralleelse kogujatee kaudu kasutamiseks määratud eratee kaudu. kuni Hausi kinnistu (83101:003:0528) mahasõiduni. Projektis on kavandatud Hausi kinnistu ja Sepasalu kinnistu (79301:001:1450) Aprilli alguses pöördus AS Tartu Agro linnavalitsuse poole sooviga kehtestada läbisõidu vahelisele lõigule 5m laiune maanteega paralleelne tee, mis on ühiskasutuses piirang avalikul teel, mis viib Vorbuse farmi eesmärgiga tõkestada taudide levik, kuna mootorsõidukitele ning jalakäijatele ja jalgratturitele. Projekteerimise käigus kaaluti ka hetkel on suu- ja sõrataudi leviku erakordselt suur oht. Linnavalitsus lubas märgid eraldi teede rajamist, kuid selleks puudus füüsiline ruum Hausi kinnistu juures. Eraldi paigaldada. Loa andmisel arvestati asjaolu, et Muide teele on juurdepääs Tartu-Tiksoja teede rajamine põhjustanuks Hausi kinnistul paikeva aia ja valgustite ümbertõstmise ja teelt. kinnistul paikneva laoplatsi suuruse vähendamise, mis avaldaks otseselt mõju Samuti esitas AS Tartu Agro linnavalitsusele ettepaneku muuta lepingut nr 10-2.6/016 manööverdamisruumile kinnistul. Kuna nimetatud ühiskasutusega juurdepääsutee on ja lõpetada lepingu punktis 2.1.2 nimetatud eratee avalik kasutamine, kuna tegemist on mootorsõidukite jaoks tupik ning see annab juurdepääsu vaid kahele kinnistule, osutus aktiivse loomakasvatusfarmiga ning kõnealune teelõik asub farmi lähiümbruses, kus on ühiskasutusega lahendus liiklusohutuse seisukohast sobivaks. oluline tagada loomade kaitse ja farmi bioturvalisus. Lepingu nr 10-2.6/016 muutmisel Nimetatud ühiskasutusega teed pikendades (ca 235m võrra) Muide teeni muutuks see kustutatakse nimetatud eratee lõik teeregistrist. ühiskasutusega tee läbivaks ning sinna lisanduks liiklust juurde (sh põllumajandustehnikat). Arvestades, et see lõik on osa jalgratta- ja jalgteest, kus Kuna Transpordiamet arvestas Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekteerimisel sellega, liiklevad peamiselt jalakäijad ja jalgratturid, ei ole liiklusohutuse kaalutlustel mõeldav et Muide teel on Tiigi ring 1 // 3 kinnistul asuva avalikuks kasutamiseks määratud eratee lubada sellele lõigule läbivat mootorsõidukite liiklust. kaudu ühendus Mõisa teega, siis seoses selle ühenduse kadumisega tuleb Transpordiametil leida lahendus Muide tee ühendamiseks muu avalikult kasutatava teega  Alternatiivse juurdepääsu rajamine Tiigi ring 1 // 3 kinnistu (83101:003:0535) laudakompleksidest mööda. 2. Realiseerida Rahinge liiklussõlme lahendus vastavalt eelprojekti joonistele: Alternatiivseks juurdepääsuks on võimalik rajada raudteemaa (83101:003:0033) ja Põhiprojekti lahenduse kohaselt kaob Rahinge liiklussõlm, mis ei võimalda Tiksoja Mõisapõllu kinnistu (79301:001:0319) piiri lähedale uus tee pikkusega ca 600m, piirkonna ettevõtetel (sh AS Tiksoja Puidugrupp, Hanso MK OÜ, Monovara OÜ, FTS ühendades omavahel Muide tee ja Vorbuse–Kardla tee. Mõlemad maad on riigimaad KV OÜ, Cesana Grupp OÜ) enam ohutut ja otstarbekat juurdepääsu riigiteele nr 2. ning eelistatult võiks tee kulgeda Mõisapõllu kinnistul selliselt, et raudteemaa servas kasvavad puud säilivad.  Muide tee koridoris viadukti kavandamine üle Tartu põhjapoolse ümbersõidu. 5  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Liiklussõlme kaotamise tulemusel suureneb kogujatee liikluskoormus, sest piirkonna Tehniliselt on seda lahendust küllaltki lihtne teostada, sest nimetatud kohas on Tartu tööstuspargi ettevõtted, kus on valdavalt rasketehnika, peavad kasutama rohkem kui 4 põhjapoolne ümbersõit ligikaudu 4,2 sügavuses süvendis. Probleemiks on viadukti km kogujateed. Projekteeritud kogujatee konstruktsioon (Rahinge ja Kardla sõlmede maksumus, mis hinnanguliselt võib osutuda vähemalt 3 korda kallimaks võrreldes teiste vahel) ei ole ette nähtud raskeliikluse korraldamiseks, nagu on näha jooniselt TL-01_1- alternatiividega. Arvestades, et see on vajalik juurdepääsuks vaid üksikutele taludele, ei 101 ja TL-01_1-102, kus on märgitud tingmärgis konstruktsioonina KATE 9-KT500 ole nii suured kulud otstarbekad, kui on olemas teistsugune ja soodsam lahendus. KT-03 Evaj 180. Väide projektis, et nimetatud teele tuleb raskeliikluse osakaal väiksem 2. Eelprojektiga kavandatud projektlahendust on muudetud, kuna teemaplaneeringus kui 10 % ei ole asjakohane. Vastavat konstruktsiooni seletuskirjas (punkt 4.8.1) ei näidatud Rahinge liiklussõlm ei asu Tiksoja liiklussõlmest normidekohasel kaugusel ning kirjeldata KATE 9-KT500 konstruktsiooni, kuid võib eeldata, et see vastab sellisele lahendusele viitamise kavandamine osutub liiklejale keeruliseks, mis avaldab konstruktsiooni kirjeldusele kuni 500 autod ööpäevas raskeliikluse osakaal väiksem kui negatiivset mõju liiklusohutusele. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on juurdepääs 10%. põhimaanteega külgnevatele aladele kavandatud Tallinna poolt Kardla liiklussõlme ja Oleme arvamusel, et olete valesti hinnanud Rahinge liiklussõlme tähtsust Tartu linna ja maanteega paralleelse kogujatee kaudu, Võru poolt riigitee 22104 Rähni–Rahinge tee ja piirkonna arengule. Meie seisukoht on järgmine: Rahinge liiklussõlm tuleb realiseerida alternatiivselt ka raudtee kõrvale rajatava Vorbuse liiklussõlme kaudu ning Tartu poolt vastavalt eelprojekti joonistele ja väljastatud projekteerimistingimustele. F.R.Kreutzwaldi tänavalt otse läbi eritasandis raudteeülesõidu. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi perspektiivne Ravila tn pikendus. 3. Lahendada jalakäijate ja jalgrattaga liikujate liikumisvõimalused riigitee ääres Kõnealust muudatust on tutvustatud Tartu Linnavalitsuse esindajatele 19.09.2023 toimunud vastavalt Tartu linna üldplaneeringu punktidele 19.1.24. ja 19.2.1. projekti koosolekul ning selgitatud selle vajadust. Koosoleku protokollist nähtub, et Tartu Projektis kogujateele suunatud liiklus ohustab jalakäijaid ja jalgrattureid, sest Rahinge Linnavalitsuse esindajad sellises projekti muudatuses probleemi ei näinud. Projekteeritud riste ja Kardla liiklussõlme vahelisel lõigul puuduvad ohutud eraldiseisvad lahendust tutvustas Transpordiamet koostöös Tartu Linnavalitsusega projektiga seotud kergliiklusteed. Eelprojekti kohaselt pidi kogu liiklus olema ühendatud Rahinge osapooltele 31.oktoobril 2024 Tartu raekoja saalis. liiklussõlmega, mille kaudu taganuks kergliiklejatele ohutu liikumine. Juurdepääsud Tiksoja piirkonna ettevõtetele on ohutud ja otstarbekad. Nad on Käesolev põhiprojekt asendab Rahinge liiklussõlme ristega, mis suurendab oluliselt võrreldes põhimaanteega aeglasema projektkiirusega ning ei põhjusta teekondade kergliiklejate ohustatust. Meie hinnangul tuleb Kardla liiklussõlmeni rajada märkimisväärseid pikenemisi. kergliiklusteed, sest see on ainus ühendustee Tartu linnaga ning piirkond on tugeva Nimetatud muudatus oli võimalik ellu viia tulenevalt Tartu põhjapoolse ümbersõidu arenduspotentsiaaliga. lahenduse muudatusest, millega kavandati ühe eritasandilise raudteeristumise asemel kaks Tartu linna üldplaneeringu p 19.1.24. on määratud, et: "Maanteede ümberehitamisel eritasandis raudteeristumist. See võimaldab Ravila tn tööstuspargiga seotud liiklusel tuleb rajada maanteest eraldiseisev (haljasribaga eraldatud) jalakäijate ja jalgrattaga kasutada kogujatee asemel juurdepääsuks Vorbuse liiklussõlme ning pääseda otse liiklejate tee koos ohutute teeületuskohtadega." ja 19.2.1. on määratud, et: „Väljaspool põhimaanteele – mis ajakulu arvestades on ilmselt otstarbekam valik kui kogujateed asulat tuleb vähemalt ühele poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud jalakäijate ja kasutades. jalgrattaga liiklejate tee koos teeületuskohtadega.“. Projekteeritud lahendusele on koostatud ka liiklusuuring (IB Stratum 2023 töö nr T078- 2023) liikluse modelleerimise teel, kasutades selleks kogu Tartu linna tänavavõrku. Jalgratta- aja jalgteede võrgustik peab olema katkematu Kärevere möödasõidu ja Uuringu tulemusena on leitud liiklus- ja koormussagedused kõikidel projekteeritavatel põhjapoolse ümbersõidu vahelisel alal. teedel. Kõnealusel kogujateel on prognoositavad liiklussagedused kuni Rahinge risteni Kordame ka oma varasemates kirjades (30. august 2022 ja 23. november 2021) esitatud 760a/ööp ning sealt edasi kuni Kardla liiklussõlmeni 210a/ööp, koormussagedused nõudeid: vastavalt 288 ja 8 (Projekti seletuskiri tabel 12). Nende andmete põhjal on kavandatud mõlemale lõigule kahekihiline asfaltbetoonkate: esimesele lõigule tüüpkatend T1000, ning Kärevere silla ja Tiksoja sõlme vahelisel lõigul tuleb kavandada kergliiklusteed. teisele tüüpkatend T500 (Seletuskiri tabel 21 ja sellele järgnev tekstilõik), mis erinevad Projekteeritud kogujateed täidavad ühtlasi ka teehooldustööde tugiteede funktsiooni, mis teineteisest vaid 1 cm võrra alumise asfaldikihi paksuses. Transpordiamet peab ei sobi kergliikluse korraldamiseks. Olemasolevad metsateed ei vasta nõutud põhjendatuks Kardla-Rahinge vahelisel kogujateel 1cm võrra paksema ACbase kihi hooldustasemele ega sobi kergliiklusteedeks. paigaldamist, et maandada Tartu Linnavalitsuse poolt välja toodud riske. 4. Lisaks juhime teie tähelepanu riigitähtsusega dokumendile, kus on ette nähtud 3. Kardla–Rahinge kogujateele prognoositud liiklussagedus on 210 a/ööp (allikas: jalgratta ja jalgtee rajamine riigimaantee koridori: liiklusuuring; IB Stratum 2023 töö nr T078-2023). Tee projekteerimise normide ja Riigi põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa olemasoleva tee Transpordiameti kergliiklustaristu juhendi kohaselt on alla 2000 a/ööp liiklussagedusega vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavatele nõuetele, koostati Järvamaa, tee sobilik kasutamiseks jalakäijatele ja jalgratturitele ilma lisameetmeid kavandamata, kui Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus on tagasihoidlik (juhendi kohaselt väiksem kui 20 "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- TartuVõru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km jalakäijat/jalgratturit ööpäevas). Kardla–Rahinge lõik asub äärmiselt hajusa asustusega 92,0 -183,0". piirkonnas ning külgneb metsadega. Kardla ja Kärevere külad on hajaasustusega külad, Teemaplaneeringu seletuskirja punkt 2.13 (seletuskirja lk 60) käsitleb Tähtvere valla elanike arvuga vastavalt 90 ja 111. Tulenevalt eeltoodust pole Kardla–Rahinge kogujatee lõiku 172. – 183. kilomeetril. äärde jalgratta- ja jalgteed projekteeritud ning seda seisukohta toetab ka eelprojekti 6  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Seletuskirjas on üheselt öeldud, et "172.-180. kilomeetri ulatuses tuleb teha jalgratta- ja koostamise käigus koostatud liiklusuuring (ERC Konsultatsiooni OÜ töö nr ERC/17/2020), jalgtee ühendus Tartu linna suunduva teega 40. Jalgratta- ja jalgtee lahendus võib olla ka mille käigus hinnati muuhulgas ka kergliiklusteede vajadust. kogujatee koosseisus, kuid vastav liiklusruum tuleb tagada.". Üldplaneeringu punktiga 19.1.24 on arvestatud selliselt, et riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru– Võimalik jalgratta- ja jalgtee asukoht on näidatud ka: Planeeringu põhijoonisel nr 5: Luhamaa tee ümberehitamise käigus rajatakse eraldiseisev (haljasribaga eraldatud) maanteega külgnev tee, mis on sobilik liiklemiseks jalakäijatele ja jalgratturitele. Altnurga-Kärevere lõik (osaliselt) Kärevere möödasõit Tähtvere valla lõik. Üldplaneeringu punkt 19.2.1 kohaldub jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate teede võrgustiku Kõnealuse riigimaantee ümberehitamine on kavandatud vastavalt Skepast&Puhkim OÜ arendamisele. Kardla–Tartu lõigu projekti eesmärk pole jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 teede võrgustiku arendamine. Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“. Juhul kui piirkonna arengupotentsiaal realiseerub, siis on projektiga jäetud võimalus Kergliiklejate ühendusteed on projekteeritud Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu ja jalakäijate ja jalgratturite eraldamiseks mootorsõidukitest ja ka üksteisest, ning nähtud ette Ravila tn suunast kuni Rahinge risteni. Edasi Tallinna poole ei ole riigimaantee äärde laiem maavõõrandus. Projekti maade omandamisel on arvestatud, et kogujatee kõrvale teemaplaneeringuga nõutud jalgratta- ja jalgteed projekteeritud. oleks võimalik rajada 4m laiune jalgratta- ja jalgtee, mis võimaldab ka jalakäijate ja jalgratturite omavahelist eraldamist. Selles lepiti poolte vahel kokku juba eelprojekti Samuti puudub kergliiklejatel võimalus Ilmatsalu ringristmikust Tallinna poole koostamise käigus, 25.02.2021 toimunud koosolekul, et kui kogu lõigule piki põhimaanteed riigimaantee ääres liigelda. Kahjuks ei olnud seda ka teemaplaneeringus näidatud. Oli jalgratta- ja jalgteid ei projekteerita, siis oleks vajalik vähemalt reserveerida teemaa, et ette nähtud, et Ravila tn pikenduse kaudu käib kergliiklus. See on aga jalakäijale või tulevikus oleks võimalik jalgratta- ja jalgteed rajada. Selliselt on Transpordiamet ka ratturile suur ring, kui Tallinna suunas liikuda kavandatakse. toiminud. Arvestades asjaolu, et riigimaantee sõidutee koridoris (ka teepeenral) jalakäijad ja Kärevere–Kardla lõigule jalgratta- ja jalgtee rajamine pole ehitusloa ese. Selle jalgratturid tulevikus, peale ümberehitustööde valmimist liigelda ei tohi, siis ehitusloa mittekavandamine tugineb paljuski samadele argumentidele mis Kardla–Rahinge lõigul – menetlusse kaasatud projekt ei ole terviklik ja ei arvesta kahe olulise liiklejatüübi sealjuures arvestades, et jalgsi ja jalgrattaga on võimalik liikuda mööda maanteega liikumisvajadusi. paralleelset metsateed (Peasihi tee, nr 7930753), mis on tähistatud asjakohaste viitadega. Oleme seisukohal, et vähemalt teemaplaneeringuga määratud mahus tuleb riigimaantee 4. Teemaplaneeringu seletuskirjas p.2.13 (lk 60) on jalgratta- ja jalgteede rajamise kohta ümberehitamisega rajada jalgratta- ja jalgteed. öeldud järgmist: 172.-180. kilomeetri ulatuses tuleb teha jalgratta- ja jalgtee ühendus Tartu linna suunduva teega 40. Jalgratta- ja jalgtee lahendus võib olla ka kogujatee koosseisus, kuid vastav liiklusruum tuleb tagada. Tähele panna, et teised lähimad Tartust väljuvad ning Emajõge ületavad suunad on Tartu-Jõgeva-Aravete ning Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel. Jalgratta- ja jalgteede ehitamise vajadus tuleb otsustada Maanteeameti poolt tee- ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse piirkiirusest. Transpordiamet on seisukohal, et Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koostamisel on järgitud teemaplaneeringus seatud nõudeid. Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel on lähtutud autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ja autoliikluse piirkiirusest ning sellest lähtuvalt projekteeritud jalgratta- ja jalgteed. Transpordiametil puudub kohustus välja ehitada kõik Teemaplaneeringus näidatud ühendusteed, kogujateed ning jalgratta- ja jalgteed. Ilmatsalu ringristmikust Tallinna poole on jalgratta ja jalgtee projekteeritud kuni Hallhundi teeni, kust edasi saab liikuda läbi perspektiivse Ravila tn koridori. Tartust Tallinna suunas liikumiseks on võimalus kasutada lisaks riigiteid nr 22103 Tartu–Ilmatsalu–Rõhu tee ja 22106 Kardla–Tüki tee. Otsus: 1. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: Enne Muide tee (kohalik tee nr 7930620) ühenduse katkestamist Tartu–Tiksoja teele tuleb kavandada ja rajada uus tee Tapa-Tartu 421,6-424,7 km (83101:003:0033) ja Mõisapõllu (79301:001:0319) kinnistute vahelise piiri lähedale, eesmärgiga säilitada juurdepääs Muide teelt riigiteele. Uus rajatav tee peab olema samaväärne tee võrreldes olemasoleva Muide teega. Tee alune maa tuleb eraldi välja kruntida Mõisapõllu kinnistust (riigimaa). 7  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Raudteemaa servas kasvavad puud tuleb säilitada. Uus tee tuleb ühendada Vorbuse–Kardla teel raudteeülesõidukoha juures asuva Tiigi ring 1 // 3 kinnistu mahasõiduga. 2. Mitte arvestada Tartu Linnavalitsuse ettepanekut rajada Rahinge liiklussõlm vastavalt eelprojekti lahendusele. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: Rajada Kardla liiklussõlme ja Rahinge riste vahelisele kogujateele (KT-03 Kardla-Rahinge) 7 cm paksune ACbase kiht. 3. Mitte arvestada Tartu Linnavalitsuse ettepanekut rajada kergliiklustee, lõigule alates Kärevere sillast kuni Rahinge risteni. 4. Mitte arvestada Tartu Linnavalitsuse ettepanekuga ehitada välja kõik teemaplaneeringuga määratud jalgratta- ja jalgteed. 2 Päästeamet Päästeametil ei ole märkusi ega ettepanekuid riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Otsus: 22.05.2025 kiri nr tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamisel. Lugeda, et Päästeametil puuduvad ettepanekud tee ehitusloa eelnõule. 7.2-3.2/2565-2 3 Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks ehitusloa andmise Otsus: 23.05.2025 kiri nr menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva 1. Täiendada tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimusi Terviseameti 23.05.2025 kirjas nr 9.3- 9.3-2/25/3234-2 Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks. 2/25/3234-2 toodud tingimustega. Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– 2. Juhul kui ehitamise ajaks on kirjas nimetatud määrused muutunud, siis tuleb lähtuda Luhamaa ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt viimasest kehtivast määrusest. Mäo-Tartu teemaplaneeringule. Projekti on koostanud Skepast&Puhkim OÜ, töö nr MA18478. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale: 1. Projekti koostamise juures on läbi viidud müra modelleerimine ning kirjeldatud leevendavate meetmete kasutamist seoses liiklusmüraga. Amet juhib tähelepanu, et ka ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud normidele; 2. Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele; 3. Valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse paigutusel vajadusel kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid, et vältida tee lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist; 4. Projektis on pööratud tähelepanu, et tee rajamine ei kahjustaks lähedusse jäävate majapidamiste joogivee kvaliteeti ning plaanitakse korduvalt võtta erakaevudest joogivee proove vee kvaliteedi analüüsimiseks tee rajamise erinevatel etappidel. Amet juhib tähelepanu, et joogivee analüüsimisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule. 4 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile taotluse kaasamaks ehitusloa andmisel vastavalt Põhjendus: 28.05.2025 kiri nr Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– Transpordiamet nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt vääriselupaigas 6-2/25/8621-2 Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“. VEP207681 on projektiga nähtud ette suuremas ulatuses raadamine kui tehniliselt vajalik. Ala kohta on läbi viidud keskkonnamõju hindamine „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu- See situatsioon on tekkinud põhjusel, et projekti realiseerimiseks vajalikke maid omandati Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva eelprojekti alusel, kuid põhiprojektiga lahendus täpsustus ja lahendust suudeti Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti KMH. Aruanne“. vääriselupaigaga piirneval lõigul optimeerida ja koomale tõmmata. Ulukitarastus on aga projekteeritud maapiiride järgi. (Alkranel OÜ, 2020 – 2022). KMH protsessi oli kaasatud ka Keskkonnaamet. 8  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Põhiprojektis on arvestatud enamike KMH aruandes esitatud soovituste ja nõuetega. Transpordiamet vaatas üle Keskkonnaameti ettepanekud kõrvaltingimuste nr 9 ja 10 ümbersõnastamiseks ning leidis, et selline sõnastus võib tekitada kaheti mõistmist. Teeme ettepaneku tee ehitusloa kõrvaltingimusi (p 9 ja 10) täpsustada järgnevalt p.9 siis ja täiendada vääriselupaikade (VEP) osas, et oleks arvestatud KMH-s Transpordiameti hinnangul tuleb vääriselupaikades mitte raiumise ning surnud ja nimetatud tingimused: lamapuidu mitte eemaldamise nõue eraldi sätestada ja siduda tehniliselt vajamineva maa- 9. Vääriselupaikades mitte raiuda, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Sõidukitega alaga. Absoluutne keeld ei ole kooskõlas punktiga 10, mis projektiga näidatud ulatuses sõitmine ja nende parkimine ning ehitusmaterjalide ladustamine ei ole lubatud. lubab neid tegevusi vääriselupaikadel teha. 10. Raadatavast vääriselupaiga osast (VEP207683, VEP204933, VEP204935) tuleb p.10 jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit selle olemasolul Loetelu lisamine konkreetsetest vääriselupaikadest ei ole mõistlik, sest projekt ulatub ka võimalusel ümber teisaldada vääriselupaiga säilivasse ossa (ilma viimast kahjustamata) teistesse vääriselupaikadesse (näiteks VEP141056 ja ka VEP207681, millel on vaja ja jätta sinna kõdunema. raadamistöid teha ka vaatamata sellele, et projekti korrigeeritakse). VEP-idesse on planeeritud raadamine. Märgime et raadamist saab VEP-is teha seaduse Otsus: kohaselt vaid erandjuhul Keskkonnaameti nõusolekul. VEP207681 (0,26 ha) alale on 1. Täiendada tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimusi alljärgnevate punktidega: projekteeritud ulukitara ja tagasihüppekoht. Keskkonnaamet eeldatavalt ei nõustu  Vääriselupaikades mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada, kui see pole projekteeritud ulatuses VEPide raadamisega ulukitõkete rajamise eesmärgil, palume projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik. Raiet ja raadamist tuleb vältida ka siis kui lahendust korrigeerida. projektiga on raadamine ette nähtud, aga tehniliselt on võimalik projekt viia ellu ilma raiumiseta ja surnud ja lamapuidu eemaldamiseta.  Lõigul PK 1743+35 kuni 1745+85 tuleb enne ehitustöödega alustamist paremal teepoolel olev ulukitara ja tagasihüppekoht tööprojektiga ümber projekteerida nii, et need asuksid võimalikult lähedal riigiteele (vastavalt tee ehitusloa andmise korralduse lisas 3 olevale joonisele). Vähendada tuleb ka raadamise ulatust vastavalt korrigeeritud lahendusele, eesmärgiga võimalikult vähe rikkuda vääriselupaika. Projekti muudatus tuleb kooskõlastada enne ehitamisega alustamist Keskkonnaametiga. 5 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet tutvus riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36- Põhjendus: 29.05.2025 kiri nr 176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamise ehitusloa eelnõuga. Transpordiamet korraldas projekti seletuskirja korrigeerimise, täiendades peatükki 1.3.12 5-10/1215-1 Projekteeritava riigitee lõigule jääb potentsiaalset arheoloogiapärandit, mis on välja „Tähelepanekud KMH-st“ infoga, mis puudutab kavandatava Kvissentali silla piirkonnas toodud Alkranel OÜ koostatud KMH aruandes „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- olevat suurt tõenäosust leida kiviaegsetele asustusele viitavaid leide ja arheoloogilist Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla- kultuurikihti. Seletuskiri on projekti failide juures välja vahetatud. Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“ peatükis 4.5. Otsus: 1. Täiendada projekti seletuskirja puuduoleva informatsiooniga, mis puudutab Kvissentali Muinsuskaitseamet on andnud 10.08.2022 kirjaga nr 1.1-7/2482-14 kooskõlastuse silla piirkonnas esinevat tõenäosust leida arheoloogilisi leide ja arheoloogilist kultuurikihti. Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6- 167,3 asuva Kärevere Asendada projekti koosseisus teeprojekti seletuskiri uue versiooniga. möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu 2. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: eelprojektile (koostaja Roadplan OÜ), kus on samuti kajastatud arheoloogiapärandit. Kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht, siis on leidja kohustatud tööd peatama ja teavitama Muinsuskaitseametit, kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute Skepast & Puhkim OÜ koostatud teeprojektis „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– vajalikkuse (MuKS § 31). Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“ kajastab 1.3.9. küll põgusalt pärandkultuuri objekte ja kultuurimälestisi, kuid info selles on puudulik ega vasta KMH aruandes välja toodud infole Tartu põhjapoolse ümbersõidu osas, kus kavandatava Kvissentali silla piirkonnas on suur tõenäosus leida kiviaegsele asustusele viitavaid leide ja arheoloogilist kultuurkihti. Info on toodud ülalmainitud KMH aruandes peatükis 4.5 ja joonisel 4.16. Lisaks KMH aruandele tutvuda ka Alkranel OÜ aruande aluseks olnud Arheox OÜ tööga KMH aruande lisas 4 ja eelprojektis antud arheoloogilisete leidude aladega. Täiendada ehitusloa aluseks olevat põhiprojekti arheoloogiapärandit puudutava informatsiooniga. Tee ehitusloa kõrvaltingimustesse lisada järgnev arheoloogiapärandit puudutav hoiatatus 9  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht, siis on leidja kohustatud tööd peatama ja teavitama Muinsuskaitseametit, kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute vajalikkuse (MuKS § 31); 6 Regionaal- ja Esitasite 28.04.2025 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks või Otsus: Põllumajandusministeerium seisukoha esitamiseks riigitee nr 2 km 168,36-176,84 ehitusloa eelnõu. Lugeda, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil puuduvad ettepanekud tee ehitusloa 16.05.2025 kiri nr eelnõule. Kooskõlastame ehitusloa eelnõu. 