Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Anu Viimsalu Teie 28.07.2015 juhatuse liige Osaühing Tee ja Maa Meie 13.04.2016 nr 12-2/16/1341-6 [email protected] Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK ALUS Osaühing Tee & Maa (registrikood 10414487, aadress Urumarja küla, Tori vald, 86820 Pärnu maakond) esitas 28.07.2015 Keskkonnaametile Kõrsa kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.07.2015 nr PV 10-5/15/17388 all). Taotletav Kõrsa kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kõrsa ja Urumarja külas paiknevas kohaliku tähtsusega Kõrsa kruusamaardlas (registrikaardi nr 0754). Kõrsa kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad taotlejale kuuluvatel maaüksustel Mangumetsa (katastritunnus 80803:001:0090) ja Järveääre (katastritunnus 80803:001:0504). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,16 ha ja teenindusmaa pindala 15,67 ha. Taotlus on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.09.2015. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 6 lg 1 punkti 35 ja § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) kohustuslik, kui tegemist on KeHJS § 6 lg 1 punktides 1–341 ja lõikes 2 nimetatud tegevuse või käitise muutmise või ehitise laiendamise või rekonstrueerimisega, kui see vastab lõikes 1 sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab lg-s 1 sätestatule. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 punktis 35 loetletud tegevuste hulka, mille korral on KMH kohustuslik, samuti ei ole tegemist tegevuse muutmise või laienemisega, mistõttu KMH algatamine ei ole kohustuslikus korras vajalik. KeHJS § 6 lg 2 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 3 lõike 4 kohaselt peab otsustaja (kaevandamisloa andja) andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. II. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärk on endise Kõrsa kruusakarjääri alal kaevandamise jätkamine seoses materjali vajadusega tsiviil- ja teedeehitusel. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang lähtudes KeHJS seaduse § 6 lõike 3 kriteeriumitest ja põhjendus: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1 maakasutus Kõrsa kruusakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa paiknevad Pärnumaal Tori vallas Urumarja ja Kõrsa külas, OÜ Tee & Maa maaüksustel Mangumetsa (KÜ 80803:001:0090) ja Järveääre (KÜ 80803:001:0504). Mäeeraldise teenindusala pindalaga 15,67 ha piirneb järgmiste erakinnistutega: põhjas − Mangu põld (80803:001:0492) ja Mangupõllu (80803:001:0493); idas – Metsatuka (80803:001:0506) ja Leppoja (80803:001:0503); lõunas – Mäeotsa (80803:001:0339). Põhjas piirneb taotletav Kõrsa kruusakarjäär Kõrsa maaparandussüsteemiga (MPS kood 6114460010030), idas Kõrsa rabaga, lõunas kõrge palumetsa ja läänes soostunud metsamaaga. Juurdepääs karjäärile on Pärnu−Tori tugimaantee (nr 59) 11,1 km kohalt 0,4 km paremale mööda Kõrsa−Niidaste kohalikku teed (8080001) ja sealt 0,5 km mööda erateed Karjääri tee (8080111). Lähimad majapidamised paiknevad karjäärist 0,8−1,5 km kaugusel. 1.2 alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime 2015. a tegi Osaühing Eesti Geoloogiakeskus Osaühing Tee & Maa tellimusel Kõrsa kruusakarjääri täiendava uuringu. Eesmärgiks oli karjääri laiendamise võimaluse selgitamine nii pindalaliselt kui sügavuti ja aegunud mäeeraldise varu ümberhindamine. Läbilõike ülaosa moodustab liiv, selle lamamiks on kruus. Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirjaga nr 658 kinnitati Kõrsa kruusamaardla varu järgmiselt: täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,28 ha – 293 tuh m3 (4. ja 5.plokk); ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 12,72 ha – 599 tuh m3 (6. ja 7.plokk). Liiv ega kruus looduses ei taastu. Mäeeraldise piires on looduslik maastik seni kaevandatud alal hävinud ning vastupanuvõime puudub. Peale kaevandamist maa-ala korrastatakse. Korrastamise tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3 märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldisele ega selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid, kuid taotletavast karjäärist ligikaudu 70 m kaugusel idas asub