Riigi huvi väljaselgitamine Laiavangu III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1014749 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Aigren Kontaktisik Meelis Kibena Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Kaevandamise keskkonnaloa taotlemine Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldisele Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Info esitatud taotluse seletuskirjas. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Info esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Laiavangu III liivakarjäär Aadress Erastvere metskond 51, Erastvere küla, Kanepi vald, Põlva maakond Territoriaalkood 1619 Katastritunnus(ed) 28501:003:0814 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6428242, Y: 661860 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Erastvere metskond 51 (28501:003:0814). Puudutatud veekogud: Hullunaisõkraav (VEE1003029), Võhandu jõgi (VEE1003000). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 723 Maardla nimetus Laiavangu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Laiavangu III liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 4.34 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 5.29 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 43 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus ning -korrashoid Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 25 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 114 tuh m³ 01.05.2021 14 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 302 tuh m³ 01.05.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/4  Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 353 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Aigren OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/332983 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.05.2021 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Laiavangu kruusamaardlaLaiavangu III uuringuruumigeoloogilise uuringu aruanne(varu seisuga 01.05.2021) Geoloogiafondi number EGF: 9527 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/2562 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.10.2021 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Laiavangu_III_.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Polva_maakonna_Laiavangu_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Aruanne__Laiavangu_III__.pdf geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: Laiavangu_III_lamam.dgn Lisa 8: Laiavangu_III_maapind.dgn Lisa 9: Piirid__Laiavangu_III_.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus 3/4 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 10: Laiavangu_III_taotluse_lisad.asice 4/4  1 Erastvere metskond 51 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2013. a kaevand (EGF 8552) 28501:003:0814 I I' Geoloogilise läbilõike joon 1' 2013. a puurauk (EGF 8552) Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 115 Maapinna samakõrgusjoon, m 1982. a puurauk (EGF 3933) Veetaseme abs. kõrgus, Külgneva mäeeraldise piir 109,66 17.08.1982 mõõdistamise kuupäev 1976. a puurauk (EGF 3394) Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Looduskaitseline kitsendus 2021. a kaevand pT - passiivne tarbevaru, P - prognoosvaru) PA-50 Kaevand-puuraugu nr Nõlva hoideterviku alumine piir 1,0 Katendi paksus, m 113,66 Suudme abs kõrgus, m 13,0 Kasuliku kihi paksus, m 99,66 Maardla piir (asendiplaanil) Lamami abs kõrgus, m K-3 Kaevandi nr 0,9 Katendi paksus, m 116,05 Suudme abs kõrgus, m 3,5 Kasuliku kihi paksus, m 111,65 Lamami abs kõrgus, m 47 N 116.72 6. 11 49 2. 116. 11 65 113. 11 112. 112. 3. 116. Pühajõe Plokk 8 aT 37 42 112. 41 32 45 59 2. 28501:003:0010 11 Laiavangu II kruusakarjäär 48 Plokk 12 aT 9 .6 5 1 1 116.58 113. 114. 112.46 112.48 112 I 112.51 . 50 1124 .7 112.49 112.48 1 112.46 112.46 98 5 04 1' I 5 .0 11 112 6. 5' Kaardileht nr 5423 Kanepi 24 116.83 116.69 116 116.04 117.03 116.19 117.11 116.96 115.96 116. 117.03 116.92 17 K-5 K-4 1 0,8 28 1,4 116.64 115,87 115.87 117,03 117.03 3,2+ 115.64 K-1 112,59 117.07 2,9+ 117.02 111,87- 1,0 07.04.2021 112,73- 116,89 116.89 117.09 Vare 4,0+ 112,57 111,89- 116.43 07.04.2021 115.45 113,03 116.82 115.93 Plokk 13 aT 07.04.2021 117.10 116.90 115.38 117.14 11 7 Plokk 14 aT 117.06 115.73 116.31 PA-50 1,0 I I' I 117.07 115.41 113,66 117.13 115.83 13,0 116.88 116.83 99,66 116. 117.13 116.54 114.95 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 88 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 116.98 115.42 109,66 7 11 117.24 115.81 112,63 17.08.1982 115.60 5 1 116.83 Plokk 13 aT 117.01 116.75 07.04.2021 1 Nr X Y Nr X Y 114.22 Plokk 14 aT 116.74 1 6 428 493,57 662 629,19 1' 6 428 493,59 662 649,43 Plokk 2 P K-6 0,7 2 6 428 359,34 662 608,67 2' 6 428 343,47 662 626,48 117.01 Plokk 15 pT 116.48 115,83 115.83 3,3+ 115.49 112,36 111,83- 3 6 428 299,93 662 391,20 3' 6 428 279,99 662 394,09 17.08.1982 114.69 4 112,75 116.93 116.92 114.50 11 4 6 428 299,60 662 375,81 4' 6 428 279,46 662 369,55 116.70 PA-53 K-2 07.04.2021 1,0 116.59 116.57 116,36 113.36 5 6 428 493,24 662 340,06 5' 6 428 493,23 662 334,52 116,75 14,0 115.17 101,36 112,75- PA-666 0,9 1,0 113.40 Pindala 4,34 ha Pindala 5,29 ha 6 116.75 116.25 116,56 K-8 11 3,1+ I II 105,56 10,0 116.75 116,55 0,7 116.55 115.57 116. 3,3+ 112,55- 113.55 59 116.56 111,06 115.61 113.52 1974 114.31 112,95 116.02 116.78 07.04.2021 114.55 116.53 116.74 113.41 115.11 112,36 PA-52 Märkused: 113.68 07.04.2021 109,81 113,81 17.08.1982 Plokk 3 aR 113.49 116.43 116.23 98,81 1,0 116.41 K-7 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 116.51 115.86 115.36 1,5 14,0 114,16 114.16 1,5+ 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 111,16- 112,48 07.04.2021 2 113.59 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.04.2021. a. 116.26 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. I 115.90 114.21 I' K-9 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 115,48 1,0 115.48 5 2' 11 114.29 116.49 3,0+ - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); 116. 111,48- 113.39 116.10 40 116.11 115.90 114.93 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.12.2020); 6 113.48 114.38 - Keskkonnaregistri Laiavangu kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 112,95 11 07.04.2021 115.31 114.50 (seisuga 12.08.2022); 113.43 - "Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne" K-3 0,9 113.76 topograafilise ja varu arvutamise plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9527). 116.34 116,05 116.05 115.41 4 3,5+ 1 111,65- 115.39 114.27 1 6. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 105,70 m. PA-54 1,0 115.43 114.62 7. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiripunktide 1 ja 5 vahelises lõigus 115,87 14,0 mäeeraldise piiriga. 4 100,87 115.48 114.88 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 662 300 662 400 662 500 662 600 115.72 3 115.65 115.24 115. 111,87 116.07 17.08.1982 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 87 115.42 Erastvere metskond 51 28501:003:0814 Laiavangu III liivakarjäär 4' 3' 115.62 Mäeeraldise plaan Põlva maakond, Kanepi vald 115.76 115.79 / 115. 82 115.95 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 Aigren OÜ Võru maakond, Võru linn, Räpina mnt 22b, 65606 0 50 100 m H 1 : 1 000 [email protected] Mõõtkava V 1: 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 07.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4118 /allkirjastatud digitaalselt/  PA-666 Puuraugu nr 116,56 Suudme abs kõrgus, m 1,0 Läbilõige II-II' Pr. 1315 3,0 Sügavus maapinnast, m N S Veetaseme abs kõrgus, m vt. 111,06 m m m Mõõtmise kuupäev 1974 Proovi number, * - GOST sõelad 26.05.2005 118 118 Pr. 1316* määrus nr 44 K-5 Erastvere metskond 51 7,0 115,87 28501:003:0814 Plokk 3 aR Kr. 1,1 Kruusa sisaldus, % (>5 mm) St. 7,9 okk 8 aT Savi- ja tolmusisaldus, % (<0,05 mm) 116 K-5-1 116 TL 0,5 Kr. 0,0 PA-52 113,81 EL - ehitusliiv (määrus 52 § 48, lõige 7) 0,8 St. 16,0 Pr. 1317* TL - täiteliiv (määrus 52 § 48, lõige 7) 114 TL 114 Plokk 13 aT Kr. 27,7 St. 0,7 11,0 Proovitud intervall, m vt. 112,57 m 1,0 07.04.2021 Pr. 9 EL Pl 112 112 4,0 1: 3 Puuraugu sügavus, m 13,5 110 vt. 109,81 m 110 K-5-2 okk 12 aT 17.08.1982 Kr. 31,0 4,0 Pr. 10 St. 1,3 Plokk 14 aT 3 1: 108 108 EL 106 Pr. 11* 106 K-1 Kaevandi nr 7,0 Kr. 37,4 116,89 Suudme abs kõrgus, m St. 1,8 Pl 0,4 K-1-1 104 EL 104 Sügavus maapinnast, m 1,0 Kr. 0,0 Proovi number EVS sõelad 10.0 St. 4,4 17.12.2018 määrus nr 52 Plokk 15 pT Pr. 12* 102 102 EL Kr. 49,2 Kruusa sisaldus, % (>31,5 mm) St. 2,4 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 112,59 m Savi- ja tolmusisaldus, % (<0,063 mm) EL Mõõtmise kuupäev 07.04.2021 100 13,0 100 EL - ehitusliiv Kaevandi sügavus, m 5,0 TL - täiteliiv 98 98 16,0 Proovitud intervall, m 96 96 Läbilõige III-III' W E m Erastvere metskond 51 m PA-666 K-2 PA-53 118 116,56 116,75 116,36 K-6 28501:003:0814 118 115,83 K-2-1 116 0,4 K-6-1 116 1,0 Kr. 0,0 1,0 PA-50 0,9 0.5 Kr. 0,7 Pr. 1315 St. 5,5 113,66 0.7 7 St. 8,5 Plokk 13 aT 1, TL 114 3,0 Plokk 13 aT 114 TL 1: 3,0 vt. 112,75 m vt. 112,63 m 07.04.2021 vt. 112,36 m Pr. 13* 1,0 07.04.2021 112 4,0 17.08.1982 112 vt. 111,06 m Kr. 80,6 Pr. 1 Pr. 1316* 1974 St. 1,2 4.0 K-6-2 1: Kr. 1,1 6,0 EL Kr. 6,7 3 110 7.0 St. 2,1 vt. 109,66 m 3.0 110 3 St. 7,9 1: 17.08.1982 K-2-2 EL TL Pr. 14* Plokk 14 aT Pr. 2* Kr. 27,4 Kr. 44,1 Kr. 47,9 108 St. 1,2 Plokk 14 aT 108 Pr. 1317* 9,0 St. 1,8 St. 5,5 Kr. 27,7 EL EL EL 6,0 106 St. 0,7 Plokk 3 aR 106 11.0 EL Pr. 15* Pr. 3* 12,0 Kr. 34,2 Kr. 21,4 104 St. 1,0 9,0 St. 1,5 104 13,5 EL Plokk 15 pT EL 102 102 Plokk 2 P 15,0 Pr. 16* Pr. 4* Kr. 37,7 12,0 Kr. 24,5 100 St. 2,4 St. 2,9 100 16,5 EL EL 98 15,0 98 Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Mäeeraldise piir 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud aruande "Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo Mäeeraldise teenindusmaa piir Katendipuistang STEIGER, töö nr 21/3369). Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 4. Plokk 13 aT lamami abs kõrgus on 112,7 m; Külgneva mäeeraldise piir Katend Plokk 14 aT lamami abs kõrgus on 105,7 m. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT- passiivne tarbevaru, Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu aR - aktiivne reservvaru, P- prognoosvaru) Kruusakas liiv (>31,5 mm osakesi on üle 10%) Pühajõe Laiavangu III liivakarjäär Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Geoloogilised läbilõiked 28501:003:0010 Põlva maakond, Kanepi vald Keskmine uuringuaegne veetase ja keskmine veetase / Keskmise- kuni jämedateraline liiv maavara ammendamisel (abs. 112,70 m) Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Aigren OÜ Nõlva hoidetervik (veepealne nõlvus 1:1,7, veealune nõlvus 1:3) Võru maakond, Võru linn, Räpina mnt 22b, 65606 Liivsavimoreen H 1 : 1 000 [email protected] Mõõtkava V 1: 200 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 07.