Taotlus

Hr Raigo Uukkivi Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a, 10614 Tallinn 31. märts 2016 [email protected] ETTEKIRJUTUSEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE NÕUE Lugupeetud hr Raigo Uukkivi Pöördume Teie poole Ecostock OÜ nimel seoses Tehnilise Järelevalve Ameti („TJA“) 2. juuli 2014 ettekirjutuse nr 6.12-2/13/176-003 („Ettekirjutus“) ja sellega seotud toimingutega Ecostock OÜ-le tekitatud kahjuga. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Ecostock OÜ on 2009. aasta aprillis loodud ettevõte, mis asutati eesmärgiga hakata turustama Eestis uusi ning seni turul esindamata tootjate soojustusmaterjale. Turustamiseks valitud EPS plaatide osakaal suurenes Ecostock OÜ tooteportfellis järjepidevalt. Ettevõte poolt pakutav tooteportfell oli kujunenud soojustusmaterjalide turul selgeks alternatiiviks seni turgu valitsenud mineraalvillatootjate esindustele (Saint-Gobain Ehitustooted AS, Paroc AS) ja EPS-plaatide tootjatele (Estplast Tootmine OÜ, Reideni Plaat AS). 1.2. Ecostock OÜ sõlmis koostöölepingu Lätis tegutseva vahtpolüstüreenplaatide tootjaga SIA TEGO ning alustas toodete – sh vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 – müügiga Eesti turul 2011. aasta augustis. Efektiivse turustusprotsessi ja mõningase eksporditoetuse abil algas TEGO EPS-plaatide turustamine Eesti erinevatele ehitusettevõtetele ning edasimüüjatele edukalt. Kliendid võtsid uue toote kiiresti omaks ning EPS-plaatide müügikasv mitmekordistus pidevalt. 1.3. 17. juunil 2013 edastas TJA Ecostock OÜ-le 14. juuni 2013 kuupäeva kandva teate ärakuulamisõiguse andmise kohta. TJA teate kohaselt oli TJA kavandamas ettekirjutust SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide turustajatele turustamise peatamiseks ning TJA palus Ecostock OÜ-l kui ühel toodete turustajal esitada oma selgitused seoses SIA TEGO survetugevus omadustega hiljemalt 20. juuniks 2013. 1.4. 20. juunil 2013 esitas Ecostock OÜ oma esialgsed selgitused koos tõenditega TJA-le. Ecostock OÜ rõhutas, et ärakuulamisõiguse teostamiseks antud tähtaeg on ebaproportsionaalselt lühike. Sellele vaatamata edastas Ecostoc OÜ TJA-le tõendid SIA TEGO poolt toodetud vahtpolüstüreenplaatide testimise kohta sõltumatute kolmandate isikute poolt, kust nähtus, et kõik testitud tooted on olnud pikema aja vältel nõuetekohased. Lisaks leidis Ecostock OÜ, et Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud katsetuste tulemused ei ole usaldusväärsed ning ettekirjutuse tegemiseks puudub alus. Ettevõtte märkis, et on valmis osutama TJA-le igakülgset kaasabi järelevalvemenetluse, sh nõuetekohase testi, läbiviimisel ning väljendas lootust, et TJA ei vii haldusmenetlust läbi kiirustatult ega tee ettekirjutust enne kõigi oluliste asjaolude nõuetekohast väljaselgitamist. TJA jättis Ecostock OÜ 20. juuni 2013 kirjale vastamata. 1.5. 2. juulil 2013 tegi TJA Ettekirjutuse, millega kohustas Ecostock OÜ-d peatama tootja SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine seni, kuni toodete nõuetele vastavust tõendav dokumentatsioon ja ettekirjutuses nimetatud täiendavad tõendid on TJA-le esitatud ning TJA on lubanud toote turustamise. 1.6. 9. juulil 2013 edastas TJA e-kirjaga Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Riigi Kinnisvara AS-ile ja Eesti Maaülikoolile teate SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide turustamise keelustamise kohta. E-kirjas märgiti täiendavalt, et SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine ja ehitisse püsivalt paigaldamine on ebaseaduslik. Ecostock OÜ-le teadaolevalt informeerisid nimetatud kutseühendused TJA 9. juuli 2013 e-kirjast nii oma liikmeid kui ka avalikkust. 1.7. 12. juulil 2013 avaldas Tehnilise Järelevalve Amet 9. juulile 2013 erinevatele kutseühendustele saadetud e-kirjaga sarnase sisuga teate ka oma koduleheküljel. 1.8. Ettekirjutuse tõttu oli Ecostock OÜ sunnitud koheselt lõpetama oma tootevaliku oluliseks osaks oleva toote müügi. 1.9. 1. augustil 2013 esitas Ecostock OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Ettekirjutuse tühistamiseks ja TJA veebilehel 12. juulil 2013 avaldatud teate veebilehelt kõrvaldamiseks (haldusasi nr 3-13-1645). Koos kaebusega esitas Ecostock OÜ halduskohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Juba nimetatud taotluses selgitas Ecostock OÜ, et Ettekirjutusest tulenevad piirangud tekitavad ettevõttele märkimisväärset kahju nii saamata jääva tulu kui ka kulutuste näol. TJA vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ning kohtud jätsid taotluse rahuldamata. 1.10. Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2013 otsusega tühistati Ettekirjutus ning kohustati TJA-d kõrvaldama kodulehelt www.tja.ee 12. juulil 2013 avaldatud teade. Halduskohus leidis, et TJA on Ettekirjutuse andmisele eelnenud haldusmenetluse läbiviimisel jämedalt rikkunud menetlusnõudeid ning SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turustamise keelamine oli õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2014 otsusega jäeti TJA poolt halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigikohus ei võtnud TJA poolt ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. Tallina Halduskohtu otsus on jõustunud. 1.11. 7. septembril 2015 esitas Ecostock OÜ TJA-le nõude Ettekirjutusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Ecostock OÜ selgitas, et seoses õigusvastase Ettekirjutusega on Ecostock OÜ-l tekkinud kahju vähemalt summas 310 000 eurot (saamata jäänud tulu ja õigusvastase Ettekirjutusega seotud otsesed kulud). Vastavalt TJA palvele esitas Ecostock OÜ 9. detsembril 2015 täiendavad selgitused tekkinud kahju kohta. TJA ei ole seni Ecostock OÜ avaldust menetlusse võtnud, sest on palunud esitada erinevaid täiendavaid tõendeid nii tekkinud kahju kui Ecostock OÜ juhatuse liikme volituste kohta. 24. märtsi 2016 kirjaga pikendas TJA tõendite esitamise tähtaega 31. märtsini 2016. 