Taotlus

Hr Raigo Uukkivi Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 15.04.2016 nr 12.3-1/16/1539 Taotlus Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamiseks Austatud härra peadirektor Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 alusel taotluse Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks. Nursipalu harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008. a. korraldusega nr 79 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine". Nursipalu ehitusprojekt koostatakse Nursipalu harjutusvälja arendamiseks vastavalt kaitseministri 18.03.2014. a. käskkirjaga nr 98 kinnitatud arendusprogrammile "Nursipalu harjutusvälja arendamise põhimõtted" (lisatud). Harjutusvälja arendamine toetab riigikaitse arengukava 2013-2022 eesmärkide täitmist, sest arengukava järgi on Eesti riigi iseseisva kaitsevõime arendamisel kasu vaid nendest üksustest, millel on väljaõpetatud isikkoosseis. Selleks, et üksused saaksid sõjalist väljaõpet tuleb välja arendada Eesti harjutusväljad. Ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üks suund on harjutusväljade arendamise jätkamine (6.17. Jätkame harjutusalade ja lasketiiruda arendamist, et tagada vajalikud väljaõppetingimused Eesti kaitseväele, Kaitseliidule ja Eestisse lähetatud liitlasüksustele). KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamise käigus vastavalt KeHJS-i § 26 lõikele 3. Ehitusprojekt kuulub kavandatava tegevuse elluviimiseks vajaliku ehitusloa taotlemisel esitatavate dokumentide hulka. KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse elluviimisega tõenäoliselt kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju ning selle leevendusmeetmete kohta, mida tuleb arvestada ehitusloa andmisel. Kuna tegemist on riigikaitselise ehitisega, siis vajalike ehitustööde läbiviimiseks annab ehitusloa vastavalt ehitusseadustiku § 118 lg-le 2 Tehnilise Järelevalve Amet, kes on KeHJS mõistes praegusel juhul otsustajaks ja seega ka KMH algatajaks. Koos Nursipalu harjutusvälja ehitusprojektiga koostatakse ka geodeetilised ja geoloogilised Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 uuringud ning maaparandusprojekt. KMH läbiviimisel lähtutakse olemasolevatest andmetest, ehitusprojekti koostamise käigus läbiviidavate uuringute tulemustest ning KMH protsessis käigus tehtavatest uuringutest. Nursipalu harjutusväljal tehtud keskkonnauuringutega saab tutvuda Kaitseministeeriumi kodulehel www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevused/harjutusvaljad-ja-lasketiirud. Eeltoodust lähtudes palume algatada Nursipalju harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingvar Pärnamäe Kaitseinvesteeringute asekantsler Lisa: Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm Heddy Klasen 717 0165 [email protected] 2(2)  Kinnitatud kaitseministri 18.03.2014 käskkirjaga nr 98 ARENDUSPROGRAMM NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakond Kaitseväe Logistikakeskuse haldusteenistuse harjutusalade jaoskond Tallinn 2014 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 4 MÕISTED ...................................................................................................................... 5 1 HARJUTUSVÄLJA PAIKNEMINE..................................................................... 6 2 HARJUTUSVÄLJA VÄLISPIIRI KULGEMINE JA TÄHISTAMINE .............. 6 3 HARJUTUSVÄLJA PROGNOOSITAV KASUTUSKOORMUS ....................... 8 4 VÄLJAÕPPEKS KASUTATAVAD ALAD ....................................................... 10 4.1 Ala nr 1 – kompanii laske- ja õppeväli ........................................................ 10 4.2 Ala nr 2 – Vilbusuu laske- ja õppeväli......................................................... 11 4.3 Ala nr 3 – Tsirgupalu laske- ja õppeväli ...................................................... 12 4.4 Ala nr 4 – Keretu laske- ja õppeväli ............................................................ 13 4.5 Ala nr 5 – Nursipalu laske- ja õppeväli ....................................................... 14 4.6 Ala nr 6 – tankitõrje õppeväli ...................................................................... 14 4.7 Ala nr 7 – lasketiirud.................................................................................... 15 4.8 Ala nr 8 – lõhkamispaik ............................................................................... 15 4.9 Ala nr 9 – käsigranaadi viskeala .................................................................. 16 4.10 Ala nr 10 – kaudtulerelvade sihtmärgiala ja tulepositsioonid ...................... 16 4.10.1 Kaudtulerelvade sihtmärgiala .............................................................. 16 4.10.2 Kaudtulerelvade tulepositsioonid......................................................... 17 4.11 Ala nr 11 – toetusala .................................................................................... 17 4.11.1 Teeninduskeskuse ala ........................................................................... 17 4.11.2 Linnavõitlusala ..................................................................................... 18 4.11.3 Maastikusõiduala ................................................................................. 18 4.11.4 Degaseerimise ja ABK kontrollimise ala ............................................. 18 4.12 Ala nr 12 – välimajutusala ........................................................................... 18 4.13 Teised väljaõppevajadused .......................................................................... 19 4.13.1 Taktikaõppuste ala ............................................................................... 19 4.13.2 Fortifikatsioonide ja mittelõhkevate tõkete ala .................................... 19 5 TARISTU ............................................................................................................. 20 5.1 Teedevõrk ..................................................................................................... 20 5.2 Hooned ......................................................................................................... 20 5.3 Rajatised....................................................................................................... 20 5.4 Elektrivarustus ............................................................................................. 21 5.5 Veevarustus ja kanalisatsioon ...................................................................... 21 5.6 Jäätmekäitlus ................................................................................................ 21 5.7 Tuleohutus.................................................................................................... 21 6 KESKKONNAKAITSE ...................................................................................... 22 6.1 Keskkonnatingimused .................................................................................. 22 6.2 Leevendavad meetmed................................................................................. 22 6.3 Seire ............................................................................................................. 26 LISAD .......................................................................................................................... 32 3 SISSEJUHATUS Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on dokument, mis sisaldab Nursipalu harjutusvälja objektide lühiiseloomustust ja nende kasutamise põhimõtteid. Arendusprogrammi koostamisel on aluseks võetud:  Kaitseväe juhataja 16.03.2010 käskkirjaga nr 90 kinnitatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri“;  Kaitseväe juhataja 01.06.2007 käskkirjaga nr 153 kinnitatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded“;  Kaitseväe juhataja 24.04.2006 käskkirjaga nr 109 kinnitatud (käskkirja muutmine kaitseväe juhataja 22.09.2006 käskkirjaga nr 252) Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe üldised ohutuseeskirjad (OE 1.1-1.8);  Kaitseministri 28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“. Nursipalu harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. Harjutusvälja pindala on 3134 ha ja välispiiri pikkus 26,86 km. Kaitseväe harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Harjutusväljade peamine ülesanne on Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe tagamine. Eestis on kokku kuus harjutusvälja: Kaitseväe keskpolügoon, Männiku, Klooga, Nursipalu, Sirgala ja Kikepera harjutusväli. Harjutusväljade asukohad on valitud lähtuvalt väljaõppekeskuste paiknemisest ja vajadusest tagada neile võimalus kuni kompanii suuruse üksuse lahinglaskmiste läbiviimiseks. Harjutusvälja kasutamise ajal püütakse tagada ümbruskonna elanike ja looduse suhtes maksimaalselt hooliv käitumine. Harjutusvälja üldised ohutusnõuded tingivad, et ohtliku tegevuse ajaks on ohuala suletud. Ohuala on ala, mis on reaalses kasutuses olevast maa-alast suurem, see suletakse vaid absoluutse turvalisuse huvides ning looduse kahjustamine on seal minimaalne. Nursipalu valiti harjutusvälja loomiseks sobivaks asukohaks AS Maves 2004. a koostatud „Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine” aruande alusel. Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi koostamine algatati kaitseministri 20.03.2006 käskkirjaga nr 84 ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati 23.05.2007 kaitseministri käskkirjaga nr 213. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm kinnitati kaitseministri 16.10.2007 käskkirjaga nr 402. KSH aruanne kiideti heaks Võrumaa Keskkonnateenistuse 08.08.2007 kirjaga nr 1568. Tulenevalt KSH soovitustest, teostatud täiendavatest keskkonnauuringutest ning muutunud väljaõppevajadustest on arendusprogramm üle vaadatud. Nursipalu harjutusvälja kasutamist reguleerib Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskiri. 4 MÕISTED Imitatsiooni- ehk matkevahend on pürotehnilise toimega lahingumoona matkiv õppevahend (Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri, Tallinn 2010). Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli) on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi ja õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu ja muud tehnikat (OE 1.1). Katseväli on ala, kus katsetatakse relvastust, tehnikat ja seadmeid (OE 1.1). Käsigranaadi viskeala on ala, mis on kohandatud käsigranaadi viskamiseks (OE 1.1). Käsitulirelv on kerge tulirelv, millest tulistatakse käelt, õlalt või harkjalalt (püstolid, automaadid, vintpüssid, kerge- ja täiskuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad jms) (OE 1.1). Lahinglaskmine on laskeharjutuse sooritamine lahinguolukorda imiteerivates tingimustes (OE 1.1). Laskeväli on harjutusvälja ala (maa- või mereala), mis vastab ohutusnõuetele ja on kohandatud laskeharjutuste sooritamiseks laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest ja laevade pardarelvadest. Laskeväli jaguneb tulepositsioonideks, sihtmärgialadeks, teenindusalaks ja ohualaks (OE 1.1). Lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest. Lasketiirud on lahtised, poolkinnised ja kinnised (OE 1.1). Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluse või –harjutuse ajutiseks korraldamiseks (Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded, Tallinn 2007). Ohuala on ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik (OE 1.1). Sihtmärkide ala on laskevälja ja lasketiiru osa, kuhu laskmiste ajaks on paigutatud või lubatud paigutada sihtmärgid (OE 1.1). Tulepositsioon on ala, kus lastakse laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest või laevade pardarelvadest (OE 1.1). Vastutav isik on vastutava ülema poolt harjutusvälja/väljaõppeehitise kasutamise koordineerimiseks ja ohutuse tagamiseks määratud isik (KV ja KL harjutusväljadele ja väljaõppeehitisele esitatavad tehnilised nõuded 2007). Õppelaskmine on laskeharjutuste sooritamine lahinguolukorda imiteerimata (OE 1.1). Õppelaskemoon on üldjuhul vähendatud paiskelaenguga moon tuletegevuse ja relva käsitsemise harjutamiseks. Õppemoonal puudub või on oluliselt vähendatud toimeaine (nt suits, lõhkeaine või pürotehnika) kogust. Õppeväli on ala, kus viiakse läbi imitatsioonivahendeid kasutades harjutusi ja õppuseid (KV ja KL harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded, Tallinn 2007). 5 1 HARJUTUSVÄLJA PAIKNEMINE Nursipalu harjutusväli asub Võru maakonnas, Rõuge valla ja Sõmerpalu valla territooriumil. Harjutusvälja pindala on 3147,65 ha ja välispiiri pikkus on 27 260 m. Lähimad asustused põhjas on Mustassaare ja Hänike küla ning Sõmerpalu alevik, kirdesse jääb Järvere küla. Idas on Juba küla ja 8 kilomeetri kaugusel Võru linn. Kagu suunal asub Nursi küla, lõunas Lükkä küla. Edelasse jääb Luhametsa küla, läänes on Udsali küla ning loodes on Kurenurme küla. Nursipalu harjutusväli jääb geoloogiliselt Võru orundi piirkonda. See on Karula ja Haanja kõrgustikke eraldav piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav savitasandik, mille põhjas voolas jääaja lõpul hiigeljõgi. Suurim Nursipalu harjutusväljale jääv soo on Keretu soo. Loodusinventuuri tulemuste põhjal on Keretu soo põhiosas kõrgsoo ehk raba ning tegemist on looduslikult heas seisundis ja looduskaitseliselt kõrge väärtusega alaga. Keretu soos asub Kerreti turbamaardla, millel on aktiivse reservvaru staatus. Oluline on varude säilimise tagamine. Nursipalu harjutusvälja ümbruses leidub olulisi maavarasid nagu turvas ja ehitusliiv. Nursipalu harjutusvälja territooriumil ja selle vahetus läheduses on põhjavesi hästi kaitstud. Pinnaveekogudest jäävad Nursipalu harjutusvälja alale ja selle lähedusse Rõuge jõgi, Võhandu jõgi, Mustjõgi, Pärlijõgi, Haki oja, Matu oja, Nilbe oja, Lükke oja, Verioja oja, Ahitse järv, Vagula järv ja Kahrila järv. Nursipalu metsad jagunevad kahte rühma – idapoolsed looduslikult kuivemad metsatüübid või tugevasti kuivendatud metsad ning läänepoolsed soised, soostuvad ja rabametsad. Harjutusvälja lõunaosas on peamiselt soostuvad, madalsoo ja lodumetsad. Harjutusvälja reljeef on mätlik ja kohati ulatub vesi maapinnale. Maakasutuse sihtotstarbe järgi jaguneb harjutusväli riigikaitsemaaks ja maatulundusmaaks, vastavalt 2325 ha ja 823 ha. 2 HARJUTUSVÄLJA VÄLISPIIRI KULGEMINE JA TÄHISTAMINE Harjutusvälja välispiiri kulgemise valikul arvestati järgmisi põhimõtteid:  püüda saavutada planeeritava harjutusvälja minimaalne pindala lähtudes ohualade paiknemisest;  planeeritava harjutusvälja territoorium sisaldaks minimaalselt eramaid;  planeeritaval harjutusväljal asuks minimaalselt loodusväärtusi;  piir järgiks võimaluse korral looduslikke rajatähiseid (jõed, raudteed, kattega teed jne). Harjutusvälja piiri tähistamisel tuleb lähtuda kaitseministri 28.12.2010 määrusest nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad tingimused ja kasutamise kord". 6 Harjutusvälja piirid tähistatakse piiritähistega, mis paigaldatakse piirisihile (4 m lai). Piirsihti tuleb pidevalt hooldada (võsatõrje). Piiritähiseks kasutatakse piiriposte ja/või kasvavaid puid. Piiriposti põhivärv on valge. Piiripostid on nummerdatud. Piiritähis koosneb kuuest värvitriibust, vaheldumisi valge ja punase värvi kombinatsioon. Välispiiri tähised tuleb paigutada välispiirile võimalikult lähedale, arvestades konkreetse koha geograafilisi ja looduslikke erisusi. Juhul kui looduslik või geograafiline omadus takistab piiritähise paigaldamist välispiirile, tuleb see paigutada välispiirile võimalikult lähedale, kuid mitte ohuala piirist sissepoole. Piiritähised peavad olema paigaldatud nii, et välispiiri kulgemist oleks lihtne eristada ümbritsevast loodusest. Metsasel alal võib puid värvida ohutusvärvidega analoogselt piiripostidega. Puude värvimiseks kasutatavad ohuvärvid alates 2000 mm kõrguselt maapinnast suunaga ülevalt alla: valge, punane. Ülemisel valgel värvitriibul on must nool, mille teravik peab osutama harjutusvälja poole. Osa harjutusväljast on ümbritsetud teedega, mis toimivad piirisihina. Piiripostid paigaldatakse teede äärde harjutusväljapoolsele küljele. Kui puudub korrastatud teekaitsevöönd, rajatakse täiendav piirisiht. Harjutusväljale sisenevatele teedele (kattega ja pinnasteedele) paigaldatakse metallist tõkkepuud (va harjutusvälja läbiv riigimaantee, kust läbipääs on pidevalt vaba). Tõkkepuul on 2 toeposti, mis võimaldavad tõkkepuud lukustada kinnisesse ja lahtisesse asendisse. Põiklatil on hoiatusvärvid vaheldumisi punane-valge, värvitriibu laius 100 mm. Põiklati kolm värvitriipu on valgustpeegeldavad (helkivad). Põiklati pikkus on vastavalt tee laiusele. Harjutusvälja piirile peamiste juurdepääsuteede juurde paigaldatakse signaalmastid. Masti kõrgus on vähemalt 10 m (heisatav signaalvahend peab olema maapinnast vähemalt 10 m kõrgusel). Masti heisatakse valgel ajal hiljemalt 1 tund enne ohtliku tegevuse algust signaallipp. Pimedal ajal on masti otsas punane signaaltuli. Mast peab olema selgesti nähtav. Harjutusväljale sisenevate teede otstesse paigaldatakse tõkkepuude tugiposti külge väikesed infotahvlid. Tõkkepuu puudumisel paigutatakse need nähtavale kohale. Lisaks paigaldatakse suuremad infotahvlid harjutusvälja juurdepääsuteede äärde ning vajadusel ja võimalusel lähimatesse küladesse olemasolevate infotahvlite kõrvale. Infotahvli asukoht peab olema kergesti märgatav. Lisaks infotahvlitele paigaldatakse ka ohumärgid harjutusväljale suunduvate teede, jalgradade ja metsasihtide või rohkesti käidavate kohtade juurde. Samuti on harjutusväljal paiknevad väljaõppeehitised märkidega tähistatud. Harjutusvälja läbivatele ja seda piiravatele üldkasutatavale teedele paigaldatakse vajadusel liiklust reguleerivad märgid, mis vastavad kehtivale liikluseeskirjale. Harjutusvälja täpne tähistus ja liiklust reguleerivate muude märkide asukohad harjutusväljal täpsustatakse nende rajamise eel. Üldkasutatavatele teedele paigaldatavate märkide asukohad kooskõlastatakse tee valdajaga. Rõuge valla territooriumil on riigikaitsemaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maade vahel piirisiht maksimaalse laiusega 4 m, millel kulgeb piirisihi hoolduseks vajalik pinnastee. 