Eesti Õliühingu pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister Riina Sikkut e-post: [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon Esimees Aivar Kokk e-post: [email protected] Koopia: [email protected] [email protected] 01.12.2022 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu pöördumine seoses Vedelkütuse seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud kütuse müüjale kohaldatava taastuveesmärgiga Eesti kütusesektorit esindav MTÜ Eesti Õliühing leiab, et hetkel ei ole Vedelkütuse seaduse (VKS) § 21 lõikes 1 kütuse müüjale kohaldatava „taastuvenergiakohustuse“1 mittetäitmise ja selle tagajärgede osas piisavalt selgust. Tegu on küsimusega, mis mõjutab märkimisväärselt kütuseturu konkurentsisituatsiooni ning potentsiaalselt Eesti riigi kliima- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmist. Seetõttu teeb kütusesektori esindusorganisatsioon ettepaneku muuta VKSi nii, et turuosalistel tekiks selgus § 21 lõikes 1 sätestatud eesmärgi mittetäitmisel rakendatavate sanktsioonide osas 2. Kõne all olev kütuse müüjatele kohaldatav kohustus tuleneb Euroopa Liidu Taastuvenergia Direktiivis (RED) liikmesriikidele sätestatud transpordisektori minimaalsest taastuvenergiaeesmärgist, mida Eesti on rakendamas läbi VKSi. Sellest tulenevalt on antud kohustuse täitmise suhtes arvestatav avalik huvi ning samas on ka turuosalistel konkurentsisituatsioonist tulenevalt õigustatud soov teada, kas ja kuidas toimub siseriiklikult antud kohustuse täitmine ning millised on mittetäitmise tagajärjed. Seetõttu on Eesti Õliühing seisukohal, et riik peaks märgatavalt suurendama vastavate õigusreeglite konkreetsust, samuti 1 Lihtsuse mõttes kasutab käesolev dokument mõistet „taastuvenergiakohustus“, et väljendada viidatud paragrahvis sätestatud „tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaalu“ kohustust. 2 Kuigi ka Atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS) on sätestatud kütusetarnijatele sarnane kohustus kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamiseks, siis selle täitmiseks saab kasutada mh töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvoote. Seega tuleks AÕKS-i võimaliku muutmise vajadust hinnata eraldi ja käesolev ettepanek seda ei käsitle. kohustuse täitmise nö seisu osas läbipaistvust ja kommunikatsiooni avalikkuse ning turuosalistega kõne all olevas küsimuses. Teeme ettepanekud muuta VKSis järgnevaid raampõhimõtteid: 1. VKS § 21 lg-st 1 tuleneva taastuvenergiakohustuse mittetäitmisel rakenduv ja § 331 lg-s 2 sätestatud trahv peaks olema selgelt ning ühemõtteliselt seotud kohustuse mittetäitmise ulatusega ja proportsioonis rikkuja arvatava majandusliku tuluga. Hetkel näeb § 331 lõige 2 ette taastuvenergiakohustuse rikkumise eest trahvisummat juriidilisele isikule kuni 10 000 000 eurot. Märgime, et teatud juhtudel võib rikkumisest saadav majanduslik tulu märgatavalt ületada antud maksimaalset trahvisummat, mistõttu ei suuda hetkel VKS tagada seaduse täielikku järgimist. Kuigi riigi esindajad on indikeerinud ka teiste võimalike, kuid senini mitterakendatud, meetmete rakendamist rikkumise korral3, siis leiab Eesti Õliühing, et õigusselguse saavutamiseks oleks mõistlik muuta VKSi. Teiselt poolt tekitab praegune seadus ka vajaduse rikkumise põhjalikuks menetluseks ja otsustuskorras konkreetse trahvisumma määramiseks. See kõik tõstab järelevalveasutuse jaoks halduskoormust ja õiguslikke riske sanktsioonide kohaldamisel ning pikendab menetlusele