1.12. Ecostock OÜ esitab käesolevaga täiendavad põhjendused ja tõendid talle õigusvastase Ettekirjutusega ja sellega seotud toimingutega tekitatud kahju kohta. Lehekülg 2 / 4 2. PÕHJENDUSED 2.1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Antud juhul tegi Ecostock OÜ kõik endast oleneva kahju vältimiseks ja kõrvaldamiseks. Ecostock OÜ esitas Ettekirjutuse peale kaebuse halduskohtule. Lisaks taotles Ecostock OÜ esialgse õiguskaitse korras Ettekirjutuse kehtivuse peatamist. TJA vaidles esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ning halduskohus jättis taotluse rahuldamata. Seetõttu puudus võimalus kahju tekkimist vältida esialgse õiguskaitse rakendamise kaudu. Ettekirjutuse tühistamine ei võimaldanud samuti tekkinud kahju kõrvaldada, kuna Ettekirjutusega kehtestatud müügikeeld hakkas Ecostock OÜ suhtes kehtima Ettekirjutuse kättetoimetamise hetkest ning samast hetkest alates tekkis Ecostock OÜ-le ka kahju (vähenes käive ja saamata jäi tulu). Ettekirjutuse tühistamine tekkinud kahju ei kõrvaldanud. 2.2. Eeltoodust tulenevalt on TJA kohustatud RVastS § 7 lõike 1 alusel Ecostock OÜ-le kahju hüvitama. 2.3. RVastS § 3 sätestab, et RVastS § 7 lõike 1 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldatakse lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lõige 4). 2.4. Võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lõige 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui TJA ei oleks õigusvastast Ettekirjutust teinud, siis oleks Ecotsock OÜ saanud jätkata SIA TEGO EPS-plaatide müüki ning teenida oma majandustegevusest tulu. Ecostock OÜ ei oleks kaotanud klientide usaldust. Samuti ei oleks Ecostock OÜ pidanud tegema kulutusi õigusvastase Ettekirjutusega rikutud maine parandamiseks, kaotatud klientide usalduse taastamiseks ning uute tarnijate leidmiseks. Eeltoodust tulenevalt peab TJA hüvitama Ecostock OÜ-le õigusvastase Ettekirjutuse tulemusena saamata jäänud tulu ning tekkinud otsese varalise kahju. 2.5. VÕS § 128 lõige 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 2.6. VÕS § 128 lõike 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et kui haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena on ettevõtte tegevus katkenud või pole saanud alata, jääb ettevõttel selletõttu eelduslikult tulu saamata ning selline kahju tuleb ettevõttele hüvitada.1 2.7. Ecostock OÜ pöördus eelkirjeldatud kahju hindamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi Olavi Grünvaldi poole. Olavi Grünvald on riiklikult tunnustatud ekspert finantsekspertiisi valdkonnas ning tema pädevusse kuulub maksejõuetuse hindamine, ettevõtete, aktsiate/osade ja kaubamärkide väärtuse hindamine, saamata jäänud tulu ja varalise kahju suuruse hindamine. Ecotsock OÜ palus hinnata kahju suurust ning selle seost õigusvastase Ettekirjutusega. Ecostock OÜ ei hakka siinkohal eksperdi arvamuses toodud seisukohti ümber kirjutama, kuid palub 1 Riigikohtu lahendid 3-3-1-13-06 ja 3-3-1-32-02. Lehekülg 3 / 4  neid oma nõude põhjendustena arvestada. Eksperdi hinnangu kohaselt on õigusvastase Ettekirjutuse tagajärjel Ecostock OÜ-le tekkinud perioodil 2013-2015 kahju kokku summas 473 671 eurot, millest 359 065 eurot on saamata jäänud tulu ning 117 606 eurot on otsene varaline kahju. 2.8. Ecostock OÜ rõhutab, et vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole saamata jäänud tulu suurust võimalik alati täpselt kindlaks teha. Sellele vaatamata ei saa nimetatud kahju jätta hüvitamata. Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine ongi reeglina komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline tuvastada. See aga ei tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja mõistmata. VÕS § 127 lõige 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus.2 Ecostock OÜ leiab, et eelkirjeldatud põhimõtted on kohaldatavad ka kahju hüvitamise haldusmenetluses, mistõttu tuleb Ecostock OÜ avaldus kahju hüvitamiseks menetlusse võtta ning läbi vaadata. 3. NÕUE JA KOMPROMISSIETTEPANEK 3.1. Eeltoodut arvesse võttes nõuab Ecostock OÜ talle õigusvastase Ettekirjutusega ning sellega seotud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist summas 473 671 eurot. 3.2. Ecostock OÜ on jätkuvalt valmis kompromissi korras leppima kokku kahjuhüvitises summas 290 000 eurot. Samuti on Ecostock OÜ nõus TJA-le vastu tulema ning leppima kokku selle summa tasumises mõistliku aja jooksul osamaksetena. Ecostock OÜ on valmis pidama läbirääkimisi kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimuste ja korra täiendavaks arutamiseks. Ecostock OÜ selgitab, et kuna ekspertarvamuse aluseks olnud raamatupidamisdokumentatsioon on äärmiselt mahukas, siis ei ole seda võimalik koos käesoleva nõudeavaldusega elektrooniliselt esitada. Juhul, kui TJA soovib nende materjalidega tutvuda, palub Ecostock OÜ teatada, kellele ja millal on võimalik üle anda andmekandja nimetatud dokumentidega. Täiendavate küsimuste või ettepanekute korral palume pöörduda allakirjutanute poole. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Saar Marit Toom vandeadvokaat vandeadvokaat Ecostock OÜ lepingulised esindajad Lisad: 1. Olavi Grünvaldi ekspertarvamus Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusega Ecostock OÜ- le tekitatud kahju kohta; 2. Volikiri. 2 Riigikohtu lahend 3-3-1-13-06. Lehekülg 4 / 4 “Ekspertarvamus Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusega Ecostock OÜ-le tekitatud kahju kohta” Koostaja: Olavi Grünvald riiklikult tunnustatud ekspert Tallinn 2016 1 Sisukord Eksperdi resümee ........................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................................. 4 Kahju tekkimise asjaolud ............................................................................................................................. 4 Turg ja konkurents ....................................................................................................................................... 7 Soojustusmaterjalide tarnevõimalused Eesti turule ................................................................................... 8 Ettevõtte äritegevus .................................................................................................................................... 9 TJA tegevuse mõju Ettevõtte äritegevusele .............................................................................................. 10 Saamata jäänud tulu arvestus ................................................................................................................... 11 Otsekulude arvestus .................................................................................................................................. 