dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. detsember 2022
Viit
5-1/2022/22-7809-1
Registreeritud
2. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-1/S Sadamatega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2023
Vastutaja
Reet Laos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Seisukoha küsimine_MKM.asice800 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Kaupo Läänerand Asekantsler Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 02.12.2022 nr 6-1/99-22 [email protected] Seisukoha küsimine Pöördume Teie poole selgituse saamiseks küsimuses, mis puudutab otseselt Lääne-Harju Vallavalitsuse 05.04.2022 korraldusega nr 333 (lisa 1) algatatud detailplaneeringu menetluse käigus tekkinud eriarvamusi kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti vahel seadustes kasutatava mõiste sadamaehitis sisustamisel. Taust Lääne-Harju vallal on üle 100km pikkune rannajoon ning eritüüpi sadamate arendamine piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks on üks olulisemaid eesmärke. Kaubasadamad ja LNG terminali teenindavad sadamad Paldiskis, erinevate sihtotstarvetega (kalasadam, turismisadam jms) väikesadamad Ristnal, Alliklepas, Kurkses, Lohusalus). Pakri saarte püsiühenduse võimekuse tõstmiseks on tarvilik välja ehitada kavandatud ja projekteeritud väikesadamad Väike-Pakrile ja Pakri poolsaarele. Eelpool nimetatud korraldusega algatatud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on seatud muuhulgas ehitusõiguse ajakohastamine sadama maa-alal, et luua eeldused hoonestuse rajamiseks, mis vastaksid kaasaegsele väikesadamale seatavatele standarditele ja ootustele, toetaks mereturismi, samuti mereõppe ja -huvi laiemat arengut. Etteruttavalt: tunnetame, et Keskkonnaameti tõlgendus Looduskaitseseaduse ja Sadamaseaduse kohta on loomas olukorda, kus Eestis ei saa sadama-alal arendada erinevat tüüpi sadamaid ja pakkuda vastavaid sadamateenuseid, kuna sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke ehitisi ei ole Keskkonnameti hinnangul võimalik sadama-alale ehitada. Probleem seisneb meie arvates selles, kuidas Keskkonnaamet kitsendavalt tõlgendab looduskaitseseaduse (edaspidi – LKS) § 38 lg 5 p 2 ja sadamaseaduse koosmõju. Eriarvamuste sisu Keskkonnaameti seisukoht Detailplaneering mittekooskõlastamise kirja (lisa 2) teisel leheküljel pidas Keskkonnaamet vajalikuks juhtida Lääne-Harju Vallavalitsuse tähelepanu sellele, et ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud vastavalt LKS § 38 lg 3 ja lisas, et sama §- i lõigetes 4-6 erandite korral on ehitamine lubatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Keskkonnaamet asus seisukohale, et sadamaehitisena tuleb mõista ehitisi, kus Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 osutatakse sadamateenust sadamaseaduse § 3 mõistes – sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele (LKS §38 lg 5 p 2). Keskkonnameti hinnangul ei saa LKS § 38 lg 5 p 2 sätteid rakendada detailplaneeringus kavandatud hoonetele, mille sihtotstarve on sadamakülastajatele toitlustuse, majutuse, vaba aja veetmise ja multifunktsionaalse kogunemishalli, meresõidu varustuse laenutuse, mereohutuse koolituse jt mereturismi arendamiseks ehitatavate hoonetega. Keskkonnaamet asus kohaliku omavalitsuse rolli ja määratles detailplaneeringus näitlikult kirjeldatud hoonete sihtotstarbeid, mille ehitamine on välistatud. Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht Meie arvates eksisteerib Keskkonnameti LKS tõlgenduses sisuline kitsendav vastuolu, mis ei arvesta sadama tegevuse sihtotstarvet ja piirdub üksnes sadamaseaduse § 3 loeteluga, mis oma olemuselt on sadamaseaduse (§ 1 lg1 p 1) reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste täitmiseks vajalikud rajatised, et tagada veeliikluse ohutus, turvalisus ja keskkonnanõuete täitmine. Sadamaseadus ei reguleeri erinevat liiki sadamates sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike hoonete või rajatiste ehitamise korda, mistõttu ei saa sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke ehitisi puhul piirduda üksnes nende ehitistega, mis on eelkõige vajalikud veeliikluse ohutuse tagamiseks. Alliklepa sadam on avalikkusele suunatud mereturismi teenuste pakkuja. Kuidagi ei saa nõustuda Keskkonnaameti käsitlusega, et turismisadamas pakutavate mereturismi teenuste, mille hulka ei kuulu majutus- kui ka toitlustus teenus, samuti, et mereõpe ja mereohutuse õpe ei peaks toimuma sadamas, või et turismisadamas ei peaks olema mänguväljakuid ega vaba aja sisustamise vahendeid. Lääne-Harju Vallavalitsus on seisukohal, et Alliklepa sadam on turismisadam, mis osutab avalikkusele suunatud tasulisi teenuseid ja sadama eeskiri on koostatud kooskõlas Majandus- ja taristuministri 28.09.2022. a määrusega nr 26 (Alus: sadamaseaduse § 12 lg 7). Sadama eeskiri sisaldab kõiki regulatsioone, mis tulenevad sadamaseadusest. Turismisadama sihtotstarbelisi teenuseid Alliklepa sadama eeskirjas hetkel ei ole, sest neid pole võimalik enne detailplaneeringu kehtestamist ja vajalike sadamaehitiste väljaehitamist osutada. Küll aga on Alliklepa sadamas tulenevalt kaasrahastuse tingimustest kohustuslik turismiteenuseid osutada. Kõik spetsiifilised turismialased teenused kvalifitseeruvad määruse nr 26 § 1 lg 4 p 9 alla kui muud sadamas osutatavad teenused. Ehitised, milles pakutakse Alliklepa sadamas sadamakülastajatele majutus-, toitlustus-, administreerivaid ja vaba aja veetmise teenuseid kvalifitseeruvad tulenevalt Alliklepa sadama enda sihtotstarbest sadamaehitisteks. Seetõttu rakendub neile detailplaneeringu raames kavandamise korral automaatselt looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 2 ja ranna ehituskeeld neile ei laiene. Meie hinnangul on seadusandja mõte LKS § 38 lõigete 4-6 erandite loomisel olnud luua alused erinevate sihtotstarvetega sadamate tegevuse võimaldamiseks. Kuivõrd sadamaid saab rajada ainult randadele ja kallastele, kus looduskaitseseadusega on seadusandja loonud üldise printsiibina sadama tegevust välistava kitsenduse (ehituskeeluvöönd), siis on selge, et looduskaitseseaduses toodud erandid on just selleks, et sellest vastuolust üle saada. Keskkonnaameti tõlgendus ja sadama tegelikku sihtotstarvet eirav ehitiste põhjendamatu valiku kitsendamine ei ole seega kooskõlas seadusandja poolt looduskaitseseadusesse toodud erandite eesmärgiga. Laiem mõju Keskkonnameti tõlgenduses sisaldub oluliselt laiem probleem, mis ei piirdu üksnes menetletava detailplaneeringuga vaid seab otsesed tõkked väikesadamate võrgustiku arengule. Eestis on mitmeid väikesadamaid, kus viimastel aastatel on sadamaalale põhjendatult ja sadama sihtotstarbelisest kasutamises lähtuvalt ehitatud nii restorane kui ka majutushooneid, sportimiseks ja vaba aja sisustamiseks mõeldud hooneid. 2 (3) Kokkuvõte Palun kujundage MKM-i kui väikesadamate võrgustiku arendamise valitsemisala ametkondlik seisukoht ja andke meile teatada, kas Te näete tekkinud olukorras probleemi, kui probleem on olemas, siis kuidas tuleks see lahendada? Kas Te toetate Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukohta sadamaehitise mõiste sisustamisel ja detailplaneeringu looduskaitseseadusega kooskõla kohta? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben Abivallavanem Lisad: 1) Detailplaneeringu algatamise korraldus 2) Keskkonnaameti kiri Teadmiseks: Alliklepa Sadam OÜ 3 (3) Lääne-Harju Vallavalitsuse 05.04.2022 korralduse nr 333 lisa LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 1. LÄHTEANDMED 1.1 Padise valla üldplaneering; 1.2 Varasemalt samale alale koostatud Padise vald Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneering (kehtestatud 14.09.2005. a; koostaja Entec AS, töö nr 471) 1.3 Planeerimisseadus (jõust 01.07.2015); 1.4 Planeeringu algatamise taotlus 6-1/99-1; 1.5 Maa-ameti kaardiserver. 2. DETAILPLANEERINGU ÜLESANNE Üheksal olemasoleval elamumaa katastriüksusel ja kahel olemasoleval tootmismaa katastriüksusel ehitusõiguse muutmine. Ehitusõiguse ajakohastamisel lähtutakse vajadustest luua võimalused hoonete vabaks ja looduskeskkonda hästisobituvaks, hajusamaks rajamiseks. Samuti Alliklepa sadamaküla elamukinnistutel ehitusõiguse ühtlustamine, juhindudes planeeringualaga külgneval Perbi-Nurme ja Perbi-Heinamaa kinnistutel 02.11.2021 kehtestatud detailplaneeringuga sätestatud tingimustest ja sadama maa-alal ehitusõiguse ajakohastamine, et luua eeldused hoonestuse rajamiseks, mis vastaksid kaasaegsele väikesadamale seatavatele standarditele ja ootustele, toetaks mereturismi, samuti mereõppe ja -huvi laiemat arengut. 3. OLEMASOLEV OLUKORD 3.1 Asukoht 3.1.1 Päärbi (katastritunnus 43101:001:0501, tootmismaa), Pumba (katastritunnus 56201:001:0647, tootmismaa), Merikotka (katastritunnus 56201:001:0654, elamumaa), Tuulekotka (katastritunnus 56201:001:0655, elamumaa), Rohukotka (katastritunnus 56201:001:0656, elamumaa), Niidukotka (katastritunnus 56201:001:0657, elamumaa), Männimetsa (katastritunnus 56201:001:0664, elamumaa), Kasetuka (katastritunnus 43101:001:0801, elamumaa), Toominga (katastritunnus 43101:001:0802, elamumaa), Kastani (katastritunnus 56201:001:0667, elamumaa), Lehtpuu (katastritunnus 56201:001:0668, elamumaa), Päärbi tee (katastritunnus 56201:001:0646, transpordimaa) ja Kibru tee (katastritunnus 56201:001:0643, transpordimaa) maaüksused asuvad Alliklepa külas; 3.1.2 Planeeringuala suurus on 7,5 ha; 3.1.3 Padise valla üldplaneeringu alusel on antud piirkond planeeritud sadamate ja elamumaa reservmaaks. 3.2 Piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: 3.2.1 Ranna või kalda veekaitsevöönd; 3.2.2 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3.2.3 Ranna või kalda piiranguvöönd; 3.2.4 Elektripaigaldise kaitsevöönd; 3.2.5 Veehaarde sanitaarkaitseala. 4. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkude ja kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). 2 5. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 5.1 Üldnõuded 5.1.1 Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500. Planeeringus määrata krundi hoonestusala, ehitiste ning rajatiste ehitusõigused ja -tingimused, juurdepääsud. Krundi ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. Planeeringu koostamisel järgida riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ toodud tingimusi 5.1.2 Detailplaneeringu koosseisus esitada situatsiooniskeem mõõdus M 1:5000…1:20000. 5.2 Krundijaotus ja hoonestus 5.2.1 Korruselisus hoonetel: kuni kaks maapealset; 5.2.2 Hoonete maksimaalne kõrgus: 10 m, sadamamaa krundil 13 m, oluliste rajatiste kõrgused määrata detailplaneeringu koostamise käigus; 5.2.3 Hoonete arv krundil: üks üksikelamu ja kuni viis abihoonet elamumaa põhikasutusotstarve- tega kruntidel, kuni 20 hoonet sadamamaa krundil; 5.2.4 Krundi hoonete maksimaalne ehitisealuste pindade summa: 500 m2 elamumaa põhi- kasutusotstarvetega kruntidel, sadamamaa krundil kuni 9000 m2. 5.3 Arhitektuur 5.3.1 Vajadusel anda soovitused hoonete välisviimistluse ja katusekatte materjalide kohta; 5.3.2 Määratleda krundile piirete püstitamiseks tingimused lähtudes kehtiva detailplaneeringu lahendusest. 