12-4.1/391 7 Riigimetsa majandamise Kaasate oma 28.04.2025 saadetud kirjas RMK riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Põhjendus: (RMK kirjas toodud punktide kaupa) keskus (RMK) tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitusloa andmise menetlusse. 1. Tee ehitusloa eelnõu on esitatud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. 30.05.2025 kiri nr Projektlahendus puudutab ka riigile kuuluvaid kinnistuid 2 Tallinna-Tartu-Võru- 2. Laeva metskond 97 kinnistu (79301:001:1269) on moodustatud jagamise tulemusena 3-1.1/2025/3152 Luhamaa tee (79301:001:1266), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1266), suuremast Laeva metskond 37 kinnistust. Jagamine on põhjustatud Kardla–Tartu lõigu 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1267), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa projektist. Praegusel hetkel on kinnistule võimalik juurde pääseda kas Võsula teelt (kohalik tee (79301:001:1264), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1689), 2 tee nr 7931311), mis ristub riigiteega nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee kilomeetril Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1268), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa 168,989, või läbi Laeva metskond 37 kinnistu kasutades juurdepääsuna metsateed nr tee (79301:001:1726), Tuule (79301:001:1727), Laeva metskond 121 (79301:001:1575), 7930753 Peasihi tee. Lokaatorite tee (79301:001:1486), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Kardla–Tartu projektiga on kavandatud uus tee (projektis nimega Võsula tee ühendus KT- (79301:001:1485), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1579), 2 Tallinna- 04), mis lõikab läbi ühenduse Laeva metskond 37 kinnistuga ning ristmik põhimaanteega Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1439), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee nr 2 suletakse. Mahasõitu Laeva metskond 97 kinnistule pole projektiga kavandatud. (79301:001:1440), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1441), Laeva Tulenevalt eeltoodust on mahasõidu rajamise soov õigustatud. metskond 9 (79301:001:1720), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1372), Koordinaatide 6477520/650656 vahetus läheduses paikneb Võsula vkt 1 // 1a kinnistu Laeva metskond 33 (79301:001:1438), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (83101:001:0136) eluhoone, mistõttu ei pruugi see olla parim asukoht juurdepääsu (79301:001:1373), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1374), 2 Tallinna- kavandamiseks. Transpordiamet soovitab selle rajada lähemale riigiteele 22106 Kardla– Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1718), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Tüki tee, et see asuks eemal eramajadest ja kinnistule pääs oleks lühema teepikkusega. (79301:001:1719), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1400), Laeva metskond 38 (79301:001:1401), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1365), 3. Ökodukti lõuna poolne mulle läheb projekti kohaselt Laeva metskond 9 kinnistule 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1675), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa (79301:001:1720) ligikaudu 7m ulatuses. Samas on lõuna poolse mulde pikikalle tee (79301:001:1717), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1364), 2 projekteeritud 8,1%, mis on oluliselt laugem kui soovituslik 10%. Transpordiameti palvel Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1674), Laeva metskond 17 on projekteerija selle situatsiooni üle hinnanud ning leidnud, et transpordimaale (79301:001:1676), Avo tee T2 (79301:001:1366), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee mahtumiseks on tehniliselt võimalik lahendust muuta. Ökodukti lõunapoolse mulde kalle (79301:001:1678), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1715), 2 Tallinna- tuleks sellisel juhul rajada kaldega 9,4%, mis on endiselt laugem kui soovituslik 10%. Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1716), Hallhundi tee T1 (79301:001:1677), 2 4. Projektiga on kavandatud mahasõidud 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistule Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1413) ja 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa (79301:001:1373) Tiksoja liiklussõlme rambilt R-01 asukohaga PK 50+10 ja rambilt R-02 tee (79301:001:1667), milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK. asukohaga PK 2+10 ning 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee kinnistule RMK avaldab antud ehitusloale arvamust järgmiste tingimustega: (79301:001:1374) rambilt R-02 asukohaga PK 5+53. Tegemist on hooldusmahasõitudega, mis ühtlasi tagavad vajaduspõhise juurdepääsu nimetatud kinnistutele. Mõlema kinnistu 1. Projektala kattub mitmete vääriselupaikadega. Vastavalt keskkonnaministri määrusele perimeetrit mööda on projektiga nähtud ette koridor, mis on mõeldud hooldusteena – mis „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga tähendab, et nimetatud kinnistutele on võimaldatud juurdepääs igast küljest. kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“, on riigimetsas asuvas vääriselupaigas raie lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. 5. Transpordiamet kaalus projekteerimise käigus koostöös Tartu Linnavalitsusega parkla Sellest lähtuvalt palume projekti kooskõlastada ka Keskkonnaametiga. projekteerimist Tammevardi tee lähedusse, kuid projekteerimise käigus otsustati seda mitte projekteerida. Esialgu sobivaks osutunud Evardi kinnistu (83101:003:0626) on erakinnistu, 2. Projektjooniselt nähtub, et antud projektlahendus kaotab juurdepääsu RMK halduses mis on Tedrela maaüksuse detailplaneeringu kohaselt nähtud ette rohealaks. Laeva olevale riigimaa kinnistule Laeva metskond 97. Palume see taastada projekteerides metskond 17 kinnistule parkla projekteerimine ei paistnud olevat sobilik, sest seal asub mahasõidu kinnistule ligikaudsetel koordinaatidel 6477520/650656. matkarada ja mets. Parkla rajamiseks ei leitud sobivat asukohta. 3. Palume Rahinge ökodukti lõunapoolset mullet mitte projekteerida Laeva metskond 9 Võttes arvesse eeltoodu, projekteeriti Kardla–Tartu lõigu projektiga Tammevardi teelt kinnistule ja mahutada mulle äralõike käigus moodustatud kinnisasja piiresse. Selgitame, Evardi kinnistule mahasõit üle maaparanduskraavi, eeldusel et ehitamise hetkeks on et äralõige antud ökodukti rajamiseks on juba teostatud ja palume projektis lähtuda juba maakasutustingimused täpsustunud ja Tedrea kinnistule parkla rajamine on võimalik. jagatud kinnistu piiridest. Tedrela maaüksuse detailplaneeringus mahasõitu Evardi kinnistule pole ette nähtud. Parkla rajamine koos Kardla–Tartu lõigu ehitamisega on õigustatud, sest praegusel hetkel parklana kasutatavale RMK lõkkeplatsile juurdepääs riigiteelt nr 2 Tallinna–Tartu–Võru– 10  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 4. Projektjooniselt nähtub, et puuduvad mahasõidud RMK halduses olevatele riigimaa Luhamaa tee suletakse. Alternatiivina pole mõeldav ka metsatee nr 7930082 Armuvalu tee kinnistutele 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1373) ja 2 Tallinna-Tartu- kasutamine, sest see on avalikule mootorsõidukiliiklusele keelatud ja kattub ligikaudu 300m Võru-Luhamaa tee (79301:001:1374). Palume need projekteerida asukohtadesse, kus see pikkusel lõigul RMK matkarajaga. on tehniliselt ja liiklusohutust silmas pidades optimaalseim. 10. Jagatud kinnistute üleandmiseks on Transpordiamet esitanud RMK-le taotluse 5. Oleme projekteerimistingimuste menetluses 16.02.2022 kirjaga nr 3-1.1/624 palunud 01.02.2023 (kirja registreerimise number 8-4/23/2633-1). RMK nõustus taotlusega arvestada Tammevardi tee projekteerimisel kuni 8-kohalise parkla või teelaienduse 21.02.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/639. Hiljem on põhiprojekti etapis tekkinud mõned kavandamisega. Täiendavalt oleme selgitanud, et RMK rekonstrueeris 2021. aastal täiendavad maavajadused RMK kinnistutest. Sellest teavitas Transpordiamet RMK Tähtvere metsa puhketaristu. Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa kiirtee projekteerimisega maakorraldustoimingute spetsialisti 1.04.2025 e-kirjaga, mille järel on Transpordiameti ja suletakse ligipääs puhketaristule riigiteelt. Tähtvere metsa rajatud igaüheõiguse alusel RMK maade spetsialistid olnud omavahelises suhtluses. Täiendavad maad on välja kasutatav puhkeala on Tartu linna inimeste poolt aktiivses kasutuses. Puhkealale on mõõdetud ja kantud Maa- ja Ruumiameti katastrikaardile. Eeldatavasti viiakse lähitulevikus rajatud laudteedega matkarada, lõkkekohad, valijõusaalid, laste mänguväljak, lõplikud toimingud maade üleandmiseks ka lõpule. lemmikloomade mänguväljak ning muud vajaliku puhkamiseks vajaliku rajatised. Otsus: Transpordiamet on oma 12.05.2022 kirjas nr 1.1-3/22/364 (Projekteerimistingimuste 1. Lugeda, et RMK ettepanekuga kooskõlastada projekt Keskkonnaametiga on arvestatud. andmine Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks) kooskõlastuste ja arvamuste tabelis vastanud, et Transpordiamet kaalub koostöös Tartu 2. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: Linnavalitsusega nimetatud parkla ja maaparanduskraavist ülepääsu projekteerimist Ehitada Võsula tee ühendusteelt (KT04) Laeva metskond 97 kinnistule (79301:001:1269) põhiprojekti koostamise etapis. Lähtudes eelnevast palume projekteerida teelaienduse mahasõit. Enne mahasõidu rajamist täpsustada mahasõidu asukoht RKM-ga. või mahasõidu Tammevardi teelt ja parkla kaheksale sõiduautole koos jalgsi ligipääsuga 3. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: puhkealale ligikaudses asukohas 6476109/655806. Palume ehitusprojekt RMKga Täpsustada enne ehitamisega alustamist tööprojektiga ökodukti lahendust selliselt, et täiendavalt kooskõlastada. ökodukti mulded ei ulatuks Laeva metskond kinnistutele. Ökodukti mulded peavad aga 6. Ehitustöid takistavate puude raieks riigimaal taotleb metsateatise RMK Kagu regioon. kasutama ära transpordimaa nii, et oleksid tagatud võimalikult lauged liikumisteed Selleks esitada taotlus koos raadamisala DWG formaadis kihiga aadressile ulukitele. [email protected]. Raie ja raiutud puidu käitlemise tingimused leppida RMK Kagu 4. Lugeda, et ettepanekuga rajada mahasõidud 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee regiooniga kokku täiendavalt. Raadamisala piiride sissemärkimine looduses on arendaja kinnistutele (79301:001:1373 ja 79301:001:1374) on arvestatud. ülesanne. 5. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: 7. Vastavalt riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatustele rakendusid Rajada Tammevardi teelt mahasõit üle maaparanduskraavi Laeva metskond 17 kinnistu alates 1. juulist 2024 metsateatise riigilõiv ja keskkonnatasuna raadamistasu, milliste (79301:001:1676) suunas ning ehitada kruuskattega (samaväärne olemasoleva RMK tasumise kohustus on käesoleva projekti elluviijal. lõkkeplatsi kattega) parkla 8-le sõiduautole. Täpsustada enne ehitamisega alustamist RMK- 8. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida, sh taastada teede katete tööde ga rajatava parkla asukoht ja koostada parklale tööprojekt, mis tuleb kooskõlastada RMK- eelne seisund. ga. Juhul kui selle parkla asukoht pole Evardi kinnistu (83101:003:0626), siis tuleb Evardi kinnistule projekteeritud mahasõidu asukoht nihutada rajatava parkla asukohta ja Evardi 9. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid. kinnistule mahasõitu mitte rajada. 10. Vastuskirja koostamise ajaks on kavandatavate ehitiste alune maa jagatud eraldi 6. Arvestada ehitustööde korraldamisel RMK 30.05.2025 kirjas nr 3-1.1/2025/3152 toodud kinnistuteks. Vähesel määral puutub ehitusobjekt mahasõitude osas ka RMK haldusse märkusega nr 6, mis puudutab puude raiet riigimaal. jäävaid riigimaa kinnistuid. Transpordiametil taotleda jagatud kinnistute üleandmist. 