Ohuprognoos 2016

KÄSKKIRI 04.04.16 nr 1-2/16-025 Ohuprognoos 2016 Tulenevalt korrakaitseseaduse § 24 lõikest 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007 määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ paragrahvi 25 lõike 1 alusel: kinnitan 1. Tehnilise Järelevalve Ameti ohuprognoosi (lisatud); tunnistan kehtetuks 2. Tehnilise Järelevalve Ameti 05.02.2016 ohuprognoosi 1-2/16-005. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Koostaja: Margit Tammistu  Lisa 1 KINNITATUD Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 04.04.16 käskkirjaga nr 1-2/16-025 Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg-s 1 nimetatud riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. Korrakaitsealase tegevusega tegelevad kõik kolm TJA teenistust – elektroonilise side teenistus, tööstusohutuse teenistus ja transporditeenistus. KorS § 7 lg 1 kohaselt defineeritakse korrarikkumist avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena, või õigushüve kahjustamisena. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on ohu ennetamine see osa korrakaitsest kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel ohukahtlus või oht tekib. Ohu ennetamisel ehk abstraktse ohu faasis on korrakaitseorganil lubatud riikliku järelevalve erimeedet kohaldada ohu ennetamiseks kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda mille realiseerumisel oht tekib (KorS § 24 lg 1). Vastavalt KorS § 24 lg 2 peab ohuprognoos põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. Eeltoodust tulenevalt on koostatud TJA tegevusvaldkondade osas järgnev ohuprognoos. Kontrolliese Ohuolukorra võimalikud tagajärjed Viited ohuprognoosi koostamise alustele Tarbijatele tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu SIDE Aparatuur Turule lastavad seadmed. seadmed, mis ei vasta EL nõuetele. direktiivid 1999/5/EÜ ja Nõuetele mittevastavad seadmed võivad 2004/108/EÜ, Euroopa Parlamendi ja olla ohtlikud tarbijate elule, tervisele või nõukogu määrus nr 765/2008/EÜ ja ELEKTROONILISE varale ning sellele lisaks võivad otsus nr 768/2008/EÜ. Seniste raadioseadmed ka raadiohäireid järelevalvemenetluste tulemused. põhjustada (sh segada ka operatiivside TEENISTUS võrkude või lennuliikluse toimimist). Nõutava märgistuseta seadmete puhul ei ole võimalik ohu ilmnemisel seadet identifitseerida.  3 Raadiosagedus Avalikkusele suunatud teenuste Loatingimuste rikkumine võib häirida Telekommunikatsiooni Liidu sagedusload. teiste raadioeetri kasutajate raadiosidet. põhikiri ja konventsiooni täiendav Raadiohäirete korral on kahjustatud raadioeeskiri. Seniste seaduslik sageduskasutus (prioriteetsed järelevalvemenetluste tulemused. rakendused). Tehnilistele nõuetele mittevastavad signaalid võivad häirida lennujuhtimise raadiosidet ja seadmete tööd, lennujaama ja jõustruktuuride raadiosidet ja segada ka muud seaduslikku raadioside kasutust. Sageduslubade riigilõivud on tasumata või tasutakse hilinenult. Konkursi korras väljastatud raadiosageduste puhul ei ole tagatud konkursi tingimustega seatud nõuete täitmine, millega kahjustatakse riiklikku ja avalikku huvi. Sideteenused Hädaabinumbrile helistamisega Sideteenuste osutamisele kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu seotud nõuded sideettevõtjale; nõuete eiramine võib tekitada olukorra, direktiivid: 2002/21/EÜ, numbriliikuvusele kehtestatud kus ei saa helistada hädaabinumbril 112, 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ, nõuded; numeratsiooni kasutamise on häiritud või katkeb teiste sidega 2002/58/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõuded; kaabelleviteenuse erinõuded; seotud elutähtsate teenuste osutamine ja Nõukogu määrus (EL) andmete säilitamine; logifailide halvimal juhul võib tekkida võimalus 2015/2120 Seniste säilitamine; andmeliikluse võrdne ja hädaolukorra tekkeks hädaolukorra järelevalvemenetluste tulemused. mittediskrimineeriv käsitlemine. seaduse