Saatja: Kalev <
[email protected]>
Saatmisaeg: 7. aprill 2016. a. 9:54
Adressaat:
[email protected]
Koopia: TJA - Avalik
Teema: Taotlus korrastamist��de ja kaevandamise l�petamist��de
vastuv�tukomisjoni kokkukutsumiseks
Manused: Malvaste sulgemine.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere!
Taotlus kaevandamisega rikutud korrastatud maa korrastamist��de ja kaevandamise l�petamist��de
vastuv�tukomisjoni kokkukutsumiseks Hiiu maakonnas Hiiu vallas Malvaste k�las Malvaste liivakarj��ris.
Taotlus manuses.
Lugupidamisega
Kalev Liit
O� Hiiu Teede
m�et��de meister
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected] Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] 06 . 04 .201 nr 1-5/ 509 Taotlus kaevandamisega rikutud korrastatud m aa korrastamistööde ja kaevandamise lõpetamistööde vastuvõtukomisjoni kokkukutsumiseks OÜ Hiiu Teed palub kokku kutsuda Malvaste liivakarjääri kaevandamisega rikutud korrastatud maa korrastustööde ja kaevandamise lõpetamistööde vastuvõtukomisjoni. Malvaste liivakarjäär paikneb Hiiu maakonnas Hiiu vallas Malvaste külas Malvaste liivakarjääri nimelisel katastriüksusel tunnusega 39201:004:1680, mille omanik on Majandus- j a Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Malvaste liivakarjääri maavara kaevandamise luba nr L.MK/300645 kehtib kuni 14.05.2016 . a. Kaevandamise loa omanik on OÜ Hiiu Teed. Maanteeameti taotluse alusel väljastati Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja 05.01.2015 kirjaga nr HLS 10-1/15/6244-5 korrastamistingimused Hiiu vallas asuva Malvaste liivakarjääri maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti koostamiseks. Korrastamisprojekti koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 15/1452. Keskkonnaamet andis nõusoleku korrastamisprojekti rakendamise kohta 08.09.2015. a korraldusega nr HLS 1-15/15/240. Korrastamistööd teostas OÜ Hiiu Teed vastavalt eelnimetatud projektile 2015 . aasta lõpul. „ Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra“ §20 lg 3 alusel peab maavara kaevandamise loa omanik esitama korrastamistööde vastuvõtukomisjonile korrastatud maa mõõdistamistul emused ja katastriüksuse plaani . Maavara kaev andamise loa volitatud asutuse esindajaks vastuvõtukomisjonis on karjääride vastutav spetsialist Raivo Kibuspuu Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raigo Sahtel OÜ Hiiu Teed juhatuse liige Lisad: Malvaste liivakarjääri korrastamisjärgse markšeiderimõõdistamise töö nr 15/156 Katastriüksuse plaan Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt töö nr 15/1452
m
S 18
18
Läbilõige
Läbilõige II -- I´I´ 16
16
Pr 193-1
Kr <35 14
14
PA-193
PA-193 St 5,5
12,00 M
12,00 1,8
EL 12
12
m NW 1,7
1,7 Pr 193-2
10
10 Kr <35 10
10
PA-195
PA-195 St 5,7
2,8
2,8
8,00
8,00 M 1,8
88 Plokk
Plokk 5,
5, Ta
Ta Plokk
Plokk 7,
7, Ta
Ta EL 88
11::22
PA-116
PA-116 Plokk
Plokk 5,
5, Ta
Ta Pr. 32
11::22
6,02
6,02 Kr 3,8 7,5
7,5 Pr 193-3
66 g vt.
vt. 6,2
6,2 m
m 66
Ta
St 4,9
Ta
5, Ta
7, Ta
g vt.
vt. 2,5
2,5 m
m Kr <35
0,5
0,5 2,5
2,5
2,5
2,5 M 2,0 1986
1986
1986
1986 St 8,2
Ta
5, Ta
Tp
8, Tp
Plokk 5,
Plokk 7,
EL M 0,9
44 2,0
2,0 44
Ta
12,0
12,0 TL
7, Ta
Plokk
Plokk 5,
Plokk
Plokk 8,
Pr. 33
Plokk
Plokk 7,
Plokk
Kr 4,3
22 22
Plokk
St 1,9
M 2,6
00 EL
7,5
7,5
-2
-2 g vt.
vt. 4,0
4,0 m
m
suvi,
suvi, 1978
1978
-4
-4 Kaevandi number PA-195
PA-195
10,5
10,5 Kaevandi suudme abs kõrgus, m 8,00
8,00
-6
-6 Pr. 32
Kr. 3,8
St. 4,9
-8
-8 Korrastatud ala nõlvsus
11::22
M 2,0
peenterisel liival 25-26 (1:2) Veetaseme
Veetaseme sügavus,
sügavus, m
m vt.
vt. 2,5
2,5 m
m
2,5 EL
2,5
Mõõtmise
Mõõtmise aeg
aeg 1986
1986
Mäeeraldise piir Pr. 33 proovi number
Kasvukiht
Kr. 4,3 kruusa sisaldus, %
Mäeeraldise teenindusmaa piir Proovitud intervall, m St. 1,9 savi ja tolmusisaldus, %
Jämedateraline liiv M 2,6
Aktiivse tarbevaru ploki piir EL
liiva fraktsiooni peensusmoodul
EL - ehitusliiv
Passiivse tarbevaru piir Peeneteraline liiv
7,5
7,5
Ülipeeneteraline liiv Kaevandi sügavus, m
Ta
Ta
5, Ta
7, Ta
Plokkide vahepiir
Plokk 5,
Plokk 7,
Aleuriit
Plokk
Plokk
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 2/2
Märkused:
Malvaste liivakarjäär Mõõtkava
1. Geoloogiliste läbilõigete koostamisel on kasutatud Eesti
Geoloogiline läbilõige I-I' H:
H: 11 :: 200
200
Geoloogia Valitsuse 1986. a ja 1978. a Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva Hiiumaa, Kõrgessaare vald
otsingulis-hinnanguliste tööde aruannete andmeid ning V:
V: 11 :: 11 000
000
OÜ Inseneribüroo STEIGER 2007. a taotletava ala jääkvaru arvutuse
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Elo Rannik Kuupäev 28.04.2009
aruannet.
2. Kõrgused on Balti süsteemis Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Elo Rannik
3. Kasutatud tarkvara: Mapinfo 8.0 (litsents: MIPWES0800500041) Tel. 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 07/0293
Erki Niitlaan
12,13
12,13
12,13
PLOKK 2,
PLOKK 2, Ra
Ra ASENDIPLAAN
ASENDIPLAAN
M 11 :: 100
M 100 000
000
v v v v
11,23
11,23
11,23
6 544 650 11 0,5
0,5
,0
10.2
10,0
10,0
L
10.0
Põhjatu jv
eh
#
<
tm
PA-117
PA-117
a
10 Tahkuna Suurjärv 6.0
9,60
9,60
9,60 ,0
M
so
9,60
9,60
9,60 11,18
11,18
11,18 11,36
11,36
ee
2.0
11,18
11,18
11,18
o
lst
13.0
oja
e
14.0
T A H K U N A P S
20 13,14
13,14
13,14
13,14
13,14
13,14
39201:004:0608
39201:004:0608 Mäeeraldise piiripunktide
Malvaste mv
Mänd
13.7
10.5
0,25
13,71
13,71
13,71
koordinaadid
K
Kärdla metskond
Kärdla metskond M-2
M-2
od
12.6
,0
es
11,49
11,49
13
te
11,49
9.8
11,49
11,49 16.6
9,01
9,01
9,01
so
7,34
7,34
7,34 9,06
9,06
9,06
N
8,88
8,88
8,88
o
8,62
8,62
8,62 Männi
Männi
Männi
Männi
Männi
Männi 12,77
12,77
12,77
12,77
12,77
12,77
Nr X Y 13.6 T a r e s t e
9,01
9,01
9,01
9,01
9,01
9,01 noorendik
noorendik
noorendik +2,95
+2,95
+2,95
+2,95
+2,95
+2,95
13
8,13
8,13
8,13 8,11
8,11
8,11 1 6 544 543,57 419 002,54 Malvaste l a h t
,
8,11
8,11
8,11
0
7,99
7,99
7,99 9,95
9,95
9,95
9,95
9,95
9,95
7,18
7,18
7,18
pp 2 6 544 433,80 419 043,27
15.1
7,18
7,18
7,18
88,, TT
-0,25
-0,25
-0,25
7,40
7,40
7,40
K
K 11,09
11,09
11,09
3 6 544 423,72 419 014,04
2.5 20.2
11,09
11,09
11,09 13,04
13,04
13,04
OKK 6,75
6,75
6,75 Mudaste
II 6,70
6,70
6,70 6,75
6,75
6,75
PLLO
7,18
7,18
7,18 6,92
6,92
6,92 7,49
7,49 8,69
8,69
8,69
PA-116
PA-116
7,18
7,18
7,18
7,14
7,14
7,14
P 6,92
6,92
6,92
7,17 5,46
7,17
7,17 5,46
5,46 7,49
7,49
7,49 8,69
8,69
8,69
4 6 544 428,35 419 006,66 Kidaste oja
Tar
es t e
oja
0,5
0,5 7,98
7,98
7,98
7,98
7,98
7,98 5,83
5,83
5,83
7,34
7,34
7,34
7,34
7,34
7,34 7,35
7,35
7,35
7,35
7,35
7,35 13,48
13,48
13,48 5 6 544 418,07 418 991,96
6,02
6,02
10.5
5,83
5,83
5,83 12,35
12,35
12,35 21.4
10,0
10,0 6,91
6,91
6,91 39201:004:0578
39201:004:0578 6 6 544 422,09 418 986,46
1.5
7,39
7,39
7,39 Haavasoo jv 2.8
6,72
6,72
6,72 #
< 6,20
6,20
6,20
6,20
6,20
6,20
6,96
6,96
6,96
7,45
7,45
7,45 Männi
Männi
Männi
Männi
Männi
Männi
7,56
7,56
7,56 Männi
Männi
Männi
noorendik Malvaste
noorendik
noorendik Malvaste karjääri
karjääri 7 6 544 442,55 418 986,55
Tareste mv
8,84
8,84
8,84
8,84
8,84
8,84 6,69
6,69
6,69
6,69
6,69
6,69
6,59
6,59
6,59 7,96
7,96
7,96
7,96
7,96
7,96
6,53
6,53
6,53
6,53
6,53
6,63
6,63
6,63 noorendik
noorendik
noorendik 9,71
9,71
9,71
9,71
9,71
9,71 12,36
12,36
12,36 Malvaste
Malvaste karjääri
karjääri 11.5
9.5
8 6 544 456,93 418 964,11
1.2
8,28
8,28
8,28
8,28
8,28
8,28 8,21
8,21
8,21 7,35
7,35
7,35 7,26
7,26
7,26
7,26
7,26 +2,48
+2,48
+2,48
+2,48
+2,48
7,14
7,14
7,14
5.6
8'
8' 7,14
7,14
7,14
6.4
-0,89
-0,89
-0,89
-0,89
-0,89
-0,89 12,93
12,93
12,93
12,93
12,93
12,93
6,54
6,54
6,54
6,11
6,11
6,11
6,11
6,11
6,11 6,13
6,13
6,13
6,13 39201:004:16807,97
6,13 39201:004:1680
7,97
7,97
7,97
7,97
7,97 6,91
6,91
6,91 9,48
9,48
9,48
4
44
44
9 6 544 448,40 418 952,38 10.3
6,67
6,67
6,67
9'
9' 7,98
7,98
7,98
7,98
7,98
7,98 4 5.6
7,71
7,71
7,71 Mänd
Mänd
12,56 Mänd
12.9
Männi
Männi
Männi
7,71
Malvaste liivakarjääri
Malvaste
Malvaste liivakarjääri
Malvaste 7,71
7,71
liivakarjääri
liivakarjääri 7,54
7,54
7,54
12,56
12,56 0,1
0,1
0,1
0,1
0,1 10 6 544 430,60 418 954,58 Kidaste Kidaste mv
Kanapeeksi mv17.8
KÄRDLA
7,54
7,54
7,54
11 6 544 400,79 418 947,33
6,45
6,45
6,45
6,45
6,45
6,45 7,05
7,05
7,05
7,05
7,05
7,05
noorendik
noorendik
noorendik +0,23
+0,23
+0,23
+0,23
+0,23
+0,23
7,23
7,23
7,23
7,23
7,23
7,23
7'
7' 7,24
7,24
7,24
7,24
7,24
7,24
6,80
6,80
6,80
6,80
6,80
6,80
7,96
7,96
7,96
11,41
11,41
11,41
13,12
13,12
13,12
12 6 544 378,85 418 883,27 Kärdla oja
6,80
6,80
6,80
6,80
6,80
6,80 6,24
6,24
6,24
6,74
6,74
6,74
6,74
6,74
6,74 7,99
7,99
7,99
7,78
7,78
7,78
PLOKK
PLOKK 5,
5, Ta
Ta 13 6 544 489,99 418 843,78 Koidma mv
Kärdla oja
6,91
6,91
6,91
6,91
6,91
6,91 6,67
6,67
6,67
6,67
6,67
6,67 6,62
6,62
6,62 9,04
9,04
9,04 14 6 544 511,06 418 909,70
v v v v
7.5
8,11
8,11 6,49
6,49
6,49
6,49
6,49
6,49
7,64
7,64
7,64 4 8,11
1'
1' 15 6 544 479,34 418 924,95
14.6
7,69
7,69
7,69
Rima oja
7,17
7,17 Mänd
Mänd
6 544 550 7,17
7,17
7,17 Mänd
Mänd
Mänd 0,1 9,45
9,45
9,45
16.4
7,0 7,08
7,08
7,08
8,11
8,11
8,11
8,11
8,11
8,11
6,37
6,37
6,37
6,37
6,37
6,37 6,23
6,23
6,23 11,55
11,55
11,55
11,55
11,55 16 6 544 477,42 418 948,64
+0,56
+0,56
+0,56
+0,56
+0,56
+0,56 7,59
7,59
7,59
7,59
7,59
7,59
7,83
7,83
7,83 7,48
7,48
7,48
6'
6' -0,82
-0,82
-0,82 10,25
10,25
10,25
10,25
10,25
10,25
13,69
13,69
13,69
13,69
13,69
17 6 544 493,12 418 957,92
8,0 7,56
7,56
7,56
7,56
7,56
7,56 7,89
7,89
7,89
8,55
8,55
8,55
8,55
8,55
8,55
6,18
6,18
6,18
6,29
6,29
6,29
19
19 9,04
9,04
9,04
9,04 10,52 1
10,52
10,52
9,04 10,52
10,52
10,52 1 11,99
11,99
11,99
11,99
11,99
11,99 18 6 544 503,33 418 973,19
7,87
7,87
7,87 +1,32
+1,32
+1,32
7,91
7,91
7,91 7,79
7,79
7,79 8,13
8,13
8,13 8,52
8,52
8,52 PA-194
PA-194 6,62
6,62
6,62 13,92
13,92
13,92 19 6 544 534,88 418 980,07
9,0
7,83
7,83
7,83
7,83
7,83
7,83
8,32
8,32
8,32
8,14
8,14
8,14 5,52
5,52
5,52 10,00
10,00
#
< 8,45
8,45
8,45
8,45
8,45
8,45
11,20
11,20
11,20
11,20
11,20
11,20
13,64
13,64
13,64 14,0
Männi
Männi
Männi 13,64
13,64
13,64
Männi
Männi
Männi
10,0 7,87
7,87
7,87 8,17
8,17
8,17 8,60
8,60
8,60
6,99
6,99
6,99
noorendik
noorendik
noorendik
14,06
14,06
14,06 Pindala on 1,58 ha Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
8,87
8,87
8,87 7,87
7,87
7,87 8,60
8,60
8,60 noorendik
noorendik
noorendik 11,92
7,98
7,98
7,98
8,47
8,47
8,47
8,36
8,36
8,36
6,25
6,25