7. Arvestada ehitustööde teostamisel RMK 30.05.2025 kirjas nr 3-1.1/2025/3152 toodud 11. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun märkusega nr 7, mis puudutab metsateatise riigilõivu ja keskkonnatasuna raadamistasu. teavitada RMKd ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected]. 8. Likvideerida tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused, sh taastada teede katete tööde eelne seisund. 9. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid. 10. Lugeda, et Transpordiamet on täitnud tingimuse taotleda jagatud RMK kinnistute üleandmist. 11. Teavitada RMK-d ette vähemalt 7 kalendripäeva ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal. 8 Telia Eesti AS Ehitusloa väljastamisel, palun arvestada projekti kooskõlastuses nr 39444981 olevate Otsus: 30.04.2025 kiri nr märkustega. Arvestada ehitustööde planeerimisel ja läbiviimisel Telia Eesti AS poolt antud projekti EC.1-5.1/637-1 kooskõlastuses nr 39444981 olevate märkustega. 11  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 9 Eesti Lairiba Arenduse Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, Otsus: Sihtasutus (edaspidi kooskõlastab ehitusloa eelnõu. 1. Arvestada ehitustööde planeerimisel ja läbiviimisel ELASA poolt antud projekti ELASA) Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA081. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusega nr KK3841. 08.05.2025 kiri nr kooskõlastusest KK3841, enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA 2. Enne ehitustöid võtta tööluba ELASA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu 4114-1.17/688 võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. https://elvi.elasa.ee/ 10 AS Gaasivõrk Antud alal asuvad AS Gaasivõrk omandis olevad gaasipaigaldised. AS Gaasivõrk on Otsus: 26.05.2025 kiri nr väljastanud 12.02.2025 gaasitorustiku ümbertõstmise seisukoha nr. 3-7/154-25. 1. Arvestada ehitustööde planeerimisel ja läbiviimisel AS Gaasivõrk poolt 12.02.2025 3-7/664-25 Tee projektiga seotud teiste tehnovõrkude rajatiste projektid, mida projekteeritakse gaasi antud seisukohaga nr 3-7/154-25, mis kehtib üks aasta. jaotustorustiku kaitsevööndis, tuleb esitada e-posti aadressile [email protected]. 2. Tähtaja möödudes küsida enne gaasivõrkude kaitsevööndis ehitamisega alustamist AS- Nimetatud projektide läbivaatamisel võib AS Gaasvõrk esitada täiendavaid tingimusi ilt Gaasivõrk uus seisukoht. ehitusprojekti osas. 3. Teiste tehnovõrkude rajatiste projektid, mida projekteeritakse gaasi jaotustorustiku Projektile seisukoha väljastamine on tasuline teenus vastavalt kehtivale hinnakirjale kaitsevööndis, esitada AS-le Gaasivõrk läbivaatamiseks. millega on võimalik tutvuda: https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/AS_Gaasivork_teenuste_hinnakiri.pdf kodulehel. 11 AS Elering Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– Põhjendus: 26.05.2025 kiri nr Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“. Standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 kohaselt peab kõrgepinge õhuliini paljasjuhtme vähim 12-9/2025/294 Kooskõlastatud tingimustel: kõrgus tee pinnast suurima temperatuuri või piirjäitekoormuse puhul olema 7,0m + Del. Del tähistab Standardis vähimat õhkvahemikku ülelöögi vältimiseks ja selle väärtus on 1. Kärevere möödasõidu, Kardla-Tartu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu maanteetrassi standardi tabeli 5.6 kohaselt 110kV liinide korral 1,0m ning 330kV liinide korral 2,5m. 09.06.2025 täpsustav e-kiri ehituse ehitusalas ristuvad maanteega järgnevad Elering AS 330 kV ja 110 kV õhuliinid: Seega on standardiseeritud kõrgusgabariidid tee pinnast 110kV liinide korral 8m ning • 110 kV Saare – Tartu L157 • 330 kV Balti (M274Y) – Tartu L300-2 330kV liinide korral 9,5m. Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/ Standardi kohaselt võib vertikaalset vahemikku teedeni kooskõlastusel teeomanikuga 2. Tööprojekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis vähendada elektriliinide puhul 1m võrra. Selle nõude puhul on peetud silmas eelkõige tegutsemise korrast. 110 kV õhuliini kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest mõlemale eriveokite, mis võivad olla kõrgusega kuni 7m, liikumisteekondade asukohti. 8m kõrgusel poole. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), jääb 110kV kõrgepingeliini 7m kõrguse eriveoki vahele 1m suurune õhkvahemik. Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise Analoogselt jääb 9,5m kõrgusel 330kV kõrgepingeliini ja 7m kõrguse eriveoki vahele 2,5m kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele suurune õhkvahemik. esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu Kardla–Tartu lõigul on praegusel hetkel 7x7m gabariitidega eriveoste koridor, mida on elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja kirjeldatud projekti seletuskirja peatükis 1.3.11. Projekti realiseerimise järgselt muudetakse korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või 7x7 eriveoste koridori asukohta ning suunatakse nad kõrvalmaanteedele nr 22106 ja 22103 keskkonda). (Kardla liiklussõlme ja Ilmatsalu ringristmiku vaheline lõik), mida on kirjeldatud projekti seletuskirja punktis 4.4. Kardla–Tartu lõigule ja Tartu põhjapoolsele ümbersõidule on 3. Seoses uue planeeritava riigimaantee maanteetrassiga tuleb olemasolevate 330 kV ja projekteeritud 5,5m kõrguse gabariidiga viaduktid ning nendele lõikudele üle 5,5m kõrgusi 110 kV õhuliinide ristumised nõutud vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber sõidukeid suunata ei saa. Seega on asjakohane Kardla–Tartu lõigu projekti puhul lähtuda ehitada maanteega ristumiste nõuetele vastavaks. Ristumiste projekteerimisel tuleb Standardi tingimusest, mis lubab vähimaid kõrgusi vähendada 110kV liinide korral 7 lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700) meetrini ja 330kV liinide korral 8,5 meetrini. Nõutavad õhkvahemikud on sellisel juhul projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on tagatud. projekteerimisel ja töö korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku leppida. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektis on puutumus kõrgepingeliinidega järgmistes asukohtades: 4. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide 1. Riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee ristub kilomeetril 176,753 (projektis PK omanikul (Maanteeamet), Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse taotlus 1766+53, vahetult enne Ilmatsalu ringristmikku) 330kV kõrgepingeliiniga (Tartu– vähemalt 36 kuud enne tee ehitustööde algust ristumiste väljaehitamiseks 110 kV Kilingi-Nõmme (M166Y) L507). õhuliinide kaitsevööndis. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini Projekti geodeetilise alusplaani kohaselt asub kõrgepingeliin maantee kohal kõrgusel ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga. H=80.67 (mõõdetud 12.09.2023 temperatuuril +18°C). Projektiga kavandatakse sellesse asukohta jalgratta- ja jalgtee altläbipääs ning maantee 5. Kinnisasja / rajatise / kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering tõstetakse olemasolevast teepinnast ligikaudu 1,3m võrra kõrgemale kõrguseni AS-le kuuluvate elektripaigaldiste ümberehitamine / asukoha muutmine, tasub kõik H=59.72. taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-ile; 12  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 6. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile Kõrguste vahe projekteeritud teepinnast kuni kõrgepingeliini kaablini on enam kui 20m. kooskõlastamiseks tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb Nõutav gabariit 8,5m on piisava varuga tagatud ka temperatuuril +60°C. enne tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või 2. Riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee ristub kilomeetril 176,82 (projektis PK 1767+15, Ilmatsalu ringristmiku pealesõitudel) 110kV kõrgepingeliiniga (Tartu–Puhja motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu dokumentatsiooni esitamisest. Elering JP L105A). esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult. Projekti geodeetilise alusplaani kohaselt asub kõrgepingeliin maantee kohal ringilt 7. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas väljuval harul kõrgusel H=68.77 ning ringile suunduval harul kõrgusel H=70.22 asub Eleringi kodulehel https://elering.ee/vorgu-umberehitus. (mõõdetud 12.09.2023 temperatuuril +18°C). 8. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla Ringilt väljuva haru kõrgust tõstetakse liini all projektiga jalakäijate altläbipääsu tõttu ristumisel 330 kV õhuliiniga peab olema tagatud 9,5 meetrine gabariit tee ning parkla ligikaudu 50cm võrra kuni kõrguseni H=59.20. Kõrguste vahe projekteeritud teepinnast pinna ja 330 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C. Tööprojektis kuni kõrgepingeliini kaablini on 9,57 meetrit. Nõutav gabariit 7m on eeldatavasti esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või tagatud ka temperatuuril +60°C. rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud Ringile suunduva haru kõrgust H=58.93 projektiga ei muudeta. Kõrguste vahe temperatuuril +60°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal projekteeritud teepinnast kuni kõrgepingeliini kaablini on 11,29 meetrit. Nõutav gabariit kui 5 m ei ole lubatud. 7m on tagatud ka temperatuuril +60°C. 3. Riigitee 40 Tartu–Tiksoja tee ristub kilomeetril 5,87 (projektis PK 17+41) 330kV 9. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + kõrgepingeliiniga (Balti (M274Y) – Tartu L300-2) ning 110kV kõrgepingeliiniga 5 m. 10. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta (Saare – Tartu L157). Ristumine asub disainmasti 413Y läheduses. Liinid kulgevad liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et allpool on 3 paralleelset 110kV juhet ning nende kohal kõrgemal on 330kV selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks. juhe. Võib eeldada, et kui nõutav kõrgusgabariit 110kV liiniga on tagatud, siis on 10. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 330 kV liini elemendist (mastist), takistada mastile tagatud ka nõutav kõrgusgabariit 330kV liiniga. peale sõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega. Projekti geodeetilise alusplaani kohaselt asub kõrgepingeliin maantee kohal kõrgusel H=68.46 (mõõdetud 12.09.2023 temperatuuril +18°C). 11. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide Projektiga tee kõrgust ei muudeta ja see asub kõrgusel H=51.20. Kõrguste vahe vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast projekteeritud teepinnast kuni kõrgepingeliini kaablini on 17,26 meetrit. Nõutav gabariit väljas. 7m on tagatud ka temperatuuril +60°C. 12. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja 4. Uus kavandatav Tartu põhjapoolne ümbersõit ristub (projektis PK 33+22) 330kV õhuliini juhtme (juhtme temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud kõrgepingeliiniga (Balti (M274Y) – Tartu L300-2) ning 110kV kõrgepingeliiniga ka masti kukkumisel liini suunas). (Saare – Tartu L157). Ristumine asub mastide 412Y ja 413Y vahel. Liinid kulgevad selliselt, et allpool on 3 paralleelset 110kV juhet ning nende kohal kõrgemal on 330kV 13. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max kasvukõrgusega 3,0m. juhe. Võib eeldada, et kui nõutav kõrgusgabariit 110kV liiniga on tagatud, siis on 14. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan tagatud ka nõutav kõrgusgabariit 330kV liiniga. koos lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul Projekti geodeetilisel alusplaanil puuduvad liinide kõrgusandmed, kuna selles asukohas (pdf ja dwg). Failid saata aadressile [email protected] on praegusel hetkel põld. 15. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema Ehitusloa menetluse ajal jagas Elering Transpordiametiga liini L157 laserskaneerimise kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil tulemusi aastast 2023, kus on näidatud olemasoleva maapinna kõrgus, liinide Kaitsevööndis tegutsemise luba | Elering. kõrgusandmed ja arvutused temperatuuridele 35, 45, 60 ja 80 kraadi. Mõõtmisandmetest nähtub, et liini kõige madalam punkt maapinna suhtes on temperatuuri 80°C korral 8,4 09.06.2025 täpsustav e-kiri: meetrit. Veelkordsel projekti (Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu projektiga kavandatakse kõrgepingeliiniga ristumise asukohta Tartu Kardla-Tartu lõik) ülevaatamisel ja Eleringi aerolaserskaneerimise andmetega kõrgus- põhjapoolne ümbersõit (perspektiivne põhimaantee), mille teekatte pind on gabariitide võrdlemisel saame kinnitada, et Eleringi õhuliinide ristumised projekteeritud projekteeritud ligikaudu 1m sügavusele alla poole olemasolevat maapinda. Põhimaantee maantee lõigus vastavad nõutud kõrgusgabariitidele ja ristumistingimustele. Seega kõrvale on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee lõik, mis on ühiskasutuses saame kinnitada, et kõrgepingeliinide ümberehitamise vajadus Kardla-Tartu lõigu mootorsõidukitega, et tagada juurdepääs Sepasalu kinnistule (katastritunnusega põhiprojektiga puudub. 79301:001:1450). Ühiskasutusega tee on projekteeritud kõrgepingeliinidega ristumise Tööprojektide koostamisel ja ehituse ajal mõõta ja täpsustada ristumiste pikiprofiili. asukohas umbes samale kõrgusele olemasoleva maapinnaga. Transpordiamet tegi lisaks täpsustavad mõõtmised esitatud laserskaneerimise jooniselt ning tuvastas, et ühiskasutusega tee asub madalaima rippega liini asukohast umbes 30m kaugusel disainmasti 413Y suunas, mis mõõtmiste järgi tagab täiendava 20-40cm suuruse kõrgusvaru. 13  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Nõutav gabariit 7m ristumisel 110kV kõrgepingeliiniga on esitatud andmete ja tehtud arvutuste põhjal tagatud ka temperatuuril +80°C vähemalt 1,5m suuruse varuga. Otsus: 1. Arvestada ehitustööde teostamisel Elering AS 26.05.2025 kirjas nr 12-9/2025/294 toodud tingimustega. 2. 110kV ja 330kV kõrgepingeliinide ümberehitamist mitte kavandada. 3. Riskide vältimiseks lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: Enne ehitamisega alustamist mõõta ja täpsustada 110kV kõrgepingeliinide kõrgusandmeid Ilmatsalu ringristmiku juures ja ristumisel Tartu põhjapoolse ümbersõiduga. Juhul kui selgub, et liinide kõrgused ei vasta nõuetele, siis kaaluda esmalt projekteeritud tee pikiprofiili langetamist tööprojektiga nendes asukohtades. 12 AS Tartu Veevärk Olete esitanud kooskõlastamiseks/arvamuse andmiseks ehitusloa eelnõu riigitee 2 Otsus: 02.06.2025 kiri nr Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu Juhul kui ehitamise aluseks olevale projektile 28.01.2025 antud AS-i Tartu Veevärk INF/25071102 ehitamiseks. kooskõlastusest nr 24ARE-3-TL-32 on möödunud rohkem kui 2 aastat, tuleb kooskõlastust Oleme vastava projektlahenduse kooskõlastanud 28.01.2025. a (24ARE-3-TL-32). ehituse eelselt uuendada. Projektala kattub AS Tartu Veevärk poolt tellitud projektlahendustega (Altren-Projekt OÜ töö nr 25045 ja töö nr 25003). Nõustume ehitusloa andmisega tingimusel, et juhul kui ehitamise aluseks olevale projektile antud nõusolekust on möödunud rohkem kui kaks aastat uuendatakse nõusolekut ehituse eelselt. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Tartu teepiirkond Esitasite meile 28.04.2025 arvamuse avaldamiseks riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru– Põhjendus: 83101:003:0409 Luhamaa km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu projektlahenduse. Kardla–Tartu põhiprojekti koostamise alus on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu Verston Eesti OÜ'le kuulub tee vahetus läheduses maaüksus 83101:003:0409 ''Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn– 22.05.2025 kiri nr teepiirkond''. Täna toimub Riigiteelt maaüksusele ligipääs T2 km 176,1 oleva mahasõidu Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Teemaplaneeringu 1-10/281-2025-1 kaudu. Esitatud projektlahenduses on ette nähtud see mahasõit sulgeda. Ligipääs kinnistule mõjualas olevad kinnistu omanikud on pidanud arvestama, et ühel hetkel võib on ette nähtud läbi tulevase Männiku tee, Vana-Kandi tee, Ristla tee ja Tartu-Ilmatsalu- teemaplaneering realiseeruda. Rõhu maantee. Männiku tee on täna välja ehitatud ainult pooles ulatuses ehk läbimurre Teemaplaneering näeb ette „Tartu Teepiirkond“ kinnistule mineva Viigi tee (metsatee nr hetkel puudub. Esitatud projektlahenduse järgi pikeneb krundilt väljasõit Tartu maanteele 7931261) ristmiku sulgemise põhimaanteelt nr 2 ning uue juurdepääsu rajamise riigiteelt nr ja Tallinna poolt tulles pääs krundile üle 1,5 km võrra. Kui tulla Tartu poolt Ilmatsalu 22103 Tartu–Ilmatsalu–Rõhu tee. Sellise arvestusega on Kardla–Tartu lõigu projekt ka ringristmikust Tallinna poole ja soovida minna Verstoni kinnistule, siis tuleb tulevikus koostatud. Suurem osa uuest juurdepääsuteest on praeguseks tööstuspargi arenduste läbida 10 km, kuna tagasipöörde saab teha läbides rajatava uue Tiksoja liiklussõlme T2 tulemusena välja ehitatud koos kõnniteedega ning arvestab suuremõõtmeliste sõidukite maanteel. liiklusega. Ehitamata on vaid ligikaudu 100m pikkune lõik Männiku teed. Projekti Verston Eesti OÜ teostab lepingu alusel teede hooldust Tartu maakonnas ja meie kinnistul koosseisu pole seda puuduolevat lõiku võetud seetõttu, et arendaja tellimusel on sellele asub kogu maakonna hoolet teostava tehnika baas. lõigule projekt juba koostatud ning eeldatavasti ehitatakse ka välja enne Kardla–Tartu Kavandatav lahendus halvendab oluliselt ligipääsu meie kinnistule ja seega võimet teostada projekti realiseerumist. Juhul kui puuduolevat 100m pikkust lõiku siiski selleks ajaks pole kvaliteetset teehoolet. Lahendus pikendab teede hoolde aegasid ja tekitab lisakulu. välja ehitatud, on võimalik see ehitada koos Kardla–Tartu lõiguga võttes aluseks arendaja Olemasolevat mahasõitu kasutab täna ka RMK, kellel on piirkonnas suured metsakinnistud, projekt. kust vajavad ligipääsu metsavedajad ja muu rasketehnika. Tartu teepiirkond kinnistu omaniku seisukoht, et teepikkus suureneb Tartu poolt tulles 10 Teehoolet teostav tehnika on rasketehnika ja selle suunamine tööstuspargi teedele tekitab km võrra, ei vasta tõele. Ilmatsalu ringristmikult on võimalik „Tartu teepiirkond“ kinnistule lisakoormuse nendele tänavatele (Männiku tee, Vana-Kandi tee, Ristla tee), suurendades jõudmiseks pöörata Ilmatsalu suunas ning seejärel läbi tööstuspargi jõuda kinnistuni. liikluskoormust ja vähendades liiklusohutust. Lisaks on mainitud tänavad kitsad ja mitmete Teepikkuste erinevus võrreldes praeguse olukorraga on ligikaudu 300m. 90 kraadiste ristmikega. 14  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 Teede hooldus on elutähtis teenus ja selle teenuse halvendamine ei ole ühiskondlikult ega Transpordiamet on seisukohal, et kavandatud juurdepääsud on mõistlikud. Tallinna poolt lepinguliselt aktsepteeritav. tulles on teekonna pikenemine ligikaudu 1,6km ning Võru ja Tartu suunast ligikaudu 300m. Lahendusena pakume välja, et rajada Hallundi tee ristumiskohta riigimaantee nr 2'ga Ilmatsalu poolt tulles aga teekonna pikkus hoopis lüheneb ligikaudu 350m võrra. ringristmik (joonis 1). Kuigi projekteeritud on esimese klassi maantee, siis kuna tegemist Hooldelepinguid uuendatakse iga 5 aasta tagant. Uutes lepingutes on võimalik lisanduvad on linnalise piirkonnaga, ei halvendaks ka ringristmik liiklusohutust. Kiiruse saab langetada teekonna pikkusest tulenevad kulud arvesse võtta. 70 km/h peale km 175,5 piirkonnas. Sellise lahendusega väheneks oluliselt kinnistu kasutajate teepikkused, hoitaks madalamal kohalike teede koormus ja väheneks ka CO2 „Tartu teepiirkond“ kinnistu omaniku poolt esitatud ettepanek ei ole otstarbekas jalajälg. alljärgnevatel põhjustel:  Juurdepääs „Tartu teepiirkond“ kinnistule on projektiga tagatud läbi Ilmatsalu ringristmiku, kust saab suunduda edasi kõikidesse suundadesse.  Täiendava ristmiku rajamine tähendaks täiendavat investeeringut. Arvestades, et juurdepääs kõikidele külgnevatele aladele on tagatud ka ilma selleta, ei ole täiendava investeeringu tegemine otstarbekas.  Iga täiendav ristmik on täiendav konfliktikoht, mis võib avaldada negatiivset mõju liiklusohutusele – eriti arvestades asjaolu, et täiendav ristmik asub kõrge liiklussagedusega maanteel.  Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteele tekiks juurde uus ristmik, mis vähendab liikluse sujuvust põhimaanteel ja suurendab põhimaanteel liikleja ajakulu. Prognoosi kohaselt on pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu valmimist prognoositud liiklussagedus põhimaanteel 15 700 a/ööp. Üksikute liiklejate ajakulu vähendamine ei kaalu üles paljude liiklejate ajakulu suurendamist.  Ettepaneku kohaselt soovitud ringristmik ei lühenda teekonna pikkusi Tartu, Võru, Valga ja Ilmatsalu suundadesse. See tähendab, et märkimisväärne osa liikumisi toimuks ikkagi läbi tööstuspargi. Otsus: Mitte arvestada ettepanekut rajada Hallhundi tee ristumiskohta ringristmik. Juhul kui ehitusloa esemeks oleva projekti realiseerimise ajaks pole puuduolevat Männiku tee lõiku välja ehitatud, tuleb see ehitada koos Kardla–Tartu lõiguga. 2 Kuusearu tn 10 Palun lisainfot selle kohta, kuidas toimub Kuusearu tn kinnistutele (joonisel märgitud Põhjendus: 79301:001:1252 punasega) juurdepääs Tallinna poolt ning väljasõit maanteele mõlemas suunas. Transpordiamet saatis 29.04.2025 e-kirjaga skeemid, millel on näidatud juurdepääsu Kuusearu tn 12 teekonnad Kuusearu tn kinnistutele Tallinna poolt, Võru poolt ja Tartu linna 79301:001:1254 (F.R.Kreutzwaldi tn) poolt. Kuusearu tn 14 79301:001:1256 Täiendavat arvamust tee ehitusloa menetluses tähtajaks Transpordiametile ei esitatud. Kitse 79301:001:1588 Otsus: Lugeda, et Kuusearu tn 10, 12 ja 14 ning Kitse kinnistute omanikul puuduvad ettepanekud 28.04.2025 e-kiri tee ehitusloa eelnõule. 15  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 3 Avo tee 2 // 4 05.05.2025 kiri: Transpordiamet on Avo tee 2 // 4 kinnistu omanikule saatnud vastusena järgmised e-kirjad: 83101:003:0396 Edastasite mulle e-kirjaga 28.04.2025 teate „Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine (km 168,36-176,84)”. 08.05.2025 e-kiri (vastus 05.05.2025 kirjale): 05.05.2025 kiri Eeltoodud kaasamisega seoses sooviksin teabenõude korras teada saada, et kas otsene Olete esitanud Transpordiametile päringu, millega soovite teada kas otsene ehitustegevuse 09.05.2025 kiri ehitustegevuse kandudumine minule kuuluvale kinnistule (Reg nr 405404, KÜ kandumine Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule katastritunnusega 83101:003:0396 on 14.05.2025 kiri välistatud. 83101:003:0396) Avo tee 2//4 Tähtvere Küla, Tartu linn on välistatud? 02.06.2025 kiri Transpordiamet käsitleb pöördumist mitte teabenõudena vaid selgitustaotlusena, sest Te Teabenõudele sooviksin saada vastust e-posti aadressile pole palunud oma pöördumises avalikku teavet. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja 09.05.2025 kiri: Seoses mulle e-kirjaga 28.04.2025 edastatud teate „Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud menetlusse kaasamine (km 168,36-176,84)”, soovin teabenõude korras vastuseid õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. järgnevatele küsimustele: Ehitusloa esemeks olev projekt on Teile menetluse käigus esitatud ning Teil on olnud võimalus sellega tutvuda. Oma kirjas soovite Transpordiameti hinnangut kas 1) Kui lai on kavandatud selle ehitusloa raames ehitatava tee muldkeha laius minule kuulva kinnistu (Avo tee 2//4 Tähtvere Küla, Tartu linn, KÜ 83101:003:0396) vahetus läheduses ? ehitusprojektiga kavandatavad ehitustööd ulatuvad Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule 2) Kui lai on selle ehitusloa raames kavandatava tee muldkeha laius edaspidi kavandatavas ning kas ja mil moel on see välistud. Seega saab seda pöördumist käsitleda kui selgitustaotlust Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise tööstuspagis Ravila tn suunal? 3) Kui lai on kavandatud selle ehitusloa raames ehitatava tee katendi laius minule kuulva esitamise seaduse tähenduses. kinnistu (Avo tee 2//4 Tähtvere Küla, Tartu linn, KÜ 83101:003:0396) vahetus läheduses ? Vastuseks pöördumisele saan anda hinnangu, et projektlahendus ei välista ehitustööde 4) Kui lai on selle ehitusloa raames kavandatava tee katendi laius edaspidi kavandatavas kandumist Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule. tööstuspagis Ravila tn suunal? Et üheselt selgitada projektiga kavandatavaid tegevusi, olen teinud väljavõtte ehitusloa Teabenõudele sooviksin saada vastust e-posti aadressile esemeks olevast Kardla-Tartu põhiprojektist (leitav manusest), kohast kuhu on projekteeritud tegevused Avo tee 2 // 4 kinnistuga piirneval lõigul. 