15 Lähenemine ............................................................................................................................................... 16 Analüütilised tegevused ja hinnang andmete korrektsusele .................................................................... 16 Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 200 Lisad ......................................................................................................................................................... 211 2 Eksperdi resümee Olavi Grünvald Olavi Grünvald on erinevaid majandusalaseid teenuseid osutava Osaühingu Finantsakadeemia omanik ja Tel. 56 260 891 juhtivkonsultant. Valdkondliku hariduse omandas Olavi Tartu [email protected] Ülikoolis majandusküberneetika erialal ja Kieli Ülikoolis (Saksamaa) majandusteaduste magistrikraadi näol aastal 1995. Olavi praktiline kogemus pärineb eeskätt töötamisest AS-is PricewaterhouseCoopers Advisors (PwC), kus ta tegutses 16 aastat (1997 – 2013) juhtivkonsultandina finantskonsultatsioonide üksuses. Neist aastaist pärineb tippkogemus kõrgetasemeliste finants- ja majandusküsimuste lahendamisel, kuivõrd sektori juhtivas asutuses tegutsemine võimaldas osaleda paljudes suuremahulistes projektides. PwC-s töötamise ajal Eesti kontoris olid Olavi vastutusalas ettevõtete väärtuse ning finantsseisundi analüüsi tooted . Viimastel aastatel oli ta ettevõtete hindamisvaldkonna tooteliini juht kogu Baltikumi piirkonna ulatuses. Tööülesannete hulka kuulusid ka erinevate vaidlusküsimuste lahendamisega, sh saamata jäänud tulu hindamised jms, seotud ekspertiiside koostamised. Alates aprillist 2014 on Olavi kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja finantsekspertiisi valdkonnas. 3 Sissejuhatus Ecostock OÜ (edaspidi: Ettevõte) pöördus eksperdi poole ekspertarvamuse saamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi: TJA) 02. juuli 2013 ettekirjutuse nr 6.12- 2/13/176-003 (edaspidi: Ettekirjutus), 12. juulil 2013 TJA veebilehel avaldatud teate „Teavitus TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turustamise keelustamisest“ ning 9. juulil 2013 erinevatele kutseühendustele e-kirjaga saadetud teatega (edaspidi ühiselt: TJA tegevus) Ettevõttele tekitatud kahju kohta. Ettevõte palus Eksperdil hinnata, milline kahju ja millises ulatuses TJA tegevuse tagajärjel Ettevõttele tekkis. Ekspertarvamuse koostamisel on TJA tegevuse tagajärjel Ettevõttele tekkinud kahju jagatud gruppi: esimese grupi moodustavad TJA tegevusest tingitud täiendavad kulud (edaspidi: Otsekulud) ja teise grupi moodustab TJA tegevuse tulemusena saamata jäänud tulu (edaspidi: Saamata jäänud tulu). Ekspert on Ettevõtte raamatupidamise andmeid analüüsides tuvastanud, et TJA tegevus avaldas negatiivset mõju kõikide TEGO vahtpolüstüreeniplaatide müügile ning samuti ka teiste Ettevõtte poolt müüdavate toodete müügile. Ekspertarvamuse koostamise raames tutvus ekspert muuhulgas haldusasja nr 3-13-1645 materjalidega, Ettevõtte raamatupidamise andmetega, sh kulukannete ja kulukontode väljavõtetega, avalikest allikatest kättesaadava statistilise jm informatsiooniga ning viis läbi vestlused Ettevõtte juhtkonna, töötajate ning omanike esindajatega. Järgnevalt on põhjalikumalt selgitatud TJA tegevusega seotud asjaolusid, Ettevõtte tegevust, Saamata jäänud tulu arvutuskäike ja hinnangut Otsekulude arvutamisel kasutatud alusandmete korrektsuse kohta. Kahju tekkimise asjaolud Ettevõte loodi 2009 aasta aprillis eesmärgiga hakata turustama Eestis uusi ning seni turul esindamata tootjate soojustusmaterjale. Tarnijateks algusperioodil olid Eestis seni esindust mitteomavad mineraalvilla tootjad (Ursa Polska z.o.o; TechnoNicol Consrtuction Systems jt.) ja EPS-plaatide tootja (Cobold SIA). Esimese majandusaasta käibeks, mis saavutati poole-aastase tegevusega, kujunes 0,67 milj. EEK. Ettevõtte klientideks olid erinevad ehituse pea- ja alltöövõtjad ning soojustusmaterjalide paigaldajad. Ettevõte soetas klientide paremaks teenindamiseks laopinna Tartus. Aastatel 2010-2012 toimus Ettevõtte käibe ja ärikasumi kiire kasv (2010 käive 0,71 milj. EEK, 2011 käive 1,12 milj EEK, , 2012 käive 1,96 milj. EEK), lisaks suurenes tarnijate ja klientide hulk ning töötajate arv. Ettevõte tasus oma kohustusi ning riigi- ja tööjõumakse alati tähtaegselt. Ettevõtte loomisest aastal 2009 kuni TJA tegevuseni polnud Ettevõte kunagi hilinenud maksete tasumisega. 4 Klientide parema teenindamise eesmärgil ning efektiivsemate logistiliste lahenduste loomiseks avati kauplus-ladu Tallinnas. Klientideks lisandusid ka erinevad ehitusmaterjalide edasimüüjad ja kauplused. Turustamiseks valitud EPS plaatide osakaal suurenes Ettevõtte tooteportfellis järjepidevalt. Ettevõte poolt pakutav tooteportfell oli kujunenud soojustusmaterjalide turul selgeks alternatiiviks seni turgu valitsenud mineraalvillatootjate esindustele (Saint-Gobain Ehitustooted AS, Paroc AS) ja EPS-plaatide tootjatele (Estplast Tootmine OÜ, Reideni Plaat AS). Ettevõte sõlmis koostöölepingu Lätis tegutseva vahtpolüstüreenplaatide tootjaga SIA Tego ning alustas toodete, sh vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120, müügiga Eesti turul 2011 aasta augustis. Efektiivse turustusprotsessi ja mõningase eksporditoetuse abil algas TEGO EPS plaatide turustamine Eesti erinevatele ehitusettevõtetele ning edasimüüjatele edukalt. Kliendid võtsid uue toote kiiresti omaks ning EPS-plaatide müügikasv mitmekordistus pidevalt. Ettevõtte juhtkonna hinnangul tekitas uue toote suur edu konflikti seni turgu valitsenud ning ühtset hinnapoliitikat ajanud kohalike tootjatega, mille tulemusena esitas üks nendest, Estplast Tootmine OÜ, avalduse TJA-le TEGO EPS plaatide kontrollimiseks. 17. juunil 2013 edastas TJA Ettevõttele 14. juuni 2013 kuupäeva kandva teate ärakuulamisõiguse andmise kohta. Teate kohaselt oli TJA kavandamas turustamise peatamiseks ettekirjutust SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide turustajatele ning TJA palus Ettevõttel kui ühel toodete turustajal esitada oma selgitused hiljemalt 20. juuniks 2013. TJA teate kohaselt ei vasta SIA Tego vahtpolüstüreenplaadid EPS 80 ja EPS 120 väidetavalt kehtivatele nõuetele. 