Mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hugliturul märkmisväärse turujõuga ettevõtja määramise otsus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 26.05.2016 Kehtib kuni: 21.04.2025 Alus: AvTS §35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet OTSUS Tallinn 26.05.16 nr 1-10/16-161 Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuste kehtestamine Tehnilise Järelevalve Amet on piiritletud sideturul välja selgitanud märkimisväärset turujõudu omavad sideettevõtjad. Käesoleva otsuse lisas 1 on Tehnilise Järelevalve Amet piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse 5. peatükiga konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu, teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud, et nimetatud turul ei toimi konkurents. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes elektroonilise side seaduse § 49 lõikest 1 ja §-st 50 ning kooskõlas §-ga 135: otsustan 1. tunnistada Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks; 2. kehtestada punktis 1 nimetatud sideettevõtjatele konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul järgmised kohustused: - juurdepääsukohustused vastavalt otsuse lisa 1 peatükile 6.4.4.; - mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse lisa 1 peatükile 6.5.4.; - läbipaistvuskohustuse vastavalt otsuse lisa 1 peatükile 6.6.3.; - hinnakontrolli vastavalt otsuse lisa 1 peatükile 6.7.6.; 3. kehtestada punktis 2 nimetatud kohustuste rakendamise tähtaja alguseks 01.07.2016. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) haldusmenetluse seaduses  sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Lisad: 1. Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu piiritlemine, analüüs, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuste kehtestamine. 2. Siseriikliku konsultatsiooni tulemused. 3. Konkurentsiameti seisukoht otsuse kavandile. 4. Euroopa Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2016/1848: konkreetsetes Eesti mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenus. Koostaja: Peeter Lutsoja  SISALDAB ÄRISALADUST Tehnilise Järelevalve Ameti .. .0 4 .2016 otsuse „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse t urujõuga ettevõtjaks tunnistamin e ja kohustuste kehtestamine“ Lisa 1 Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu piiritlemine, analüüs, märkimisväärse turujõuga ettevõtjak s tunnistami n e ja kohustuste kehtestamine Tehnilise Järelevalve Amet 26 .0 5 . 201 6 SISUKORD TOC \o "1-5" \h \z \u 1. KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc448402178 \h 4 2. SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc448402179 \h 5 2.1. Üldine õiguslik raamistik PAGEREF _Toc448402180 \h 5 2.2. Koostöö Konkurentsiametiga PAGEREF _Toc448402181 \h 6 2.3. Riigisisene konsulteerimine PAGEREF _Toc448402182 \h 7 2.4. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoritega PAGEREF _Toc448402183 \h 7 3. TURU PIIRITLEMINE PAGEREF _Toc448402184 \h 8 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid PAGEREF _Toc448402185 \h 8 3.1.1. Turgude seotus PAGEREF _Toc448402186 \h 10 3.1.2. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted PAGEREF _Toc448402187 \h 10 3.2. Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu piiritlemine PAGEREF _Toc448402188 \h 11 3.2.1. Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenus PAGEREF _Toc448402189 \h 11 3.2.2. Teenuse asendatavuse analüüs PAGEREF _Toc448402190 \h 13 3.2.2.1.Nõudlusepoolne asendatavus PAGEREF _Toc448402191 \h 13 3.2.2.1.1. Tagasihelistamise palve PAGEREF _Toc448402192 \h 14 3.2.2.1.2. Tekstisõnum (SMS ) PAGEREF _Toc448402193 \h 14 3.2.2.1.3 Kõnekaardi vahetamine (muutes võrguväliseid kõnesid võrgusisesteks kõnedeks) PAGEREF _Toc448402194 \h 15 3.2.2.1.4. Võimalus asendada mobiiltelefonikõne telefonikõnega PAGEREF _Toc448402195 \h 15 3.2.2.2. Pakkumisepoolne asendatavus PAGEREF _Toc448402196 \h 15 3.2.2.3 Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse kokkuvõte PAGEREF _Toc448402197 \h 16 3.2.3. Konkreetses mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisala PAGEREF _Toc448402198 \h 16 3.2.4. Turuosalised PAGEREF _Toc448402199 \h 16 3.2.5. Järeldus: asjakohane turg PAGEREF _Toc448402200 \h 18 4. TURUANALÜÜS PAGEREF _Toc448402201 \h 19 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted PAGEREF _Toc448402202 \h 19 4.2. Ülevaade mobiiltelefoniteenuste jaemüügiturust PAGEREF _Toc448402203 \h 20 4.3. Turujõu hindamine PAGEREF _Toc448402204 \h 25 4.3.1. Turuosad PAGEREF _Toc448402205 \h 25 4.3.2. Ettevõtja üldine suurus PAGEREF _Toc448402206 \h 26 4.3.2.1. Infrastruktuur ja investeeringud PAGEREF _Toc448402207 \h 26 4.3.2.2. Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud PAGEREF _Toc448402208 \h 28 4.3.2.3. Kõne lõpetamise turu arengud PAGEREF _Toc448402209 \h 30 4.3.2.5. Järeldused PAGEREF _Toc448402210 \h 31 4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud PAGEREF _Toc448402211 \h 32 4.3.4. Sisenemistõkked PAGEREF _Toc448402212 \h 34 5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS TUNNISTAMISE ETTEPANEK PAGEREF _Toc448402213 \h 36 6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED PAGEREF _Toc448402214 \h 36 6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk ja alused PAGEREF _Toc448402215 \h 36 6.4. Juurdepääsukohustused PAGEREF _Toc448402216 \h 37 6.4.1. Juurdepääsukohustuste eesmärk ja alused PAGEREF _Toc448402217 \h 37 6.4.2. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid PAGEREF _Toc448402218 \h 38 6.4.3. Juurdepääsu kohustuste valiku analüüs PAGEREF _Toc448402219 \h 38 6.4.4. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine PAGEREF _Toc448402220 \h 40 6.5. Mittediskrimineerimise kohustus PAGEREF _Toc448402221 \h 41 6.5.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk ja alused PAGEREF _Toc448402222 \h 41 6.5.2. Diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid PAGEREF _Toc448402223 \h 42 6.5.3. Mittediskrimineerimise kohustuse valiku analüüs PAGEREF _Toc448402224 \h 42 6.5.4. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine PAGEREF _Toc448402225 \h 43 6.6. Läbipaistvuskohustused PAGEREF _Toc448402226 \h 44 6.6.1. Läbipaistvuskohustuste eesmärk ja alused PAGEREF _Toc448402227 \h 44 6.6.2. Läbipaistvuskohustuste valiku analüüs PAGEREF _Toc448402228 \h 44 6.6.3. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine PAGEREF _Toc448402229 \h 45 6.7. Hinnakohustus PAGEREF _Toc448402230 \h 46 6.7.1. Hinnakohustuse eesmärk ja alused PAGEREF _Toc448402231 \h 46 6.7.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid PAGEREF _Toc448402232 \h 47 6.7.3. Hinnakohustuste valiku analüüs PAGEREF _Toc448402233 \h 49 6.7.4. Hinnakohustuse teiste kohustustega asendamise võimalikkuse analüüs PAGEREF _Toc448402234 \h 49 6.7.5. Hinnakohustuste valiku analüüs PAGEREF _Toc448402235 \h 51 6.7.5.1 Võimalikud hinnakohustused PAGEREF _Toc448402236 \h 51 6.7.5.2 Hinnakohustuse valimine PAGEREF _Toc448402237 \h 55 6.7.5.3. Kokkuvõte PAGEREF _Toc448402238 \h 62 6.7.6. Hinnakohustuse kehtestamine PAGEREF _Toc448402239 \h 62 6.8. Kohustuste kehtivus turu analüüsi läbiviimise perioodi pikendamisel PAGEREF _Toc448402240 \h 63 6.9. Kohustuste täitmise tähtaeg PAGEREF _Toc448402241 \h 63 1. KOKKUVÕTE 1 3 .0 1 .201 6 koostas Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA ) „ Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse “ kavandi ja viis läbi siseriikliku konsultatsiooni, mis kestis 1 4 .0 1 .201 6 – 1 5 .0 2 .201 6 . Siseriikliku konsultatsiooni on käsitletud peatükis 2.2 ja 2.3 ning lisades 2 ja 3. 02.03.2016 koostas TJA „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse“ eelnõu ja viis a javahemikul 02.03.2016 – 02.04.2016 läbi rahvusvahelise konsultatsiooni, mida on käsitletud peatükis 2.4 ja lisas 4. TJA on piiri tlenud kooskõlas ESS-i 5. peatükiga konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu (edaspidi mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg ), teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et sellel sideteenuse turul konkurents ei toimi . Konkurentsiolukorra analüüsi st tulenevalt on TJA välja selgitanud mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu l sideettevõtjad, keda TJA kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks . Turu piiritlemise tulemusel jõud is TJA järeldusele, et iga üksiku mobiiltelefonioperaatori mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna. Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg hõlmab kõnede lõpetamist konkreetse sideettevõtja sidevõrgus ning muid tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. Eestis eksisteerivad järgmised üleriigilised mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turud: Telia Eesti AS ( edaspidi Telia , endine AS Eesti Telekom ) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg; Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa ) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg ; Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2 ) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg. Turuanalüüsi raames hinnati konkurentsiolukorda asja kohasel turul mitme kriteeriumi alusel ning leiti, et piiritletud asjakohasel sideteenuse turul ei toimi konkurents ning et ESS § 45 lõikele 2 vastavate tunnustega ettevõtjad piiritletud sideteenus e turul on T elia , Elisa ja Tele2 . TJA tunnista b nimetatud sideettevõtjad mobiiltelefoni - võrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. TJA kehtestab piiritletud sideteenuse turul esinevate konkurentsiprobleemide mõju vähendamiseks sideettevõtjatele T elia , Eli sa ja Tele2 järgmised valdkonnaspetsiifilised kohustused: juurdepääsu kohustused vastavalt p eatükile 6.4. 4 .; mittediskrimineerimise kohustus e vastavalt p eatükile 6.5. 4 ; l äbipaistvuskohustused vastavalt p eatükile 6.6.3 ; hinnakontrolli kohustus e vastavalt p eatükile 6.7. 6 . TJA rakendab eelnimetatud kohustused alates 01.07.2016. 2 . SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik 2005. aasta 1. jaanuaril jõustus ESS , millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL ) elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste ühise reguleeriva raamistiku . ESS § 44 kohaselt tuleb mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul käesoleva seaduse § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel teostada konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs ), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents. Turgude piiritlemisel juhindub TJA Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. Aastatel 2005 – 2007 viis sideteenust e turgudel konkurentsiolukorra analüüse läbi Sideamet. 31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja TJA vahel. Alates 01.01. 2008 viis elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Konkurentsiamet. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni 2007. aasta soovituses „ Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta “ (edaspidi 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus ) lisas 1 toodud elektroonilise side turgude loetelust (7 turgu). 01.07.2014 jõustus ESS muudatus, mille tulemusel viidi Konkurentsiameti pädevuses olevad elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid TJA pädevusse. 2015. aastal alustas TJA neljanda turuanalüüside läbiviimise etapiga. Sideteenus te turgude loetelus lähtub TJA Euroopa Komisjoni 2014. aasta soovituses „ Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta“ (edaspidi 2014 . aasta toote- ja teenuseturgude soovitus ) lisas 1 toodud elektroonilise side turgude loetelust (4 turgu). Käesoleva s otsuse lisas piiritletakse ja viiakse läbi turuanalüüs 2014 . aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa 1 punktis 2 nimetatud mobiiltelefonivõrgus häälkõ ne lõpetamise turul . Kui turuanalüüsist tuleneb, et mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul toimib konkurents, koostab TJA ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. Kui TJA turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul konkurents ei toimi ning nimetatud turgudel tegutsev sideettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse kooskõlas ESS §-ga 45 kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat. Vastavalt ESS § 46 lõikele 2 lähtub TJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel ettevõtja suhtes ESS §-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Eelnevalt on Sideamet ja Konkurentsiamet mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul viinud läbi turuanalüüsid ja määranud märkimisväärse turujõuga ettevõtja 2006 . ja 20 09 . ja 2012 . aastal. 2.2 . Koostöö Konkurentsiametiga ESS § 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad TJA ja Konkurentsiamet elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel asjakohast teavet. TJA edastas 14.01.2016 „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse“ kavandi seisukoha saamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiameti teavitas oma 15.02.2016 kirjaga , et kooskõlastab otsuse kavandi mõningate märkuste ja tähelepanekutega. Konkurentsiameti seisukohad on esitatud otsuse lisas 3 ja TJA on analüüsinud nimetatud seisukohti otsuse lisas 2 . 2.3 . Riigisisene konsulteerimine Kui turuanalüüsi läbiviimise tulemusel leitakse, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise kohta (ESS § 44 lõige 7). Kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu, koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kohta (ESS § 46 lõige 1). Otsuse kavand, millest on välja jäätud ärisaladust sisaldav informatsioon, tehakse avalikkusele kättesaadavaks . Puudutatud isikutel on õigus ühe kuu jooksul esitada otsuse kavandi kohta arvamus. Otsuse kavand saadetakse sideettevõtjale, keda TJA kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Viimane võib vastavalt ESS §-le 47 esitada ühe kuu jooksul otsuse kavandi kättesaamisest arvates oma vastulause . Riigisisesel konsulteerimine toimus ajavahemikul 14.01.2016 – 15.02.2016 ja esitatud arvamusi on lähemalt käsitletud otsuse lisas 2 . 2.4 . Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoritega Kooskõlas ESS § 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab TJA informeerima Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust, andmaks neile võimaluse esitada arvamus planeeritavate toimingute või meetmete kohta. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide regulaatoritega toimus ajavahemikul 02.03.2016 – 02.04.2016. Euroopa Komisjon avaldas oma otsuse TJA koostatud otsuse eelnõu osas 01.04.2016. See on esitatud käesoleva otsuse lisas 3. Euroopa Komisjon tõi välja kaks märkust. Esiteks soovib Euroopa Komisjon, et TJA esitaks lõplikus otsuses rohkem põhjendusi valitud hinnakohustuse meetodi sobivuse kohta. Eriti selle kohta, miks valitud hinnakohustuse meetod on efektiivsete kulude hindamiseks parem kui muud olemasolevad meetodid. Teiseks võttes arvesse TJA ressursse ja proportsionaalsuse kaalutlusi nõuab Euroopa Komisjon tungivalt, et TJA töötaks kooskõlas kõne lõpetamise hindade soovitusega nii ruttu kui võimalik välja oma BU-LRIC mudeli, pöördudes vajaduse korral toe saamiseks Euroopa Sideameti ( BERECi ) või muude reguleerivate asutuste poole. Nimetatud märkuste osas täiendas TJA valitud hinnakohustuse meetodi valiku se lgitust käesoleva otsuse punktis 286 ja punktides 295 – 297. 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, piiritleb TJA esmalt kooskõlas ESS § 43 sideteenuse turud ja nende geograafilise käibimisala. Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 peab TJA piiritlema sideteenuste turud kooskõlas EL konkurentsiõiguse põhimõtetega, juhindudes seejuures Euroopa Komisjoni 20 14 . aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turu-jõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. Käesoleva s otsuse lisas piiritletakse ja viiakse läbi turuanalüüs 2014. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa 1 punktis 2 nimetatud mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul. Turu piiritlemiseks esitatakse esmalt sideteenuse (toote) kirjeldus, mille abil piiritletakse konkreetne teenuseturg, seejärel piiritletakse nimetatud sideteenuse turu geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatud kriteeriumitest. EL konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu konkurentsiõiguse alasele kohtupraktikale hõlmab asjakohane turg kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka asjakohase turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses 2.2.1.1. sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul, mil määral on kasutajad valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised side teenuse osutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turule tulekus). Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi (edaspidi SSNIP-test ) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu vähenemine (kliendid hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid) ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused kaasata asendusteenustena asjakohase turu koosseisu. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlaks tegemisel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavate teenustega samaväärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui aga muutuvkulud on olemas, siis muutub hi nnatõus kahjumlikuks suurema tu ruosa kaotamise korral) . Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalse d asendustooted. Samuti, arves tades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral, saab hi nnata, kas potentsiaalsete asen dustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. SSNIP-testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 liikmesriigi regulaator kaalutlusõiguse alusel. SSNIP-test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui TJA jõuab asendatavuse hindamise metoodikat kasutades järeldusele, et konkreetsel turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbi ei viida. Teine põhimõte, millest TJA lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip (ESS § 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu pi iritlemisel hinnatud vaid näita jaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, om aduste ja hinnaga - spetsiifili ne tehnoloogiline lahendus ei oma siinjuures olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilis e neutraalsuse printsiibi raken damine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata. 3. 1.1 . Turgude seotus Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1., punktid 84 ja 85). Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on sisendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgi turul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jae turgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; puuduliku asendaja kaudu seotud turud – tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohasele turule siiski teatud konkurentsi; üksteist täiendavad turud – seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel kui ka turuanalüüsi läbiviimisel . Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu ( raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1. Leverage of market power ). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asendatavuse hindamisele. 3. 1.2 . Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist, piiritletakse järgnevalt selle geograafiline ulatus. Peale teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab TJA hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib TJA sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt ühetoalised konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt ühetaolised konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuse osutajate vahel oleksid täiesti ühetoalised – piisab, kui tingimused on sarnased. Seega ei kuulu ühise turu käibimisalasse need piirkonnad, kus konkurentsi - tingimused on erinevad .Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59). 3.2. K onkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise tu ru piiritlemine 3.2.1. Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenus 20 14 . aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa 1 punktis 2 määratletakse turuna, mille riiklik sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg . Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise puhul on tegemist siseneva kõneliiklusega, kus teise võrguteenust osutava sideettevõtja sidevõrgus algatatud kõne antakse üle sidumispunktis ning lõpetatakse mobiiltelefonioperaatori ( edaspidi operaator ) sidevõrgus. Sisenev kõneliiklus e hk kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ( ESS § 2 punkt 19). Mobiil telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg hõlmab konkreetse operaatori mobiil telefonivõr ku sissetulevat kõneliiklust ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et osutada nimetatud teenust teistele teenuse osutajatele . Kõne lõpetamise teenuse osutamiseks vajalikud tugiteenused võivad olla näiteks sid umispunkti avamine ning hooldus, ühise/üldise signaliseerimiskanali loomine (selle muutmine ja hooldus ) ning muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud siseneva kõneliikluse toimimiseks. M obiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise tur gude puhul on tegemist sidumis teenuste hulgimüügiturgudega ehk sisendturgudega teenuse osutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turgudel sisendeid mobiiltelefonivõrgu jaemüügi turgudel tegutsevatele sideettevõtjatele, kuid teenuseid osutatakse ka telefoniteenuse osutajatele ning välisriikide sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turgude koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik. Nii t eenusepakkuja vajadus pakkuda oma lõppkasutajatele kvaliteetset teenust kui ka tema ESS § 32 lõikest 1 tulenev kohustus tagada , et kliendi alustatud kõned lõpetatakse kliendi poolt soovitud kohas (ehk kohustus tagada numbrite valitavus ) tingivad selle, et mobiil telefonioperaator peab teiselt operaatorilt ostma kõne lõpetamise teenust. K õne lõpetamine mõnes teises sidevõrgus ei täida lõppkasutaja jaoks sama eesmärki. Lõppkasutajale teenust osut aval operaatoril ega ühelgi teisel sideettevõtjal ei ole tehnoloogilistest piirangutest tulenevalt võimalik teise teenuse osutaja mobiiltelefonivõrgus kõnesid lõpetada . Kuna kõne eest maksab helistav pool ( nn „helistaja maksab“ ehk kehtib calling party pays põhimõte , edaspidi CPP põhimõte ), ei saa helistav lõppkasutaja ise ega talle teenust osutav operaator mõjutada seda, kuhu võrku kõne suundub. CPP põhimõtte tõttu saab konkreetsesse võrku suunduva kõne tehnilistest põhjustest tingituna lõpetada ainult see operaator, kelle võrku kõnet algatav (helistav) lõppkasutaja soovib helistada (v t joonis 1). Joonis 1 . Kõne lõpetamine konkreetses mobiiltelefonivõrgus ( CPP põhimõte ). Kuna piiritletakse mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hulgimüügiturgu, tuleb ennekõike hinnata hulgiteenuse asendust eenuseid. Lõppkasutajate võimalikust survest jaeturgudel ei tulene automaatselt, nagu oleksid need jae teenused asendusteenusteks ka hulgi müügi tasandil . Siinjuures on asjakohane käsit le da v õimalike asendusteenustena vaid neid teenuseid, mida Eestis osutatakse või mille lähiajal osutamiseks on olemas reaalsed võimalused/nõudlus - seega kõiki tehnoloogiliselt võimalikke lahendusi ei käsitleta. Tehnoloogilis e neutraalsuse printsiibist lähtuvalt hõlmab käesolev turg kõik i E estis eksisteeriva i d mobiil telefoni võrgu tehnoloogiaid (2G/3G/4G) . 