mõistes. Numbriliikuvuse takistamisel võivad lõppkasutajate õigused sideettevõtjate ees jääda kaitsmata. Kui sideandmed on säilitamata, siis jälitus- ja julgeolekuasutused ei pääse teabele ligi. Logifailide säilitamata jätmise korral ei ole võimalik tuvastada jälitustoimingute  4 õiguspärasust. Andmeliikluse ebavõrdne ja diskrimineeriv käsitlemine piirab lõppkasutajavalikuvõimalusi internetisisu tarbimisel või halvendab teenuse kvaliteeti Meediateenused Meediateenuste lubade tingimuste Kui teenuse osutaja ei täida talle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu täitmine; alaealiste kaitse; seadusega või teenuse osutamise loaga direktiiv 2010/13/EÜ. Seniste meediateenuse osutaja päritolumaa kehtestatud tingimusi, siis ta eirab riigi järelevalvemenetluste tulemused. määramine. meediapoliitikat ja moonutab konkurentsi meediateenuste turul. Alaealiste kaitse nõuete täitmata jätmine kahjustab alaealiste kõlbelist või tervislikku arengut. Ebaselgus päritolumaa osas soodustab sihtriigi regulatsiooni eiramist. Usaldusteenused Usaldusteenuse osutamisele Usaldusteenuse osutamisele kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kehtestatud nõuete täitmine (alates nõuete eiramine võib soodustada määrus nr 910/2014. 01.07.2016). ebaturvalisi IKT-lahendusi, vigu tehingu osapoolte tuvastamisel (autentimine, digitaalallkiri) ja häireid infosüsteemide töös. Sideturg Valdkonnaspetsiifiliste sideturgude Märkimisväärset turujõudu omav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu regulatsioonist tulenevad kohustused. ettevõtja võib oma tegevusega direktiivid: 2002/21/EÜ, väiksemad ettevõtjad turult välja suruda, 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ, see vähendab tarbijate valikuvõimlust 2002/58/EÜ, 2006/24/EÜ millega teenuseid tarbida ja monopoolses muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ. seisundis ettevõtja võib kehtestada Seniste järelevalvemenetluste põhjendamatult kõrgeid teenusetasusid, tulemused.  5 mis kahjustab lõpptarbijate huvisid. Ehitus Avaliku kasutusega ja/või suure Nõuete eiramine avalike ehitiste ja/või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kasutajate hulgaga hooned ja suure kasutajate hulgaga ehitiste määrus nr 305/2011. Seniste rajatised; turule lastud ehitustooted; kavandamisel, ehitustöödel või ehitiste järelevalvemenetluste tulemused. energiamärgised kinnisvara hooldamisel ja ekspluateerimisel, samuti kuulutustes ja EhS § 68 nimetatud ehitustoodete turustamisel võib kaasa hoonetes. tuua ehitise nõuetele mittevastavuse ja ohu inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Energiamärgisega seotud nõuete eiramine seab ohtu hoonete energiasäästu eesmärkide saavutamise. Elektriseadmed Auditi tegijate tegevus; avaliku Auditi tegemise ja vormistamise nõuete Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutusega ja/või suure kasutajate rikkumine võib põhjustada nõuetele direktiivid: 2014/30/EL, TÖÖSTUSOHUTUSE TEENISTUS hulgaga ning majandusliku mõjuga ja 2014/35/EL, mittevastava elektripaigaldise kasutusele 2009/125/EÜ, potentsiaalse ohuga ehitiste võttu ja kasutamist. Nõuetele mittevastav 2010/30/EL, 2011/65/EL, Euroopa elektripaigaldised; turule lastavad elektripaigaldis, -töö või –seade võib Parlamendi ja Nõukogu määrus nr elektriseadmed. 765/2008/EÜ kujutada ohtu inimese elule ja tervisele, ja otsus nr keskkonnale või häireid teistele 768/2008/EÜ. Energiamärgistuse ja paigaldistele ja seadmetele. ökodisaini alamvaldkondades reguleerivad nõudeid otsekohalduvad Euroopa määrused. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Kaevandused ja Avatud karjäärid, eriti need mida ei Kaevandamisel nõuetest mitte kinni Seniste järelevalvemenetluste karjäärid ole viimase 5 aasta jooksul pidamine võib kaasa tuua ohu inimesele, tulemused. kontrollitud ning karjäärid, kus varale ja keskkonnale. kaevandatakse tee-ehitusmaterjale.  