20. juunil 2013 esitaski Ettevõte TJA-le oma esialgsed selgitused koos tõenditega. Ettevõte rõhutas seejuures, et TJA poolt ärakuulamisõiguse teostamiseks antud tähtaeg on ebaproportsionaalselt lühike. Samuti selgitas Ettevõte, et SIA Tego vahtplüstüreenplaate testivad regulaarselt sõltumatud kolmandad isikud ning kõigi seni läbiviidud testide kohaselt vastavad plaadid täielikult kõigile nõuetele. Ettevõtte avaldas ühtlasi, et Ettevõte on valmis osutama TJA-le igakülgset kaasabi järelevalvemenetluse, sh nõuetekohase testi, läbiviimisel ning palus, et TJA ei viiks haldusmenetlust läbi kiirustatult ega teeks ettekirjutust enne kõigi oluliste asjaolude nõuetekohast väljaselgitamist. TJA jättis Ettevõtte 20. juuni 2013 kirjale vastamata. 02. juulil 2013 tegi TJA Ettevõttele Ettekirjutuse, millega kohustati Ettevõtet peatama SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine. Ettekirjutuse kohaselt pidi Ettevõte asuma Ettekirjutust täitma koheselt alates Ettekirjutuse saamisest. Ettevõte sai Ettekirjutuse kätte 9. juulil 2013. 9. juulil 2013 edastas TJA e-kirjaga Eesti Ehitusettevõtjate Liidule (92 liiget), Eesti Ehitusinseneride Liidule (517 liiiget), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule (62 liiget), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule (60 liiget), Eesti Korteriühistute Liidule (1 400 liiget), Eesti Arhitektide Liidule (388 liiget), Riigi Kinnisvara AS-ile ja Eesti Maaülikoolile teate SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide turustamise keelustamise kohta. E-kirjas märgiti täiendavalt, et SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine ja ehitisse 5 püsivalt paigaldamine on ebaseaduslik. Lisaks nähtus e-kirjast, et TJA on kogu järelevalvemenetlust puudutava informatsiooni edastanud ka Läti Vabariigi turujärelevalveasutusele. TJA poolt edastatud teabe alusel alustati SIA TEGO suhtes menetlust ka Läti Vabariigis. 12. juulil 2013 avaldas TJA oma veebilehel (www.tja.ee) teate „Teavitus TEGO vahtpolüstüreenplaatide PS 80 ja EPS 120 turustamise keelustamisest“. Teate kohaselt ei vasta SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning nende kättesaadavaks tegemine ja püsivalt ehitisse paigaldamine on ebaseaduslik. 01. augustil 2013 esitas Ettevõte Tallinna Halduskohtule kaebuse Ettekirjutuse tühistamiseks ja TJA veebilehel 12. juulil 2013 avaldatud teate veebilehelt kõrvaldamiseks (haldusasi nr 3-13- 1645). Koos kaebusega esitas Ettevõte halduskohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Nimetatud taotluses selgitas Ettevõte, et Ettekirjutusest tulenevad piirangud tekitavad Ettevõttele märkimisväärset kahju nii saamata jääva tulu kui ka kulutuste näol. TJA vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ning kohtud jätsid Ettevõtte taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2013 otsusega rahuldati Ettevõtte kaebus, tühistati Ettekirjutus ning kohustati TJA-d kõrvaldama veebilehelt 12. juulil 2013 avaldatud teade. Halduskohus leidis, et TJA on haldusmenetluse läbiviimisel jämedalt rikkunud menetlusnõudeid. Halduskohtu otsuse kohaselt võimaldas TJA Ettevõttele ärakuulamisõiguse puudulikult, Ettekirjutus on antud kaalutlusveaga ning asjas tähtsust omavas osas põhjendamata. Kokkuvõtlikult märkis halduskohus, et TJA poolsete rikkumiste tulemusena anti õigusvastane haldusakt, mis tuleb tühistada. TJA vaidlustas halduskohtu otsuse ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 07. mai 2014 otsusega jäeti TJA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. TJA esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus ei võtnud TJA kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustunud. Ettekirjutuse tõttu oli Ettevõte sunnitud päeva pealt lõpetama oma tootevaliku oluliseks osaks oleva toote müügi. Lisaks vahtpolüstüreenplaatide müügi keelustamisega seotud käibe ja kasumi äralangemisele, vähenes TJA tegevuse tõttu ka muude Ettevõtte poolt müüdavate toodete käive. Olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid loobusid koostööst Ettevõttega, kuna TJA poolt levitatavate andmete kohaselt müüb Ettevõte nõuetele mittevastavaid tooteid, mistõttu kaotas Ettevõte aastatepikkuse töö ja investeeringute tulemusena tekkinud turuosaliste usalduse. 6 Turg ja konkurents Turg Ettevõte tegutseb soojustusmaterjalide turul, mis on ehitusmaterjalide turu üks osa. Soojustus- materjalide turu suuruseks oli 2013. aastal hinnanguliselt 70 miljonit eurot. 2014. aastal kasvas see 80 miljoni euro lähedale ehk hinnanguliselt rohkem kui 10%. Hoonete ja rajatiste ehitusmaht1 Eestis oli 2014. aastal ligikaudu 2 miljardit eurot, seega on soojustusmaterjalide osakaal ehitusturul hinnanguliselt 4%. Konkurents Soojusmaterjalide turul pakutakse mitmeid erineva kategooria tooteid ning konkurentsi võib hinnata tihedaks. Konkurentsi võib jagada kolmeks: (1) mineraalvilla tootjate esindused, (2) mineraalvillatootjate distribuutorid (3) EPS ja XPS toodete tootjad ning esindused. Toome järgnevalt ära peamised turuosalised kategooriate lõikes. Mineraalvilla tootjate esindused:  Saint-Gobain Ehitustooted AS (Isover klaasvill)  Knauf OÜ (Knauf Insulation klaasvill)  Paroc AS (Paroc kivivill)  Rockwool OÜ (Rockwool kivivill) Esindust mitteomavad mineraalvillatootjate distribuutorid:  Ecostock OÜ (Ursa klaasvill, TechnoNicol kivivill, Beltep kivivill, Superglass klaasvill)  MT Grupp (TechnoNicol kivivill)  Bestor Grupp (TechnoNicol kivivill)  Maleko AS (TechnoNicol kivivill) EPS ja XPS toodete tootjad ning esindused:  Estplast Tootmine OÜ (Estplast EPS)  Reideni Plaat AS (Reideni EPS)  Saint-Gobain Ehitustooted AS (DOW Styrofoam XPS)  Polarfoam OÜ (Polarfoam EPS)  Esindust mitteomavate tootate esindused ja distribuutorid  Ecostock OÜ (Tego EPS, Thermisol EPS, Finfoam XPS, TechnoNicol XPS)  MT Grupp (Termoporas EPS, Technonicol XPS).  Tenapors SIA (Tenax EPS, alustas müüki 2015 aasta lõpus seoses uue tehase avamisega Valmieras, mis asub Eesti piirist 45 km kaugusel) 1 Sh ehitamine ja rekonstrueerimine. Allikas: Statistikaamet. 