3.2.2. Teenuse asendatavuse analüüs 3.2.2.1. Nõudlusepoolne asendatavus Mobiiltelefonikõnede lõpetamise teenuse nõudlus hulgimüügi tasandil tuleneb mobiiltelefonikõnede nõudlusest jaetasandil . M obiiltelefonivõrgu lõppkasutaja, kes soovib helistada teisele lõppkasutajale kas samasse või teise mobiiltelefonivõrku, vajab kõne toimumiseks mobiiltelefonivõrku, milles kõne algatatakse . Ning samuti vajab ta mobiiltelefonivõrku, milles kõne lõpetatakse (mida kasutab lõpp kasutaja, kellele helistatakse). Kõneteenuse j aet urul ei osta lõppkasutaja kõne lõpetamist eraldi teenusena. Lõppkasutaja ostab oma teenuse osutajalt kõ ne lõpp-punktist lõpp-punktini. M obiilse kõneteenuse osutaja peab omakorda ostma kõne lõpetamise teenuse teiselt operaatorilt, kelle mobiiltelefoni võrku on kõne suunatud. Helistaja jaoks, kes soovib helistada konkreetsele numbrile mobiiltelefonivõrgus , ei ole sellele teenusele efektiivseid asendajaid ja kõne lõpetatakse alati selles mobiil telefonivõrgus, mille lõppkasutaja on kõnet vastu võttev pool. Eestis maksab mobiil telefonivõrku tehtavate kõnede eest kõne algat aja ehk helistav pool (välja arvatud juhul kui tegemist on kõnega vastuvõtja kulul ) . Järelikult kuulub kõne lõpetamise tasu helistava poole operaatori kuludesse ning kajastub seega ka kogu kõne maksumuses. Kõne lõpetamise teenuse tasude tõus hulgitasandil võib põhjustada ka kõnede kallinemise jaetasandil . Kuid kuna kõne vastuvõtja kõ ne eest ei maksa, ei mõjuta kõne vastuvõtjat ka kõne lõpetamise teenuse tasude tõus ning selle põhjal ta enda le mobiil telefoniteenuse osutajat ei vali. Selline situatsioon vii tab sellele, et mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul nõudlusepoolne asendatavus puudub ning o peraatorid on suhteliselt vabad ja sõltumatud oma kõnede lõpetamise tasude muutmise osas . Teatud juhtudel on j aeturul helistatava poole lõppkasutajaid huvitatud neile helistamise hindadest (nt ühise eelarve tõttu), kuid sellistele lõppkasutajatele on Eesti mobiiltelefoniteenust osutavad sideettevõtjad turule toonud vastavad hinnapaketid (nt perepakett/äripakett), mille tulemusel sellised lõppkasutajad liiguvad ühte nn suletud kasutajate gruppi. Sellesse gruppi mittekuuluvate kasutajatega võrreldes on s uletud kasutajate grupis helistamine oluliselt soodsam . Suletud kasutajate grupid on loodud üldjuhul ühe mobiiltelefonivõrgu lõppkasutajate grupi baasil ja seega ei toimu grupi liikmete vaheliste kõnede puhul sidumist. Seetõttu ei teki selliste lõppkasutajate poolt ka survet mobiiltelefonikõne lõpetamise tasumäärale. Arvestades jaetasandil kehtivat CPP põhimõtet, on helistava poole lõppkasutaja seisukohalt võimalikud konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamisele nõ udlusepoolsed asendustooted ja - teenused järgmised: tagasihelistamise palve; tekstisõnum ( Short Message Service ; edaspidi SMS ) ; kõnekaardi vahetamine ( võrguvälised kõned muut uvad võrgusisesteks kõne deks); k õned telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas . Allpool käsitletakse v õimalikke jaetasandist tuleneva i d nõudlusepoolse i d asendustoote i d ja - teenuse i d. 3.2.2.1.1. T agasihelistamise palve T agasihelistamise palve all ( ing.k Callback ) peetakse silmas elektroonilise side teenust , kus üks teenusepakkuj a (reeglina vahendusoperaator) võimaldab helistajal tagasihelistamis - teenuse abiga saada ühendust soovitud isikuga . Teisisõnu luuakse telefoniühendus kahe abonendi vahel sissetulevate kõnedena: selleks et helistada kliendile B, võtab klient A ühendust vahendusoperaatoriga ja katkestab kõne. Seejärel loob vahendusoperaator kõne kliendi B ja A sidevõrkudega ning ühendab need kõned. Mõlemad kliendid tajuvad kõnet kui sissetulnud kõnet. Tagasihelistamise palve teenust kasutatakse reeglina läbi kolmanda operaatori (või riigi) he listamisel, sest see on sageli ( eriti rahvusv aheliste ja rändluskõnede puhul) oluliselt odavam kui otse koduoperaatori võrku kasutades. Tagasihelistamise palve ei välista vajadust teiselt operaatorilt kõne lõpetamise teenust osta , sest ka tagasihelistamise palvet sisaldav kõne tuleb edastada ehk teise sidevõ rku lõpetada. A lates 2005. aasta algusest kehtib Eestis numbriliikuvuse nõue, mille kohaselt on kliendil mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud mobiiltelefoninumber . Seetõttu ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik mobiiltelefoninumbri järgi tuvastada, millise operaatori teenust kõne adressaat kasutab. Selleks peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, kus võrgus asub lõppkasutaja numbe r, millele ta helistada soovib ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet“, või valida mõni muu number. Praktikas lõppkasutajad selliseid kontrolltoiminguid ei teosta - iseäranis hulgitasandit silmas pidades, kus teenuseosutajal ei ole oma lõppkasutaja valikuid võimalik kuigivõrd mõjutada . Seetõttu ei saa tagasihelistamise palve t pidada asendusteenusteks mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenusele . O ma lõppkasutajale kõneteenust pakku v operaator peab igal juhul ostma teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamise teenust. Tagasihelistamises palve all ei käsitata jaeklientide vahelist suhtlust, milles ühe sideoperaatori jaeklient palub teise sideoperaatori jaekliendil talle tagasi helistada. 3.2.2.1.2. T ekstisõnum (SMS ) ESS § 2 punkt 17 kohaselt on kõne elektroonilise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset häälsuhtlust. Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on mobiiltelefonivõrgus tehtavate kõnede üheks alternatiiviks tekstisõnum ehk SMS. Siiski on lõppkasutajate jaoks SMS-teenuse puhul tegemist pigem häälkõnet täiendava lisateenuse ga kui ot sese häälkõne asendusteenusega. Peamiselt tuleneb see asjaoludest, et SMS-teenuse puhul on tegemist sisuliselt andmete edastamisega, mis ei toimu reaalajas, ning et ühe tekstisõnumi mah t on piiratu d (160 tähemärki). SMS teenus võib olla asendusteenuseks häälkõne teenusele erivajadustega lõppkasutajate grupi puhul, kuid selliste lõppkasutajate poolt teenuse kasutamise maht on väga väike võrreldes kogu SMS-teenuse kasutamise mahuga. Seega ei saa SMS-teenus t pidada asendusteenusteks konkreetses mobiil telefonivõrgus häälkõn e lõpetamise hulgiteenusele . Sarnaselt häälkõne lõpetamisele peab operaator, kes pakub oma lõppkasutajale SMS-teenust , ostma igal juhul teiselt operaatorilt kõne lõpetamise - ja SMS teenuse lõpetamise teenust. 3.2.2.1.3 K õnekaardi vahetamine (muutes võrguväliseid kõnesid võrgusisesteks kõnedeks) Lõppkasutaja seisukohalt võiks konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamisele olla asendustooteks erinevate mobiiltelefonioperaatorite kõnekaardi omami ne , mille abil on helistajal võimalik valida teenusepakkujat ning muuta kõne võrgusiseseks kõneks. Vaatamata kõnekaartide lihtsale kättesaadavusele ei saa k õnekaardi omamist aga käsitada asendusteenusena, kuna on ebamõistlik eeldada, et kõnet al ustav isik: peab vastuvõetavaks kõnekaarti pidevalt vahetada, olenevalt sellest, millise mobiiltelefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab; omab mitut telefoni, milli s tes on erineva te mobiiltelefonioperaatori te kõn ekaardid ; omab teavet selle kohta, millise mobiiltelefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. Ülaltoodud alapunkti c ) puhul on oluline veelkord välja tuua, et 2005. a asta algusest toimiv numbriliikuvuse süsteem ei võimalda enam mobiiltelefoni numbri järgi tuvastada, millise mobiiltelefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. Eeltoodut põhjustel ei saa kõnekaardi vahetamise abil teenust pakkuva mobiiltelefonioperaatori valimist pidada konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise asendustooteks. 3.2.2.1.4 . V õimalus asendada mobiiltelefonikõne telefonikõnega Mobiiltelefonid e kasutamine on järk-järgult välja tõrjunud tavaliste fikseeritud telefonide kasutamise, mistõttu ei asenda fikseeritud telefoniteenus mobiiltelefoniteenust (ei ole asendusteenuseks) . Fikseeritud telefoniteenuse puhul on tegemist hääbuva side turuga, mille on põhjustanud tarbijate käitumine ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmine . M obiiltelefonikõne asendamine fikseeritud telefonikõnega saaks olla asendusteenuseks üks nes väga konkreetsetel juhtudel, sõltuvalt asjaolust, kas kõne adressaadil on fikseeritud telefon või mitte ning kas adressaat on helistamise hetkel tel efoni läheduses. Mobiiltelefon, mida lõppkasutaja kannab üldjuhul kaasa s, võimaldab talle helistada asukohast sõltumata . Piiratud asendatavus ei ole aga piisav selleks, et käsitleda asjaomase turu määratlemisel fikseeritud telefoniteenust mobiiltelefoniteenuse asendusteenusena . 3.2.2.2. Pakkumisepoolne asendatavus Kõnede lõpetamise le hulgimüügiturul puudub pakkumisepoolne asendatavus, kuna SIM-kaardil sisalduv informatsioon on kättesaadav ainult teenuseosutajale, kelle sidevõrgus lõppkasutaja on . M obiiltelefonioperaatorid ei ole suutelised kõnesid lõpetama teistes sidevõrkudes, va id ainult enda sidevõrgus - tänasel päeval puudub tehniline võim a lus kõne lõpetamiseks teise operaatori sidevõrgus . Konkureerivatel operaatoritel ei ole võimalik lõpetada kõnesid teises mobiiltelefonivõrgus, omamata juurdepääsu SIM-kaardi detailidele. Sellises situatsioonis on mobiiltelefonioperaatoril võimalik konkurentidest sõltumatult tõsta oma kõnede lõpetamise tasusid, kuna konkureerivatel teenuseosutajatel ei ole võimalik pakkuda asendust kõnede lõpetamisele kon kreetses operaatori sidevõrgus. TJA on seisukohal, et praeguses turusituatsioonis, kus kõnet algatav operaator ei saa valida, millise operaatori võrgus kõne lõpetatakse ning tehnilistest põhjustest tingituna ei ole ükski mobiiltelefonioperaator suuteline kõnesid lõpetama teistes sidevõrkude s, ei eksisteeri kõne lõpetamise teenusele pakkumisepoolset asend us teenust või - toodet. Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse kokkuvõte Nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et asjakohasel hulgiturul ei saa mobiiltelefoni operaator valida, millises võrgus kõne lõpetatakse, kuna see sõltub kõnet vastu võtvast lõppkasutajast. L õppkasutaja seisukohalt ei ole a sjakohase hulgituruga lähedalt seotud jaeturgudel ühe konkreetse sideettevõtja kõne lõpetamise teenused vahetatavad või asendatavad teise teenuse osutaja poolt pakutavate kõne lõpetamise teenustega. K onkreetses mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiturul lähedalt seotud mobiiltelefoniteenuste jaeturul puuduvad nõudlusepoolsed asendustooted ja -teenused, mis võiksid avaldada teatud hinnasurvet mobiiltelefonikõne lõpetamise tasumäärale . Eel t oodust lähtuvalt puudub asjakohasel hulgiturul ja sellega lähedalt seotud jaeturgudel nõudlusepoolne asendatavus. Pakkumise poolse asendatavuse hindamisest nähtub, et tehnilistest põhjustest tingituna ei ole ükski mobiiltelefonioperaator suuteline kõnesid lõpetama teistes sidevõrkudes, vaid ainult enda sidevõrgus. E eltoodud nõudlus- ja pakkumispoolse asendatavuse analüüsist järeldub, et konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu l puuduvad häälkõned e lõpetamise teenus ele asendusteenused. Nagu selgitatud peatükis 3.1 on SSNIP testi võimalik kasutada juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kuivõrd konkreetses mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamis e teenuse le asendustooteid ja - teenu seid ei eksisteeri, ei ole SSNIP-testi läbiviimin e vajalik. 3.2.3. Konkreetses mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisala Ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsi - tingimustest ning mida hinnatakse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse põhimõtetest lähtudes. Turgude geograafilist ulatust (nagu selgitatud peatükis 3.3 .) on võimalik hinnata ettevõtjate sidevõrkude katvusala järgi ning õigusnormide või regulatiivsete vahendite olemasolu korral nende nõuetest lähtuvalt. Kuna tehnilistest tingimustest tulenevalt saab iga sideettevõtja kõnesid lõpetada vaid oma sidevõrgus, tuleb iga üksiku operaatori mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse turgu käsitleda eraldi turuna. Lähtudes peatükis 3.3 osundatud kriteeriumitest, on TJA seisukohal, et iga mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse turu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna . Ülaltoodust tulenevalt ning vastavalt ESS § 43 lõikele 2 piiritleb TJA konkreetses mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisalana iga mobiil telefoni - võrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrgu selle geograafilise katvusala ulatuses . 3 . 2.4. Turuosalised 20 15. aasta maikuus saatis TJA sideettevõtjatele ESS § 148 alusel turuanalüüsi küsimustikud vajalike andmete saamiseks. K üsimustike ga sooviti saada side ettevõtjalt võimalikult laiapõhjali si andme i d (muuhulgas teenuse osutamise mahud, kaasnevad kulud, investeeringud jne) , et TJA saaks käesoleva konkreetses mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu piiritlemisel ja analüüsimisel võtta arvesse kõiki olulisi teenuseid ning asjaolusid . TJA võttis küsimustike koostamisel sideettevõtjate põhjendatud seisukohad arvesse . Käesoleva turuanalüüsi küsimustikud saadeti ettevõtjatele, kes olid esitanud teate side võrgu teenuste osutamise alustamise kohta kooskõlas ESS §-ga 4 või sellega samaväärse teate ESS § 189 lõigete 2 ja 3 alusel. Konkurentsiolukorra seisukohalt oma b olulist tähtsust, kas sideettevõtja ka tegelikult mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutab. Seetõttu on antud turuanalüüsi raames käsitatud vaid neid sideettevõtjaid, kes tegelikult asjakohast sideteenust osutavad. M obiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru osalisteks tuleb lugeda side ettevõtjad, kes konkreetses mobiiltelefonivõrgus omavad nii tehnilist, kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle. Selle välja selgitamiseks saadeti kõikidele mobiilsideteenuse osutamiseks registreeritud ettevõtjatele teabepäring vastava side teenuse osutamise kohta. Te ate mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul teenuse osutamise kohta esitasid TJA- le kolm mobiiltel efonivõrgu operaatorit: T elia , Elisa ja Tele2 . Sideettevõtja Top Connect OÜ ( edaspidi Top Connect ) osas selgus, et Top Connect müüb ettemaksu kõnekaarte ning osutab teenust väljaspool Eestit. Top Connect on oma olemuselt virtuaal n e mobiiltelefoniteenuse osutaja ( ing.k virtual mobile network operator ), kes osuta b mobiiltelefoniteenust oma lõppkasutajatele, kuid ke llel puudub oma raadiosidevõrk ja kellele ei ole eraldatud mobiiltelefoniteenuse osutamiseks oma sagedusala . Virtuaalne mobiil - telefoniteenuse osutaja osutab teenust nn võõrustava mobiiltelefonioperaatori sidevõrgu kaudu – kogu Top Connecti kõneliiklus toimub läbi võõrustava operaatori side võrgu ja on kajasta tud vastava operaatori andmetes. Top Connect Eestis oma kõnekaarte ei müü. Juhul, kui üksik kõnekaart satub Eestis kõneliiklusse , siis Top Connecti klientide kõned Eestis lõpetab te da võõrustav operaator oma s ide võrgus . Top Connect on käsit le tav kui laiendatud tehniliste võimalustega teenuseosutaja ( ing.k . enhanced service provider ), kes küll omab oma SIM-kaarte, kuid kasutab nende haldamiseks täielikult võõrustava mobiiltelefonivõrgu operaatori lõppkasutajate registrit (HLR-i). Samas ei oma Top Connect otsest juurdepääsu võõrustava side operaatori HLR - ile ning iga kõne organiseerimiseks peab ta tegema päringu võõrustavale operaatorile, et tuvastada oma kliendi asukoht ja lasta võõrustaval operaatoril kõne algatada või lõpetada. Sellisel alusel kõne algatamine ja lõpetamine näitab, et Top Connect ei kontrolli teavet oma lõppkasutajate SIM- kaartide kohta. Siinjuures tuleb ühtlasi märkida, et Top Connecti poolt müüdavad SIM-kaardid on kodeeritud teda võõrustava side operaatori võrgukoodiga. Kuna Top Connect ostab HLR-i teenust sisse võõrustavalt operaatorilt ja tegelikult lõpetab kõned Top Connecti lõppkasutajate SIM kaartidele võõrustav operaator, sõltub kõne lõpetamise hind (edaspidi ka MTR – Mobile Termination Rate ) olulisel määralt sisseostetavast võõrustava operaatori võrguteenusest. Top Connecti numbritele suunatud kõnesid ei lõpeta mitte Top Connect , vaid selle side võrgu operaator , kelle võrgus Top Connecti kliendid on roamingus (kasutavad rändlusteenust). Sisuliselt tegeleb Top Connect nn vahendamisega ning maksab tema numbritele saadetud kõnede lõpetamise tasudest enamuse side operaatori te le , kes osuta vad tema klie ntidele võrgukülastus - teenust. Eeltoodust järeldub, et Top Connect ei kontrolli täielikult teavet oma lõppkasutajate SIM - kaartide kohta ja tema poolt kehtestatud kõne lõpetamise hinnad on olulise l määral sõltuvuses võõrustava (te) side operaatori (te) poolt sisseostetavast teenusest. Eeltoodut arvesse võttes on TJA seisukohal , et Top Connecti kaa samine mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu koosseisu ei ole põhjendatud . Lähtuvalt eeltoodust on 2015. aasta seisuga mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise üle kontrolli omavateks sideettevõtjateks: Elisa; Tele2 ; Telia . M obiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turgudel teenuseid osutatavateks sideettevõtjateks võib lugeda eelnimetatud kolm sideettevõtjat . Elisa, Tele2 ja Telia poolt esitatud andmete alusel viiakse läbi turuanalüüs. 3. 2. 5 . Järeldus: asjakohane turg Võttes arvesse 20 14 . aasta toote- ja teenuseturgude soovitust ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniseid, ESS -i sätteid ning olukorda mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul, piiritle b TJA asjakohase turu kooskõlas 20 14 . aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktiga 2 . Kuivõrd mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul puudub nii nõudluse- kui ka pakkumisepoolne asendatavus, loeb TJA mobiil telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused: kõne edastamine sidumispunktist mobiil telefonivõrgu lõpp-punkti; muu d tooteid ja teenuseid , sh sidevõrkude sidumine , mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. TJA on seisukohal , et iga üksiku mobiiltelefonioperaatori sidevõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turuna, kuna operaatorid on tehnilistest põhjustest tingituna oma mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise puhul monopoolsed side teenuse osutajad . Seega eksisteerib iga mobiiltelefonioperaatori mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse osutamise puhul eraldi kõnede lõpetamise turg. Eeltoodust lähtudes leiab TJA , et Eestis eksisteerivad järgmised konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turud: T elia mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg; Elisa mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg; Tele2 mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg; I ga mobiil telefonivõrgus hääl kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisala moodustab iga mobiil telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrk selle geograafilise katvusala ulatuses . 4 . TURUANALÜÜS 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted Kooskõlas ESS § 44 ning raamdirektiivi artikliga 16 viib TJA sideturu piiritlemise järel läbi konkurentsiolukorra analüüsi, eesmärgiga teha kindlaks, kas vastaval turul toimib konkurents. TJA määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui turuanalüüsi käigus on tuvasta t ud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele: st ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal ( või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Kui turuanalüüsist ilmneb, et sideteenuse turul konkurents toimib, koostab TJA otsuse märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta . Samuti võib TJA k ooskõlas ESS § 45 lõikega 3 jätta märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante rajaneb kooskõlas raamdirektiivi artikliga 14 teistele eeldustele , kui need, mida kohald atakse turgu valitseva seisundi kuritarvituse kindlakstegemisel ex post - kui ex post analüüs on suunatud juba toimepandud rikku miste tuvastamisele, on ex ante valdkonnaspetsiifiline regulatsioon preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul ning rikkumiste ärahoidmisele . Samuti ei tähenda ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideturul ex ante regulatsiooni mõistes automaatselt, nagu oleks konkreetne ettevõtja ka turgu valitsev ettevõtja ühenduse asutamislepingu artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses, ning ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise puhul ei oma tähendust, kas ettevõtja on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses. Märkimisväärse turujõu kindlaks tegemine omab tähendust üksnes sellest aspektist, kas ettevõtjal on hetkel ja lähemas perspektiivis piiritletud sideturul piisavalt turujõudu, et tegutseda märkimisväärsel määral konkurentidest, lepingupartneritest ja lõpuks ka lõppkasutajatest sõltumatult raamdirektiivi artikli 14 ning ESS § 45 lõike 2 tähenduses. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks ega kanda oma turujõudu üle seotud turgudele . Vastavalt ESS § 44 lõikele 3 teostab TJA turuanalüüsi kooskõlas EL konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni suunistega. Konkurentsiõiguse põhimõtetest tulenevalt tuleb selleks, et tuvastada, kas asjakohasel turul toimib efektiivne konkurents või mitte, turu konkurentsitaset hinnata mitme kriteeriumi alusel. Konkurentsiolukorra hindamiseks ja ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlakstegemiseks (mis on aluseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisele) asjakohasel turul kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustuspraktikaga mitmesuguseid näitajaid. Peamised neist on ettevõtja turuosa, sisenemistõkete olemasolu turul, ettevõtja suurus, kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle jne (turuanalüüsi ja märkimisväärse turuj õu hindamise suuniste punkt 78). Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu järgmiste kriteeriumite alusel: ettevõtjate turuosad ning ettevõtjate üldine suurus; tasakaalustav ostja jõud ; sisenemistõkked ; hinna - analüüs. Nõuetekohase turuanalüüsi läbiviimiseks kogus TJA peatükis 3 .2.4 . nimetatud teenuseosutajatelt andmeid kõnealusel turul asjakohaste teenuste osutamise mahtude, hindade ja tulude kohta ning teenuse osutamiseks kasutatava infrastruktuuri kohta. Lisaks küsimustiku vahendusel kogutud teabele kasutab TJA ettevõtjate poolt äriregistrile ja TJA- le sideturgude kvartaalse aruandluse raames esitatud teavet, samuti muid ametile esitatud või avalikest allikatest kättesaadavat teavet. T uru piiritlemise järeldustest tulenevalt ( vt ka peatükke 3.2.4 ja 3.2. 5) on käesolevasse turuanalüüsi kaasatud järgmised ettevõtjad: T elia ; Tele2 ; Elisa . 4.2. Ülevaade mobiiltelefoniteenuste jaemüügiturust Peatükis 3.2.1 . kohaselt tarbitakse mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu teenuseid eelkõige eesmärgiga osutada lõppkasutajale jaemüügitooteid ja –teenuseid mobiiltelefonivõrgu vahendusel. Seega on asjakohane mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hulgituruga lähedalt seotud turuna vaadelda mobiiltelefoniteenuste jaemüügiturgu - nende kahe turu teenuste nõudluste vahel on tugev seos. 2015. a asta teise kvartali lõpu seisuga tegutsevad mobiilsideteenuste jaemüügiturul kolm mobiiltelefonivõrgu operaatorid T elia , Elisa ja Tele2. Virtuaalne mobiiltelefonivõrgu operaator Top Connect pakub Eestis mobiil telefoni jaemüügiteenust vaid minimaalses ulatuse s. Nagu on peatükis 3.3 väljatoodud , müüb Top Connect ettemaksu kõnekaarte (nn TravelSIM ) ning osutab teenust väljaspool Eestit. Sellest tulenevalt on Top Connect järgnevatelt joonistelt välja jäetud , kuna tema puhul ei ole võimekust iseseisvalt kõnesid lõpetada ning tal puudub (kõnealuse turuanalüüsi kontekstis) oma mobiiltelefonivõrgu infrastruktuur. Top Connecti kõnekaar d i lõpptarbijad asuvad valdavalt ( ca 99,9%) väljaspool Eestit ja tarbivad nn võrgukülastusteenuseid . S eega moonutaks Top Connecti lõpptarbijate arvu lisamine turuosade arvutusse reaalset olukorda Eesti siseturul. Joonisel 2 on välja toodud mobiiltelefonivõrguoperaatorite osakaalud lõppkasutajate (sh kõnekaartide lõppkasutajaid) koguarvu alusel ajavahemikus 2012–2015 II kvartal. Analüüsi kaasatud side ettevõtjatest omab suurima turuosa lõppkasutajate (sh kõnekaartide lõppkasutajaid) koguarvu alusel T elia , kelle osakaal 2015. aasta II kvartali lõpu seisuga moodustas 39%. Jooniselt 2 nähtub et võrreldes 2012. aasta I kvartaliga on T elia osakaal langenud 42%- ilt 2015. aasta II kv artalis 39%- ni . Tele2 turuosa lõppkasutajate koguarvu alusel on vaadeldaval ajavahemikul muutunud minimaalselt 0,9% võrra , moodustades 2015. a asta II kvartali lõpuks 27%. Seevastu Elisa on võrreldes 2012. a asta I kv artaliga suurendanud oma turuosa 30,1 %- ilt 2015. aasta II kv artalis 34%- ni . Seda ilmselt seetõttu, et seoses numbriliikuvuse ja reklaamikampaaniatega on osa Tele2 ja T elia klientidest liikunud Elisa mobiilside võrku. Joonis 2 . Mobiiltelefonivõrguoperaatorite turuosade muutus lõppkasutajate koguarvu (aktiivsed SIMid) alusel I kv 2012 - II kv 20 15. J oonisel 3 on esitatud ajavahemikul 2011-2014 mobiiltelefonivõrguoperaatorite osakaalud lõppkasutajatele (sh kõnekaardi lõppkasutajatele) osutatavate kõneteenuste kõnetulude alusel. Mobiiltelefonivõrgus kõneteenuste o sutamisest saadud tulude alusel on T elia ja Tele2 kõnetulude osakaal kahanenud vaadeldaval perioodil vastavalt 3,6% ja 1,5%. Samas Elisa turuosa kõnetulude on kasvanud 5,1% võrra ( proportsionaalselt lõppkasutajate arvu suurenemisega ) . Joonis 3 . Mobiiltelefonivõrguoperaatorite turuosade muutus l õppkasutajatele (sh kõnekaardi lõppkasutajatele) osutatavate kõneteenuste kõnetulude alusel aastatel 20 11-2014. V iimastel aastatel on m obiiltelefoniteenuste jaemüügituru l kõnekaartide arv stabiilselt vähenenud (vt joonis 4) . L epinguliste lõppkasutajate arv on jätkuvalt kasvav, kuid see on aeglustunud . Ajavahemikul II kv artal 2012 - II kv artal 2015 on kõnekaartide arv la ngenud 34% ning lepinguliste lõp ptarbijate arv kasvanud 17%. Joonis 4 . Mobiiltelefoniteenuse lepinguliste ja kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate poolt tarbitavate aktiivsete SIM - kaartide arvu muutus I kv 2012 - II kv 2015. * M2M ( machine to machine ) SIM - kaardid on lepinguliste klientide arvust välja jäetud Eestis on m obiiltelefoniteenuse lõppkasutajate tihedus elanikkonnast endiselt kõrge, moodustades 20 15 . aasta I I kvartali lõpu seisuga 144% (vt. joonis 5) . Joonis 5 . Eesti mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate (aktiivsete SIM kartide) tiheduse muutus 100 elaniku kohta I kv 20 12 – I I kv 20 15 Käesoleva turuanalüüsi raames vaadeldaval ajavahemikul on Eestis oluliselt suurenenud mobiilse andmeside teenuse tarbimine . Mobiiltelefonivõrguoperaatorid osutavad mobiilseid lairibateenuseid lõppkasutajatele nii arvuti vahe ndusel Internetti pääsemiseks (nn Data SIMI-id ) kui ka mobiilterminalides tarbimiseks. Eelpool nimetatud mobiilterminalides lairibateenuseid kasutavad tarbijad jagunevad kahte erinevasse kategooriasse: lõpp tarbijad, kes on sõlminud lepingu mobiilse lairibateenuse tarbimiseks ja mobiilse lairibateenuse tarbijad, kes kasutavad lairibateenuseid lisaks kõne - teenustele ning maksavad tarbitud lairibateenuse vastavalt tarbitud andmeside mahule. Joonisel 6 on välja toodud mobiilse lairibateenuse tarbijate arvu jagunemine toodete ja teenuseosutajate lõikes 2014 II kvartali ja 2015 II kvartali seisuga . Eelnevalt kirjeldatud lepingulist mobiilse t lairibateenust kasutas 2015 . aasta II kvartali lõpu seisuga kokku ca 410 tuhat lõpp tarbijat ja lepinguta mobiilset lairiba ca 726 tuhat lõpp tarbijat. DATA SIM kasutajate arv moodustas 236 tuhat lõpp tarbijat. 2015 . aasta teises kvartalis Eestis kasutasid mobiilset andmesidet kokku ca 1,4 miljonit SIM - kaardi omanikku, mis moodustas kõigist Eestis kasutatavatest aktiivsetest kõne/andmeside SIM - kaartidest 73%. Võrdluseks on joonisel toodud 2014. aasta II kvartali s mobiilse t andmeside t tarbivate lõpptarbijate arv kokku , mis oli ca 1,3 miljonit SIM - kaardi omanikku, mis moodustas aktiivsetest kõne/andmeside SI M - kaartidest 63%. Joonis 6 . Mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes II kv 2014 -II kv 2015. Lõppt arbijate harj umused on m uutunud (vt joonis 7 ). Eestis on mob i iltelefonivõrk muutunud valdavaks kõneeda stuse platv ormiks, mida kasutab enamik kõneteenuse kliente. Seda soodustab ka asjaolu, et hinna erinevus mobiiltelefonivõrgus ja fikseeritud sidevõrgus helistamisel on peaaegu kadunud. 2015 . II kv artali seisuga moodustas mobiiltelefonivõrgus alustatud kõnede maht 89% kogu tarbijate poolt alustatud kõnede mahust ( mobiil- ja fikseeritud sidevõrgus kokku ). Joonis 7 . Mobiiltelefonivõrgus ja fikseeritud telefonivõrgus lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite arvu muutus aastatel 2012 I kv- 2015 II kv. Mobiiltelefoniteenuste jaeturul toimunud muudatustest järeldub, et lepinguliste lõpptarbijate kasv on aeglustunud ja kõnekaardi lõpptarbijate arv jätkab kahanemist. Eespool toodud turuosad lõppkasutajate koguarvu ja lõppkasutajatele (sh kõnekaardi lõppkasutajatele) osutatavate kõneteenuste kõnetulude alusel (vt joonis 3) näitavad et turg jaguneb ühtlasemalt kolme mobiiltelefoniteenuse operaatori vahel võrreldes eelmise analüüsi perioodiga. Vaatamata sellele, et Eestis aeglustub mobiilside kõneteenuse tarbijate juurdekasv, kõnede minuti maht mobiilsidevõrgus jätkuvalt kasvab , mis näitab et lõpp tarbijad eelistavad üha rohkem kõneteenuse tehnilise lahendusena kasutada mobiiltelefone. 4. 3 . Turujõu hindamine 4. 3 .1 . Turuosad Sidee ttevõtja turujõu üks olulisemaid näitajaid asjakohasel turul on ettevõtja turuosa suurus. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40%- line turuosa viidata ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Olulise suurusega turuosa on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse tõsta teenuse hinda , ilma et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid. Kuigi on ebatõenäoline , et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole üksnes suure turuosa omamine ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul märkimisväärse turujõu ja takistada konkurentsi toimimist. Vastavalt suuniste a rtiklis 75 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikale loetakse väga suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi kohta ( va erandlike asjaolude korral ) . Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side turul tiheneb, välistamata samas ettevõtja märkimisväärset turujõudu antud turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata turujõu puudumisele konkreetsel turul. Ka konkurentsiseaduse § 13 lõi k e 1 aluse l võib eeldada turgu valitseva seisundi omamist ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40 % käibest. Turu piiritlemise järelduste kohaselt ei ole kõne lõpetamist mobiiltelefonivõrgus võimalik asendada sama kõne lõpetamisega teises mobiiltelefonivõrgus. Seetõttu omab iga kõne lõpetamise teenust osutav mobiiltelefonioperaator oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel 100%-list turuosa ning see püsib 100%- lisena sõltumata teenuse osutamise mahust ning iga piiritletud mobiiltelefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus (geograafiliselt selle operaatori sidevõrk kogu oma ulatuses) moodustab iseseisva häälkõne lõpetamise turu. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast püsib selline situatsioon ka tulevikus. Kokkuvõte: m obiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt moodustab iga piiritletud mobiiltelefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus iseseisva häälkõne lõpetamise turu. Seda asjaolu aluseks võttes omab iga mobiiltelefonioperaator, kes osutab kõne lõpetamise teenust, oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel 100%-list turuosa ning see püsib 100%- lisena sõltumata teenuse osutamise mahust. 4. 3 .2 . Ettevõtja üldine suurus 4. 3 .2.1 . Infrastruktuur ja investeeringud M obiil telefonivõrgus hääl kõne lõpetamise teenuse kontekstis, kus iga operaator omab oma võrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel 100%-list turuosa, võib mobiil telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutavate ettevõtjate üld ine suurus olla erinev . S ellest tulenevalt võib olla erinev ka ettevõtjate võime mõjutada nende poolt osutatava mobiil telefonivõrkudes kõne lõpetamise teenuse kaudu konkurentsiolukorda vertikaalselt allapoole seotud mobiiltelefoniteenuse jaemüügiturgudel. TJA võrdleb peatükis 3 .2 .5 . nimetatud piiritletud turgudel tegutsevate ettevõtjate üld ist suurust , et välja selgitada ettevõtjate võime mõjutada nende osutatavate sidumisteenuste (sh kõnelõpetamiseteenuse) kaudu konkurentsiolukorda piiritletud sideteenuste turgudel ning vertikaalselt allapoole seotud mobiiltelefoniteenuse jaemüügiturgudel . Ettevõtja üldine suurus on oluline näitaja, sest kvaliteetse häälkõneteenuse osutamiseks ning numbrivalitavuse tagamiseks on väiksema kliendibaasiga ning lokaalse ulatusega mobiiltelefonivõrku omavate operaatorite jaoks kriitilise tähtsusega siduda otse või kolmanda operaatori vahendusel oma sidevõrk operaatoriga, kes omab üle-eestilist raadiosidevõrku ning kontrollib olulist osa lõppkasutajatest. Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul osutavad teenust oma raadiosidevõr k u omavad ettevõtjad . Ettevõtja suutlikkus konkreetses mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuseid osutada on piiratud raadiosidevõrgu levi- ja katvusalaga. Elanikkonna- kui ka territooriumi suurusest lähtuvalt on väiksema katvusalaga mobiiltelefonivõrgu infrastruktuuri omavatel ettevõtjatel võimalik kõne lõpetamise teenuseid osutada ainult piiratud ulatuses . Järgnevalt on esitatud asjakohasel turul tegutsevate operaatorite sidev õrgu katvusala 20 14 . aasta lõpu seisuga: Ettevõtja Elanikkonnast lähtuvalt % Territooriumist lähtuvalt % 2G 3G 4G 2G 3G 4G Elisa 99% 99% 95% 99% 97% 97% T elia 99,9% 97% 98% 100% 99% 99% Tele2 100% 97,3% 98,5% 100% 96% 92,8% Tabel 1 . Otsuse s käsitletavate operaatorite mobiiltelefonivõrkude levi- ja katvusala % (andmed 2014.a lõpu seisuga), lähtuvalt kasutatavast mobiiltelefonivõrgu generatsioonist st 2G teine generatsioon, 3G kolmas generatsioon ja 4G neljas generatsioon. Tabelist 1 nähtub, et kõigi turuanalüüsi kaasatud side ettevõtjate asjakohase teenuse osutamist võimaldav 2G sidevõrgu infrastruktuur on praktiliselt üle-eestilise katvusalaga. 3G ja 4G ekvivalendiga sidevõrku omavad kõik turuosalised. Vaatamata sellele ei anna see asjaolu siiski ühelegi ettevõtjale hulgimüügiturul selge t eelis t konkurentide ees - et osutada oma klientidele kvaliteetset teenus t ja tagada numbrite valitavus , peab mobiil telefonioperaator teiselt operaatorilt ostma kõne lõpetamise teenust . Tehnoloogilistest piirangutest tulenevalt ei ole asjakohasel turul ükski side operaator konkurentidest sõltumatu, sest ta ei suuda konkurentidega sidumislepinguid sõlmimata osutada edukalt mobiiltelefoni jae teenust – ning s eda isegi juhul, kui ta omab laiaulatuslikku infrastruktuuri või kontrollib suuremat osa mobiiltelefoniteenuste lõppkasutajatest. Mobiiltelefoniteenuste areng nii jae- kui ka hulgimüügiturul on oluliselt seotud ettevõtjate poolt viimastel aastatel oma mobiiltelefonivõrgu arendamiseks tehtud investeeringutega. Järgnevalt on antud ülevaade ettevõtjate poolt oma mobiiltelefoni võrgu infrastruktuuri tehtud investeeringutest ja koguinveste eringute mahtudest aastatel 2011-2014. Aastatel 2011-2014 moodustas otsuse s käsitletavate mobiiltelefonivõrgu operaatorite investeeringute kogumaht ligikaudu 198,5 miljonit € . Sellest 63% ehk 124,4 miljonit € on ettevõtjad investeerinud mobiiltelefonivõrgu infrastruktuuri. Analüüsi kaasatud side ettevõtjatest on oma raadiosidevõrgu infrastruktuuri investeerinud kõige rohkem T elia . Elisa ja Tele 2 poolt investeeringud on olnud oluliselt väiksemad . Investeeringud mobiiltelefonivõrkudesse on peamiselt olnud seotud andmesideteenuse osu tamise par a ndamisega. Ettevõtja poolt aastas tehtud investeeringud kokku EUR Ettevõtja 2011 2012 2013 2014 Kokku aastatel 2011-2014 Elisa 28% 24% 35% 12% 23% T elia 50% 56% 49% 68% 58% Tele2 22% 20% 16% 20% 19% Kokku 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 2 . Otsuse käsitletavate sideettevõtjate poolt tehtud kogu investeeringute osakaal aastatel 2011-2014. Investeeringud mobiiltelefonivõrgu infrastruktuuri EUR Ettevõtja 2011 2012 2013 2014 Kokku aastatel 2011-2014 Elisa 23% 24% 30% 18% 24% T elia 48% 49% 47% 45% 47% Tele2 29% 27% 23% 37% 29% Kokku 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 3 . Otsuse käsitletavate sideettevõtjate poolt tehtud mobiiltelefonivõrgu infrastruktuuri investeeringute osakaal aastatel 2011-2014. Viimase kolme aasta jooksul side võrkudesse tehtud investeeringuid on valdavalt olnud seotud 4G ehk LTE - tehnoloogia ( Long Term Evolution ) väljaehitamisega ja - võrkude arendami sega. Vastav tehnoloogia on seotud mobiiltelefonivõrkudes andmeside teenuse osutamise tehniliste parameetrite parendamisega. Kõneteenusete kvaliteedile ja levikule omavad vastavad investeeringud väikest mõju , kuna 4G tehnoloogi a ei toeta kõneteenuse osutamis t . Arvestades tehnoloogilist edasiarengut asjakohasel turul, ei pea uued turule tulijad ilmtingimata oma mobiiltelefoni raadiosidevõrgu infrastruktuuri investeerima. Samas võib oma mobiiltelefonivõrgu rajamine kindlustada suurema kliendibaasi ning sellest lähtuvalt ka suurema tulubaasi. Kuna kõik asjakohasel turul tegutsevad mobiiltelefonivõrguoperaatorid juba omavad üleriigilise katvusalaga sidevõrku ning võttes arvesse E esti rahvaarvu vä ik sust, võib eeldada, et uute mobiiltelefonivõrgu taristute üleriigiline väljaehitamine on majanduslikult e ba otstarbekas, sest investeeringute tagasiteenimise aeg läheks väga pikaks. Kokkuvõte: A n alüüsi kaasatud mobiilsidevõrguoperaatorid T elia , Elisa ja Tele2 kontrollivad sõltumatut üleriigilise katvus a laga mobiiltelefoniteenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri ning omavad võrreldavaid kliendibaase. M obiiltelefonivõrgu infrastruktuur i omamine annab küll eelise konkurentide ees mobiiltelefoniteenuste jaeturgudel, kuid ei taga eelist asjakohasel hulgimüügiturul. M obiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul tegutsev ettevõtja ei suuda teiselt sideettevõtjalt kõne lõpetamise teenust ostmata osutada oma lõppkasutajatele mobiiltelefoni - teenuseid . Siinjuures on oluline side ettevõtja kontroll kõnelõpetamise teenuse üle, mitte aga temale kuuluva sidevõrgu infrastruktuuri ulatus ja/või investeeringute maht. 4. 3 .2.2 . Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud Ettevõtjate teenuse osutamise mahtude absoluutsuurust on hinnatud nii nende poolt esitatud käibe - kui ka asjako hase sideteenuse osutamise mahu andmete alusel perioodil 2011 -20 14 . K usjuures arvesse on võetud ainult teistest sidevõrkudest saabunud - ning asjakohase sideettevõtja sidevõrgus lõpetatud kõned; arvestatud ei ole sideettevõtja enda lõppkasutajate poolt samas sidevõrgus olevatele teistele lõppkasutajatele tehtud kõnede lõpetamist (nn võrgusisene kõne - on-net calls ). Ka ESS § 2 punkt 19 kohaselt on kõne lõpetamine kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti . Allpool olevas t abelis 4 on toodud side e ttevõtjate poolt lõpetatud kõneminutid , kõne lõpetamiseteenuse osutamisest saadud hulgitulud ning mobiiltelefoniteenuse lõpptarbijate jaotus 20 14 . aasta lõpu seisuga: Ettevõtja Lõpetatud kõneminutid Kõnede lõpetamise tulud Lepingulised lõppkasutajad Kõnekaardi kasutajad T elia 36,9% 36,4% 44,8% 34,1% Tele2 30,2% 31,7% 24,1% 29,0% Elisa 32,9% 31,9% 31,1% 36,9% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel 4 . Kõne lõpetamise turul tegutsevate sideettevõtjate lõpetatud kõneminutite, teenuse osutamisest teenitud tulude ning mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate arvu võrdlus (2014.a lõpp). Tabelist nähtub, et T elia kõnede lõpetamise minutimaht ja tulud on suurimad, moodustades kogu kõnede lõpetamise minutimahust 36 ,9 % ja tuludest 36,4 %. Elisa osakaal l õpetatud minutimahtudest on 32,9 % ning Tele2 -l 30,2%. 2014 . aasta lõpu seisuga oli liitumislepinguid kokku 1 634 277 , nendest 44,8 % olid T elia - , 24,1 % Tele2 - ja 31,1 % Elisa lõppkasutajad. Kõnekaardi vahendusel mobiiltelefoniteenust kasutavate lõppkasutajate jaotus on mõnevõrra erinev. K õneteenuse lõppkasutajate koguarvust oli Elisa osakaal suurim ( 36,9 %), talle j ärgnes id T elia (34,1%) ja Tele2 (29%). Joonisel 8 on välja toodud turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate poolt mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminutid (va võrgusisesed kõned) aastatel 2011-2014. Joonis 8 . Otsuse käsitletavate sideettevõtjate poolt mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminutite arvu muutus (va võrgusisesed kõned) aastatel 2011-2014. Ettevõtjate lõikes on kiiremat kasvu näidanud Elisa, kelle poolt on teistele sideettevõtjatele lõpetatud kõneminutite arv vaadeldaval ajavahemikul suurenenud 33%. Selline tõus on põhjendatav peatükis 4.2 joonisel 2 toodud Elisa lõpptarbijate osakaalu suurenemisega. T elia mobiiltelefoni võrgus kõnelõpetamise minutimahud on olnud stabiilselt suurimad ning kasvanud vaadeldaval perioodil 31%. Samapalju (31%) on kasvanud ka Elisale ja T elial e jaemüügiturul o lulist konkurentsi pakkuva Tele2 kõne lõpetamise minutimahud. Mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise minutimahtude kasvu peamiseks põhjuseks on lõppkasutajate kõneteenuste tarbimise harjumused - lõppkasutajate jaoks on mobiilsidel põhinevad kõneteenused muutunud atraktiivsemaks ning seda nii hinna, kvaliteedi ja ka kättesaadavuse osas. Lõpetatud kõneminutid 2011 2012 2013 2014 Mobiilsidevõrk 77% 79% 82% 84% Fikseeritud sidevõrk 23% 21% 18% 16% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel 5 . Sideettevõtjate poolt lõpetatud kõneminutite koguarvu osakaalu muutus fikseeritud sidevõrgus ja mobiilsidevõrgus aastatel 2011-2014 (va võrgusisesed kõned). Tabelist 5 võib järeldada, et kõneteenuste tarbijad eelistavad mobiilsidevõrgus tehtavaid kõnesid telefonivõrgus tehtavatele kõnedele. 2014. aasta lõpu seisuga mobiilsidevõrgus lõpetatud kõnemaht moodustab 84% kõi gist nii mobiiltelefonivõrgus kui ka telefonivõrgus lõpetatud kõned est, Võrreldes 2011. aastaga on fikseeritud sidevõrgus lõpetatud kõneminutite kogu arvu osakaal langenud 7 % . J oonisel 9 on toodud fikseeritud sidevõrgus ja mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminutite koguarv u muutus a astatel 2011-2014 ( va võrgusisesed kõned) . Joonis 9 . Fikseeritud sidevõrgus ja mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminutite koguarvu muutus (va võrgusisesed kõned) aastatel 2011-2014. Nagu jooniselt nähtub, on vaadeldaval perioodil mobiiltelefonivõrkudes lõpetatud kõneminutite kogumaht kasvanud 32%, samas on fikseeritud sidevõrgus lõpetatud kõneminutite maht vähenenud 18%. 