7 3 HARJUTUSVÄLJA PROGNOOSITAV KASUTUSKOORMUS Kasutajad Harjutusväli on praegu aktiivses kasutuses. Nursipalu harjutusvälja kasutavad põhiliselt Lõuna Kaitseringkonnas paiknevad Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused: Kuperjanovi JVP, KVÜÕA, Kaitseliidu Võru, Põlva, Valga ja Tartu ning Sakala malevad. Harjutusvälja võivad kasutada teised jõustruktuurid: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Vanglateenistus, samuti jahimehed ja laskesportlased. Relvastus Relvad, mida Nursipalu harjutusväljal võib kasutada on:  püstolid kaliibri piiranguta,  käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm,  snaiperrelvad kaliibriga kuni 12,7 mm,  raskekuulipildujad kaliibriga kuni 12,7 mm,  sileraudsed relvad1 kuni 24 mm,  tankitõrjegranaadiheitjad kuni 84 mm,  tankitõrjekahurid kuni 90 mm,  miinipildujad kuni 120 mm. Harjutusväljadel kasutatakse väljaõppeotstarbel lõhkelaenguid (maksimaalne laeng 10 kg,) ning visatakse kaitse- ja ründegranaati. Taktikaõppustel kasutatakse imitatsioonivahendeid (lõhkepaketid, paukpadrunid, suitsugranaadid ja -küünlad, valgustus- ja signaalraketid). Päästeamet võib harjutusvälja kaudtulerelvade sihtmärgialal teha demineerimistöid. Kasutuskoormus Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on laskeharjutusteks kasutatav päevade prognoositav arv aastas maksimaalselt 200, mis koosneb järgnevatest harjutustest:  laskeharjutused käsitulirelvadest - toimuvad maksimaalselt 200 päeval aastas;  lahinglaskmise laskeharjutused - toimuvad maksimaalselt 100 päeval aastas;  laskeharjutused miinipildujaga - toimuvad maksimaalselt 30 päeval aastas;  laskeharjutused tankitõrjerelvadest - toimuvad maksimaalselt 50 päeval aastas;  lahingugranaadi viskeharjutused - toimuvad maksimaalselt 20 päeval aastas;  lõhketööd - toimuvad maksimaalselt 30 päeval aastas (arvestatud on plaaniliste lõhketöödega); Kasutuskoormuse hinnanguline tänastest vajadustest lähtuv aastane jaotus on esitatud arendusprogrammi lisas, tabel 1. Lubatud maksimume võib põhjendatud juhtudel ületada kokkuleppel kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaametiga. Regulaarselt toimuvatest õppustest on suurim osalejate arv (kuni 800) seotud jalaväepataljoni harjutustega (5 kompaniid). Regulaarselt toimuvaid suurõppusi harjutusväljal ei korraldada (v.a Kevadtormi toimumisel Lõuna-Eestis), küll aga 1 Jahirelvad, pumppüssid, raketipüstolid. Ei kuulu kaudtulerelvad 8 viiakse harjutusväljal läbi reservõppekogunemisi. Reservõppekogunemise kestus on kuni 2 nädalat. Sel ajal paikneb alal orienteeruvalt 1000 inimest. Kasutuspiirangud Nursipalu harjutusvälja kasutatakse aastaringselt järgmiste piirangutega:  ajavahemikul mai-august on keelatud miinipildujate ning tankitõrjerelvade õppe- ja lahingmoona kasutamine. Nimetatud piirangud ei kehti reservõppekogunemiste jaoks, mis kooskõlastatakse Rõuge ja Sõmerpalu vallavalitsustega vähemalt 2 kuud ette.  ajavahemikul mai-august on keelatud granaatide ja lõhkematerjali kasutamine, erandid kooskõlastatakse Rõuge ja Sõmerpalu vallavalitsustega vähemalt 2 kuud ette. Lõhkematerjalide kasutamise keeld ja kooskõlastamisnõue ei kehti demineerimistöödel.  müra tekitavad harjutused on keelatud riiklikel pühadel ja pühapäeval. Erandid kooskõlastatakse Rõuge ja Sõmerpalu vallavalitsustega vähemalt 2 kuud ette.  teistel nädalapäevadel lähtutakse müra tekitavate harjutuste läbiviimisel Rõuge ja Sõmerpalu valla avaliku korra eeskirjast.  välditakse olulise müraga tegevusi öörahu ajal. Erandid kooskõlastatakse Rõuge ja Sõmerpalu vallavalitsustega vähemalt 2 kuud ette.  harjutusvälja kasutamisel pesitsusperioodil (sõltuvalt erinevatest liikidest 1. veebruarist kuni 31. juulini) ja turismiperioodil (mai-august) ei tohi harjutusvälja kasutuskoormus ületada arendusprogrammis toodud kasutuskoormust.  Tsirgupalu laskevälja kasutatakse ainult siis, kui teised laskeväljad on hõivatud või ei võimalda väljaõppe eesmärk teisi laskevälju kasutada.  perioodil 01.02-31.08 on looduskaitselistel põhjustel liikumispiiranguga aladel (vt joonis 4) viibimine keelatud, sh igasugused õppused.  perioodil 15.03-30.06 kasutatakse Vilbusuu ja Tsirgupalu laskeväljadel üksnes käsitulirelvi (sh võib Vilbusuus kasutada käsigranaate) ning lasketegevus on lubatud kell 11-17 (talveaeg) ja 12-18 (suveaeg). Nimetatult laskeväljadelt tuleb sel perioodil planeerida õppused esmajärjekorras teistele laskeväljadele. Harjutusvälja sulgemine Harjutusväli on kõigile avatud, välja arvatud ohtlike tegevuste ajal, mil osa harjutusväljast või harjutusväli tervikuna on suletud. Ohtlike tegevuste ajal on harjutusvälja peamiste sissepääsuteede juurde paigaldatud mastides heisatud punane signaallipp või põleb punane signaaltuli, teed võivad olla tõkkepuudega suletud või liikumist võivad tõkestada tunnimehed. Informatsiooni ohtlike tegevuste teostamise aegade ja suletavate alade ulatuse kohta saab harjutusvälja läheduses paiknevatelt infotahvlitelt. Harjutusvälja tegevustest informeerimine Harjutusväljal kavandatud väljaõppetegevusest informeeritakse järgmiste teabevahendite kaudu: harjutusväljade koduleht harjutusvali.mil.ee, omavalitsuste kodulehed, maakonnaleht Võrumaa Teataja, harjutusvälja infotahvlid. 9 4 VÄLJAÕPPEKS KASUTATAVAD ALAD Väljaõppeks kasutatavate alade paiknemise asukohavalikul arvestati järgnevaga:  minimaalselt kahjustada väärtuslikke kooslusi;  alade asukoht ei kattu kaitsealuste liikide elupaigaga;  alad asuks asutusest võimalikult kaugel;  ohualad jäävad harjutusvälja territooriumile;  alasid saab samaaegselt kasutada. Arvestades keskkonnamõju hindamise aruande soovitustega on muudetud esialgselt kavandatud väljaõppeehitiste paiknemist – vähendatud ja muudetud Vilbusuu laskevälja asukohta, vähendatud ja muudetud Tsirgupalu laskevälja asukohta, loobutud ühest käsigranaadi viskealast, vähendatud sihtmärgiala ulatust. Väljaõppetegevus on koondatud harjutusvälja keskossa (eemale Sõmerpalu ja Rõuge valdade asustusest), kus on moodustatud kompanii laske- ja õppeväli mis hõlmab endas mitmeid ka varem kavandatud väljaõppeehitisi (laskeväljad, lasketiirud, lõhkamispaik ja käsigranaadi viskeala). Täpsustatud on tegevuste paiknemist harjutusväljal (nt miinipildujate tulepositsioonid, imitatsioonivahendite kasutamise ala, fortifikatsioonide rajamise ala). Piiratud on harjutusvälja ajalist kasutust (nädalavahetused, öine aeg, suvekuud). Väljaõppealade ja ehitiste asukohad on ligikaudsed. Alade ja ehitiste täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga. 4.1 Ala nr 1 – kompanii laske- ja õppeväli Kompanii laske- ja õppeväljal on planeeritud läbi viia erinevaid kompanii taktika- ja lahinglaskmisharjutusi. Kompanii laske- ja õppeväli hõlmab endas erinevaid väljaõpperajatisi (lasketiirud, laskeväljad, lõhkamispaik, käsigranaadi viskepaik), mille kasutamine kompanii lahinglaskmise ajal on kitsendatud. Kõiki kompanii laske ja õppeväljal paiknevaid väljaõppeehitisi on võimalik kasutada ka iseseisvalt väiksemate üksuste väljaõppel. Kompanii laske- ja õppevälja mõõtmeteks on planeeritud 1900 m laiust ja 800–1100 m sügavust, kokku ca 170 ha. Kompanii laske-ja õppeväljale on planeeritud rajada erinevad kaevikud ja positsioonid, mis on kindlustatud välikindlustuse (esimesse/teise/kolmandasse) astmetesse. Rajatakse positsioonid rühma erinevatele relvadele ja jalaväemasinatele, mis võimaldavad lasta raskekuulipildujast (kasutades õppelaskemoona) ning tankitõrjeraketiseadmetest (kasutades lasertreeningseadmeid). Laskevälja eesmine serv piirneb sihtmärgialaga, kuhu paigutatakse erinevaid sihtmärke raskekuulipildujale, tankitõrje- ja käsitulirelvadele. Miinipilduja sihtmärgid paigutatakse sügavamale sihtmärgialale, tagades lahinglaskmise rahuaja ohutusnõuded. Kompanii laske- ja õppeväljale või selle vahetusse lähedusse rajatakse lahinglaskmiste toetamiseks miinipilduja positsioon. Kasutusse jääb ka kompanii laske- ja õppeväljal hetkel kasutuses olev patrull-laskerada. 10 Lõpptulemusena tekib jalaväemasinate, tankitõrjeraketiseadmete ja kaudtulerelvade positsioonidega 1500 m laiune ja 1100 m sügavune kompanii tugipunkt. Sellel alal on võimalik läbi viia kompanii lahinglaskmisi, rühma pealetungilahingut ja vasturünnakut (joonis 1 ja 3). Lõpptulemuse saavutamiseks on vaja teha raie, rajada kaudtulerelvade sihtmärgiala, Nursipalu ja Keretu laske- ja õppeväljad ning välja ehitada erinevad teed ja positsioonid. Kompanii laske- ja õppevälja ohuala projekteerimise alused (joonis 2) - kasutatav laskemoona tüüp 5,56 / 7,62 harilik padrun ja 12,7mm vähendatud võimsusega padrun; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - tulekoonus on maastiku poolt kaetud; - tõstenurk laskjalt märklauale väiksem kui 01-50; - märklaua tüüp – paigalseisvad, tulekoonus 00-60; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - ohutu kaugus 4000 m; - kasutatav laskemoona tüüp CG 84 mm HEAT 751; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - märklaua tüüp – paigalseisvad, tulekoonus 00-40; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - D max 3400m; A min 100m; A max 1640m, tagumine ohuala 70m; 2 Relvad, mida kasutatakse kompanii laske-ja õppeväljal: - püstolid kaliibri piiranguta, - käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm, - raskekuulipildujad vähendatud võimsusega padrun kaliibriga kuni 12,7 mm, - sileraudsed relvad kuni 24 mm, - tankitõrjegranaadiheitjad kuni 84 mm, - tankitõrjekahurid kuni 90 mm inertlaskemoon - käsigranaadid. Kompanii laske- ja õppevälja ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.2 Ala nr 2 – Vilbusuu laske- ja õppeväli Planeeritav Vilbusuu laskeväli asub Nursipalu harjutusvälja põhjaosas Mustassaare küla lähedal (joonis 1). Harjutusvälja pindala on ca 55 ha. Laskevälja keskpaika läbib põhja-lõuna suunaline hea sõidetavusega tee. Maapind on tasane, liigendatud kuivenduskraavidega, metsasihtide ja noorendikega. Vilbusuu väli on planeeritud rühma taktikaharjutusteks, lahing- ja õppelaskmiste läbiviimiseks. Vilbusuu laskeväljal ei saa kasutada lahing- ja õppelaskmisteks tankitõrjerelvasid v.a alakaliibriline laskemoon. 2 D max – maksimaalne lennukaugus, A min – sihtmärgi esimene joon, A max sihtmärgi tagumine joon. Arvutatakse valemitega, sõltuvad erinevatest parameetritest. 11 Lõpptulemusena on Vilbusuu laskeväljal võimalik läbi viia kuni rühmasuuruse üksusega lahing- ja õppelaskmisi. Lahinglaskmiste juures ei saa toetuseks kasutada reaalset miinipilduja tuld (sihtmärgiala jääb kaugele), kasutada saab erinevaid imitatsioonivahendeid. Lõpptulemuse saavutamiseks on vaja teha raie, taastada või rajada kuivenduskraave, rajada teenindusteid ja parkimistaskuid. Vilbusuu laske- ja õppevälja ohuala projekteerimise alused (joonis 2) - kasutatav laskemoona tüüp 5,56 / 7,62 mm harilik padrun; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - tulekoonus on maastiku poolt kaetud. Tõstenurk laskjalt märklauale väiksem kui 01-50; - märklaua tüüp – paigalseisvad, tulekoonus 00-60; - tulepositsiooni tüüp – paigaltlaskmine; - ohuala 4000 m. Relvad, mida kasutatakse Vilbusuu laske-ja õppeväljal: - püstolid kaliibri piiranguta, - käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm, - sileraudsed relvad kuni 24 mm, - käsigranaadid. Vilbusuu laske- ja õppevälja ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.3 Ala nr 3 – Tsirgupalu laske- ja õppeväli Tsirgupalu laske- ja õppevälja pindala on ca 12 ha. Tsirgupalu laskeväli on mõeldud eelkõige täpsuspüssi ja snaiperrelva õppelaskmisteks, samuti patrull-laskmisteks (joonis 1). Laskevälja plussiks on maastiku reljeefsus ja maastiku langemine – 1000 m kohta langeb maastik laskesuunas 10-14 m. Lõpptulemusena on Tsirgupalus võimalik läbi viia õppelaskmisi relvadest kaliibriga kuni 12,7 mm ja patrull-laskmisi. Lõpptulemuse saavutamiseks tuleb teha raie, rajada teenindavate teede võrk ja parkimistaskud. Laske- ja õppevälja kasutus on järgmiste piirangutega: - laske- ja õppevälja võib kasutada siis, kui teised laskeväljad on hõivatud või ei võimalda väljaõppe eesmärk teisi laskevälju kasutada. Tsirgupalu laske- ja õppevälja ohuala projekteerimise alused (joonis 2) - kasutatav laskemoona tüüp 5,56 / 7,62 mm harilik padrun; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - tulekoonus on maastiku poolt kaetud, tõstenurk laskjalt märklauale väiksem kui 01-50; - märklaua tüüp – seisev, tulekoonus 00-60; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - ohuala 4000 m. 12  - kasutatav laskemoona tüüp 12,7 mm; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - tulekoonus on maastiku poolt kaetud, tõstenurk laskajalt märklauale kuni 01- 50; - märklaua tüüp – paigalseisvad, tulekoonus 00-60; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - ohuala 6400 m. Relvad, mida kasutatakse Tsirgupalu laske-ja õppeväljal: - püstolid kaliibri piiranguta, - käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm, - snaiperrelvad kaliibriga kuni 12,7 mm, - sileraudsed relvad kuni 24 mm. Tsirgupalu laske- ja õppevälja ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.4 Ala nr 4 – Keretu laske- ja õppeväli Keretu laskevälja pindala on ca 60 ha. Laskeväljal on kitsas laskesektor. Keretu laskeväljal ei saa kasutada lahinglaskmisteks tankitõrjerelvasid v.a alakaliibriline ja õppelaskemoon. Keretu laske- ja õppeväli on planeeritud rühma taktikaharjutusteks ning õppe- ja lahinglaskmiste läbiviimiseks (joonis 1). Lõpptulemusena on Keretu laskeväljal võimalik sooritada kuni rühmasuuruse üksusega erinevaid lahing- ja õppelaskmisi. Lõpptulemuse saavutamiseks on vaja teha raie, rajada uusi teid ja parkimistaskuid. Keretu laske-ja õppevälja ohuala projekteerimise alused (joonis 2) - kasutatav laskemoona tüüp 5,56 / 7,62 mm harilik padrun; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - tulekoonus on maastiku poolt kaetud, tõstenurk laskjalt märklauale väiksem kui 01-50; - märklaua tüüp – liikuv, tulekoonus 00-60; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - ohuala 4000 m. Relvad, mida kasutatakse Keretu laske-ja õppeväljal: - püstolid kaliibri piiranguta, - käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm, - raskekuulipildujad vähendatud võimsusega padrun kaliibriga kuni 12,7 mm, - sileraudsed relvad kuni 24 mm, - käsigranaadid. Keretu laske- ja õppevälja ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 13 4.5 Ala nr 5 – Nursipalu laske- ja õppeväli Nursipalu laske- ja õppevälja pindala on ca 20 ha. Laskeväljale on planeeritud rajada rühma kindlustatud kaitsepositsioonid. Laskevälja ees on sihtmärgiala, kuhu saab paigutada erinevaid sihtmärke rühma relvade tarbeks (joonis 1). Lõpptulemusena on Nursipalu laskeväljal võimalik sooritada kuni rühmasuuruse üksuse lahinglaskmisi statsionaarsetelt ja liikumisega positsioonidelt kasutades selleks kogu rühma relvastust ning saades toetust kaudtulerelvadelt. Laske- ja õppeväli võimaldab lasta laias laskesektoris. Lõpptulemuse saavutamiseks tuleb teha raie, välja ehitada sihtmärgiala, rajada kindlustatud positsioonid, ehitada juurde teenindavad teed, parandada olemasolevad kuivenduskraavid. Nursipalu laske-ja õppevälja ohuala (joonis 2) - kasutatav laskemoona tüüp 5,56 / 7,62 mm harilik padrun; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - tulekoonus on maastiku poolt kaetud. Tõstenurk laskjalt märklauale väiksem kui 01-50; - märklaua tüüp – paigalseisvad, tulekoonus 00-60; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - ohuala 4000 m; - kasutatav laskemoona tüüp CG 84 mm HEAT 751; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - märklaua tüüp – paigalseisvad, tulekoonus 00-40; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - D max 3400 m; A min 100 m; A max 1640 m, tagumine ohuala 70 m; Relvad, mida kasutatakse Nursipalu laske-ja õppeväljal: - püstolid kaliibri piiranguta, - käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm, - raskekuulipildujad vähendatud võimsusega padrun kaliibriga kuni 12,7 mm, - sileraudsed relvad kuni 24 mm, - tankitõrjegranaadiheitjad kuni 84 mm, - käsigranaadid. Nursipalu laske ja õppevälja ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.6 Ala nr 6 – tankitõrje õppeväli Tankitõrje laskevälja suurus on ca 7 ha. Tankitõrje laskeväljal on võimalik kasutada erinevaid tankitõrjerelvasid. Laskeväljal on võimalik lasta erinevat laskemoona erinevatel kaugustel asuvate sihtmärkide pihta (joonis 1). Lõpptulemusena valmib laskeväli, mis võimaldab lasta sihtmärkide pihta kõigist Kaitseväes kasutusel olevatest tankitõrje granaadiheitjatest ja ühekordsetest tankitõrjelaskudest kasutades erinevat laskemoona. 14 Lõpptulemuse saavutamiseks on vaja teha raie, rajada liikuvate ja statsionaarsete tankitõrje sihtmärkide süsteem. Müra leviku tõkestamiseks tuleb tankitõrje õppeväli ümbritseda müratõkkevallidega. Tankitõrje laskeväljale on projekteeritud kaks ohuala (joonis 2) - suurema ohuala joonestamise aluseks on võetud OE 2.2 (M-89, M-69, B-300); - kasutatav laskemoona tüüp CG 84 mm HEAT 751; - laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp – kõva; - märklaua tüüp – paigalseisvad, tulekoonus 00-40; - tulepositsiooni tüüp – paigalt laskmine; - D max 3400 m; A min 100 m; A max 1640 m, tagumine ohuala 70 m; Relvad, mida kasutatakse tankitõrje õppeväljal: - püstolid kaliibri piiranguta, - käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm, - raskekuulipildujad vähendatud võimsusega padrun kaliibriga kuni 12,7 mm, - sileraudsed relvad kuni 24 mm, - tankitõrjegranaadiheitjad kuni 84 mm, - tankitõrjekahurid kuni 90 mm inertlaskemoon. Tankitõrje õppevälja ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.7 Ala nr 7 – lasketiirud Õppelaskmiste läbiviimiseks ning väljaõppe suurema efektiivsuse tagamiseks on vajalik rajada kaks 300 m lasketiiru, mis asendavad seniseid lasketiire. Kaks uut 300 m lasketiiru rajatakse uude asukohta, selleks et võimaldada paremini harjutusvälja väljaõppealade kooskasutust (joonis 1). Lõpptulemusena valmib kaks vähemalt 48 laskekohaga, 300 m vähendatud ohualaga lasketiiru, mis on varustatud elektroonilise sihtmärgi süsteemiga. Lasketiirus saab lasta kuni 9 mm kaliibriga relvadest, kaasaarvatud trasseeriv laskemoon. Lõpptulemuse saavutamiseks on vaja teha raie, ehitada 300 m vähendatud ohualaga lasketiirud, rekonstrueerida või rajada teenindavad parklad ja teed. Lasketiirudel rajatakse ohuala vähendamiseks ning müra summutamiseks otsa- ning külgvallid. Ohualade joonestamisel on arvestatud erinevate ohutuseeskirjade ja tüüpprojektidega. 300 m vähendatud ohualaga lasketiiru ohuala 1830 m (joonis 2). Relvad, mida kasutatakse lasketiirudes: - püstolid kaliibri piiranguta, - käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm, Lasketiirude ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.8 Ala nr 8 – lõhkamispaik Alal teostatakse mitmesugustest materjalidest elementide lõhkamist. Ala peab võimaldama erinevatest materjalidest (puit, metall, raudbetoon jms) 15 konstruktsioonielementide lõhkamisi. Ala suurusega 50 x 50 m on lage ning see ümbritsetakse pinnasest vallidega – kildude püüdmiseks, lõhketöödel tekkiva õhulööklaine ja müra vähendamiseks (joonis 1). Alale tuleb rajada raudbetoonist või muust materjalist varjend, kuhu on võimalik varjuda, et juhtida blokkidest süsteemi. Blokkidest süsteem peab olema selline, mis võimaldab tõmmata sõidukit (maketti) miiniväljale. Demineerimisharjutused ja demineerimistööd korraldatakse kaudtulerelvade sihtmärgialal. Alale peab olema rajatud tee, mis võimaldaks lõhatavate konstruktsioonielementide vedu aasta ringi. Lõhkamisplatsist u 200 m kaugusele tuleb rajada varjend (punker), soovitavalt vaatluse võimalusega. Varjend vähendaks isikkoosseisu ohutusse kaugusse liikumise aega ning võimaldaks jälgida lõhkamispaigal toimuvat. Seega peab lõhkamispaiga ja punkri vaheline ala (u 20 m laiuselt) olema lage. Lõhkamispaika ümbritseb lõhkamiste ajal kuni 500 m läbimõõduga ohuala. Selline ohuala ja planeering on