7 Soojustusmaterjalide tarnevõimalused Eesti turule Tiheda konkurentsiga turul määrab Ettevõtte tarnijate valiku ühest küljest ära Eestis seni esindust mitteomavate soojustusmaterjalide tootjate olemasolu. Teisalt determineerib võimalike tarnijate (tootjate) valiku tootmistehase kaugus sihtpunktist ehk tarneraadius. Transpordi kulu osakaal kerge ja suure mahuga kauba soetusmaksumuses on kriitilise tähtsusega komponent, mis mõnelgi juhul lülitab välja potentsiaalse esindust vääriva tarnija. Maksimaalseks tarneraadiuseks Eestisse tarnitavate soojustusmaterjalide osas on:  Klaasvilla tooted: 1600km  Kivivilla tooted: 1200km  XPS tooted: 600km  EPS tooted 300km Seega on just EPS toodetel uute tarnijate leidmine ja kaasamine logistilise piirangu tõttu kõige keerulisem. Toote spetsiifikast tulenevalt omavad tootjad ise spetsiaalselt kohandatud veokeid (120m3 mahtuvus). Toodete transportimiseks ning uute turgude teenindamine – eriti nende, mis asuvad maksimaalse tarneraadiuse äärealadel – on seetõttu täiendavalt raskendatud ning seotud suuremate riskidega. Kauba veol standardsete veokitega (87m3 mahtuvus) ja turutingimustel väheneb kergete mahukaupade, nagu EPS-plaadid, tarneraadius veelgi. Logistika- ja transpordifirmadel sellist tüüpi eriautod puuduvad. Seetõttu on välistatud tarned Poolast, kus EPS plaatide tootjaid on üle 20 erineva tehase, samas tarneraadiuselt sobivad tehased Venemaal ei oma kauplemiseks Euroopa Liidus vajalikke sertifikaate. EPS-plaatide tarneraadiuse piiratuse kinnitamiseks on lisades 1-4 toodud väljavõtted Eesti EPS- plaatide tootjate majandusaasta aruannetest, kus on kirjeldatud eksporti naaberriikidesse (Läti ja Soome), mis moodustab erinevate ettevõtete müügikäibest 3-6%. TEGO EPS-plaatide ostumaht enne TJA tegevust oli 2 veokit (120m3) päevas. Tarneraadiuse analüüsimiseks kasutati peamiste Eesti tootjate aastaaruandeid. Lisas 1 on näitena toodud andmed kahe järgmise Eesti tootja sihtturgude kohta. Estplast Tootmine Ettevõte on Eesti kapitalil põhinev vahtpolüstüreenist OÜ soojustusplaatide tootmisele ja turustamisele spetsialiseerunud ettevõte. Maardus asuvas nüüdisaegses tehases alustati tootmist 2004. aasta alguses. AS Reideni plaat Ettevõtte põhitegevuseks on EPS soojusisolatsiooniplaatide ja - vormitoodete valmistamine ja müük. AS Reideni plaat kuulub tütarettevõttena AS Reiden kontserni. Väljavõtetest on näha, et üksnes marginaalne osa ettevõtete toodangust läks kaugemale, kui lähiriigid ning valdav osa (mõlemal ettevõttel üle 95%) müüdi kohalikul turul. 8 Ettevõtte äritegevus Ettevõtte ärimudel Ettevõtte on spetsialiseerunud Eestis ametlikku esindust mitteomavate soojutusmaterjalide impordile ning nende projekti-ja hulgimüügile. Klientideks on: Aktiivse personaalse müügi puhul: 1. ehitusmaterjalide kauplused ning edasimüüjad. Projektipõhise hulgimüügi puhul: 1. erinevad ehituse pea- ja alltöövõtufirmad 2. soojustusmaterjalide paigaldajad Ärimudeli toimimiseks on oluline aktiivne personaalne müük ja projektipõhine hulgimüük. Valitud tarnijate tooted on oma kvaliteedilt ja toimelt sarnased turul kasutatavate tuntud kaubamärkide omadele, aga hinnaklassilt soodsamad. Müügipersonali isiklik panus tutvustamaks uusi lahendusi projektdokumentatsioonis kirjeldatule koos kooskõlastustega projekteerijatelt ning järelevalvelt, loob eduka eelduse positiivse ostuotsuse tegemiseks ehitusfirmade projekti- ja hankejuhtidelt. Ettevõtte müügimudel Müük toimub aktiivse personaalse müügina ja projektipõhise hulgimüügina. Valdavas osas on kasutusel teine variant, mida iseloomustab projektipõhiselt müügitsükli korduvus ehk kordustellimusi on vähe ja iga uue projektiga algab müügitsükkel otsast peale. Ettevõtte müügitsükkel koosneb järgnevatest osadest: 1. Ehitusobjektiinfo tuvastamine: kes on objekti peatöövõtja, kes on alltöövõtjad jne. 2. Kontakt: tuvastatakse otsustajad, tutvutakse projektieesmärkide ja projektdokumentatsiooniga. Kontaktivormiks on kliendikülastused ja kõned. 3. Pakkumine: a. projektdokumentatsioonis kirjeldatud eesmärkidele koostatakse pakkumine vastavalt Ettevõtte tarnijate poolt pakutavale. b. vajadusel uuemad analoogmaterjalid kooskõlastatakse projekteerijaga, järelevalvega ja teiste ostuotsust mõjutavate osapooltega. c. pakkumise esitlemine kliendi juures 4. Tarne: pakkumise sobivusel lepitakse kokku tarnete toimumise ajad kas otsetarnetena tehastest või kiireloomulisematel juhtudel Ettevõtte ladudest. 5. Järelteenindus: tagasiside hankimine tarnete/teeninduse kvaliteedist, uue ehitusobjektiinfo hankimine. 9 Müügiprotsessi statistika analüüsist lähtuvalt oli enne õigusvastast Ettekirjutust projektimüügi pakkumiste esitlustest edukas iga neljas ehk 25%. St et on tuvastatud ehitusobjekti info, on tutvutud projektdokumentatsiooniga ning vajadusel tehtud olulised kooskõlastused ning pakkumine on esitletud kliendile. Ettevõtte müügistrateegia peab arvestama asjaoluga, et TEGO toodete puhul oli tegemist standarditele vastava, madalama hinnaklassi, kuid nn brändimata tootega (commodity products). Seega puudus TEGO toodetel kaubamärgi tuntus, mis oleks iseenesest müügitööle kaasa aidanud. Erineva tuntusega kaubamärkide toodete puhul jaguneb ka klientuur. Tugeva kaubamärgi puhul on tegemist olukorraga, kus kaubamärgi kliendid ei vaheta üldjuhul tugeva brändiga toodet samaväärsete tehniliste omadustega toote vastu – näiteks Audi omanikud kaaluvad ilmselt harva sama kontserni analoogmudeli Škoda ostmist (kuigi analoogmudelite puhul on kuni 80% koosteosadest samad). Sarnase analoogia võib esile tuua ka toimeainepõhiste ravimite müügil. Samas on olemas suur hulk tarbijaid, kellele tehnilised omadused koos soodsa hinnaga on olulisemad, kui kaubamärgi tuntusest saadav näiline rahulolu. Praktilises müügitöös tähendab see kokkuvõtlikult seda, et kliente on mõlema kaubagrupi jaoks ning kaubagrupid täiendavad üksteist ja konkureerivuse ning kattuvuse protsent tarbijate lõikes on väike. Traditsiooniliste ehitusmaterjalide turul on trendiks brändimata kaupade osakaalu tõus. Eriti on see väljendunud Skandinaavias ja Lääne-Euroopa riikides, kus ehituskauplustes müüakse soojustusmaterjale lambda ja hinna võrdlusena, Ida riikides on kaubamärgi osakaalu tähtsus kaubavalikul suurem. Kliendisuhted Ettevõtte suhted klientidega – kelleks on eelkõige ehitus- ja paigaldusfirmad ning ehitusmaterjalide edasimüüjad – on oma olemuselt otsesed ja vahetud. Kuna ärimudelist (ja kaubavalikust) lähtuvalt on tegemist eelkõige aktiivsele personaalsele müügile orienteeritud ettevõttega, siis toimub kogu müügitöö ja infovahetus klientide ostuotsuste tegijatega. Suhete mitmetasandilisus väljendub nii juhtkonna tasandi otsekontaktide, kui Ettevõtte müügipersonali ning klientide projektijuhtide ja ostujuhtide vahelise otsesuhtlusena. Töiseid suhteid erinevate institutsioonidega (arhitektid, projekteerijad, järelvalveametnikud jt.) tingivad Ettevõtte ja klientide ühised huvid kooskõlastamiseks ja uute lahenduste kasutuselevõtuks ehitusobjektidel. Initsiatiiv siinjuures on Ettevõtte tehnilisel müügipersonalil, kelle panus kergendab ka olulisel määral klientide otsuseid ja tööprotsessi. TJA tegevuse mõju Ettevõtte äritegevusele TJA tegevusest, sh õigusvastasest Ettekirjutusest, tulenevad piirangud vähendasid Ettevõte müügitöö efektiivsust. Vastavalt juhtkonnalt ja müügipersonalilt saadud informatsioonile väljendus klientide tagasiside Ettevõtte pakkumistele suuremas umbusus ja kahtlustuses materjalide kvaliteedis laiemalt (tuntud bränd vs. commodity products). TJA tegevuse mõju 10 kandus üle kõikidele Tego EPS toodetele (kokku 6 erinevat tooterühma). Samuti laienes klientide umbusk automaatselt ka Ettevõtte poolt pakutavatele teiste tarnijate toodetele. Praktikas tähendas see seda, et müügiprotsessis tehtud pakkumustest vormis tellimusteks pea poole võrra vähem pakkumisi – ehk edukas oli iga kaheksas (12,5%) müügiprotsess. Et drastilist käibelangust ja sellega kaasnevaid probleeme vältida, pidi Ettevõte mobiliseerima oma meeskonda ühelt poolt veenmaks kliente, et õigusvastane Ettekirjutus puudutab vaid väikest osa Ettevõtte poolt pakutavast kaubavalikust, teiselt poolt suurendama väljaminevate pakkumiste hulka. See omakorda tõi kaasa täiendavad kulud ning pinged ja töömahu müügipersonalile. Ettevõtte personali pingutus oli täiendavalt suunatud ka asendustoodete leidmisele. Ülesandeks oli Eestis ametlikku esindust mitteomavate soojutusmaterjalide tootjate tuvastamine, toodetega tutvumine ning võimalike tarnetingimuste jm asjaolude kokkuleppimine. Kõige kaugemale jõuti selles osas kahe Leedus asuva EPS toodete tootjaga, kellest ühega jõuti ka proovitarneni. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei jõutud kokkuleppele eelkõige järgmistel põhjustel: 1. Kuna tootja asus optimaalse logistika seisukohalt äärealal, siis ei tekkinud vajalikku hinnavõitu, mis oleks olnud eelduseks brändimata kaubamärgiga toote edukaks turule sisenemiseks; 2. Ettevõttele tekitatud mainekahju tulemusena osutusid pingutused Leedu EPS-toodete (uue commodity products) müümisel vähe viljakateks. Seega üritas Ettevõte TJA tegevusest tekkinud kahjude vähendamiseks esmajärjekorras leida TEGO SIA toodetel asendused. See tegevus ei olnud aga eelnevalt toodud asjaolude tõttu edukas. Ekspertarvamuse järgnevates peatükkides tuuakse ära Saamata jäänud tulu arvestus ning Otsekulude arvestus. Saamata jäänud tulu arvestus Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohtupraktikas on saamata jäänud tulu kohta näiteks kauplemisloa peatamise kontekstis märgitud, et kauplemisloa peatamisel jääb ettevõtjal eelduslikult saamata tulu. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu sellisesse olukorda, mis oleks võimalikult sarnane olukorraga, milles kannatanu oleks tõenäoliselt siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Saamata jäänud tulu suuruse arvutamiseks tuleb tulust, mis tõenäoliselt õiguste rikkumiseta oleks saadud, lahutada tulu saamiseks vajalikud kulutused, mis jäid kandmata. Kui ei tõendata 11 vastupidist, oleks kannatanu kauplemisloa peatamata jätmise korral saanud eeldatavasti jätkata kaupade müüki. Samuti on kohtupraktikas selgitatud, et majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine ongi reeglina komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline või lausa võimatu tuvastada. See aga ei tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja mõistmata. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Hüvitise suurus sellistel juhtudel ongi paljuski kohtu poolt kaalutlusõiguse alusel kindlaksmääratav. Eelnevast selgus, et TJA tegevuse tõttu oli Ettevõte sunnitud koheselt lõpetama oma tootevaliku oluliseks osaks olevate toodete (SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120) müügi ning katsed keelatud tooteid asendada ei kandnud vilja. Tulemusena langes SIA Tego toodete müük 2013 augustis võrreldes juuliga 73% ning aasta lõpuks oli ära langenud sisuliselt kõikide TEGO toodete müük, kuna ka teisi selle ettevõtte tooteid ei olnud mainekahju tõttu võimalik enam müüa (vt järgnevalt joonist). Vaatamata Ettekirjutuse tühistamisele, ei ole TEGO suutnud tänaseni oma toodetele leida Eestis uusi edasimüüjaid. Samal ajal on Lätis tooted müügil enamustes ehitusmaterjalide kauplustes, sealhulgas suurimas ehitusmaterjalide kaupluseketis DEPO (mille aastakäibeks oli 2014 aastal 167,4 milj. EUR, mis on suurem kui Eesti kahe suurima ehitusmaterjalide müügiketi (Bauhof 80,8 milj. EUR ja Rautakesko 78,3 milj. EUR) käive kokku). Joonis: TEGO toodete müük kuude lõikes 2012 2013 2013 prognoos 120 000 100 000 80 000 eurot 60 000 40 000 20 000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kuu Nii nagu eelnevalt on välja toodud alustas Ettevõte TEGO toodete müügiga 2011 aasta augustis ning 2013 aasta esimesel poolel toimus veel kiire kasv: perioodil jaanuar-juuli kasvas tootegrupi 12  müük ligikaudu 90% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga (vastavalt 452,4 ja 240,8 tuhat eurot). Saamata jäänud tulu arvutamisel võttis ekspert arvesse aga Ettevõtte kui terviku tulemusi, kuna TJA poolt levitatud teabe tõttu loobusid olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid Ettevõttega koostööst laiemalt. Saamata jäänud tulu hindamiseks võrdlesin Ettevõtte tegelikke tulemusi perioodil 2013-2015 prognoositavate tulemustega olukorras, kus TJA tegevust poleks olnud. Selleks viisin läbi järgmise arvutuskäigu: Samm 1. Tõin välja ettevõtte 2013 ja 2014 aasta ning 2015 aasta esimese 6 kuu müügitulu ja müügikatte22. Viimane tekib ostu- ja transpordikulude lahutamisel müügituludest. Esimese poolaasta tulemuste põhjal prognoosisime kogu 2015 aasta müügitulu ja müügikatte. Müügikatte jagamisel müügituludega saime katte protsendi (järgnevas tabelis rida „Katte %“). Tulemused on toodud järgnevas tabelis: 1. Ecostock OÜ müügitulu ja kate 2011 -2015 I pa 2015 kuni 2015 eurot 2011 2012 2013 2014 juuni Prognoos Müügitulu tegelik 1 124 000 1 963 541 1 972 373 1 709 480 641 330 1 282 660 Müügikate 2 161 451 311 446 327 669 272 077 102 737 205 474 Katte % 14,36% 15,86% 16,61% 15,92% 16,02% 16,02% Samm 2. Koostasin Ettevõtte müügitulude prognoosi perioodiks 2013-2015, eeldusel, et TJA tegevust ei ole olnud. Prognoosid aastate lõikes on tehtud järgnevalt kirjeldatud eeldusi kasutades: a) Aasta 2013 tegelikule müügitulule (vt eelnev tabel rida „Müügitulu tegelik“) lisasin TEGO tootegrupi toodete eeldatava ära langenud müügi perioodil august-detsember. Eeldasin, et nimetatud kuude müügitulu oleks kasvanud 35%-25% (langevalt kuust- kuusse) võrreldes eelmise aasta (2012) samade kuudega. Seega eeldati kasvutempo aeglustumist (aasta esimese poole kasv oli 90%). Müügimahu prognoos autust-detsember 2013 on kujutatud ka eelneval jooniselt. 