4.3.2.3. Kõne lõpetamise turu arengud Ü levaade mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu arengute kohta, võttes aluseks asjakohasel turul aastatel 2006 ., 2009. ja 2012. tunnistatud MTE-de kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud ja tulud. J oonisel 10 on välja toodud kõnelõpetamis e minutimahud aastatel 2005-2014. Vaadeldaval ajavahemikul on Elisa ja Tele2 kõnelõpetamise mahud kasvanud ligikaudu kolm korda ning T elia mahud on suurenenud ligikaudu kaks korda. Joonis 10 . Kõne lõpetamise minutimahud (va võrgus isesed kõned) aastatel 2005-2014 MTE-de lõikes Esimesed hinnakohustu sed rakendusid alles 2007. aasta novembris (turuanalüüside esimene etapp), kui kehtestati häälkõne lõpetamise hinna ülempiir ( 0,106 €/ min.) ning millest alates hakkasid MTE- d e poolt mobiiltelefonivõrgus rakendatavad kõne lõpetamise hinnad langema . 2008-2010. aastatel vähenesid MTE- ks tunnistatud side ettevõtjate kõnelõpetamise hulgitulud kokku 12% (vt joonis 1 1 ). Joonis 11 . Teenuse osutamise hulgi tulud MTE-de lõikes aastatel 2005-201 4 Teise turuanalüüsi etapi raames kehtestatud hinnakohustused hakkasid kehtima 2010. aastal . 2010. ja 2013. aasta võrdluses on Elisa tulud kahanenud 77% ning Telia l ja Tele2 vastavalt 75% ja 78%. Kolmanda turuanalüüsi etapi raames kehtestatud hinnakohustused hakkasid kehtima alles aastal 201 3 . ning selle mõju kõne lõpetamise tulude osas on veel raske hinnata. Kogu asjakohase turu regulatsiooni peri oodil aastatel 2007-2014 on MTE- ks tunnistatud mobiilsidevõrguoperaatori te tulud teistele sideettevõtjatele osutatud kõne lõpetamise teenusest vähenenud kokku 83%. Samas on mobiiltelefonivõrgus kõnelõpetamise minutimahud kogu tururegulatsiooni perioodi vältel suurenenud , mis viitab sellele, et hulgi hinnaregulatsioon avaldab positiivset mõju kõneteenuste nõudlusele mobiiltelefoniteenuse jaemüügiturul. 4. 3 .2. 5 . Järeldused Analüüs ist järeldub , et mobiiltelefonivõrgus on häälkõne lõpetamise tururegulatsioon kolmel eelneva l regulatsiooniperioodi l avaldanud mobiilsekõneteenuse jae turu arengule positiiv s e t mõju. Positiiv n e mõju avaldub eelkõige selles, et enamik tarbijaid eelistab m obiiltelefonivõrgus kõneteenusei d fikseeritud sidevõrgus tehtavat ele kõnedele, kuna hinnavahe mobiilkõnede ja telefonikõnede vahel on minimaalne. V õrreldes 2012. aasta I kvartaliga on mobiiltelefonivõrgus tarbijate poolt alustatud kõneminutite osakaal alustatud kõnedest (mobiil- ja telefonivõrgus kokku) kasvanud 78 %- ilt 2015. aasta II kv artalis 8 9%- ni . 2014. aasta lõpu seisuga moodustas mobiilsidevõrgus lõpetatud kõne de maht 84% kõigist ( nii mobiiltelefonivõrgus kui ka telefonivõrgus ) lõpetatud kõnedest . Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast , ei mõjuta erinevused turu analüüsi kaasatud ettevõtjate näitajate absoluutsuurustes ettevõtjate turujõudu, kuna iga side operaator on oma turul monopoolne teenuseosutaja, omades kõigi näitajate osas ikka 100%-list turuosa. Ükski mobiiltelefonivõrgus kõnelõpetamise turul tegutsev ettev õtja ei suuda teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamise teenust ostmata edukalt lõppkasutajatele mobiiltelefoni teenuseid osutada. Siinjuures omab vaadeldava s turuanalüüsis tähtsus t ettevõtja kontroll kõnelõpetamise teenuse üle, mitte aga teenuse osutamise maht ja/või temale kuuluva sidevõrgu infrastruktuuri ulatus. 4.3.3 . Tasakaalustav ostja jõud Eelnevalt on Sideamet ja Konkurentsiamet mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul viinud analüüsi läbi vastavalt 2006. , 2009 . ja 2012. aastal. Kõigil kolmel korral leiti, et nimetatud turul tasakaalustav ostja jõud kas puudub või eksisteerib väga väikeses ulatuses. Ka hetkel ei ole mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul olukord sisuliselt muutunud . Märkimisväärset turujõudu väljendab, nagu on sedastatud Euroopa Kohtu konkurentsialases kohtupraktikas , ettevõtja suutlikkus tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Ettevõtja suutlikkust turuosalistest sõltumatult käituda võib vähendada tasakaalustav ostja jõud ( ing.k countervailing buyer power ) , mis põhimõtteliselt kujutab endast kliendi läbirääkimise jõudu vahetult teenuse- või tootepakkujaga. Selline jõud ilmneb siis, kui kliendil on märkimisväärne mõju teenuseosutaja hinnakujunduslikule käitumisele või kui klient takistab teenuseosutajal tegutsemast sõltumatult kliendist märkimisväärses ulatuses. Tasakaalustava ostja jõu olemasolu ja ulatust on asjakohane ning oluline käsitleda juhtudel, kui on tegemist kõrge kontsentratsiooniga turgudega ja eriti juhtudel, kui teenuseosutaja on monopoolses seisus. Üldtunnustatud majandusteooria kohaselt on ratsionaalselt tegutseva monopolisti eesmärk maksimeerida oma kasumit, määrates teenustele ja toodetele monopoolsed hinnad. Tavaliselt järgneb sellisele käitumisele ebapiisav tootlikkus, ülemäärased hinnad ja seega ka heaolu langus. Dünaamiliste tagajärgedena võib välja tuua tootmise ebaefektiivsuse olulise suurenemise ja ebapiisava innovatsiooni. T uru konkurentsiolukorra analüüsimisel on küsimus selles, et kui lähtepunktiks on ainuõigus mobiiltelefonikõne lõpetamisele oma sidevõrgus, siis kas nõudluse pool mõjutab või toob esile teatava surve antud operaatori suhtes sellises ulatuses, mis takistab sellel monopoolsel ettevõtjal ära kasutamast kirjeldatud hinnakujundamise mehhanismi ja tegutsemast kliendist sõltumatult. Erandlikus olukorras võib tasakaalustav ostja jõud nõrgestada monopoolse ettevõtja hinnakujunduse aluseid sellises ulatuses, mis takistab monopoolsel ettevõtjal tõstmast hindu üle taseme, mis kujuneks turul toimiva konkurentsi tingimustes. Seega osutub tasakaalustava ostja jõu hindamine võtmeküsimuseks monopoolse ettevõtja turujõu hindamisel. P eatükis 3 piiritletud turgude puhul tuleb hinnata ettevõtja suutlikkust tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult lõppkasutajatest. Suutlikkust tegutseda sõltumatult konkurentidest piiritletud turgudel ei ole võimalik hinnata, kuna tulenevalt piiritletud turgude olemusest on igal üksikul turul vaid üks monopoolne teenuseosutaja. Tasakaalustava ostja jõu ulatus sõltub teenuse lõppkasutaja võimest vahetada teenuseosutajat või mitte tarbida selle teenuseosutaja teenust teatud aja jooksul. Kuna turul kehtib „helistav pool maksab“ põhimõte, siis kõneteenuse lõppkasutajad jaeturul arvestavad enamjaolt väljuvate kõnede hinnaga ning suhteliselt vähe selle ga, kui palju maksab helistamine neile. Seega on lõppkasutajad suhteliselt ükskõiksed ka selle suhtes, kui palju maksab kõn e lõpetamine lõppkasutaja mobiiltelefonivõrgus , kus antud lõppkasutaja number on kasutusel. See välistab omakorda tasakaalustava ostja jõu rakendumise. Tasakaalustava ostja jõu rakendumine piiritletud turgudel oleks võimalik üksnes siis, kui asjakohastel turgudel ei kehtiks enam „helistav pool maksab“ põhimõte. Kuna põhimõtte muut u mine ei ole tõenäoline, ei ole piiritletud turgudel tasakaalustava ostja jõu rakendumine läh i ma kolme aasta jooksul samuti tõenäoline . Lõppkasutajate käitumist teenuse osutaja vahetamiseks võib mõjutada teiste operaatorite poolt oma võrgus kõrgete jaehindade kehtestamine helistamisel teenust osutava operaatori lõppkasutajatele. See võib esile kutsuda situatsiooni, kus teiste võrkude lõppkasutajad ei soovi enam helistada teenust osutava operaatori lõppkasutajatele, mis võib viia selleni, et lõppkasutaja on sunnitud teenuseosutaja välja vahetama. Selline lõppkasutajate mõjutamine läbi jaehindade on võimalik ainult siis, kui teenuseosutaja d on oluliselt erineva suurusega ja kõnemahud on väga väikesed. Kõrgeid jaehindasid saavad rakendada ainult suuremad ettevõtjad, kuna nende kõnede mahud väiksema sideettevõtja sidevõrku on väikesed, mistõttu on ka tulude kaotused tegemata jäänud kõnedelt väikesed . Samas ei saa väike teenuseosutaja vastata kõrgete jaehindade kehtestamisega suurte sideettevõtjate sidevõrkudesse. Põhjuse l , kuna enamus kõnesid tehakse suuremate sideettevõtjate sidevõrkudesse, siis kõrgete kõnehindade kehtestamisega mõjutaksid väiksed sideettevõtjad oma lõppkasutajaid vahetama teenuseosutajat – see vähendaks nende lõppkasutajate arvu ja võib viia väikse sideettevõtja turult lahkumiseni. Suured või võrreldavate lõppkasutajate arvuga teenuseosutajad sellist jaehindadega lõppkasutajate mõjutamist praktikas ei rakenda – kui üks ettevõtja kehtestab kõrged jaehinnad helistamisel teise side võrku, võib teine ettevõtja vastata samaga ning eelist ei saavutaks kumbi sideettevõtja. Seega on võimalik osaliselt mõjutada ettevõtja käitumist kõrgete kõnelõpetamise hindade kehtestamisel läbi lõppkasutaja käitumise, kuid sellise mõjutamise eelduseks on teenuseosutajate oluliselt erinev suurus ja lõppkasutajate arvu väga suur erinevus. Kui erinevused ettevõtjate suuruses ja lõppkasutajate arvus ei ole suured ning kõneliiklus side võrkude vahel on võrreldav, siis selline lõppkasutajate mõjutamine ja tasakaalustava ostja jõu enda huvides ärakasutamine ei ole võimalik. Hulgitasemel on võimalik tasakaalustava ostja jõu olemasolu hinnata vaadeldes teenuseosutajaid samal turul tegutsevate konkurentidena. Kui teatud toodet või teenust ostev ettevõtja on suur ja mõjukas, suudab ta suhteliselt efektiivselt peatada selle toote pakkuja või teenuse osutaja katse hindu tõsta. Teoreetiliselt peaks piisava suurusega ettevõtja olema suuteline avaldama teistele operaatoritele piisavat survet, et kõne lõpetamise hindu alandataks või vähemalt ei tõstetaks. M obiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt (eelkõige seetõttu, et iga operaator saab kõnesid lõpetada vaid omaenda võrgus, mis moodustab omaette kaubaturu), ei oma ettevõtja üldine suurus aga tähtsust, sest olenemata ettevõtja suurusest on ettevõtja mõjuvõimu rakendamine kõne lõpetamise hinna läbirääkimistel läbiühendatavuse tagamiseks piiratud. Seega ei oleks tasakaalustava ostja jõu rakendamine võimalik ka siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutseksid ühel kaubaturul. Kokkuvõte: mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise l turul puudub tasakaalustav ostja jõud või see eksisteerib väga väikeses ulatuses ning turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest ja teenuse osutamise korralduse eripärast püsib selline situatsioon ka läh ima kolme aasta perspektiivis . 4.3.4. Sisenemistõkked Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul domineerida sõltub uute turuosalist e turule sisenemise võimalusest: k ui turul puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul suurt turuosa. Mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turgudele sisenemise tõkete hindamisel tuleb lähtuda piiritlemise käigus selgunud asjaoludest : määravaks on pakkumisepoolse asendatavuse puudumine sellel turul. Piiritletud turgudel saab iga mobiiltelefonivõrgu operaator lõpetada kõnesid ainult oma sidevõrgus. Järelikult on teised sideteenuse osutajad sunnitud kasutama vaid ühe kindla operaatori poolt osutatavat kõne lõpetamise teenust, kui nad soovivad kõne lõpetada tema lõppkasutaja numbrile. Seega eksisteerivad piiritletud turgudele sisenemiseks a bsoluutsed sisenemistõkked, sest ühel piiritletud turul tegut sev teenuseosutaja ei saa siseneda teistele piiritletud kõne lõpetamise turu le . Kuna asjakohastel turgudel on pakkumisepoolse asendatavuse puudumise tõttu välistatud potensiaalne konkurents ning tehnoloogiline areng lähemal ajal ei võimalda teistel teenuseosutajatel piiritletud turgudele siseneda , eksisteerivad mobiiltelefonivõrgus kõnelõpetamise turul absoluutsed (kõrged) sisenemistõkked. Sisenemistõkked võivad esineda eri vormis ning ilmneda väga erinevatel põhjustel. Olemuselt võivad t urule sisenemise piirangud olla struktuursed või regulat iivsed . Struktuursed tõkked on tingitud tehnoloogiast ja sellega seotud kulude st. Struktuursed tõkked iseloomustavad ebavõrdset olukorda turul juba tegutsevatele ja sinna siseneda soovivatele ettevõtjatele. T urule sisenemise kõrged sisenemistõkked on põhjuslikult seotud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste osutamiseks vaj aliku infrastruktuuri rajamise ja tehniliste eelduste loomiseks vajalike investeeringute tegemisega. Suure levialaga sidevõrgu - või selle üle kontrolli omamine on turule sisenemisel märkimisväärne tõke - infrastruktuuri dubleerimiseks peab turule siseneda sooviv sideettevõtja tegema piiratud aja jooksul suuri investeeringuid. Eelkõige on kõrged sisenemistõkked seotud juurdepääsuga finantsvahenditele, kuna sedavõrd märkimisväärse investeeringu katmiseks vajalikku laenu saab võtta vaid väga suur ja/või piisavat tagatist omav side ettevõtja. T urule sisenemisel tuleb arvestada äririskiga, kus teenuse osutaja on sunnitud turult lahkuma , mis võib kaasa tuua pöördumatu d kulud kuni 100% inve steeringutest . Tehtud investeeringute tagasiteenimise muudavad r iskantseks järgnevad kaks põhjust : Eesti elanikkonna vä ik sus ja madal asustustihedus muudab mitme paralleelse üleriigilise mobiiltelefoni võrgu infrastruktuuri väljaehitamise maja nduslikult ebaotstarbekaks, investeeringute tagasi teenim ise aeg on väga pikk; Lõpp tarbijate ehk a ktiivsete SIM - kaartide a rv ületab Eesti elanikkonna arvu . S eega on uuel turule sisenejal raske uusi kliente värvata , et tagada loodava s side võrgus minimaalne investeeringute tagasiteenimiseks vajalik lõppkasutajate maht , nagu näitab ka selle temaatikaga lähedalt seotud mobiiltelefoniteen uste jaemüügituru areng (p 4.2). Regulatiivsed t õkked tähendavad seda, et mingil territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse tegutseda. Näiteks võib olla kehtestatud turul tegutsevate ettevõtjate limiit, st väljastatakse vaid teatud hulk l ub e. Mobiiltelefonivõrkude väljaehitamisel ja kasutamisel on võimalikeks regulatiivseteks tõketeks piiratud sagedusressurss ehk sagedusvahemik, mille kasutamine on sageduslubade ga reguleeritud. Regulatsioon piirab turule sisene jate ning asjakohasel turul teenuseosutajate arvu. Sagedusalas 790 - 862 MHz o n 2013 - 2014 aastatel kõigile kolmele side operaatorile konkursi korras väljastatud sagedusluba. GSM (2G) võrgus kasutatavatest raadiosagedustest on praktiliselt hõivatud 900 MHz ja 1800 MHz sagedusala . Sisenemine nimetatud sagedusalasse on piiratud. S agedusluba omavad kõik asjakohase turuanalüüsi kaasatud side operaatori t - Elisa, T elia ja Tele2 . Konkurs s i esmasel väljastamisel ei toimunud , kuid kui operaator loobub sagedusloast , siis vabanenud sagedusvahemik läheb konkursi alusel jagamise le. Vastavate sagedusvahemike paremaks kasutamiseks viidi nimetatud sagedusvahemikes läbi sagedusalade ümber planeerimine, et võimaldada lisaks 2Gle kasutada nimetatud sagedusalades 3,5G ja LTE tehnoloogiat. 3 ,5 G võrgu baasil tegutsemiseks on Eestis välja an tud neli sagedusluba ( 1920-1980/2110-2170 MHz ) - Telia le, Elisale ja Tele2-le. Üksnes 4G (LTE) tehnoloogial põhineva mobiilsidevõrgu ülesehitamiseks on väljastatud sagedusalas 2500-2570 MHz / 2620-2690 MHz ( Rx / Tx ) ka k s sagedusluba - Elisa le ja Telia le . Tele2 kasutab T elia sagedusvahemiku rendilepingu alusel. Selles sagedusalas on vaba ressursi : 2x20 MHz, 2x10 MHz (FDD) ja 30 MHz (TDD). Sagedusl oa õiguste üleandmine ( spectrum treading ) ning sagedusloa rendile andmine on võimalik kõigis eelpool kirjeldatud sagedusalades. Eesti raadiosagedusplaaniga kehtestatud muudatus loob alates 01.07.2017 võimaluse avaliku konkursi ettevalmistamiseks ja sideettevõtjate leidmiseks sagedusalas 694 - 790 MHz. Konkursi - ega loa tingimusi ei ole veel määratud. Eeltoodust tulenevalt on prognoosi matu , kas vabad või juba välja antud sagedusala d võib omandada või rendile võtta uus mobiiltelefonivõrguoperaa tor või jäävad need juba turul tegutsevatele mobiiltelefonivõrguoperaatoritele. U u e mobiiltelefonivõrguoperaator i mobiiltelefoniteenuste turul e sisene mine ei muuda mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu olukorda , kuna tehnoloogiliste piirangute tõttu omab iga mobiiltelefonivõrgu operaator oma võrgus kõne lõpetamisel 100%-st turuosa. Kokkuvõte: mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamiseks on vajalikud sidevõrgu rajamise investeeringud, millega kaasnevad kõrged pöördumatud kulud. Seega eksisteerivad kõnelõpetamise t urule tulijale kõrged sisenemistõkked . Regulatiivse tõkkena lisandub turule sisenemisel piiratud sagedusressurss. Et nimetatud sisenemistõkked võiksid tulevikus kaduda või oluliselt muutuda, ei ole turu olemusest tuleneval t tõenäoline. 5 . MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS TUNNISTAMI S E ETTEPANEK 3. ja 4. peatükis läbi viidud analüüsi tulemusel selgitas TJA välja, et piiritletud sideturgudel konkurents ei toimi ning turuanalüüsi kaa satud operaatorid T elia , Elisa ja Tele2 omavad mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu: iga nimetatud mobiiltelefonioperaator omab 100%-list turuosa kõnede lõpetamisel oma sidevõrgus; asjakohastel turgudel on nii pakkumise- kui ka nõudlusepoolse asendatavuse puudumise tõttu välistatud potentsiaalse konkurentsi toimimine; nimetatud turgudel eksisteerivad kõrged sisenemistõkked; piiritletud turgudel puudub või eksisteerib väga väike tasakaalustav ostja jõud, kuna lõppkasutajad ei suuda jaetasemel konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinda olulisel määral mõjutada . Tulenevalt ülaltoodust ning juhindudes ESS § 45 lõikest 7 teeb TJA ettepaneku mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul tunnistada sideettevõtjad T elia , Elisa ja Tele2 märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED 6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk ja alused Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise, sealhulgas märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kohustuste kehtestamise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele . Märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kohustuste kehtestamine on suunatud konkurentsiprobleemide vältimisele. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kohustuse kehtestamisel lähtub TJA ettevõtja suhtes ESS §-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel side teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtja ks. Kohustuse valikul arvestab TJA muuhulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga . Mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisele rakendatavad võimalikud kohustused saab jaotada järgmiselt: teenusele juurdepääsukohustused , teenuse osutamisega seotud mittediskrimineerimise kohustused , teenuse läbipaistvuse kohustused ning teenuse hinnaga seotud kohustused . TJA tegi 5. peatükis ettepaneku tunnistada sideettevõtjad T elia , Elisa ja Tele2 mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja ks. Järgnevalt analüüsitakse nimetatud turuga seotuid konkurentsiprobleeme ja nende vältimiseks sobivaid kohustusi ning vajadusel kehtestatakse nimetatud sideettevõtjatele asjakohased kohustused. Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas ettevõtja on pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest , siis tuleb ka piiritletud sideturul esineda võivaid konkurentsiprobleeme hinnata ennekõike kui potentsiaalseid konkurentsiprobleeme ning selgitada välja, kas niisugused konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingitud objektiivsete takistuste esinemise või nende puudumise tõttu praktikas realiseeruda. Alljärgnevalt analüüsitavad ja kehtestatavad kohustused on samasugused nagu Telia le, Elisale ja Tele2-le rakendati Konkurentsiameti 16.08.2012 otsusega nr 8.3-12/12-003. 6.4. Juurdepääsukohustused 6.4.1. Juurdepääsukohustuste eesmärk ja alused Juurdepääsu kohustus on suunatud peatükis 6.4.2 kirjeldatud juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide vältimisele. Juurdepääsu kohustuste eesmärk on tagada sidevõrkude koostalitusvõime ja lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus . Juurdepääsu kohustus väldib olukorda , kus juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil ja kahjustab lõppkasutajate huve, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude lõppkasutajatel võimatu üksteisele helistada. Samuti kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel konkurentsi arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete konkurentide sisenemine kõneteenuste jaemüügi turule. TJA võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kehtestada kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt ESS §-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav. 6.4.2. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid Sidumise ja kõne lõpetamise teenusele juurdepääsust keeldumisega piiratakse uute teenuste osutajate võimalusi siseneda kõneteenuste jaemüügi turule. Kõneteenuste jaemüügi turule siseneja jaoks on ühendus olemasolevate sidevõrkudega tähtis. Piiritletud turul märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal on lähedalt seotud jaeteenuse turgudel võimalik senikaua, kuni uuel sisenejal ei ole piisavalt palju lõppkasutajaid, hakkama saada ka end kõneteenuste jaemüügi turule sisenejaga otseselt sidumata. Ilma sidumise ja kõne lõpetamise teenuseta on aga kõneteenuste kasutamisvõimalus uue turulesiseneja lõppkasutaja jaoks piiratud, kuna nad ei saa ühendust suure osa sidevõrkude lõppkasutajatega. Eelnevast tulenevalt võib sidumise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisest keeldumine oluliselt vähendada konkurentsi ning olla seega üldist lõpptarbija heaolu kahjustav. Samuti võib teenusele juurdepääsu korral esineda viivitamisega seotud konkurentsiprobleeme. Viivitamistaktika on käitumine, mille puhul ettevõtja ei keeldu oma konkurentidele hulgiteenuse turul teatud sisendit tarnimast, kuid neid varustatakse sisenditega ajaliselt hiljem, võrreldes oma jaeteenust pakkuva haruga. Viivitamistaktikale võib viidata näiteks pikk sidumise läbirääkimiste ja lepingute sõlmimise protsess. Juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide tulevikus esinemise suur tõenäosus tuleneb asjaolust, et T elia , Elisa ja Tele2 omavad tehnoloogilistel põhjustel igaüks ka tulevikus mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu (sh 100%-list turuosa), mis võimaldab neil tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, ning sellest tulenevalt omavad nad märkimisväärset võimet ning huvi kasutada oma turujõudu uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste jaeturule sisenemise takistamiseks läbi juurdepääsust keeldumise. 