14.05.2025 kiri Projektiga on kavandatud uus tee Teie kinnistu naaberkinnistule Avo tee T2 Edastasite mulle e-kirjaga 28.04.2025 teate „Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa (katastritunnusega 79301:001:1366, sihtotstarbega transpordimaa), mis on välja menetlusse kaasamine (km 168,36-176,84)”. mõõdistatud riigi omandis olevast Laeva metskond 17 kinnistust (katastritunnusega Eeltoodud kaasamisega seoses sooviksin teabenõude korras teada saada, Avo teelt Ravila 79301:001:1676). tn pikenduse suunas ehitatava juurdepääsutee maksumust (projekti eelarve). Projekteeritud Projektiga kavandatava tee kate jääb Avo tee 2 // 4 kinnistu piirist valdavalt 5-5,5m juurdepääsutee eelarvestatud maksumus palun esitada koos kõigi projekteeritud tööde kaugusele. Kinnistu nurga juures, kus on pöördekoht, on projekteeritud tee katte serva mahtude ja nende maksumusega. kaugus kinnistu nurgapunktist 4m. Teabenõudele sooviksin saada vastust e-posti aadressile Kahe kinnistu nurga juurde on projekteeritud truubid, mille otsad asuvad Teile kuuluval Avo tee 2 // 4 kinnistul paiknevates kraavides. Truubid on vajalikud selleks, et oleks tagatud 02.06.2025 kiri kinnistul koguneva sademevee äravool teisel pool asuvasse maaparanduskraavi. Arvamus (vastuväited ja ettepanekud) Kardla-Tartu teelõigu ehitusloa eelnõule ja taotlus teabe väljastamiseks Projekteeritud tee ja kinnistu piiri vahel on nähtud ette raadamine (joonisel roheline siksak joonega piiritletud ala). Jooniselt on näha, et raadamise ala ulatub kuni piirini ja ulatub 28.04.2025 kirjaga nr 8-1/21-003/6914-1 algatas Transpordiamet ehitusloa andmise kohati ka üle piiri. menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla– Tartu lõigu ehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 6 alusel esitas Transpordiamet Ehitustööde kandumist Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule on Transpordiameti puudutatud kinnisasja omanikule teadmiseks ja hiljemalt 02. juuniks 2025 arvamuse hinnangul võimalik vältida tee ehitusloa kõrvaltingimusega, milles saab seada nõudeks enne avaldamiseks ehitusloa eelnõu (edaspidi Eelnõu). Eelnõu kaaskirja kohaselt toimuvad tee ehitamisega alustamist kinnistu piiri välja märkimise ning sellega ehitustöödega ehitustööd vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn– naaberkinnistule sattumise välistamise. Transpordiameti hinnangul on tehniliselt võimalik Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“. kavandada lühemad truubid (vajadusel kraavi otsa nõlva järsemaks tegemisega) ning vähendada raadamise mahtu kuni sellise mahuni mis on minimaalselt vajalik tee Avo tee 2 // 4 kinnistu omanik esitab ehitusloa eelnõule järgmised vastuväited: ehitamiseks. 1) Esiteks, menetluslik tähelepanek, eelnõu kohaselt on ehitusloa kõrvaltingimusena Oleme nõus tee ehitusloa eelnõud täiendama ning lisama kõrvaltingimuse, mis kohustab märgitud p-s 1, et määrata EhS § 45 lg 1 alusel ehitusloa kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa ehitajat märkima välja ja arvestama kinnistu piiri asukohaga ning viima läbi ehitustööd andmisest ning 10 aastat, kui ehitamisega on alustatud. EhS § 45 lg 1 ütleb, et ehitusluba selliselt, et need ei kanduks Avo tee 2 // 4 kinnistule. kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat 16  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada *Kirja manuses on väljavõte projektist Avo tee 2 // 4 kinnistu piirkonnas. pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Eelnõus puuduvad sisuliselt ja õiguslikult 16.05.2025 e-kiri (vastus 09.05.2025 kirjale): motiveeritud põhjendused, millest lähtuvalt on ehitusloa kehtivust seaduses sätestatuga võrreldes oluliselt pikendatud. Kaaskirjas märgitu, et ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub Olete esitanud Transpordiametile päringu, millega soovite saada teada millised on ehitusloa riigi rahastusotsusest on liialt hägune argumentatsioon, et seda pidada õigustatult haldusakti esemeks oleva Kardla-Tartu lõigu põhiprojektiga projekteeritud Tammevardi ja Avo tee kehtivuse pikendamise motiveeringuks. ühendustee laiusgabariidid erinevates asukohtades. 2) Teiseks, eelnõu (millele on lisatud projekt ja seletuskiri) on vastuolus Mäo-Tartu Transpordiamet käsitleb pöördumist mitte teabenõudena vaid selgitustaotlusena, sest Te teemaplaneeringuga, mille kohaselt on peetud sobivaimaks juurdepääsuks Avo tee 2//4 pole palunud oma pöördumises avalikku teavet. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt kinnistule läbi Laeva metskond 17 (83101:003:0473) asuva Armuvalu tee. 22.05.2022 on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja korraldusega nr 1.1.-3/22/364, millega anti välja Tammevardi ja Avo tee ühendustee dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud projekteerimistingimused (PT) küll muudeti eelnimetatud teemaplaneeringut ja selle üle õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. toimus vaidlus halduskohtus (3-22-1522), aga kohus asja sisulise arutamise käigus ei Ehitusloa esemeks olev projekt on Teile menetluse käigus esitatud ning Teil on olnud vaaginud kõiki PT alusel antava ehitusloaga kaasnevaid asjaolusid (mh nt täpne mürataseme võimalus sellega tutvuda. Oma kirjas soovite, et Transpordiamet selgitaks projekteeritud mõõtmine, tee ehitamise majanduslikud kaalutlused, eelarvete võrdlused). Tammevardi ja lahendust. Seega saab seda pöördumist käsitleda kui selgitustaotlust Märgukirjale ja Avo tee PT p-s 5.1.2. on märgitud, et projekti eesmärgiks on alternatiivse juurdepääsu selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse tähenduses. tagamine mh käesoleva arvamuse esitaja kinnistule Avo tee 2//4. Haldusasjas nr 3-22-1522 peetud vaidluse tulemusel leidis Tallinna Ringkonnakohus, et Transpordiametil oli Vastused esitatud küsimustele on järgmised: õiguslikult võimalik vastu võtta teemaplaneeringut muutvaid projekteerimistingimusi. 1. Projekteeritud tee muldkeha laius kinnistu nr 83101:003:0396 vahetus läheduses on 6 Riigikohtu seisukoht selles vaidluses puudub, vaidlus lõppes ringkonnakohtu lahendi meetrit. jõustumisega. Samas on kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht, et vastuväiteid 2. Projekteeritud tee muldkeha laius edaspidi kavandatavas tööstuspargis Ravila tn suunal projekteerimistingimustele on võimalik esitada hilisemalt ka ehitusloa menetluses. on 6 meetrit. Riigikohus on nt lahendis nr 3-20-19 p-s 19 ja 19 öelnud järgmist: 3. Projekteeritud tee katte laius kinnistu nr 83101:003:0396 vahetus läheduses on 5 meetrit. "Projekteerimistingimuste õiguslik tähendus ei ole samaväärne (detailplaneeringuga). /.../ 4. Projekteeritud tee katte laius edaspidi kavandatavas tööstuspargis Ravila tn suunal on 5 Projekteerimistingimuste andmine on üks osa ehitusloa menetlusest, sest nende meetrit. väljastamine on seotud konkreetse ehitusloa ning selle alusel rajatava ehitisega. Ehitusloa Küsitud mõõdud on nähtavad ka projekti asendiplaani joonisel andmisega projekteerimistingimuste õiguslik tähendus ammendub. /.../ Tähele tuleb panna „MA18478_PP_TL_TL_01_1-201_Asendiplaan-LK22-Ravila-tn-yhendus“. ka seda, et kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi on ehitusloa menetluses võimalik muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku 21.05.2025 e-kiri (vastus 14.05.2025 kirjale): usaldust (HMS § 66 lg 1 ja § 67). Ehitusloa taotlejal ei saa siiski üldjuhul tekkida kaalukat Olete esitanud Transpordiametile teabenõude, millega soovite saada teada Avo teelt Ravila õiguspärast ootust seoses ehitise või selle kasutamise mõjudega, mida tn pikenduse suunas ehitatava juurdepääsu tee mahtusid ja maksumust (projekti eelarvet). projekteerimistingimuste andmisel piisaval määral ei uuritud. Kui ehitusloa andmise Selgitame, et projekti töömahtude aruanded asuvad projekti kaustas otsustamisel ilmneb, et projekteerimistingimused on õigusvastased ja ehitusloa andmine 3.1_teed/Lisa4_Detailid. Selles kaustas asub fail nimega MA18478-PP-TL-CL-01-3-000- kahjustaks üleliia selle mõjuväljas olevaid isikuid, tuleb projekteerimistingimused Koondmahud, mis on nii .xlsx kui .pdf formaadis. Selles failis on veerus „AL“ (JPT-14 Avo tunnistada kehtetuks või neid muuta ning ehitusloa andmisest keelduda." Arvamuse tee) toodud eraldi välja küsitava tee ehitusmahud erinevate tööde kaupa. esitaja jaoks võib selliseks mõjuteguriks olla mh teemaplaneeringut muutva PT alusel planeeritava juurdepääsutee ja lähipiirkonda kavandatava tööstuspargi rajamisega kaasnev Link projektile on Teile esitatud 28.04.2025 ehitusloa menetluse kaasamise kirjaga nr 8- müra, liikluskoormuse talumise ja õhusaaste taseme märkimisväärne tõus. Nimetatud 1/21-003/6914-1. küsimusi ei ole tõenditele tuginevalt haldusasjas nr 3-22-1522 piisava põhjalikkusega Projekti täpne ehitusmaksumus selgub pärast ehitushanke läbiviimist kui pakkujad on oma uuritud ega ka otsusega lõplikult lahendatud. Ka ehitusloa eelnõus ei ole müraküsimust pakkumused esitanud. Kogemuse põhjal, eeldatavat projekti maksumust hinnates, oleme sisuliselt lahti kirjutatud - kõrvaltingimuste p-s 19 on vaid sedastus, et iga müratõkke juures me kalkuleerinud, et Avo teelt Ravila tn pikenduse suunas ehitatava juurdepääsu tee tuleb teostada kontrollmõõtmised. Kuidas on kavandatud Avo tee 2/4 kinnistut mõjutava maksumus on ligikaudu 173 500 eurot, millele lisandub käibemaks. müra mõjuala ja pakutavad lahendused, ei ole eelnõust, projektist ega sellele lisatud seletuskirjast võimalik hoomata. Arvamuse esitaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses 03.06.2025 e-kiri (vastus 02.06.2025 kirja punktile nr 5): välja asjaolu, et Mäo-Tartu teemaplaneering on riiklik planeering ja sellega peab arvestama Saadan soovitud Tammevardi ja Avo tee ehitamise eeldatava maksumuse kalkulatsiooni. nii PT taotleja kui ka RMK oma projektide koostamisel ning õiguslikult ebakorrekte ja sisult Manuses on nii *.xlsx kui ka *.pdf versioon. Kogu üleliigne info, mis puudutab ülejäänud arusaamatu on PT-s esitatud väide, et Mäo-Tartu teemaplaneeringu realiseerimisel on Kardla-Tartu objekti, on tabelist eemaldatud. Loodan, et esitatud info vastab seekord "tekkinud teadmine", et Laeva 17 metskond kinnistul asub puhkemets, mis on määratud soovitud kujule. RMK kõrgendatud avaliku huviga alaks. Teadmine RMK tegevusest ei saanud haldusorganitel "tekkida" suvaliselt - RMK peab oma tegevuses järgima seadust ja kehtivaid planeeringuid. Vastasel korral on tegemist halvasti planeeritud ja korraldatud 17  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 haldusorganite koostööga. Samuti ei ole lõpuni mõistetav puhkeala kavandamise Juhin tähelepanu, et tegemist on eeldatava maksumuse hinnanguga. Lõplikud maksumused otstarbekus (sh sellega kaasnevad müra ja saaste kõrvaldamise kulud) tiheda liiklusega selguvad ehitushanke käigus ja sõltuvad sellest, millise hinnaga ehitajad materjale ja maantee vahetusse lähedusse. Õiguslikult ei ole takistust selleks, et ehitusloa menetluses ehitusmasinaid kätte saavad. projekteerimistingimused üle vaadata ja eksimused parandada. Ettepanek, vaadata üle *Kirja manuses on tabelid Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitusmaksumusest. Tammevardi ja Avo tee PT-ga kehtestatud teemaplaneeringu muudatused ning õiguslikult, sisuliselt ja rahaliselt kaaluda PT muutmist ja/või kehtetuks tunnistamist ning juurdepääsu Põhjendus: (Avo tee 2 // 4 kinnistu omaniku 02.06.2025 kirjas toodud punktide kaupa) tee projekteerimist/ehitamist vastavalt teemaplaneeringus kehtestatule ehk läbi Armuvalu ja Hallihundi tee. 1. Ehitusloa kehtivuse pikemaks tähtajaks määramise põhjendus tuuakse välja ka ehitusloa andmise korralduses. Tegemist on mahuka projektiga, mille realiseerimine võib võtta aega 3) Kolmandaks, arvamuse esitaja saatis Transpordiametile 3 teabenõuet - vastavalt kauem kui 2 aastat. Samuti on nii mahuka projekti ehitamise ettevalmistamine ja hankimine 05.05.2025; 14.05.2025 ja 09.05.2025. 05.05.2025 teabenõudes palus arvamuse esitaja aega nõudev protsess. Nii mahuka projekti puhul oleks 5 aastane ehitusloa kehtivus vastata küsimusele, kas kavandatava ehitusloa alusel on välistatud otsene ehitustegevuse asjakohane juhul kui objekt läheks kohe ehitusse. Seda aga käesoleval aastal ei juhtu, kandumine temale kuuluvale kinnistule (Avo tee 2//4). 