kuluvat aega. Selleks, et mõlemat probleemi adresseerida teeme ettepaneku muuta VKSi § 331 lõiget 2 selliselt, et praeguse üksnes ja ainult „maksimaalse trahvisumma“ asemel oleks rikkumise eest määratav rahaline karistus (trahv) proportsionaalselt seotud rikkumise suuruse ja sellest saadava rikkuja arvatava tuluga juhul, kui rikkuja kõne all olevat kohustust ei täida. § 331 lg 2: „Kui juriidiline isik ei täida käesoleva seaduse §-s 21 lõikes 1 sätestatud biokütuse koguenergia osakaalu nõuet vedelkütuse tarbimisse lubamise osas, arvestatakse trahvisummana 125 eurot iga gigadžauli eest, mis nõudest perioodi lõpuks täitmata jäi“ Selgitus: antud lahendus tingiks selge, läbipaistva ja arusaadava trahvi kujunemise. Samuti väheneb halduskoormus, sest otsustuskorras trahvisumma määramise asemel tekib selleks selge raamistik. Trahvisumma kujunemine: välja pakutud trahvisumma (125 eurot gigadžauli eest) lähtub loogikast, et taastuvenergiakohustuse reaalse täitmise tagamiseks peab selle rikkumise eest rakenduv trahv olema arvestatavalt kõrgem kui rikkumisest saadav majanduslik kasu. Viimase paari aasta jooksul on erinevate vedelate biokütuste kättesaadavus nii globaalselt kui ka Euroopa turupiirkonnas paranenud. Eesti turul on saanud eelistatuks võimaluseks vedelate biokütuste segamisel kasutada parafiinset diislikütust HVO. Rahvusvaheline kütuste- ja teiste kaubatehingutele keskendunud ettevõte S&P Global Platts avaldab oma klientidele igapäevaselt ka Kirde-Euroopa piirkonnas HVO-ga tehtavate müügitehingute indikatiivseid referentshindu. Kuna Eesti kütuseturul toimub toodete hinnastamine just läbi Platts referentshindade, siis on asjakohane võtta see aluseks ka HVO referentshinna puhul, mille indikaatorkoodiks on (HVNWD00). Tabel 1 väljendab viimase 12 kuu Kirde-Euroopa HVO kauplemispäevade sulgemishindu. Kuna Platts raporteerib hindu dollarites, siis lisaks on kasutatud ka Euroopa Keskpanga kodulehelt pärinevaid andmeid USD-EUR vahetuskursi kohta, et viia HVO referentshinnad eurodesse tonni kohta. Kuna VKSi § 21 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmine toimub energiaühikute-põhiselt, siis tuleb arvestada ka HVO energiasisaldust. Lähtudes majandus- ja taristuministri 27.04.2018 määruse nr 21 lisast on diislikütuse arvestuslik energiasisaldus massi kohta 44 MJ/kg kohta ehk 44 GJ/tonni kohta. Seega on viimase 12 kuu jooksul olnud HVO keskmiseks hinnaks 53 eurot gigadžauli kohta, kuid kõige kõrgemaks hinnaks on olnud ka 66 eurot gigadžauli kohta (01.07.2022). Selleks, et trahvimääral oleks distsiplineeriv mõju peaks see olema arvestatavalt kõrgem HVO hinnast. Lähtudes viimase aasta 3 Riigikogu rahanduskomisjoni 18.10.2022 istungil, kus antud teemat käsitleti, väljendasid MKMi ja Keskkonnaameti esindajad võimalusi rakendada ka näiteks ettevõtte tegevusloa peatamist antud rikkumise puhul. keskmisest HVO hinnast ja ka perioodi tipphinnast on Eesti Õliühingu hinnangul optimaalne, kui trahvimääraks on 125 eurot gigadžauli kohta. Tabel 1. HVO hinnad Kirde-Euroopas (HVNWD00). S&P Global Platts Biofuelscan 3100 2900 2700 2334 2500 eurot 2300 2100 HVO 12 kuu 1900 keskmine EUR/tonn 1700 HVO 1500 EUR/tonn 2. VKSi § 21 lõikes 1 nimetatud taastuvenergiakohustuse täitmine peaks toimuma poolaastapõhiselt Selleks, et suurendada läbipaistvust ja tõsta kütusetarnijate taastuvenergiakohustuse täitmise osas järelevalve efektiivsust, tuleks kaasnevalt lühendada kohustuse täitmise perioodi. Veel mõni aasta tagasi oli poolaastapõhine taastuvenergiakohustuse täitmine keeruline, sest sobivaid lahendusi polnud turul piisavalt saadaval. Nüüdseks on nii vedelate- kui ka gaasiliste biokütuste pakkumine turul märgatavalt suurenenud, mistõttu kõigi eelduste kohaselt ei teki enam turuosalistel probleeme lühema ajaperioodi jooksul kohustuse täitmisega. Lisaks adresseerime kaasnevalt teatavaid riskikohti ja probleeme, mis antud küsimusega seotud on: 1. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud kütuse jõudmisest Eesti siseturule Euroopa Liidus kehtiv kaupade vaba liikumine tekitab olukorra, kus teises liikmesriigis vabasse ringlusse lubatud kütus tuleb lubada Eesti turule, kui see järgib siseriiklikult kehtestatud nõudeid müüdavale mootorikütusele. Nii on võimalik näiteks Lätis aktsiisilaost väljastatud kütust importida Eestisse ja tarnida see kas kommertsladudesse või otse tanklatesse ja lõpptarbijani. Selliselt imporditud kütuste eest tuleb tasuda küll aktsiis Eestis4, kuid kütuse müüjale ei kehti antud kütuse puhul VKSi § 21 lõikes 1 nimetatud taastuvenergiakohustus. Hetkel ei näita ei Maksu- ja Tolliameti kütuse müügi ja tarbimisse lubamise andmed kui ka Statistikaameti väliskaubanduse statistika, et antud praktika oleks Eestis laialdaselt kasutusel. Siiski märgime, et riik peab silmas pidama, et kirjeldatud võimalus võib potentsiaalselt leida kasutust selleks, et vältida VKSi taastuvenergiakohustuse täitmist. 4 Teistpidi saab taotleda aga päritoluriigi aktsiisi tagastamist  2. Riik peab märgatavalt parandama läbipaistvust transpordisektori taastuvenergiaeesmärgi täitmise osas ja selle kommunikatsiooni avalikkuse ja turuosalistega VKSi taastuvenergiakohustuse näol on tegemist Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnanormidest tuleneva ja riiklikult kehtestatud kohustusega, mis ühelt poolt mõjutab märgatavalt nii müüdavate mootorikütuste hinda lõpptarbijale kui ka kütuseturu konkurentsisituatsiooni. Sellest tulenevalt on nii avalikkusel kui ka turuosalistel õigustatud huvi informatsiooni osas, mis on seotud antud eesmärgi täitmisega. Seni pole riik aga edastanud informatsiooni selle kohta, et mis mahus ja vahenditega täidetakse Eestis ELi taastuvenergiadirektiivist tulenevaid transpordi taastuvenergiakohustusi. Eesti Õliühing leiab, et VKSi taastuvenergiakohustuse puhul rakendusüksuseks olev Keskkonnaamet peaks aktiivselt avaldama infot kohustuste täitmise ja selle seisu kohta pidades silmas ka vajadust kaitsta ärisaladusi. Lugupidamisega, Mart Raamat MTÜ Eesti Õliühing tegevjuht Saatja: "Mart Raamat" <[email protected]> Saaja: "Riina Sikkut" <[email protected]>, "'Aivar Kokk'" <[email protected]> Teema: MTÜ Eesti Õliühingu pöördumine Vedelkütuse seaduse asjus Kuupäev: 2022-12-01 11:08 Austatud Pr minister ja Hr rahanduskomisjoni esimees, Käesolevaga teeb kütusesektori esindusorganisatsioon MTÜ Eesti Õliühing ettepaneku Vedelkütuse seaduse sõnastuse korrigeerimiseks. Välja pakutud muudatuse eesmärk on tekitada kütuseturu osalistele õigusselgus selles osas, kuidas sanktsioneeritakse VKSi §-s 21 lõikes 1 kütusemüüjatele kohaldatud taastuvenergia kohustuse mittetäitmine. Loodame, et seadusandja võtab antud küsimuse menetlusse kiirkorras, sest õiguskindluse tekkimine on kütuseturu konkurentsisituatsiooni arvestades kriitilise tähtsusega. Lugupidamisega Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil Association Tegevjuht // Chief Executive Officer [email protected] // &#43;372 580 040 45