6.4.3. Juurdepääsu kohustuste valiku analüüs Alljärgnevalt on analüüsitud märkimisväärse turujõuga ettevõtja le rakendatavaid erinevaid võimalike kohustusi, leidmaks kohustust, mis tagaksid kõne lõpetamise teenuse puhul juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemide tõhusaima vältimise. ESS-i kuuendas peatükis on sideettevõtjatele sätestatud üldised kohustuse seoses teenustele ja sidevõrkudele juurdepääsu ja sidumisega. Sealhulgas on võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks, kui see on vajalik sideteenuste osutamiseks. Nimetatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele, kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi, kogu sidumiseks vajaliku teabe, sealhulgas võrguliideste parameetrid. TJA leiab, et ESS-i kuuendas peatükis (juurdepääs ja sidumine) sätestatud regulatsioon ei ole piisav juurdepääsust ja sidumisest keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks, kuna see on liialt üldsõnaline ning ei anna konkreetseid tähtaegu ja loetelu seadmetest ning teenustest, mis on vajalikud mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse tarbimiseks. TJA kaalus, kas juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleeme on võimalik vältida läbipaistvuskohustuste, mittediskrimineerimise kohustuste või hinnakohu stustega ning leidis järgmist: L äbipaistvuskohustused üksi ei oleks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks piisavad, kuna need kohustavad avaldada kõigile võrdsetel tingimustel sidumiseks ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalikku informatsiooni, kuid ei kohusta nimetatud teenuseid osutama. Mittediskrimineerimise kohustused ei ole juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohased, kuna on suunatud üksnes sideettevõtjate võrdse kohtlemise tagamisele, kuid ei taga sidumist ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse osutamist. Hinnakohustused ei ole samuti juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohased, kuna need reguleerivad sideettevõtja hindasid ja kulusid, kuid ei taga sidumist ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse osutamist. Arvestades eeltoodut leiab TJA, et juurdepääsust ja sidumisest keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks sobivaim ja proportsionaalseim on rakendada juurdepääsu kohustust, millega kohustatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja t muuhulgas sõlmima sidumislepinguid, siduma sidevõrgud ning osutama kõne lõpetamise teenust nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui kahe kuu jooksul peale vastava põhjendatud taotluse saamist. Kohustus sõlmida sidumisleping, siduda sidevõrgud ja seadmed ning osutada kõne lõpetamise teenust nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui kahe kuu jooksul peale vastava põhjendatud taotluse saamisest, on TJA hinnangul mõistlik, kuna sarnane kohustus kehtis märkimisväärse turujõuga ettevõtja ks tunnistatud sideettevõtjate suhtes ka eelmistel regulatsiooniperioodidel ning ükski märkimisväärse turujõuga ettevõtja ei ole teavitanud, et nimetatud kahekuuline tähtaeg oleks liiga lühike või neile muul viisil koormav. TJA, kaaludes kas Telia le, Elisale ja Tele2-le on juurdepääsu kohustuste kehtestamine vajalik ja proportsioonis ESS §-s 134 sätestatud eesmärkidega, hindas ESS § 51 lõikes 2 sätestatud faktoreid ja leiab, et: T elia , Elisa ja Tele2 sidevõrgus on sidumiseks ja kõne lõpetamiseks vajalike konkureerivate vahendite kasutamine või paigaldamine tehniliselt ja majanduslikult teostatav, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuvat sidumise ning juurdepääsu laadi ja liiki, kuna sidumine ja häälkõne lõpetamine ei ole neile uus teenus ja neil on olemas selle teenuse osutamiseks vajalikud teadmised ja kogemus ning ressurss; T elia , Elisa ja Tele2 sidevõrgus on juurdepääsu pakkumine mõistliku taotluse korral teostatav, võrreldes kasutatavate mahtudega, kuna suurenev häälkõne lõpetamise liiklus suurendab ka tulusid nimetatud liikluselt, mis omakorda tagab investeeringud sidevõrgu arendamiseks; T elia , Elisa ja Tele2 sidevõrgus juurdepääsu tagamine mõistliku taotluse alusel ei ole ülemäära koormav ega sea ohtu nimetatud sideettevõtjate esialgseid investeeringuid, kuna sidumise ja kõne lõpetamise osutamisest tulenev häälkõne lõpetamise liiklus suurendab ka tulusid nimetatud liiklusest, mis omakorda tagab investeeringute tasuvuse; juurdepääsu kohustus ei kahjusta konkurentsi kõneteenuste jaeturgudel pikema aja jooksul, kuna juurdepääsu kohustus tagab kõneteenuste osutamiseks vajaliku sidevõrkude lõppkasutajate vahelise ühenduse. See omakorda suurendab konkureerivate teenuste pakkumist ja soodustab majanduslikult tõhusat infrastruktuuril põhinevat konkurentsi. juurdepääsu kohustuse kehtestamine Telia le, Elisale ja Tele2-le edendab konkurentsi jaemüügi tasandil, kuna sidumine ja häälkõne lõpetamise teenuste osutamine soodustab konkurentide sisenemist kõneteenuste jaemüügi turule. juurdepääsu kohustuse kehtestamine Telia le, Elisale ja Tele2-le ei kahjusta nimetatud ettevõtjate intellektuaalse omandi õigusi; juurdepääsu kohustuse kehtestamine T elia le, Elisale ja Tele2-le edendab üleeuroopaliste teenuste osutamise võimalikkust, kuna sidumine ja häälkõne lõpetamise teenuste osutamine soodustavad konkurentide sisenemist kõneteenuste jaemüügi turule, mis omakorda edendab konkurentsi arengut. TJA leiab, et juurdepääsu kohustuste kehtestamine T elia le, Elisale ja Tele2-le on: mõistlik ja otstarbekas, kuna sellega tagatakse lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus; mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja ks tunnistatud sideettevõtjatele; l äbipaistev, kuna kohustus on kavandatud selliselt , et isikule oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.4.4 . Juurdepääsu kohustuste kehtestamine TJA kavandab nõuda Telia lt, Elisalt ja Tele2-lt konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul peatükis 4.4.1. kirjeldatud juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks, sideteenuste koos - talitusvõime ja läbivühendatavuse toetamiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punkti 5 ja § 51 alusel: 1) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes taotlevad sidevõrkude sidumist ja juurdepääsu mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenusele; 2) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenusele lubatud juurdepääsu jätkuvat võimaldamist; 3) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse osutamist hulgimüügi korras sideettevõtjatele nende teenuste edasimüümise eesmärgil; 4) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuste koostalituseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist; 5) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalike ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist; 7) mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele juurdepääsu pakkumist; 8) sidevõrkude või võrguvahendite sidumist. ESS § 64 lg 2 kohaselt on sideettevõtja, kelle suhtes on TJA kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse T elia , Elisa ja Tele2, kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuste iseloomule täitma järgmisi nõudeid: võimaldama teistel sideettevõtjatel kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele; võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet; kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele. Vastavalt ESS § 65 lõikele 1 võib sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui: sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või sidumise või juurdepääs kahjustab võrgu terviklikust. Vastavalt ESS § 64 lõikele 1 on sideettevõtja, kellele TJA on kooskõlas ESS § 50 lg 1 punktiga 5 või §-ga 63 kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud sõlmima sidumis- või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed TJA poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmed. Eelnevast tulenevalt peavad T elia , Elisa ja Tele2 sõlmima sidumislepingu, siduma sidevõrgud ja seadmed ning osutama mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenust nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui kahe kuu möödumisel vastava põhjendatud taotluse saamisest ning vältima objektiivsete asjaoludega põhjendamata viivitamist. 6.5. Mittediskrimineerimise kohustus 6.5.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk ja alused Mittediskrimineerimise kohustus on suunatud peatükis 6.5.2 kirjeldatud kvaliteedi- ja hinnadiskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide vältimisele. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärgiks on tagada , et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ei moonutaks konkurentsi ja tagaks sideettevõtjate võrdse kohtlemise eelkõige juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga, kes pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib allapoole seotud turgudel. TJA võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kehtestada mittediskrimineerimise kohustuse, mis peab tagama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning eriti vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtja , kes pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib jaemüügi tasandil, rakendab teiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja osutab teenuseid ja avaldab informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. 6.5.2. Diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid Diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid jagunevad kvaliteediga ja hinnaga seotud konkurentsiprobleemideks. Kvaliteedidiskrimineerimine seisneb teistele konkureerivatele sideettevõtjatele halvema kvaliteediga teenuste osutamises võrreldes endaga. Kvaliteedidiskrimineerimise läbi saab turgu valitsev ettevõtja kas tõsta konkurentide kulusid või piirata oma konkurentide poolt osutatavate teenuste väljamüüki. Hinnadiskrimineerimine jaguneb hinnadiskrimineerimiseks sideettevõtjate vahel ja hinnadiskrimineerimiseks sisemise ja välimise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel seisneb erinevate telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade rakendamises erinevatele sideettevõtjatele. Hinnadiskrimineerimisega sisemise ja välimise varustamise vahel on tegemist juhul, kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab temaga jaeturul konkureerivalt sideettevõtjalt hulgiteenuste eest kõrgemat hinda (sageli ka ülemäärast hinda), kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab oma jaeteenust pakkuvalt üksuselt. Ehk teisisõnu toimub diskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Hulgiteenuste turul võib märkimisväärse turujõuga vertikaalselt integreeritud sideettevõtja hinnadiskrimineerimise tagajärjel tõsta oma konkurentide kulusid jaeturul läbi ülemäärase hinna, mis võib viia konkurentide jaemüügi piiramiseni ning seeläbi üleüldise konkurentsiolukorra kahjustamiseni. 6.5.3. Mittediskrimineerimise kohustuse valiku analüüs TJA kaalus, kas diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleeme on võimalik vältida juurdepääsu kohustuste, läbipaistvuskohustuste või hinnakohustustega ning leidis järgmist: Juurdepääsukohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsi - probleemide ärahoidmiseks piisavad, kuna juurdepääsukohustused tagavad küll sidumise ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise teistele huvitatud sideettevõtjatele, kuid ei taga neile selliste teenuste osutamisel võrdseid tingimusi. Läbipaistvuskohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsi - probleemide ärahoidmiseks piisavad, kuna nimetatud kohustused sätestavad üksnes kohustuse avaldada kõigile isikutele võrdsetel tingimustel sidumiseks ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalik informatsioon, kuid ei kohusta osutama sidumise ja kõne lõpetamise teenust kõigile võrdsetel tingimustel (sh võrdse kvaliteediga, võrdse informatsiooni kättesaadavusega, võrdse teenuse osutamise tähtajaga, võrdsete nõuete ja toote omadustega). Hinnakohustus lahendab küll hinnadiskrimineerimisega seotud konkurentsi - probleemid, kuid ei lahenda kvaliteedidiskrimineerimisega seotud konkurentsi - probleemi. Arvestades eeltoodut leiab TJA, et diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks sobivaim ja proportsionaalseim on rakendada mittediskrimineerimise kohustust, millega kohustatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja t rakendama sideettevõtjate suhtes, kellele osutatakse mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid ja avaldama informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. Mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine Telia le, Elisale ja Tele2-le on: mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et nimetatud sideettevõtjad ei kasuta oma turujõudu konkurentsi kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt; mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul MTE- ks tunnistatud sideettevõtjatele; läbipaistev, kuna kohustus on kavandatud selliselt , et isikule oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.5.4 . Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine TJA kavandab kehtestada Telia le, Elisale ja Tele2-le konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul peatükis 4.4.3. nimetatud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks, konkurentsi moonutamise tõkestamiseks ja sideettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks ESS § 50 lg 1 punktis 3 sätestatud mittediskrimineerimise kohustuse. Mittediskrimineerimise kohustusest tulenevalt peavad Telia , Elisa ja Tele2 rakendama teiste sideettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid ja avaldama informatsiooni nendele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. 6.6. Läbipaistvuskohustused 6.6.1. Läbipaistvuskohustuste eesmärk ja alused Läbipaistvuskohustuste eesmärgiks aidata muuta sidevõrkude sidumise ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse läbirääkimisi kiiremaks, vältida vaidlusi ja anda turul tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunne selle kohta, et teenuste pakkumiste tingimused ei ole diskrimineerivad, ning tagada nimetatud teenuste jaoks vajaliku teabe võrdne kättesaadavus kõigile huvitatud sideettevõtjatele. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine on suunatud sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamise toetamisele. Läbipaistvuskohustus aitab kaasa juurdepääsuga, viivitamisega, diskrimineerimisega ja hinnaga seotud konkurentsiprobleemide lahendamisele. Samas ainult läbipaistvuskohustus üksi ei suuda üldjuhul nimetatud konkurentsiprobleeme lahendada või ära hoida. Läbipaistvuskohustust kasutatakse teiste kohustustega kaasneva- ning neid efektiivsemaks muutva kohustusena. Näiteks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamisele aitavad läbipaistvuskohustused kaasa sellega, et muudavad juurdepääsu tingimused kõigile kättesaadavaks, läbipaistvaks ning juurdepääsu ja sidumise läbirääkimised kiiremaks. Tehniliste liideste avatus ja läbipaistvus on aga sideteenuste koostalitusvõime tagamisel eriti olulised. Diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide lahendamisele aitavad läbipaistvuskohustused kaasa sellega, et annavad võimaluse tuvastada diskrimineerivat käitumist võimaldades vabalt jälgida ja võrrelda avalikustatud teenuste tingimusi, mille puhul diskrimineerimine võiks aset leida. Ülemäära kõrgete hindade rakendamise vältimist toetab läbipaistvuskohustus läbi hindade avalikustamise, mis aitab kiiremini nimetatud konkurentsiprobleemi tuvastada. TJA võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kehtestada kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele, ja tasude kohta. Samuti võib TJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kohustuse avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt ESS §-le 53. 6.6.2 . Läbipaistvuskohustuste valiku analüüs TJA kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid sidevõrkude sidumise ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele ja leidis järgmist: mittediskrimineerimise kohustus ei ole teabe kättesaadavuse tagamiseks piisav, kuna see ei taga teabe kompaktset (näiteks näidispakkumise kujul) avalikustamist konkreetse teenuse jaoks efektiivseimal viisil (näiteks veebilehel); juurdepääsu kohustused ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused ei ole piisavad, kuna nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi teabe kättesaadavuse kohta. Arvestades eeltoodut leiab TJA, et sidevõrkude sidumise ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse tagamiseks kõigile huvitatud isikutele on sobivaim ja proportsionaalseim rakendada läbipaistvuskohustust. See kohustab märkimisväärse turujõuga ettevõtja t avaldama sidevõrkude sidumise ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamisega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele, ja tasude kohta. Samuti kohustab läbipaisvuskohustus märkimisväärse turujõuga ettevõtja t avaldama näidispakkumise sidevõrkude sidumise ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt ESS §-le 53. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine T elia le, Elisale ja Tele2-le on: mõistlik ja otstarbekas, kuna mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse osutamise tingimuste ja hindade avaldamine aitab tagada lähedalt seotud turgudel konkurentsi ja stabiilsust; mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja ks tunnistatud sideettevõtjatele; läbipaistev, kuna kohustus on kavandatud selliselt, et i sikule oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.6.3 . Läbipaistvuskohustuste kehtestamine TJA kehtestab Telia le , Elisale ja Tele2-le mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul peatükkides 6.4.2 ja 6.5.2 nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamise ning sideteenuste koostalitusvõime ja läbivühendatavuse toetamiseks järgmised ESS § 50 lg 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 53 sätestatud kohustused: kohustus avaldada TJA nõudmisel sidevõrkude sidumise ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenusega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste (sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele) ja tasude kohta; kohustus avaldada sidumisteenuse näidispakkumine ja selle muudatused sidevõrkude sidumise ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse kohta, mis peab sisaldama ESS § 53 lõikele 2 vastavate teenuste osutamise kohaseid tingimusi (sealhulgas hindasid). Vastavalt ESS § 53 lõikele 4 on sideettevõtja, kellele on pandud näidispakkumise avaldamise kohustus, kohustatud näidispakkumise avaldama oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil ning esitama TJA nõudmisel ärakirja sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust. Vastavalt ESS § 53 lõikele 5 on TJA-l õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist sidumise teenuse näidispakkumisse, kui see ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega. Vastavalt ESS § 53 lõikele 6 peab sideettevõtja esitama TJA- le ärakirja näidispakkumisest erinevatel tingimustel sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust. 6.7. Hinnakohustus 6.7.1. Hinnakohustuse eesmärk ja alused Hinnakohustus võib osutuda vajalikuks, kui turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik . Hinnakohustus on suunatud hinnaga seotud konkurentsiprobleemide vältimisele. Hinnakohustuste kehtestamine edendab konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel ja aitab kaasa sideteenuse turu arengule . Nimetatud kohustus väldib ülemäärase hinna rakendamist, hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleeme. See omakorda tõkestab konkurentsi moonutamise või takistamise sideteenuste turgudel ning toetab üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning üle - euroopaliste sideteenuste koos - talitusvõimet ja läbivühendatavust. TJA võib sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja ks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga sidumist või juurdepääsu puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse (edaspidi hinnakohustused ) . Nimetatud hinnakohustusi võib TJA kehtestada tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtja l võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve. Kehtestades hinnakohustusi ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja l peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub TJA sideettevõtjale hinnakohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise meetod peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. Kohustuse valikul arvestab TJA muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga. Euroopa Komisjon on kehtestanud soovituse telefoni ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta (edaspidi Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovitus ). Selles leiab Euroopa Komisjon kokkuvõtvalt , et mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul peaksid riikide reguleerivad asutused märkimisväärse turujõuga ettevõtja le kehtestama tõhusa operaatori kuludele vastavad lõpetamistasud, kuna see tagab hinnaga s eo tud konkurentsiprobleemide tõhusaima vältimise ning edendab seeläbi teenuse pakkumise ja tarbimise efektiivsust. Nimetatud tasud peaksid olema sümmeetrilised. Tõhusate kulude hindamisel on soovitatav kasutada meetodit, mille puhul lähtutakse käesoleva aja kuludest ja kasutatakse tulevikule orienteeritud pikaajalistelt lisanduvatel kuludel põhinevat alt-üles modelleerimist (edaspidi pure BU LRIC me e tod ). Kui riikide reguleerivatel asutustel, kellel on ebapiisavalt vahendeid, on objektiivselt üle jõu käiv kohaldada soovitatavat meetodit, võivad asjaomased riikide reguleerivad asutused kasutada alternatiivset meetodit. Alternatiivsest meetodist tulenev mis tahes tasu ei tohi olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitatava meetodi alusel. 6.7.