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4118 /allkirjastatud digitaalselt/  1 Erastvere metskond 51 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2013. a kaevand (EGF 8552) 28501:003:0814 11 1' 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 2013. a puurauk (EGF 8552) Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1982. a puurauk (EGF 3933) Külgneva mäeeraldise piir Looduskaitseline kitsendus 1976. a puurauk (EGF 3394) Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 2021. a kaevand pT - passiivne tarbevaru, P - prognoosvaru) Metsa kõlvik (1,23 ha) PA-50 Kaevand-puuraugu nr Maardla piir (asendiplaanil) 1,0 Katendi paksus, m 113,66 Suudme abs kõrgus, m 13,0 Kasuliku kihi paksus, m 99,66 Lamami abs kõrgus, m K-3 Kaevandi nr 0,9 Katendi paksus, m 116,05 Suudme abs kõrgus, m 3,5 Kasuliku kihi paksus, m 111,65 Lamami abs kõrgus, m 47 N 116.72 6. 11 49 2. 116. 11 65 113. 11 112. 112. Plokk 8 aT 3. 116. Pühajõe 37 42 112. 41 32 45 59 2. 28501:003:0010 11 Laiavangu II kruusakarjäär 48 Plokk 12 aT 9 .6 5 1 1 116.58 113. 114. 112.46 112.51 112.48 112. 50 1124 .7 112.49 112.48 1 112.46 112.46 98 5 04 5 .0 1' 11 112 6. 5' Kaardileht nr 5423 Kanepi 24 116.83 116.69 116.04 117.03 116.19 117.11 116.96 108 115.96 116. K-5 K-4 0,8 28 106.94 1,4 115,87 106.44 117,03 3,2+ 112.20 115.64 K-1 2,9+ 111,87- 109 1,0 105.70 105.70 112,73- 105.70 116,89 4,0+ 105.70 111,89- 105.70 107.35 110 116.43 105.70 115.45 105.70 112.91 115.38 111 105.70 105.70 108.43 115.73 Veekogu, 4,06 ha keskmine abs veetase 112,7 m PA-50 112 110.62 112.67 1,0 106.85 115.41 113,66 13,0 99,66 116. 114.95 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 88 113.02 105.70 107.56 105.70 105.70 105.70 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 116.98 105.70 115.42 114 105.70 113 5 1 Nr X Y Nr X Y 105.70 1 116.83 107.60 111.62 114.22 107 1 6 428 493,57 662 629,19 1' 6 428 493,59 662 649,43 108 109 110 Plokk 2 P Plokk 15 pT 106 113 K-6 115 116 111 112 105.70 0,7 2 6 428 359,34 662 608,67 2' 6 428 343,47 662 626,48 105.70 115,83 3,3+ 111.96 111,83- 3 6 428 299,93 662 391,20 3' 6 428 279,99 662 394,09 105.70 114.69 111.94 4 107.48 11 4 6 428 299,60 662 375,81 4' 6 428 279,46 662 369,55 116.70 PA-53 K-2 1,0 105.70 116,36 113.36 5 6 428 493,24 662 340,06 5' 6 428 493,23 662 334,52 116,75 14,0 107.01 101,36 112,75- 105.70 PA-666 0,9 1,0 105.70 110.31 113.40 Pindala 4,34 ha Pindala 5,29 ha 116,56 3,1+ 105.70 K-8 10,0 0,7 105,56 109.49 116,55 116. 3,3+ 112,55- 105.70 113.55 59 116.56 105.70 111.18 113.52 105.70 113.49 105.70 105.70 116.74 105.70 105.70 113.41 108.43 1 106 07 PA-52 108.23 108 113,81 110.10 112.70 Plokk 3 aR 113.49 106.54 109 98,81 1,0 116.41 K-7 11 109.36 0 1,5 14,0 112.80 114,16 10 1,5+ 6 107.92 111,16- 105.70 105.70 106.85 2 113.59 108.04 110.78 106.17 1 111 13 114.21 1 K-9 12 1 Märkused: 113.64 115,48 1,0 114 15 114.29 2' 3,0+ 116. 10 108.05 7 110.56 111,48- 5 113.39 11 114.51 116.10 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 40 110.91 106.35 108 114.93 107.01 109 113.31 113.48 114.38 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 111 111.06 110.46 108.18 110 115.31 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 114.50 113.43 110.96 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 11 2 Metsa kõlvik, 1,23 ha K-3 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); 0,9 112.70 113.76 116.34 116,05 11 115.41 4 3,5+ 3 1 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.12.2020); 111,65- 115.39 114.27 1 114 114.02 115 114.68 PA-54 - Keskkonnaregistri Laiavangu kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 1,0 115.43 114.62 115,87 14,0 (seisuga 12.08.2022); 4 100,87 115.48 114.88 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 662 300 662 400 662 500 662 600 3 115.72 115.65 115.24 115. 116.07 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 87 115.42 Erastvere metskond 51 28501:003:0814 Laiavangu III liivakarjäär 4' 3' 115.62 Korrastatud ala plaan Põlva maakond, Kanepi vald 115.76 115.79 / 115. 82 115.95 Loa omanik Joonis nr 3 / 3 Aigren OÜ Võru maakond, Võru linn, Räpina mnt 22b, 65606 0 50 100 m H 1 : 1 000 [email protected] Mõõtkava V 1: 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 07.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4118 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Aigren OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda kvaliteetse ehitusliivaga. Laiavangu kruusamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud piirkond – maardlas on avatud kolm karjääri ning oluline on märkida, et Laiavangu III liivakarjääris kaevandamisega ei liiguta lähemale piirkonna elamutele ning seeläbi ei muutu häiring kohalikele elanikele. Põlva maakonda ja Laiavangu III liivakarjääri lähipiirkonda on lähiaastateks planeeritud mitmeid tee-ehituse objekte, mis suurendavad piirkonna ehitusmaavarade nõudlust. Rõngu- Otepää-Kanepi teel on ettenähtud taastusremont 2,5 km pikkuses lõigus Kanepi poolses lõigus, Erastvere-Sillaotsa tee säilitusremont 1,6 km pikkuses lõigus ning Kanepi-Varbuse tee säilitusremont 1,4 km pikkuses lõigus. Keskkonnaamet on varasemalt kaevandamislubade menetlemisel märkinud, et „riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega“ (Tammiste liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 18.06.2019. a korraldus nr 1 3/19/1224, Kuusalu liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 13.06.2018. a korraldus nr 1 3/18/1629 jt). Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist tarbimiskohta. Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale (siinjuhul tee-ehitusobjektile) kõige lähemal. Laiavangu III liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada lähipiirkonna teedeehituses ning -korrashoiul. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Laiavangu III liivakarjäär asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas riigile kuuluval Erastvere metskond 51 kinnistul (katastritunnusega 28501:003:0814). Taotletav mäeeraldis asub kinnistu kirdeosas. Laiavangu III liivakarjääri katab peamiselt mändidest koosnev mets. Maapind langeb kagu suunas ja absoluutkõrgused jäävad vahemikku 113,5 - 117,2 m. Taotletavale Laiavangu III liivakarjäärile on ligipääs mööda metsateed nr 2850220 Hullunaisõ ringtee. Taotletavast alast ~40 m põhjas asub kõrvalmaantee nr 18116 Erastvere - Sillaotsa, mis suundub maanteele nr 25183 Antsla - Kanepi. Erastvere - Sillaotsa teele on määratud tee teljest 30 m laiune kaitsevöönd. Minimaalselt ~85 m põhjas teisel pool maanteed asub Elektrilevi OÜ maakaabelliin VIDRIKE:KAN (tunnus KKL4928012) ja loodes maakaabelliin 121557LK (tunnus MKL217259567). Maakaabelliinid suunduvad Pühajõe: (Kanepi) alajaama (tunnus M217242570). Laiavangu III liivakarjäärist ~130 m lõunas asub Elektrilevi OÜ 1 - 20 kV pingega VIDRIKE:KAN (väline tunnus K4928012) elektriõhuliin. Taotletavast Laiavangu III liivakarjäärist põhja, ida ja lõuna suunas ~300 - 400 m asub Võhandu jõe (tunnus VEE1003000) kalda piiranguvöönd. Alast 400 m kaugusele lääne- ja põhjapoole jääb maaparandussüsteem PÜHAJÕE (tunnus 2100300060010001). Laiavangu III liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikadega. Mäeeraldise teenindusalast läände jääb II kategooria loomaliigi kanakull (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9120509). Lähimad elamud asuvad ~0,5 km põhjas kinnistul Pühajõe (katastritunnusega 28501:003:0011) ja ~0,6 km idas kinnistul Laiavango (katastritunnusega 28501:003:0780) kinnistutel. Kaevandamisel Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldisel ei liiguta piirkonna elamutele mäetöödega lähemale, kui juba kehtivate lubadega antud mäeeraldised. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogiline uuring taotletava Laiavangu III liivakarjääri alal teostati 2021. aastal ning selle tulemused on esitatud aruandes „Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2021)“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9527). Laiavangu kruusamaardla asub Võhandu jõe maetud ürgoru kohal, kergelt lainja reljeefiga sanduritasandikul. Kvaternaarses pinnakattes levivad ühtlase koostisega liustikujõelised setted, mis on esindatud geoloogilise läbilõike ülemises osas veeriselise kruusaga ja sügavamal liivaga. Maapinna reljeefi langus on kagusuunaline. Laiavangu III liivakarjääri katendiks on punakaspruun peeneteraline liiv üksikute veeristega, millel lasub kasvujuurtega mullakiht. Orgaanikarikkast liivast ja kasvukihiga mullast koosneva katendi paksus on rajatud kaevandite andmetel 0,7 - 1,5 m (keskmine 1,0 m). Kasuliku kihi moodustab pruunikashall liustikujõeline kruusane liiv. Mäeeraldise põhjaosas on tard- ja lubjakivi veerised suuremad, 10 cm läbimõõduga veeriste hulk on 10%. Lõuna suunas suureneb 5 cm läbimõõduga veeriste hulk. Kasuliku kihi paksus Laiavangu III liivakarjääris varieerub vahemikus 5,4 - 11,0 m (keskmine 9,6 m) puuraukude andmetel. Taotletava mäeeraldise lamamiks on abs kõrgus 105,70, mis on plokk 14 aT lamamiks. Tabel 3.1 Laiavangu III liivakarjääri kasuliku kihi põhinäitajad Näitaja Plokk 13 aT Plokk 14 aT Kruusa sisaldus (fraktsioon 6,7 - 37,8 (keskmine 18,8) keskmine 0,4 >31,5 mm), % Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 60,9 - 91,2 (keskmine keskmine 99,6 % 79,4) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,2 - 2,8 (keskmine 1,8) keskmine 3,2 (<0,063 mm), % Liiva filtratsioon, m/ööp 4,2 - 16,7 - Laiavangu III liivakarjääri liiva filtratsioonimoodul on kahe koondproovi (K-4-1/K-6-1/K-9-1 ja K-1-2/K-9-2) põhjal 4,2 ja 16,7 m/ööp. Vastavalt majandus- ja taristuministri määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 9 punktis 10 toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning vastavalt sama määruse § 11 punktis 6 toodule peab tee katendi ehitamisel dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Tuginedes eeltoodule sobib Laiavangu III liivakarjääri liiv kasutamiseks muldkeha töökihis, dreenkihis ja tee katendi dreenkihis. Alal geoloogilise uuringu käigus mõõdetud veetasemete sügavused olid maapinnast 3,0 - 4,3 meetri vahemikus, absoluutkõrgustel 112,36 - 113,03 m (keskmine 112,7 m). Keskmine veetase 112,70 m on plokkide 13 aT ja 14 aT vahepiiriks ning ka eeldatav veetase peale maavara ammendamist tekkivas veekogus. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,29 ha, sh mäeeraldise pindala 4,34 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Laiavangu kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokke 13 ja 14. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadele tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Laiavangu III liivakarjääris on veepealses osas materjali püsivaks nõlvuseks arvestatud nõlvus 1 : 1,7 ning veealuses osas nõlvus 1 : 3. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Laiavangu III liivakarjääris (seisuga 01.05.2021. a) Taotletav Kaevandatav Hõlmatud Varu Plokk tarbevaru, Kadu, tuh m3 tarbevaru, pindala, ha paiknemine tuh m3 tuh m3 Plokk 13 aT 4,34 Veepealne 114 4 110 Plokk 14 aT 4,34 Veealune 302 59 243 Kokku 416 63 353 Kaevandamisluba Laiavangu III liivakarjääris taotletakse 15 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~25 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Laiavangu III liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Laiavangu III liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on mõõdukas (keskmiselt 1,0 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Laiavangu III liivakarjäärist põhjas kulgeb Erastvere-Sillaotsa tee (18116), millelt lähtub metsatee nr 2850220 Hullunaisõ ringtee, mida saab kasutada karjääri teenindamiseks. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Laiavangu III liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 43 tuh m3. Katendi moodustab kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Laiavangu III liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Laiavangu III liivakarjääris veetaset. Veealuse varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Laiavangu III liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Maavara kaevandamisel Laiavangu III liivakarjääris veetaset ei alandata. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest infiltreeruvast põhjaveest. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi lamamiks olevad setted käituvad filtrina. Reostusoht võib tekkida kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained, mis võivad infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene. Mõju välisõhule Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähimad elamud taotletavast Laiavangu III liivakarjäärist jäävad minimaalselt 500 m kaugusele ja elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Laiavangu III liivakarjäärile lähimate elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB. Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et lähimate elamute ja taotletava Laiavangu III liivakarjääri vahele jäävad juba kehtivate kaevandamislubadega teised Laivangu kruusamaardlas töötavad karjäärid, siis ei ole põhjust eeldada, et Laiavangu III liivakarjääris kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~25 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,025 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Kaevandamisjäätmed Laiavangu III liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Tulenevalt kaevandatava varu paiknemisest valdavalt veetasemest allpool, siis planeerib Aigren OÜ Laiavangu III liivakarjääri peale varu ammendamist korrastada veekoguks. Alale kujuneva veekogu pindala on 4,06 ha ning keskmine sügavus 7 m (graafiline lisa 3/3) Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Laiavangu III liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 16 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Meelis Kibena / allkirjastatud digitaalselt / Aigren OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 14.09.2022. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  KORRALDUS 21. oktoober 2021 nr 1-17/21/2562 Põlva maakonna Laiavangu kruusamaardla registrikande muutmine OÜ Aigren esitas Maa-ametile Laiavangu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru osalise ümberhindamise ja täiendava ehitusliiva varu arvele võtmise aruande (saabunud 14.10.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/15674-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 22.05.2019 andnud Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/332983) ning varasema geoloogilise uuringu andmestiku põhjal. OÜ Inseneribüroo STEIGER on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehitusliiva tarbevaru kogumahus 416 tuh m3 ja passiivne tarbevaru mahus 136 tuh m3. Kaevandamistehnoloogiast tulenevate piirangute tõttu on varu, mis lasub sügavamal kui allpool abs kõrgust 112,7 m + 7 m allpool põhjavee taset väljaeraldatud varuplokk, esitatud registrisse kandmiseks passiivsena. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 13., 14. ja 15. plokk), mis paiknevad Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Erastvere metskond 51 (tunnus 28501:003:0814), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad Laiavangu III uuringuruumis. Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad osaliselt Laiavangu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru 3. plokki. Aruandes moodustatud 13. ploki piires on geoloogiline uuring läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele. Aruandes moodustatud 14. ja 15. ploki kasutusala määramiseks on analüüsitud varasema uuringu lõimiseproovide andmeid lähtudes Korra § 48 lõikes 7 kirjeldatud nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7 alusel, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.05.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Laiavangu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,34 ha – 114 tuh m3 (aruandes 13. plokk, lamam on abs kõrgusel 112,7 m), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,34 ha – 302 tuh m3 (aruandes 14. plokk, aruande 13. ploki lamamis, allpool põhjavee taset, lamam on kuni 7 m allpool abs kõrgust 112,7 m), 1.3 ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 4,05 ha – 136 tuh m3 (aruandes 15. plokk, aruande 13. ja 14. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0723) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Aigren OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Kanepi vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2021) Töö nr 21/3369 Tallinn 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Vahtra ........................... Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogilise uuringu tegi: Mari-Ann Mõtus ........................... Geoloogiainsener /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2021). Aruanne ühes köites, teksti 21 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 2 digitaalset lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021. Laiavangu III uuringuruumi (pindala 4,34 ha) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/332983 alusel. Uuringuruum asub Kanepi vallas, Põlva maakonnas riigile kuuluval maaüksusel Erastvere metskond 51 (28501:003:0814). Geoloogilise uuringu eesmärk oli hinnata uuringuruumis lasuva maavara kogust, kvaliteeti ja pakkuda välja võimalikke kaevandamistingimusi. Selleks kaevati Laiavangu III uuringuruumis ekskavaatoriga 9 kaevandit, milles mõõdeti katendi ja kasuliku kihi paksused ning põhjavee taseme kõrgused. Kaevanditest võeti 18 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Lisaks võeti 2 koondproovi filtratsioonimooduli katse jaoks ja 2 proovi orgaanikasisalduse testimiseks. Kuna kaevanditega oli võimalik uurida vaid põhjavee tasemest kõrgemale jäävat maavara, siis veealuse maavara iseloomusta- miseks ja maavaravaru hindamiseks on täiendavalt kasutatud 1976. a (EGF 3394), 1982. a (EGF 3933) ja 2014. a (EGF 8552) uuringute puuraukude andmeid. Uuringu tulemusena on uuringuruumi katendiks muld ja orgaanikarikas liiv keskmise paksusega 1,0 m. Kasuliku kihi moodustab veeriseline pruunikashall liiv keskmise paksusega 11,3 m. Uuringuruumi maavara kvaliteet on ühtlane, kasuliku kihi moodustab pruunikashall liustikujõeline kruusane liiv, mis kasutusala järgi on ehitusliiv. Lamamiks on punakaspruun liivasavimoreen abs kõrguste vahemikus 98,81 - 105,56 m. Lamami reljeef tõuseb kagust loode suunas. Põhjavee tase asus 2021. a kaevandite andmetel maapinnast 3,0 - 4,3 m sügavusel (abs kõrgusel 112,36 - 113,03 m, keskmine 112,7 m). Veepealse varu keskmine paksus on 2,6 m ja veealuse varu paksus 10,1 m. Veealuse varu aktiivse tarbevaru keskmine paksus on 7,3 m (s.o 7 m allpool keskmisest veetaseme abs kõrgusest 112,7 m). Tulevikus saab põhjavee tasemest allpool oleva maavara ammendamisel korrastada karjääri veekoguks. Uuringu tulemusel moodustati Laiavangu III uuringuruumi piires kaks aktiivse tarbevaru plokki ja üks passiivse tarbevaru plokk. - plokk 13 aT (pindala 4,34 ha) veepealne ehitusliiva aktiivne tarbevaru 114 tuh m3 (ülalpool abs kõrgust 112,7 m); - plokk 14 aT (pindala 4,34 ha) veealune ehitusliiva aktiivne tarbevaru 302 tuh m3 (kuni 7 m sügavuseni abs kõrgusest 112,7 m); - plokk 15 pT (pindala 4,05 ha) veealune ehitusliiva passiivne tarbevaru 136 tuh m3 (ploki 14 aT lamamis). Plokkide 13 aT, 14 aT ja 15 pT varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks Laiavangu kruusamaardlas (registrikaart 723) seisuga 01.05.2021. a. Uued plokid kattuvad keskkonnaregistris arvel olevate prognoosvaru plokiga 2 P ja aktiivse reservavru plokiga 3 aR. Seoses uute plokkide moodustamisega Laiavangu III OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 uuringuruumis väheneb ploki 2 P pindala 1,61 ha ja maht 183 tuh m3 võrra ning ploki 3 aR pindala väheneb 2,47 ha ja maht 336 tuh m3 võrra. Võtmesõnad: Põlva maakond, Kanepi vald, Erastvere küla, Laiavangu kruusamaardla, Laiavangu III uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru, geoloogiline uuring. Koostas: Mari-Ann Mõtus OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS ................................................................................................. 8 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 13 3.1 Kaevandite rajamine ja proovide võtmine ........................................................... 13 3.2 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 13 3.3 Topograafilised tööd ............................................................................................ 13 3.4 Kameraaltööd ....................................................................................................... 13 3.5 Uuringu keskkonnamõju ...................................................................................... 