6,25 6,50
6,50
6,50 7,49
7,49
7,49
7,49
7,49
7,49
11,92
11,92
11,92
11,92
PLOKK
PLOKK 6,
6, Ta
Ta 1 piiripunkti number
7,98
7,98
7,98 6,77
6,77
6,77
6,77
6,77
6,77
11,0 8,16
8,16
8,16 10,21
10,21
10,21
PA-195
PA-195 8,26
8,26
8,26 7,68
7,68
7,68
7,68
7,68
6,93
6,93
6,93
6,93
6,93 6,31
6,31
6,31 7,55
7,55
7,55
7,55
7,55
7,55
8,48
8,48
8,48
8,48
8,48 10,21
10,21
10,21
14,38
14,38
14,38
14,38
14,38 OÜ Hiiu Autotrans Mäeeraldise teenindusmaa piir,
9,60
9,60
9,60
9,60
9,60
9,60
8,59
8,59
8,59 #
< 8,00
8,00 9,00
9,00
9,00 +4,55 14,17
+4,55
+4,55 14,17
14,17
1' piiripunkt ja piiripunkti number
1122,,00
5' 8,24
5' 8,24
8,24
8,24
8,24
8,24
8,09
8,09
8,09
14
14 5,98
5,98
5,98
-0,40
-0,40
-0,40 6,60
6,60
6,60
6,60
6,60
6,60 18
18 11,55
11,55
11,55 Malvaste karjäär
Männi
Männi
Männi
8,24
8,24
8,24
8,24
8,24
8,24
12,60
12,60
12,60
12,60
12,60 GPS 1
GPS
GPS 1
11
11 8,41
8,41
8,41
9,31
9,31
9,31 9,31
9,31
9,31
7,21
7,21
7,21
7,21
7,21 Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki piir
17
17
GPS
GPS
GPS noorendik
noorendik
noorendik
8,71
8,71
8,71
8,71
8,71
6,38
6,38
6,38
7,71
7,71
7,71
7,71
7,71
7,71
noorendik
noorendik
noorendik Mäeeraldise teenindusmaa
Mänd
Mänd
Mänd
Mänd
Mänd
Mänd
20
0,25
4'
4' +1,34
+1,34
+1,34
6,41
6,41
6,41
6,41
6,41
6,41
Liiv 8,07
Liiv
Liiv 8,07
8,07
8,56
8,56
8,56
Liiv 8,07
Liiv
Liiv 8,07
8,07
8,60
8,60
8,60
8,60
8,60
Männi
Männi
Männi
Männi 10,18
Männi
Männi 10,18
10,18
10,18
10,18
10,18 4
14,59
14,59
14,59
14,59
14,59
14,59 piiripunktide koordinaadid Ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki piir
10,40
10,40
10,40 8,34
8,34
8,34 8,61 9,10
6,20
6,20
6,20
8,61
8,61 9,10
9,10
9,10
9,10
9,10 noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik Mänd
Mänd
Mänd
Mänd 0,1
Mänd
Mänd
13
13 6,09
6,09
6,09
6,09
6,09
6,09 8,19
8,19
8,19
8,19
8,19 +6,92
+6,92
+6,92
+6,92
+6,92 Ehitusliiva passiivse tarbevaru ploki piir
12,0
7,90
7,90
7,90
7,90 7,74
7,90
7,90
7,94
7,94
7,94
7,94
7,94
7,94 7,85
7,85
7,85
7,85
7,85
7,85
6,88
6,88
6,88
6,88 8,18
6,88
6,88 8,18
8,18
7,74
7,74
7,74
7,74
7,74 10,95
10,95
10,95
10,95
10,95
10,95
Nr X Y
10,15
10,15
10,15
10,15
10,15
10,15
7,27
7,27
7,27
7,68
7,68
7,68
7,68
7,68 6,81
6,81
6,81
6,81
6,81
6,81 9,65
9,65
9,65
9,65
9,65 8,56
8,56
8,56
8,56
8,56
8,56 13,92
13,92
13,92
13,92
13,92
13,92 1' 6 544 543,56 419 002,54 OÜ Hiiu Autotrans Malvaste karjääri mäeeraldise piir
0 7,27
7,27
7,27 8,97
8,97
8,97
8,97
8,97
8,97
11,
7,20
7,20
7,20 9,23
9,23
9,23 10,07
10,07
10,07
7,20
7,20
7,20
8,79
8,79
8,79 15
15
8,79 7,80
8,79
7,11
7,11
7,11
7,11
7,11
7,11
7,80
7,80 7,73
7,73
7,73
7,73
7,73
7,73 16
16
7,50
7,50
7,50
7,50
7,50
7,50
10,07
10,07
10,07
12,04
12,04
12,04
12,04
12,04
15,25
15,25
15,25
15,25
15,25
15,25 2' 6 544 433,80 419 043,27
aa
6,83
6,83
6,83
6,83
6,83
6,83 7,80
7,80
7,80 9,29
9,29
9,29
10,48
10,48
10,48
10,48
10,48 7,12
7,12
7,12
7,12
7,12
7,12 9,29
3' 6 544 378,85 418 883,27 0,5
0,5 PA-117
PA-117 Katendi paksus, m Puuraugu nr
77,, TT
Kasuliku kihi paksus, m <
7,83
7,83
7,83
7,83
7,83
7,83 7,89
7,89
7,89
7,89
7,89
7,89 9,80
9,80
9,80
9,80
9,80
9,80
+1,81
+1,81
+1,81
+1,81
+1,81
+1,81 +2,29
+2,29
+2,29
+2,29
+2,29
+2,29 9,79
9,79
9,79 39201:004:1680
39201:004:1680 14,56
14,56
14,56
14,56
14,56
14,56 <
7,21
7,21
7,21
7,21
7,21 +1,16
+1,16
+1,16
+1,16
+1,16
+1,16 8,15
8,15
8,15
8,15
8,15 9,94
9,94
9,94
9,79
9,79
9,79 4' 6 544 489,98 418 843,78 10,0
10,0 11,36
11,36 Maapinna abs kõrgus, m
8,81
8,81
8,81
8,81
8,81
8,81 8,16
8,16
8,16
8,16
8,16
8,16 9,29
9,29
9,29
9,29
9,29
9,29 9,94
9,94
9,94 Malvaste
Malvaste liivakarjääri
liivakarjääri
9,16
9,16
9,16
9,16
9,16
9,16
88 ,0 5' 6 544 500,37 418 876,27 (geoloogiliste uuringute ajal)
15
+6,92
+6,92
+6,92
K
7,99
7,99
7,99 +6,92
+6,92
K
10,40
10,40
10,40
8,39
8,39
8,39
8,39
8,39
8,39 7,57
7,57
7,57
7,57
7,57
7,57 7,99
7,99
7,99 Männi 10,92
10,92
10,92
10,92
10,92
6' 6 544 541,91 418 897,04 Jääkvaru paksus, m
K
10,40
10,40
10,40 7,73
7,73 10,27
10,27
10,27
OK
7,73
7,73
7,73 10,27
10,27
10,27
PLOKK
PLOKK 5,
5, Ta
Ta 8,46
8,46
8,46
8,46
8,46
8,46 noorendik 13,92
13,92
13,92 Maapinna kõrguspunkt, m
v v v
9,09 6,47
9,09
9,09 10,27
10,27
10,27 14,87
14,87
v
6,47
6,47 14,87
14,87
14,87
6,47 6,34
99 6,34
6,34 7' 6 544 561,79 418 893,06
PLLO
6,47
6,47 6,34
6,34
6,34 10,76
10,76
10,76 15,73
15,73
15,73
10,76
10,76
10,76 15,73
15,73
15,73
6 544 450 6,30
6,30
6,30
6,30
6,30
6,30
g
g
g
g
g
g vt, 6,23
vt,
vt,
vt,
vt,
vt, 6,23 m
6,23
6,23
6,23
6,23 m 8,15
m
m
m
m 8,15
8,15 10,27
10,27
10,27 8' 6 544 574,63 418 927,31
7,31
7,31
7,31 6,45
6,45
6,45 Katastriüksuse tunnus ja piir
P
9,50
9,50
9,50
9,50
9,50
9,50 9,46
9,46
9,46
9,46
9,46
9,46 8,96
8,96
8,96
7,31
7,31
7,31 28.06.2007
28.06.2007
28.06.2007
28.06.2007
28.06.2007
28.06.2007
5,98
5,98
5,98
5,98
5,98
5,98
6,45
6,45
6,45 6,34
6,34
6,34 8,79 +4,42
+4,42
+4,42
+4,42 11,42
+4,42
+4,42 11,42
11,42 63201:004:1680
8,96 9,34
8,96
8,96 9,34
9,34 8,79
8,79 11,42
11,42
11,42 9' 6 544 569,43 418 953,92
11, 8,98
8,98
8,98
8,98
8,98 6,22
6,22
6,22
9,05
9,05
9,05 6,22
6,22
6,22 15,34
15,34
15,34 Malvaste liivakarjääri Katastriüksuse nimi
0 9,05
9,05 6,23
6,23
6,23 15,34
15,34
15,34
6,23
6,23
6,23 11,01
11,01
11,01
11,01
11,01
11,01 11,72
11,72
11,72
13 10,3
10,3 9,97
10,3
10,3
10,3
10,3 9,97
9,97
9,97
9,97
9,97 6,23
6,23
6,23
6,23 6,35
6,23
6,23 6,35
6,35
6,35
6,35
6,35
8,99
8,99
8,99
11,47
11,47
11,47
11,47
11,47
11,47 13,06
13,06
13,06
13,06
13,06
13,06 77
11,88
11,88
11,88
11,88
11,88
11,88
15,51
15,51
15,51
15,51
15,51
15,51 22
16,73
16,73
16,73
16,73
16,73
16,73
Männi
Männi
Männi 9,92
9,92
9,92 6,47
6,47
6,47 12,36
12,36
12,36
13,74
13,74
13,74
13,74
13,74 11,95
11,95
11,95
Männi
Männi
Männi
11,95 noorendik
11,95
11,95
9,99
9,99
9,99
9,99
9,99
9,99 Männi
Männi
Männi
Männi
Männi
Männi 9,92
9,92
9,92
7,85
7,85
7,85 6,24
6,24
6,24
6,06
6,06
6,06
6,06
6,06
6,06 6,4710,90
6,47
6,47 10,90
10,90
10,90
10,90
10,90 10,58
10,58
10,58
10,58
10,58
10,58
12,36
12,36 12,08
12,08
12,08
12,08
12,08 44 16,79
16,79
16,79
16,79
16,79
16,79
2'
2' Pindala on 2,42 ha 15,0
+3,67
+3,67
+3,67 7,85
7,85
7,85
10
10
12
noorendik
noorendik +3,67
+3,67
+3,67 6,24
6,24
6,24 6,47
6,47
6,47
6,47
6,47
6,47 16,89
16,89
16,89
11,89
11,89
11,89
noorendik
noorendik
noorendik 9,52
9,52
9,52 noorendik 9,77
9,52 noorendik
9,52
9,52 noorendik
noorendik
noorendik
noorendik 9,77
9,77
9,77
9,77
8,73
8,73
8,73
10,36
10,36
10,36
10,36
10,36
11,81
11,81
11,81
16,89
16,89
16,89
Maapinna samakõrgusjoon
11,89
11,89
11,89 8,73
8,73
8,73 10,77
10,77
10,77 16,62
16,62
16,62
,0
13,67
13,67
13,67
13,67
13,67
13,67 12,07
12,07
12,07
12,07
12,07
12,07 Männi
Männi
Männi
Männi
Männi
Männi 6,34
6,34
6,34
6,34 8,97
6,34 10,77
10,77
10,77 10,52
10,52
10,52
10,52
10,52
10,52 16,62
16,62
16,62
8,97
8,97
LLLLLLiiiiiii
10,67
10,67
10,67 8,97
8,97
8,97 13,10
13,10
13,10
L
LL
10,82
10,82
10,82
LL
10,74
10,74
10,74 6,79
6,79 13,10 15,59
13,10
10,85 13,10
Liiiiiiiiiiiivvv
10,74
10,74
10,74 10,82
10,82
10,82 6,79
6,79
6,79 10,85
10,85
10,85 15,59
15,59
15,59
15,59
15,59 Männi
Männi
Männi
ivvvvvv
12,20
12,20
12,20
12,20
12,20
12,20 12,28
12,28
12,28 9,55 noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik 8,01
8,01
8,01
8,01
8,01
8,01 10,85 Männi
Männi
Männi 16,07
16,07
16,07
16,07
16,07
16,07
12,28
12,28
12,28 12,33
12,33
12,33 9,55
9,55 8,58
8,58
8,58 6,90
6,90
6,90
6,90
6,90
6,90 11,61
11,61
11,61
10,20
10,20
10,20
10,20
10,20 8,58
8,58
8,58 6,93
6,93
6,93
6,93
6,93
6,93 11,61
11,61
11,61 noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
12,20
12,20 12,59
12,59
12,20 12,59
12,59
12,59
12,59
10,72
10,72
10,72
10,72
10,72
10,72 9,64
9,64
9,64
9,64
9,64
9,64
12,34
12,34
12,34
12,34
12,34
12,34
-0,39
-0,39
-0,39
-0,39
-0,39
-0,39 6,55
6,55
6,55
6,55
6,55
6,55 8,21
8,21
8,21
8,21
8,21
8,21 8,35
8,35
8,35
8,35
8,35
8,35
66
8,45
8,45
8,45
11,42
11,42
11,42
11,42
11,42
11,42 16,34
16,34
16,34
16,34
16,34
16,34 33 15,83
15,83
15,83
15,83
15,83
15,83
39201:004:0608
39201:004:0608 10,83
10,83
10,83
10,83
10,83
10,83
9,76
9,76
9,76
11,10
11,10
11,10
11,10
11,10
11,10
11,73
11,73
11,73
11,73
11,73
11,73 7,50
7,50
7,50
7,50
7,50
7,50 7,64
7,64
7,64
7,64
7,64
7,64 6,52
6,52
6,52
6,52
6,52
6,52 6,85
6,85
6,85
6,85
6,85
6,85 6,43
6,43
6,43
6,43
6,43 8,45
8,45
6,43 8,45 6,62
6,62
6,62
6,62
6,62 55 16,84
16,84
16,84
16,84
16,84
16,84
11,56
11,56
11,56 +2,63
+2,63
+2,63 6,61 6,61
6,61
6,61
6,61 6,61
6,61
6,61
6,61
6,61 7,78
7,78
7,78 9,45
9,45
9,45
15 0
11,56
11,56 +2,63
+2,63
+2,63 10,36
10,36
10,36
10,36
10,36
10,36 6,61
6,61 6,44
6,44
6,44
6,44
6,44
6,44 7,78
7,78
7,78 9,45
9,45
9,45 16,59
16,59
16,59
16,59
16,59
16,59
12,62
12,62 11,64 6,22
11,64
11,64 6,66
6,66
Kärdla metskond
Kärdla metskond M-2 M-212,62 12,04
12,04
12,04 6,22 6,40
6,22 6,40
6,40
6,40
6,40
6,40 6,66
6,66 6,52
6,66 6,52
6,52
6,52
6,52
6,52
14 0
,0
12,04
12,04
12,04 9,63
9,63
9,63
9,63
9,63
9,63 9,63
9,63
9,63
9,63
9,63 12,15
9,63 12,15
12,15
12,15
12,15 6,60
6,60
6,60
6,60
6,60
6,60
6,59
6,59
6,59
13
11
11
,
10,72
10,72
10,72
10,72
10,72
10,72 6,61
6,61
6,61
12 Märkused:
10,63
10,63
10,63 6,61
6,61
6,61
,
11,68
11,68
11,68
11,68
11,68 10,63
10,63
10,63 10,32
10,32
10,32 ,0
12,50
12,50
12,50
12,50
12,50
12,50 8,57
8,57
8,57
8,57
8,57
8,57 6,38
6,38
6,38
9,59
9,59
9,59
9,59
9,59 8,63
8,63
8,63
8,63
8,63
8,63 8,50
8,50
8,50
8,50
8,50
8,50 11,52
11,52
11,52
11,52
11,52
6,38
6,38
6,38
6,65
6,65
6,65
10,20
10,20
10,20 1. Plaani koostamisel on kasutatud katastriüksuse plaani M 1 : 10 000,
6,65
6,65
6,65
12,56
12,56
12,56
12,56
12,56
12,56
10,22
10,22
10,22
10,22
10,22
10,22 8,21
8,21
8,21
9,78
9,78
9,78
9,78
9,78
9,78
PLOKK 7,
PLOKK 7, Ta
Ta
6,70
6,70
6,70
6,70
6,70 10,69
10,69
6,70 10,69 13,89
13,89
13,89
Eesti NSV Geoloogia Valitsuse 1986. a ja 1978. a Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva
8,21
8,21
8,21 10,69
10,69
10,69 13,89
13,89
13,89
12,55
12,55
12,55
12,55
12,55
12,55 9,28
9,28
9,28
9,28
9,28
9,28
9,28
9,28
9,28
9,28
9,28
9,28 6,28
6,28
6,28
6,28
6,28
6,28
6,67
6,67
6,67
6,67
6,67
6,67
< otsingulis-hinnanguliste tööde aruannete andmeid ning OÜ Inseneribüroo STEIGER
6,89
6,89
6,89
6,89
6,89
6,89
12
12 9,43
9,43
9,43
9,24
9,24
9,24
9,24
9,24 6,53
6,53
6,53
6,53
6,53
6,53 M
MM
M
M
Muuuuu PA-119
PA-119 2007. a taotletava ala jääkvaru arvutuse aruannet.