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid Alljärgnevalt on esitatud võimalikud hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja analüüsitud nende esinemise võimalusi praktikas. Sidevõrgus kõne lõpetamise turgudel võivad eksisteerida peamiselt ülemäärase hinna, hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleemid. Ülemäärane hind on hind, mis võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui võiks teenida efektiivse konkurentsiga turul. Selle konkurentsiprobleemi põhiliseks allikaks on operaatorite märkimisväärne turujõud kõnede lõpetamise üle oma sidevõrkudes. Eelkõige ilmneb ülemäärase hinna rakendamine juhtudel, kui kehtib helistaja maksab põhimõte, mistõttu kõne vastuvõtjad ei hooli piisavalt kuludest, mida teised osapooled neile helistades kannavad ning seega puudub märkimisväärne tasakaalustav ostja jõud. Seetõttu on operaatorid motiveeritud nõudma teistel sideettevõtjatelt kõne lõpetamise teenuste eest ülemäärast hinda, mis viib suure tõenäosusega ressursside ebaefektiivsete paigutusteni ning moonutatud hinnastruktuurideni. Hinnadiskrimineerimine jaguneb hinnadiskrimineerimiseks sideettevõtjate vahel ja hinna - diskrimineerimiseks sisemise ja välimise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel seisneb side võrgus erinevate kõnelõpetamise hindade rakendamises erinevatele sideettevõtjatele. Hinnadiskrimineerimisega sisemise ja välimise varustamise vahel on tegemist juhul, kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab temaga jaeturul konkureerivalt sideettevõtjalt hulgiteenuste eest kõrgemat hinda (sageli ka ülemäärast hinda), kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab oma jaeteenust pakkuvalt üksuselt. Ehk teisisõnu toimub diskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Hulgiteenuste turul võib märkimisväärse turujõuga vertikaalselt integreeritud sideettevõtja hinnadiskrimineerimise tagajärjel tõsta oma konkurentide kulusid jaeturul läbi ülemäärase hinna, mis võib viia konkurentide jaemüügi piiramiseni ning seeläbi üleüldise konkurentsiolukorra kahjustamiseni. Ristsubsideerimisega on tegemist juhul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt nõutakse hulgiturul kuludest kõrgemat (ülemäärast) hinda ning vertikaalselt allapoole seotud turul rakendatakse kuludest madalamat hinda (kuludest madalama hinna rakendamine on käsitatav ka röövelliku hinnakujundusena). Juhul kui hulgitasandi hind on ülemäärane ning jaetasandi hind röövellik (allapoole kulusid), annab see märkimisväärse turujõuga ettevõtja le võimaluse laiendada oma turujõudu vertikaalselt allapoole seotud turule. Seega on ristsubsideerimise üheks teguriks ülemäärane hind. See on hind, mis võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui võiks teenida efektiivse konkurentsiga turul. Eeltoodust järeldub, et ülemäärane hind takistab efektiivse konkurentsi toimimist, mis omakorda kahjustab lõppkasutajate huve. Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas ettevõtja on pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka lõppkasutajatest , tuleb ka mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul esineda võivaid konkurentsiprobleeme hinnata ennekõike potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidena. Samuti, kas sellised konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingituna praktikas realiseeruda. T elia , Elisa ja Tele2 omavad tehnoloogilistel põhjustel igaüks praegu ja ka tulevikus (lähima kolme aasta jooksul) mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu (sh 100%-list turuosa) ja antud turul kehtib helistaja maksab põhimõte ning puudub tasakaalustav ostja jõud . Seega on neil olemas võime kasutada oma turujõudu konkurentsi moonutamiseks läbi eelkirjeldatud ülemäärase hinna, hinnadiskrimineerimise ja/või ristsubsideerimise rakendamise. Telia le , Elisale ja Tele2-le on rakendunud mobiiltelefonivõrgus kõnele hinnaga seotud kohustused (sideturu regulaatori erinevate otsuste alusel) alates 2007 aasta novembrist. Käesoleval ajal rakendub neile Konkurentsiameti 16.08.2012 otsus nr 8.3-12/12-003, mille alusel peavad nimetatud sideettevõtjad rakendama mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamisel hinda, mis ei ole kõrgem, kui Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituses sätestatud meetodi ( pure BU LRIC me e tod ) alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Sellest tulenevalt rakendavad hetkel kõik kolme sideoperaatorit mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamisel ühesugust (sümmeetrilist) hinda 1,00 € senti minutis. Seega ülemäärase hinna, hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleemid käesoleval ajal puuduvad, kuna selle välistab rakendatud hinnakohustus. Samas on teada, et ajalooliselt on nimetatud ettevõtjad rakendanud oluliselt kõrgemaid (ülemääraseid) mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid ( vt joonis nr 12 ). Samuti on kõik hinnaga langetused ajalooliselt toimunud ainult läbi vastava reguleeriva asutuse otsuse. Vabatahtlikult ülemääraseid hindasid sideettevõtjad langetanud ei ole. Seega eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et ilma vastavate kohustuse rakendamiseta võivad märkimisväärse turujõuga ettevõtja d ära kasutada oma turujõudu ülemäärase mobiiltelefonivõrgus kõnelõpetamise hinna rakendamiseks. Joonis 12 . Mobiiltelefonivõrgus kõnelõpetamise hindade muutus aastatel 2007-2015. 6.7.3. Hinnakohustus te valiku analüüs Alljärgnevalt on analüüsitud märkimisväärse turujõuga ettevõtja le rakendatavaid erinevaid võimalike kohustusi, leidmaks kohustust, mis tagaksid kõne lõpetamise teenuse puhul hinnaga seotud konkurentsiprobleemide tõhusaima vältimise. Esmalt vaadeldakse hinnakohuse teise kohustustega asendamise võimalikkust ja seejärel erinevaid hinnakohustuste rakendamise meetodeid . 6.7.4. Hinnakohustuse teiste kohustustega asendamise võimalikkuse analüüs P eatükis hinnatakse, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtja le rakendatavat hinnakohustust on võimalik ja otstarbekas asendada mõne muu ESS- i s sätestatud kohustusega nagu näidispakkumise avaldamise - , juurdepääsu - , läbipaistvuse - , mittediskrimineerimise - või kuluarvestuse lahususe kohustusega. Näidispakkumise avaldamise - ja juurdepääsukohustused ei ole piisavad hinnaga seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks, kuna nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi kõnede lõpetamise hinna alandamise kohta. Jaehindadele läbipaistvuse kohustuse rakendamine (kõne jaehinnas on välja toodud selles sisalduv kõne lõpetamise hind) võib ülemäära kõrgete hindade kehtestamise probleemi leevendada juhul, kui erinevatesse sidevõrkudesse tehtavate kõnede hindadest teadlikud lõppkasutajad saavad oma nõudlust reguleerida vastavalt kõne lõpetamise hindade muutusele. Arvestades numbriliikuvuse nõuet, mille tõttu lõppkasutajal on mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud mobiiltelefoninumber, ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik mobiiltelefoninumbri järgi tuvastada, millise operaatori teenust kõne adressaat kasutab. Selleks peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, kus võrgus asub lõppkasutaja number, millele ta helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet“ või valida mõni muu number. Seetõttu ei pruugi lõppkasutajad reageerida kõne lõpetamise hindade tõstmisele. Samuti ei anna jaehindade läbipaistvus garantiid, et need hinnad ei oleks ülemääraselt kõrged. Eeltoodust lähtudes ei lahenda hulgitasandil läbipaistvuskohustuse kehtestamine iseenesest jaehindade läbipaistvusega seonduvaid probleeme. Mittediskrimineerimis - ja läbipaistvuskohustuse koos kuluarvestuse lahususe kohustusega rakendamine ei takista märkimisväärse turujõuga ettevõtja t rakendamast mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise ülemääraseid hindasid. Sellised kohustused muudaksid küll võrgusiseste kõnede lõpetamise kulud nähtavaks ja kohustaksid märkimisväärse turujõuga ettevõtja t pakkuma nii oma jaeüksusele , kui ka teistele operaatoritele samaväärseid mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid. Samas ei kohusta nimetatud sätted märkimisväärse turujõuga ettevõtja t pakkuma teistele sideettevõtjatele võrgusiseste kõnede kuludega samaväärset kõne lõpetamise hinda. Seega võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja nii teistele operaatoritele kui ka oma jaeüksusele ülemäära kõrgete kõne lõpetamise hindade rakendamisel samaaegselt rakendada lõpp-kasutajatele oluliselt madalamaid jaehindu, mis ei arvesta teenuse täielike kuludega ning seeläbi piirata teiste operaatorite jaemüüki. Kuna eelkirjeldatud kohustused ei ole hinnaga seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavad, on vajalik ja otstarbekas mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul hinnaga seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks, samuti lõppkasutajate kasu suurendamiseks ning efektiivse ja pideva konkurentsi kaitseks rakendada märkimisväärse turujõuga ettevõtja le hinnakohustusi , mis sätestavad rakendatava hinna suuruse. 6.7.5. Hinnakohustus t e valiku analüüs 6.7.5.1 V õimaliku d hinnakohustused Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja t ele hinnakohustuste kehtestamisel kaalus TJA hinnakohustus te rakendamisel järgnevaid meetodeid : „ jaehind miinus meetod “ ; „ kuludele orienteeritud hinna arvestamise meetod “ ; „ võrreldavate hindade ( benchmark ) meetod “ . „ Jaehind miinus meetodi “ korral määratakse reguleeritava hulgiteenuse hind järgnevalt: jaeteenuse tuludelt lahutatakse hulgiteenusega mitteseotud jaeteenuste kulud ja liidetakse hulgiteenusega seotud põhjendatud kulud. Kuludele orienteeritud hinna korral peab reguleeritav hind põhinema teenuse kuludel. Olenevalt regulatsiooni eesmärgist saab „ kuludele orienteeritud hinna arvestuse meetodi “ koostamisel lähtuda järgmistest valikutest: teenuse jaoks vajalike varade (sidevõrgu) mahu hindamise meetodid tegelikult kasutusel olev sidevõrk ehk varasid hinnatakse ülevalt-alla ( top-down ) teoreetiliselt antud riigi jaoks optimaalseim ja efektiivsetele konkurentsitingimustele vastav sidevõrk ehk varasid hinnatakse alt-üles ( bottom-up ) varade kulubaas varade tegelikud ajaloolised väärtused ( HCA - historical cost accounting ) varade käesoleva aja väärtused ( CCA - current cost accounting ) kulude jaotus meetodid teenustele jaotatakse kõik kulud proportsionaalselt ehk täielikult jaotatud kulud ( FDC – full distributed costs ) teenusele jaotatakse ainult kulud, mis ei eksisteeri (välditavad kulud), kui teenust ei osutata ehk teenusega lisanduvad kulud ( IC – incremental costs ) teenusele jaotatakse ainult kõne liiklusega seotud pikaajaliselt lisanduvad kulud ( pure LRIC – pure long run incremental costs ) teenusele jaotatakse kõne liiklusega ja kõne liiklusega mitte seotud pikaajaliselt lisanduvad kulude ( LRIC - long run incremental costs ) teenusele jaotatakse kõne liiklusega, kõne liiklusega mitte seotud ja teatud osa üldistest püsikuludest ( LRIC+ long run incremental costs plus ) Iga erinev eelnimetatud „ kuludele orienteeritud hinna arvestamise meetod “ annab tulemuseks erineva teenuse hinna. Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituses leiab Euroopa Komisjon, et mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul peaksid riikide reguleerivad asutused MTE- le kehtestama tõhusa operaatori kuludele vastavad lõpetamistasud ja nimetatud tasud peaksid olema sümmeetrilised (kõigil märkimisväärse turujõuga ettevõtja t el ühesugused). Tõhusate kulude hindamisel on soovitatav kasutada meetodit , mis lähtub käesoleva aja kuludest ( CCA ) ja kasutab tulevikule orienteeritud ainult kõne liiklusega seotud pikaajalistelt lisanduvatel kuludel põhinevat ( pure LRIC ) alt-üles modelleerimist ( BU ). Käesoleval ajal määratakse Euroopas Liidus mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinda nimetatud pure BU LRIC meetodi alusel 20 liikmesriigis. Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasude reguleerimise soovituse selgituskirja peatükis 4 on põhjendatud pure BU LRIC me e todi vajalikkust ja asjakohasust kõne lõpetamise hinna reguleerimisel järgmiselt (lühendatud): Fikseeritud- ja mobiilsidevõrkude vahelise konvergentsi (lähenemise) suurenemise keskkonnas ning eesmärgiga edendada jätkusuutlikku konkurentsi ja investeeringuid kõigil telekommunikatsiooniturgudel, on oluline, et regulatsioon on nii palju, kui võimalik tehnoloogiliselt neutraalne ja tagab, et ei eksisteeriks konkurentsi moonutusi ega piiranguid ning et efektiivne investeerimine ja innovatsioon oleks soodustatud. Need põhimõtted on sätestatud raamdirektiivi artiklis 8 ja hõlmavad siseturu arendamist läbi järjepideva regulatiivse praktika ja -raamistiku kohaldamise. Eespool nimetatud kaalutlused tähendavad, et sarnastes tingimustes ja sarnaste turutõrgete korral peaks kohaldama sarnaseid hinnaarvestuse põhimõtteid. Regulaatorid võivad hinnaarvestusse kaasata kulusid, mis on kantud reguleeritava sideettevõtja poolt ajalooliselt rajatud sidevõrgu investeeringutena (tegelikud ehk ajaloolised kulud) või kulusid, mis tekivad investeeringutest, kui mõtteline sidevõrk ehitatakse täna (tänapäevased kulud ehk nüüdisväärtus ). Kuigi mõlemaid lähenemisviise võib põhimõtteliselt kasutada, täitmaks efektiivsuse eesmärki, on tänapäevaste kulude lähenemine konkurentsivõimelise efektiivsuse standardiga siiski rohkem kooskõlas, kuna tiheda konkurentsiga turul määratakse hinnad valitseva tehnoloogia alusel. Konkurentsivõimelises keskkonnas konkureerivad operaatorid tänapäevaste kulude alusel ja ei hüvitata kulusid, mis on tekkinud ebaefektiivsusest. Samuti ei tohiks reguleerimise kaudu lubada kõrgete kuludega ettevõtjatel kanda oma ebaefektiivsust lõpptarbijatele edasi. Ettevõtjatel, kellele hüvitatakse tegelikud kulud, on vähe stiimuleid efektiivsuse suurendamiseks. Sellises olukorras ettevõtja, kes suudab lõpetada kõnesid odavamalt, ei ole ettevõtja, kes saab kasu efektiivsuse kasvust. Vastupidi, hoopis vähem efektiivne (konkureeriv) sideettevõtja, kes maksab madalamat kõne lõpetamise tasu (suurema efektiivsusega sideettevõtjale), saab seeläbi põhjendamatu konkurentsieelise. Sobiva kulubaasi valiku tegemine on seotud kulumudeli valikuga, st kas valida ülevalt-alla kulumudel ( top-down ), alt-üles kulumudel ( bottom-up ) või nende kahe hübriidne kulumudel. Ülevalt-alla kulumudeli algseks infoallikaks on ettevõtja poolt kantud tegelikud kulud (ehk ajaloolised kulud). Alt-üles kulumudelid kasutavad lähtepunktina nõudluse andmeid, mille alusel, kasutades majandus-, inseneri- ja raamatupidamispõhimõtteid, piiritletakse efektiivne sidevõrk, mis on võimeline teenindama nimetatud nõudlust. Alt-üles kulumudelid võimaldavad rohkem paindlikust sidevõrgu efektiivsuse osas ja vähendavad sõltuvust reguleeritud ettevõtja andmetest. Alt-üles kulumudel on sünonüüm efektiivse sideettevõtja sidevõrgu teoreetilisele kontseptsioonile, sest see peegeldab kasutuses olevate seadmete koguse asemel vajatavate seadmete kogust ja mudel ignoreerib pärandkulusid ( legacy costs ). Alt-üles kulumudel ei taga, et kõik tegelikult (ajalooliselt) kantud kulud (investeeringud) saavad lõpuks reguleeritud teenuse poolt kaetud. Tulevikku suunatud perspektiivi kohaselt valiks uus turule sisenev operaator pakettkommutatsiooni põhise sidevõrgu, kus kõik pakutavad teenused edastatakse üle IP tuumikvõrgu. Arvestades, et efektiivsete kulude tasandikohaste kõne lõpetamise tasude reguleerimise eesmärgiks on kajastada olukorda, mis oleks valdav konkurentsi tingimustes, tähendab see kulumudeli koostamist kõige tõhusamatest tehnoloogiatest lähtudes, mis on kulumudeli koostamise hetkel kättesaadavad. Tiheda konkurentsiga turul valiks uus turule siseneja kõige tõhusama kättesaadava tehnoloogia, see tähendab, et ülekandevõrk põhineks järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN – next generation network ). Seega alt-üles kulumudel ehitatakse üles eeldusega, et ülekandevõrk põhineb järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN) ulatuses, mille kulusid on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata. See tähendab ka seda, et kõneliiklus tuleb muundada IP põhiseks. Kuna sidevõrgud seotakse käesoleval ajal valdavalt ikkagi läbi aegmultipleksimise (TDM – time division multiplexing ) tehnoloogia, siis on vaja lisada alt-üles kulumudelile meediumilüüse ( media gateways ), et tagada sidumine operaatoritega, kes kasutavad tavatelefonivõrgu (PSTN) põhiseid seadmeid. Otsustades kõne lõpetamise reguleeritud hulgimüügi hinna õige taseme üle, on oluline tagada, et rakendatav meetod soodustab tõhusat tootmise ja tarbimise otsuste tegemist ning minimeerib kunstlikke ülekandeid ja moonutusi konkurentide ja tarbijate vahel. Seega peaksid reguleerivad asutused rakendama kulumudeleid, mis seavad hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad lisanduvatele kuludele nii lähedale kui võimalik. Mida lähemal on kõigi sideettevõtjate kõne lõpetamise hind lisanduvatele kuludele, seda tõenäolisem on, et see toob kaasa kõige tõhusama ja vähem moonutatud kõne lõpetamise teenuse kasutamise ja väheneb selliste probleemide ohtu, nagu ristsubsideerimine sideettevõtjate ja klientide vahel, ebaefektiivne hinnakujundus ja -investeeringud. Seetõttu on õigustatud kohaldada ainult kõne liiklusega seotud lisanduvate kulude jaotamise meetodid (pure LRIC), kus asjakohaseks lisanduvaks kuluks on hulgimüügi kõne lõpetamise teenus, mis sisaldab ainult neid kulusid, mis ei eksisteeriks, kui seda teenust enam ei toodetaks (st välditavad kulud). Pure LRIC lähenemine tunnistab olulise eesmärgina lühiajalisel piirkulul hinnaarvestust ( short-run marginal cost pricing ). Samuti, kuna sidevõrgul põhinevate teenuste kulude struktuuri iseloomustatud olulisel määral püsikulud ja eeldades, et kõik kulud muutuvad pikas perspektiivis muutuvkuludeks, on seega tagatud teenuse põhiste püsikulude ja muutuvkulude katmine, mis lisanduvad osutatavale teenusele pikas perspektiivis. Peamine eelis lisanduvate kulude meetodi (nimetatakse ka välditavate kulude meetodiks) korral, mis kaasab ainult efektiivsed kulud, on, et see edendab efektiivseid tootmise ja tarbimise otsuseid. See saadab korrektseid signaale kõnet algatavatele sideettevõtjatele seoses nende tegevusega tekitatud kuludega, misläbi nad saavad kohandada oma käitumist kõige efektiivsemal viisil. Näiteks võivad kõne lõpetamise hinnaga kaetud sidevõrgu kulud, mis ei tulene otseselt kõnealuse teenuse osutamisest, põhjustada moonutatud signaale ja kõrgemaid hindasid kõne lõpetamise teenust ostvatele kõnet algatavatele sideettevõtjatele ja seega ka nende jaeklientidele . Selle tulemusena ristsubsideeritakse kõnet lõpetava sideettevõtja investeerimiskulusid kõnet algatava sideettevõtja poolt ja see võib põhjustada ka optimaalsest väiksemat kõnede arvu sidevõrkude vahel. Lisanduvatel kuludel põhinevad reguleeritud kõne lõpetamise tasud leevendavad eespool nimetatud moonutusi ja tagavad ühtlasema ja tasakaalustatuma reguleeriva raamistiku. Sellised tasud vähendavad ristsubsideerimise ulatust kliendigruppide vahel (näiteks fikseeritud- ja mobiilside vahel) ja ka suuremate ja väiksemate sideettevõtjate vahelise kõnede liikluse tasakaalustamatusest tulenevate rahaliste kahjude mõju. Seega võib eeldada, et kõne lõpetamise tasud, mis pikas perspektiivis ühtlustavad teenuse osutamisega lisanduvad kulud, toovad kaasa suurema konkurentsi ja madalamad jaehinnad klientidele, samas tagavad ka efektiivsete kulude katmise ja asjakohased investeerimise stiimulid. Pure LRIC lähenemise korral kaasatakse ainult kulud, mille eksisteerimine lakkab, kui hulgimüügi kõne lõpetamise teenuse osutamine lõpetataks. Sageli on väidetud, et kuna suur osa ühistest ja üldistest kuludest ( joint and common costs ) ei ole hulgimüügi kõne lõpetamise teenusega lisanduvad kulud, tuleks ette näha nende lisamine LRIC kulumudelisse kas juurdehindlusena ( mark-up ) või defineerida lisanduvaid kulusid laiemalt. Väidetakse ka seda, et mitme tootega ettevõtete korral, jaotades ühised ja üldised kulud Ramsey hinnakujunduse teel, kaasneks sellega sotsiaalselt kõige optimaalsem tulemus. See tähendab hinnakujundust, mille puhul juurdehindlus ( mark-up ) on omistatud vastavalt üksikute teenuste elastsusele. Siiski nõuab nimetatud elastsuse täpselt kindlaks määramine märkimisväärselt palju informatsiooni. Lisaks, isegi kui Ramsey hinnakujundus põhimõtteid rakendada kõne lõpetamise hinnale, eksisteerib märkimisväärne oht, et vastavad (reguleerimata) jaehinnad ei ole seatud Ramsey hinnakujunduse põhimõte kohaselt ja üldine heaolu seeläbi väheneb. Lisaks, nagu eespool öeldud, eksisteerivad kulude jaotusprobleemid ja konkurentsiprobleemid (nt fikseeritud ja mobiilside operaatorite vahel ning väiksemate ja suuremate sideettevõtjate vahel), mis on seotud lisanduvatele kuludele täiendava juurdehindluse ( mark-up ) võimaldamisega kõne lõpetamise turgudel. Samuti tuleb märkida, et Euroopa Liidus eksisteeriv kuludele orienteeritud hulgimüügi kõne lõpetamise hinna tarbeks kulude jaotamise väljatöötatud süsteem, nimetusega helistaja sidevõrgu operaator maksab ( Calling Party Network Pays ) eeldab, et helistaja on ainus osapool, kes põhjustab kõnega kaasnevaid kulusid. Siiski on oluline mõista, et nii helistaja kui ka kõnet vastu võttev osapool põhjustavad ühiselt tehtava kõne ja saavad sellest kõnest ka ühiselt kasu. Kui vastuvõtja ei saaks kõnest kasu, siis ta ei nõustuks kõnet vastu võtma. Selles osas erineb kõne lõpetamise turg teistest turgudest, kus kulude loomisega kaasnev kasu saab omistada ainult ühele poolele. Traditsiooniline kulude põhjusliku seose põhimõtte järgi on kulupõhiste hindade sätestamisel soovitatav, et kulude looja peaks olema ka kulude kandja. Arvestades kõne lõpetamise kahepoolset loomust, siis mitte kõik kõne lõpetamisega seotud kulud ei pea tingimata olema kaetud hulgimüügi tasumääraga, millega maksustatakse kõnet algatav sideettevõtja. Isegi kui hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad oleks nullis, siis kõnet lõpetav sideettevõtja omaks ikkagi võimet katta kõne lõpetamisega seotud kulud mitte-reguleeritud jaeteenuste tasudest. Pigem on küsimuseks, kuidas jaotada rahalised ülekanded sideettevõtjate vahel nii, et oleks kõige paremini tagatud majanduslik tõhusus tarbijate hüvanguks. Viimase aja majandusealases kirjanduses on märgitud, et mobiiltelefonivõrkudes (sama kehtib ka telefonivõrkude kohta) esineva kõne välismõjude ( call externalities ) olemasolu tõttu eksisteerivad tugevad stiimulid rakendada võrgu sisestele ja võrkude vahelistele kõnedele erinevaid hindasid. Seda seetõttu, et kõrged, piirkulusid ( marginal costs ) ületavad mobiiltelefonilt mobiiltelefonile kõne lõpetamise tasud vähendavad teiste sideettevõtjate sidevõrkude atraktiivsust ja seega ka nende konkurentsivõimet. See teooria viitab sellele, et piirkuludest kõrgemad mobiiltelefonivõrgu kõne lõpetamise tasud (sama kehtib ka telefonivõrkude kõne lõpetamise tasude kohta) võivad viia püsivate netomakseteni väiksemate sidevõrgu operaatorite poolt suurematele sidevõrgu operaatoritele. Kuna ka sidevõrkude vaheliste kõnede jaehinnad on kehtestatud ülalpool kulusid, siis tähendab see seda, et väiksemad sidevõrgud saavad ka suhteliselt vähem kõnesid. Seega, vastava kirjanduse kohaselt põhjustavad kõne lõpetamise tasud, mis on kõrgemad, kui kõne lõpetamise teenuse piirkulu, strateegiliselt tekitatud mõjusid, mis võivad kahjustada väiksemate sidevõrkude operaatoreid. Lisaks võib väita, et kõrged minutipõhised kõne lõpetamise tasumäärad survestavad sideettevõtjaid rakendama minutipõhiseid jaehindasid, piirates seeläbi võimalike uuenduslike pakkumiste teket, nagu näiteks need, mis põhinevad püsitasudel ( flat-rate tariff ), mis omakorda võiksid soodustada suuremat jaetarbimist . 