arvestusega, et kogus ei ületa 10 kg trotüüli (joonis 2). Lõhkamispaiga ohuala ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.9 Ala nr 9 – käsigranaadi viskeala Ala võimaldab visata kaitse- ja ründegranaati (joonis 1). Alale rajatakse vastavalt nõuetele viske- ja ootekoht ning sihtmärgiala. Käsigranaadi viskekoht peab olema tähistatud ja kontrollitav nii, et käsigranaadi viskamise ajal oleks välistatud kõrvaliste isikute juhuslik sattumine ohualasse. Käsigranaadi ohuala piir võib kattuda harjutusvälja piiriga, kuid ei tohi seda ületada. Ala suurus 50 x 50 m, lage ala. Käsigranaadi viskekohta ümbritseb 50 m läbimõõduga ohuala (joonis 2). Käsigranaadi viskeala ohuala ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.10 Ala nr 10 – kaudtulerelvade sihtmärgiala ja tulepositsioonid 4.10.1 Kaudtulerelvade sihtmärgiala Harjutusväljale on planeeritud üks kaudtulerelvade sihtmärgiala kuni 120 mm miinipilduja laskmiseks. Ala suurus on 1135 x 1879 m (ca 150 ha suurune ala), mis tuleb 85–95% ulatuses metsast lagedaks teha (joonis 1 ja 3). Sihtmärkide paigutamise ala peab võimaldama vähemalt 2–3 erineva sihtmärgi paigutamist. Sihtmärkide vaheline kaugus peab olema vähemalt 3% laskekaugusest, kuid soovitavalt mitte alla 400 m. Sihtmärgid peavad olema tulejuhtimispunktist nähtavad (tuleb arvestada maastiku iseärasusi). Tulekahju ennetamiseks ja tule leviku tõkestamiseks rajatakse tuletõkkeribad. Sihtmärgiala vahetus läheduses (väljaspool ala) peavad olema tuletõrje veevõtukohad. Sihtmärgialal peavad olema teed, mis võimaldavad liikumist sihtmärkide paigutamiseks ja aitavad tõkestada tule levimist. Tulejuhtide vaatluse teostamiseks rajatakse nõuetele vastavad punkrid, tornid või kõrgendikud, mis asuvad väljaspool ohuala. Tulejuhtimismeeskonna väljaõppeks on vajalik asukohavahetuse võimaldamine. 16 Ohuala on kuni 600 m ümber sihtmärgiala. Sihtmärgialale rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (UXO alad, unexploded ordnance). Ainult nendesse kohtadesse võib paigutada sihtmärke kaudtulerelvadele, korraldada demineerimise õpet ning teostada demineerimistöid. Need kohad on maastikul eraldi tähistatud ja sinna minek on keelatud. Väljapool UXO alasid lõhkemata lõhkekehi kusagil harjutusvälja territooriumil jääda ei tohi, need otsitakse üles, tähistatakse ja lõhatakse peale harjutuste lõppu (vastavalt harjutusvälja kasutuseeskirjale – lõhkemata lõhkekehade tähistamine ja demineerimine). Kaudtulerelvade sihtmärgiala ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.10.2 Kaudtulerelvade tulepositsioonid Kaudtulerelvade tulepositsioonid vajavad väheseid püsirajatisi, nende loomine on otstarbekas üksnes alalistel laskeväljadel ja tulepositsioonidel. Tulepositsioonide ala valikul arvestatakse maastiku iseärasuste, looduskaitseliste piirangute ja ohutuseeskirjadega. Tulepositsioonid ei vaja tingimata väljaehitamist, kui alal on lagendikud, ala on kuiv ja võimaldab ligipääsu transpordivahenditega ning võimaldab masinatega väiksemaid manöövreid. Tulepositsioonid võivad paikneda harjutusvälja laskeväljadel (Vilbusuu, Keretu, Nursipalu) ja teistel sobivatel aladel harjutusvälja sees (teeninduslinnak, Tsirgupalu laskevälja ja Lükka küla ühendav tee). Ohuala on kuni 25 m ümber tulepositsiooni. Lõpptulemusena on kindlaks määratud kohad, kust miinipilduja rühmad saavad sooritada lasketehnilisi-ja lahinglaskmisi. Lõpptulemuse saavutamiseks on vaja rajada kaudtulerelvade sihtmärgiala ja rajada positsioonid, millele liikumine ja millelt liikumine on kooskõlas ohutustehnika ja muude piirangutega. Võimalikud kohad miinipilduja laskmiseks on näidatud joonisel 1. Kaudtulerelvade tulepositsioonide ohualad ei ulatu väljapoole harjutusvälja. 4.11 Ala nr 11 – toetusala Toetusala on harjutusvälja osa, kus paiknevad harjutusvälja logistiliseks teenindamiseks vajalikud ehitised – teeninduskeskuse ala, degaseerimise ja ABK kontrollimise ala, samuti linnavõitlusala ja maastikusõiduala (joonis1). 4.11.1 Teeninduskeskuse ala Harjutusvälja teeninduskeskus kujutab endast hoonestust, kus asuvad haldus- ja valvehooned ning varustuse hoidmise ja hoolduse hooned. Alale rajatakse: 17   majutusala, mis sisaldab hoonestust kaadrikaitseväelaste haldus-, töö-, majutus- ja valveruumideks. Lisaks rajatakse hoonestus varustuse hoidmiseks ja hooldamiseks;  köök-söökla, väliköögi baasil kombineeritav kergkonstruktsioonist ehitis toitlustamiseks;  parkimisalad. Lõpptulemusena valmib tüüpprojekti järgi koostatud teeninduskeskus, mis suudab teenindada kahte kompaniid. 4.11.2 Linnavõitlusala Linnavõitlusealale on alustatud linnavõitluslinnaku rajamist. Ala võimaldab linnakut vajadusel laiendada ja lisada uusi elemente (hooned, tänavad, rajatised). Tulevikus valmivad linnavõitluslinnakud ka Põhja-Eestis, mis eeldatavalt vähendab Nursipalu harjutusvälja linnavõitluslinnaku kasutuskoormust Põhja-Eestis paiknevate üksuste osas. 4.11.3 Maastikusõiduala Maastikusõidurada luuakse autojuhtide maastikusõiduoskuse arendamiseks. Rada pakub võimalikult erinevaid teeolusid, takistusi, manööverdamisvõimalust piiratud kohtades nt kitsal teel ümberpööramine, varjesse sõitmine, kuni 10% kaldega tõusude läbimine, tõusudel peatumine, liikumise alustamine, liikumine nõlvadel ning kraavide, nõlvade, sildade, küngaste ja nõgude ületamine. 4.11.4 Degaseerimise ja ABK kontrollimise ala Vajalik on degaseerimisplats sisse- ja väljasõidu teedega, kus toimub lahingutehnika ja isikkoosseisu degaseerimise alane väljaõpe. Degaseerimise alases väljaõppes kasutatakse inertseid, keskkonnale ohtu mittekujutavaid aineid. Lahingutehnika degaseerimisel võib tehnika eraldada õlijääke, seetõttu on vajalik asfalteeritud või betoneeritud plats. Plats peab olema varustatud drenaaži ja õlipüüduriga ning varustatud vee ja elektriga. Samas on võimalik platsi kasutada ka transpordi pesemiseks. Linnavõitlusalale (joonis 4) või selle alaga külgnevale maaalale on planeeritud rajada hoone isikliku varustuse kindluse kontrollimiseks millesse mahub korraga 15-20 inimest isikliku ABK3 varustuse kontrollimiseks. 4.12 Ala nr 12 – välimajutusala Välimajutusala on mõeldud kuni 800 kaitseväelase telkimisvõimaluste pakkumiseks. Ala on piiratud riigimaantee ja jõega. Jõe ääres tuleb arvestada 50 m puhvertsooniga, kuhu tegevusi ei ole lubatud kavandada. Tallamiskoormuse hajutamiseks tuleb telkimiskohti perioodiliselt vahetada (joonis 1). 3 Aatomi-, bioloogilise- ja keemiarelva kaitsevarustus 18 4.13 Teised väljaõppevajadused 4.13.1 Taktikaõppuste ala Erineva suurusega üksuste taktikaõppusi võib läbi viia üle harjutusvälja territooriumi väljaarvatud kaitsealuste liikide püsielupaikades liikumispiiranguga aegadel. Imitatsioonivahenditega (lõhkepaketid, paukpadrunid) taktikaõppusi võib läbi viia üle harjutusvälja territooriumi väljaarvatud kaitsealuste liikide püsielupaikades liikumispiiranguga aegadel ning lähemal kui 800 m eluhoonetele (joonis 1). 4.13.2 Fortifikatsioonide ja mittelõhkevate tõkete ala Harjutusväljal on vaja harjutada fortifikatsioonide rajamist – kaeved, teed, kaitserajatised, puitsillad, purded truubid. Samuti on vaja harjutada mittelõhkevate tõkete rajamist. Tegemist on ajutiste rajatistega. Fortifikatsioone ja mittelõhkevaid tõkkeid võib rajada kompanii laske- ja õppeväljal ning sellega piirneval alal kuni riigimaanteeni, välimajutusalal, kaudtulerelvade sihtmärgialal ning Vilbusuu ja Tsirgupalu laskeväljadel ning nende vahetus ümbruses (joonis 1). 19 5 TARISTU 5.1 Teedevõrk Nii üksikute väljaõppeehitiste kui ka harjutusvälja toimimiseks tervikuna on vajalik teede olemasolu. Teede rajamise vajadus otsustakse konkreetse väljaõppeehitise detailsema projekteerimise ja rajamise käigus. Teed peavad olema kasutatavad kõigil aastaaegadel. Teedevõrk kujundatakse selliselt, et kõik potentsiaalselt tuleohtlikud alad ja veevõtukohad on päästeteenistuse tuletõrjetehnikale ligipääsetavad. Teedevõrgu planeerimisel arvestatakse olemasolevaid teid ja sihte. Planeeritavad ja vanad teed ühendatakse ühtseks teedevõrguks. Teedevõrk peab tagama ligipääsu päästetöödeks, väljaõppeks ning evakuatsiooniks kõigile harjutusvälja osadele ja sõidul ümber harjutusvälja (piiritähistuse kontroll ja hooldus). Autokolonnide peatumiseks ja tehnika hoidmiseks rajatakse teeninduskeskuse alale tehnikahoiu plats. Teiste väljaõppeehitiste juures rajatakse parkimisvõimalused eraldi platsidena või teede laiendustel. 5.2 Hooned Teeninduskeskuse territooriumile rajatakse järgmised hooned järgmiste funktsioonidega:  administratiiv - valve, tööruumid  majutus  majandus - varustus, ladu  toitlustus - köök, söökla  jäätmete kogumiskoht Hoonete ja tehnilise infrastruktuuri ehitamiseks koostatakse ehitusprojektid. 5.3 Rajatised Üleliigse pinnavee äravoolu tagamiseks tuleb rekonstrueerida kuivenduskraavid ja truubid, mis määratakse projekteerimistööde käigus. Vaatluste teostamiseks harjutusväljal on vaja rajada vaatetornid. Vaatetornid peavad tagama nähtavuse kõikidele väljaõppeehitistele ja nende ohualadele. Vaatetorni kasutatakse lisajulgestuse paigutamiseks, metsa tulekahjude ennetamiseks ja kaudtule juhtimisel. Tornide täpne kõrgus ja materjal pannakse paika projektiga. Teed harjutusväljale tõkestatakse statsionaarsete tõkkepuudega. Tõkkepuud on suletud ohtliku tegevuse ajal. Muul ajal on tõkkepuud avatud. Teede juures on lipumastid, kuhu harjutuste ajaks heisatakse punased signaallipud. Harjutusvälja peamiste juurdepääsuteede äärde paigaldatakse infotahvlid harjutusvälja kaardi ja harjutuste graafikuga, mida uuendatakse pidevalt. Toetusalale rajatakse takistusrada militaarspordiharjuste läbiviimiseks. 