2 Müügikate1 saadakse pärast ostukulude lahutamist müügituludest, müügikate2 saamiseks lahutatakse müügikate1- st transpordikulud. 13  b) Aasta 2014 prognoosis lähtusin Ettevõtte peamiste konkurentide müügimahtude kasvust aastal 2014 ehk turu üldise kasvuga ligilähedasest kasvust. Järgnevas tabelis toodud arvutus näitab, et peamiste konkurentide müügitulude kasv aastal 2014 oli 10%: Konkurentide müügitulud (aastaaruannete alusel) Käive 2014 2013 kasv % SG Ehitustooted 28 545 25 021 14% Paroc 10 509 9 761 8% Rockwool 6 718 5 841 15% Reiden 10 325 10 117 2% Estplast 5 724 5 548 3% Polarfoam 190 140 36% Kokku 62 011 56 428 10% c) Aastaks 2015 prognoositi tagasihoidliku, 2,0% suurust müügitulude kasvu. Müügitulude prognoosi tulemused on toodud järgneva tabeli real numbriga 2. Samm 3. Tegelike müügitulude (1.) lahutamisel prognoositud müügitulust (2.) sain teenimata jäänud müügitulu 2 (vt rida 3. järgnevas tabelis) aastateks 2013-2015. Samm 4. Saamata jäänud müügitulu korrutamisel müügikatte 2 määraga (vt „Kate%“ tabelit punkt 1. all) leidsime saamatajäänud müügikatte enne turustuskulusid ja tulemustasu (rida 4. järgnevas tabelis). Samm 5. Saamata jäänud müügikattest2 lahutasime tulemustasude ja turustuskuludega seotud muutuvkulud, mille suuruseks Ettevõte arvestas 1,08% müügituludest – leitud 2013. ja 2014. aasta tegelike (raamatupidamisaruannetest) alusel. Järgnevas tabelis on toodud arvutuskäigu sammud 2.-5.: 14  eurot 2 013 2 014 2 015 Kokku Müügitulu 2 284 2 513 2. prognoos 656 121 2 563 384 kasv 19,8% 10,0% 2,0% 3. Saamata jäänud müügitulu 312 283 803 641 1 280 724 4. Saamata jäänud müügikate 2 51 879 127 906 205 164 384 949 Muutuvad kulud (1,08 % müügist) 3 373 8 679 13 832 25 884 5. Saamata jäänud müügikate 3 48 507 119 226 191 332 359 065 Kokkuvõte Kokku on saamata jäänud müügikatte2 hinnanguliseks suuruseks perioodil 2013-2015 359 065 eurot. See on summa, mille võrra vähenes Ettevõtte ärikasum TJA tegevuse tulemusena ning on sellega käsitletav Saamata jäänud tuluna ettevõtte seisukohalt. Otsekulude arvestus Ekspert hindas Otsekulude suuruse perioodil, mis algas õigusvastase Ettekirjutuse kuupäevaga (02.07.2013) ning lõppes 31.07.2015 (edaspidi ka: Periood). Otsekulude sisse arvestati järgmised kululiigid: Juriidilised (õigusabi) kulud Juhkonna palga- ja tegevuskulud Müügiga seotud palga- ja tegevuskulud Töötajate värbamiskulud Reklaamikulud Otsekulude summaks arvestati 117 606 eurot, mis jaguneb kululiikude vahel vastavalt järgnevas tabelis toodule: Kululiik Summa (eurot) Vaidlusega seotud juriidilised kulud 10 308 Vaidlusega seotud palga- ja tegevuskulud 02.07.2013- 31.12.2013 39 323 Vaidlusega seotud palga- ja tegevuskulud 01.01.2014-30.06.2014 15 946 15  Vaidlusega seotud palga- ja tegevuskulud 01.07.2014-31.07.2015 39 499 Uute töötajate värbamiskulud negatiivse PR tõttu 596 Ettevõtte maine kahjustusega seotud reklaamikulud 11 945 KULUD KOKKU 117 606 Palga- ja tegevuskulud jagunevad seejuures juhtkonnaga ja müügitegevusega seotud kuludeks, mille detailsem jaotus on toodud edaspidi. Vastavalt kokkuleppele andis ekspert hinnangu järgmiste Otsekuludes kajastatud kululiikude alusinformatsiooni korrektsuse osas: 1. Juhkonna palga- ja tegevuskulud 2. Müügiga seotud palga- ja tegevuskulud 3. Reklaamikulud Uute töötajate värbamiskulud on seotud CV Online kuluarvega, mille väljavõte on toodud käesolevas hinnangu lisas 2. Otsekulude hindamise aluseks olid Ettevõtte raamatupidamise andmed. Ekspert hindas, millised tegevused (näiteks töötajate aeg, reklaamide tellimine) ja nendega seotud kulud tulenesid TJA tegevusest. Samuti hindas ekspert, kui suures ulatuses nende tegevustega seotud kulud – töötasud, töökohaga seotud tegevuskulud – olid põhjustatud TJA tegevusest. Lähenemine Hinnangu andmiseks kasutati kulukannete ja kulukontode väljavõtteid Ettevõtte raamatupidamisest. Arvamuse kujundamiseks tutvuti ka Ettevõtte raamatupidamise arvestuspõhimõtetega. Seejärel koguti tõendusmaterjali Otsekulu arvutuskäigus kasutatud arvnäitajate kohta ning viidi läbi analüüsitoimingud hinnangu andmiseks. Hinnangu andmiseks küsiti Ettevõtte juhtkonnalt kontoväljavõtted vastavate kulude kohta, kontrolliti kontode ja kannete summeerimise korrektsust ning võrreldi saadud tulemust Otsekulude arvestuses kasutatud summadega. Analüütilised tegevused ja hinnang andmete korrektsusele Palga- ja tegevuskulud Palga- ja tegevuskulud hinnati eraldi seoses juhtkonna ja müügiüksuse kuludega. 16 TJA tegevusega seotud otsekulud on jaotatud ajaliselt 3 perioodi (vt eelnevat tabelit), erinevate perioodid kulude põhjused on toodud järgnevalt: Esimene Kulud on seotud tegevustega õigusvastase Ettekirjutuse tühistamiseks ja periood olukorra taastamiseks, mis oli tekitatud ühe turuosalise kaebuse ning TJA poolt järgnenud ebaproportsionaalselt suure jõu kasutamise ning Ettevõtte äritegevuse takistamisega. Ettevõtte müügipersonali ning juhtkonna ajast ning tegevusest kulus oluline osa Ettevõtte olukorra stabiliseerimiseks. Teine Otsesed kulud olid seotud uue ligilähedase hinna/kvaliteediga toote periood tarnija leidmisega. Seda raskendas asjaolu, et Eesti turu jaoks sobilikus tarneraadiuses (maksimum 300 km) on tootjate hulk limiteeritud (Baltijos Polistirenas UAB, SIA Tenapors ja SIA DP Plast, viimane lõpetas 2013 aastal tootmise ja samuti vt punkt „EPS ja XPS toodete tootjad ning esindused“). Olemasolevate jaotuskanalite ja turustusvõrkude