projekteeritav Kõrsa looduskaitseala. Kõrsa raba alal on teada olulised loodusväärtused sh nii ohustatud ja väga suure looduskaitselise väärtusega sookooslused kui ka mitmed kaitstavate liikide elupaigad. Kõrsa raba kaitse alla võtmiseks on tehtud ettepanek Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt 26.11.2008 kirjaga nr 5.4-3/1063. OÜ Naturum koostas Keskkonnaameti tellimusel 2014. aastal Kõrsa raba looduskaitseala kaitse-eeskirja ekspertiisi. Kaitse- eeskirja eelnõu kohaselt on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta ja säilitada: 1) Kõrsa raba ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe ja liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I ja II lisas. Need on rabad (7110*)2, siirde- ja õõtsiksood (7140), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons); 3) kaitsealuseid liike, keda nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja nende elupaiku. Need on laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), mudatilder (Tringa glareola) ja sookurg (Grus grus); 4) järgmisi kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: väikekoovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata) ja sookäpp (Hammarbya paludosa). Nimetatud elupaigatüübid ja liigid on tundlikud põhjaveetaseme alandamise suhtes. Raba ja taotletava mäeeraldise vahel säilinud mineraalmaariba ära kaevandamine võib mõjutada põhjaveetaseme alandamise suhtes tundlikke elupaigatüüpe ja liike, mistõttu võib eeldada, et Kõrsa rabal ja seal esinevatel liikidel vastupanuvõime puudub. 2 (6) 1.4 alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5 maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised, kultuurilised ning arheoloogilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Kaevandamise mäetehnilised tingimused on välja kujunenud käesolevaks ajaks aegunud kaeveloa (L.MK.PM-25299) alusel tegutsemise ajal. Karjääri põhi on 10,6−11,5 m abs kõrgusel, põhjavee tase abs 10,5 m. Veetaseme edasine alandamine ei ole võimalik, Kurna oja tase on 10,0 m abs tasemel. Mäeeraldise liivavarust ~60% ja kruusavarust ~95% paikneb allpool põhjavee taset. Veealune materjal väljatakse karjääri põhja, kus see vabaneb veest, misjärel seda sõelutakse, purustatakse ja fraktsioneeritakse. Materjali töötlemine toimub karjääris. Kaevetöödel kasutatakse ekskavaatorit, kopplaadurit ja buldooserit. Valmistoodangu väljavedu toimub autotranspordiga. Kaevetöödega alustatakse idast ja liigutakse ühtse kaeve-eega lääne suunas. Enne kaevandamisele asumist tuleb puhastada karjääri ida- ja põhjanõlv võsast ja juurida kännud. Karjääri põhja ja nõlvade korrastamine toimub kaevetöödega samaaegselt. Peale varu ammendamist tasandatakse kaeveastmed, veepealsed nõlvad kujundatakse liival kaldega 1:2 (25°) ja kruusal 1:1,4 (35°), veealused nõlvad vastavalt kaldega 1:5 (12°) ja 1:2 (26°). Kaevetööde plaanipäraseks läbiviimiseks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile. Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu, mille korrastatud kaldad ja nõlvad kaetakse kasvukihiga. Kasvukihi tagasipaigutus ammendatud ja korrastatud karjäärialale toimub järk-järgult, samaaegselt kaevetöödega. 2.1 loodusvarade kasutamine Kaevandatavat kruusa ja liiva kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2 jäätme- ja energiamahukus Liiva ja kruusa kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3 lähipiirkonna teised tegevused Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1 valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2 jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3. vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. Kaevandatav varu jääb põhjaveetasemest 3 (6) allapoole, kuid veetaset kaevandamise käigus täiendavalt ei alandata, seega veerežiimi muutusi eeldatavalt ei ole. 3.4 õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav liiv ja kruus ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika taotletavas ja teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 3.5 müra Teadaolevalt ei ole endises Kõrsa kruusakarjääris kaevandamisel müra lähima talu elanikele probleemiks olnud. 