20 5.4 Elektrivarustus Alal on olemas elektrivarustus maakaabelliiniga. Nursipalu liitumiskeskus asub teeninduskeskuse sissesõiduteel. 5.5 Veevarustus ja kanalisatsioon Alal puudub joogiveevarustus ja reovee kogumissüsteem. Vajalik on joogivee varustuse tagamine teeninduskeskuse alal. Vajalik on puurkaevu rajamine ja kohaliku veevõrgu rajamine (vee tarbimine alla 5 m³ ööpäevas). Teeninduskeskuse alal rajatakse reovee kanalisatsioon koos reoveepuhastiga. Kõvakattega kaetud degaseerimise väljaku pesu- ja vihmavee kogumiseks rajatakse drenaaž. Vesi juhitakse läbi õli- ja mudapüüduriga puhastusseadme looduslikku eesvoolu (täpsustatakse projekteerimise käigus). 5.6 Jäätmekäitlus Harjutusväljal tekkinud jäätmete kogumine toimub teeninduskeskuse alal. Olmejäätmete kogumine ja vedamine toimub vastavalt Rõuge ja Sõmerpalu vallavalitsuste kehtestatud korrale ja harjutusvälja kasutuseeskirjale. Peale olmejäätmete kogutakse harjutusväljal ka militaarjäätmeid, milleks on laskemoona hülsid ja pakendid. Need kogutakse teeninduskeskuses paiknevatesse kogumiskastidesse. Kogutud jäätmed utiliseeritakse perioodiliselt vastavalt vajadusele. 5.7 Tuleohutus Toetusalale, samuti iga laskevälja juurde rajatakse tuletõrje veevõtukohad (tiigid). Suurema tuleohuga on kaudtulerelvade sihtmärgiala. Tuleohtu ja tulekahju levikut aitavad ära hoida tuleohtlikemate väljaõppeehitiste ümber (ja ka ehitiste siseselt) rajatud tuletõkkeribad. Tule levikut aitavad tõkestada ka väljaõppeehitistel paiknev teede- ja kraavide võrk, mis toimib tuletõkkeribana. Tuletõrje veevõtukohad ja tuletõkkeribad lahendatakse projekteerimise käigus. Harjutusväljal on olemas esmased tulekustutusvahendid. Tegevust tuleohtlikul ajal reguleerib harjutusvälja kasutuseeskiri. 21 6 KESKKONNAKAITSE Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aruanne kiideti heaks Võrumaa Keskkonnateenistuse 08.08.2007 kirjaga nr 1568. Seoses arendusprogrammi ülevaatamisega koostati Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi heakskiidetud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ülevaatus (Hendrikson & Ko OÜ)4, kus lisaks arendusprogrammis tehtud muudatustele arvestati ka teostatud keskkonnauuringute5 ja seiretega6. Ülevaatuse käigus vaadati üle leevendavad meetmed (ptk 6.2) ja seirete vajadus (ptk 6.3), mis on Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooniga kooskõlastatud. 6.1 Keskkonnatingimused Nursipalu harjutusvälja ala on kaetud metsaga – idapoolsed looduslikult kuivemad või kuivendatud metsad ning läänepoolsed soised, soostuvad ja rabametsad. Metsade looduslikkust on vähendanud ulatuslik kuivendus (eriti Haki ojast põhjas). Harjutusvälja alale või selle vahetusse lähedusse jäävad Rõuge jõgi ja Mustjõgi ning Haki, Matu, Nilbe ja Lükke ojad. Harjutusvälja keskosas asub Keretu soo, mis omab kõrget looduskaitseväärtust. Põhjavesi on hästi kaitstud ja reostusoht väga madal. Harjutusvälja läheduses (idas) paikneb Timmase looduskaitseala ja Rõuge jõe hoiuala. Harjutusväljal asuvad mitmed püsielupaigad - Keretu ja Vilbu metsise püsielupaigad, Mustassaare ja Tsirgupalu merikotka püsielupaigad, Nursipalu must-toonekure püsielupaik, Nursi kanakulli püsielupaik. Lisaks leidub alal vääriselupaiku ning kaitsealuste taimede kasvupaiku (sagristarn, kollane kivirik) (joonis 4). 6.2 Leevendavad meetmed Nursipalu harjutusvälja arendamisega kaasneb erinevate mõjukomponentide lõikes mõningane negatiivne mõju nii piirkonna inim- kui looduskeskkonnale. Alljärgnevalt on loetletud oluliste negatiivsete mõjude leevendamiseks ettenähtud meetmed peamiste mõjukomponentide ja teemade kaupa, mis on eespool loetletud täiendavate uuringute ja käesoleva töö käigus välja toodud. Majanduslike mõjude leevendamine: - Kinnisvara hinna muutust tuleb hinnata iga tehingu puhul eraldiseisvalt ning juhul, kui tuvastatud on madalam tehinguhind tulenevalt harjutusvälja tegevusest, see kompenseerida. - Metsade majandamiseks tuleb riigikaitselistel aladel (väljaõpperajatised ja fortifikatsiooni alad) ning eelkõige raadatavatest aladest väljapoole jäävate alade jaoks koostada metsamajandamiskava. Metsamajanduskava koostamisel lähtuda müra vähendamise (lähtuda müraleviku kaartidest) ning kaitsealuste lindude elutingimuste ja pesapaikade säilitamise/kaitse vajadusest. 4 http://www.kaitseministeerium.ee/files/kmin/img/files/Nursipalu_HV_arendusprogrammi_KSH_yleva atus.pdf 5 http://www.kaitseministeerium.ee/et/nursipalu-harjutusvali 6 http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=722&wa_object_id=1&wa_id_key= 22  - Tagada ettevõtjate ja elanikkonna maksimaalne informeeritus võimalikult pikaaegse perioodi kohta (võimalusel kogu aasta kohta, arvestades puhkeasutuste ettereserveerimise perioode) toimuvast, võimaldamaks turismiettevõtjatel ja potentsiaalsetel puhkajatel arvestada kõrgendatud müratasemega. - Vältida ala suletust ja väljaõppe tegevust nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja puhkemajanduse kõrgperioodil (suvekuudel). - Tegevuste kavandamisel arvestada jahimeeste huvide ja jahiperioodidega – vältida ala suletust sügisel ja varatalvel. - Jahi korraldamine kooskõlastada harjutusvälja administratsiooniga. Metsa mõjude leevendamine: - Ökoloogilise väärtuse säilitamiseks on korralise metsamajandamise käigus oluline alles jätta vanemaid puid ja kujundada erivanuseline kooslus. - Metsa raadamisel jätta taimestikuga puhvertsoonid kallastele. - Taastada maastiku esteetiline väärtus peale raiet - tüved eemaldada, kännud madalad. - Harjutusvälja ohutuks toimimiseks tuleb luua tõhus tulekahju riskide vähendamise süsteem. - Metsa kahjustuse vältimiseks ohualas tuleb laskeväljade aladel rajada ohutusvallid laskesuunas st tagavallid (Vilbusuu ja Tsirgupalu õppe- ja laskeväljadele) kuulide püüdmiseks ning lõhkamispaigas lõhketöödel tekkiva õhulööklaine ja müra kahjuliku mõju vähendamiseks ja kildude püüdmiseks. - VEP 6 on piisavalt suur ja esinduslik ning vajab kindlasti säilitamist. - Alalt 10 VEP 6-st umbes 500 m lõuna suunas leiti looduskaitseliselt väärtuslik metsaeraldis, mille säilitamine nii linnustikuliselt kui ka vääriselupaiga liikide poolest oleks väga soovitatav. Kuivenduskraavid tuleks sellest metsatukast teha nii kaugele kui võimalik, et püsiks sealsetele väärtuslikele liikidele vajalik niiskusrežiim. - VEP-ide ümber tuleb jätta vähemalt 50 m laiune metsaga kaetud puhvertsoon. Pinnase avalduva mõju leevendamine: - Negatiivsete mõjude vältimiseks on soovitav metsanduslikud tööd mitte teostada kevadsuvisel raierahu perioodil, vaid pigem talvel, kui õhutemperatuur on alla 0oC. - Tallamiskoormuse hajutamiseks on soovitatav kasutada telkimiseks erinevaid alasid. - Pinnasekahjustuste vältimiseks kasutada mootorsõidukitega liiklemiseks ainult selleks ettenähtud teid ja radu. Veestikule (sh rabale) avalduva mõju leevendamine: - Korraldada tulepositsioonide juures padrunikestade, hülsside, pakendite jmt kogumine. - Korraldada laskemoona jääkide nõuetekohane käitlemine. - Kasutada võimalusel pliivaba laskemoona. - Rakendada potentsiaalse reostusallikaga aladel (nt toetusala) sadevete kogumise ja puhastamise süsteem. - Harjutuste läbiviimisel mitte kahjustada vahetult veekogu kallastel kasvavat taimestikku ning pinnast. 23  - Kraavide korrastamiseks on vajalik koostada kuivendussüsteemide uuendamise projekt. Harjutusvälja projekteerimise ning selle KMH käigus hinnata maaparanduse ja raadamise mõjusid. Loomastikule ja linnustikule avalduvate mõjude leevendamine: - Nursipalu harjutusväljal kavandatakse kasutama hakata tankitõrjegranaadiheitjaid kuni 84 mm ja miinipildujaid kuni 120 mm. Nende suurekaliibriliste tulirelvade kasutamist võiks võimalusel kaaluda sügisest kuni kevadeni ja minimaalselt (või üldse mitte) kasutada neid peamisel vegetatsiooniperioodil märtsi keskpaik kuni august, et elustikule oleks kahju väikseim. - Harjutusvälja kasutuskoormuse maksimum on märtsi kuus ning madalaim aeg juuli. Sarnaselt eelnevale punktile, väljaõppeehitiste kasutuskoormus võiks olla kõrgeim just alates juuli teistest poolest (peale lindude pesitsusperioodi) kuni märtsini. Nii oleks häirimise mõju lindude pesitsusajale kõige väiksem. Märtsist kuni juuli keskpaigani võiks olla vähem laskeharjutusi. Ala võiks sel ajal rohkem kasutada näiteks laagriteks ja muudeks militaarseteks harjutusteks, kus mürareostus on väiksem või minimaalne. - Kaitsealuste liikide häirimise vältimiseks ei ole soovitav harjutusväljal teostada suuremahulisi ehitustöid perioodil 15. märtsist 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaja kõige tundlikum periood). - Perioodil 15.märtsist kuni 30.juunini planeerida kasutuskoormuse miinimumini ning vähendada mürarohkete tegevuste hulka. Alternatiivideks võivad olla näiteks kasutusperioodide nihutamine, erinevate tulirelvadega harjutuste ajalise kattuvuse suurendamine ja/või kasutuskoormuse üldine vähendamine. Samuti tuleks sel perioodil harjutuste planeerimisel kaaluda võimalust valida suurema osalejate arvuga õppuste korraldamine väiksema arvu päevade jooksul. - Perioodil 15.märtsist kuni 30.juunini ei ole soovitav harjutusvälja alal kasutada miinipildujaid, tankitõrjerelvi ega korraldada korralisi lõhkamisi. - Perioodil 15.märtsist kuni 30.juunini peab tulirelvade kasutamine Vilbusuu ja Tsirgupalu laskeväljadel (ala 2 ja 3) piirdub piirduma üksnes käsitulirelvade kasutamisega (sh Vilbusuu laskeväljal võib kasutada käsigranaate) Vilbusuu ja Tsirgupalu laskeväljadel (ala 2 ja 3) kell 11-17 (talveaeg) ja 12-18 (suveaeg). Nimetatult laskeväljadelt tuleb planeerida õppused esmajärjekorras teistele laskeväljadele. - Harjutusväljal tuleks vältida arendustegevuseks vajalike raiete (eriti aladel 2 ja 10) läbiviimist 1. veebruarist 31. augustini (metsise mängu- ja pesitsusaeg). - Metsise elupaigas on raiete läbiviimine keelatud. - Järgida I ja II katsekategooria liikidele kehtestatud seadusi ja määrusi. Rohelisele võrgustikule ja kaitsealadele avalduv mõju: - Harjutusväljal kavandatavad raied teostada minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult minimaalselt metsa osakaalu vähendada. - Funktsionaalse rohevõrgu tagamiseks kohalikule faunale on vajalik arvestada loomastiku/linnustiku jaoks tundlike aegadega (eeskätt kevadine sigimisperiood märts- juuli) ning tagada sel ajal harjutusalal minimaalne kasutusintensiivsus ja väiksema mürafooniga õppusi. 