08.05.2025 vastas Transpordiameti mistõttu on nähtud ette pikem kehtivusaeg, võttes aluseks EhS §45 lõike 1. esindaja Tiit Vunk, et projektlahendus ei välista ehitustööde kandumist nimetatud kinnistule. Vastuse kohaselt on projektiga kavandatud kahe kinnistu truupide ehitamine, Pikem ehitusloa kehtivuse aeg ei riku Avo tee 2 // 4 kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. mille otsad asuvad Avo tee 2//4 kinnistul. Samuti on kirjas märgitud, et projekteeritava tee 2. Ehitusloa esemeks olev projekt on koostatud lähtuvalt Transpordiameti 12.05.2022 ja kinnistu piiri vahel on ette nähtud raadamine ja raadamise ala ulatub kohati üle Avo tee korraldusega nr 1.1-3/22/364 antud projekteerimistingimustest Tammevardi ja Avo tee 2//4 kinnistu piiri. Arvamuse esitaja on kategooriliselt vastu tema kinnistul raadamise ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste andmisel on ja/või mistahes muu ehitusega seonduva töö läbiviimiseks. Nimetatud tegevus tuleb hinnatud muuhulgas ka projekteerimistingimuste vastavust Mäo-Tartu teemaplaneeringuga ehitusloas täielikult välistada. Raadamiseks Avo tee 2//4 kinnistul puudub nii õigulik alus ning leitud, et need on kooskõlas, sest need aitavad majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja kui sisuline põhjendus. Metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 kohaselt tehakse raadamist muu looduskeskkonna vajadustest lähtuvalt kaasa teemaplaneeringuga seatud eesmärkide õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks saavutamisele. maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Praegusel juhul Avo tee 2//4 kinnistul raadamise teostamiseks selline õigusaktidest tulenev alusdokument puudub. Projekteerimistingimuste andmisel on hinnatud ka õiguslikke, sisulisi ja rahalisi aspekte Raadamise või muu ehitusega seonduva tegevuse kavandamine Avo tee 2//4 kinnistule on ning kaalumise tulemusel on jõutud parima lahenduseni. Kõiki aspekte on mh vastuolus Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 väljastatud projekteerimistingimuste menetluses piisava põhjalikkusega kaalutud ning ära on kuulatud projekteerimistingimustega Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamiseks. Nimetatud PT ka asjasse puutuvad osapooled. p-s 4 on loetletud ehitamisega hõlmatavate kinnisasjade andmed, millede hulka ei kuulu Projekteerimistingimused on õiguspärased ja kehtivad ning seda kinnitab ka jõustunud Avo tee2//4 kinnistu ja sellel kinnistul mistahes ehitustegevuseks sh metsa raadamiseks kohtuotsus. puudub õiguslik alus ning selline tegevus rikub õigusvastaselt arvamuse esitaja omandi(põhi)õigust. Samuti ei ole seda tegevust märgitud ehitusloa eelnõus, mis on Müra ja õhusaastega seotud küsimusi on hinnatud keskkonnamõjude hinnangu (KMH) haldusõiguslikult isiku eksitamine. Ehk, teisisõnu on ehitusloaga kinnistule Avo tee 2//4 koostamise käigus ning pakutud välja asjakohased leevendavad meetmed. KMH aruanne kavandatav raadamine vastuolus PT-ga. Ettepanek, kui Transpordiamet ei nõustu eelpool on tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 tehtud ettepanekuga, et ühendustee projekteerimise asjaolud tuleb tervikuna üle vaadata ja otsusega nr 1.1-2/22/149. planeerida tee ehitamine vastavalt teemaplaneeringus kehtestatule läbi Armuvalu tee ning 3. Transpordiamet hindas koostöös projekteerijaga projektlahendust ning leidis, et jätkab Tammevardi ja Avo tee PT elluviimist, siis tuleb ehitusluba viia kooskõlla PT-ga ja projektlahendust on võimalik muuta selliselt, et projektiga kavandatavad ehitustööd asuksid ehitusloas (nt kõrvaltingimusena) sätestada kohustus viia kõik tee ehitustööd (sh Avo tee 2//4 kinnistu piiridest väljas. Projekteerija on koostanud täpsustatud raadamine) läbi selliselt, et need ei mõjuta mistahes ajal ega viisil (sh raadamine, projektlahenduse, millest saab ehitamisel juhinduda. kinnistule mistahes mõjude kandumine, mh müra ja saaste taseme tõus) Avo tee 2//4 Ehitusaegse müra ja vibratsiooni nõuetele vastavuse tagamise tingimus on lisatud tee kinnistut. ehitusloa eelnõu kõrvaltingimustesse Terviseameti suunistel. Samuti on kõrvaltingimustes 4) Neljandaks, käesoleva ehitusloa eelnõu aluseks oleva PT üle toimunud kohtuvaidluses nõue kasutada tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, vältida tolmamist leidis kohus, et PT andmise ajal ei pidanud Transpordiamet detailselt välja arvutama PT-s ehitusmaterjalide niisutamisega ning vältida ehitustöid õhtusel ja öisel ajal. ettenähtud juurdepääsu tee maksumust võrrelduna Armuvalu tee välja ehitamise 4. Erinevate variantide võimalikku ehitusmaksumust on Transpordiamet hinnanud maksumusega. Seejuures, kohtulahend ei tugine ühelegi konkreetsele avalikku raha projekteerimistingimuste menetluse käigus vastavalt oma teede ehitamise kogemusele. Läbi kasutamist tõendavale dokumendile. Ringkonnakohtu otsuse p-s 12 on märgitud Armuvalu tee juurdepääsu kavandamine tähendaks märkimisväärselt pikemas lõigus tee üldsõnaliselt vaid järgmist: "Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et teemaplaneeringus ehitustööde teostamist, mis muudab selle kokkuvõttes kallimaks. Ühe jooksva meetri ette nähtud juurdepääs mööda Armuvalu teed on põhimõtteliselt võimalik, kuid on olemasoleva tee parendamine on küll odavam kui ühe jooksva meetri uue tee ehitamine, põhjendanud miks muutunud asjaolusid ja erinevaid huve arvestades ei ole see enam parim kuid kui seda esimest teha oluliselt pikemas lõigus, siis võib uue tee rajamine lühemas lahendus. Vastustaja võis seejuures arvestada majanduslike kaalutlustega." Ehk, et lõigus osutuda odavamaks. Seda on projekteerimistingimuste menetluse käigus ka arvesse tegemist on oletuslikku laadi põhjendusega. Ekspertiisi kavandatavate teetööde võetud ning see majanduslik aspekt on lahti seletatud projekteerimistingimuste andmise 18  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 maksumuste väljaselgitamiseks kohus läbi ei viinud ja kohtulahendi tegemisel ka mitte korralduse lisas 2. Selles on välja toodud, et läbi Tammevardi tee juurdepääsu tagamiseks ühelegi majanduslikku otstarbekust tõendavale tõendile ega haldusorgani tuleks rajada 935m uut teed. Läbi Armuvalu tee juurdepääsu tagamiseks tuleks aga eelarvedokumendile ei tuginenud. Teisisõnu kohtumenetluses kahe alternatiivse tee rekonstrueerida 1095m pikkuselt olemasolev Armuvalu tee, rajada tee 315m pikkusel lõigul maksumuse küsimust sisuliselt tõnditele põhinevalt ei võrreldud ega soodsama lahenduse Avo tee suunas olemasolevale muldkehale ning rajada 129m pikkusel lõigul uus tee uuele kasuks tõsikindlalt ei lahendatud. Ehitusloa menetluse etapis on Transpordiametil muldkehale – kokku tuleks teha tee ehitustöid 1539m pikkusel lõigul. eelduslikult olemas täpsemad andmed projekti maksumuse kohta. 14.05.2025 saatis Ravila tänava pikenduse osaline väljaehitamine on Tartu linna plaan. Tartu linn on arvamuse esitaja Transpordiametile teabenõude, milles palus väljastada Avo teelt Ravila tn avaldanud Transpordiametile soovi teha selles osas koostööd ning realiseerida Ravila tn pikenduse suunas kavandatava juurdepääsu tee maksumuse tõendid ehk projekti eelarve vähemalt osaliselt koos Kardla–Tartu lõigu ehitamisega. Objektide korraga tegemine ühe koos kõigi projekteeritud tööde mahtude ja nende hindadega. Nimetatud teabenõudele ei lepinguga aitab alandada tee ehitustööde ühikhindu, mis annab võimaluse mõnevõrra ole ühest ja selget vastust Transpordiamet esitanud või vähemalt ei ole sellist teavet odavamalt objekt välja ehitada. Sarnast koostööd tegi Transpordiamet Tartu linnaga Tartu arvamuse esitajale kättesaadavaks tehtud. Transpordiameti poolt saadetud väga mahukatest läänepoolse ümbersõidu II ehitusala (Riia ring) väljaehitamisel, mille käigus ehitati linkidest arvamuse esitaja konkreetseid vastuseid ei leia. Haldusasjas nr 3-22-1522 tõi linnatänavaid Tartu linna finantseerimisel. arvamuse esitaja välja ka asjaolu, et menetluses läbi viidud paikvaatlusel veenduti, et Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi teeni heas korras kõrge Ravila tänava pikendus ei täida ainult juurdepääsu tagamise eesmärki Avo teele. Sellel muldkehaga kruusatee, millele on peale veetud killustik ja mis võimaldaks eelduslikult projektil on mitmeid teisi eesmärke, mis on teiste osapoolte huvi. Transpordiamet on kergemalt ja soodsamalt luua juurdepääsutee. Kuni käesoleva ajani ei ole keegi ümber siinkohal arvestanud Tartu linna huviga ning Ravila tn pikenduse ehitamise maksumust lükanud puhtloogilist järeldust, et selle olemasoleva tee ümberehitamine optimeerib mitte arvestanud Kardla–Tartu lõigu projekti ehitamise koosseisu. mullamahte ja seeläbi ka projekti maksumust. Arvamuse esitaja tõi nii PT kooskõlastuse Projekteerimistingimuste menetluse käigus on lisaks ehitusmaksumuste võrdlemisele etapis kui halduskohtumenetluses välja selle, et kehtiva teemaplaneeringu käigus on välja hinnatud ka teisi aspekte. Otsuse tegemisel hinnati muuhulgas ka üldplaneeringust selgitatud, et otstarbekaim lahendus on kasutada lahendusks olemasoleva tee tulenevaid piiranguid/võimalusi, keskkonnapiiranguid, teede omandi ja korrashoiu ümberehitamist, kuna on olemas muldkeha kruusatee näol. Seevastu tee rajamine läbi korraldamise küsimusi, liiklusohutust, avalikku huvi ning teekonna pikenemist erinevate Tammevardi tee eeldab suuremahulisi mullatöid uue tee muldkeha loomiseks. juurdepääsu variantide korral. Transpordiameti poolt juurdepääsu majandusliku aspekti kaalumise kohta esitatud seisukohtades esineb ka põhimõtteline ebaselgus ja teatav vasturääkivus. Transpordiamet 5. Transpordiamet saatis 03.06.2025 e-kirjaga Avo tee 2 // 4 kinnistu omaniku esindajale väidab, et läbi Tammevardi tee juurdepääsu tagamine (PT kohane lahendus) on odavam detailse info Tammevardi tee ja Avo tee ühendustee ehitamise eeldatava maksumuse kohta. põhjusel, et sellise variandi puhul tuleb rajada ligikaudu 935 m uut teed alates Avo teest Otsus: kuni perspektiivse Ravila tn pikenduseni, aga väidetavalt tuleb Armuvalu tee kaudu juurdepääsu ehitamisel rekonstrueerida ligikaudu 1095 m pikkune olemasolev tee ja rajada 1. Jätta tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimus, mis puudutab ehitusloa kehtivust, muutmata. u 129 m uut teed. Väidetavalt jääb Tammevardi lahenduskäik soodsamaks ka sel juhul, kui 2. Mitte arvestada ettepanekut tunnistada Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise tee rajamisega kaasnevad mõningad lisakulud (parkimiskohad, truubi/kergsilla rajamine, ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimused kehtetuks. Mitte arvestada ettepanekut lõkkeplatsi ümberehitamine, matkaradade ümberehitamine kohas, kus need kattuvad rajada juurdepääsutee Avo tee 2 // 4 kinnistule (83101:003:0396) läbi Armuvalu ja sõiduteega). Esiteks, ehitusloa eelnõus ega sellele lisatud dokumentatsioonis ei ole ära Hallhundi tee. näidatud, kui suured on nö "mõningad lisakulud", millised summad ja millele on 3. Arvestada ettepanekuga sätestada ehitajale kõrvaltingimustega kohustus viia kõik tee eelarvestatud. Avaliku raha kulutamine peab olema detailsusastmelt selgem. Teiseks, ehitustööd (sh raadamine) läbi selliselt, et need ei mõjutaks mistahes ajal ega viisil Avo tee ehitusloa eelnõust ei ole nähtav, milliste kuludega ehitatakse Ravila tänava pikendus 2//4 kinnistut. (ühendus), milleni peaks jõudma PT kohane juurdepääsutee Avo tee 2//4 kinnistuni. Ravila tn pikenduse (ühenduse) kulud eelduslikult lisanduvad PT kohase lahenduse elluviimisele Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: hoolimata sellest, kas need kulud kannab riik või kohalik omavalitsus (Tartu linn). Seega ei Avo tee 2 // 4 kinnistuga (83101:003:0396) külgneval alal tuleb välistada ehitustööde (sh ole ehitusloa eelnõu õigusselge muuhulgas nii RMK puhkealaga seotud kulutuste kui Ravila raadamine) ja ehitamisest tulenevate negatiivsete mõjude kandumine Avo tee 2 // 4 tn pikenduse (ühenduse) väljaehitamisega seotud kulutuste osas suhestuvalt Tammevardi kinnistule. Ehitustöid tuleb selles asukohas teostada vastavalt tee ehitusloa andmise PT alusel juurdepääsu tee rajamisse ehk puudub selge ülevaade majanduslike kaalutluste korralduse lisas 4 olevale joonisele, millega on põhiprojekti lahendust muudetud. Enne seisukohalt. Nagu eelpool öeldud, siis majanduslikke aspekte ei arutatud ega lahendatud ehitamisega