5.4 Haljastus ja heakord 5.4.1 Detailplaneeringuga anda haljastuse lahendus, mille puhul juhinduda olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise põhimõttest. 5.5 Teed ja parkimine 5.5.1 Sõiduautode normatiivne parkimine lahendada vastavalt EVS 843:2016. 5.6 Tehnovõrgud 5.6.1 Anda tehnovõrkude koondplaan koos võimalike uute tehnovõrkude näitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu põhijoonist. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Tehnilised tingimused taotleb projekteerija võrguvaldajatelt; 5.6.2 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee kõrvaldus kruntidelt, välistada vee valgumine naaberkinnistutele. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast, kui see tekitab naaberkinnistule ülemäärast mõju näiteks sademevee kinnistule valgumise näol; 5.6.3 Tuletõrje veevarustus, veevarustus ning kanalisatsioon lahendada kehtiva detailplaneeringu lahendusest lähtuvalt. 6. Nõutavad detailplaneeringu kooskõlastused 6.1 Detailplaneeringu eskiis kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega. 6.2 Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja ja naaberkinnisasja omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneering kooskõlastada: Põhja Päästekeskusega, Keskkonnaametiga, tehnovõrkude valdajatega. 6.3 Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused lisada detailplaneeringule tabeli kujul. 3 7. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 7.1 Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides lahenduste põhjendus. 7.2 Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan aktuaalsel topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, illustreeriv joonis, tehnovõrkude plaan M 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eelvooluni. 7.3 Detailplaneering esitada Lääne-Harju Vallavalitsusele kahes eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt; joonised *.dwg- ja *.pdf-formaadis, seletuskiri *.doc- ja *.pdf-formaadis. Lisaks esitada 1 eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avaliku väljapaneku korraldamiseks. 7.4 Planeeringulahenduse kehtestatud kihid vormistada vastavalt määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ lisale 2. 7.5 Kõik esitatavad AutoCad *.dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud trass peab kaevust kaevuni olema sidus). 7.6 Detailplaneering tuleb esitada kaustas ja digitaalselt erinevates etappides (eskiis, vastuvõtmine, kehtestamine). 8. LISAD LÄHTESEISUKOHTADELE 8.1 Planeeringuala skeem 4 8.2 Detailplaneeringu lähteseisukohad kehtivad 2 aastat. Koostaja: Erki Ruben, abivallavanem LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS KORRALDUS Paldiski 05.04.2022 nr 333 Detailplaneeringu algatamine Alliklepa Arenduse OÜ (registrikood 14232731) esitas 15.02.2022 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse sooviga algatada detailplaneering Alliklepa külas Päärbi (katastritunnus 43101:001:0501, sihtotstarve 100% tootmismaa), Pumba (katastritunnus 56201:001:0647, sihtotstarve 100% tootmismaa), Merikotka (katastritunnus 56201:001:0654, sihtotstarve 100% elamumaa), Tuulekotka (katastritunnus 56201:001:0655, sihtotstarve 100% elamumaa), Rohukotka (katastritunnus 56201:001:0656, sihtotstarve 100% elamumaa), Niidukotka (katastritunnus 56201:001:0657, sihtotstarve 100% elamumaa), Männimetsa (katastritunnus 56201:001:0664, sihtotstarve 100% elamumaa), Kasetuka (katastritunnus 43101:001:0801, sihtotstarve 100% elamumaa), Toominga (katastritunnus 43101:001:0802, sihtotstarve 100% elamumaa), Kastani (katastritunnus 56201:001:0667, sihtotstarve 100% elamumaa), Lehtpuu (katastritunnus 56201:001:0668, sihtotstarve 100% elamumaa), Päärbi tee (katastritunnus 56201:001:0646, sihtotstarve 100% transpordimaa) ja Kibru