6 Ohtlike Tegevusload; ettevõtte ohtlikkuse Tegevusloa nõuete rikkumine võib kaasa Direktiiv 96/82/EÜ (2012/18/EU. kemikaalide kategooria määratlemine; kohustuslik tuua ohu inimesele, varale ja Seniste järelevalvemenetluste käitlemine1 dokumentatsioon. keskkonnale. Puudulik dokumentatsioon tulemused. ei anna reaalset ülevaadet ettevõtte tegevusega kaasnevast ohust, sh inimese elule. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral, eelkõige evakuatsiooni ja päästetööde teostamist. Pürotehnika Tegevusload; pürotehnika Tegevusloa tingimuste või ilutulestiku Seniste järelevalvemenetluste müügikohad; ilutulestiku läbiviimine; läbiviimise nõuete rikkumise korral võib tulemused. pürotehnika ladustamine ja toimuda iseeneslik süttimine, põleng või laoarvestus. halvimal juhul plahvatus. Saavad vigastada ümbritsev vara või inimesed. Laoarvestuse ülevaate puudumisel on oht väärladustamiseks, mis võib kaasa tuua ohu ümbritsevale, sh inimese elule. Lõhkematerjalid Lõhketööde läbiviimine; toote Lõhketööde teostamise, lõhkematerjali Seniste järelevalvemenetluste liikumise jälgitavus; personali tootmise ja hoidmise tingimuste tulemused. nõuetekohasus; lõhkematerjali rikkumisega võib kaasneda oht tootmine ja hoidmine. ümbritsevale, sh inimese elule. Saavad vigastada töötajad, tehnika, hooned. Toote liikumise jälgitavuse puhul ei järgita uusi nõudeid. Vastutavat spetsialisti ei ole määratud või on määratud nõuetele mitte vastav isik või lõhketöödel osaleb nõuetele mittevastavad isikud. Mõõtevahendid Tarbemõõtmised (vesi, soojus) ja Nõuete rikkumisest tulenevalt võib olla Seniste järelevalvemenetluste massimõõtmised (nt autokaalud); ohustatud mõõtetulemuste tulemused ja taatlustulemused. mõõtevahendite turujärelevalve. usaldusväärsus ja tarbijal on oht saada majanduslikku või õiguslikku kahju.  7 Kinnispakid Kinnispakkide täitekogus; Ei ole tagatud pakendil deklareeritud Euroopa Nõukogu direktiiv kinnispakkide käitlemine. toote koguse vastamine lubatud hälvete 76/211/EMÜ, Euroopa piirides toote tegelikule kogusele legaalmetroloogia organisatsiooni pakendis. Kinnispakkide käitlemise, sh WELMEC kinnispakkide töögrupi täitekoguse, nõuete rikkumisest WG6 koostatud juhendid. Seniste tulenevalt võib olla ohustatud järelevalvemenetluste tulemused. mõõtetulemuste usaldusväärsus ja Kaebused. tarbijal on oht saada majanduslikku kahju. Paigaldised ja Registreerimis- ja auditikohustusega Paigaldiste ja –seadmete nõuetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadmed seadmed ning paigaldised; mittekohane kasutamine võib põhjustada direktiivid 95/16/EÜ, 2000/9/EÜ ja (masinad, seadmetööd; audit ja ohtu inimese tervisele või kaasa tuua 2006/42/EÜ, 2000/14/EÜ, 94/9/EÜ, surveseadmed, vastavushindamine; seadmete turule surma, võib tekkida oht varale ja 97/23/EÜ, 2009/105/EÜ, gaasiseadmed, laskmine ja kasutusele võtmine. keskkonnale. Üldise ohuolukorra 2010/35/EÜ, 2009/142/EÜ. ADR liftid ja köisteed) Korterelamute gaasipaigaldised ja võimaliku tagajärjena võib tekkida kahju nõuded Seniste nendega seonduvad tehnosüsteemid. inimese tervisele või kaasneda surm, järelevalvemenetluste tulemused. võib tekkida kahju varale. Õnnetused. Raudtee Raudtee-ettevõtjate Ohuolukorra võimalikud tagajärjed on Seniste järelevalvemenetluste infrastruktuur ohutusjuhtimissüsteemi rakendamine; eelkõige seotud raskete tagajärgedega tulemused. raudteeületuskohad. õnnetusega, mis ohustab inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju TRANSPORDITEENISTUS või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses. Raudteetransport Ohutusjuhtimissüsteemi Ohuolukorra võimalikud tagajärjed on Seniste järelevalvemenetluste rakendamine; raudteevedu ja –liiklus; eelkõige seotud raskete tagajärgedega tulemused. vedurijuhtide vahekoolituste õnnetusega, mis ohustab inimeste elu või järelevalve; vedurijuhtide tervist või põhjustab suure varalise kahju sertifikaatide eelkoolitus ja või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja sertifikaadi välja andmine; ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse vedurijuhtide liikluskäitumine. toimepidevuses.  