9,43
9,43
9,43 Männi
Männi
Männi lllddllddd 6,78
6,78
6,78
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
noorendik
8,84
8,84
8,84
8,84
8,84
6,78
6,78
6,78
15,80
15,80 2. Kasuliku kihi lamam on abs kõrgusel +7 m
9,84
9,84
9,84 8,85
8,85
8,85
6,63
6,63
6,63
6,63 3. Baaskaardi lehte nr 6213, 6214
10,26
10,26
10,26
10,26
10,26
10,26 9,84
9,84
9,84 7,78
7,78
7,78
7,78
7,78
7,78
Mänd
Mänd
Mänd
Mänd
Mänd
20 13,57
Mänd 0,25 13,5713,57
13,57
13,57
13,57 3'
3' 9,24
9,24
9,24
9,24
9,24
9,24 7,46
7,46
7,46
7,46
7,46
7,46
6,60
6,60
6,60
6,60
6,60
GPS 222
GPS
GPS
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis
10,41
10,41
10,41
10,41
10,41
10,41 8,52
8,52
8,52 39201:004:0608
39201:004:0608 19,64
19,64
19,64
19,64
19,64
19,64 5. Joonestamisel kasutatud tarkvara MapInfo 8.0 (litsents: MIPWES0800500041)
10,44
10,44
10,44 Kärdla metskond
Kärdla metskond M-2
M-2 6. Mõõtmisalus: Kidaste01 (4509) H=4,68 m
12,94
12,94
12,94 10,44
10,44
10,44
GPS seadmega mõõdistatud baaspunktid: GPS1 H=8,71 m; GPS2 H=19,64 m
13
,0
7. Maamõõdu tegevuslitsents 666-MA
6 544 350
v 12,05
12,05
12,05
12,05
12,05
12,05
11,06
11,06
11,06
11,06
11,06
11,06
v 10,54
10,54
10,54
10,54
10,54
10,54
v 8,0
8,0
8,0
8,0
8,0
8,0
13,70
13,70
13,70
PA-193
PA-193 v Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 1/2
12,0
10,73
10,73
10,73
< 12,00
12,00 Saarte Teedevalitsus
419 000
418 800
418 900
419 100
13,32
13,32
13,32 11,40
11,40
11,40
11,40
11,40
11,40
12,70
12,70
12,70
Mõõtkava
Tahkuna looduskaitseala piir Malvaste liivakarjäär Mäeeraldise plaan 11 :: 11 000
000
II'' Hiiumaa, Kõrgessaare vald
I I' Geoloogiline läbilõige
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Elo Rannik Kuupäev 28.04.2009
Vääriselupaik Joonestas Elo Rannik
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 07/0293
Kinnitas Erki Niitlaan
SELETUSKIRI
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Lääne Teedekeskuse Hiiumaa esindus (endine Hiiu Teedevalitsus) omas Malvaste
liivakarjääris maavara kaevandamise õigust (loa nr HIIM-015) 10.10.2001-
10.10.2006. aastani. Endise väljastatud mäeeraldise (pindala 3,78 ha) piires ei ole
maavara aktiivne tarbevaru täielikult kaevandatud ning 2007. aastal tehti aktiivse
tarbevaru ploki 5 piires markšeidermõõdistamine ja jääkvaru arvutus, mille varu
kogused kinnitati Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjaga 21. aprill 2009. a
nr 605. Kuna plokk 5 jäi 15,7 m ulatuses elektriliini REIGI:LAU (VID kood
K3105959) kaitsevööndisse ja 0,55 m ulatuses Tahkuna looduskaitseala
piiranguvööndisse, siis plokist 0,26 ha kinnitati passiivse tarbevaruna plokis 8.
Käesolevaga taotleb arendaja 2009. aastal kinnitatud ploki 5 (3,48 ha) piires
1,58 ha-le uut maavara kaevandamise luba. Kaevandamist planeeritakse tarbevaru
plokist 5 vaid osaliselt, kuna kogu endise mäeeraldise ala liiva varu väljamine pole
majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud: võrdlemisi suur ala karjääri
põhjapoolses osas on kaetud männinoorendikuga ning kaevandatava liivakihi
jääkpaksus valdavalt alla 1 m.
Keskkonda säästvast põhimõttest on valitud ka mäeeraldise teenindusmaa. Välja on
jäetud männinoorendikuga ala ja sisse arvestatud karjääris varasemast
kaevandamistegevusest alles jäänud katendipuistangud, mida saab edaspidise
kaevandamise käigus kasutada ning tööde lõppedes kogu kaevandamistegevusega
rikutud ala korrastada. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast väljapool endise
karjääri alal on maapind reljeefselt tasane ja ei vaja hilisemat korrastamist.
Mäeeraldist taotletakse eesmärgiga anda toodangut piirkonna teede ehituseks ja
remondiks. Kaevandatavat täitematerjali kavatsetakse kasutada teede mullete
ehituseks ja ehitusliiva teekatte aluskihi rajamiseks ning segamiseks asfaldi
segudesse.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused,
maakasutus, hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad)
Taotletav mäeeraldis asub Hiiu maakonna põhjaosas, Kõrgessaare vallas, Malvaste
külas. Taotletav ala paikneb riigile kuuluval kinnistul, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud kasutaja maavara kaevandamiseks
Maanteeameti Lääne Teedekeskuse Hiiumaa esindus. Malvaste liivakarjääri kinnistu
pindala on 3,74 ha1 (katastritunnus 39201:004:1680). Idast külgneb taotletav ala
OÜ-le Hiiu Autotrans kuuluva mäeeraldise teenindusmaa piiriga (kinnisasja
katastritunnus 39201:004:0578). Ülejäänud osas külgneb taotletav ala Kärdla
metskonna haldusalas oleva kinnistuga Kärdla metskond M-2 (katastritunnus
39201:004:0608).
Piirkond on hõredalt asustatud. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast alast
190-290 m kaugusele loode ja lääne suunas. Kärdla linn jääb karjäärist mööda
1
Pindala erinevus endisest mäeeraldisest 0,04 ha on tingitud maardla registrikaardi digitaliseerimisest
Heltermaa-Kärdla-Luidja ja Tahkuna Majaka maanteed ligikaudu 10 km kaugusele
kagusse. Kommunikatsioonid taotletaval alal puuduvad. Plokil 8 asub elektriõhuliin
(10 kV), mille kaitsetervik on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007
määrus nr 19 (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise
kord) § 2.1 kohaselt 1-20 kV pingega liinide korral mõlemale poole liini telge 10 m.
Elektriliini kaitsevööndiga taotletavad alad (mäeeraldis ja selle teenindusmaa) ei
kattu.
Taotletavale alale ei jää loodus- ega muinsuskaitselisi piiranguid. Lähim kaitsealune
objekt on Tahkuma looduskaitseala, kattudes ploki 8 põhjapiiriga 0,55 m ulatuses
(kattumine on tingitud kaardimaterjali digitaliseerimisest). Alast ~90 m kaugusele
läände jääb vääriselupaik.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline
ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Piirkannas on varem tehtud kolm geoloogilist uuringut, mille käigus 1978, 1982 ja
1986. aastal anti välja Põhja- ja Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-
hinnanguliste tööde aruanded ning üks jääkvaru arvutus:
1. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1978. a
Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus T. Saadre);
2. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulised tööd (1982. a Eesti NSV
Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu);
3. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a
Eesti NSV Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu);
4. Hiiumaa kruusliiva karjääride jääkvaru arvutus (1995. a Eesti Geoloogiakeskus,
J.Viru).
Lisaks eelnevatele uuringutele on maavara kaevandamise loa taotluse käigus tehtud
2007. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt taotletaval alal jääkvaru arvutus. Selle
alusel on arvutatud ka taotletava mäeeraldise piiresse jääv jääkvaru.
Piirkonnas levib 0,4-0,6 m paksune liivane kasvukiht (v.a varem kaevandatud ala),
mille all lasub peene- kuni keskmiseteraline vähese peene kruusaga liiv.
Rannamoodustise nõlval (taotletava ala piirkonnas) esinevad väga peene- kuni
peeneteralised, harjal peene- kuni keskmiseteralised liivad. Peene hästiümardunud
tardkivimilise kruusa sisaldus on pindalaliselt suhteliselt püsiv, kuid suureneb
sügavuse kasvades. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus suureneb nii ida suunas kui ka
sügavuti. Taotletaval ala piires, pinnaseveetasemest madalamal ülipeeneteralise liiva
all, lasub 2,8 m (PA-194) kuni 5 m (PA-195) paksune jämedateraline liiv.
Pinnaseveetase lasub abs kõrgusel ~5 m. Liivasetendite lamamiks on savikas
kruusliiv või aleuriit.
4. Maardla maavara(de), s.h mäeeraldise piires, kvantitatiivne ja kvalitatiivne
iseloomustus
Malvaste kohaliku tähtsusega liivamaardla pindala on kokku 141,97 ha, mis koosneb
seitsmest alaplokist (3 Ta plokki, 3 Ra plokki ja 1 Rp plokk).
Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele on Malvaste liivamaardlas arvel järgmised
maavara varud:
Ploki Pindala, Paksus, Varu, tuh Varu kokku,
Varuploki nr
liik ha m m3 tuh m3
1 2 3 4 5 6
5 plokk (taotletav Ta 3,48 1,7 592
mäeeraldis)
6 plokk (OÜ-u Hiiu Ta 2,92 5,60 197,63 373,1
Autotrans mäeeraldis)
7 plokk (5. ja 6. ploki Ta 2,90 5,60 116,5
lamamis)
8 plokk (elektriliini Tp 0,26 2,3 62 6,0
kaitsevööndis)
1 plokk Ra 20,45 1,70 352,0
2 plokk Ra 43,17 5,10 2184,0 4463,0
3 plokk Ra 48,55 4,00 1927,0
4 plokk Rp 20,25 4,00 804,0 804,0
Tabel 4.1. Malvaste liivamaardla varuplokkide kvantitatiivsed andmed
Vastavalt 01.07.2007. a tehtud jääkvaru arvutusele on taotletava mäeeraldise
(1,58 ha) piires ammendamata ehitusliiva varu 51 tuh m3.
PA nr
abs kõrgus, m
Suudme
PA sügavus, m
m
Katendi paksus,
paksus, m
Liiva-lasundi
sügavus, m
Veetaseme
intervall, m
Proovitud
Peensus-moodul
sisaldus %
Savi- ja tolmu-
1 2 3 4 5 6 7 8 9
PA-116* 6,02 10,5 0,5 10,0 4,2 - - -
0,5-4,5 2,4 0,4
PA-117* 11,36 12,0 0,5 10,0 8,5
4,5-10,5 2,3 1,3
PA-194* 10,00 6,0 - 5,6 0,6 2,8-5,6 2,7 3,5
0,0-2,5 2,0 4,9
PA-195* 8,00 7,5 - 7,5+ 2,5
2,5-7,5 2,6 1,9
0,5-4,0 2,3 3,0
4,0-7,5 1,0 5,3
PA-7 15,90 15,0 0,3 13,7 7,0
8,5-12,5 2,2 2,0
12,5-14,0 1,7 5,3
2
Keskkonnaministeeriumi ministri käskkiri 21. aprill 2009 nr 605
3
Vastavalt riiklikule maavara koondbilansile 31.07.2008.a
1 2 3 4 5 6 7 8 9
0,0-1,2 1,5 4,1
PA-192 11,70 7,5 - 5,5 4,5 1,2-3,0 0,7 7,7
3,0-5,5 1,0 5,5
0,0-1,7 1,8 5,5
PA-193 12,0 7,5 - 2,8 6,2 1,7-2,8 1,8 5,7
2,8-7,5 0,9 8,2
PA-119 17,59 12,0 0,5 5,7 9,0 - - -
PA-115 13,60 10,5 - 5,5 5,5 0,0-5,5 1,3 2,9
PA-2 16,50 19,0 0,5 12,0 9,0 - - -
PA-114 15,18 4,2 0,5 3,4 3,9 - - -
PA-4 12,00 15,0 - 2,0 6,3 - - -
Tabel 4.2. Malvaste liivakarjääri ploki 5 piiresse (*) või vahetult kõrvale jäävate
puuraukude geoloogilised andmed
5. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega
Taotletava mäeeraldise piirid on valitud vastavalt aktiivse tarbevaru ploki 5 piiridest
(pindala on 3,74 ha ja varu kinnitatud abs tasemeni +7 m) ning keskkonda säästvast
põhimõttest. Taotletavast mäeeraldisest jäetakse välja ploki 5 põhjapoolne osa ning
väike ala lõunaküljel, kokku 2,16 ha. Taotletava mäeeraldise pindala on 1,58 ha.
Vastavalt arvutiprogrammiga MapInfo Vertical Mapper tehtud varu arvutusele jääb
mäeeraldise maa-alale liiva aktiivset tarbevaru 51 tuh m3. Mäeeraldise piires toimub
kaevandamine vaid veepealses osas, pinnaseveetase jääb taotletava mäeeraldise
põhjast kuni 2 m sügavusele.
Karjäärinõlvade stabiilsuse ja ohutuse tagamiseks tuleb kaevandamisel jätta
hoidetervikud. Peenliiva veepealsel kaevandamisel tuleb karjääri nõlva kalle rajada
suhtega 1:2.
Kuivõrd karjääri nõlva kõrgus varieerub 0 – 8,4 m vahel, siis täpsema tulemuse
saamiseks on nõlvaterviku varu arvutamisel kasutatud samuti Vertical Mapperit,
mille kohaselt keskmine liivalasundi ristlõikepindala S = 24,6 m2. Nõlvatervikute
rajamisel tekib maavara kadu, mille saab arvutada järgmiselt:
Vkadu = S ⋅ P = 24,6 ⋅ 420 = 10 tuh m3
Vkadu – nõlvatervikusse jääva maavara kadu, tuh m3;
P – nõlvaterviku perimeeter, m
Arvates taotletava mäeeraldise piiridesse jäävast varust maha nõlvatervikutesse jääva
kao, saame kaevandatavaks varuks:
V kaevandatav = Vvaru – Vtervik – V2 = 51 –10 – 7 = 34 tuh m3
V kaevandatav – mäeeraldise piires kaevandatav maavara varu, tuh m3
V2 – ploki 5 piires keskkondlikel ning majanduslikel kaalutlustel kaevandamiseks
mittesobilik varu, tuh m3
6. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja
kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia.
Taotletavalt alalt on valdavalt kattekiht juba eemaldatud ja ladustatud puistangusse
mäeeraldise teenindusmaa lõunaosas. Taotletavalt alalt eeldatakse katendi
eemaldamist suurusjärgus 1 tuh m3. Kasulikult kihilt eemaldatud kasvukihti
kasutatakse hiljem mäetöödega rikutud maa-ala korrastamisel.
Liiva kaevandamine toimub vaid lasundi veepealses osas, kus maavara väljatakse
pöördkoppekskavaatori või kopplaaduriga, mis laevad materjali otse kalluritele.
7. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, buldooser,
kopplaadur, kallurauto). Transpordimasinatel on müratase normeeritud. Eestis
kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning
täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase 84-90 dB piirides. Samasugust müra
põhjustavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Vastavalt Eesti Vabariigis
kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas olla müratase
päevasel ajal 65 dB ja öösel 50 dB. Arvestades seda, et kavandatavast karjäärist jääb
lähim majapidamine ligikaudu 180 m kaugusele ja karjäär on kõikidest külgedest
ümbritsetud metsaga, ei ole eeldada, et kaevandamisest tekkiv müra piirkonnas
probleeme tekitada saab, seda isegi öiste lubatud piirnormide juures.
Praktikas sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil siiski piisavalt looduslikku
niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist
tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika teistes töötavates karjäärides. Tolmu
tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu
karjäärisisestel ja väljaveoteedel, mis keskmise tuulega võib levida kuni 200-250 m
kaugusele. Kuna taotletavat mäeeraldist ümbritseb mets, siis mõningane tolm, mis
kaevandamisest tekib ei saa levida mäetööstusalast märkimisväärselt kaugele.
Maavara lasundit ei kuivendata ega väljata veealust varu, kuid oht keskkonnale
avaldub võimalikus pinnasevee reostumises, kui masinatest satub rikke tõttu õli või
kütust karjääri põhjale. Tuleb arvestada, et mäeeraldise põhjaga liigutakse pinnasevee
kihile pidevalt lähemale ja sellega kasvab oht reostuse leviku sattumisel vette.
Kaevandamisega piirkonna looduskaitselisi objekte ei ohustata ega rikuta, kuid
arvestada tuleb üksikute noorte mändide raadamisega ala edelanurgas ning idaküljel.
8. Maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks
rakendatavad abinõud
Kavandatava tegevuse käigus tekkiv müra ei saa levida kaugele ning selle mõju
mäeeraldisest majapidamiseni ei ulatu. Sellise olukorra hoidmiseks on otstarbekas
võimalikult palju säilitada kavandatava karjääri ümbruses metsa.
Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival
perioodil on teede niisutamine, millega on võimalik tolmu teke viia praktiliselt
nullini.
Mäetöödel tuleb rangelt jälgida, et kaevandamisel ei satuks kütust või õli pinnasesse.
Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate
tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või
määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle
vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ja karjääri projektis ette
näha võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Rikutud maastiku eetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
9. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine.
Pärast maavara varu ammendumist tuleb kogu kaevandamisega rikutud maa
korrastada. Mäeeraldiselt eemaldatud ja säilitatud kasvukihti kasutatakse hilisemal
korrastamisel. Karjääri nõlvad tasandatakse ja rajatakse kaldega, mis tagab nende
püsivuse. Kuna taotletava mäeeraldise piires on peeneteralise liiva osakaal suurem,
on otstarbekas rajada nõlvad kaldega 1:2. Pärast karjäärinõlvade tasandamist
kaetakse need kasvukihiga ja taimestatakse.
Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse taotletava maavara kaevandamise loa
kehtivusaja jooksul. Korrastamiseks kulub ligikaudu 2 aastat. Vajalikud
kaevandamise ja hilisema korrastamise projekt kooskõlastatakse Keskkonnaameti ja
Kõrgessaare Vallavalitsusega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri
korrastamise projekt
Töö nr 15/1452
Kaevandamisloa omanik: Hiiu Teed OÜ
Projekti koostajad: Ole Sein, Jako Stein (OÜ Inseneribüroo STEIGER,
(aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood
11206437)
Korrastamistööd: Hiiu Teed OÜ (aadress Allika 40, Kärdla, 92412 Hiiu
maakond, registrikood 10909361)
Korrastamise vastutav
Spetsialist Raivo Kibuspuu ..........................
Tallinn 2015
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 2
Kinnitan:
Ole Sein ...........................
Diplomeeritud mäeinsener
(Kutsetunnistus nr 084510)
Projekti koostas:
Jako Stein ...........................
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 5
1.1 Lähteülesanne .......................................................................................................... 5
1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ....................................................... 5
1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus .......................... 6
1.4 Maavara iseloomustus ja jääkvaru ........................................................................... 7
2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA........................................................ 9
2.1 Korrastamise lähtetingimused ................................................................................. 9
2.2 Korrastamistehnoloogia valik ................................................................................ 10
2.3 Korrastamiseks tehtavad tööd ................................................................................ 10
2.4 Korrastatava maa sihtotstarve................................................................................ 11
3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE .......................................... 13
3.1 Katendi sh mulla kasutamine ja käitus .................................................................. 13
3.2 Karjääri põhja täitmine ja tasandamine ................................................................. 13
3.3 Nõlvade kujundamine ............................................................................................ 15
3.4 Sademete äravool ja veerežiim .............................................................................. 17
3.5 Juurdepääsu tagamine ja parkimise korraldamine ................................................. 17
3.6 Tööde korraldamine............................................................................................... 18
4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ................................................. 20
4.1 Loodusliku rohumaa kujundamine ........................................................................ 20
4.2 Metsamaa ja selle hooldus ..................................................................................... 20
4.3 Tööde korraldamine............................................................................................... 21
5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE
MASINATE ANDMESTIK ................................................................... 22
5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad....................................................................... 22
5.2 Korrastamistööde maht .......................................................................................... 22
5.3 Korrastamistööde maksumus................................................................................. 22
5.4 Korrastamistööde kalenderplaan ........................................................................... 23
6. TÖÖOHUTUSNÕUDED ........................................................................ 24
7. FOTOD ..................................................................................................... 25
8. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................. 27
TEKSTILISAD
1. Malvaste liivakarjääri korrastamistingimused nr HLS 10-1/15/6244-5
2. Malvaste liivakarjääri maavara kaevandamise luba nr L.MK/300645
3. „Malvaste liivakarjääri rekultiveerimine Hiiu valla vabaajakeskuseks“.
Eskiisprojekt. (16.04.2015, T. Saue)
4. Maanteeameti 15.06.15 kooskõlastus nr 16-5/15-00068/097
5. Hiiu Vallavalitsuse 15.06.2015 kooskõlastus nr 21-1.1/919-1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 4
GRAAFILISED LISAD
1. Korrastatava maa plaan, M 1 : 1 000
2. Tehnoloogilise korrastamise plaan, M 1 : 1 000
3. Bioloogilise korrastamise ja korrastatud ala plaan, M 1 : 1 000
4. Korrastatava ala geoloogiline läbilõige, M(V) 1 : 200, M(H) 1 : 1000
5. Korrastatud ala geoloogiline läbilõige, M(V) 1 : 200, M(H) 1 : 1000
6. Buldooseri ee pass nõlva kujundamisel ja karjääri põhja täitmisel
7. Frontaallaaduri ee pass täitmisel ja tasandamisel
DIGITAALSED LISAD
1. Malvaste liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus, taotluse seletuskiri ja
graafilised lisad
2. Kinnistu „Malvaste liivakarjäär“ munitsipaalomandisse taotlemine nr 7-6.3/552
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 5
1. SISSEJUHATUS
1.1 Lähteülesanne
Maanteeamet (aadress Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn, registrikood 70001490) tellis
OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood
11206437) Malvaste liivakarjääri (edaspidi karjäär) kaevandamisega rikutud maa
korrastamise projekti (edaspidi korrastamise projekt).
Karjääris kaevandab liiva Hiiu Teed OÜ 2009. a antud kaevandusloa nr L.MK/300645
(lisa 2) alusel, mida muudeti viimati aastal 2014. Luba kehtib kuni 14.05.2016.
Mäeeraldise pindala on 1,58 ha, teenindusmaa pindala 2,42 ha. Maavara kasutatakse
ehituseks ja teede ehituseks.
Maanteeameti taotluse alusel anti Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja
05.01.2015 kirjaga nr HLS 10-1/15/6244-5 korrastamistingimused Hiiu vallas asuva
Malvaste liivakarjääri maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti
koostamiseks (lisa 1). Korrastamistingimused näevad ette Malvaste liivakarjääri
kaevandamisega rikutud maa korrastamise metsamaaks ja rohumaaks, projekti
koostamisele tuleb kaasata Hiiu Vallavalitsus ja esitada see enne rakendamist
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile heakskiitmiseks. Vastavalt Hiiu valla
arengukava 2014–2023 (vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega
nr 26) osale 6 (Kultuur, sport ja vaba aeg) on vald väljendanud oma huvi Malvaste
liivakarjääri kasutuselevõtuks kogupere vaba-aja tegevuskohana (2015–2018) (lisa 3).
1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Malvaste liivakarjäär paikneb Hiiu maakonnas Hiiu vallas Malvaste küla territooriumil,
Tahkuna majaka kõrvalmaanteest (tee nr 12113) ligikaudu 130 m idas. Mäeeraldis jääb
riigimaale, Malvaste liivakarjäär kinnistu piiresse (katastritunnus 39201:004:1680 –
sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 3,74 ha), mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet.
Mäeeraldise teenindusmaa piir külgneb idast OÜ-le Hiiu Autotrans kuuluva Malvaste
karjääri mäeeraldise teenindusmaa piiriga (katastriüksuse tunnus 39201:004:0578).
Ülejäänud osas külgneb liivakarjäär Kärdla metskonna haldusalas oleva kinnistuga
Kärdla metskond 2 (katastritunnus 39201:004:0971).
Karjääris on intensiivsemalt kaevandatud selle kagu- ja keskosas (foto 1), ülejäänud
kohtades on tehtud paljandustöid, mis tänaseks on osaliselt looduslikult metsastunud ja
kattunud samblaga (foto 2) või võsastunud (foto 3). Projekti koostamisel on arvestatud
nende karjääri ise taimestunud piirkondadega. Üksikutes kohtades leidub suuremaid
rahnusid, mis kaevandamise käigus on ohutult maapinnale paigutatud. Maapinna abs
kõrgused kõiguvad vahemikus +6,06...+14,74 m. Maapinna üldine tõus on läänest itta.
Karjäärile ainus ligipääsetav tee asub põhja-loodesuunas, mis kulgeb läänesuunas
paiknevale Tahkuna majaka kõrvalmaanteele (foto 4).
Piirkond on hõredalt asustatud. Hoonestus ja kommunikatsioonid karjääris puuduvad.
Lähimad majapidamised jäävad karjäärist 190 - 290 m kaugusele loode- ja läänesuunas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 6
Kärdla linn jääb karjäärist mööda Heltermaa-Kärdla-Luidja ja Tahkuna majaka
kõrvalmaanteed ligikaudu 10 km kaugusele kagusse.
Malvaste liivakarjääri territooriumile ei jää loodus- ega muinsuskaitselisi objekte.
Lähim kaitsealune objekt on idaosaga piirnev III kategooria kaitsealuse liigi
kaldapääsukese (Riparia riparia) elupaik. Looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 kohaselt
rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.
Tahkuna looduskaitseala (registrikood KLO1000290) jääb mäeeraldise teenindusmaa
piirist ligikaudu 50 m kaugusele põhja. Looduskaitsealal, asub I kaitsekategooria liigi
kassikaku (Bubo bubo) pesitsusterritoorium. LKS § 55 lg 6 on kaitsealuse loomaliigi
isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise ja poegade kasvatamise, talvitumise
ning rände ajal keelatud. Pesitsemisperioodil (01.02.-30.07) soovitab Keskkonnaamet
pesitsuskohast kuni 400 m kaugusel võimalusel mürarikkaid korrastamistöid mitte
teostada.
1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Malvaste liivakarjäär asub kohaliku tähtsusega Malvaste liivamaardlas
(Keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0451). Karjääris on tehtud
alljärgnevad geoloogilised uuringud:
- Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1978. a Eesti
NSV MN Geoloogia Valitsus T. Saadre, fondi nr EGF 3506);
- Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulised tööd (1982. a Eesti NSV
Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu, fondi nr EGF 3955);
- Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a Eesti
NSV Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu, fondi nr EGF 4194);
- Hiiumaa kruusliiva karjääride jääkvaru arvutus (1995. a Eesti Geoloogiakeskus, J.
Viru, fondi nr EGF 4928);
- Malvaste liivamaardla Malvaste liivakarjääri markšeidermõõdistamise ja jääkvaru
arvutuse seletuskiri (2007. a OÜ Inseneribüroo STEIGER, E. Rannik, A. Koger,
fondi nr EGF 8092);
- Malvaste uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Hiiumaal (varu seisuga
01.09.2010.a.) ( 2010. a Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, fondi nr EGF 8240).
Piirkonnas levib 0,4 - 0,6 m paksune liivane kasvukiht (va varem kaevandatud kohad),
mille all lasub peene- kuni keskmiseteraline vähese peene kruusaga liiv.
Rannamoodustise nõlval (korrastatava ala piirkonnas) esinevad väga peene- kuni
peeneteralised, harjal peene- kuni keskmiseteralised liivad. Peene hästiümardunud
tardkivimilise kruusa sisaldus on pindalaliselt suhteliselt püsiv, kuid suureneb sügavuse
kasvades. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus suureneb nii idasuunas kui ka sügavuti.
Karjääri piires, pinnaseveetasemest madalamal ülipeeneteralise liiva all, lasub 2,8 m
(PA-194) kuni 5 m (PA-195) paksune jämedateraline liiv. Liivasetendite lamamiks on
savikas kruusliiv või aleuriit.
1986. a geoloogilise uuringu andmetel lasus pinnaseveetase abs kõrgusel +5,5 m.
23.10.2012 markšeidermõõdistuse ajal täheldati mäeeraldise lõunaosas veetaset abs
kõrgusel +7,05 m, mis tõenäoliselt lähtuvalt aastaajast on erandlik ja käsitletav
ekstreemumina. Maa-ameti ortofotodel alates aastast 1998 ja visuaalse vaatluse põhjal
aprillis 2015 on veetase kaevandatud karjääri põhjal olnud valdavalt madalamal ning
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 7
viimaste andmete põhjal pole põhjust eeldada keskmist oodatavat veetaset kõrgemal kui
abs +6,5 m.
1.4 Maavara iseloomustus ja jääkvaru
Maavara kaevandamise loaga nr L.MK/300645 anti Hiiu Teed OÜ-le mäeeraldis
pindalaga 1,58 ha ja selle teenindusmaa pindalaga 2,42 ha.
Malvaste liivakarjääri mäeeraldise ehitusliiva aktiivne tarbevaru on kinnitatud
Keskkonnaministri käskkirjaga nr 605, 21.04.2009.a.
Viimases antud kaevandamise loas märgitud ehitusliiva aktiivne tarbevaru moodustas
44,7 tuh m3 (sh kaevandatav 42,4 tuh m3) (plokk 5).
Mäeeraldisele või selle lähiümbrusesse jäävate puuraukude andmed on toodud
alljärgnevas tabelis 1.1.
Tabel 1.1 Malvaste liivakarjääri ploki 5 piiresse (*) või vahetult kõrvale jäävate
puuraukude geoloogilised andmed
PA nr
abs kõrgus, m
Suudme
PA sügavus, m
m
Katendi paksus,
paksus, m
Liiva-lasundi
sügavus, m
Veetaseme
intervall, m
Proovitud
Peensus-moodul
sisaldus %
Savi- ja tolmu-
1 2 3 4 5 6 7 8 9
PA-116* 6,02 10,5 0,5 10,0 4,2 - - -
0,5-4,5 2,4 0,4
PA-117* 11,36 12,0 0,5 10,0 8,5
4,5-10,5 2,3 1,3
PA-194* 10,00 6,0 - 5,6 0,6 2,8-5,6 2,7 3,5
0,0-2,5 2,0 4,9
PA-195* 8,00 7,5 - 7,5+ 2,5
2,5-7,5 2,6 1,9
0,5-4,0 2,3 3,0
4,0-7,5 1,0 5,3
PA-7 15,90 15,0 0,3 13,7 7,0
8,5-12,5 2,2 2,0
12,5-14,0 1,7 5,3
0,0-1,2 1,5 4,1
PA-192 11,70 7,5 - 5,5 4,5 1,2-3,0 0,7 7,7
3,0-5,5 1,0 5,5
0,0-1,7 1,8 5,5
PA-193 12,0 7,5 - 2,8 6,2 1,7-2,8 1,8 5,7
2,8-7,5 0,9 8,2
PA-119 17,59 12,0 0,5 5,7 9,0 - - -
PA-115 13,60 10,5 - 5,5 5,5 0,0-5,5 1,3 2,9
PA-2 16,50 19,0 0,5 12,0 9,0 - - -
PA-114 15,18 4,2 0,5 3,4 3,9 - - -
PA-4 12,00 15,0 - 2,0 6,3 - - -
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 8
Maardlate registri andmetel on seisuga 27.04.2015. a ehitusliiva aktiivset tarbevaru
ploki 5 piires 43,5 tuh m3. Kuna maa korrastajal ei ole arvestades materjali madalat
kvaliteeti ja piirkonna piisavat varustuskindlust soovi karjääris edasi kaevandada, siis
korrastamise käigus maavara jääkkogust ei väljata. Jääkvaru pole rikutud ning jääb
pärast ala korrastamist looduslikku olekusse, mis on tulevikus kaevandamisväärne.