14 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED....................................................................................... 15 4.1 Geoloogiline ehitus .............................................................................................. 15 4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................... 15 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 16 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 18 7. VARU ARVUTUS ................................................................................. 19 8. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 20 9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 21 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/332983 ............................................................ 22 2. Laiavangu III uuringuruumi kaevandite kataloog ................................................ 25 3. Laiavangu III uuringuruumi puuraukude kataloog............................................... 26 4. Kaevandite ja puuraukude geoloogilised kirjeldused ........................................... 27 5. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (EVS-EN 933-1)............. 36 6. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (GOST 8735) .................. 37 7. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori katseprotokoll ............................................. 38 8. Kaevandite likvideerimise akt .............................................................................. 44 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 47 10. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 49 11. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindala ................. 53 12. Tellija arvamus tehtud tööde kohta .................................................................... ..54 13. Keskkonnaameti heakskiitmise otsus uuringuala korrastamise kohta ................. 56 Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava H 1 : 1000, V 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 DIGITAALSED LISAD 1. Moodustatud plokkide ruumikujud (plokkide piir.dgn). 2. Samakõrgusjooned: - maapinna (isojooned_maapind.dgn); - katendi lamami (isojooned_lasum.dgn); - kasuliku kihi lamami (isojooned_lamam.dgn) OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Aigren tellimusel Keskkonnaameti poolt 17.05.2021. a väljastatud uuringu loa L.MU/332983 alusel (tekstilisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk oli hinnata uuringu- ruumis lasuva maavara kogust, kvaliteeti ja hinnata uuringuruumis kaevandamis- tingimusi. Geoloogilise uuringu välitööde käigus rajati 9 kaevandit, milles mõõdeti katendi ja kasuliku kihi paksused ning põhjavee taseme kõrgused. Kaevanditest võeti kokku 18 proovi materjali terastikulise koostise, 2 koondproovi filtratsioonimooduli ja 2 proovi orgaanikasisalduse määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 1000. Geoloogilise välitöö viis läbi, uuringuaruande ja joonised koostas geoloogiainsener Mari-Ann Mõtus. Geoloogilise uuringu aruande koostamisel ja maavaravaru hindamisel kasutati lisaks 2021. a uuringu välitööde ja laboratoorsete andmetele ka täiendavalt 1976. a uuringu puuraukude (PA-659, PA-660), 1982. a uuringu puuraukude (PA-50...PA-54) ja 2014. a uuringu puuraukude (PA-1...PA-3) andmeid. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28). OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS Laiavangu III uuringuruumi teenindusala pindala on 4,34 ha. Uuringuruum asub Erastvere külas, Kanepi vallas, Põlva maakonnas riigile kuuluval maaüksusel Erastvere metskond 51 (28501:003:0814). Laiavangu III uuringuruumi katab peamiselt mändidest koosnev mets. Maapind langeb kagu suunas ja absoluutkõrgused jäävad vahemikku 113,5 - 117,2 m. Uuringuruumile on ligipääs mööda metsateed nr 2850220 Hullunaisõ ringtee. Uuringuruumist ~40 m põhjas asub kõrvalmaantee nr 18116 Erastvere - Sillaotsa, mis suundub maanteele nr 25183 Antsla - Kanepi. Erastvere - Sillaotsa teele on määratud tee teljest 30 m laiune kaitsevöönd. Minimaalselt ~85 m põhjas teisel pool maanteed asub Elektrilevi OÜ maakaabelliin VIDRIKE:KAN (tunnus KKL4928012) ja loodes maakaabelliin 121557LK (tunnus MKL217259567). Maakaabelliinid suunduvad Pühajõe: (Kanepi) alajaama (tunnus M217242570) Uuringuruumi teenindusalast ~130 m lõunas asub Elektrilevi OÜ 1 - 20 kV pingega VIDRIKE:KAN (väline tunnus K4928012) elektriõhuliin. Uuringuruumist põhja, ida ja lõuna suunas ~300 - 400 m asub Võhandu jõe (tunnus VEE1003000) kalda piiranguvöönd. Uuringuruumi lääne osast alates 400 m kaugusele lääne- ja põhjapoole jääb maaparandussüsteem PÜHAJÕE (tunnus 2100300060010001). Laiavangu III uuringuruumi teenindusalale ei jää looduskaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ega Natura 2000 alasid. Uuuringuruumi teenindusalast läände jääb II kategooria loomaliigi kanakull (Accipiter gentilis) kaitseala. Lähimad elamud asuvad 0,5 km põhjas Pühajõe (28501:003:0011) ja 0,6 km idas Laiavango (28501:003:0780) kinnistutel. Lähim asula on Kanepi alevik, mille keskpaik asub ligikaudu 2,2 km kaugusel uuringuruumi teenindusala põhjapiirist. Laiavangu III uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 5423 Kanepi. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 57 58' 01,6'' pl ja 26 44' 46,6'' ip. Laiavangu III uuringuruum kattub osaliselt Laiavangu kruusamaardla (registrikaardi nr 723) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 3 aR ja prognoosvaru plokiga 2 P. Uuringuruum piirneb põhja poolt vahetult maardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 8 ja ehitusliiva plokiga 12, kus kaevandab Tariston AS Laiavangu II kruusa- karjääri mäeeraldises (kaevandamisloa nr L.MK/330159). Teisel pool Erastvere - Sillaotsa maanteed asub Laiavangu kruusakarjääri mäeeraldis (kaevandamisloa nr L.MK/326127) ja sellest vahetult lääne poole jääb Laiavangu liivakarjäär (kaevandamis- loa nr KL-508670), kus kaevandab AS TREV-2 Grupp. Laiavangu kruusakarjääris on arvele võetud ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokid 4 aT ja 5 aT. Laiavangu liivakarjääri mäeeraldises asuvad ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 9 aT ja 10 aT. Maardla (pindala 40,44 ha) varu kogused maavara plokkides on toodud tabelis 2.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 Tabel 2.1 Laiavangu kruusamaardla maavaravaru seisuga 30.06.2021 Ploki Pindala, Varu kogus, Mäeeraldis Kasutusala nimi ha tuh m3 1 aR 4,19 347 - ehituskruus 2P 64,55 5449 - ehituskruus 3 aR 15,65 2253 - ehituskruus 4 aT 12,55 125,428 Laiavangu kruusakarjäär ehituskruus 5 aT 12,55 365,869 Laiavangu kruusakarjäär ehituskruus 6 aR 9,87 109 - ehituskruus 7P 0,87 11 - ehituskruus 8 aT 1,88 46,809 Laiavangu II kruusakarjäär ehituskruus 9 aT 1,57 131 Laiavangu liivakarjäär ehitusliiv 10 aT 4,38 333 Laiavangu liivakarjäär ehitusliiv 11 pT 0,23 18 - ehitusliiv 12 aT 1,88 74 Laiavangu II kruusakarjäär ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne resrervvaru, pT - passiivne tarbevaru, P - prognoosvaru Laiavangu kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud kuuel korral: - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus „Aruanne kruusliiva otsingust ja uuringust Võru ja Põlva rajoonis“ (I. Barankina, vene k, 1976; EGF 3394); - Eesti NSV Geoloogia Valitsus „Lõuna-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis- hinnanguliste tööde aruanne“ (A. Eichenbaum, 1982; EGF 3933); - Mäebüroo Nord OÜ „Aruanne Laiavangu kruusamaardla Laiavangu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 23.07.2013. a)“ (M. Kukk ja K. Erman, 2014; EGF 8552); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Laiavangu maardla ehituskruusa uuring Pühajõe maaüksusel (varu seisuga 01.01.2017)“ (A. Põldvere, 2017; EGF 8770); - Maavarauuringud OÜ „Laiavangu II uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2019)“ (R. Rohtla, 2019; EGF 9087); - OÜ J.Viru Markšeideribüroo „Seletuskiri maavaravaru arvelevõtmiseks Laiavangu maardlas Laiavangu II kruusakarjääri lamamis (01.09.2020)“ (T. Nirgi, 2020; EGF 9412). 1974. a puuriti kruusamaardla piirkonnas puuraugud PA-654…660 ja 661…666 (Barankina, I. 1976). Laiavangu III uuringuruumi lähedusse jäävad puuraugud PA-659 ja PA-666, mille sügavused on 13,5 - 15,0 m ja mõlemad ulatuvad lamamini (tekstilisa 3). 1982. a uuriti maardlat puuraukudega Lõuna-Eesti kruusliiva ja liiva otsingu ja hinnangu käigus (Eichenbaum, A. 1982). Uuringu põhjal moodustati ehituskruusa aktiivne reserv- varu plokk 3. Uuringu puuraukudest jäävad Laiavangu III uuringuruumi ümbrusesse puuraugud PA-50...PA-54 sügavusega 15,0 - 16,5 m ja puuraugud puuriti lamamisse. 2013. a uuringu (Kukk, M. ja Erman, K. 2014) tulemusena võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokid 4 ja 5. Laiavangu III uuringuruumi aruandes on arvestatud antud uuringu puuraukude PA-1...PA-3 andmeid, mis puuriti 5,9 - 8,9 m sügavuseni. Nendes puuraukudes lamamini ei jõutud. 2017. a koostati geoloogilise uuringu aruanne (Põldvere, A. 2017) Laiavangu II uuringuruumis (Laiavangu II kruusakarjääris), kus võeti arvele aktiivset tarbevaru ehituskruusa plokis 8. 2020. a seletuskirjaga (Nirgi, T. 2020) võeti plokis 8 lamamis OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 arvele ehitusliiva aktiivset tarbevaru plokis 12 varasemate andmete põhjal. 2019. a geoloogilise uuringu (Rohtla, R. 2019) alusel võeti arvele ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokkides 9 ja 10 Laiavangu liivakarjääris ning ehitusliiva passiivne tarbevaru plokis 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 Joonis 2.1 Laiavangu III uuringuruum, ümbritsevad karjäärid ja piirangud (alus Maa-ameti WMS rakenduse ortofoto) OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 Joonis 2.2 Laiavangu III uuringuruumi ümbritsevad Laiavangu kruusmaardla plokid (alus Maa-ameti WMS rakenduse põhikaart). OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU 3.1 Kaevandite rajamine ja proovide võtmine Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku hindamiseks kaevati uuringuruumi 9 kaevandit 07.04.2021. a. Kaevandid kaevati ekskavaatoriga Kobelco SK 210 LC 3,0 - 5,0 m süga- vusele maapinnast (keskmine 4,1 m). Sügavamal asuva kasuliku kihi kvaliteedi ja leviku hindamiseks kasutati 1976. a, 1982. a ja 2014. a uuringute puuraukude (PA-1…PA-3, PA- 50…PA-54, PA-659 ja PA-666) andmeid. Laiavangu III uuringuruumi rajatud uuringuvõrk vastab tarbevaru uurituse tasemele, kaevandite vaheline kaugus on maksi- maalselt 200 meetrit. Kõikides kaevandites fikseeriti põhjavee ilmnemisel selle veetase ning võeti proovid laboratoorseteks analüüsideks, iseloomustamaks maavara kvaliteeti. Pärast kaevandite rajamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid likvideeriti pinnasega täitmise teel ning ümbrus korrastati. Proovide võtmiseks tõsteti kaevanditest materjal kopaga kuhilatesse, kust võeti kogu kasuliku kihi ulatuses punktmeetodil ühest kaevandist 2 proovi. Kokku võeti kaevanditest 18 proovi terastikulise koostise, 2 proovi filtratsioonikoefitsiendi ja 2 proovi orgaani- kasisalduse määramiseks. 