alustamist tuleb kinnistu piiri asukoht välja märkida. Raadamistöid on lubatud haldusasjas nr 3-22-1522. PT andmise menetluses avaldas Transpordiameti esindaja Tiit teha minimaalses ulatuses, mis on vajalik juurdepääsutee ehitamiseks. Vunk ka ise, et soodsaim lahendus ühenduste rajamiseks oleks Armuvalu tee - Hallihundi 4. Lugeda, et projekteerimistingimuste andmisel on piisavalt kaalutud olulisi aspekte ning tee kaudu. PT andmise menetluse käigus 06.04.2022 toimunud paikvaatluse koondtabelist puudub vajadus neid uuesti üle hinnata. nähtub ka asjaolu, et Armuvalu teed kasutab sõidukitega läbimiseks faktiliselt ka RMK teendindav transport. PT koostamise eesmärgiks on selle p-s 5.1.2. märgitud alternatiivse 5. Lugeda, et Transpordiamet on täitnud soovi tutvuda detailse infoga, mis puudutab juurdepääsu tagamine viiele kinnistule (Laeava metskond 17, Avo tee 2//4; Männimetsa, Tammevardi tee ja Avo tee ühendustee ehitamise eeldatava maksumust. Maripuu ja Järve), kelle juurdepääs riigitee ehitamisega seoses kaob. Armuvalu tee koormus ei eelduslikult ei suurene sedavõrd, et see takistaks RMK poolt planeeritavat tegevust Laeva 19  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 metskond 17 kinnistul. Pealegi nagu eelpool öeldud, ei nähtu PT menetlemise materjalidest RMK puhkeala kavandamise otstarbekus tiheda liiklusega maantee lähialasse. Aimatavalt võib praegusel juhul olla tegemist olukorraga, kus ehitustehniliselt keerulisema ja ilmselt ka ajaliselt ja rahaliselt kulukama lahendusvariandi puhul on eelistatud Tedrela kinnistule kavandatava Tööstuspargi kui kinnisvaraarendaja huvisid teistele eraomandis olevate kinnistute omanike huvidele. PT andmise menetluses on korduvalt avaldatud arvamust, et Armuvalu tee väljaehitamine võib olla avaliku raha kasutamise aspektist majanduslikult soodsam (mh nt Tammevardi ja Avo tee PT arvamuste ja kooskõlastuste tabeli p 2.5.) Ka RMK on varem öelnud (mh nt PT paikvaatluse koondtabeli p 16), et juurdepääsu määramisel on kohtupraktikas kujunenud välja põhimõte, et eelistada tuleb kõige odavamat juurdepääsulahendust. Jääbki seejuures arusaamatuks, miks kulutab Transpordiamet avalikku (maksumaksja) raha eelduslikult kallima ja ehituslikult keerulisema lahenduse elluviimiseks. 5) Taotlus teabe väljastamiseks. Transpordiamet ei ole arvamuse esitaja 14.05.2025 teabenõude alusel väljastanud konkreetselt küsitud teavet, vaid saatnud viite lingile, millelt küsitud teavet arusaadaval kujul ei avane. Seetõttu palub arvamuse esitaja Transpordiametil teabenõude korras väljastada 1) Avo tee 2//4 kinnistule juurdepääsuks kavandatud tee eelarvestatud maksumus projekteeritud tööde lõikes koos iga positsiooni kohta välja toodud maksumusega. Eelnõule lisatud materjal on oluliselt laiem, kui vaid Avo tee 2//4 puudutav osa, on seetõttu mahukas ja palun Teil mitte saata linke ega viiteid, vaid täita teabenõue üksnes konkreetse küsitud teabe osas - eelistatult loetavalt PDF formaadis. Teabenõude palun Teil täita seaduses ettnähtud korras, soovitud viisil. 4 Jõe vastuseks Teie 28.04.2025 kirjale nr 8-1/21-003/6914-1 annab kinnistu (registriosa Põhjendus: 79301:001:1393 1465204) omanik LRY OÜ (registrikoodiga 16370242) teada, et ei saa anda kooskõlastust Kardla–Tartu lõigu projekti realiseerimiseks vajalike maade omandamine on praegusel Põhja-Jõe Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa hetkel käimas ning suurem osa maid on juba ka omandatud. Jäänud on veel mõned üksikud 79301:001:1394 km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“ (edaspidi ka Projekt) kohaselt antavale kinnisasjad, kus on toimingud erinevate asjaolude tõttu veel pooleli. Nendega tegeldakse. 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ehitusloale (edaspidi ka Ehitusluba) järgmistel asjaoludel: Ehitusloa andmise edasi lükkamine ei ole antud juhul proportsionaalne arvestades projekti 79301:001:1395 - Transpordiameti poolt algatatud avalikes huvides maa omandamise (Transpordiameti ulatust ja maade omandamise seisu. Transpordiameti hinnangul on proportsionaalne ja teade Jõe kinnisasja osa omandamise menetluse algatamise kohta 11.04.2023 kirjaga nr 8- asjakohane lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus erakinnistutele kavandatud 03.06.2025 e-kiri 3/23-028/8086-1) menetlus (edaspidi ka Omandamise menetlus) on käesoleva aja seisuga projektlahenduste väljaehitamise piiramiseks, et kaitsta maaomaniku õigusi ja huve. lõpule viimata; - Projekti kohane tee paikneb LRY OÜ’le kuuluval kinnistu koosseisus oleval maaüksusel Otsus: ning Omandamise menetluses kinnistu omaniku poolt varasemalt antud nõusolekut Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus: kinnistust (registriosa 1465204) äralõike (maatükk katastritunnusega 79301:001:1395) Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja riigile võõrandamiseks ei saa LRY OÜ hinnangul lugeda kinnisasja omaniku antud omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. nõusolekuks võõrale maale ehitamiseks; LRY OÜ palub Teil võimalusel välja selgitada, kas Omandamise menetlus viiakse lõpuni enne Ehitusloa andmist? 5 Võsula vkt 8 Oleme tutvunud Transpordiameti algatatud ehitusloa eelnõuga seoses riigitee 2 Kardla- Põhjendus: 83101:001:0028 Tartu lõigu ehitamisega. Idee on hea ning loodetavasti saab see ka millalgi teoks. Teekondade pikenemine on 2+2 maanteede rajamisel paratamatu, sest samatasandiliste ristmike rajamine on liiklusohutuse kaalutlustel keelatud ning tavaliselt ei ole võimalik Võsula vkt 8 omanikuna on mul mõned murekohad seoses sellega. 04.06.2025 kiri liiklussõlmedesse liikluse suunamisel teekonna pikkusi muutmata jätta. Teekondade Võsula vkt kinnistutele pääsemiseks rajatakse Võsula tee ühendus KT-04 algusega pikkused sõltuvad 2+2 teede korral tihtipeale ka sellest, kuhu suunas valdavalt sõita Ilmatsalu poole viivalt maanteelt läbi metsa ning see jõuab välja Võsula vkt 2 kinnistuni. soovitakse. Rajatav teeots võimaldab vasakule keerates edasipääsu ka Võsula vkt 3//4 kinnistutele. Meie kinnistule Võsula vkt 8 muutub ümbersõit aga ebaproportsionaalselt pikaks, kuigi Transpordiamet mõõtis projekti asendiplaani jooniselt teekondade pikkusi. Eeldades, et saaksime otse edasi liikuda mööda Võsula vkt 3//4 kinnistutest , millega on meil ühine Võsula vkt 8 elanike peamine tõmbepunkt on Tartu linn ja sõitmiseks kasutatakse Tallinn– kinnistu piir. Lisaks sellele, et ümber Võsula vkt kinnistute sõit pikaks kujuneb, on meie 20  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 jaoks kõige suurem probleem see, et meil tegelikult puudub ligipääs avalikule teele. Seni Tartu maanteed, siis pikeneb pärast Kardla–Tartu projekti realiseerimist teekonna pikkus oleme sõitnud oma kinnistule Võsula vkt 6 suusõnalise kokkuleppe alusel, aga need Tartu linna suunas võrreldes praeguse situatsiooniga ligikaudu 400m võrra. tingimused võivad alati muutuda, kui peaks tulema muus omanik vms. Võsula vkt 8 kinnistu omaniku poolt soovitud ühendus lühendaks teepikkusi nii praeguses Maakatastri andmetel on tee (83101:001:0680) meie kinnistu nurgani täiesti olemas. Ehk olukorras kui ka pärast Kardla–Tartu lõigu projekti realiseerumist. Olemasolevas olukorras on seda võimalik pisut pikendada, et võimaldada meie kinnistule ligipääs mööda avalikku oleks lühenemine ligikaudu 200m ning Kardla–Tartu projekti lahenduse korral oleks teed? lühenemine ligikaudu 600m mistahes suunas liikumisel. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut, kuid otsustas sellega mitte arvestada. Kaalumisel võeti arvesse järgmised asjaolud:  400m võrra teepikkuse suurenemine Tartu suunas võrreldes olemasolevaga ei ole märkimisväärne teekonna pikkuse suurenemine.  Võsula tee T1 kinnistu (83101:001:0680) ulatub küll Võsula vkt 8 kinnistu (83101:001:0028) nurgani, kuid Maa- ja Ruumiameti hübriidkaardi andmetel paikneb sellel kinnisasjal tiik ning sõltumata sellest, kas tiiki tee ehitamisel peab vältima või mitte, tuleks juurdepääsutee rajamiseks kasutada maad ka teistest naaberkinnistutest.  Uus juurdepääsutee lühendaks teepikkusi vaid ühele kinnistuomanikule. Teised kinnistuomanikud sellest kasu ei saaks. Uue tee rajamine ühele kinnistule, olukorras kus juurdepääs on teist kaudu tagatud, ei ole otstarbekas.  Praegu eksisteerivat olukorda ligipääsuks avalikult kasutatavale teele projektiga ei muudeta. Olukord kus tuleb sõita üle naaberkinnistu suusõnalise kokkuleppe alusel eksisteerib nii praegu kui ka pärast Kardla–Tartu projekti realiseerumist. Otsus: Mitte arvestada ettepanekut pikendada kohalikku teed nr 7931311 Võsula tee kuni Võsula vkt 8 kinnistuni (83101:001:0028). 21  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus tunnus Ala-Sepa 79301:001:1543 Kure tee 2a 79301:001:1214 Priidu 83101:003:0520 Teevahe 79301:001:1404 Avo tee 1 83101:003:0394 Kuusearu tn 16 79301:001:1409 Puidugrupi 79301:001:1284 Tiksu 83101:003:0479 Avo tee 6 83101:003:0452 Kuusearu tn 2 79301:001:1242 Päido 79301:001:1551 Toome 79301:001:1290 Avo tee 8 83101:003:0451 Kuusearu tn 3 83101:003:0660 Pärna 79301:001:1424 Uue-Kannuska 83101:001:0258 Evardi 83101:003:0626 Kuusearu tn 4 79301:001:1244 Ravila tn 130 79301:001:1622 Uuetalu 79301:001:1454 Hausi 83101:003:0528 Kuusearu tn 6 79301:001:1246 Ravila tn 69 79502:001:0004 Uuetalupõllu 79301:001:1452 Heki 83101:003:0398 Kuusearu tn 7 79301:001:1411 Ravila tn 77 79502:001:0006 Vahtriku 83101:003:0146 Hirve 79301:001:1343 Kuusearu tänav 83101:003:0675 Ravila tn 79 79502:001:0020 Vahtriku park 79301:001:1653 Ida-Lipingu 79301:001:1524 Kuusearu tänav T1 83101:003:0712 Rähni 79301:001:1398 Vahtriku puhasti 83101:003:0154 Ilvese 79301:001:1288 Käbi 79301:001:1211 Saariku 79301:001:1418 Vahtriku tee 1 83101:003:0147 Jaani-Jüri 79301:001:1547 Laaneküla tee 2 79301:001:1442 Saarikumetsa 79301:001:0940 Vahtriku tee 2 79301:001:1496 Jaanijürikese 83101:003:0506 Laaneküla tee 4 79301:001:1434 Sahkari 79301:001:1391 Vahtriku tee 3 83101:003:0149 Kagu-Lipingu 79301:001:1522 Laaneküla tee 6 79301:001:1436 Sepa 79301:001:1503 Vahtriku tee 4 79301:001:1493 Kalda 83101:003:0801 Lagle 79301:001:1546 Sepalaane 79301:001:1608 Vahtriku tee 5 83101:003:0151 Kangru 83101:003:0561 Lehtmetsa 83101:003:0383 Sepasalu 79301:001:1450 Vaksali tänav T1 79301:001:1428 Kannuska 79301:001:1286 Lõuna-Tammevardi 83101:003:0624 Soosaare 83101:003:0393 Vana-Kandi tee 1 79301:001:1387 Kapa 83101:001:0151 alajaam Suurmetsa 79301:001:1375 Vana-Kandi tee 3 79301:001:1172 Karuaseme 79301:001:1064 Lääne-Lipingu 79301:001:1521 Suurmetsapõllu 79301:001:1376 Vesiroosi tee 83101:003:0761 Karula 79301:001:1066 Mari 79301:001:1351 Tagametsa 79301:001:1468 Vesiroosi tee 1 83101:003:0757 Kasearu alajaam 83101:003:0670 Metsa 79301:001:1298 Tamme-Leetsi 83101:003:0330 Vesiroosi tee 2 83101:003:0478 Kasearu tn 1 83101:003:0648 Metsatare 79301:001:1292 Tamme-Sahkari 83101:003:0549 Vesiroosi tee 3 83101:003:0758 Kasearu tn 2 83101:003:0649 Metsaääre tee 1 83101:003:0173 Tammevardi pumpla 83101:003:0625 Vesiroosi tee 4 83101:003:0759 Kasearu tänav T1 83101:003:0672 Metsaääre tee 2 83101:003:0174 Tammevardi tee 83101:001:0475 Vesiroosi tee 6 83101:003:0760 Kirde-Lipingu 79301:001:1520 Metsaääre tee 3 83101:003:0175 Tammevardi tee 1 83101:003:0613 Volli 83101:001:0283 Kitsepõllu tee 2 83101:003:0763 Metsaääre tee 4 83101:003:0176 Tammevardi tee 11 83101:003:0618 Võsula vkt 1 // 1a 83101:001:0136 Kitsepõllu tee 2a 79301:001:1355 Mosna 79301:001:1380 Tammevardi tee 13 83101:003:0619 Võsula vkt 2 83101:001:0010 Kitsepõllu tee 4 83101:003:0764 Mosna 79301:001:1414 Tammevardi tee 15 83101:003:0620 Võsula vkt 3 // 4 83101:001:0027 Kitsepõllu tee 6 83101:003:0765 Mudaniku 79301:001:1350 Tammevardi tee 17 83101:001:0538 Võsula vkt 5 79301:001:1345 Kitsepõllu tee T1 79301:001:1426 Muide talu 83101:003:0045 Tammevardi tee 21 83101:001:0540 Võsula vkt 6 83101:001:0024 Kitseraja 79301:001:1378 Männi 79301:001:1416 Tammevardi tee 23 83101:001:0541 Väike-Kalda 83101:003:0802 Koidu 79301:001:1422 Männiku 79301:001:1171 Tammevardi tee 9 83101:003:0617 Väike-Lipingu 83101:003:0008 Kooli 79301:001:1549 Nurga 79301:001:1296 Tammevardi tee T1 83101:001:0542 Väike-Mudaniku 83101:001:0284 Koopamäe 83101:001:0017 Nurga 79301:001:1296 Taretaguse 79301:001:1294 Väike-Männiku 83101:005:0071 Krossi 79301:001:1420 Papli 79301:001:1592 Tedrela 79301:001:1359 Õunapuu 83101:003:0076 Papliõie 79301:001:1593 22