Võttes eelnevat ja maavara väikest mahtu arvesse kantakse kokkuleppel Maa-ametiga
jääkvaru maha. Nii on võimalik ka Hiiu Vallavalitsusel kui tõenäolisel tulevasel maa
omanikul hiljem maa sihtotstarvet muuta vastavalt selle kasutamise suunale. Lähtuvalt
korrastamise tingimustest (lisa 1) tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks
kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru
oleks kasutatud optimaalselt. Kuna maavara hiljem arvele ei jää, siis on antud tingimus
täidetud. Sellest on teavitatud ka Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 9
2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA
Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud
maapõueseaduse / 5 / § 48, Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 43
„Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa
korrastamise kord” / 7 /, „Kaevandamise peatamise või lõpetamise kord“ / 8 / ja
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja 05.01.2015 korraldus nr HLS 10-
1/15/6244-5.
2.1 Korrastamise lähtetingimused
Korrastamistingimuste väljastamisel võeti arvesse Hiiu Vallavalitsuse arvamust
(17.12.2014 korraldus nr 676) ja võimalust osaleda karjääri korrastamisprojekti
koostamisel. Praeguseks on Hiiu Vallavalitsus esitanud taotluse karjääri
munitsipaalomandisse saamiseks soovides selle kasutusele võtta kogupere vaba aja
tegevuskohana (lisa 3).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 29 kohaselt
on pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Malvaste
liivakarjääri mäeeraldise pindala on 1,58 ha. Kaevandati vaid ülalpool põhjaveetaset.
Kuna veetaset karjääris ei alandatud, siis veerežiimile olulist mõju ei avaldata.
Eelnevast tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Keskkonnaamet oma
30.12.2014 kirjaga nr HLS 10-1/14/6244-4 otsustas keskkonnamõju hindamist mitte
algatada, kuivõrd eelhindamise tulemusel leiti, et maavara kaevandamisega rikutud maa
korrastamisega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline.
Arvestades eelnevat on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja
korraldusega Hiiu Teed OÜ-le Malvaste liivakarjääri (maavara kaevandamise luba
L.MK/300645) mäeeraldise teenindusmaa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised
korrastamistingimused:
1. Korrastatava maa sihtotstarve:
1.1 Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse
23.10.2008 määrusele nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende
määramise kord;”
1.2 Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse metsamaaks ja rohumaaks;
2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
2.1 Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult
looduslähedased. Nõlvad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud,
erosioon;
2.2 Uute pinnavormide kujundamisel ei tohi nõlvad olla järsemad, kui pinnase
looduslikud varisemisnurgad ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule
sobiva pinnasega;
3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
3.1 Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade
tasandamiseks;
3.2 Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku
kasvukihiga;
3.3 Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 10
korrastamiseks vajaliku mulla ja katendi kogus;
4. Bioloogilise korrastamise nõuded:
4.1 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas
määrata külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise
kord, vajaduse korral näidata ära kasutatavad väetiste kogused;
4.2 Korrastamisprojektis arvestada karjääri ammendunud osade metsastunud
aladega;
5. Veerežiimi kujundamise nõuded:
5.1 Karjäärialal kujunev veetase peab vastama maatulundusmaa sihtotstarbelise
kasutamise tingimustele. Metsastataval alal ei tohi põhjavee tase tõusta
kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast;
6. Lisatingimused:
6.1 Kaevandatud ala korrastamise projekt koostada vastavalt
keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga,
geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“
nõuetega;
6.2 Korrastamisprojekt koostada vastavuses maapõueseaduse § 62 lõikega 1,
mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse
korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks
kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud
maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt;
6.3 Pesitsemisperioodil (01.02.-30.07) soovitab Keskkonnaamet kassikaku
pesitsuskohast kuni 400 m kaugusel võimalusel mürarikkaid korrastamistöid
mitte teostada;
6.4 Kaldapääsukeste elupaigas tuleb liigi poolt asustatud nõlvade tasandamist
teostada väljaspool pesitsusperioodi;
6.5 Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest
kaalutlustest;
6.6 Kaasata korrastamisprojekti koostamisele Hiiu Vallavalitsus;
6.7 Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile
heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l).
2.2 Korrastamistehnoloogia valik
Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri geoloogiliste ja
hüdrogeoloogiliste tingimustega, Hiiu Vallavalitsuse ettepanekutega ning majanduslike
kaalutlustega. Samas on arvestatud ka praeguse olukorraga objektil, kus mäeeraldis on
suures osas looduslikult taimkattega kattunud ja lähtuvalt karjääri hilisemast kasutusest
vaba aja kohana ei ole otstarbekas sinna puid juurde istutada.
2.3 Korrastamiseks tehtavad tööd
Korrastamise eeltööna tuleb likvideerida mäeeraldisel asuv võsa.
Karjääri korrastamiseks tehtavad tööd keskenduvad tehnoloogilises osas suuresti põhja
täitmisele ja tasandamisele. Mäeeraldise kesk- ja põhjaosas tuleb üleujutamise
vältimiseks tagada metsamaal vegetatsiooni perioodil veetase vähemalt 0,7 m kõrgemal
prognoositavast veetasemest abs +6,5 m. Rohumaa puhul võib veetase jääda
piirtasemele abs +0,5 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 11
Karjääri välisnõlvad on enamasti planeeritud ohutu nõlvuseni 1 : 2 (25o) või laugemad
juba kaevandamise käigus, sellega on tagatud nende edaspidine ohutu kasutamine.
Täiendavaid nõlva kujundamise töid tuleb teha mäeeraldise teenidusmaal, planeerides
need lähtuvalt vaba aja koha hilisemat kasutust silmas pidades maksimaalse lubatud
nõlvuseni 1 : 2 (25o). Mäeeraldise keskosas tuleb üksikud puistangud laugemateks
tasandada.
Vaba aja kohale hilisemaks ligipääsu tagamiseks tuleb säilitada olemasolev
transporditee, mis suundub mäeeraldise põhjaossa.
Korrastamiseks vajalikud tööd võib järjekorra alusel töö paremaks organiseerimiseks
jagada etappidesse vastavalt tabelis 2.1 toodule.
Tabel 2.1 Korrastamisel tehtavate tööde etapiviisiline jaotus
Etapp Töö
Mäeeraldiselt võsa
Ettevalmistustööd Loodusliku seisundi taastamiseks
likvideerimine
Karjääri põhja
Kesk- ja lõunaosas mäeeraldise põhja
täitmine mäeeraldise
tõstmiseks 0,5 - 0,7 m veetasemest
piires leiduva
kõrgemale
materjaliga
Tehnoloogiline Täidetud põhja Pinna ettevalmistamine
korrastamine tasandamine rohttaimestikuga katmiseks
Püsivate nõlvade
Vaba aja kohaks sobivate ohutute
moodustamine
nõlvade moodustamine ja stabiilse
mäeeraldise
seisundi tagamine, nõlvus 1 : 2 (25°)
teenindusmaal
Bioloogiline Rohukultuuride Rohttaimestikuga teenindusmaa osaline
korrastamine külvamine katmine, kokku 0,46 ha-l
2.4 Korrastatava maa sihtotstarve
Lähtuvalt Hiiu Teed OÜ-le antud korrastamise tingimustest ja Hiiu Vallavalitsuse
eesmärgist karjääri kasutuselevõtt vaba aja veetmise kohana on hilisem korrastatud
Malvaste liivakarjääri sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2,42 ha-l (sh metsamaa
0,43 ha ja looduslik rohumaa 1,99 ha).
Kõlvikute piirid ja pindalad on toodud graafilisel lisal 3/7. Kuna karjäär koosneb
paljudest ebakorrapärase kujuga metsa- ja rohttaimestikuga kattunud kõlvikutest, mille
olemasolu ning säilitamisega on korrastamise töid planeerides arvestatud, siis
kokkuleppel Keskkonnaametiga näidatakse käesolevas töös ainult külvatava rohumaa
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 12
kõlviku piiripunktide koordinaate (graafiline lisa 3/7). Sellega on välistatud võimalik
segadus tööde tegemisel, sest bioloogilise korrastamise töid tuleb teha vaid külvatava
rohumaa osas (peatükk 4).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 13
3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE
Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on karjääri maa valmistada ette metsamaa ja
rohumaa moodustamiseks nii, et tulevikus oleks võimalik see võtta kasutusele vaba aja
veetmise kohana, oleks tagatud selle ohutu kasutamine, ei tekiks erosiooni, tuulekannet,
soostumist või korrastatud ala muul viisil halvenemist. Samuti tagada nõlvade stabiilsus
ajas ning piirkonna kvaliteet.
Eelnevalt peab ettevalmistustöödega likvideerima võsa karjääri teenindusmaa osast, mis
kuulub täitmisele ja tasandamisele (graafiline lisa 2/7). Võsa raiutakse kokku 0,17 ha
suuruselt pinnalt. Arendaja peab korraldama eemaldatud võsa veo vastavasse
käitluskohta ning veenduma, et karjäär oleks enne tehnoloogilist korrastamist
prügivaba.
Tehnoloogilisel korrastamisel alustada mäeeraldise lõunaosas asuva karjääripõhja
täitmise ja tasandamisega, seejärel jätkata nõlvadele ohutu kalde andmise- ja täitmisega
mäeeraldise teenindusmaal ning tasandada sisepuistangud mäeeraldise keskosas.
3.1 Katendi sh mulla kasutamine ja käitus
Viimase maavara kaevandamise loa andmetel oli karjäärist eemaldatava katendi maht 1
tuh m3. Aastate jooksul seda ladustatud nii karjääri äärealadele kui teenindusmaale
põhjaosas.
Arvestades, et karjääri ekspluatatsioonist on kohati möödas ligikaudu 30 aastat, on
enamasti karjääris olev kasvukiht looduslikult juba metsataimedega (valdavalt männi
kultuuridega) kattunud. Seda olukorda ei ole otstarbekas hakata muutma, kuna
korrastamise tingimused näevad samuti ette osa karjäärist metsastada.
Eelnevast ja maa hilisemast kasutusest lähtudes tuleb vaid karjääri põhjaosas paiknevad
võsast puhastatavad katendi puistangud tasandada (graafiline lisa 2/7), kuna sinna
nähakse käesoleva projektiga ette rohumaa loomine (peatükk 4.2). Täiendavat
kattepinnasega katmist korrastataval alal teha vaja ei ole.
Tehnoloogilise korrastamise käigus tehtav karjääri põhja täitmine ja tasandamine tuleb
teha karjääris oleva materjali arvelt. Lähtuvalt korrastamise suunast ja olukorrast
objektil on vajalik materjali kogus täitmiseks 2,8 tuh m3 (vt peatükk 3.2). Selleks
kasutatakse kogu mäeeraldise teenindusmaal asuvat katendit (1 tun m3) kui ka
paigutatakse ümber osa maavara (1,8 tuh m3), täiendavalt kasvupinnast karjääri juurde
tuua vaja ei ole.
3.2 Karjääri põhja täitmine ja tasandamine
Korrastamistingimused näevad ette kaevandamisega rikutud maa korrastada
metsamaaks ja rohumaaks. Karjääris kujunev veetase peab vastama maatulundusmaa
sihtotstarbelise kasutamise tingimustele. Metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta
kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast, rohumaa puhul eraldi
nõudeid toodud ei ole.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 14
Edukaks metsastamise ja loodusliku rohumaa eelduseks on, et silutud pinna ülemine 0,5
m paksune kiht peab sisaldama peent (materjal terasuurusega kuni 1 mm) vähemalt
25 % (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40 %.
Looduslikuks rohumaaks ette nähtud pind võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 18°,
metsastamisel on lubatud nõlva nurk 8°.
Lähtuvalt olukorrast karjääris, kus pika ekspluatatsiooni vältel on puittaimedega katteks
sobilikud piirkonnad välja kujunenud ja ka looduslikult puudega kattunud, siis taandub
täitmise vajalikkus vaid rohttaimestikuga katmise ning vaba aja kohaks kujundamise
eesmärkide saavutamisele. Täiendavaks metsastamiseks kohti ette ei ole tarvis
valmistada.
Koostöös piirkonna hilisema kasutajate esindajaga joonistus välja kaks piirkonda, mis
tuleb täita ja tasandada (graafiline lisa 2/7).
Põhjapoolse ala 1 täitmise eesmärk on sinna bioloogilise korrastamise käigus loodusliku
rohumaa rajamine. 1 ala praegune keskmine maapinna kõrgus on abs +6,75 m, vajalik
kõrgus +7,0 m, et oodatav maksimaalne veetase (abs +6,5 m) ei tõuseks kõrgemale kui
0,5 m maapinna madalaimast kohast (joonis 3.1).
Täidetava ja tasandatava ala 1 pind on ~0,46 ha. Seega vajalik materjali kogus täiteks on
1,2 tuh m3. Täpsem tööde tegemise skeem ja koordinaadid on toodud graafilisel lisal
2/7.
Ala 1
1:2
karjääri põhja 1 :2
abs kõrgus pärast o o oodatav veetaseme
tasandamist +7,0 m 25 25 maksimaalne abs
kõrgus +6,5 m
Joonis 3.1 Täidetud ala 1 põhja kõrguse ja nõlva kalde skeem
Kuna täidetava ala 1 piires olevast savika-peenliiva segusest kattepinnasest ei piisa
nõutud kõrguse saavutamiseks, tuleb täitmise materjalina lisaks kattepinnasele esmalt
paigutada ümber maavara ligikaudu 0,15 ha-l koguses ~1 tuh m3 (graafiline lisa 2/7).
Seejärel katta pind mäeeraldiselt eemaldatud kattekihiga, mis on ladustatud
teenindusmaal, kuna see vastab rohumaaks korrastamise nõuetele. Kogu kattepinnas
transportida buldooseriga või frontaallaaduriga vahelaota otse karjääri põhjale.
Kuna mäeeraldise põhi asub lõunapoolsel täidetaval ~0,32 ha suurusel alal 2 kuni 0,46
m allpool oodatavat maksimaalset veetaset (abs +6,5 m) (keskmine abs kõrgus +6,70
m) on oht, et sinna tekivad nn sulglohud, milledest osa täidab pinnasevesi aastaringselt
või on tulevikus kogu ala hooajaliselt üle ujutatud. Nimetatud koht tuleb täita vett
läbilaskva materjaliga abs kõrguseni +7,2 m, mis välistab selle hilisema üleujutamise ja
sademetel on võimalik infiltreeruda pinnasesse (joonis 3.2). Kuna ala 2 on potentsiaalne
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 15
kui mootorsõidukite (mootorrattad, ATV-d jt) raja trass, siis bioloogilise korrastamisena
nähakse seal ette looduslikku taimestumist.
Täidetava ja tasandatava ala 2 pind on ~0,32 ha. Seega vajalik materjali kogus täiteks on
1,6 tuh m3. Täpsem tööde tegemise skeem ja koordinaadid on toodud graafilisel lisal
2/7.
Ala 2
1:2
karjääri põhja 1 :2
abs kõrgus pärast o o oodatav veetaseme
tasandamist +7,2 m 25 25 maksimaalne abs
kõrgus +6,5 m
Joonis 3.2 Täidetud ala 2 põhja kõrguse ja nõlva kalde skeem
Alal 2 tuleb täitmine teha maavara ümberpaigutamisega ohutute nõlvade moodustamise
teel, looduslikult taimestuvat pinda katendiga katta ei ole tarvis.