3.2 Laboratoorsed uuringud Proovide terastikuline koostis, liiva filtratsioonimoodul ja orgaanikasisaldus määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Liiva terastikulise koostise määramiseks ja sõelanalüüsiks kasutati sõelu ava läbimõõtudega 125; 80; 63; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonikoefitsient määrati optimaalse veesisalduse ja maksimaalse tiheduse juures vastavalt standardile EVS 901- 20:2013. Liiva orgaanika sisalduse määramiseks kasutati täitematerjali huumusesisalduse kolorimeetrilist katset vastavalt standardile EVS-EN 1744-1. Laboratoorsete analüüside tulemused ja katseprotokollid on toodud tekstilisades 5 ja 7. 3.3 Topograafilised tööd Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 1000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.04.2021 a. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega. Mõõdistamise alusena kasutati OÜ Geosoft VRS NOW baasjaamade võrku. Mõõdistati L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on määratud EH2000 süsteemis. Topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000 koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (tekstilisa 9). 3.4 Kameraaltööd Kameraaltöödega töödeldi läbi välitöödel saadud informatsioon ning laboriuuringute andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 arvelevõtmiseks,” mille alusel kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <12%; Liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täitekruusa ja täiteliiva. Kuna kaevanditega oli võimalik uurida vaid põhjavee tasemest kõrgemale jäävat maa- vara, siis veealuse maavara iseloomustamiseks ja maavaravaru hindamiseks on täienda- valt kasutatud 1976. a (EGF 3394), 1982. a (EGF 3933) ja 2014. a (EGF 8552) uuringute puuraukude PA-1...PA-3, PA-50...PA-54, PA-659 ja PA-666 andmeid. Varasemate uuringute laboratoorsed analüüsid teisendati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 § 48 lõike 7 järgi. Geoloogilise uuringu aruandele lisaks koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, kasuliku kihi paksuste plaan ning geoloogilised läbilõiked. Joonised on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsioonimeetodiga. 3.5 Uuringu keskkonnamõju Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topograafiline mõõdistamine, kaevandite kaevamine ning nende likvideerimine ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator oli tehniliselt korras. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Materjali kaevanditest eraldati ainult niipalju, et saaks teha vajalikud laboratoorsed analüüsid maavara kvaliteedi määra- miseks. Geoloogilise läbilõike kirjeldamise ning proovide võtmise järgselt likvideeriti kaevandid samast kohast väljatõstetud materjaliga, mis tihendati mehaaniliselt. Maapind tasandati ning uuringueelne looduslik seisund taastati võimalikult täpselt. Likvideerimise kohta on koostatud akt (tekstilisa 8), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (tekstilisa 13). OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 4.1 Geoloogiline ehitus Laiavangu kruusamaardla asub Võhandu jõe maetud ürgoru kohal, kergelt lainja reljeefiga sanduritasandikul (Nirgi, T. 2020). Kvaternaarses pinnakattes levivad ühtlase koostisega liustikujõelised setted, mis on esindatud geoloogilise läbilõike ülemises osas veeriselise kruusaga ja sügavamal liivaga. Maapinna reljeefi langus on kagusuunaline. Laiavangu III uuringuruumi katendiks on punakaspruun peeneteraline liiv üksikute veeristega, millel lasub kasvujuurtega mullakiht. Kasuliku kihi moodustab pruunikashall liustikujõeline kruusane liiv. Uuringuruumi põhjaosas on tard- ja lubjakivi veerised suuremad, 10 cm läbimõõduga veeriste hulk on 10%. Lõuna suunas suureneb 5 cm läbimõõduga veeriste hulk. Kasuliku kihi paksus uuringuruumis varieerub vahemikus 5,4 - 14,0 m (keskmine 11,3 m) puuraukude andmetel. Orgaanikarikkast liivast ja kasvukihiga mullast koosneva katendi paksus on rajatud kaevandite andmetel 0,7 - 1,5 m (keskmine 1,0 m). Kasuliku kihi lamamiks olev liivsavimoreen on avatud varasemate uuringute puuraukudes PA-50...PA-54, PA-659 ja PA-666 abs kõrgusel 98,81 - 105,56 m. Lamami abs kõrgus tõuseb ida suunas. Puuraukudes PA-1...PA-3 lamamini ei jõutud. Nendes puuraukudes on lamami sügavuseks uurimissügavus. 4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Hüdrogeoloogilistest töödest tehti kaevandites veetasemete mõõtmised. Põhjavee tase fikseeriti kõigis 2021. a kaevatud kaevandites. Uuringuaegseks keskmiseks põhjavee tasemeks on abs kõrgus 112,7 m, mis on veepealse ja veealuse maavaravaru arvutamise piiriks (tabel 4.1). Tabel 4.1 Põhjavee tase Laiavangu III uuringuruumi 2021. a kaevandites Kaevandi Maapinna abs Lamami abs Veetase Veetaseme abs nr kõrgus, m kõrgus, m maapinnast, m kõrgus, m K-1 116,89 111,89 4,3 112,59 K-2 116,75 112,75 4,0 112,75 K-3 116,05 111,65 4,4 112,95 K-4 117,03 112,73 4,3 113,03 K-5 115,87 111,87 4,0 112,57 K-6 115,83 111,83 4,0 112,63 K-7 114,16 111,16 3,0 112,36 K-8 116,55 112,55 4,0 112,95 K-9 115,48 111,48 4,0 112,48 Keskmine 4,1 112,7 Mõõdetud veetasemete sügavused olid maapinnast 3,0 - 4,3 meetri vahemikus, absoluut- kõrgustel 112,36 - 113,03 m (keskmine 112,7 m). Varasemate uuringute puuraukude põhjavee taset varu arvutamisel ei arvestatud. Uuringuruumist põhjas asuva Laiavangu II karjääri veekogu veetase on abs kõrgusel 112 m, mis on ligilähedane kaevandites mõõdetud veetasemetega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 5. MAAVARA KVALITEET Uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamisel on aluseks 2021. a geoloogilise uuringu 9 kaevandist võetud 9 proovi tulemused (tabel 5.1), millega on iseloomustatud veepealse maavara kvaliteeti. Veealuse maavara kvaliteedi hiondamisel on aluseks 1976. a, 1982. a ja 2014. a uuringute puuraukude PA-1...PA-3, PA-50...PA-54, PA-659 ja PA-666 proovide ümberteisendatud laboriandmete tulemusi (tabel 5.2). 2021. a kaevandite laboratoorsete analüüside keskmiste näitajate põhjal vastab uuringu- ruumi piires põhjavee tasemest ülalpool asuv maavara ehitusliiva nõuetele (tabel 5.1). Geoloogilises mõistes on tegemist kruusaka liivaga, kus >31,5 mm terasuuruste osakesi on valdavalt üle 10% ning >4 mm suuruste osakeste keskmine sisaldus on 50%. Geoloogilistel läbilõigetel on kujutatud maavara kui kruusaka liivana (graafiline lisa 2/2). Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuetest tulenevalt on fraktsiooni >31,5 mm sisaldus vahemikus 6,7 - 37,8% (keskmine 18,8%) ja savi-tolmuosis (<0,063 mm) vahemikus 1,2 - 2,8% (keskmine 1,8%). Tabel 5.1 Laiavangu III uuringuruumi veepealse maavaravaru (plokk 13 aT) kasuliku materjali põhinäitajad Proovide arv 9 Proovide pikkus, m 27,8 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 6,7 - 37,8 (keskmine 18,8) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 60,9 - 91,2 (keskmine 79,4) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 1,2 - 2,8 (keskmine 1,8) Liiva filtratsioon, m/ööp 4,2 - 16,7 1976. a, 1982. a ja 2014. a uuringute puuraukude proovide lõimiseandmed on arvutusli- kult teisendatud lähtuvalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 § 48 lõike 7 järgi ja välja toodud tekstilisas 6 (85% proovidest on usaldusväärsed). Proovide kaalutud keskmine on teisendatud sama määruse ja paragrahvi lõike 6 alusel ning tõestab, et põhjavee tasemest allpool asuv maavara on kvaliteedilt samuti ehitusliiv (tabel 5.2). Tabel 5.2 Laiavangu III uuringuruumi veealuse maavaravaru (plokk 14 aT ja 15 pT) kasuliku materjali põhinäitajad Proovide arv 21 Proovide pikkus, m 71,9 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % keskmine 0,4 Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % keskmine 99,6 Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % keskmine 3,2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 Laiavangu III uuringuruumi liiva filtratsioonimoodul on kahe koondproovi (K-4-1/K-6- 1/K-9-1 ja K-1-2/K-9-2) põhjal 4,2 ja 16,7 m/ööp. Vastavalt majandus- ja taristuministri määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 9 punktis 10 toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning vastavalt sama määruse § 11 punktis 6 toodule peab tee katendi ehitamisel dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Tuginedes eeltoodule sobib Laiavangu III uuringuruumi liiv kasutamiseks muldkeha töökihis, dreenkihis ja tee katendi dreenkihis. Pinnase filtratsioon on seotud nii materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldusega kui ka pinnase tihenemisega, Lõimisteguri kvaliteedinäitaja mängib olulist rolli materjali tihene- misel teedeehituses. Lõimistegur näitab pinnase koostise lõimise ebaühtlust – mida suurem on Cu, seda ebaühtlasem pinnas. Plokkide keskmiste näitajate järgi on lõimistegur Cu 82,5 (ehk tegu on väga ebaühtlase terakoostisega materjaliga, kuna Cu > 3). Lisaks tehti proovidest K-1-1 ja K-8-1 orgaanikasisalduse määramine, mille tulemusel leiti, et pinnasekihi pealmine punakaspruun liiv sisaldab orgaanikat ja ei sobi maavaraks ning tuleb arvata katendi hulka. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Laiavangu III uuringuruumi mäenduslikud tingimused on head. Uuringuruumi teenindusalast ~40 m põhjas asub kõrvalmaantee nr 18116 Erastvere - Sillaotsa, mida saab kasutada materjali transportimiseks metsatee kaudu (Hullunaisõ ringtee nr 2850220). Laiavangu III uuringuruumis on katendi keskmine paksus varu arvutuse järgi 1 m. Moodustatud veepealse ploki 13 aT keskmine paksus on 2,6 m, veealuse aktiivse tarbevaru ploki 14 aT keskmine paksus on 7,0 m ja passiivse tarbevaru paksus 3,1 m. Veepealse ja veealuse varu piiriks on keskmine uuringuaegne põhjavee taseme abs kõrgus 112,7 m. Veepealset maavara kaevandatakse pöördkopp-ekskavaatoriga või frontaallaaduriga, Kaevis tõstetakse mobiilsesse purustussõlme või laetakse otse kalluritele ja transpordi- takse karjäärist välja. Veealust varu saab väljata ilma põhjavee taset kunstlikult alandamata kas pika noolega pöördkopp-ekskavaatoriga, mis tõstab materjali veekogu kaldale nõrguma, või pinnasepump-süvendajaga. Pinnasepumbast suunatakse kaevis edasi settekaarti, kust vesi nõrgub tagasi veekokku. Kaevandamisel ja pärast kaevandamist peab säilima ümbritsev veerežiim. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjäär korrastada. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Laiavangu III uuringuruumis on vajaliku veesamba kõrgus 2 m tagatud, et korrastada karjäär pärast maavara varu ammendamist veekoguks. Veealuse aktiivse tarbevaru ploki 14 aT paksus on 7,0 m. Tulevase veekogu abs tase tõuseb tõenäoliselt ligilähedale kaevandamiseelsele tasemele, mis on 112,7 m. Karjääri avamisel suureneb paratamatult ümberkaudsete teede liikluskoormus. Vajadusel reguleerib vald kevadistel vihmaperioodidel teede liikluskoormust massi-piirangutega. Kaevandusmasinate tekitatud müra tugevus ei ületa ümberkaudsetel põldudel töötavate traktorite ja kombainide tekitatud müra. Häiring, mis võib tekkida vihmavaestel perioodidel, on ülemäärane tolm. Probleem on lahendatav karjääri sissesõidutee ning toodangu niisutamisega. Uuringuruumis puuduvad kaitsealused piirangud. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 7. VARU ARVUTUS Maavara varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000 (graafiline lisa 1/2), 2021. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ja laboratoorsete analüüside tulemused ning 1976. a, 1982. a ja 2014. a uuringute puuraukude (PA-1...PA-3, PA-50...PA-54, PA-659 ja PA-666) andmed. Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati maapinna, katendi lamami, kasuliku kihi lamami ning uuringuaegse keskmise veetaseme mudelid. Veepealse ja veealuse varu piiriks on keskmine uuringuaegne põhjavee taseme abs kõrgus 112,7 m. Mudelite põhjal arvutati uuringuruumis ning moodustatud plokkide piires lasuva kasuliku kihi ning katendi maht. Uuringuruumi ning selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud tekstilisas 11 ning varu arvutuse tulemused tekstilisas 10. Geoloogilise uuringu tulemusena moodustati kolm maavaravaru plokki: - veepealne plokk 13 aT (pindala 4,34 ha) ülalpool abs kõrgust 112,7 m; - veealune plokk 14 aT (pindala 4,34 ha) kuni 7 m sügavuseni abs kõrgusest 112,7 m; - veealune plokk 15 pT (pindala 4,05 ha) ploki 14 aT lamamis. Aktiivse tarbevaru lamami määramisel on aluseks võetud uuringu tellija võimekus põhjavee taset alandamata veealust varu kaevandada, s.o kuni 7 m allpool abs kõrgus 112,7 m. Sellest tulenevalt on aktiivse tarbevaru plokkide 13 ja 14 lamamisse moodustatud passiivne tarbevaru plokk 15 pT, mille osas esialgu maavara kaevandamisluba ei taotleta. Varu arvutuse tulemused Laiavangu III uuringuruumis plokkide lõikes on toodud tabelis 7.1. Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks ja arvele võtmiseks plokkide 13 aT, 14 aT ja 15 pT varu kogused ja pindalad Laiavangu kruusamaardla (registrikaart 723) koosseisus. Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse tulemused seisuga 01.05.2021. a Plokk 13 aT 14 aT 15 pT Maavara Ehitusliiv Ehitusliiv Ehitusliiv Pindala, ha 4,34 4,34 4,05 Katendi maht, tuh m3 43 - - Katendi keskmine paksus, m 1,0 - - Maavaravaru kogus, tuh m3 114 302 136 Kasuliku kihi keskmine paksus, m 2,6 7,0 3,1 aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru Uuringu tulemusena moodustatud plokid 13 aT, 14 aT ja 15 pT kattuvad keskkonna- registris arvel olevate plokkidega 2 P ja 3 aR. Seoses uute plokkide moodustamisega väheneb ploki 2 P pindala 1,61 ha ja maht 183 tuh m3 võrra ning ploki 3 aR pindala 2,47 ha ja maht 336 tuh m3 võrra. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 8. KOKKUVÕTE Laiavangu III uuringuruumi (pindala 4,34 ha) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/332983 alusel, mille eesmärk oli täpsustada maavara levikut, kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti. Laiavangu III uuringuruum asub Kanepi vallas, Põlva maakonnas riigile kuuluval maaüksusel Erastvere metskond 51 (28501:003:0814). Uuringu tulemusena soovitatakse Laiavangu III uuringuruumis võtta arvele varu kogused järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal: - plokk 13 aT (pindala 4,34 ha) veepealne ehitusliiva aktiivne tarbevaru 114 tuh m3 (ülalpool abs kõrgust 112,7 m); - plokk 14 aT (pindala 4,34 ha) veealune ehitusliiva aktiivne tarbevaru 302 tuh m3 (kuni 7 m sügavuseni abs kõrgusest 112,7 m); - plokk 15 pT (pindala 4,05 ha) veealune ehitusliiva passiivne tarbevaru 136 tuh m3 (ploki 14 aT lamamis). Uuringu tulemusena moodustatud plokid 13 aT, 14 aT ja 15 pT kattuvad keskkonna- registris arvel olevate plokkidega 2 P ja 3 aR. Seoses uute plokkide moodustamisega väheneb ploki 2 P pindala 1,61 ha ja maht 183 tuh m3 võrra ning ploki 3 aR pindala 2,47 ha ja maht 336 tuh m3 võrra. Eeltoodud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.05.2021. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maardlate nimistusse Laiavangu kruusamaardla registrikaarti (nr 0723) viia sisse vastavad muudatused. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barankina, I. 1976. Aruanne kruusliiva otsingust ja uuringust Võru ja Põlva rajoonis. NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3394. 2. Eichenbaum, A. 1982. Lõuna-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne, Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3933. 3. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. 4. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. 5. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 6. Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. OÜ Maavarauuringud. Tallinn, 2018. 7. Kukk, M. ja Erman, K. 2014. Aruanne Laiavangu kruusamaardla Laiavangu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 23.07.2013. a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8552. 8. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ 9. Maardla registrikaart nr 723, Laiavangu. Keskkonnaregistri maardlate nimistu. Keskkonnaregistri ID: MRD 0000691. 10. Majandus- ja taristuministri 03.08.2018. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 11. Nirgi, T. 2020. Seletuskiri maavaravaru arvele võtmiseks Laiavangu maardlas Laiavangu II kruusakarjääri lamamis. OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 20192. EGF 9412.  PA-666 Puuraugu nr 116,56 Suudme abs kõrgus, m 1,0 Läbilõige II-II' Pr. 1315 3,0 Sügavus maapinnast, m N S Veetaseme abs kõrgus, m vt. 111,06 m m m Mõõtmise kuupäev 1974 Proovi number, * - GOST sõelad 26.05.2005 118 118 Pr. 1316* määrus nr 44 K-5 Erastvere metskond 51 7,0 115,87 28501:003:0814 Plokk 3 aR Kr. 1,1 Kruusa sisaldus, % (>5 mm) St. 7,9 okk 8 aT Savi- ja tolmusisaldus, % (<0,05 mm) 116 K-5-1 116 TL 0,5 Kr. 0,0 PA-52 113,81 EL - ehitusliiv (määrus 52 § 48, lõige 7) 0,8 St. 16,0 Pr. 1317* TL - täiteliiv (määrus 52 § 48, lõige 7) 114 TL 114 Plokk 13 aT Kr. 27,7 St. 0,7 11,0 Proovitud intervall, m vt. 112,57 m 1,0 07.04.2021 Pr. 9 EL Pl 112 112 4,0 1: 3 Puuraugu sügavus, m 13,5 110 vt. 109,81 m 110 K-5-2 okk 12 aT 17.08.1982 Kr. 31,0 4,0 Pr. 10 St. 1,3 Plokk 14 aT 3 1: 108 108 EL 106 Pr. 11* 106 K-1 Kaevandi nr 7,0 Kr. 37,4 116,89 Suudme abs kõrgus, m St. 1,8 Pl 0,4 K-1-1 104 EL 104 Sügavus maapinnast, m 1,0 Kr. 0,0 Proovi number EVS sõelad 10.0 St. 4,4 17.12.2018 määrus nr 52 Plokk 15 pT Pr. 12* 102 102 EL Kr. 49,2 Kruusa sisaldus, % (>31,5 mm) St. 2,4 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 112,59 m Savi- ja tolmusisaldus, % (<0,063 mm) EL Mõõtmise kuupäev 07.04.2021 100 13,0 100 EL - ehitusliiv Kaevandi sügavus, m 5,0 TL - täiteliiv 98 98 16,0 Proovitud intervall, m 96 96 Läbilõige III-III' W E m Erastvere metskond 51 m PA-666 K-2 PA-53 118 116,56 116,75 116,36 K-6 28501:003:0814 118 115,83 K-2-1 116 0,4 K-6-1 116 1,0 Kr. 0,0 1,0 PA-50 0,9 0.5 Kr. 0,7 Pr. 1315 St. 5,5 113,66 0.7 7 St. 8,5 Plokk 13 aT 1, TL 114 3,0 Plokk 13 aT 114 TL 1: 3,0 vt. 112,75 m vt. 112,63 m 07.04.2021 vt. 112,36 m Pr. 13* 1,0 07.04.2021 112 4,0 17.08.1982 112 vt. 111,06 m Kr. 80,6 Pr. 1 Pr. 1316* 1974 St. 1,2 4.0 K-6-2 1: Kr. 1,1 6,0 EL Kr. 6,7 3 110 7.0 St. 2,1 vt. 109,66 m 3.0 110 3 St. 7,9 1: 17.08.1982 K-2-2 EL TL Pr. 14* Plokk 14 aT Pr. 2* Kr. 27,4 Kr. 44,1 Kr. 47,9 108 St. 1,2 Plokk 14 aT 108 Pr. 1317* 9,0 St. 1,8 St. 5,5 Kr. 27,7 EL EL EL 6,0 106 St. 0,7 Plokk 3 aR 106 11.0 EL Pr. 15* Pr. 3* 12,0 Kr. 34,2 Kr. 21,4 104 St. 1,0 9,0 St. 1,5 104 13,5 EL Plokk 15 pT EL 102 102 Plokk 2 P 15,0 Pr. 16* Pr. 4* Kr. 37,7 12,0 Kr. 24,5 100 St. 2,4 St. 2,9 100 16,5 EL EL 98 15,0 98 Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Mäeeraldise piir 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud aruande "Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo Mäeeraldise teenindusmaa piir Katendipuistang STEIGER, töö nr 21/3369). Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 4. Plokk 13 aT lamami abs kõrgus on 112,7 m; Külgneva mäeeraldise piir Katend Plokk 14 aT lamami abs kõrgus on 105,7 m. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT- passiivne tarbevaru, Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu aR - aktiivne reservvaru, P- prognoosvaru) Kruusakas liiv (>31,5 mm osakesi on üle 10%) Pühajõe Laiavangu III liivakarjäär Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Geoloogilised läbilõiked 28501:003:0010 Põlva maakond, Kanepi vald Keskmine uuringuaegne veetase ja keskmine veetase / Keskmise- kuni jämedateraline liiv maavara ammendamisel (abs. 112,70 m) Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Aigren OÜ Nõlva hoidetervik (veepealne nõlvus 1:1,7, veealune nõlvus 1:3) Võru maakond, Võru linn, Räpina mnt 22b, 65606 Liivsavimoreen H 1 : 1 000 [email protected] Mõõtkava V 1: 200 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 07.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4118 /allkirjastatud digitaalselt/  1 Erastvere metskond 51 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2013. a kaevand (EGF 8552) 28501:003:0814 11 1' 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 2013. a puurauk (EGF 8552) Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1982. a puurauk (EGF 3933) Külgneva mäeeraldise piir Looduskaitseline kitsendus 1976. a puurauk (EGF 3394) Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 2021. a kaevand pT - passiivne tarbevaru, P - prognoosvaru) Metsa kõlvik (1,23 ha) PA-50 Kaevand-puuraugu nr Maardla piir (asendiplaanil) 1,0 Katendi paksus, m 113,66 Suudme abs kõrgus, m 13,0 Kasuliku kihi paksus, m 99,66 Lamami abs kõrgus, m K-3 Kaevandi nr 0,9 Katendi paksus, m 116,05 Suudme abs kõrgus, m 3,5 Kasuliku kihi paksus, m 111,65 Lamami abs kõrgus, m 47 N 116.72 6. 