3.6 vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura võrgustiku alasid, seega mõju neile puudub. 5.1 kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Endise Kõrsa kruusakarjääri (kaevandamisluba nr L.MK.PM-25299) ekspluateerimise käigus veetaseme alandamise mõju karjääri vahetus läheduses asuvale Kõrsa rabale on kirjeldatud kahel korral (M.Ilomets, 25.01.2011 ekspertarvamus „Kõrsa raba seisundile seoses põhjavee alandamisega Kõrsa kruusakarjääris“ ja M. Ilometsa 23.11.2015 kiri Osaühingule Tee & Maa, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.11.2015 nr PV 10-5/15/17388-10 all). Eelnimetatud ekspertarvamuse „Ekspertarvamus Kõrsa raba seisundile seoses põhjaveetaseme alandamisega Kõrsa kruusakarjääris“ M. Ilomets, Tallinn, 2011) kohaselt on Kõrsa kruusakarjääris kaevandamiseks alandatud põhjaveetaset abs kõrgusele 10 m, mis on ca 5 m madalamal karjäärist idas paikneva Kõrsa raba pinnast. Veetaseme alandamise tulemusel ei ole ekspertarvamuse kohaselt alanenud veetase kruusakarjääriga piirnevas Kõrsa raba osas ega halvenenud Kõrsa raba seisund (madalsoovöönd soo lääneservas puudub). Samuti puuduvad andmed, et põhjaveetaseme alandamine oleks mõju avaldanud ümbruskonna kaevude veetasemele. Eksperthinnangus on selgitatud, et tulenevalt piirkonna geoloogilise ehituse iseärasusest - Kõrsa soonõo läänepoolses osas isoleerib kuni 6 m paksune vettpidav jääjärvelise liivsavi ja viirsavi kiht turbalasundi (limnoglatsiaalsetest või glatsiofluviaalsetest) jämeda kruusliiva kihist ja viimase lamamiks olevast (alates abs kõrgusest ca 6-7 m) hallist väga tihkest peene karbonaatse kruusaga saviliivmoreenist - ei ole karjääri tegevus sh veetaseme alandamine mõjutanud Kõrsa raba soodsat seisundit. Eelnimetatud M. Ilometsa koostatud eksperthinnangu ja arvamuse kohaselt puudub samades piirides kaevandamistegevuse jätkamisel oluline mõju Kõrsa rabale ja seal asuvatele loodusväärtustele. Ülalnimetatud ekspertarvamusi arvesse võttes ning ettevaatusprintsiibist lähtudes seab Keskkonnaamet antavale kaevandamisloale järgmise täiendava tingimuse: Kõrsa raba soodsa seisundi säilitamiseks peab 4 (6) rabaserva ja kaevandatava ala vahele jääma minimaalselt 50 m. Rabaserva tähistava lõigu koordinaadid on järgmised: A: X 6 474 784,9 Y 542 670,1 B: X 6 474 826,7 Y 542 663,3 C: X 6 474 859,7 Y 542 673,7 D: X 6 474 886,7 Y 542 695,4 E : X 6 474 915,8 Y 542 714,1 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest Kaevandamisega kaasnev mõju tolmu ja vibratsiooni osas ei ulatu oluliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Visuaalselt võib tegevuse kestel olla maastikupilt häiritud. Hilisemal maa-ala korrastamisel visuaalne häiring likvideeritakse. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul ning eelkõige on see häiriv inimestele. Karjääri vahetus läheduses naabermajapidamisi ei ole. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik kuna • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • Kõrsa raba soodsa seisundi säilitamiseks seatakse kaevandamisloasse täiendav tingimus, mille kohaselt peab rabaserva ja kaevandatava ala vahele jääma minimaalselt 50 m; • kuival aastaajal tuleb vajadusel karjäärisiseseid teid kasta; • eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ilma veetaset täiendavalt alandamata ei mõjuta eeldatavalt naaberkinnistute veerežiimi; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub; • senise kaevandamisega Kõrsa kruusakarjääris ei ole teadaolevalt olulist negatiivset keskkonnamõju kaasnenud. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et senise tegevuse jätkumisel endise Kõrsa kruusakarjääri alal eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 5 (6) III. OTSUSTUS Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 5 “Pärnu-Viljandi regiooni põhimäärus” punktidest 2.1 ja 3.5.8 otsustan: jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Osaühing Tee & Maa Kõrsa kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Harju-Järva-Rapla regioon Pärnu-Viljandi regiooni juhataja ülesannetes Saata: Keskkonnaministeerium maapõue osakond, Tori Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Marin Varblane 435 5621 [email protected] 6 (6)