Põhja täitmise ja tasandamistööde tegemiseks on otstarbekas kasutada buldooserit
(graafiline lisa 6/7), vajadusel frontaallaadurit (graafiline lisa 7/7). Tööde maht täitmisel
ja tasandamisel on ~2,8 tuh m3.
Põhjapoolsel alal 1 tuleb täitmine ja tasandamine teha ~1 tuh m3 ulatuses
läänepool asuva maavara ümberpaigutamisega ja hiljem katta pind ala piires
leiduva katepinnase materjaliga, puistangud lükata lõuna ja lääne suunas tasaseks,
kogumaht 1,2 tuh m3. Põhja abs kõrgus pärast tasandamist sel alal tuleb viia
minimaalselt kõrgusele +7,0 m.
Lõunapoolsel alal 2 tuleb täitmiseks ja tasandamiseks maavara ümber paigutada
madalamatesse osadesse kahes kohas – lõunapiiri läheduses 0,04 ha suurusel
territooriumil metsamaa ja piiri vahel lükata maavara idasuunas mahuga 0,7 tuh
m3 ja idapoolses osas lükata 0,05 ha-l maavara lääne ja lõunasuunas mahuga 0,9
tuh m3 viies nõlva ülemise serva kuni metsamaa piirini. Põhja abs kõrgus pärast
tasandamist sel alal tuleb viia minimaalselt kõrgusele +7,2 m.
Tehnoloogiliste korrastamise tööde tegemise aluseks objektil kasutada graafilist lisa 2/7.
3.3 Nõlvade kujundamine
Korrastamistingimuste kohaselt peavad korrastatud karjääri reljeef ja pinnavormid
olema võimalikult looduslähedased. Nõlvad tuleb kujundada nii, et oleks välditud
varingud, erosioon. Uute pinnavormide kujundamisel ei tohi nõlvad olla järsemad, kui
pinnase looduslikud varisemisnurgad ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule
sobiva pinnasega. Arvestades asjaolu, et karjääris on suurem osa nõlvu juba taimkatte ja
metsanoorendikuga looduslikult sobivate mitte väga intensiivse kasvutüübiga taimedega
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 16
kattunud, jäetakse nõlvad looduslähedastena ehk puudub vajadus täiendavaks pinnasega
katmiseks. Sellega on välditud võimalike ebasobilike taimede looduslik teke, mis nõuab
suurt järelhooldust. Samas mitmekesistavad erinevad pinnavormid loodust ja
võimaldavad potentsiaalsel hilisemal maa omanikul hõreda taimestikuga piirkondades
planeerida põnevusradu nt erinevatele mootorsõidukitele (mootorrattad, ATV-d jne).
Karjääris tuleb stabiilseid nõlvu kujundada kohtades, kus toimub täitmine ja nendes
karjääri osades, kustkohast ammutatakse materjali täitmise tarbeks (graafiline lisa 2/7).
Stabiilse ehk püsiva nõlva all mõistetakse sellist nõlva, mis pinnase ettenähtud
niiskustingimustes ja arvutusliku koormuse puhul ei deformeeru, et oleks tagatud
vastupidavus vee hüdrostaatilisele survele. Nõlva kalle sõltub materjali püsinurgast ning
sellest on nõlvade stabiilseks projekteerimisel lähtutud. Korrastamise käigus loodava
ohutu nõlva teoreetiline nõlvus peeneteralisel liival on kuivades tingimustes 1 : 2 (25°).
Karjääri nõlvad tuleb kujundada võimalikult looduslähedastena. Nõlva ülemise ja
alumise osa üleminekud tasapindadele tuleb kujundada sujuvatena järgides, et üleüldine
nõlva kalle vastaks nõuetele (vt joonis 3.1).
lv
Nõ
li iiv
li ne
netera
e
Pe
Põhi o Nõlva laius
25
Joonis 3.3 Nõlva kalde ja hoideterviku kauguse ning kõrguse skeem
Nõlvade tasandamine teha jooksvalt täitmise käigus buldooseri või frontaallaaduriga
ning töödele kuluv aeg ja maht on projektis täitmise hulka arvestatud.
Malvaste liivakarjääri ja külgneva Malvaste karjääri vahel olev nõlvatervik jääb kogu
perimeetri (116 m) ulatuses alles, kuna idaosaga piirneb III kategooria kaitsealuse liigi
kaldapääsukese (Riparia riparia) elupaik ja kaevandamine seal ei ole lubatud. Sellest
tulenevalt väheneb külgneva Malvaste karjääri kaevandatava maavara hulk ~4,3 tuh m3
võrra, kuna kehtiva loa alusel alles jäetavaid nõlvatervikuid külgnevate karjääridega
seal arvestatud ei ole.
Antud nõlvakalded on projekteeritud eeldusega, et kaevandamist karjääris enam
kavandata. Kui hiljem siiski piirkonnas mäetöid otsustatakse jätkata ja situatsioon
muutub, tuleb vastavalt sellele käesolevasse korrastamise projekti sisse viia täiendused
või koostada uus korrastamise projekt.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 17
3.4 Sademete äravool ja veerežiim
Mäeeraldise läbilõikes on vettkandvaks kihiks tihe, raske savikas kruusliiv või aleuriit.
Karjääri veekompleks on vabapinnaline, see toitub sadevetest. Külgnevale ja
korrastatavale alale oli markšeidermõõdistuse ajal 23.10.2012 moodustunud veekogu
veetaseme abs kõrgustega +7,05 m. Tegemist on aastaajast tingitud lokaalse veekoguga.
Korrastatavale Malvaste liivakarjääri mäeeraldisele pärast tehnoloogilist korrastamist
ühtegi veekogu ei jäeta.
Pikaajaline aastane keskmine sademete hulk on lähimas vaatluspunktis (Kärdla
sademete mõõtejaam) 646 mm.
Karjääri pind, millele sademed kogunevad on:
S=2,42 ha;
Vee hulk, mis koguneb karjääri arvestades, et keskmiselt 464 mm sademetest aurustub:
q = (0,646-0,464) x 24 200 = 4 400 m3;
Kaevandatud osa põhja pind on:
Sp = 1,58 ha;
Keskmine veesamba tõus karjääri põhjas on:
h = 4 400/15 800 = 0,24 m.
1986. a geoloogilise uuringu kohaselt lasus pinnaseveetase abs kõrgusel +5,5 m, mida
võib pidada oodatava minimaalse veetasemena.
Arvestades eelnevat ja arvutuslikku keskmist veesamba tõusu 0,28 m aastas võib
oletada, et antud juhul on filtratsioon piisavalt suur tagamaks vee äravoolu ja hoidmaks
metsamaaks korrastatud alal vee taseme madalamas kohas abs kõrgusel +7,2 m
vegetatsiooni perioodil mitte kõrgemal kui 0,7 m. Seda kinnitab ka vaatlus Maa-ameti
ortofotodelt alates aastast 1998 ja objekti külastus aprillis 2015, mille kohaselt pole
põhjust eeldada keskmist oodatavat maksimaalset veetaset kõrgemal kui abs +6,5 m.
Samuti näitab senine praktika, et mäetööde jätkudes külgnevates karjäärides alaneb
veepind kaevandatud piirkondades veelgi. Küll võib esineda lühiajalisi üleujutusi
lumesulamise ja kevadiste-sügiseste maksimaalsete veehulkade korral, kuid see ei
raskenda korrastamise eesmärkide saavutamist. Täiendavaid meetmeid karjääri
kuivendamiseks ette võtta ei ole vaja.
3.5 Juurdepääsu tagamine ja parkimise korraldamine
Lähtuvalt vajadusest vaba aja veetmise kohale hiljem ka tavasõidukitega ligi pääseda,
seda hooldada ja ekspluateerida tuleb kavandada juurdepääsutee ja võimalik
parkimiskoht, mille planeerimisel on otstarbekas arvestada juba olemasoleva
teedevõrguga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 18
Kõvakattega (asfaltbetoon, tsementbetoon) autoteid Malvaste liivakarjääris pole, ega
kavandata ka ehitada. Selleks puudub vajadus. Väljaspool karjääri olev Tahkuna majaka
kõrvalmaanteega ühenduses olev karjääri teenindamiseks ehitatud kruuskattega
transporditee on piisavalt heas seisukorras (foto 4) ning olemasolev teetrass kuulub
säilitamisele (graafiline lisa 2/7).
Parkimine vaba aja koha juures selle võimalike kasutajate poolt on planeeritud metsaga
mitte kattunud teenindusmaal sissesõidutee vahetus läheduses ligikaudu 0,02 ha-l, mis
on varasemalt kaevanduse käigus tasandatud (graafiline lisa 2/7).
Sellega on tagatud nii ligipääs kui parkimise võimalus paiga külastajaile ja hooldajaile.
Täiendavalt teid Malvaste liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale korrastamise käigus
ei ole vaja rajada.
Senine praktika näitab, et endiste ja töötavate karjääride läheduses olevad tõkestamata
mitte kasutuses olevad teede ümbrused kujunevad tihti pahatahtlike inimeste poolt
moodustatavateks ebaseaduslikeks prügi maha paneku kohtadeks või soodustavad muul
moel kuritegelikku tegevust. Selle võimaluse vähendamiseks on soovitatav tõkestada
vaba aja kohale viiv tee aegadel, mil see ei leia otsese kasutust (nt hooaja väliselt).
Teetõkete rajamiseks on sobiv kasutada suuremaid kive, mida karjääris leidub. Pärast
hooaja lõppu tuleks teetõke paigaldada ja kontrollida selle efektiivsust ning vajadusel
teha parandused. Kivide vahekauguseks tuleks võtta maksimaalselt 1 m.
3.6 Tööde korraldamine
Tehnoloogilise korrastamisega tuleb alustada esimesel võimalusel pärast projektile
rakenduse nõusoleku saamist. Tööd tuleb peatada kui karjääris masinatega liikumine ei
ole võimlalik.
Ettevalmistustööde hulka kuulub võsa eemaldamine. Ladustatavad oksad on vaja
käitada selliselt, et ei tekiks reostust ega ohtu inimestele või loomadele. Jäätmete
tekkimist ette näha ei ole.
Ettevalmistustöödele peab järgnema karjääri põhja täitmine ja tasandamine ettenähtud
kohtades ning nõlvade moodustamine paralleelselt täitmisega (graafiline lisa 2/7).
Jälgida tuleb, et karjääri põhja tasandamisel ei tekiks sulglohke, nõlvade kalle ei tohi
ületada loodusliku materjali varisemise nurka.
Malvaste karjääris võib korrastamistöid teostada nõlvadel, milles pesitsevad
kaldapääsukesed enne 14. maid või alates 01. augustist, so väljaspool kaldapääsukese
pesitsusperioodi. Alates 1. augustist on soovitatav jälgida pesakoopaid võimaliku
teistkordse pesitsuse tuvastamiseks. Kui kaldapääsukesed pesitsevad peale esimese
kurna lennuvõimestumist ka teistkordselt (linnud liiguvad jätkuvalt pesaaukudest sisse
ja välja), mitte teostada kaldapääsukeste pesitsusalal korrastamistöid pääsukeste
lahkumiseni.
Pesitsemisperioodil (01.02.-30.07) soovitab Keskkonnaamet põhjapool paiknevast
kassikaku pesitsuskohast kuni 400 m kaugusel võimalusel mürarikkaid korrastamistöid
mitte teostada.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 19
Materjali transpordil üle 100 m on otstarbekas varasema kogemuse põhjal kasutada
võimalusel frontaallaadurit (pikema distantsi puhul kallurit), alla 100 m transpordi
kauguse ja tasandamise puhul buldooserit.
Tööde tegemisel tuleb arvestada sellega, et materjali kasutamine väljaspool karjääri ei
ole lubatud.
Karjääri alles jäänud suuremaid kive ära transportida ei ole vaja, need sobivad maastiku
mitmekesistamiseks ega kujuta ohtu inimestele ega loomadele. Suuremaid kive saab
hiljem vajaduse tekkimise korral kasutada mootorsõidukitele mitte ette nähtud
kohtadesse ligipääsu tõkestamiseks pärast bioloogilise korrastamise lõppu.
Parima tulemuse ja hilisemate arusaamatuste vältimiseks on korrastamise tööde tegijal
soovitatav teavitada tehnoloogilise korrastamise tööde algusest Hiiu Vallavalitsust. Sel
viisil on võimalik vahetu suhtlus kõikide huvitatud osapoolte vahel otse objektil.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 20
4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE
Tehnoloogilisele korrastamisele järgneb bioloogiline korrastamine. Bioloogilisel
korrastamisel lähtutakse Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja
05.01.2015 korraldusega nr HLS 10-1/15/6244-58 antud korrastamise tingimustest (lisa
1) ja „Malvaste liivakarjääri rekultiveerimine Hiiu valla vabaajakeskuseks“,
eskiisprojektist / 3 /.
Bioloogiline korrastamine tuleb teha karjääri piires vastavalt graafilisele lisale 3/7.
Kuna mäeeraldisel on käesolevaks ajaks looduslikult moodustunud piisavalt suur
metsakooslus, siis tuleb bioloogilist korrastamist teha vaid mäeeraldise teenindusmaal
loodusliku rohumaa moodustamiseks. Looduslikuks rohumaaks korrastatav kogupind
on 1,99 ha, millest 0,46 ha (tehnoloogiliselt korrastatud ala 1) tuleb katta
madalakasvuliste kõrreliste kultuuridega (peatükk 4.1).
Edukaks rohttaimestiku külvamise eelduseks on, et silutud pinna ülemine 0,5 m paksune
kiht sisaldaks peenet materjali terasuurusega kuni 1 mm vähemalt 25 % massi järgi ega
tohi sisaldada kive läbimõõduga üle 10 mm enam kui 40 %. Samuti peab olema tagatud,
et taimestatav maapind oleks maksimaalsest veetasemest vähemalt 0,5 m kõrgemal.
Kuivõrd taimestatavat pinda täideti ja tasandati tehnoloogilise korrastamise käigus
kattepinnase materjaliga, siis on mõlemad tingimused täidetud.
4.1 Loodusliku rohumaa kujundamine
Karjääris kuulub rohttaimestiku külvamisele 0,46 ha suurune pind. Bioloogilise
korrastamise käigus tuleb rohumaa moodustada tehnoloogiliselt ette valmistatud alale 1
(graafiline lisa 3/7). Arvestades, et korrastatava karjääri pinnas on liivasegune ning koht
leiab hiljem tõenäoliselt kasutust spordi- ja mänguväljakuna, siis on soovitatav
pikaealise vastupidava rohumaa rajamiseks kasutada Punase aruheina ja Aasnurmika
segu, mille soovituslik koostis on:
- 65 % Punane aruhein;
- 35 % Aasnurmikas.
Segu soovituslik kulunorm on 120 kg/ha.
Muud karjääri kohad, mis on hõredalt- või ei ole üldse pärast tehnoloogilist korrastamist
looduslikult taimkattega kattunud jäetakse võimalikult looduslähedastena ehk
looduslikuks rohumaaks isetaimestuvateks, mitmekesistades nii piirkonda, võimaldades
lihtsamat järelhooldust ja säilitades võimaluse vaba aja veetmise eesmärkide
saavutamiseks tulevikus.
4.2 Metsamaa ja selle hooldus
Projekti koostamisel on arvestatud asjaoluga, et ammendatud karjääri osad kogupinnaga
0,43 ha (graafiline lisa 3/7) on juba looduslikult metsastunud hariliku männi taimedega.
Eelmainitud puuliik kuulub säilitamisele, kuna on sobilik antud liivasele kasvukoha
tüübile. Harilik mänd on Eestis külmakindel ning ei ole mulla viljakuse ja niiskuse
suhtes kuigi nõudlik: kasvab väga mitmesuguse viljakuse ja niiskusega muldadel.
Samuti on mänd laialdaselt levinud karjääriga külgnevatel aladel. Madalatel ja
kuivematel pinnastel paikneb männi juurestik vaid pindmises kihis ja koosneb vaid
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 21
horisontaalselt kulgevatest juurtest, mis haaravad enda alla suure pinna. Vett saab ta sel
juhul atmosfäärist / 14 /.
4.3 Tööde korraldamine
Bioloogiline korrastamine tuleb teha esimesel võimalusel pärast tehnoloogilist
korrastamist ning soovitavalt kevadel.