muutmine ostus ebamõistlikult suurt pingutust ja ressurssi nõudvaks ning äriliselt mittetasuvaks. Perioodi otsesed kulud olid seotud ka sel ajal käimas olnud kohtuvaidlusega (Ecostock v. TJA). Tehti kulutusi kliendibaasi säilimise nimel, sealhulgas toimusid juhtkonna personaalsed kohtumised võtmeklientide juhtkonna ja ostuotsustajatega selgitamaks ja vähendamaks TJA õigusvastase ettekirjutuse negatiivset koosmõju teiste tootegruppide müügile. Kolmas Otsesed kulud olid seotud klientidele (ehitus- ja periood kaubandusettevõtted) uue tarnija kvaliteetsete toodete esitlemise ja turuosaliste veenmisega (erialaliidud, ühendused, ettevõtjad, arhitektid, ehitusjärelevalve jne.). Turul kinnistunud arvamus Ettevõtte poolt pakutavate EPS-plaatide kaheldavas kvaliteedis oli selgelt juurdunud. Järgnevas tabelis on toodud Otsekulude leidmiseks kasutatud juhkonna ning müügitegevusega seotud palga- ja tegevuskulude arvestus: Nr PERIOOD 1 PERIOOD 2 PERIOOD 3 1. Periood 02.07.2013- 01.01.2014- 01.07.2014- 31.12.2013 30.06.2014 31.07.2015 2. Juhtkonna palga- ja tegevuskulud 25 950 23 636 24 706 3. osakaalu % 80 50 50 4. Kulud vastavalt osakaalule [= 2. x 3.] 20 755 11 818 21 953 5. 17  6. Müügiga seotud palga- ja tegevuskulud 46 419 16 511 70 186 7. osakaalu % 40 25 25 8. Kulud vastavalt osakaalule [= 6. x 7.] 18 568 4 128 17 574 9. Otsekulu kokku 39 323 15 946 39 499 Hinnangu andmisel oli eesmärgiks kontrollida esmalt eelnevas tabelis ridadel 2. ja 6. toodud näitajate vastavust Ettevõtte raamatupidamises kajastatule. Juhtkonna palga- ja tegevuskulud koosnevad kolme töötaja (Katrin Enno, Enno Pille, Andres Madalik) tööjõukuludest ja töötajaga otseselt seotud tegevuskuludest (telefoniside, internet, autoga seotud kulud, lähetuskulud, majutuskulud). Tööjõukulude koosseisu kuuluvad palk, sotsiaalmaks ja töötuskindlustus. Ettevõttest saadi infopäringu alusel andmed perioodide lõikes raamatupidamises kajastatud summade kohta. Andmed koguti üksikute kulukontode lõikes. Seejärel viidi iga alamperioodi osas läbi arvutused nii tööjõukulude kui tegevuskulude kontode osas ning tulemuste põhjal arvutati kulude koondsummad. Saadud tulemust võrreldi Otsekulude arvutuses (eelnev tabel rida 2.) toodud summadega. Väljavõtted juhtkonna tegevus- ja palgakuludest juhtkonna liikmete lõikes on toodud hinnangu lisas 3. Sama protseduur viidi läbi müügiga seotud palga- ja tegevuskulude kontrollimiseks. Väljavõtted juhtkonna tegevus ja palgakuludest juhtkonna liikmete lõikes on toodud hinnangu lisas 4. Tulemusena ei leitud erinevusi Otsekulude arvutustabelis kasutatud summade (rida 2. ja rida 6.) ning raamatupidamise kontode põhjal leitud summade vahel, mistõttu saab järeldada, et Otsekulude arvutamisel kasutatud palga- ja tegevuskulud vastavad Ettevõtte raamatupidamises kajastatud summadele. Reklaamikulud Vastavalt juhtkonna hinnangule pidi Ettevõte TJA tegevusega tekitatud mainekahjude vähendamiseks tegema vaadeldud perioodil reklaamikulutusi ligikaudu 12 tuhande euro suuruses summas (vt järgnevat tabelit). Ettevõtte reklaamikulud kajastatakse raamatupidamises erinevatel kontodel peamiste reklaamikandjate lõikes (vt lisa 5). Reklaamikulu kontode numbrid ja nimetused ning summad, mis igalt kontolt Otsekuludesse arvestati, on toodud järgnevas tabelis: PERIOOD 1 PERIOOD 2 PERIOOD 3 KOKKU 02.07.2013- 01.01.2014- 01.07.2014- 18  31.12.2013 30.06.2014 31.07.2015 KONTO 56101 Reklaam trükimeedias 1 135 201 59 1 395 KONTO 56102 Reklaam e-meedias 931 927 0 1 858 KONTO 56103 Google 2 068 602 0 2 670 KONTO 56104 Reklaam - trükised, 24 199 40 263 kleepsud, bannerid, jms KONTO 56105 Reklaamviidad, sildid 0 0 1 740 1 740 KONTO 56106 Visiitkaardid 0 0 0 0 KONTO 56107 Reklaam, logod üritustel 1 833 1 406 780 4 019 KOKKU 5 992 3 335 2 618 11 945 Hinnangu andmiseks küsiti Ettevõttest informatsiooni iga konto osas nende kulukannete kohta, mis arvestati Otsekuludesse. Saadud informatsioon sisaldas lisaks kande summale selle kuupäeva, kandenumbrit ja teenuse osutaja nime. Seejärel liideti kokku iga alamperioodi kulukannete summad ning võrreldi saadud tulemust Otsekulude arvestustabelis toodud summaga. Kontrollarvutused viidi läbi ka koondsumma (11 945 eurot) leidmise arvutuskäigu korrektsuse kontrollimiseks. Tulemusena ei leitud erinevusi Otsekulude arvutustabelis kasutatud summade ning raamatupidamise kulukannete põhjal leitud summade vahel. Seega saab järeldada, et Otsekulude arvutamisel kasutatud reklaamikulud vastavad Ettevõtte raamatupidamises kajastatud summadele. 19 Kokkuvõte Teostatud tööde kokkuvõtteks saab ekspert välja tuua järgneva: 1. Ettevõtte saamata jäänud tulu suuruseks hinnati 359 065 eurot ehk selle võrra vähenes hinnanguliselt Ettevõtte ärikasum õigusvastase Ettekirjutuse tulemusena ning on sellega käsitletav saamata jäänud tuluna Ettevõtte seisukohalt. Täpsem arvutuskäik on toodud käesoleva hinnangu osas 5. 2. TJA tegevuse tulemusena Otsekulude näol ettevõttele tekkinud kahju suurus on 117 606 eurot. Eelnevat arvestades on TJA tegevuse tõttu Ettevõttele tekkinud kahju suurus kokku 473 671 eurot. Juhul, kui Teil tekib arvutuskäiguga seoses täiendavaid küsimusi, siis pöörduge palun analüüsi läbiviija, tunnustatud eksperdi Olavi Grünvaldi poole (e-post [email protected]). 20 Lisad LISA 1 Peamiste tootjate sihtturud Lisa 1a Väljavõte Estplast Tootmine OÜ 2014.a. majandusaasta aruandest 21 Lisa 1b Väljavõte AS-i Reiden plaat 2014.a. majandusaasta aruandest 22 LISA 2 Uute töötajate värbamiskulud, CV Online kuluarve 23 LISA 3 Juhtkonna palga- ja tegevuskulud Lisa 3a Katrin Enno palga- ja tegevuskulud 24 25 26 Lisa 3b Enno Pille palga- ja tegevuskulud 27 28 29 Lisa 3a Andres Madaliku palga- ja tegevuskulud 30 LISA 4 Müügiga seotud palga- ja tegevuskulud 31 32 33 34 35 36 LISA 5 Ettevõtte reklaamikulud 37 38 39 Saatja: Marit Toom <[email protected]> Saatmisaeg: 31. m�rts 2016. a. 23:16 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Ecostock O� kahjun�ue Manused: Ecostock_volikiri_31.03.2016.bdoc; EKSPERTHINNANG KOOND.bdoc; Kahjun�ue TJA-le.bdoc Lugupeetud Raigo Uukkivi Edastan k�esolevaga Ecostock O� kahjun�ude koos lisadega. Lugupidamisega Marit Toom vandeadvokaat Advokaadib�roo Kaevando & Partnerid Roseni 7, 10111 Tallinn T +372 6645 130 F +372 6645 135 E [email protected] www.mklaw.ee