6.7.5.2 Hinnakohustuse valimine Hinnakohustuste valimisel peab eelkõige lähtuma ESS § 52 lõikest 1 ja 2, mis sätestavad, et TJA võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve . Selleks j a soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse , võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub TJA sideettevõtjale nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise meetod peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel . Arvestades mobiiltelefoni jaeteenuste turu konkurentsiolukorda, on „ jaehind miinus meetodi “ hinnakohustuse rakendamise l puuduseks võimalus, et konkurentsiolukord kõneteenuste jaeturul surub jaeteenuste hinnad alla teenuse osutamise kulude, mis viiks ka mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna alla teenuse osutamise kulude. See aga ei ole kooskõlas ESS § 52 lõikega 2, kuna sellisel juhul ei arvestataks sideettevõtjate poolt tehtud investeeringuid ja mõistliku kasumi teenimise võimaldamist. Selleks, et tagada märkimisväärsele turujõuga ettevõtjale võimalus teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske ja soodustada sideettevõtjate investeerimist analüüsis TJA a lljärgneva s tabelis nr 6 kõne minuti kulu si d TJA ei kehtesta nimetatud kulude alusel mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinda, vaid kasutab neid kulusid hindamaks, kas kehtestava hinnakohustusega on võimalik tagasi teenida tehtud investeeringud, jätkuvalt investeerida ja teenida mõistliku kasumit. Kulude analüüsimisel on l ähtu tud põhimõttest, et igasugune kulude katmise mehhanism või hinnakujund usmeetod peab teenima efektiivse - ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu . Tabel 6 . Mobiiltelefonivõrgus kõne minuti kulu arvestus Mobiiltelefonivõrgus kõne minuti kulud arvesta ti tabelis nr 6 järgmiselt : Leiti m obiiltelefonivõrguga seotud kogukulud (tabel nr 6 rida 8) . Selleks liideti märkimisväärse turujõuga ettevõtjat e 2014 majandus a asta aruande kõik kulud (tabel nr 6 rida 6) ja lahutati sellest fikseeritud sidevõrguga seotud kulud (tabel nr 6 rida 7). Kuna Elisa ja Tele2 fikseeritud sidevõrguga seotud kulude osakaal kogu kuludest on vä ike , siis neid kogukuludes ei eraldatud . Saadud mobiiltelefonivõrguga seotud kogu kulud est eraldati mobiiltelefonivõrgu s edastatavate kõne de kulud (tabel nr 6 rida 10) , eraldamise aluseks võeti kõne ja andmeside teenus t e mahtude osakaalud (tabel nr 6 rida 9) . Kõne teenuse mahu osakaalu saamiseks (vt tabel nr 7 rida 6 ) teisendat i sidevõrku läbiv ad kõne de minutid andmeside Gbait ideks (vt tabel 7 rida 3) ja jagati see kõne ja andmeside mahtude summaga (vt tabel 7 rida 4) . Kõne minuti teisendamisel andmemahuks ( Gbaiti ) lähtu ti asjaoludest , et kõne edastamine vajab andmesidet kiirusega 64kbit/s, kaheksa biti moodustavad ühe baidi ja ühes Gbaidis on 1 000 000 k baiti . Seega kõne poolt ühes minutis tarbitav andmesidemaht 0,00048 Gbaiti arvestatakse järgmiselt 6 0 *6 4 /8/1000000. Kõneliikluse osakaal kogu sidevõrku läbivast liiklusest näitab kulude õiglast jaotust erinevate teenuste vahel. Samuti tagab see ka tulevikus kõnega seotud kulud e jätkusuutliku kat mise , kuna andmesideteenuste mahu kiire kasvu tulemusel on kõnega tulevikus seotud aina vähem kulusid. Tabel 7 . Sidevõrgu liikluse osakaalud andmeside ja kõne vahel Arvestati mobiiltelefonivõrguga seotud põhivaralt teenitav mõistlik kasum (vt tabel nr 6 rida 13) , mi lleks võeti majandusaasta aruandest keskmine kasutatav põhivara maht (vt tabel nr 6 rida 11) ja lisati käibevara (5% sidumisteenuse käibest) ja korrutati see Euroopa Liidu liikmesriikides mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna arvestamisel kasutatava te WACC -de (kapitali kaalutud keskmine hind) keskmisega (vt tabel nr 6 rida 12) . Nimetatud Euroopa keskmine WACC (10,1%) on arvestatud BEREC-i raporti „ Regulatory Accounting in Practice 2015 “ aluseks olevate l andmete l , mis ei ole avalikud, vaid ainult BEREC-i töögrupi sisemiseks kasutamiseks. T elia põhivarast on maha võetud fikseeritud sidevõrguga seotud vara. Tele2-l ja Elisal võeti põhivarast maha seal kajastatud laenunõuded, kuna need ei ole seotud kõne edastamise teenuse osutamise kuludega. Arvestati kokku iga märkimisväärse turujõuga ettevõtja majandusaastal edastatud kõneminutite mahud (vt tabel nr 6 rida 16), nii mobiiltelefonivõrgust algatatud kui ka mobiiltelefonivõrku lõpetatud kõneminutid. Määrati mobiiltelefonivõrgus edastatud kõne minuti kulu (vt tabel nr 6 rida 17) . Täpsemalt kõne ühe poole minuti kulu ehk kõne lõpetamise kulu. Selleks liideti mobiiltelefonivõrgus edastatavate kõnede kulu (tabel nr 6 rida 10) ja mobiiltelefonivõrguga seotud põhivaralt teenitav mõistlik kasum (vt tabel nr 6 rida 13) ning jagati see edastatud kõneminutite mahu ga (vt tabel nr 6 rida 16) . Kulude analüüsist selgus, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjate kõne kulud mobiiltelefonivõrgus jäävad vahemikku 0,47 – 0.80 € senti minut. Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituse kohaselt peaksid riikide reguleerivad asutused mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestama tõhusa operaatori kuludele vastavad sümmeetrilised lõpetamistasud, mille puhul lähtutakse käesoleva aja kuludest ja kasutatakse tulevikule orienteeritud pikaajalistelt lisanduvatel kuludel põhinevat alt-üles modelleerimist ( pure BU LRIC meetod ). See tagab hinnaga s eo tud konkurentsiprobleemide tõhusaima vältimise ning edendab seeläbi teenuse pakkumise ja tarbimise efektiivsust. Eeltoodud tabelis nr 6 esitatud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise minuti kulu arvestus ei vasta nimetatud põhimõtetele, kuna märkimisväärse turujõuga ettevõtjate minuti kulud on ebasümmeetrilised (iga operaatori kulud on erinevad) ja kasutatud on tegelikel ajaloolistel kuludel põhinevat täielikult jaotatud kulude arvestust ( TD FDC – top-down full distributed cost accounting ). Tagamaks võimalike konkurentsiprobleemide tõhusaim vältimine ning edendada seeläbi teenuse pakkumise ja tarbimise efektiivsust on otstarbekas lähtuda Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovitusest ja rakendada „ võrreldavate hindade meetodid “ , mis põhineb Euroopas rakendatud pure BU LRIC meetodi põhiste kõne lõpetamise hindade keskmisel ja milline võimalus on sätestatud ka ESS § 52 lõikes 2 ning Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituse artiklis 12. M ärkimisväärse turujõuga ettevõtja t ele rakendub „ võrreldavate hindade meetodi “ põhine hinnakohustus alates 2007 aasta novembrist. Täpsemalt rakendub m ärkimisväärse turujõuga ettevõtja t ele hinnakohustus, mille kohaselt kõne lõpetamise hind ei tohi olla kõrgem, kui Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituses sätestatud meetodi ( pure BU LRIC meetod ) alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Sellest tulenevalt rakendavad hetkel kõik kolm märkimisväärse turujõuga ettevõtja t mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamisel ühesugust (sümmeetrilist) hinda 1,00 €senti minut. Nimetatud hind on arvestatud BEREC-i 2014 juuli sisemise raporti alusel. Kõige hilisema BEREC-i raporti (2015 jaanuar) alusel on vastav hind 0,92 €senti minut, mis on arvestatud järgmiselt: Tabel 8 . Euroopa Liidus pure BU LRIC meetodi põhise keskmise mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna leidmine P raegune kehtiv ja kõige h ilisema BEREC-i raporti (2015 jaanuar) alusel arvestatud „ võrreldavate hindade meetodi “ põhine (Euroopa Liidus pure BU LRIC meetodi põhi n e keskmine) kõne lõpetamise hind (vastavalt 1,00 €sent minut ja 0,92 €senti minut ) on kõrgem kui mobiiltelefonivõrgu kõne kuludest (tabel nr 6 ) lähtuv hind ning tagab märkimisväärse turujõuga ettevõtja t ele kõnega lõpetamisega seotud kulud, tehtud investeeringute katmise ja mõistliku kasumi. „ Võrreldavate hindade meetodi “ rakendamine on otstarbekam ja mõistlikum, kui Eesti põhise pure BU LRIC meetodi juurutamine, kuna selle rakendamine on nii märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kui regulaatorile vähem koormavam ning annab samaväärse tulemuse kui Eesti põhin e pure BU LRIC meetod . Euroopa riikides rakendatud pure BU LRIC meetodi põhis t e mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hin d a de erinevus jääb vahemikku 0,405 ja 1,226 € senti minut (vt joonist 13 ). Tulenevalt nimetatud vahemiku aluseks oleva valimi piisavast mahust (21 riiki) jääks TJA hinnangul Eesti põhise pure BU LRIC meetodi juurutamise korral nimetatud meetodi alusel arvestatud Eesti märkimisväärse turujõuga ettevõtja t e mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind samasse vahemikku Euroopa riikides käesoleval ajal rakendatavate vastavate hindadega. TJA arvestuste kohaselt teeniksid märkimisväärse turujõuga ettevõtja d võrreldes praeguse „ võrreldavate hindade meetodi “ põhise kõne lõpetamise hinnaga (1,00 € senti minut) Euroopa riikide kõige madalama pure BU LRIC meetodi põhise kõne lõpetamise hinna korral (0,405 € senti minut) kolme sideettevõtja peale aastas kokku ca 800 000 € vähem tulu (sidumisliikluse tulud – väljamaksed teistele operaatoritele) ja Euroopa riikide kõige kõrgema pure BU LRIC meetodi põhise kõne lõpetamise hinna korral (1,226 € senti minut) ca 300 000 rohkem tulu kui praegu (vt joonis nr 13) . Seega „ võrreldavate hindade meetodi “ põhised kõne lõpetamise teenuse aasta tulud ei erine oluliselt pure BU LRIC meetodi alusel arvestatud kõne lõpetamise teenuse aasta tuludest eelkõige, kui võrrelda nimetatud tulude erinevusi märkimisväärse turujõuga ettevõtja t e mobiiltelefonivõrgus kõne osutamise kogutuluga, mis oli 2014 aastal ca 96 000 000 €. Sellest tulenevalt omab „ võrreldavate hinda de meetodi “ põhiste hindade rakendamine samaväärset mõju hinnaga seotud konkurentsiprobleemide lahendamisele, kui pure BU LRIC meetodi põhiste hindade rakendamine . Samuti on „ võrreldavate hinda meetodi “ põhiste hindade rakendamine pure BU LRIC meetodi põhiste hindade rakendamis e ga sarnasema mõju ga hinnaga seotud konkurentsiprobleemide lahendamisele kui tabelis nr 6 esitatud kulude alusel arvestatud kõne lõpetamise hindade rakendamine , kuna „ võrreldavate hinda de meetodi “ põhise kõne lõpetamise hinna alusel saadav tulu erine b pure BU LRIC meetodi alusel arvestatud kõne lõpetamise teenuse tulude st vähem , kui tabelis nr 6 esitatud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise minuti hindadest (0,75; 0,47 ja 0,80 € senti) lähtuv tulu . Joonis 13 . Mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad Euroopas 2015 (€senti/min) „ Võrreldavate hindade meetodi “ põhine hinnakontrolli kohustus teenib efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse tulemuseks on mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu teenuste hindade sümmeetrilisus ja kulutõhusus. Seega väheneb neile alternatiivsetele sideettevõtjatele, kellele on märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt mobiiltelefonivõrgus osutatav kõnelõpetamise teenuse kasutamine märkimisväär ne kulu, peatükis 6 .7.2 kirjeldatud hinnaprobleem . Seega väheneb nende sideettevõtjate turult väljatõrjumise oht ning luuakse eeldused lõppkasutajatele osutatavate jaeteenuste hindade alanemiseks . See omakorda tagab lõppkasutajate kasu ja tekit ab side turul efektiivse konkurentsi. „Võrreldavate hindade meetod “ on võrreldes kuludele orienteeritud meetodiga (sh Eesti - põhise pure BU LRIC meetodiga ) samaväärne , kuid oluliselt odavam viis hinnata märkimisväärse turujõuga ettevõtja efektiivseid kulusid eeldusel, et võrreldavad hinnad on arvestatud kuludele orienteeritud meetodite alusel . A rvestades Eesti mobiiltelefonivõrgu operaatorite väikest tulu keskmise mobiilsete teenuste kasutaja kohta kuus (vt joonist nr 14 ) ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite omavahelist tihedat konkurentsi jaeturul (vt joonist nr 2 ja 3) on Eesti side operaatorite tulud võrreldes Euroopa mobiiltelefonivõrgu operaatoritega suhteliselt madalad . Seetõttu ei ole Eestis mõistlik eg a põhjendatud res s ursimahukamat kulude le orienteeritud meetodit (sh pure BU LRIC m eetodit ) märkimisväärse turujõuga ettevõtja kulude efektiivsuse hindamiseks rakendada . Lisaks tagab „võrreldavate hindade meetod“ sarnaselt kuludele orienteeritud meetodi ga (sh pure BU LRIC meetod ; vt käesolev otsuse lõiku 294) konkurentsiprobleemide samaväärse vältimise. Mobiiltelefonivõrgu operaatorid kavandavad aktiivselt kõneliikluse üleviimist 4G andmeside platvormile. Seetõttu võib peagi muutu da kõnede IP põhine sidumine reaalseks . IP põhine sidumine muudab kõnelõpetamise regul atsiooni jätk uva rakendamise küsitavaks . Seega ei ole ajal, kui kõnede hulgitasandi reguleerimise vajadus võib peagi kaduda , kuluka s se kuludele orienteeritud meetodi (sh pure BU LRIC meetodi ) välja töötamisse investeerida mõistlik . Eeltoodud lõikudes 297 ja 298 esitatud selgitustest tulenevalt ja l ähtudes mõistlikkuse ja otstarbekuse printsiibist on Eesti tingimusi arvestades piisav ja põhjendatud kasutada mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna määramis eks „võrreldavate hindade meetodit “. Joonis nr 14 . Euroopa mobiiltelefonivõrgu operaatorite keskmised tulud mobiilsete teenuste kasutaja kohta kuus 6.7.5. 3 . Kokkuvõte „ V õrreldavate hindade meetodi “ rakendamine on nii märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kui regulaatorile vähem koormavam ning annab konkurentsiprobleemide vältimisel samaväärse tulemuse kui Eesti põhin e pure BU LRIC meetod või tabelis nr 6 esitatud kõne lõpetamise kulude arvestamise meetod . „ V õrreldavate hindade meetodi “ rakendamine juba aastast 2007 võim aldab tagada MTE-de tõhusa te investeeringu te tagasiteenimise ja mõistliku kasumit, samuti teeni b efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurenda b tarbijate kasu, mistõttu on mõistlik ja otstarbekas jätkata mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna määramist „ võrreldavate hindade meetodi “ alusel, täpsemalt Euroopa Liidus pure BU LRIC meetodi põhise keskmise mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna alusel. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja t ele hinnakohustuste kehtestamine „ võrreldavate hindade meetodi “ alusel on kooskõlas ESS- i ga , kuna: on mõistlik ja otstarbekas, sest tagab, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja d ei kasuta oma turujõudu konkurentsi kahjustavalt ja ei kohtle oma konkurente ebavõrdselt; on mittediskrimineeriv, sest sarnased kohustused kehtestatakse kõigile mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja ks tunnistatud sideettevõtjatele; on läbipaistev, sest kohustused on kehtestatud selliselt, et isikule on üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad; tagab märkimisväärse turujõuga ettevõtja t ele tehtud kulude ja investeeringu te tagasi teenimise, ning võimaldab teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit. 6.7. 6 . Hinnakohustuse kehtestamine Eeltoodust tulenevalt kavandab TJA kehtestada T elia le, Elisale ja Tele2-le konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul hinnaga seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud hinnakontrolliga seotud kohustuse. Nimetatud kohustuse raames kavandab TJA nõuda järgmist: T elia , Elisa ja Tele2 peavad rakendama mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamisel hinda, mis ei ole kõrgem kui Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasude reguleerimise soovituses sätestatud meetodi ( pure BU LRIC ) alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Nimetatud hinna arvutamisel võetakse aluseks Euroopa Sideameti (BEREC) poolt avaldatud hiliseim ad Euroopa riikides rakendatavate pure BU LRIC meetodi kohaste mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamiste hindade võrdlustabelis avaldatud andmed. Nimetatud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise kõrgeim hind rakendub kõnedele, mis on algatatud Euroopa Liidus. Tel ia , Elisa ja Tele2 peavad ajavahemikus 01.07.2016 – 30.06.2017 rakendama mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinda 0,92 €senti/minut (ilma käibemaksuta). Peale 30.06.2017 kehtestatakse mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad eraldi otsustega perioodideks 01.07.2017 – 30.06.2018 ja 01.07.2018 – 30.06.2019. Nimetatud otsuste osas viib TJA läbi eraldi uued siseriiklikud ja rahvusvahelised konsultatsioonid, millega alustamise kavandatavaks tähtajaks on vastavalt 2017 . aasta ja 2018 . aasta esimene pool ning millest TJA teavitab huvitatud isikuid. Kui pärast 30.09.2019 TJA pikendab käesoleva turuanalüüsi kehtivust ESS § 44 lõike 1 alusel, kehtestab TJA mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna osas vastava otsuse ja viib läbi siseriikliku ja rahvusvahelise konsultatsiooni. Kehtestatud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind kehtib kuni uue mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna jõustumiseni. 6.8. Kohustuste kehtivus turu analüüsi läbiviimise perioodi pikendamisel ESS § 44 lg 1 kohaselt võib TJA sideteenuste turgudel mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul läbiviidavat turuanalüüsi tähtaega pikenda kuni kolm aastat, kui Euroopa Komisjon vastavasisulise teate saamisel selle suhtes vastuväiteid ei esita. Mobiilt elefonivõrgus kõne lõpetamise turul turuanalüüsi läbiviimise tähtaja pikendamisel kehtivad otsuses sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate suhtes kehtestatud kohustused kuni uue turuanalüüsi läbiviimiseni. Üla l toodud punktis 3 0 8 nimetatud turuanalüüsi tähtaja pikendamise otsustusest teavitab TJA sideettevõtjaid ja teisi huvitatud isikuid võimalikult koheselt. 6.9. K ohustuste täitmise tähtaeg Vastavalt ESS § 49 lõikele 4 annab TJA mõistliku tähtaja MTE- ks tunnistatud isikule MTE ks tunnistamise otsuses sätestatud kohustuste täitmiseks. TJA leiab, et mobiil telefonivõrgus kõne lõpetamise turul on mõistlik ja otstarbekas nõuda sideettevõtjatelt Tel ia , Elisa ja Tele2 käesolevad dokumendi peatükkides 6. 4 . 4 ; 6. 5 . 4 .; 6. 6.3 . ja 6. 7 . 6 . kirjeldatud kohustuste alates 01.07.2016 . Kuna kehtestatavad kohustused on samaväärsed praegu kehtivate vastavate kohustustega ning sideettevõtjatel on olemas tehnilised võimalused mobiil telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks mobiil telefonivõrgus, leiab TJA, et sideettevõtjatel on piisavalt aega neile kehtestatavate kohustuste täimiseks ja kohustuste täitmise tähtajad ei ole sideettevõtjatele ülemääraselt koormavad . SISALDAB ÄRISALADUST Tehnilise Järelevalve Ameti .. .0 4 . 201 6 otsuse „ Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse t urujõuga ettevõtjaks tunnistamin e ja kohustuste kehtestamine “ Lisa 2 1 . R iigisisene konsulteerimi ne 13.01.2016 koostas Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA ) „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse“ kavandi ja viis läbi siseriikliku konsultatsiooni, mis kestis 14.01.2016 – 15.02.2016. Vastavalt elektroonilise side seaduse ( edaspidi ESS ) § 47 lõikele 3 koostab TJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõu, arvestades otsuse kavandi kohta esitatud arvamusi. Käesolevas otsuse eelnõu lisas 1 esitab TJA seisukohad ja põhjendused nimetatud siseriikliku konsulteerimise raames esitatud arvamuste arvestamise või arvestamata jätmise Riigisisese konsulteerimise käigus esitasid oma seisukohad Telia Eesti AS ja Konkurentsiamet. TJA on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõu koostamisel arvestanud riigisisese konsulteerimise jooksul ettevõtjate ning huvitatud isikute esitatud põhjendatud arvamusi ning vastulauseid. Seisukohtadele , mille arvestamist TJA ei ole pidanud põhjendatuks, on käesolevas dokumendis viidatud ning põhjendatud nende arvestamata jätmist. Ettevõtjate seisukohad o n dokumendi s toodud kursiivis, millele järgnevalt on esitatud TJA seisukoht. 2. T elia Eesti AS seisukohad Telia Eesti AS-il (endise ärinimega AS Eesti Telekom) ei ole seisukohti otsuse kavandis sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määratlemise põhimõtete ega ka perioodiks 01.07.2016–30.06.2017 kehtestava mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise uue hinna arvväärtuse osas. Soovime siinkohal juhtida Teie tähelepanu ühele otsuse kavandis sisalduvale faktiveale. Nimelt on kavandi lk 56 lõpuosas lause, milles on muu hulgas öeldud, et „/---/ ühes Gbaidis on 1 000 000 baiti“. Ühes gigabaidis on teadaolevalt tegelikult 1 000 000 kilobaiti (ja 1 000 000 000 baiti). TJA parandas nimetatud tekstis esineva faktivea. Samas märgime, et nimetatud faktiviga ei mõjutanud tabelis nr 7 esitatud arvestuse tulemusi, kuna tabelis on kasutatud õiget teisendust ehk ühes Gbaidis on 1 000 000 kbaiti . 3 . Konkurentsiameti seisukohad Tehnilise Järelevalve Amet edastas 14.01.2016 Konkurentsiametile mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru otsuse kavandi palvega esitada seisukoht. Konkurentsiamet kooskõlastab otsuse kavandi allpool esitatud märkuste ja tähelepanekutega. Konkurentsiamet nõustub otsuse kavandi 3. peatükis sisalduva järeldusega, mille kohaselt konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul puuduvad häälkõnede lõpetamise teenusele asendusteenused ja iga üksiku mobiiltelefonioperaatori sidevõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turuna. Seetõttu omavad EMT (Telia Eesti AS) , Elisa ja Tele2 mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu. Konkurentsiameti hinnangul on häälkõne lõpetamise teenuse osutamise asjaolud sellised, viidatud kolme ettevõtja turujõud on ilmne ja otsuse kavandis sisalduv analüüs ei jäta ruumi kahtlusteks. Konkurentsiamet täheldab, et otsuse kavandi peatükkides 6.4-6.6 sisalduvad teenusele juurdepääsukohustused, teenuse osutamisega seotud mittediskrimineerimise kohustused ja teenuse läbipaistvuse kohustused on võrdlemisi elementaarsed turgu valitseva ettevõtja kohustused. Selliste kohustuste täitmist tagab sisuliselt ka konkurentsiseadus üldseadusena . Näiteks, otsuse punktis 241 loetletud kohustustega täitmata jätmisega kaasneks suure tõenäosusega turgu valitseva seisundi kuritarvitamine konkurentsiseaduse mõistes. Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet tulevikus avatud diskussioonile, kas ja mil määral võiks häälkõne lõpetamise hulgituru regulatsioonil kasutada konkurentsiseaduse vahendeid. Seoses hinnakohustusega on otsuse kavandis punktis 297 välja arvutatud, et kolme operaatori kõne minuti kulu on 0,47, 0,75 ja 0,80 senti/minut. Arvestades, et tegemist on võrdlemisi sarnase võrgu ja ärimudelitega operaatoritega, on pea kahekordne erinevus omahinnas pigem ootamatu ja vajaks seega täiendavat selgitamist. Konkurentsiamet järeldab esitatud andmete põhjal, et Elisa keskmisest oluliselt madalama minutikulu (0,47 senti/minut) põhjuseks on tegurina see, et tema võrgu andmeside maht on punkti 298 andmetel pea sama suur (14 mln Gbaiti ), kui EMT (10 mln Gbaiti ) ja Tele2 (6 mln Gbaiti ) võrkudes kokku. Otsuse kavandi punktis 122 esitatud andmetest ilmneb, et mobiilset andmesideteenust kasutavaid kliente on kõige rohkem hoopis EMT-l. Suurem andmesideliikluse maht vähendab kõneteenusele jagatud kulude osakaalu ja sellest tulenevalt ka keskmist minutikulu. Konkurentsiamet leiab, et seadmata otseselt kahtluse alla esitatud andmete paikapidavust, tuleks eelpool kirjeldatud asjaolusid siiski täiendavalt selgitada ja näidata ära, millisel sisulisel põhjusel on operaatorite majandustegevuses niivõrd suured erinevused. Peale seda on muuhulgas võimalik paremini hinnata ka otsuse kavandi punktis 300 langetatud metoodika valikut. Samuti tuleb märkida, et Euroopa riikide keskmise alusel kehtestatav hind 0.92 senti/minut on suurusjärguna võrreldav Tele2 ja EMT minutikuludega (vastavalt 0,80 ja 0,75 senti/minut), ületades samas pea kahekordselt Elisa minutikulu (0,47 senti/minut), võimaldades viimasele ebatavaliselt suurt kasumit reguleeritava teenuse osutamisel. Kui Elisa osutub võrreldes oma konkurentidega tõepoolest oluliselt kuluefektiivsemaks, tuleks Konkurentsiameti hinnangul eraldi kaaluda, kas hinnakohustuse kehtestamisel tuleb lähtuda kõige rohkem või vähem efektiivsemast konkurendist. TJA koostas mobiiltelefonivõrgus kõne minuti kulu arvestuse (otsuse eelnõu tabelid nr 7 ja 8) sideettevõtjate esitatud andmete alusel. Ükski märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistada kavandatav sideettevõtja ei esitanud siseriikliku konsultatsiooni raames märkusi nimetatud arvandmete osas. Seega puudub TJA-l alus kahelda, et sideettevõtjad on nimetatud andmete osas esitanud valeandmeid, mistõttu TJA ei muuda kõne minuti kulu arvestust. Põhjused miks analüüsitavate sideettevõtjate kõne minuti kulud (otsuse eelnõue tabel nr 7) üksteises erinevad tulenev ad peamiselt elektroonilise side võrgu haldamise ja rajamise erinevatest kuludest ning sidevõrku läbivatest sideteenuste erinevatest mahtudest. Iga sideettevõtja on oma sidevõrgu osas vaba kasutama erinevaid tehnilisi lahendusi, mida pakutakse erinevate tarnijate poolt erinevate hindadega. Samuti on iga operaator vaba kasutama erinevaid turundusmeetmeid ja keskenduma oma äritegevusest erinevatele turusegmentidele, millest tuleneb ka erinevad sidevõrku läbivad sideteenuste mahud. Elisa madalam kõne min uti kulu põh ineb peamiselt suurest andmeside liikluse osakaalust sidevõrgus võrreldes kõne liikluse osakaaluga . TJA leiab, et täiendav analüüs miks analüüsitavate sideettevõtjate kõne minuti kulud üksteisest erinevad ei muuda lõppjäreldust, et nimetatud kõne kulud jäävad allapoole hinnakohustuse raames rakendatavat kõne lõpetamise hinda ja seetõttu on kõigile märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele tagatud tehtud investeeringud ja sidevõrgu haldamisega seotud kulud. Hinnakohustuse raames (otsuse eelnõu ptk . 6.7.6) peavad Telia, Elisa ja Tele2 rakendama mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamisel hinda, mis ei ole kõrgem kui Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasude reguleerimise soovituses sätestatud metoodika ( pure BU LRIC ) alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Otsuse eelnõue ptk . 6.7.5.2 selgitati põhjalikult, miks valiti hinnakohustuse aluseks „võrreldavate hindade metoodika“ põhine kõne lõpetamise hind mitte Telia, Elisa ja Tele2-e kõne kulud otsuse eelnõu tabel is nr 7 . Kokkuvõtvalt on „ v õrreldavate hindade metoodika“ rakendamine nii märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kui regulaatorile vähem koormavam ning annab samaväärse tulemuse kui Eesti põhine pure BU LRIC metoodika ja tabelis nr 7 esitatud kõne lõpetamise kulude arvestamise metoodika konkurentsiprobleemide vältimisel. „Võrreldavate hindade metoodika“ rakendamine juba aastast 2007 võimaldab tagada MTE-de tõhusate investeeringute tagasiteenimise ja mõistliku kasumit, samuti teenib efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendab tarbijate kasu, mistõttu on mõistlik ja otstarbekas jätkata mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna määramist „võrreldavate hindade metoodika“ alusel, täpsemalt Euroopa Liidus pure BU LRIC metoodika põhise keskmise mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna alusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea TJA põhjendatuks käesoleva otsuse raames kaaluda Konkurentsiameti ettepanekut , kas hinnakohustuse kehtestamisel tuleb lähtuda kõige rohkem või vähem efe ktiivsemast konkurendi kõne lõpetamise kulust. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.02.2016 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Konkurentsiamet Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 Tallinn Teie: 14.01.2016 nr 22-6/15-0706-018 Meie: 15.02.2016 nr 5.1-4/16-0045-051 Konkurentsiameti seisukoht mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru otsuse kavandile Lugupeetud Rivo Mets Tehnilise Järelevalve Amet edastas 14.01.2016 Konkurentsiametile mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru otsuse kavandi palvega esitada seisukoht. Konkurentsiamet kooskõlastab otsuse kavandi allpool esitatud märkuste ja tähelepanekutega. Konkurentsiamet nõustub otsuse kavandi 3. peatükis sisalduva järeldusega, mille kohaselt konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul puuduvad häälkõnede lõpetamise teenusele asendusteenused ja iga üksiku mobiiltelefonioperaatori sidevõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turuna. Seetõttu omavad EMT, Elisa ja Tele2 mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu. Konkurentsiameti hinnangul on häälkõne lõpetamise teenuse osutamise asjaolud sellised, viidatud kolme ettevõtja turujõud on ilmne ja otsuse kavandis sisalduv analüüs ei jäta ruumi kahtlusteks. Konkurentsiamet täheldab, et otsuse kavandi peatükkides 6.4-6.6 sisalduvad teenusele juurdepääsukohustused, teenuse osutamisega seotud mittediskrimineerimise kohustused ja teenuse läbipaistvuse kohustused on võrdlemisi elementaarsed turgu valitseva ettevõtja kohustused. Selliste kohustuste täitmist tagab sisuliselt ka konkurentsiseadus üldseadusena. Näiteks, otsuse punktis 241 loetletud kohustustega täitmata jätmisega kaasneks suure tõenäosusega turgu valitseva seisundi kuritarvitamine konkurentsiseaduse mõistes. Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet tulevikus avatud diskussioonile, kas ja mil määral võiks häälkõne lõpetamise hulgituru regulatsioonil kasutada konkurentsiseaduse vahendeid. Seoses hinnakohustusega on otsuse kavandis punktis 297 välja arvutatud, et kolme operaatori kõne minuti kulu on 0,47, 0,75 ja 0,80 senti/minut. Arvestades, et tegemist on võrdlemisi sarnase võrgu ja ärimudelitega operaatoritega, on pea kahekordne erinevus omahinnas pigem ootamatu ja vajaks seega täiendavat selgitamist. Konkurentsiamet järeldab esitatud andmete põhjal, et Elisa keskmisest oluliselt madalama minutikulu (0,47 senti/minut) põhjuseks on tegurina see, et tema võrgu andmeside maht on punkti 298 andmetel pea sama suur (14 mln Gbaiti), kui EMT (10 mln Gbaiti) ja Tele2 (6 mln Gbaiti) võrkudes kokku. Otsuse kavandi punktis 122 esitatud andmetest ilmneb, et mobiilset andmesideteenust kasutavaid kliente on Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 kõige rohkem hoopis EMT-l. Suurem andmesideliikluse maht vähendab kõneteenusele jagatud kulude osakaalu ja sellest tulenevalt ka keskmist minutikulu. Konkurentsiamet leiab, et seadmata otseselt kahtluse alla esitatud andmete paikapidavust, tuleks eelpool kirjeldatud asjaolusid siiski täiendavalt selgitada ja näidata ära, millisel sisulisel põhjusel on operaatorite majandustegevuses niivõrd suured erinevused. Peale seda on muuhulgas võimalik paremini hinnata ka otsuse kavandi punktis 300 langetatud metoodika valikut. Samuti tuleb märkida, et Euroopa riikide keskmise alusel kehtestatav hind 0.92 senti/minut on suurusjärguna võrreldav Tele2 ja EMT minutikuludega (vastavalt 0,80 ja 0,75 senti/minut), ületades samas pea kahekordselt Elisa minutikulu (0,47 senti/minut), võimaldades viimasele ebatavaliselt suurt kasumit reguleeritava teenuse osutamisel. Kui Elisa osutub võrreldes oma konkurentidega tõepoolest oluliselt kuluefektiivsemaks, tuleks Konkurentsiameti hinnangul eraldi kaaluda, kas hinnakohustuse kehtestamisel tuleb lähtuda kõige rohkem või vähem efektiivsemast konkurendist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja- peadirektori asetäitja Juhan Põldroos 6672450 [email protected]  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 1.4.2016 C(2016) 2059 final Eesti Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) Sõle 23A 10614 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Raigo Uukkivi, peadirektor Faks: +372 667 2001 Lugupeetud härra Uukkivi Teema: komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2016/1848: konkreetsetes Eesti mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenus Märkused vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõikele 3 1. MENETLUS Komisjon registreeris 2. märtsil 2016 Eesti riigi reguleeriva asutuse Eesti Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi „TJA”) teatise,1 milles käsitleti konkreetsetes Eesti mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenust2. Riigisisene konsulteerimine3 toimus 14. jaanuarist 2016 kuni 15. veebruarini 2016. 9. märtsil 2016 saadeti TJA-le teabenõue,4 millele saadi vastus 14. märtsil 2016. 1 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33), muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37) ja määrusega (EÜ) nr 544/2009 (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12)) artiklile 7. 2 Vastab turule 2 vastavalt komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta soovitusele 2014/710/EL elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) vajavad eelnevat reguleerimist (soovitus asjakohaste turgude kohta), ELT L 295, 11.10.2014, lk 79. 3 Vastavalt raamdirektiivi artiklile 6. 4 Vastavalt raamdirektiivi artikli 5 lõikele 2. Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË - Tel. +32 22991111 2. KAVANDATUD MEETME KIRJELDUS 2.1. Taustteave Konkreetsetes Eesti mobiilsidevõrkudes häälkõne lõpetamise turu kohta on komisjonile esitatud teavet juhtumi EE/2015/17225 raames ning komisjon on andnud sellele oma hinnangu. TJA kehtestas ajavahemikuks 1. juuli 2015 – 30. juuni 2016 kõnede mobiilivõrgus lõpetamise tasuks 1,00 eurosenti minuti eest. TJA arvutas kõnede mobiilivõrgus lõpetamise tasu BERECi 2014. aasta juuli aruandes „MTRs Benchmark – Internal Report” sisalduvate andmete põhjal. TJA ei ole välja töötanud puhtakujulist BU-LRIC kuluarvestusmetoodikat. Võrdlusanalüüs ei sisalda neid ELi liikmesriike, kes ei kasuta puhtakujulist BU-LRIC metoodikat. Samuti ei kaasatud võrdlusanalüüsi Ungari ja Horvaatia mobiilikõne lõpetamise tasusid, sest neid ei olnud Euroopa Komisjon selleks ajaks veel kontrollinud. Komisjon märkusi ei esitanud. 2.2. Turu määratlus Kooskõlas soovitusega asjaomaste turgude kohta on TJA käesolevas teates määratlenud asjaomase tooteturuna konkreetsetes mobiilsidevõrkudes häälkõne lõpetamise turu. Asjaomased geograafilised turud langevad kokku iga võrgu geograafilise ulatusega ja on oma ulatuselt riiklikud. 2.3. Märkimisväärse turujõu väljaselgitamine Asjaomaste turgude analüüsi põhjal teeb TJA ettepaneku käsitleda märkimisväärse turujõuna häälkõne lõpetamise hulgiteenuse turgudel ettevõtjaid Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS oma konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes, olenemata kasutatud tehnoloogiast (st 2G, 3G ja 4G). Vaid need eespool nimetatud ettevõtjad omavad kontrolli kõne lõpetamise teenuste üle Eesti mobiiltelefonivõrkudes. Kõnealuste turgude märkimisväärse turujõuga ettevõtjate hindamisel on TJA võtnud arvesse järgmisi kriteeriume: turuosa,6 tasakaalustav ostujõud, sisenemistõkked, võimaliku konkurentsi puudumine. 2.4. Reguleerivad parandusmeetmed Praeguse meetme eelnõuga teeb TJA ettepaneku kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele järgmised kohustused: (1) juurdepääs; (2) mittediskrimineerimine; 5 C(2015) 2157. 6 Igal ettevõtjal on oma võrgus monopoolne seisund. 2  (3) läbipaistvus (sh kohustus avaldada sidumisteenuse näidispakkumine); (4) hinnakontroll. Hinnakontrollimeetme osas tegi TJA ettepaneku lähtuda kõne lõpetamise tasude arvutamisel ELi liikmesriikide keskmisest tasust, kasutades puhtakujulist BU LRIC metoodikat. Võrdlusanalüüsi andmed saadi 2015. aasta jaanuaris avaldatud BERECi aruandest püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu kohta. BERECi aruandes jäi mobiiltelefonivõrkudes kõne lõpetamise tasu vahemikku 0,405–1,226 eurosenti. TJA teeb ettepaneku kasutada keskmist hinda 0,92 eurosenti minuti eest. Samuti esitab TJA mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminutite arvutused, kasutades Eesti operaatorite aastaaruannetel põhinevat ülalt-alla täielikult jaotatavatel kuludel põhinevat lähenemisviisi. Eesti mobiilsideoperaatorite kulude analüüsi põhjal jäid vastavad tasud vahemikku 0,47 eurosenti (Elisa) kuni 0,80 eurosenti (Tele2). 3. MÄRKUSED Komisjon on TJA-lt saadud teate ja täiendava teabe läbi vaadanud ning esitab nende kohta järgmised märkused:7 Alternatiivsete meetodite kasutamine eeldab kooskõla soovitatud puhtakujulise BU-LRIC metoodikaga Komisjon soovitas riikide reguleerivatel asutustel tagada kulutõhusate ja sümmeetriliste lõpetamistasude rakendamine. Kõne lõpetamise hulgituru eripära ning sellest tuleneda võivaid konkurentsi- ja jaotusprobleeme8 arvestades loetakse kulutõhusaks tasuks puhtakujulisel BU-LRIC meetodil põhinevat tasu. Selle põhjuseks on asjaolu, et BU-LRIC meetod annab operaatoritele õige kulusignaali tõhususe suurendamiseks ja aitab vältida konkurentsimoonutusi. Komisjon võib erandjuhtudel lubada alternatiivsete meetodite, näiteks võrdlusanalüüsi meetodi kasutamist, kui riigi reguleerival asutusel ei ole võimalik eelkõige väheste ressursside tõttu rakendada soovituslikku puhtakujulist BU-LRIC kulumudelit ja kui riigi reguleeriv asutus suudab tõendada, et valitud metoodika alusel on võimalik saada tulemusi, mis on kooskõlas lõpetamishindade soovitusega ja konkurentsil põhineva turuga. Alates 2014. aasta juulist peab võrdlusanalüüsi kasutav riigi reguleeriv asutus 7 Vastavalt raamdirektiivi artikli 7 lõikele 3. 8 Komisjoni talituste töödokumendile (SEC(2009) 600, 7.5.2009) lisatud selgitavas märkuses on öeldud, et võttes arvesse lõpetamisturgude olemust, mille tunnuseks on ühest küljest kahesuunaline sidumine ning teisest küljest monopolid kõigil asjakohastel turgudel (ja neist lõpetavatele operaatoritele tulenev stiimul määrata kuludest palju kõrgemaid hindu), on tõhusa tootlikkuse ja jaotamisega seotud probleemide lahendamiseks ning tarbijatele võimalikult suure heaolu tagamiseks kõige asjakohasem kehtestada BU-LRIC meetodil põhinevad kulupõhised kohustused. Seepärast kohaldavad riikide reguleerivad asutused lõpetamishindade kehtestamisel BU-LRIC kulumudelit, et tagada kooskõla reguleeriva raamistiku nõuetega, eelkõige juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 13 lõikega 2 (nõue edendada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning tagada tarbijatele maksimaalne kasu). 3 suutma tõendada, et nõuetekohase kulumudeli väljatöötamine on objektiivselt ebaproportsionaalne. Võrdlusanalüüsi kasutamise piiramine vaid erandjuhtudega näitab selgelt, et tegemist on paremuselt teise meetodiga juurdepääsudirektiivi artikli 8 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuete täitmiseks koostoimes raamdirektiivi artikliga 8 ja artikli 16 lõikega 4. Komisjon on seisukohal, et arvestades praeguses meetme eelnõus esitatud tõendeid, eriti ülalt-alla täielikult jaotatavate kulude arvestuse tulemusi, võivad need tekitada küsimusi selle kohta, kas praegusel juhul on asjakohane kasutada võrdlusanalüüsi meetodit tõhusa mobiilsideoperaatori kulude kohandamiseks hüpoteetiliselt konkurentsivõimelisel Eesti turul. Isegi kui TJA võrdlusanalüüsi meetodi tulemused ei ületa mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise tasude keskmist väärtust, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitusliku meetodi alusel, on komisjonil alust kahelda selles, kas võrdlusanalüüsi tulemusena saadud 0,92 eurosendine hind on õige kohandus võrreldes selle hinnaga, mis oleks Eesti puhul arvutatud puhtakujulise BU LRIC meetodi alusel, ning seda olenemata üldisest eeldusest, et selline võrdlusanalüüs võib olla piisavalt tõhus standard alternatiivsete lähenemisviiside asjakohasuse hindamiseks erandkorras pikendatud üleminekuperioodi jooksul. Nagu eespool kirjeldatud, esitab TJA ülalt-alla täielikult jaotatavate kulude arvestuse analüüsi Eesti mobiilsideoperaatorite aastaaruannete põhjal, mille puhul jäävad lõpetamistasud vahemikku 0,47 eurosenti kuni 0,80 eurosenti. Arvutus ei hõlma analüüsitud toimingute võimalikku ebatõhusust, samuti ei piirdu see vaid mobiilikõne lõpetamise lisakuludega, nagu soovitatud. Komisjon leiab, et tõhususkriteeriumi kaasamise korral oleksid lõpetamistasud veel madalamad kui need, mis arvutati ülalt-alla täielikult jaotatavate kulude arvestuse mudeli alusel. Kui sellele lisaks võetakse täielikult jaotatavate kulude asemel arvesse vaid lisakulusid, on tõenäoline, et lõpetamistasud oleksid veelgi väiksemad kui ülalt-alla täielikult jaotatavate kulude arvestuse mudeli alusel arvutatud tasud; sama kehtib ka puhtakujulist BU-LRIC mudelit rakendatavate riikide ELi keskmise kohta, mida TJA soovitas teatatud meetmes kasutada võrdlusmäärana. Seega on komisjoni arvates tõenäoline, et puhtakujulise BU LRIC mudeli kasutamise korral oleksid hinnad olnud väiksemad kui ülalt-alla täielikult jaotatavate kulude arvestuse mudeli alusel saadud hinnad, mis juba on võrdlusmäärast madalamad. 4  Kuna hüpoteetiliselt tõhusa Eesti mobiilsideoperaatori võrgus kõne lõpetamise täpsete kulude kohta veenvad tõendid puuduvad, ning arvestades lõpetamishindade soovitust,9 mille kohaselt on erandjuhtudel lubatud kasutada alternatiivseid meetodeid, kui nende põhjal arvutatud tasu ei ole suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mis on kehtestatud puhtakujulist BU-LRIC mudelit rakendatavates riikides, ei kahtle komisjon selles etapis TJA kasutatud võrdlusanalüüsi meetodi sobivuses. Siiski soovib komisjon, et TJA esitaks lõplikus vastuvõetud meetmes rohkem põhjendusi valitud meetodi sobivuse kohta, ning eriti selle kohta, miks võrdlusanalüüsi meetod on tegelike kulude kohandamiseks parem kui muud olemasolevad meetodid. Vajadus töötada välja BU-LRIC mudel mobiilikõne lõpetamise tasude jaoks Komisjon märgib, et TJA teeb ettepaneku jätkata mobiilikõne lõpetamise tasude kehtestamist võrdlusanalüüsi alusel. Lõpetamishindade soovituse põhjenduse 22 ja punkti 12 kohaselt kasutatakse võrdlusanalüüsi meetodit mobiilikõne lõpetamise tasude kehtestamiseks vaid kuni 1. juulini 2014 ning edaspidi ainult objektiivsetel põhjustel. Komisjon leiab, et tarbijate, ettevõtjate ja operaatorite huvide paremaks kaitseks ja edendamiseks peab TJA sellise mudeli viivitamata välja töötama, arvestades eelkõige praeguseid märke selle kohta, et mobiilikõne lõpetamise tõhusad kulud on tõenäoliselt väiksemad kui võrdlusmäär ja ülalt-alla täielikult jaotatavate kulude arvestuse mudeli alusel arvutatud tasud. Võttes arvesse TJA ressursse ja proportsionaalsuse kaalutlusi nõuab komisjon tungivalt, et TJA töötaks kooskõlas lõpetamishindade soovitusega nii ruttu kui võimalik välja oma BU-LRIC mudeli, pöördudes vajaduse korral toe saamiseks BERECi või muude reguleerivate asutuste poole. Raamdirektiivi artikli 7 lõike 7 kohaselt peab TJA võtma võimalikult täielikult arvesse muude riikide reguleerivate asutuste, BERECi ja komisjoni märkusi ja võib vastu võtta sellest tuleneva meetme eelnõu. Kui see on tehtud, annab ta sellest komisjonile teada. Komisjoni seisukoht seoses kõnealuse konkreetse teatega ei piira mis tahes seisukohti, mida komisjon võib võtta muude teatatud meetmete eelnõude kohta. 9 Komisjoni 7. mai 2009. aasta soovitus 2009/396/EÜ Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta (ELT L 124, 20.5.2009, lk 67), eelkõige soovitus 12. 5  Vastavalt soovituse 2008/850/EÜ10 punktile 15 avaldab komisjon käesoleva dokumendi oma veebisaidil. Komisjon ei pea käesolevas dokumendis sisalduvat teavet konfidentsiaalseks. Palume Teil teatada komisjonile11 kolme tööpäeva jooksul pärast kirja kättesaamist, kas Teie arvates sisaldab käesolev dokument ärisaladust käsitlevate ELi või riiklike õigusnormide kohaselt konfidentsiaalset teavet, mida soovite dokumendist enne selle avaldamist välja jätta12. Teie sellekohane taotlus peab olema põhjendatud. Lugupidamisega komisjoni nimel Roberto Viola peadirektor 10 Komisjoni 15. oktoobri 2008. aasta soovitus 2008/850/EÜ teavitamise, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) artikliga 7 (ELT L 301, 12.11.2008, lk 23). 11 Taotlus tuleks saata kas e-posti aadressil [email protected] või faksiga numbril +32 2 298 87 82. 12 Komisjon võib üldsust hindamise tulemustest teavitada enne kõnealuse kolmepäevase ajavahemiku lõppemist. 6