Rohumaa moodustamisel on seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vaja kindlaid
temperatuure ja niiskust. Enne lõpliku seemnesegu valikut tuleb täiendavalt
konsulteerida oma valdkonna eksperdiga.
Seemnete optimaalne külviaeg on kevadel esimesel võimalusel, sest seemned vajavad
idanemiseks rohkesti niiskust. Kui kevadeine külv mingil põhjusel hilineb ja muld
kuivab, võib kõrrelisi veel külvata juuli lõpul-augusti algul. Hea külviks ettevalmistatud
muld peab olema hästi tasane, piisavalt tihendatud, mille kobestatud sügavus ei tohiks
ületada 2 - 3 cm. Heinseemne ühtlase tärkamise huvides peab külvisügavus jääma 10 -
20 mm piiridesse maapinda, kuhu need tuleb pärast külvi riisuda. Kergete muldade
puhul on soovitatav kasutada pärast riisumist mulla tihendamiseks rulle. Eelistada tuleb
rihvelrulle silerullidele. Rullimist ei tohi teostada peale vihma ning oluline on valida
õige rullide raskus, kusjuures turvasmuldadel tuleb kasutada raskemaid rulle.
Rohumaa rajamisel on esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures
umbrohtude pealtniitmine. Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega nii toitainete,
valguse kui ka niiskuse osas. Üheaastaste umbrohtude levik uuskülvis on üsna sage ja
seetõttu on taimiku niitmine ~15 cm kõrguselt ka tihti hädavajalik. Hooldusniitega ei
tohi hilineda, sest mahaniidetud mass võib põhjustada kultuurtaimede lämmatamist ning
tekitada rohukamaras tühikuid. Kui umbrohtude levik probleemi ei tekita ja
kultuurtaimed ei ole varjatud, siis hooldusniidet teha vaja ei ole.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 22
5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE
MASINATE ANDMESTIK
5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad
Hiiu Teed OÜ omab karjäärides töötamiseks kindlat masinaparki, mis valitakse
vastavalt karjääri mäenduslikele tingimustele ning arendaja kogemusele kaevandamisel.
Arendaja andmetel kasutatakse korrastamisel järgnevaid masinaid:
- Frontaallaadur Liebherr L544, 15,3 t, kopa maht 3 m³;
- Buldooser B10MB, 17,3 t, hõlma maht 5,3 m³;
- Abitöödeks vajadusel ratasekskavaator JCB-4CX, 8,6t.
5.2 Korrastamistööde maht
Eeltööde hulka kuulub korrastatavast karjäärist võsa raiumine kokku 0,17 ha-l. Selleks
kulub 0,5 tööpäeva.
Tehnoloogilisel korrastamisel vajaliku täidetava materjali mahtude hindamisel on
lähtutud geoloogilise uuringu tulemustest ja mudelarvutuse põhjal leitud vajalik kogus.
Korrastamistöödeks vajalikus ulatuses materjali (2,8 tuh m³) transporditakse
mäeeraldise põhjale buldooseri- ja frontaallaaduriga, tasandamisel kasutatakse
ratasekskavaatorit. Arendaja hinnangul on iga masina vajalik töötundide arv 40 h.
Kuna arendaja saab teha nõlvade kujundamist ettenähtud kohtades paralleelselt
täitmisega, siis ei käsitleta püsivate nõlvade moodustamist korrastamistöödel eraldi
ressurssi nõudvana.
Bioloogilist korrastamist tehakse 0,46 ha-l. Külvatava segu soovituslik kulunorm on
120 kg/ha. Seega on seemnete kulu 0,46 ha kohta ~56 kg.
5.3 Korrastamistööde maksumus
Võsa raiele kulub varasema kogemuse ja RMK hinnangul 2 000 €/ha. Kokku on tarvis
raiuda 0,17 ha, mis teeb summaks 340 €.
Iga masina vajalik töötundide arv on 40 tundi. Vastavavalt arendaja kogemusele on
arvestuslik masina tunnimaksumus buldooseril 48 €/tund, frontaallaaduril 60 €/tund ja
ratasekskavaatoril 50 €/tund :
- Buldoosertööde maksumus 40 × 48 € = 1 920 €;
- Frontaallaadurtööde maksumus 40 × 60 € = 2 400 €;
- Ekskavaatortööde maksumus 40 × 50 € = ~2 000 €.
Seemnete maksumuse arvutamisel on lähtutud hetkel kaubanduses olevate
jaehindadega. Inimtöö maksumuse aluseks on võetud Statistikaameti 2014. a IV kvartali
Eesti Vabariigi keskmine brutopalk, 1 039 € kuus. Arvestatud tööpäev kestab 8 tundi,
kuus on 21 tööpäeva ning arvestusse ei ole võetud ettevõtte poolt tasustatavaid makse.
Kõrreliste segu seemnete kulu on 56 kg, hind on 3,2 €/kg, töökulu kokku 1 tööpäev.
Seega 56 × 3,2 + 50 = 230 €.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 23
Korrastamistööde prognoositav kogumaksumus on 6 890 €. Hinnad on toodud seisuga
04.05.2015 a ning esindavad tööde läbiviimise orienteeruvat kulu. Hinnad ei sisalda
makse (käibemaks, sotsiaalmaks ja tervisekindlustus), samuti ei ole arvestatud masinate
võimaliku veokuluga objektile ning tööliste väljasõidu tasuga. Masina ühiku hind
sisaldab operaatori kulu. Täiendava kütusekulu lisandumisega hinnale ei ole arvestatud.
Täpne tööde maksumus selgub konkreetsete korrastamistööde tegemise hetkel.
5.4 Korrastamistööde kalenderplaan
Maavara kaevandamise loa kehtivus Malvaste liivakarjääris lõppeb 14.05.2016. a ning
arvestades, et senise kaevandamise käigus ei ole karjääris korrastamise töid lõpule
viidud, tuleb käesoleva projekti tehnoloogilise osa rakendamist alustada esimesel
võimalusel, tasandamine ja bioloogiline korrastamine teha pärast vastava kooskõlastuse
saamist Keskkonnaametilt. Esimese tööna tuleb alustada võsa likvideerimisest, millele
järgnevad põhja täitmine ja tasandamine koos nõlvade kujundamisega ning viimase
etapina bioloogiline korrastamine.
Korrastustööde orienteeruv kalenderplaan on toodud tabelis 5.1.
Tabel 5.1 Korrastustööde kalenderplaan
Soovitatav
Etapp Töö Kestus
tegemise aeg
Mäeeraldiselt võsa
Ettevalmistustööd 0,5 tööpäeva 2015. a suvi
likvideerimine
Karjääri põhja täitmine
mäeeraldise piires 5 tööpäeva 2015. a suvi-sügis
leiduva materjaliga
Püsivate nõlvade
Tehnoloogiline moodustamine Täitmisega
2015. a suvi-sügis
korrastamine mäeeraldise paralleelselt
teenindusmaal
Vahetult enne
Täidetud põhja bioloogilist
5 tööpäeva
tasandamine korrastamist,
2015 või 2016.
2015.a juuli lõpp-
Bioloogiline Rohukultuuride 1 tööpäev/
augusti algus või
korrastamine külvamine 1 inimene
2016. a kevad.
Märkus: Korrastamistööde kalenderplaani koostamisel on arvestatud ühe inimese
võimekust tööpäevas külvata ~0,5 ha segu seemneid, buldooseri puhul teoreetilist
tootlikkust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 24
6. TÖÖOHUTUSNÕUDED
Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud
töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemise tagab
antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt
mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel.
Töökohad tulevad enne mehhanismidega tööleasumist tähistada hästi nähtavate
tähistega. Karjääri korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika
nõuetest, eriti kaevandamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise ohutusnõuetest
(RTL 2004, 112, 1761; 2008, 38, 542; 03.03.2011, 21) ja tööohutuse nõuetest
(RT I 2004, 51, 358).
Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest
abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse
ohtu.
Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil
enne selle käivitamist. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse
ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse
vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Igal liikurmehhanismil peab olema
nõuetele vastav esmaabi pakend.
Mehhanismide vahekaugus nende tööl peab olema vähemalt suurema tegevusraadiusega
mehhanismi 1,5 kordne maksimaalne tegevusraadius.
Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ee passis.
Ükski mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal.
Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine ja inimeste viibimine keelatud.
Buldooseri töötamisel nõlva, karjääri põhja ja sisepuistangu tasandamisel ei tohi pinna
kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest.
Kastutavad mehhanismid ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal.
Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud.
Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada
saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi
töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese
töökorraldusega.
Iga töötoimingu eest vastutab töö juhtija. Kui töö toiming on jaotatud mitmeks osaks,
võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator.
Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi
korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid
viivitamatult esitada töö juhtijale. Viimane peab vastuväited läbi kaaluma ja vajaduse
korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhatajaga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 25
7. FOTOD
Foto 1. Kaevandatud karjääri kagu- ja lõunaosa, mis kuulub täitmisele
Foto 2. Säilitatav metsa ja samblaga kattunud koht karjääri keskosas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 26
Foto 3. Likvideerimisele kuuluv võsa ja tasandatav kattekiht karjääri teenindusmaal
Foto 4. Säilitamisele kuuluv juurdepääsutee karjääri loodeosas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt 27
8. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulised tööd (1982. a Eesti NSV
Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu, fondi nr EGF 3955)
2. Malvaste liivakarjääri maavara kaevandamise luba nr L.MK/300645
3. Malvaste liivakarjääri rekultiveerimine Hiiu valla vabaajakeskuseks. Eskiisprojekt.
(16.04.2015, T. Saue)
4. Malvaste liivamaardla Malvaste liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri
(varu seisuga 30.10.2012), Töö nr 12/1021 (2012. a OÜ Inseneribüroo STEIGER, L.
Rohtla, K. Põrk)
5. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572;...;RT I 29.06.2014, 109)
6. Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118;...; RT I 29.06.2014, 109)
7. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud
maa korrastamise kord (RTL 2005, 60, 865; 2009, 11, 131)
8. Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord (RTL 2003, 118, 1898; RTL 2008, 38,
542)
9. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded (RTL 2004, 112,
1761; 2008, 38, 542; 03.03.2011, 5)
10. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
(RT I 2004, 51, 358)
11. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616;...;RT I 26.02.2015, 1)
12. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule
dokumentatsioonile esitatavad nõuded (RTL 2003, 123, 1984; 2008, 38, 542)
13. Maaparanduse käsiraamat I maaparanduse alused, Tallinn 1962, J. Kurkus
14. Metsamajanduse teatmik, Tallinn 1980 (I. Etverk)
15. Maaparanduse käsiraamatu III nomogrammid ja kartogrammid, Tallinn 1960,
A. Remmel
16. Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikumaksumused
meetme 3.4 rakendamisel, Tallinn 2005, (A. Paal, G. Vassiljev)
17. Keskkonnaregister - http://register.keskkonnainfo.ee/
18. Metsaregister - http://register.metsad.ee/avalik/
19. RMK kodulehekülg - http://www.rmk.ee/et
Hiiu Teed OÜ Teie 10.07.2014 nr 1-5/358
[email protected]
Meie 05.01.2015 nr HLS 10-1/15/6244-5
Malvaste liivakarjääri korrastamistingimused
korrastamisprojekti koostamiseks
Maanteeamet on esitanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile taotluse väljastada
Malvaste liivakarjääri (maavara kaevandamisluba L.MK/300645) korrastamistingimused.
Loas on määratud korrastamise suunaks metsamaa. 12.02.2014 esitas Maanteeamet maavara
kaevandamise loa muutmise taotluse, milles palus muuta aktiivset ja kaevandatavat varu
mäeeraldisel. Maavara kaevandamise luba registreeriti ümber Hiiu-Lääne-Saare regiooni
juhataja 02.06.2014 korraldusega nr HLS 1-15/14/165 Hiiu Teed OÜ nimele. Hiiu Teed OÜ
palus oma 10.07.2014 kirjaga nr 1-5/358 loa muutmise käigus muuta ka korrastamise suunda
ja märkida selleks metsamaa ja rohumaa. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja
28.11.2014 korraldusega nr HLS 1-15/14/358 muudeti muuhulgas Malvaste liivakarjääri
maavara kaevandamisega rikutus maa korrastamise suunda, milleks märgiti metsamaa ja
rohumaa.
Malvaste liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiu vallas Malvaste külas riigile kuuluval
maaüksusel (katastritunnus 39201:004:1680), mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maanteeamet. Mäeeraldise pindala on
1,58 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,24 ha.
Mäeeraldise idaossa ulatub III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsukese (Riparia riparia)
elupaik. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja
III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on
keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade
kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Tulenevalt LKS § 55 lõike 61 punktist 1 on keelatud
looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või
pesade kõrvaldamine. Eelnevast tulenevalt võib teostada korrastamistöid Malvaste karjääris
nõlvadel, milles peitsevad kaldapääsukesed enne 14. maid või alates 01. augustist, so
väljaspool kaldapääsukese pesitsusperioodi. Alates 1. augustist soovitame jälgida pesakoopaid
võimaliku teistkordse pesitsuse tuvastamiseks. Kui kaldapääsukesed pesitsevad peale esimese
kurna lennuvõimestumist ka teistkordselt (linnud liiguvad jätkuvalt pesaaukudest sisse ja
välja), mitte teostada kaldapääsukeste pesitsusalal korrastamistöid pääsukeste lahkumiseni.
Kaldapääsukeste elupaigas tuleb liigi poolt asustatud nõlvade tasandamist teostada väljaspool
pesitsusperioodi.
Mäeeraldisest u 100 m kaugusel asub Tahkuna looduskaitseala. Looduskaitsealal, asub I
kaitsekategooria liigi kassikaku (Bubo bubo) pesitsusterritoorium. LKS § 55 lg 6 on
kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise ja poegade
kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Pesitsemisperioodil (01.02.-30.07) soovitab
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Keskkonnaamet pesitsuskohast kuni 400 m kaugusel võimalusel mürarikkaid korrastamistöid
mitte teostada.
Keskkonnaameti maavarade spetsialist külastas koos Maanteeameti ja Hiiu Teed OÜ
esindajatega 09.04.2014 Malvaste liivakarjääri. Karjääriala on osaliselt looduslikult
metsastunud. Projekti koostamisel tuleks arvestada ammendatud karjääri osadega, mis on juba
isemetsastunud.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 29 kohaselt on
pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Malvaste
liivakarjääri mäeeraldise pindala on 1,58 ha. Kaevandatakse vaid ülalpool põhjaveetaset.
Kuna veetaset karjääris ei alandata, siis veerežiimile olulist mõju ei avaldata. Eelnevast
tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Keskkonnaamet oma 30.12.2014
kirjaga nr HLS 10-1/14/6244-4 otsustas keskkonnamõju hindamist mitte algatada, kuivõrd
eelhindamise tulemusel leiti, et maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamisega kaasnev
keskkonnamõju ei ole oluline.
Malvaste liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu on edastatud Hiiu Vallavalitsusele
08.12.2014 kirjaga nr HLS 10-1/14/6244-2. Hiiu Vallavalitsuse 17.12.2014 korraldusega nr
676 nõustutakse Keskkonnaameti poolt koostatud Malvaste liivakarjääri
korrastamistingimuste eelnõuga. Samas palub Hiiu Vallavalitsus võimalust osaleda karjääri
korrastamisprojekti koostamisel.
Maapõueseaduse § 48, Keskkonnaministri 26. mai 2005.a. määruse nr 43 „Üldgeoloogilise
uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ ja
Hiiu Vallavalitsuse 17.12.2014 korralduse nr 676 alusel väljastan Hiiu Teed OÜ-le Malvaste
liivakarjääri (maavara kaevandamise luba L.MK/300645) mäeeraldise teenindusmaa
korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused:
1 Korrastatava maa sihtotstarve:
1.1 Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10. 2008
määrusele nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord;”
1.2 Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse metsamaaks ja rohumaaks;
2 Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
2.1 Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.
Nõlvad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon.
2.2 Uute pinnavormide kujundamisel ei tohi nõlvad olla järsemad, kui pinnase
looduslikud varisemisnurgad ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva
pinnasega;
3 Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
3.1 Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade
tasandamiseks.
3.2 Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku
kasvukihiga;
3.3 Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks
vajaliku mulla ja katendi kogus;
4 Bioloogilise korrastamise nõuded:
4.1 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata
külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord, vajaduse
korral näidata ära kasutatavad väetiste kogused.
2 (3)
4.2 Korrastamisprojektis arvestada karjääri ammendunud osade metsastunud aladega.
5 Veerežiimi kujundamise nõuded
5.1. Karjäärialal kujunev veetase peab vastama maatulundusmaa sihtotstarbelise
kasutamise tingimustele. Metsastataval alal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale
kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.
6 Lisatingimused
6.1 Kaevandatud ala korrastamise projekt koostada vastavalt keskkonnaministri
26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja
kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ nõuetega.
6.2 Korrastamisprojekt koostada vastavuses maapõueseaduse § 62 lõikega 1, mis
sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb
tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud
juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt.
6.3 Pesitsemisperioodil (01.02.-30.07) soovitab Keskkonnaamet kassikaku
pesitsuskohast kuni 400 m kaugusel võimalusel mürarikkaid korrastamistöid mitte
teostada.
6.4 Kaldapääsukeste elupaigas tuleb liigi poolt asustatud nõlvade tasandamist
teostada väljaspool pesitsusperioodi.
6.5 Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
6.6 Kaasata korrastamisprojekti koostamisele Hiiu Vallavalitsus.
6.7 Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile
heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Kallas
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Hiiu-Lääne-Saare regioon
Merike Rosin 452 7773
[email protected]
Rita Miller 463 6829
[email protected]
3 (3)
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Keskkonnaamet L.MK/300645
(loa andja) (registreerimise number)
1.1. Ettevõtja nimi Hiiu Teed OÜ
1 1.2. Äriregistrikood 10909361 1.3. Aadress Allika 40 92412 Kärdla
Loa omanik 1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev
,
2.1. Ettevõtja nimi Hiiu Teed OÜ
2 2.2. Äriregistrikood 10909361 2.3. Aadress Allika 40 92412 Kärdla
Kaevandaja 2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev
,
3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus
Malvaste liivamaardla -
3 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara
Maardla registrikaardi number 0451 ehitusliiv
3.5. Maardla tähtsus:
üleriigilise tähtsusega [] kohaliku tähtsusega [ X ]
4.1. Mäeeraldise nimetus Malvaste liivakarjäär
4.2. Mäeeraldise liik:
4 uus mäeeraldis [ X ] olemasoleva laiendus []
Mäeeraldis ümberregistreerimine [] ümbervormistamine []
4.3. Mäeeraldise asukoht 4.4. Mäeeraldise pindala, ha
Hiiu vald, Hiiumaa 1.58
5 5.1. Pindala, ha 2.42
Mäeeraldise 5.2. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve
teenindusmaa metsamaa ja rohumaa
6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik -
6.2. Geoloogilise uuringu luba:
väljaandja -
number -
6 loa kehtivus
Geoloogiline 6.3. Uuringu tegija ENSV Geoloogia Valitsus
uuring
6.4. Uuringu aruanne
nimetus Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne ( R. Sinisalu, M. Kajak, M. Türk)
fondi number 3955
varude kinnitamise otsus ja kuupäev Keskkonnaministri käskkiri nr 605,
21.04.2009
7.1. Aktiivne varu:
maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik
ehitusliiv 44.7 tuhat m3
7.2. Passiivne varu:
7 maavara nimetus varu ühik
Maavaravarud 7.3. Kaevandatav varu:
maavara nimetus varu ühik
ehitusliiv 42.4 tuhat m3
7.4. Mulla maht:
kogus ühik
1 tuhat m3
8.1. Maavara kasutusala ehitus, teedeehitus
8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär
kogus 5
8 ühik tuhat m3
Maavaravaru
kasutamine 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär
kogus
ühik
8.4. Loa kehtivus alates 15.05.2009 kuni 14.05.2016
1. Kuival ja tuulisel perioodil tuleb mäeeraldise siseseid ja väljaveoteid
regulaarselt niisutada.
2. Malvaste karjääris aktiivse kaevandamise piirkonnas, kus esineb
liivajärsakuid, milles pesitsevad kaldapääsukesed, võib kaevetöid
9
teostada enne 14.05 või alates 01.08, so väljaspool kaldapääsukeste
Täiendavad
pesitsusperioodi.
tingimused
3. Kaldapääsukeste elupaigas tohib pesitsusperioodil teha
kaevandamistöid, mis ei lõhu liigi poolt pesitsemiseks kasutatavaid
liivajärsakuid ja ei põhjusta nende varisemist ning ei takista
pääsukeste ligipääsu pesadele.
Märkus: Maavara kaevandamise luba on antud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni
juhataja 13.05.2009 korraldusega nr HLS 1-15/62, Ümberregistreeritud 02.06.2014
korraldusega nr HLS 1-15/14/165 ja muudetud .............2014 korraldusega nr HLS 1-
15/14/.......
Loa väljaandja Kaja Lotman, Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja
.....................................................................................................................................................
..
allkiri pitser kuupäev
Inseneribüroo Steiger OÜ Teie 15.06.2015
Männiku tee 104
11216 TALLINN Meie 15.06.15 nr 16-5/15-00068/097
[email protected]
Malvaste liivakarjääri korrastamisprojekti
kooskõlastus
Maanteeamet on tutvunud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööga nr 15/1452
„Malvaste liivakarjääri korrastamise projekt“ ning ei soovi täiendavaid ettepanekuid teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sülvi Seppel-Hüvonen
teemaa osakonna juhataja
Silja Jaska
4355 639
[email protected]
Pärnu mnt 463a / 10916 Tallinn / 611 9300 /
[email protected] / www.mnt.ee
Registrikood 70001490
Silja Jaska
Karjääride juhtivinsener
Maanteeamet 15.06.2015 nr 21-1.1/919-1
Saadetakse e-kirjaga:
[email protected]
Vastuskiri
Hiiu Vallavalitsus on üle vaadanud Malvaste liivakarjääri korrastamisprojekti ning täiendavaid
ettepanekuid ei soovi teha.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Sarapuu
Abivallavanem
Koostas:
Kadri Randmaa
Keskkonnaspetsialist
NW SE
m
m
Pr 193-1
Kr - <35
St - 5,5
M - 1,8
EL
Pr 193-2
Kr - <35
St - 5,7
M - 1,8
EL
Pr 32
Kr - 3,8 Pr 193-3
St - 4,9 Kr - <35
M - 2,0 St - 8,2
EL M - 0,9
TL
Pr 33
Kr - 4,3
St - 1,9
M - 2,6
EL
SW NE
m
m
Kasvukiht
Mäeeraldise piir Jämedateraline liiv
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Korrastatava ala piir Peeneteraline liiv
Aktiivse tarbevaru ploki piir (Ta)
Ülipeeneteraline liiv
Passiivse tarbevaru piir (Tp)
Pr 31
Kr - 3,8 2007. a jääkvaru hindamise
St - 4,9 aegne maapind Aleuriit
M - 2,6
EL Oodatav maksimaalne veetase,
abs
Plokkide vahepiir
Märkused:
1. Kõrgused on Balti 77 süsteemis.
2. Geoloogiliste läbilõigete koostamisel on kasutatud:
- Eesti Geoloogia Valitsuse 1986. a ja 1978. a Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva
Kaevandi number otsingulis-hinnanguliste tööde aruandeid.
Kaevandi suudme abs kõrgus, m - Malvaste liivamaardla Malvaste liivakarjääri markšeiderimõõdistamise
Pr 32 seletuskiri (varu seisuga 30.10.2012), Töö nr 12/1021 (2012. a
Kr - 3,8
St - 4,9 OÜ Inseneribüroo STEIGER, L. Rohtla, K. Põrk)
M - 2,0 3. Tarbevaru plokkide piirid lõikele kantud vastavalt Maa- ameti 07.04.2015
EL väljastatud Malvaste mardla plokkide piiridele, ploki põhi maavara kaevandamise
loa nr L.MK/300645 piiridele.
Pr 33 Proovi number
4. Kasutatud tarkvara: Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272)
Kr - 4,3 Kruusa sisaldus, %
Proovitud intervall, m St - 1,9 5. Oodatav maksimaalne veetase abs +6,5 m.
Savi ja tolmuosakeste sisaldus, %
M - 2,6 6. Kaevandusloaga antud nõlvus 1 : 2.
EL
Liiva peensusmoodul
EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv
Kaevandi sügavus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 4/7
Malvaste liivamaardla Mõõtkava
Malvaste liivakarjäär Korrastatava ala
Hiiu maakond, Hiiu vald geoloogiline läbilõige I-I' ja II-II'
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Jako Stein Kuupäev 28.04.2015
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis Ole Sein
Tel. 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Ole Sein
NW SE
m
m
Pr 193-1
Kr - <35
St - 5,5
M - 1,8
EL
Pr 193-2
Kr - <35
St - 5,7
M - 1,8
EL
Pr 32
Kr - 3,8 Pr 193-3
St - 4,9 Kr - <35
M - 2,0 St - 8,2
EL M - 0,9
TL
Pr 33
Kr - 4,3
St - 1,9
M - 2,6
EL
SW NE
m
m
Kaevandi number
Kaevandi suudme abs kõrgus, m
Pr 32
Kr - 3,8
St - 4,9
M - 2,0
EL
Pr 33 Proovi number
Kr - 4,3 Kruusa sisaldus, %
Proovitud intervall, m St - 1,9 Savi ja tolmuosakeste sisaldus, %
M - 2,6 Liiva peensusmoodul
EL EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv
Pr 31
Kr - 3,8
St - 4,9 Kaevandi sügavus, m
M - 2,6
EL
Märkused:
Kasvukiht 1. Kõrgused on Balti 77 süsteemis.
2. Geoloogiliste läbilõigete koostamisel on kasutatud:
- Eesti Geoloogia Valitsuse 1986. a ja 1978. a Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva
Korrastatava ala piir Jämedateraline liiv otsingulis-hinnanguliste tööde aruandeid.
Korrastamisjärgne maapind - Malvaste liivamaardla Malvaste liivakarjääri markšeiderimõõdistamise
seletuskiri (varu seisuga 30.10.2012), Töö nr 12/1021 (2012. a
Peeneteraline liiv OÜ Inseneribüroo STEIGER, L. Rohtla, K. Põrk)
Kaevandamise eelne maapind
3. Tarbevaru plokkide piirid lõikele kantud vastavalt Maa- ameti 07.04.2015
Oodatav maksimaalne veetase
Ülipeeneteraline liiv
väljastatud Malvaste mardla plokkide piiridele, ploki põhi maavara kaevandamise
loa nr L.MK/300645 piiridele.
4. Kasutatud tarkvara: Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272)
Aleuriit 5. Oodatav maksimaalne veetase abs +6,5 m.
Täidetud alale teisaldatud materjal
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 5/7
Malvaste liivamaardla Mõõtkava
Korrastataud ala
Malvaste liivakarjäär
geoloogiline läbilõige I-I' ja II-II'
Hiiu maakond, Hiiu vald
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Jako Stein Kuupäev 28.04.2015
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis Ole Sein
Tel. 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Ole Sein
2
1
A A'
A - A'
v
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 6/7
Malvaste
Malvaste liivakarjäär
liivakarjäär Buldooseri
Buldooseri ee
ee pass
pass nõlva
nõlva kujundamisel
kujundamisel
Hiiu
Hiiu maakond,
maakond, Hiiu
Hiiu vald
vald ja
ja karjääri
karjääri põhja
põhja täitmisel
täitmisel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Jako Stein Kuupäev 30.04.2015
Ole Sein
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis
Tel. 6681011, Faks 6681017 Kinnitas Ole Sein Töö nr 15/1452
Legend:
buldooseri liikumise suund
karjääri põhi ja nõlv enne tasandamist
v nõlva nurk (varisemisnurk) 25°
Ohutusnõuded buldooseriga töötamisel
-- Enne
Enne buldooseri
buldooseri mootori
mootori käivitamist
käivitamist tuleb
tuleb anda
anda heli-
heli- või
või valgussignaal,
valgussignaal, mis
mis peab
peab olema
olema
kuuldav
kuuldav võivõi nähtav
nähtav inimestele,
inimestele, kes kes asuvad
asuvad buldooseri
buldooseri tööpiirkonnas.
tööpiirkonnas.
-- Enne
Enne käigu
käigu sisselülitamist
sisselülitamist peab
peab juht
juht veenduma,
veenduma, et et buldooseri
buldooseri ees
ees ega
ega taga
taga ei
ei oleks
oleks inimesi
inimesi
ega
ega teisi
teisi masinaid.
masinaid.
-- Buldooseriga
Buldooseriga töötamisel
töötamisel eiei tohi
tohi pinna
pinna kalle
kalle olla
olla suurem
suurem masina
masina passis
passis lubatud
lubatud kaldest.
kaldest.
-- Buldooser
Buldooser peab
peab paiknema
paiknema astangul
astangul jaja puistangul
puistangul väljaspool
väljaspool varisemisala.
varisemisala.
-- Keelatud
Keelatud onon hõlma
hõlma sisselõike
sisselõike või
või materjali
materjali lükkamise
lükkamise ajal
ajal teha
teha pöördeid.
pöördeid.
-- Keelatud
Keelatud on on materjali
materjali allalükkamisel
allalükkamisel hõlma
hõlma viimine
viimine üle üle astangu
astangu võivõi puistangu
puistangu serva.
serva.
-- Materjali
Materjali allalükkamisel
allalükkamisel üleüle astangu
astangu võivõi puistangu
puistangu serva
serva tuleb
tuleb astangu
astangu või
või puistangu
puistangu
servale
servale jätta
jätta tõkkevall.
tõkkevall.
-- Töötava
Töötava mootoriga
mootoriga või või ülestõstetud
ülestõstetud hõlmaga
hõlmaga buldooserit
buldooserit ei ei tohi
tohi jätta
jätta järelvalveta.
järelvalveta.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 6/7
Malvaste
Malvaste liivakarjäär
liivakarjäär Buldooseri
Buldooseri ee
ee pass
pass nõlva
nõlva kujundamisel
kujundamisel
Hiiu
Hiiu maakond,
maakond, Hiiu
Hiiu vald
vald ja
ja karjääri
karjääri põhja
põhja täitmisel
täitmisel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Jako Stein Kuupäev 30.04.2015
Ole Sein
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis
Tel. 6681011, Faks 6681017 Kinnitas Ole Sein Töö nr 15/1452
A) Täitmine
A A`
A - A`
B) Täidetud pinna tasandamine
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 7/7
Mõõtkava
Malvaste
Malvaste liivakarjäär
liivakarjäär Frontaallaaduri
Frontaallaaduri ee
ee pass
pass
Hiiu
Hiiu maakond,
maakond, Hiiu
Hiiu vald
vald täitmisel
täitmisel ja
ja tasandamisel
tasandamisel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Jako Stein Kuupäev 30.04.2015
Ole Sein
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis
Tel. 6681011, Faks 6681017 Kinnitas Töö nr 15/1452
Ole Sein
Legend:
masina liikumistrajektoor materjaliga koormatult
masina liikumistrajektoor ilma materjalita
Ohutusnõuded kopplaaduriga töötamisel
- Frontaallaadurijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa
allalaskmist maa peale. Masina iseeneslik liikumine peab olema välistatud.
- Enne ala täitmisele asumist peab masina juht ee üle vaatama.
- Kui frontaallaaduri töötamise ajal ilmneb varisemisoht, tuleb töö katkestada
- Frontaallaadur ei tohi olla varisemisohtlikus ees.
- Frontaallaadur ei tohi eest enne välja sõita, kui kopp on tõstetud 0,3 - 0,4 m kõrgusele.
- Töö lõpetamisel ei tohi laadurseadme koppa jätta rippuvasse asendisse.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 7/7
Mõõtkava
Malvaste
Malvaste liivakarjäär
liivakarjäär Frontaallaaduri
Frontaallaaduri ee
ee pass
pass
Hiiu
Hiiu maakond,
maakond, Hiiu
Hiiu vald
vald täitmisel
täitmisel ja
ja tasandamisel
tasandamisel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Jako Stein Kuupäev 30.04.2015
Ole Sein
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis
Tel. 6681011, Faks 6681017 Kinnitas Ole Sein Töö nr 15/1452