Vastuskiri

Teie 03.07.2025 nr 3-2/1776-1 Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Meie 25.07.2025 nr 9.3-1/25/5431-2 Kanali tee 1c ja 1d kinnistute detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Kanali tee 1c ja 1d kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sihtotstarbeta maa sihtotstarbega Kanali tee 1a, Kanali tee 1c ja Kanali tee 1d kruntide ümber kruntimine üheks äri- ja tootmismaa, üheks üldkasutatava maa ja kaheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundile kuni 4-korruseliste äri- ja tööstushoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: tootmis- ja tööstusehitised, toodangu transpordi ja ladustamise ehitised, jae- ja hulgikaubandusehitised, teenindusehitised, toitlustusehitised, sideehitised, bürood, varjend. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud ettevõtlusala kõrvalotstarbega tootmisala ja roheala. Planeeringus nähakse planeeritud alale ette positsioonile 1 (Kanali tee 1d) äri- ja tööstushoone või laohoone ehitamine. Planeeringulahendus on kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:  Kanali tee 1c ja 1d reostusuuring (Maves OÜ, töö nr 22105, september 2022). Uuringuala pinnases jäid kõigi analüüsitud näitajate sisaldused piirarvudest väiksemaks.  Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne (PML Balti OÜ, 30.09.22), mille kohaselt on detailplaneeringu alal kõrgeim mõõdetud radoonitase 53 kBq/m³ (kõrge radoonisisaldus pinnases). Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:  Uute hoonete projekteerimisel tuleb tagada siseruumides normikohane müratase ning vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:  Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Tootmistegevusega kaasnev müra ei tohi ületada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574  kehtestatud normtasemeid“. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et välisõhus leviv müra on reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seadusega ja müra normtasemed on välja toodud sama seaduse § 56 lõike 4 alusel 16.12.2016 kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.  Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.  Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringuga rajatavate hoonete ja tegevusest põhjustatud müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu müra ja vibratsiooni levikut ning leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik hinnata. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad lisaks tehno- ja tööstusseadmetele müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga veokid külmemal ajal, teenindava transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete müra, töökeskkonna ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv. Seda ka juhul kui äri- või tootmine iseseisvalt on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.  Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel aladel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.  Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.  Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Juhime tähelepanu, et eelnimetatud standard on kehtetu. Edaspidi juhinduda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Karmen Põld 54840193 [email protected] 2(2)