24 Tuleohu vähendamiseks: - Enne õppuste läbiviimist arvestada ilmastikuoludega (nt peale pikka põuaperioodi õppuste ärajätmine metsade tuleohtlikkuse tõttu). - Tulekaitseribade rajamine. - Päästetehnika ja meeskondade olemas- ja valmisolek ning piisav tehnikaga varustatus (oluline koostöö päästeameti ja kohalike omavalitsustega). - Tuletõrje veevõtukohtade rajamine. Asukohad ja mahud tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Raba tuleohu leevendamiseks on vajalik projekteerimise käigus ette näha kustutusvee reservuaaride rajamine. Otstarbekas on paigaldada ka Kerretu raba piirkonnas olevatele kraavitruupidele regulaatorid, mis võimaldavad vajadusel oluliselt tõsta pinnavee taset ning aidata kaasa tule kustutamisele. - Juurdepääsuvõimaluste (sh eriti ala lääneosas) tagamine potentsiaalsetele riskialadele edasise planeerimise käigus. - Tuletõrjevahendid, valmisolek tegutsemiseks õnnetusjuhtumite korral. - Toimiv koostöövõrgustik erinevate organisatsioonide vahel (erinevad metskonnad, vabatahtlike tuletõrjemeeskonnad, kaitsealade valitsejad jt). - Rohumaade niitmine, st alade hooldamine tulekahjude vältimiseks nt laskeväljade ja sihtmärgialade niitmine, kontrollitud põletamine jm. Välisõhu seisundile: - Tagada kasutatavate mootorsõidukite tehniline korrasolek. - Suvisel ja kuival ajal korralda niisutamine asustatud kohti läbivatel teelõikudel. Müra leviku tõkestamiseks: - Müra vähendamine tekkekohal – lõhkeaine koguste vähendamine, väiksema kaliibriga relvade kasutamine, laskmissuuna muutmine. - Looduslike müratõkete kasutamine - müravall (need peavad asuma võimalikult müraallika lähedal) ja kõrghaljastus. - Vajadusel tehiskonstruktsioonide rajamine müra tõkestamiseks - müratõkkesein, hoonete heliisolatsiooni parandamine. - Müra tekitavate tegevuste aja ja koha muutmine – kõrgemat mürataset tekitavate tegevuste ära jätmine või müratundlikest aladest eemale viimine. - Kaaluda demineerimistööde läbiviimiseks lõhkamispunkri rajamist. - Mürarikkamad tegevused (granaadiheitjad, miinipildujad) planeerida laskeväljadel pigem sellesse osasse, mis asuvad harjutusvälja välispiiridest kaugemal. - Soovitav säilitada kõrghaljastust võimalikult maksimaalsel määral. - Vajalik on koostöö elanikkonnaga ja nende teavitamine harjutusväljal toimuvatest mürarikkamatest tegevusest nagu lõhkamised ja tankitõrjegranaadiheitjate kasutamised. - Laskeharjutuste läbiviimisel arvestada tuule suunda ja tugevust. Tuule kiirusel üle 10 m/s suunal S ja SE vältida Vilbusuu laskevälja kasutust, suunal N ja NW vältida Tsirgupalu laskevälja kasutust. - Arvestada arendusprogrammis toodud ajaliste piirangutega. 25 Elamiskeskkonna kvaliteedile (lisaks müra leviku tõkestamisele): - Mitte lubada müraemissiooniga harjutustegevust öisel ajal, mil see võib tuua kaasa suuremaid terviseriske; - Häirivuse minimeerimiseks tagada elanike võimalikult hea ja detailne teavitamine harjutustegevusest ning kinnipidamine koostatud harjutuste plaanist. Suurem kursis olemine tegevusega võimaldab inimestel oma tegevusi vastavalt mürahäiringutele kohaldada ja müra põhjustajast teadlik olemine vähendab ebakindlustunnet ning häiritust. - Militaartegevusest teavitamine muuta tõhusamaks ning „inimkeelsemaks”. Regulaarselt Rõuge valla lehes ilmuvaid kuugraafikuid tuleb täiendada relva tüüpide ning tekitatava müra osas (relva tüüpide lahtikirjutus; hinnang mürale tuginedes võrdlusele igapäevamüraga või lähtudes skaalast nt 1-5 pallini). Kuugraafikud peaksid ilmuma ka Võrumaa Teatajas ning Rõuge, Sõmerpalu, Antsla, Varstu ja Võru valdade lehtedes. - Õnnetusjuhtumitega kaasnevate riskide vähendamine tuleb ette näha harjutusvälja kasutuseeskirjas (sh sisaldab elanikkonna informeerimist) ja kooskõlastada tegevused vallaga. - Osaleda teede korrashoiu tagamisel. Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks: - Tekkivad ehitusjäätmed käidelda sobilikul viisil. - Pinnasekahjustuste vältimiseks kasutada mootorsõidukitega liiklemiseks ainult selleks ettenähtud teid ja radu. - Kasutada tehniliselt heas korras transpordivahendeid, et vähendada saasteainete emissiooni. - Teostada ehitustöid päevasel ajal ja tööpäevadel, et müra häiriks kohalikke elanikke võimalikult minimaalselt. 6.3 Seire Keskkonnaseire eesmärgiks on inimtegevuse otsese või kaudse mõju pikaajaline jälgimine keskkonnas. Teades keskkonnas toimuvaid muutusi ja nende põhjuseid, on võimalik hinnata inimtegevuse mõju iseloomu ja vajadusel võtta kasutusele meetmed selle kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud alljärgnevalt ettepanekud seire korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Põhja- ja pinnavee seire Ala on läbi viidud korduvad põhja- ja pinnaveeseired 2009, 2010, 2011 ja 20127 ning seire tulemused näitavad, et praeguse tegevuse jooksul ei ole raskemetallide jääke tuvastatud. Seire toimub seireprogrammi (IPT Projektijuhtimine 2008) kohaselt. Seireprogramm vajab täiendamist andmete analüüsi nõudega ning seiretulemuste vormistamisel tuleb esitada võrdlus eelneva perioodi tulemustega. Võimaliku reostuse tuvastamiseks on vajalik edaspidi jätkata pinna- ja põhjavee kvaliteedi seiret. 7 Kaitseväe harjutusväljad. http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=722&wa_object_id=1&wa_id_key= 26 Põhjavee seire eesmärk on raskemetallide (Pb, Hg, Cd, Cu, Cr, Zn, Ni) tuvastamine. Pinnavee seire eesmärgid on raskemetallide (Pb, Hg, Cd, Cu, Cr, Zn, Ni) tuvastamine, muu reostuse (naftaproduktid, toitained) tuvastamine ning bioloogilise kvaliteedi hindamine suurselgrootute taksonoomilise koosseisu järgi. Seiret soovitame teostada peale harjutusvälja väljaehitamist ja kasutusele võtmist perioodiliselt kord aastas vähemalt kahel järjestikusel aastal. Kui raskemetallide sisaldus ei osutu probleemiks, on hilisemalt võimalik seire sagedust harvendada pädeva eksperdi nõusolekul ja ettepaneku alusel. Kaitseministeeriumi hinnangul toimub harjutusvälja väljaehitamine arendusprogrammis ette nähtud mahus aastate jooksul järk järgult. Kuni harjutusvälja suuremate väljaõppeehitiste (kaudtulerelvade sihtmärgiala ning laske- ja õppeväljad kompanii alal) väljaehitamiseni, tuleb seiret teostada sarnase tihedusega nagu on ette nähtud peale väljaehitamist järgnevatel aastatel ehk perioodiliselt kord aastas. Väljaõppeehitiste täpsel projekteerimisel (sh kuivendussüsteemide projekteerimisel) täpsustada ja vajadusel lisada vajalikud põhja- ja pinnavee seire punktide asukohad. Reostuse tuvastamisel tuleb korrigeerida kasutuskoormust, võtta kasutusele muu laskemoon või rakendada muid reostuse vältimise meetodeid (täpsustada konkreetse reostuse ilmnemisel). Pinnase seire Pinnasereostuse seire eesmärk on raskemetallide tuvastamine. Pinnase seireks on vajalik välja töötada seireprogramm, mis sisaldab konkreetset seire hindamise metoodikat. Seire teostamine on vajalik läbi viia aladel, kus toimub raskemetallide kontsentratsioon - lasketiirudes ja tankitõrje laskeväljal. Seiret soovitame teostada peale harjutusvälja väljaehitamist perioodiliselt kord aastas vähemalt kahel järjestikusel aastal. Kui raskemetallide sisaldus ei osutu probleemiks, on hilisemalt võimalik seire sagedust harvendada pädeva eksperdi nõusolekul ja ettepaneku alusel. Kaitseministeeriumi hinnangul toimub harjutusvälja väljaehitamine arendusprogrammis ette nähtud mahus aastate jooksul järk järgult. Pinnaseseirega tuleb alustada peale harjutusvälja seiratavate väljaõpperajatiste (lasketiirud, tankitõrje laskeväli) väljaehitamist. Reostuse tuvastamisel tuleb korrigeerida kasutuskoormust, võtta kasutusele muu laskemoon või rakendada muid reostuse vältimise meetodeid (täpsustada konkreetse reostuse ilmnemisel). 