tee (katastritunnus 56201:001:0643, sihtotstarve 100% transpordimaa) maaüksustel. Planeeringuala suurus on 7,5 ha. Ala piirneb põhjas merega ehk Soome lahega. Ida poole jääb Pääru maatulundusmaa katastriüksus, kus asub üks elamu koos abihoonetega ning Kuuse katastriüksus. Lõunasse jääb Kadaka katastriüksus, kus asub üks elumaja. Lääne poole jäävad Perbi-Heinamaa ja Perbi- Nurme kinnistud, millele on 02.11.2021 kehtestatud Perbi-Nurme ja Perbi-Heinamaa kinnistute ning lähiala detailplaneering. Samuti jääb läänepoole Perbi-Vanatoa kinnistu, kus asub üks elamu koos abihoonetega. Varasemalt on samale alale koostatud Padise vald Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneering (edaspidi „2005 Planeering“ - kehtestatud 14.09.2005. a; koostaja Entec AS, töö nr 471), mille eesmärgiks oli planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, sihtostarvete, ehitusõiguse, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramine. 2005 Planeeringuga hõlmatud ala suuruseks oli 11,4 ha. 2005 Planeering kehtib käesoleva planeeringu esemeks oleval alal kuni uue detailplaneeringu kehtestamiseni. Planeeringualal on välja ehitatud vee- ja elektritrassid, mille liitumispunktid asuvad kinnistute piiridel. Rajatud on planeeringualale jäävad Sadama tee, mis on kokkuleppel vallaga antud avalikku kasutusse ning Päärbi eratee. Mõlema tee kaudu on tagatud juurdepääs kõigile planeeringuala kinnistutele. Elamumaa kinnistud on hoonestamata. Alliklepa sadam on töötav väikesadam, mille tarbeks on tootmismaale rajatud sadamataristu, pumbamaja, sadamahoone. Alal asuvad endised loopealsed karjamaad ja kraavid, mis on korrastatud. Algatatava detailplaneeringu koostamise eesmärk on üheksal olemasoleval elamumaa katastriüksusel ja kahel olemasoleval tootmismaa katastriüksusel ehitusõiguse muutmine. Ehitusõiguse ajakohastamisel lähtutakse vajadustest luua võimalused hoonete vabaks ja 2 looduskeskkonda hästisobituvaks, hajusamaks rajamiseks. Samuti on planeeringuga soov elamukinnistutel ühtlustada Alliklepa sadamaküla ehitusõigused, juhindudes planeeringualaga külgneval Perbi-Nurme ja Perbi-Heinaamaa kinnistutel 02.11.2021 kehtestatud detail- planeeringuga sätestatud tingimustest. Sadama maa-alal on eesmärk ehitusõiguse ajakohastamine, et luua eeldused hoonestuse rajamiseks, mis vastaksid kaasaegsele väikesadamale seatavatele standarditele ja ootustele, toetaks mereturismi, samuti mereõppe ja - huvi laiemat arengut. Planeeritavate kruntide arv (kruntide paiknemine märkida ka joonisele): kruntide arvu ei muudeta, säilib olemasolev kruntide arv, kokku 13 katastriüksust. Planeeritavate kruntide suurused, krundipiiride muutmine ja/või kruntideks jagamine: planeeringuga ei muudeta planeeringuala olemasolevate kruntide piire ega moodustata uusi krunte, v.a Pumba kinnistu ja Päärbi kinnistu piiride muutmine selliselt, et Pumba kinnistu suureneb ja Päärbi kinnistu väheneb eesmärgiga moodustada puurkaev-pumpla teenindamiseks sobivama kujuga krunt. Ülejäänud kruntide suurused jäävad samaks nagu need on käesoleval hetkel. Planeeritavad sihtotstarbed: planeeringuga muudetakse Päärbi kinnistu ja kolme Päärbi kinnistuga külgneva elamumaa kinnistu: Merikotka, Kastani ja Lehtpuu kruntide sihtotstarbeid, millele kavandatakse lisaks olemasolevale sihtotstarbele ka täiendav ärimaa kasutusotstarve. Planeeritava uushoonestuse kirjeldus: Hoonestusala piires on lubatud: (a) elamumaa kruntidele püstitada maksimaalselt üks elamu ning viis abihoonet. Kruntide maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud 500 m2; (b) sadama maa-alal vähendada, võrreldes hetkel kehtiva detailplaneeringuga, hoonestuse kõrgust ja samas hajutada ning seeläbi paremini siduda uushoonestust olemasoleva keskkonnaga. Ehitusõiguse andmine liitsiht/vaateplatvormi rajamiseks mereohutuse ja -navigatsiooni parendamiseks. Hoonete maksimaalne arv kinnistul on 20 ja ehitisealune pind 9000 m2. Detailplaneeringuga kavandatav on kehtiva Padise valla üldplaneeringu kohane, kus antud piirkond on planeeritud sadamate ja elamumaa reservmaaks. Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktidele 1–9, 11–12, 17. Kuna tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeritaval alal ei ole looduskaitselisi piiranguid, siis ei ole nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne planeeringuga kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8, 9 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Detailplaneeringu algatamisel täiendavate uuringute vajadus puudub. Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1, 4, 5, 6, 7 ja 8, § 130 lõike 1 ja Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 7 „Ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ punkti 2 alusel ning arvestades detailplaneeringu algatamise taotlust 1. Algatada detailplaneering Lääne-Harju vallas Alliklepa külas Päärbi, Pumba, Merikotka, Tuulekotka, Rohukotka, Niidukotka, Männimetsa, Kasetuka, Toominga, Kastani, Lehtpuu, Päärbi tee ja Kibru tee katastriüksusel. 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa). 3. Anda vallavanemale volitused detailplaneeringu koostamise halduslepingu sõlmimiseks. 3 4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju Valla Lehes. 5. Vallavalitsuse keskkonna- ja ehituseosakonnal teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 7. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Lääne-Harju Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul korralduse teatavaks- tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Saat (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Anti Pärtel vallasekretär Erki Ruben Teie 16.06.2022 nr 6-1/99-5 Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Meie 19.07.2022 nr 6-2/22/12053-2 Päärbi, Pumba, Merikotka, Tuulekotka, Rohukotka, Niidukotka, Männimetsa, Kasetuka, Toominga, Kastani, Lehtpuu, Päärbi tee ja Kibru tee katastriüksuste detailplaneeringu kooskõlastamine Austatud Erki Ruben Esitasite Keskkonnaametile planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks Päärbi, Pumba, Merikotka, Tuulekotka, Rohukotka, Niidukotka, Männimetsa, Kasetuka, Toominga, Kastani, Lehtpuu, Päärbi tee ja Kibru tee katastriüksuste detailplaneeringu (OÜ Entec Eesti töö nr 1287/20) Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Alliklepa külas. Planeeringu koostamise eesmärk on varem samale alale koostatud Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneeringu1 järgse ehitusõiguse muutmine Alliklepa sadama alal ja üheksal elamumaa katastriüksusel. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Planeeringuala suurus on 7,5 ha. Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub planeeringualale Padise käpaliste püsielupaiga (KLO3001208) sihtkaitsevöönd umbes 170 m2 ulatuses. Püsielupaigas kehtiv kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Püsielupaiga alal on registreeritud elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*). Padise käpaliste püsielupaik on moodustatud soohiilaka, ainulehise sookäpa ja kärbesõie kaitseks2, nende liikide soodsa seisundi tagamiseks3. Kogu püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse4. Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine5. Detailplaneeringu kohaselt on kavandatud püsielupaiga alale teemaa, vähesel määral hoonestusala ja haljasala. Kuna püsielupaiga sihtkaitsevööndis on uute ehitiste püstitamine keelatud, siis ei ole kavandatav tegevus kooskõlas alal kehtiva kaitsekorraga ja võib kahjustada ala kaitse-eesmärke. Püsielupaiga alale tee rajamine vähendab püsielupaiga pindala, teemaalt taimestik hävib ja tee poolt tekitatav servaefekt mõjub teest meetreid kaugemale. Eelnevast lähtuvalt ei kooskõlasta Keskkonnaamet looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 2 alusel kõnealust detailplaneeringut. Tee ja hoonestusala tuleb kavandada väljapoole püsielupaiga territooriumit. 1 Kehtestatud Padise Vallavolikogu 14.09.2005 otsusega nr 158 2 Keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 § 2 lg 1 p 1 3 Keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 § 1 4 Keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 § 4 lg 1 5 Looduskaitseseadus § 30 lg 2 p 3 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Juhime ka tähelepanu, et vastavalt looduskaitseseadusele on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine6. Palume püsielupaiga piirjooned kanda põhijoonisele. Ka juhime tähelepanu, et sadama alal Päärbi (43101:001:0501) kinnistul on planeeringu muudatuse järgselt suur osa kinnistust märgitud hoonestusalana. Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud7, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4 kuni 6 toodud erandite korral. Näiteks ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele8. Sadamaehitistena käsitletakse sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke ehitisi. Üldjuhul ehitisi, kus osutatakse sadamateenust sadamaseaduse § 3 mõistes. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on hoonestusaladele kavandatud järgnevad ehitised: Hoonestusala - 1 korrus. Sinna on kavandatud valdavalt sadamakülastajate majutushooned, pesuruumid; samuti veepiiril väikelaevadele pakutavad sadamateenused nagu punkerdamine, pesula, veeseadmete ja meresõidu varustuse laenutus jms. Hoonestusala - kuni 2 korrust. Hoonestusala läänepoolsemale osale on kavandatud mereturismi toetavate funktsioonidega seotud ehitised: sadamakülastajate toitlustuse, majutuse ja vaba aja veetmisega seotud ehitised (toit/jook, selle tootmine/valmistus, kohvik/restoran, avaram multifunktsionaalne kogunemisruum/-hall, ronimispark, mänguala jms). Ala keskele jäävale hoonestusalale on kavandatud ehitised paatide hoiustamiseks, hooldamiseks, sadama-ala teenindamiseks vajalikud tehnosüsteemid ja infrastruktuur (nt parkla) ning idapoolsele väikesele hoonestusala osale jaht-/purjeklubi hoone. Liitsihi/vaatetorni ehitusala - on kavandatud rajada sadama administratiivhoone koos vaatetorni ja liitsihiga. Keskkonnaameti hinnangul ei ole võimalik LKS § 38 lg 5 p 2 erandit rakendada: - hoonestusala - 1 korrus - kavandatud majutushoonete ning veeseadmete ja meresõidu varustuse laenutuse puhul; hoonestusala - 2 korrust – kavandatud sadamakülastajate toitlustuse, majutuse ja vaba aja veetmisega seotud ehitiste (toit/jook, selle tootmine/valmistus, kohvik/restoran, avaram multifunktsionaalne kogunemisruum/-hall, ronimispark, mänguala jms) puhul ja ka jaht- /purjeklubi hoone puhul, kui see ei ole mitte sadamateenust pakkuv hoone vaid pigem klubihoone. Kohalik omavalitsus peab veenduma, et detailplaneering oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sh LKS 6. peatükiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Triin Ristmets 56981773 [email protected] 6 Looduskaitseseadus § 55 lg 7 7 Looduskaitseseadus § 38 lg 3 8 Looduskaitseseadus § 38 lg 5 p 2 2 (2) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.12.2022 14:24 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Lääne-Harju Vallavalitsus palub ministeeriumi seisukohta.LugupidamisegaErki RubenabivallavanemLääne-Harju Vallavalitsustel &#43; 372 679 0607
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel