Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kooskõlastamiseks esitamine

Keskkonnaamet Teie: 18.03.2016 nr 6-2/16/767-5 [email protected] Meie: 06.04.2016 nr 12-4/4798 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kooskõlastamiseks esitamine Austatud juhataja Keskkonnaamet on planeeringu kooskõlastamise etapis esitanud 18.03.2016 kirjaga nr 6-2/16/767-5 ettepanekud planeeringu ja KSH aruande täiendamiseks ja korrigeerimiseks. Samuti palus Keskkonna- ministeerium 18.03.2016 kirjaga nr 7-15/16/834-5 planeeringu ja KSH materjale korrigeerida kaitstavate loodusobjektide ning Natura 2000 alade osas. Täiendatud planeeringu materjalid (joonised, seletuskiri) on leitavad lingil http://gofile.me/1Tim4/W21m67c5 ning KSH aruanne lingil http://gofile.me/1Tim4/6CVHCPw6. Alljärgnevalt on esitatud Keskkonnaameti poolt esitatud märkuse osas seisukohad ja selgitused. 1. Planeeringu seletuskirja punktis 3.6 on välja toodud raudteetrassi nihutus-ja kaitsevööndis asuvad kaitstavad loodusobjektid. Antud punktis on märgitud, et täpsem info kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest ning nende kaitseks sätestatud meetmetest on esitatud KSH aruande lisas II-7. Keskkonnaamet on tutvunud lisaga II-7 ning märgib, et sealt puuduvad hinnangud kavandatava te- gevuse osas kaitstavatele loodusobjektidele ning asjaolule, kas kavandatud leevendusmeetmed on piisavad. Seega ei ole selgust, kuidas ja millisel määral mõjutab kavandatav tegevus kaitsta- vaid loodusobjekte. Seisukohta (S): KSH aruande lisa II-7 on täiendatud ning lisatud vastavad mõjuhinnangud. Aruande lisa II-7 ja lisa II-5 tabelite omavaheline sidususe loomine ning lisa II-5 tabeli täiendamine toimub eelprojekti koostamise ja täiendavate hindamiste etapis. Avalikustamisele suunatavas KSH kajastub viidatud informatsioon. 2. Juhime tähelepanu, et planeeringu joonise lõigul 11A-II ei ole selgelt arusaadav kaitsealuste tai- meliikide esinemise ala. S: Joonist on korrigeeritud. 3. Juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja punktis 3.1 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime direktiiv) on kättesaadav ka eesti keeles. Kergema loetavuse huvides palume sellele viidata: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:191:0001:0045:ET:PDF. S: Seletuskirja on joonealuse märkusena lisatud ka viide eesti keelsele tekstile. 4. Seletuskirja punktis 3.2.6.2 on kirjeldatud, et sildade lahendused tuleb projekteerida ja valida sellised, mis tagavad veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise. Keskkonnaamet on seisukohal, et silda- Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee de rajamisel tuleb lisaks vooluveekogu morfoloogia ja elustiku säilitamisele nõuda ka nende rajamist viisil, mis tagab sillaaluse toimimise eluslooduse ühenduskoridoridena. S: Sildade projekteerimisel võetakse aluseks KSH poolt toodud tingimused ja nõuded, et tagada veeko- gude kallaste toimimine eluslooduse ühenduskoridoridena. Seletuskirja ptk 3.2.6.2 on täiendatud ja täiendavalt lisatud „… ning sillaaluse toimimise eluslooduse ühenduskoridorina (KSH tulenevalt madal või kõrge sild vms)“. 5. Planeeringu seletuskirja leheküljel 45 on toodud näide kahepaiksetele jt poolveelistele loomadele ning väikeimetajatele sobivast truubist. Paraku selline lahendus mainitud loomarühmade puhul ei tööta – suurtest kividest serva läbimine on loomadele aja- ja energiakulukas. Soovitame asendada näidisfoto loomadele sobivama rajatise foto ning kirjeldusega: S: Loomaläbipääse on kavandatud Rail Baltic trassile erinevaid sõltuvalt sellest, millisele loomarühmale vastavas kohas läbipääs on vajalik tagada. Erinevate põhimõtteliste loomaläbipääsude tüüpkirjeldused ning näited lisatakse KSH aruande lisa III kausta eraldi dokumendina. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas esitatud foto oli illustratiivse iseloomuga, mis kirjeldas ühte võima- likku lahendust erinevate hulgast. Välistamaks vääriti tõlgendamisi, eemaldatakse planeeringu seletus- kirjast illustreeriv foto. Selle asendamist uue näitega ei pea vajalikuks, kuna erinevate põhimõtteliste loomaläbipääsude tüüpkirjeldused ning näited on lisatud KSH aruande lisasse III. 6. Punktis 3.2.6.3 on kirjeldatud loomapopulatsioonide sidususe tagamiseks võimalusi –selleks määra- takse planeeringuga piirkonnad, kuhu tuleb rajada ökoduktid ehk rohesillad. Keskkonnaamet on seisuko- hal, et ökoduktide toimimise tagamiseks tuleb planeeringuga piiritleda ka suurimetajate teadaolevad lii- kumiskoridorid ning kehtestada nende toimimise tagamiseks eritingimused. S: Maakonnaplaneeringu joonisele on kantud „Suurimetajate läbipääsu piirkond“ (ovaal), mis kajastab raudtee ja loomade liikumiskoridoride ristumiskohta, mille tuvastamiseks ning kaardistamiseks viidi läbi Eluslooduse uuring. Selle läbiviimisel tugineti olemasolevale andmestikule ning välitöödele. Suures osas kattuvad need olemasoleva rohevõrgustikuga. Eraldiseisva leppemärgiga joonisele suurimetajate liiku- miskoridoride kandmiseks puudub seega vajadus. Pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse „Suurimetajate läbipääsu piirkond“ (ovaal) koos trassi koridoriga kohaliku omavalitsuse üldplaneerin- gusse. Vastav tingimus on lisatud seletuskirja peatükki 5.2 (esimene lõige). Lisaks on täiendatud peatükki 5.3, lisades kohalike omavalitsuste lõikes tingimus tagada kohalike oma- valitsuste üldplaneeringute koostamisel ökoduktide toimimine järgmiselt: „Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumisaladega, et tagada ökoduktide toimimine.“ 7. Punktis 3.2.8 kirjeldatakse võimalikke müra leevendusvajadusega alade määramist. Juhime tähelepanu, et lisaks inimkeskkonnale mõjutab müra ka liike, nende elupaiku, kaitstavaid alasid ning Natura alasid. Palume selles osas täiendada nii nimetatud punkti, kui laiendada selle võrra ka punktis 1.6 toodud mõistet „müratundlik objekt“. S: Mõistet (seletuskirja ptk 1.6) müratundlik objekt on täiendatud selgitusega: „lisaks inimasustusele võib müra mõjutada ka liike (nt metsis), nende elupaiku, kaitstavaid alasid ja Natura alasid“. Samas si- saldub ka selgitus: „KSH tulemustele tuginedes ei ole Harju maakonnas trassi mõjualas mürast mõjuta- tud kaitstavaid loodusobjekte, mille korral on vajadus leevendusmeetmeid rakendada“. 8. Rae vallas on Vaskjala-Ülemiste kanali ümbrus määratletud rohevõrgustiku koridorina. Samas pole sel- lesse trassilõiku planeeritud ökodukti. Miks? 2 (6) S: KSH raames viidi läbi Eluslooduse uuring, mis on sisendiks loomaläbipääsude kavandamisel. Eelista- tud variantidena tõi uuring välja nimetatud asukohas jätta tarakatkestus vähemalt 0,5 km ulatuses või rajada ökodukt. Mõjuhindamise käigus on kõiki neid alternatiive analüüsitud ning tarakatkestuse ja ökodukti rajamine antud piirkonda ei olnud mõistlik tulenevalt piirkonna olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest. Täiendavaks alternatiiviks on rajada Vaskjala-Ülemiste kanalit ületava silla alla loodus- liku maapinnaga kallasrajad suurimetajate läbipääsuks. Siinkohal on eluslooduse uuring ja KSH toonud eelistatud alternatiivina rajada kanalile nö kõrge sild või vähemeelistatud alternatiivina madal sild (silla- ava kõrgusega 2,5-3,5 m). Planeeringu seletuskirja peatüki 3.5.3 alalõiku „Raudteeületusvõimalused ulukitele“ on täiendatud, et silla lahendus peab tagama ulukite läbipääsu võttes arvesse kõiki olulisi aspekte. Täpsemad lahendu- sed, mis arvestavad kõigi oluliste aspektidega (sõlmjaama rajamisest tingitud tehniliste lahenduste ja üksikasjadega, sillaaluse toimimise eluslooduse ühenduskoridorina), töötatakse välja projekteerimise käigus, seejuures vajadusel loomastikueksperte kaasates. 9. Punktis 4.1 on kirjeldatud planeerimisel arvestatud keskkonnakaitselisi meetmeid. Loomade liikumis- võimaluse tagamiseks on ühe meetmena käsitletud ka taradest loobumist seal, kus ohutuse seisukohalt võimalik. Planeeringust pole paraku võimalik aru saada, kuhu on tarakatkestused planeeritud. Palume planeeringu seletuskirja selle infoga täiendada. S: Maakonnaplaneering ei kajasta ja ei määra tarakatkestusi. Põhi-/tööprojekti etapis viiakse läbi ana- lüüs, mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks ökoduktidele baseeruvale lahendusele. Seletuskirja ptk 3.1 kirjeldab kavandatava raudtee üldist iseloomu ning selgitab, et vastavalt lähteülesandele on inimeste ja loomade raudteele sattumise vältimi- seks (ohutuse tagamiseks) raudtee ja seda teenindav infrastruktuur (orienteerivalt 30-40 m laiune ala, sõltuvalt maastiku reljeefist) taraga eraldatud. Samas on joonealuse märkusena (p 40) selgitatud, et „põhi-/tööprojekti koostamise etapis viiakse läbi analüüs (vt tegevuskava punkti 13 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks olemasolevatele ökoduktidele baseeruvale lahendusele, arvestades samas õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüs käsitleb maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustab asukohad ja võimalused kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite ülepääsude vajadustest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.“ Analüüsi koostamise vajadus on kajastatud ka tegevuskavas, peatükk 5.7 punkt 13. 10. Punktis 4.2, 4.3 ja 4.4 on kirjeldatud projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel arvestatavaid kesk- konnakaitselisi meetmeid. Kirjas olevat loetelu tuleb täiendada lisades nõude vältida kaitsealuste liikide häirimist ning nende elupaikade hävitamist ja kahjustamist. Liigikaitsenõuded tulenevad looduskaitsesea- duse (edaspidi nimetatud LKS)§-ist 55. S: Seletuskirja peatükke 4.2, 4.3 ja 4.4 on täiendatud leevendusmeetmega: „liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja loo- dusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, välja pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine.“ Lisaks on korrigeeritud peatüki 4.1 leevendusmeetme sõnastust: „liigikaitsenõuete järgimine lähtuvalt LKS §-st 55 ja Loodusdirektiivi artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, pakutakse välja kompensatsioonimeetmed (ümberasus- tamise vajaduse kaalumine ja läbiviimine; asenduselupaiga loomine; tööde ajastamise nõue; keskkonna- tingimuste tagamine vastavalt liigi nõudlusele) nende looduskaitseseaduse alusel kaitstavate loodusob- jektide ja loodusdirektiivi lisas IV nimetatud liikide kohta, mille puhul kavandatud tegevus läheb isendi- kaitse nõuetega vastuollu. Vajadusel tuuakse välja tegevuse rakendamiseks ettepanekud kaitse- eeskirjade muutmiseks. Täpsemad lahendused töötakse välja eelprojekti hindamise täpsusastmes.“ 3 (6) 11. Punktis 5.2 käsitletakse lahenduse sisseviimist kohalike omavalitsuste üldplaneeringusse. Teeme ettepaneku kanda kohalike omavalitsuse üldplaneeringutesse ka suurimetajate teadaolevad liikumiskori- dorid ning kehtestada nende toimimise tagamiseks eritingimused. S: Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse kantakse koos trassi koridoriga „suurimetajate läbipääsu piirkond“ (ovaal). Vastav tingimus kajastub planeeringu seletuskirja peatükis 5.2 (esimene lõige). 12. Seletuskirja punktis 5.7 toodud tegevuskavas palume ette näha ka trassi mõjupiirkonda jäävate kaitse- aluste liikide elupaikade seire. S: Tegevuskava (peatükk 5.7) punkti 11 on täiendatud. II Märkused Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande (Eelnõu. Maakonnaplaneeringute etapp. 12.02.2016)kohta 1. Aruande peatükis 10.2.4 (lk 156) on välja toodud, et aladel, kus isendi kaitset pole võimalik tagada, lähtutakse isendikaitse sätetest tulenevalt LKS §-st 55. Palume lisada, et juhul, kui esineb vajadus kaitse- aluse taimeliigi ümberistutamiseks, tuleb selleks lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. S: Aruannet on täiendatud. 2. Aruande peatüki 14 (lk 217) esimese lõigu viimane lause, kus on viide KSH aruande lisale, on lõpetama- ta. Palume aruannet täiendada. S: Aruanne on korrigeeritud. 3. Aruandes ei ole käsitletud III kaitsekategooria taimeliikide kaitsenõudeid. LKS § 55 lõike8 alusel on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Palume aruannet täiendada. S: Aruanne on selles osas täiendatud ja vastav informatsioon sisaldub aruande lisa II-7. Aruande lisa II-7 ja lisa II-5 tabelite omavahelise sidususe loomine ning lisa II-5 tabeli täiendamine toimub eelprojekti koostamise ja täiendavate hindamiste etapis. Avalikustamisele suunatavas KSH-s kajastub viidatud informatsioon. 4. Aruande lisas II-V on toodud, et Ülemiste väike-konnakotka püsielupaiga läheduses tuleb ehitus-ja hool- dustööde teostamist vältida linnustiku pesitsusperioodil. Samas ei selgu, kas kavandatav meede on piisav väike-konnakotka eduka pesitsemise jätkumiseks antud alal. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et LKS § 55 lõike 61 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. S: Ülemiste väike-konnakotka pesa asub kavandatava raudtee kaitsevööndist veidi üle 200 m kaugusel. Pesa ja selle ümbrus 100 m raadiuses on kaitstav püsielupaigana. Viimase ja raudtee kaitsevööndi vahe- line puhverala on ca 100 m laiune metsaga kaetud ala. Tulenevalt püsielupaiga asukohast on selge, et otsese mõju tekkimine sellele ei ole raudtee rajamisel oodatav. Võimalik on häirimine, mis tuleneb ees- kätt raudtee ehitusaegsest, vähem kasutusaegsest tegevusest. Selle minimeerimiseks soovitab KSH ehitus- ja hooldustööde ajastamist väljapoole konnakotka pesitsuse (sisaldab ka poegade lennuvõimestumise) aega 1. aprill – 1. september. Need meetmed on seatud kooskõlastatult loomastiku eksperdiga. Raudtee rajamise järgmistes etappides tehniliste andmete (müratase jms) on võimalik mõju hinnangut täpsustada ja vajadusel kaaluda lisameetmete rakendamist (nt müratõkkeseina rajamine). 4 (6) 5. Aruande lisas IV on käsitletud Natura hindamist. Antud lisa leheküljel 8 on viidatud alusdokumendina juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, koostatud 2013). Peame oluliseks välja tuua, et kui hindamine on viidud läbi konkreetseid juhiseid silmas pidades, peab Natura hindamine vastama ka juhise (peamistele) põhimõtetele. Lähtudes viidatud juhisest, on käesolevaks hetkeks Keskkonnaametile esitatud Natura hindamine puudulik, kuna seal ei ole käsitletud mitmeid juhises toodud hindamise aspekte (nt puudub kumulatiivse mõjuhinnang, teostamata on Pirita loodusala Natura-eelhindamine, puudub info andmete piisavuse kohta otsuse tegemiseks, mõjuajalisele ulatusele, leevendavate meetmete tõhususele, vastused kontrollküsimustele). Palume veenduda, et Natura hindamine oleks läbi viidud vastavalt kasuta- tud juhendmaterjalidele. Ühtlasi palume mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele kasutada „olulise ebasoodsa mõju“ ja „olulise mõju“ asemel „ebasoodsat mõju“. S: Lisas IV esitatud Natura hindamise näol on tegemist Natura hindamisega maakonnaplaneeringu täp- susastmes, kus on välja toodud otsese ja kaudse mõju tekkimise võimalus Natura aladele trassialterna- tiivide kaupa. Selles etapis kaalutakse Natura hindamise vajadust. Mõju tekkimise võimaluse hinnangu- test lähtudes on määratud eel- või asjakohase hindamise läbiviimise vajadus eelsitatud trassialternatiivi mõjualasse jäävatele Natura aladele. Natura hindamise protsess saab jätkuda tehniliste lahenduste täpsustumisel. KSH lõpparuandega koos esitatavat Natura hindamise lisa IV täiendatakse vajalike Natu- ra eelhindamistega. Juhend „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ toob välja, et kõrgema astme strateegilistel planeerimisdokumentidel on üldine iseloom ning sellest tulenevalt madal täpsusaste, mis ei võimalda Natura hindamist teostata samas täpsusastmes kui pro- jektide Natura hindamise korral ehk jõuda järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega on oluline negatiivne mõju välistatud. Üldiselt piirdub kõrgema astme strateegiliste planeerimisdokumentide Natu- ra hindamine üksnes Natura eelhindamisega. Strateegiliste planeerimisdokumentide üldised suunad täpsustatakse tulevikus madalama taseme detailplaneeringute või projektidega. Kuna nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad ehitusmahud ning tehnoloogiad, siis sellest tulenevalt on võimalik täp- sem mõjude prognoosimine ja hindamine. Tulenevalt eelnevast võib kirjeldatud hindamise protsessi pidada Teie poolt viidatud juhendiga kooskõ- las olevaks. Esialgselt on lisa IV Natura hindamises läbi viidud Natura hindamise vajalikkuse kaalumine ja lõpparuandele lisatakse ka vajalikud Natura eelhindamised, mille struktuuris ja sisus kajastuvad ka juhendis nõutud hindamise aspektid (kirjeldused, mõju hinnangud kaitse-eesmärkidele, vastused kont- rollküsimustele). Natura hindamiste käigus arvestatakse konkreetse Natura alade lõikes avalduvate võimalike koosmõju- dega, s.t erinevatest objektidest avalduvate mõjudega (n raudteed, maanteed jne) kui ka erinevatest keskkonnahäiringutest avalduvate mitmete mõjutustega (n müra, valgus jmt) konkreetsetele kaitse- eesmärkidele. Tulenevalt eeltoodust palun Keskkonnaametilt kooskõlastust Harju maakonnaplaneeringule Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Võimalusel palun Teiepoolset vastust kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Koopia: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve 5 (6) Amet, OÜ Hendrikson & Ko. Alan Rood 6118789 [email protected] 6 (6)