27 Tallamiskoormuse hindamine ja taimestiku seire Harjutusvälja väljaõppeehitistel, mis on seotud laskeharjutuste läbiviimisega pole tallamiskoormuse hindamine vajalik. Tallamiskoormust (tekitatud häiringute suurust) hinnata üksnes kavandataval ning soovitatavalt harjutusperioodile (oktoober - mai) järgneval sügisel (septembris). Tallamiskoormuse hindamisel soovitame järgida Tabelis 5 toodud kriteeriume. Tabel 5. Tallamiskoormuse hindamisel kasutatavad kriteeriumid Liigne tallamiskoormus Väike tallamiskoormus Alustaimestiku üldine katvus Rohkesti paljandunud Vähe paljandunud pinnast pinnast Alustaimestiku ühtlus Taimed kasvavad ainult Taimkate ühtlane puude ümber Tallamisõrnade liikide Samblikke vähe maapinnal Maapinnal kasvavate osatähtsus võrreldes samblike osatähtsus tallamiskindlamatega suur Puude juurte seisund Paljandunud ja vigastatud Juured ei ole juurte osatähtsus suur paljandunud Uute jalgradade laius >2 m <2 m Uute jalgradade sügavus >5 cm < 5 cm Loodusliku metsauuenduse Vähe järelkasvu, paljud Metsa järelkasv olemasolu ja selle seisund noored puud vigastatud elujõuline Harjutusvälja alal tuleb hinnata mõjutatavaid vääriselupaiku (3-4) ja kaitsealuseid liike seiresammuga üle 3 aasta, alustades 1 aastat pärast harjutusvälja arendustegevuse algust, mille käigus jälgida nende olemasolu, arvukust. Lisaks muudele liikidele tuleb inventuuri lülitada kollase kiviriku ja sagristarna toimetuleku jälgimine. Seiretulemuste vormistamisel tuleb esitada võrdlus eelneva perioodi tulemustega ning prognoos.8 Linnustiku seire Lisaks põhilinnuseirele, mis toimus 2009. aastal ning kus jälgiti kogu ala üldist haudelinnustiku seisu tuleks kord aastas teostada ka spetsiaalne kaitsealuste liikide seire, et jälgida nende olemasolu, arvukust ning pesitsusedukust. Kui esimesed kaks seireperioodi pärast harjutusvälja täiskoormusega (või sellele lähedase koormusega) kasutamise algust ei tuvasta inimtegevuse olulist negatiivset mõju linnustikule, võib ekspertide soovitusel seiresammu pikendada. Röövlindude käitumise paremaks jälgimiseks soovitame paigaldada neile pesakaamerad, mis võimaldab vahetult jälgida lindude käitumist ning annab võimaluse vajadusel koheselt leevendavaid meetmeid rakendada. 8 Nursipalu harjutusvälja taluvuskoormuse hindamine eksperthinnang (Hendrikson & Ko OÜ, 2011) 28 Kaudtulerelvade sihtmärgiala mõjutab kõige otsesemalt Kerretu metsise püsielupaika. Kaitseministeeriumi sõnul pole võimalik lahingõpet nädalast 14, mil kasutatakse ka miinipildujaid ja tankitõrjerelvi, ajaliselt nihutada ning seega kaudtulerelvade sihtmärgiala kasutamine mõjutab kõige otsesemalt Kerretu metsise püsielupaika. Metsisel tundlikul perioodil 15. märtsist kuni 30. juunini (u harjutusvälja 11-26 kasutusnädalal) avaldab harjutusväljal tulirelvadega harjutuste korraldamine negatiivset mõju ala linnuväärtustele, seda ka võimalike leevendavate meetmete rakendamise korral. Seades piiranguid harjutusteks kasutatava ala, relvaliikide, osalejate arvu ja kellaaegade osas, on tulemuseks minimaalne mõju linnuväärtustele. Tegevuste rakendamise korral tuleb ette näha metsise põhjalik järgmine ja seire. Selleks teeme ettepaneku kaasata metsise ekspert alates 11 nädalast kuni mänguperioodi lõpuni, kes jälgib metsiste käitumist mängueelsel perioodil, mänguajal ja mängujärgselt. Töötada eelnevalt koos liigieksperdiga välja ala püsi- ja mängualade seire hindamise täpne metoodika. Alal tuleb lisaks võimaldada üldiste ornitoloogiliste seireprojektide, inventuuride ja uuringute teostamine. Müraseire Müraseire eesmärgid on müraolukorra hindamine laskeharjutuste mõjude vähendamiseks/leevendamiseks. Müra hindamiseks on vajalik välja töötada militaarmüra spetsiifiline metoodika. Kaitseministeeriumi poolt on käesolevaks hetkeks algatatud nimetatud metoodika koostamine. Seiret soovitame teostada peale harjutusvälja väljaehitamist ja kasutusele võtmist perioodiliselt kord aastas vähemalt kahel järjestikusel aastal. Hiljem võib ekspertide soovitusel seire sammu pikendada. Täiendav müra hindamine on vajalik kaebuste sagenemisel, uute relvade kasutusele võtmisel, ehitiste valmimisel või kasutukoormuse muutmisel. Pidevseireandmete saamiseks ning müraolukorra paremaks hindamiseks soovitame rajada statsionaarne müraseirejaam. Elukeskkonna kvaliteedi seire Seire eesmärk on harjutusvälja arendamisel elukeskkonnas tekkivate muutuste hindamine ning neile reageerimine. Elukeskkonna kvaliteedi seire hindamiseks on vaja läbi viia: - Elanikelt laekuvate kaebuste dünaamika ja iseloomu jälgimine – selleks tuleb välja töötada kaebuste registreerimise kord ning fikseerida see koostöökokkuleppes. Kaebuste osas tuleb teha kokkuvõtte ja analüüs kord aastas. - Elanikkonna rahulolu arvamusuuringu (jätk 2011. aasta uuringule) - soovitame teostada perioodiliselt kahe aasta tagant vähemalt kahel järjestikusel korral. Hilisemalt on võimalik seire sagedust harvendada pädeva eksperdi nõusolekul ja ettepaneku alusel, kuid mitte harvem kui viie aasta tagant. Uuringu lähteülesande koostavad ja uuringu viivad läbi Kaitseministeerium koostöös Rõuge Vallavalitsuse ja loodava Nursipalu töörühmaga. Uuringu tulemuste analüüsimise 29  juures võetakse aluseks ka uuringu tegemise aja harjutusvälja kasutuskoormus ning võrreldakse seda eelmise küsitluse tegemise aegse kasutuskoormusega. Kui kasutuskoormuse suurenemisel on inimeste rahulolematus harjutusvälja suhtes suurenenud, tuleb Kaitseministeeriumil võtta kasutusele meetmed harjutusväljast tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks. - Arvamusuuringu ühe osana on vajalik kohalikule turismimajandusele kaasnevate mõjude hindamiseks elukeskkonna kvaliteedi arvamusuuringus eraldiseisva huvigrupina kaasata kohalikud turismiettevõtjad ning analüüsida nende hinnanguid mõjude olulisusest, samuti esitatud kaebusi turismiga seoses. Juhul, kui turismiettevõtjate hinnangutes esineb olulist halvenemist või sagenevad oluliselt turismiga seotud kaebused, tuleb täiendava uuringuga välja selgitada kohalike turismiettevõtete positsioonid teiste Eesti sarnase profiiliga ettevõtete hulgas. Juhul, kui ilmneb, et harjutusväljal aset leidva tegevusega kaasnevad mõjud halvendavad kohalike turismiettevõtete positsioone, tuleb leida võimalused mõjude täiendavaks leevendamiseks (korralduslikud või ehituslikud meetmed, vastavalt arvamusuuringus esile kerkinud häiringutele ning esitatud kaebustele) - Kohalike rändekäitumise analüüs – vajalik on korraldada rahvaarvu muutuste ülevaatus igaaastaselt. Juhul, kui igaaastase seire käigus tuvastatakse olulisi rändeprotsesse, mis on arvatavasti toimunud harjutusväljal aset leidvast tegevusest tulenevalt, on vajalik täpsem uuring - võrdlus eelnevate aastate ja Eesti muude piirkondade arengutega, ühtlasi muude võimalike muutustega piirkonnas (töökohtade tekkimine-kadumine, muutused koolikorralduses vm). Ennetavaks indikaatoriks rahvastikuprotsesside olulisele muutusele võivad olla arvamusuuringu tulemused, mis kirjeldavad elukeskkonnaga rahulolu taset. Juhul, kui on tuvastatav harjutusväljal aset leidva tegevuse mõju rahvastikuprotsessidele, on vajalik täiendavate kokkulepete sõlmimine mõjude leevendamiseks. Vastavalt Rõuge Vallavalitsuse seisukohtadele on esialgsel hinnangul põhjendatud rändekäitumise jälgimine järgmistes asustusüksustes: Tsirgupalu, Laossaarõ, Lükka, Pugõstu, Kaku, Horsa, Nursi, Hansi, Tilgu, Kolga, Mustahamba, Kiidi, Möldri, Rõuge alevik, Handmiku, Raudsepa, Lauri, Ahitsa, Simmuli, Nilbõ, Järvepalu, Kurvitsa, Heedu, Karaski, Paeboja, Sänna, Sikalaane. Vajadusel tuleb seireala laiendada. - Regulaarne kinnisvarahindade seire ja harjutusvälja võimalike mõjude pidev jälgimine ei ole otstarbekas. Korvamaks võimalikku negatiivset mõju kinnisvara hinnale, on vajalik igakordne eksperthinnang ning vastavalt selle tulemustele harjutusväljal aset leidva tegevuse mõjudest tulenevalt saamata jäänud tulu hüvitamine harjutusvälja valdaja poolt. Seire korraldus Keskkonnaseire seaduse alusel teostab ala arendaja, antud juhul siis Kaitseministeerium või tema poolt määratud asutus (Kaitsevägi või Kaitseliit), keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Vastavalt keskkonnaseire seadusele on Keskkonnaametil keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata keskkonnanõudena ettevõtja keskkonnaseire tegemise tingimused ja ulatus. KeHJS § 42 alusel on kinnitatud seiremeetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. 30 Kaitseministeeriumi poolt on koostamisel „Kaitseväe harjutusväljade seirekava 2012- 2016“, kus arvestada eelpooltoodud seire ettepanekutega. Seire tulemustest lähtuvalt hinnatakse leevendusmeetmete tulemuslikkust ning vajadusel korrigeeritakse harjutusvälja arendusprogrammi, kasutuseeskirja ja seirekava (täpsustakse vajadusel seiratavate komponentide nimekirja ja seire intervalli). Seirete tulemused avaldatakse kodulehel harjutusvali.mil.ee või www.kmin.ee/et/nursipalu-harjutusvali. Seirete tulemused edastatakse keskkonnamõju hindamise järelvalvajale. 31 LISAD 32 Tabel 1. Nursipalu harjutusvälja hinnanguline kasutuskoormus9 Laske- Kuu Nädal harjutused sh MP sh TT Legend 1 0 päeva nädalas 2 1-2 päeva nädalas jaanuar 3 3-4 päeva nädalas 4 5-7 päeva nädalas 5 MP - miinipilduja 6 TT - tankitõrjerelv 7 veebruar 8 9 10 11 märts 12 13 14 15 aprill 16 17 18 19 20 mai 21 22 23 24 juuni 25 26 27 28 juuli 29 30 31 32 33 august 34 35 36 37 september 38 39 40 41 oktoober 42 43 44 45 46 november 47 48 49 50 detsember 51 52 9 Kasutuskoormus on hinnanguline, ei sisalda reservõppekogunemisi ja võib aastati erineda. 33 Joonis 1. Nursipalu harjutusvälja ehitised 34 Joonis 2. Nursipalu harjutusvälja väljaõppeehitised ohualadega 35 Joonis 3. Nursipalu harjutusvälja kompanii laske- ja õppeväli ning kaudtulerelvade sihtmärgiala 36 Joonis 4. Nursipalu harjutusvälja keskkonnapiirangud 37 Saatja: Maibi Tint <[email protected]> ([email protected] nimel) Saatmisaeg: 15. aprill 2016. a. 14:37 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Dokument: Taotlus Nursipalu harjutusv�lja ehitusprojekti keskkonnam�ju hindamise algatamiseks Manused: 12.3-1_16_1539_2016040536_15042016.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere! Edastame dokumendi Taotlus Nursipalu harjutusv�lja ehitusprojekti keskkonnam�ju hindamise algatamiseks Lugupidamisega Kaitseministeerium E-post: [email protected] Telefon: 717 0022