11 49 2. 116. 11 65 113. 11 112. 112. Plokk 8 aT 3. 116. Pühajõe 37 42 112. 41 32 45 59 2. 28501:003:0010 11 Laiavangu II kruusakarjäär 48 Plokk 12 aT 9 .6 5 1 1 116.58 113. 114. 112.46 112.51 112.48 112. 50 1124 .7 112.49 112.48 1 112.46 112.46 98 5 04 5 .0 1' 11 112 6. 5' Kaardileht nr 5423 Kanepi 24 116.83 116.69 116.04 117.03 116.19 117.11 116.96 108 115.96 116. K-5 K-4 0,8 28 106.94 1,4 115,87 106.44 117,03 3,2+ 112.20 115.64 K-1 2,9+ 111,87- 109 1,0 105.70 105.70 112,73- 105.70 116,89 4,0+ 105.70 111,89- 105.70 107.35 110 116.43 105.70 115.45 105.70 112.91 115.38 111 105.70 105.70 108.43 115.73 Veekogu, 4,06 ha keskmine abs veetase 112,7 m PA-50 112 110.62 112.67 1,0 106.85 115.41 113,66 13,0 99,66 116. 114.95 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 88 113.02 105.70 107.56 105.70 105.70 105.70 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 116.98 105.70 115.42 114 105.70 113 5 1 Nr X Y Nr X Y 105.70 1 116.83 107.60 111.62 114.22 107 1 6 428 493,57 662 629,19 1' 6 428 493,59 662 649,43 108 109 110 Plokk 2 P Plokk 15 pT 106 113 K-6 115 116 111 112 105.70 0,7 2 6 428 359,34 662 608,67 2' 6 428 343,47 662 626,48 105.70 115,83 3,3+ 111.96 111,83- 3 6 428 299,93 662 391,20 3' 6 428 279,99 662 394,09 105.70 114.69 111.94 4 107.48 11 4 6 428 299,60 662 375,81 4' 6 428 279,46 662 369,55 116.70 PA-53 K-2 1,0 105.70 116,36 113.36 5 6 428 493,24 662 340,06 5' 6 428 493,23 662 334,52 116,75 14,0 107.01 101,36 112,75- 105.70 PA-666 0,9 1,0 105.70 110.31 113.40 Pindala 4,34 ha Pindala 5,29 ha 116,56 3,1+ 105.70 K-8 10,0 0,7 105,56 109.49 116,55 116. 3,3+ 112,55- 105.70 113.55 59 116.56 105.70 111.18 113.52 105.70 113.49 105.70 105.70 116.74 105.70 105.70 113.41 108.43 1 106 07 PA-52 108.23 108 113,81 110.10 112.70 Plokk 3 aR 113.49 106.54 109 98,81 1,0 116.41 K-7 11 109.36 0 1,5 14,0 112.80 114,16 10 1,5+ 6 107.92 111,16- 105.70 105.70 106.85 2 113.59 108.04 110.78 106.17 1 111 13 114.21 1 K-9 12 1 Märkused: 113.64 115,48 1,0 114 15 114.29 2' 3,0+ 116. 10 108.05 7 110.56 111,48- 5 113.39 11 114.51 116.10 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 40 110.91 106.35 108 114.93 107.01 109 113.31 113.48 114.38 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 111 111.06 110.46 108.18 110 115.31 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 114.50 113.43 110.96 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 11 2 Metsa kõlvik, 1,23 ha K-3 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); 0,9 112.70 113.76 116.34 116,05 11 115.41 4 3,5+ 3 1 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.12.2020); 111,65- 115.39 114.27 1 114 114.02 115 114.68 PA-54 - Keskkonnaregistri Laiavangu kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 1,0 115.43 114.62 115,87 14,0 (seisuga 12.08.2022); 4 100,87 115.48 114.88 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 662 300 662 400 662 500 662 600 3 115.72 115.65 115.24 115. 116.07 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 87 115.42 Erastvere metskond 51 28501:003:0814 Laiavangu III liivakarjäär 4' 3' 115.62 Korrastatud ala plaan Põlva maakond, Kanepi vald 115.76 115.79 / 115. 82 115.95 Loa omanik Joonis nr 3 / 3 Aigren OÜ Võru maakond, Võru linn, Räpina mnt 22b, 65606 0 50 100 m H 1 : 1 000 [email protected] Mõõtkava V 1: 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 07.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4118 /allkirjastatud digitaalselt/  1 Erastvere metskond 51 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2013. a kaevand (EGF 8552) 28501:003:0814 I I' Geoloogilise läbilõike joon 1' 2013. a puurauk (EGF 8552) Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 115 Maapinna samakõrgusjoon, m 1982. a puurauk (EGF 3933) Veetaseme abs. kõrgus, Külgneva mäeeraldise piir 109,66 17.08.1982 mõõdistamise kuupäev 1976. a puurauk (EGF 3394) Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Looduskaitseline kitsendus 2021. a kaevand pT - passiivne tarbevaru, P - prognoosvaru) PA-50 Kaevand-puuraugu nr Nõlva hoideterviku alumine piir 1,0 Katendi paksus, m 113,66 Suudme abs kõrgus, m 13,0 Kasuliku kihi paksus, m 99,66 Maardla piir (asendiplaanil) Lamami abs kõrgus, m K-3 Kaevandi nr 0,9 Katendi paksus, m 116,05 Suudme abs kõrgus, m 3,5 Kasuliku kihi paksus, m 111,65 Lamami abs kõrgus, m 47 N 116.72 6. 11 49 2. 116. 11 65 113. 11 112. 112. 3. 116. Pühajõe Plokk 8 aT 37 42 112. 41 32 45 59 2. 28501:003:0010 11 Laiavangu II kruusakarjäär 48 Plokk 12 aT 9 .6 5 1 1 116.58 113. 114. 112.46 112.48 112 I 112.51 . 50 1124 .7 112.49 112.48 1 112.46 112.46 98 5 04 1' I 5 .0 11 112 6. 5' Kaardileht nr 5423 Kanepi 24 116.83 116.69 116 116.04 117.03 116.19 117.11 116.96 115.96 116. 117.03 116.92 17 K-5 K-4 1 0,8 28 1,4 116.64 115,87 115.87 117,03 117.03 3,2+ 115.64 K-1 112,59 117.07 2,9+ 117.02 111,87- 1,0 07.04.2021 112,73- 116,89 116.89 117.09 Vare 4,0+ 112,57 111,89- 116.43 07.04.2021 115.45 113,03 116.82 115.93 Plokk 13 aT 07.04.2021 117.10 116.90 115.38 117.14 11 7 Plokk 14 aT 117.06 115.73 116.31 PA-50 1,0 I I' I 117.07 115.41 113,66 117.13 115.83 13,0 116.88 116.83 99,66 116. 117.13 116.54 114.95 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 88 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 116.98 115.42 109,66 7 11 117.24 115.81 112,63 17.08.1982 115.60 5 1 116.83 Plokk 13 aT 117.01 116.75 07.04.2021 1 Nr X Y Nr X Y 114.22 Plokk 14 aT 116.74 1 6 428 493,57 662 629,19 1' 6 428 493,59 662 649,43 Plokk 2 P K-6 0,7 2 6 428 359,34 662 608,67 2' 6 428 343,47 662 626,48 117.01 Plokk 15 pT 116.48 115,83 115.83 3,3+ 115.49 112,36 111,83- 3 6 428 299,93 662 391,20 3' 6 428 279,99 662 394,09 17.08.1982 114.69 4 112,75 116.93 116.92 114.50 11 4 6 428 299,60 662 375,81 4' 6 428 279,46 662 369,55 116.70 PA-53 K-2 07.04.2021 1,0 116.59 116.57 116,36 113.36 5 6 428 493,24 662 340,06 5' 6 428 493,23 662 334,52 116,75 14,0 115.17 101,36 112,75- PA-666 0,9 1,0 113.40 Pindala 4,34 ha Pindala 5,29 ha 6 116.75 116.25 116,56 K-8 11 3,1+ I II 105,56 10,0 116.75 116,55 0,7 116.55 115.57 116. 3,3+ 112,55- 113.55 59 116.56 111,06 115.61 113.52 1974 114.31 112,95 116.02 116.78 07.04.2021 114.55 116.53 116.74 113.41 115.11 112,36 PA-52 Märkused: 113.68 07.04.2021 109,81 113,81 17.08.1982 Plokk 3 aR 113.49 116.43 116.23 98,81 1,0 116.41 K-7 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 116.51 115.86 115.36 1,5 14,0 114,16 114.16 1,5+ 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 111,16- 112,48 07.04.2021 2 113.59 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.04.2021. a. 116.26 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. I 115.90 114.21 I' K-9 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 115,48 1,0 115.48 5 2' 11 114.29 116.49 3,0+ - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); 116. 111,48- 113.39 116.10 40 116.11 115.90 114.93 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.12.2020); 6 113.48 114.38 - Keskkonnaregistri Laiavangu kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 112,95 11 07.04.2021 115.31 114.50 (seisuga 12.08.2022); 113.43 - "Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne" K-3 0,9 113.76 topograafilise ja varu arvutamise plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9527). 116.34 116,05 116.05 115.41 4 3,5+ 1 111,65- 115.39 114.27 1 6. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 105,70 m. PA-54 1,0 115.43 114.62 7. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiripunktide 1 ja 5 vahelises lõigus 115,87 14,0 mäeeraldise piiriga. 4 100,87 115.48 114.88 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 662 300 662 400 662 500 662 600 115.72 3 115.65 115.24 115. 111,87 116.07 17.08.1982 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 87 115.42 Erastvere metskond 51 28501:003:0814 Laiavangu III liivakarjäär 4' 3' 115.62 Mäeeraldise plaan Põlva maakond, Kanepi vald 115.76 115.79 / 115. 82 115.95 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 Aigren OÜ Võru maakond, Võru linn, Räpina mnt 22b, 65606 0 50 100 m H 1 : 1 000 [email protected] Mõõtkava V 1: 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 07.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4118 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Aigren OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda kvaliteetse ehitusliivaga. Laiavangu kruusamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud piirkond – maardlas on avatud kolm karjääri ning oluline on märkida, et Laiavangu III liivakarjääris kaevandamisega ei liiguta lähemale piirkonna elamutele ning seeläbi ei muutu häiring kohalikele elanikele. Põlva maakonda ja Laiavangu III liivakarjääri lähipiirkonda on lähiaastateks planeeritud mitmeid tee-ehituse objekte, mis suurendavad piirkonna ehitusmaavarade nõudlust. Rõngu- Otepää-Kanepi teel on ettenähtud taastusremont 2,5 km pikkuses lõigus Kanepi poolses lõigus, Erastvere-Sillaotsa tee säilitusremont 1,6 km pikkuses lõigus ning Kanepi-Varbuse tee säilitusremont 1,4 km pikkuses lõigus. Keskkonnaamet on varasemalt kaevandamislubade menetlemisel märkinud, et „riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega“ (Tammiste liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 18.06.2019. a korraldus nr 1 3/19/1224, Kuusalu liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 13.06.2018. a korraldus nr 1 3/18/1629 jt). Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist tarbimiskohta. Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale (siinjuhul tee-ehitusobjektile) kõige lähemal. Laiavangu III liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada lähipiirkonna teedeehituses ning -korrashoiul. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Laiavangu III liivakarjäär asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas riigile kuuluval Erastvere metskond 51 kinnistul (katastritunnusega 28501:003:0814). Taotletav mäeeraldis asub kinnistu kirdeosas. Laiavangu III liivakarjääri katab peamiselt mändidest koosnev mets. Maapind langeb kagu suunas ja absoluutkõrgused jäävad vahemikku 113,5 - 117,2 m. Taotletavale Laiavangu III liivakarjäärile on ligipääs mööda metsateed nr 2850220 Hullunaisõ ringtee. Taotletavast alast ~40 m põhjas asub kõrvalmaantee nr 18116 Erastvere - Sillaotsa, mis suundub maanteele nr 25183 Antsla - Kanepi. Erastvere - Sillaotsa teele on määratud tee teljest 30 m laiune kaitsevöönd. Minimaalselt ~85 m põhjas teisel pool maanteed asub Elektrilevi OÜ maakaabelliin VIDRIKE:KAN (tunnus KKL4928012) ja loodes maakaabelliin 121557LK (tunnus MKL217259567). Maakaabelliinid suunduvad Pühajõe: (Kanepi) alajaama (tunnus M217242570). Laiavangu III liivakarjäärist ~130 m lõunas asub Elektrilevi OÜ 1 - 20 kV pingega VIDRIKE:KAN (väline tunnus K4928012) elektriõhuliin. Taotletavast Laiavangu III liivakarjäärist põhja, ida ja lõuna suunas ~300 - 400 m asub Võhandu jõe (tunnus VEE1003000) kalda piiranguvöönd. Alast 400 m kaugusele lääne- ja põhjapoole jääb maaparandussüsteem PÜHAJÕE (tunnus 2100300060010001). Laiavangu III liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikadega. Mäeeraldise teenindusalast läände jääb II kategooria loomaliigi kanakull (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9120509). Lähimad elamud asuvad ~0,5 km põhjas kinnistul Pühajõe (katastritunnusega 28501:003:0011) ja ~0,6 km idas kinnistul Laiavango (katastritunnusega 28501:003:0780) kinnistutel. Kaevandamisel Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldisel ei liiguta piirkonna elamutele mäetöödega lähemale, kui juba kehtivate lubadega antud mäeeraldised. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogiline uuring taotletava Laiavangu III liivakarjääri alal teostati 2021. aastal ning selle tulemused on esitatud aruandes „Laiavangu kruusamaardla Laiavangu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2021)“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9527). Laiavangu kruusamaardla asub Võhandu jõe maetud ürgoru kohal, kergelt lainja reljeefiga sanduritasandikul. Kvaternaarses pinnakattes levivad ühtlase koostisega liustikujõelised setted, mis on esindatud geoloogilise läbilõike ülemises osas veeriselise kruusaga ja sügavamal liivaga. Maapinna reljeefi langus on kagusuunaline. Laiavangu III liivakarjääri katendiks on punakaspruun peeneteraline liiv üksikute veeristega, millel lasub kasvujuurtega mullakiht. Orgaanikarikkast liivast ja kasvukihiga mullast koosneva katendi paksus on rajatud kaevandite andmetel 0,7 - 1,5 m (keskmine 1,0 m). Kasuliku kihi moodustab pruunikashall liustikujõeline kruusane liiv. Mäeeraldise põhjaosas on tard- ja lubjakivi veerised suuremad, 10 cm läbimõõduga veeriste hulk on 10%. Lõuna suunas suureneb 5 cm läbimõõduga veeriste hulk. Kasuliku kihi paksus Laiavangu III liivakarjääris varieerub vahemikus 5,4 - 11,0 m (keskmine 9,6 m) puuraukude andmetel. Taotletava mäeeraldise lamamiks on abs kõrgus 105,70, mis on plokk 14 aT lamamiks. Tabel 3.1 Laiavangu III liivakarjääri kasuliku kihi põhinäitajad Näitaja Plokk 13 aT Plokk 14 aT Kruusa sisaldus (fraktsioon 6,7 - 37,8 (keskmine 18,8) keskmine 0,4 >31,5 mm), % Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 60,9 - 91,2 (keskmine keskmine 99,6 % 79,4) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,2 - 2,8 (keskmine 1,8) keskmine 3,2 (<0,063 mm), % Liiva filtratsioon, m/ööp 4,2 - 16,7 - Laiavangu III liivakarjääri liiva filtratsioonimoodul on kahe koondproovi (K-4-1/K-6-1/K-9-1 ja K-1-2/K-9-2) põhjal 4,2 ja 16,7 m/ööp. Vastavalt majandus- ja taristuministri määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 9 punktis 10 toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning vastavalt sama määruse § 11 punktis 6 toodule peab tee katendi ehitamisel dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Tuginedes eeltoodule sobib Laiavangu III liivakarjääri liiv kasutamiseks muldkeha töökihis, dreenkihis ja tee katendi dreenkihis. Alal geoloogilise uuringu käigus mõõdetud veetasemete sügavused olid maapinnast 3,0 - 4,3 meetri vahemikus, absoluutkõrgustel 112,36 - 113,03 m (keskmine 112,7 m). Keskmine veetase 112,70 m on plokkide 13 aT ja 14 aT vahepiiriks ning ka eeldatav veetase peale maavara ammendamist tekkivas veekogus. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,29 ha, sh mäeeraldise pindala 4,34 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Laiavangu kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokke 13 ja 14. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadele tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Laiavangu III liivakarjääris on veepealses osas materjali püsivaks nõlvuseks arvestatud nõlvus 1 : 1,7 ning veealuses osas nõlvus 1 : 3. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Laiavangu III liivakarjääris (seisuga 01.05.2021. a) Taotletav Kaevandatav Hõlmatud Varu Plokk tarbevaru, Kadu, tuh m3 tarbevaru, pindala, ha paiknemine tuh m3 tuh m3 Plokk 13 aT 4,34 Veepealne 114 4 110 Plokk 14 aT 4,34 Veealune 302 59 243 Kokku 416 63 353 Kaevandamisluba Laiavangu III liivakarjääris taotletakse 15 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~25 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Laiavangu III liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Laiavangu III liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on mõõdukas (keskmiselt 1,0 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Laiavangu III liivakarjäärist põhjas kulgeb Erastvere-Sillaotsa tee (18116), millelt lähtub metsatee nr 2850220 Hullunaisõ ringtee, mida saab kasutada karjääri teenindamiseks. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Laiavangu III liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 43 tuh m3. Katendi moodustab kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Laiavangu III liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Laiavangu III liivakarjääris veetaset. Veealuse varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Laiavangu III liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Maavara kaevandamisel Laiavangu III liivakarjääris veetaset ei alandata. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest infiltreeruvast põhjaveest. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi lamamiks olevad setted käituvad filtrina. Reostusoht võib tekkida kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained, mis võivad infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene. Mõju välisõhule Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähimad elamud taotletavast Laiavangu III liivakarjäärist jäävad minimaalselt 500 m kaugusele ja elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Laiavangu III liivakarjäärile lähimate elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB. Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et lähimate elamute ja taotletava Laiavangu III liivakarjääri vahele jäävad juba kehtivate kaevandamislubadega teised Laivangu kruusamaardlas töötavad karjäärid, siis ei ole põhjust eeldada, et Laiavangu III liivakarjääris kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~25 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,025 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Kaevandamisjäätmed Laiavangu III liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Tulenevalt kaevandatava varu paiknemisest valdavalt veetasemest allpool, siis planeerib Aigren OÜ Laiavangu III liivakarjääri peale varu ammendamist korrastada veekoguks. Alale kujuneva veekogu pindala on 4,06 ha ning keskmine sügavus 7 m (graafiline lisa 3/3) Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Laiavangu III liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 16 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Meelis Kibena / allkirjastatud digitaalselt / Aigren OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 14.09.2022. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 02.12.2022 nr DM-121619-11 Riigi huvi väljaselgitamine Laiavangu III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses Aigren OÜ (registrikood 10853367, aadress Räpina mnt 22b, Võru linn, Võru maakond) on esitanud Keskkonnaametile Laiavangu III liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 26.09.2022 numbriga DM-121619-1). Taotletav mäeeraldis paikneb Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas riigile kuuluval Erastvere metskond 51 kinnistul (katastritunnusega 28501:003:0814). Kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 4,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,29 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv (aktiivne tarbevaru 416 tuh m³ ja kaevandatav varu 353 tuh m³). Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus ning -korrashoid. Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 25 tuh m³. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Maapõueseaduse § 55 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamise keskkonnalubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Seisuga 01.12.2022 jääb taotletava Laiavangu III liivakarjääri laienduse teeninduspiirkonda 96 mäeeraldist, mille kaevandatava ehitusliiva jääkvaru kogus on ligikaudu 26126 tuh m3 (2005. a määruse nr 44 alusel arvele võetud 22338 tuh m3 ja 2018. a määruse nr 52 alusel arvele võetud 3788 tuh m3) ning seega on varustuskindlus ehitusliiva osas tagatud enam kui 10 aastaks. Aigren OÜ on mäeeraldise laienduse vajadust põhjendanud taotluses järgmiselt: Laiavangu kruusamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud piirkond – maardlas on avatud kolm karjääri ning oluline on märkida, et Laiavangu III liivakarjääris kaevandamisega ei liiguta lähemale piirkonna elamutele ning seeläbi ei muutu häiring kohalikele elanikele. Põlva maakonda ja Laiavangu III liivakarjääri lähipiirkonda on lähiaastateks planeeritud mitmeid tee-ehituse objekte, mis suurendavad piirkonna ehitusmaavarade nõudlust. Rõngu- Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Otepää-Kanepi teel on ettenähtud taastusremont 2,5 km pikkuses lõigus Kanepi poolses lõigus, Erastvere-Sillaotsa tee säilitusremont 1,6 km pikkuses lõigus ning Kanepi-Varbuse tee säilitusremont 1,4 km pikkuses lõigus. Keskkonnaamet on varasemalt kaevandamislubade menetlemisel märkinud, et „riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega“ (Tammiste liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 18.06.2019. a korraldus nr 1 3/19/1224, Kuusalu liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 13.06.2018. a korraldus nr 1 3/18/1629 jt). Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist tarbimiskohta. Laiavangu III liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada lähipiirkonna teedeehituses ning -korrashoiul. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Laiavangu III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse osas. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Laiavangu III liivakarjääri laiendus. Palume esitada seisukoht hiljemalt kuupäevaks 02.01.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1014749 Teadmiseks: OÜ Aigren Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] 2(2)