8 Ohu tõrjumiseks kohaldatavate Ohu tõrjumiseks kohaldatavad riikliku riikliku järelevalve meetmed järelevalve meetmed tulenevad vastavat valdkonda reguleerivast eriseadusest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 1999/5/EÜ ning Euroopaülesest koostööst, mille raames korraldatakse ühiseid järelevalve kampaaniaid. 1 Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetlemisel ning nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamisel on pädevateks asutusteks lisaks Tehnilise Järelevalve Ametile veel Päästeamet. Tulevevalt sellest on ohuprognoos koosatud ühine, arvestades seejuures lisaks korrakaitseseadusest tulenevatele nõuetele ka kemikaaliseaduse § 40 lõikest 2 tulenevaid erinõudeid. Nimetatud ohuprognoos on lisas.  Tehnilise Järelevalve Ameti 2016 ohuprognoosi lisa OHUPROGNOOS Ohtlike kemikaalide käitlemine Sissejuhatus Vastavalt kemikaaliseadusele on Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses järelevalve teostamine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning ohtliku kemikaali arvestuse ja vastutuskindlustuse nõude täitmise üle. Päästeameti pädevuses on järelevalve teostamine ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmiseks ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamiseks ning avalikkuse teavitamisele sätestatud nõuete täitmise üle. Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne nn A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (geograafiline määratlus, ohualad ja doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon, riiklik järelevalve), nö elav dokument. Ohuolukorra kirjeldus Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollimata käitised), toimunud õnnetused, kaebused, tähtaegselt ajakohastatud ja tegelikkusele vastavad dokumendid, läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise kohustuse täitmine, oskus ja võime reageerida õnnetusele. Peamised ohud kemikaale käitlevates ettevõtetes on kemikaalide pihkumised, lekked, mittesoovitavad kemikaalide segunemised, põlengud, mida võivad põhjustada seadmete tehnilised rikked, valed töövõtted ja eksimused tuletööde teostamisel, inimlik eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine). Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui ettevõtte poolt koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid, mis võib tähendada, et ettevõte ei ole endale kõiki riske teadvustanud, mis omakorda võib tingida ennetavate ja leevendavate meetmete puudulikkuse. Kindlasti on üheks faktoriks ka valesti arvutatud ohualad (kaardid) või käideldavad kogused teabelehel ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad). Või näiteks ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses ei kajastu ettevõtte tegelik toimimine – ilustab olukorda või annab tulevikuvisiooni või ohtlikke kemikaale käitleb ettevõte, kellel puudub selleks pädevus ja vastavad load. Samuti sündmuse toimumisel vale tegutsemine ja avalikkuse teavitamata jätmine või puudulik ressursi planeerimine õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib olla ohumärgistus puudu või puudulik. Ohuolukorra võimalikud tagajärjed Kemikaalide sattumisel keskkonda võib kaasneda keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus, mürgipilvede levik. Kui nimetatud protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed võivad olla väga ulatuslikud (oht elule, varale, keskkonnale). Pakendite ja anumate nõuetekohase märgistuse puudumine, riskide osaline teadvustamine ja ennetavate meetmete puudulik rakendamine, võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja leevendamine). Enamus käitised on mõjutatud välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski või raskendada selle tagajärgi (äärmuslikud ilmastikutingimused – loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism). Ohuolukorra tekkimise tõenäosus  10 Kemikaalide käitlemisel juhtub väikeseid lekkeid, pihkumisi sageli (avariiklapid, vananenud tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja ettevõte suudab need protsessid hoida kontrolli all. Viimast kümne aasta jooksul on toimunud mõned põlengud, mis pole väljunud ettevõtte territooriumilt. Iga viies käitis pole oma dokumente ajakohastanud või on jäänud sellega hiljaks. Ohumärgistuse puudumist esineb paaris ettevõttes aastas, kogused teabelehel valed 5 ettevõttel aastas. Iga neljanda käitise HOLP ei vasta tegelikule olukorrale. Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest arvestades muid asjakohaseid asutusesiseseid norme, süüteotunnuste ilmnemisel algatatakse väärteomenetlus. Menetlusse kaasatakse vajadusel teiste valdkondade spetsialistid. Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave laekus esimesena või kelle ainupädevuses see on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni kohustuslike dokumentide, nende kooskõlastamise ja riikliku järelevalve plaanide kohta). Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aastased tööplaanid pidades silmas 5a intervalli. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse ettevõtete poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas ettevõte enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täidetust. Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöös ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid) ja korraldatakse teabepäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks. PA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord 1a jooksul, va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised – kord 2a jooksul, katlamajad – kord 3a jooksul. B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord 3a jooksul. C-kategooria ettevõtteid kord 3a jooksul, va tanklad ja veeldatud gaasi käitised – kord 5a jooksul ning katlamajad – tegevusloa taotlemisel. Seda reeglit ei kohaldata, kui järelevalve käigus on tuvastatud oluline puudus. Sellisel juhul teostatakse järgmine aasta uus kontroll. TJA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord 2a jooksul, va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised –kord 3a jooksul, katlamajad – tegevusloa taotlemisel. B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord 3a jooksul, va pürotehniliste toodete käitised – kord 4a jooksul. C-kategooria ettevõtteid – kord 5a jooksul, va tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida kontrollitakse SeoS auditite raames, katlamajad – tegevusloa taotlemisel. Neid tähtaegu võib mitte kohaldada, kus ei toimu tehnoloogilisi protsesse (segamine, destillatsioon, kõrge temperatuur, jms) ning kemikaali hoitakse auditeeritavas surveseadmes, mille auditid on toimunud korrapäraselt ja positiivsete tulemustega. Riikliku järelevalve käigus pööratakse tähelepanu järgmistele suurõnnetuse vältimiseks kohaldatavatele meetmetele: organisatoorsed (koolitus, audit, muudatuste sisseviimine, juhendid, tehnilised kontrollid, hooldused-remondid, sisuliselt OTS) ja tehnilised (gaasiandurid, nivooandurid, rõhuandurid, veekardinad, videovalve, automaatika). Lisaks ennetus ja leevendus meetmete korral ATS, veekardinad, sireenid, kustutusvahendid (HOLP ja OA osa). Ajakohased andmed: kemikaalide loetelu ja kogused, käitlemisprotsessid, kasutatavad seadmed, alltöövõtt, info vedude kohta (sagedus, kogused), ümbrus ja naabritelt tulenev oht. Avalikkuse teavitamine: infolehed, kodulehed, ohualas olevate isikute teavitamine. Viited mudelitele, allikmaterjalidele Direktiiv 96/82/EÜ (2012/18/EU - SEVESO III Art 20, p 4 annab A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrolli sageduseks max 1 ja B-kategooriale max 3 korda a). Pädevate asutuste andmekogude (JVIS, JÄIS) statistika järelevalve tulemuste kohta. Teistelt järelvalveasutustelt laekunud info (PA, KKA jne).