Kiri

Rainer Vakra Keskkonnaamet [email protected] 01.12.2022 nr 25-4/22-55-1 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Ülemiste ühisterminali detailplaneeringust Austatud Rainer Vakra Riigihalduse minister kiitis 22.11.2022 tingimuslikult heaks Ülemiste ühisterminali detail- planeeringu. Heakskiidu tingimuseks seati, et detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonna- ametiga (edaspidi KeA). Täpsemalt soovis Rahandusministeerium (edaspidi RaM), et Tallinna Linnavalitsus kooskõlastaks planeeringu KeA-ga osas, milles selle suhtes jäeti teostamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). RaM on 22.11.2022 otsuse punktis 9 muu hulgas arutlenud, kas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkt 14 nõudis kohustuslikus korras KSH läbiviimist või mitte. Lõpetuseks tõdeb ministeerium, et: „KSH kohustuse hindamine, samuti KeHJS sisuline tõlgendamine kuulub eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisalas oleva Keskkonnaameti vastutusvaldkonda, kes on pädev hindama ka eeltoodud asjaolusid.“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) nõustub RaM-iga, et KeHJS sisuline tõlgendamine kuulub Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Samas hõlmab KeHJS § 6 lg 1 p 14 raudteealaseid termineid, st keskkonnaseadused, nagu ka teised õigusaktid, ei eksisteeri isoleeritult, vaid üheskoos teiste valdkonnaseadustega, muu hulgas ehitusseadustiku ja raudtee-seadusega. Seepärast peab MKM mõistlikuks selgitada oma nägemust KeHJS § 6 lg 1 p 14 sätestatud mõistetest. KeHJS § 6 lg 1 p 14 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille tegevusloa menetluse raames tuleb KSH läbi viia „uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed“. Koostatava Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu sisu on moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminalihoone, büroohoonete ja bussijaama ehitamiseks. Raudteeliine ega jaamateid detailplaneeringuga ei kavandata. Detailplaneeringuga ei anta eeltoodud planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 (vt RdTS § 2 p 24) ehitusõigust. Raudteerajatiste (raudteede, platvormide, tunnelite jms rajatiste) ehitusõigus on antud 13.02.2018 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud/väljastavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. Oleme seisukohal, et kõnealune planeering ei eelda KeHJS-i § 6 lg 1 p-st 14 tulenevat kohustust läbi viia keskkonnamõjude hindamist järgmistel põhjustel. KeHJS kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus uue raudteejaama ehitamine või olemasoleva raudteejaama laiendamine, millistega käesolevas kaasuses tegemist ei ole. Detail- planeeringuga reguleeritakse ehitusõigus Ülemiste ühisterminalile, mis aga ei ole käsitletav raudteejaama ehitamise või laiendamisena. Ühisterminal on raudteeseaduse (RdtS) mõttes raudteeinfrastruktuuri hoone (RdTS § 2 p 17) ning selle ehitamine allub üksnes tavalistele ehitusseadustikust (EhS) tulenevatele ehitamisele kehtestatud nõuetele. Selleks, et kontrollida detailplaneeringu eseme – Ülemiste ühisterminali hoone – kuuluvust eelnevalt nimetatud KeHJS sätte alla, tuleb hinnata RdtS ja EhS omavahelist seost. Ülemiste ühisterminal RdtS mõistes on raudteeinfrastruktuuri hoone ning mitte raudteejaam, isegi kui see tavakeeleliselt tundub harjumatu. Perioodil 2013–2015 muudeti oluliselt EHS ja RdtS sätteid, mis reguleerisid raudteerajatiste ehitamist. Olulisim muudatus oli see, et raudteerajatiste ehitamisega seonduv viidi 2015. a ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega raudteeseadusest üle EhS-i. EhS 10. peatüki kohaldamisala on seotud raudtee- rajatistega, sest ainult selle mõiste seisukohast on vajalik sätestada erireeglid vastavate ehitiste ehitamiseks. Kuigi RdtS on ka raudteeinfrakstruktuuri hoone termin, siis ka EhS 10. peatükk sarnaselt RdtS-le seda raudteerajatisena ei käsitle. Raudteeinfrastruktuuri hoonel on RdtS ja EhS mõttes ehitusõiguseväline tähendus, mistõttu raudteerajatise osa raudteeinfrastruk- tuuri hoone osas ei kohaldu. Küll aga kohalduvad raudteeinfrastruktuuri hoone ehitamisele EhSi üldosa sätted. Muu raudteid puudutav regulatsioon jäi raudteeseadusesse (näiteks tehnokasutuseeskiri täpsustab raudteeliikluse ja opereerimise seisukohast jaama mõiste ning muud olulised aspektid kuidas korraldada liiklust raudteejaamas). 2015. a RdTS ja EhS muudatuste järgi on raudteeinfrastruktuuri hoone raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Mõiste „olemuslikult seotud“ võimaldab raudteeinfrastruktuuri hoone mõistet tõlgendada paindlikumalt ning mitte seda siduda ainult asukohaga raudteemaal. Raudteeinfrastruktuurihoone võib asuda ka muul kinnisasjal, mis ei ole raudteemaa. Samas võib vastav hoone olla siiski seotud raudtee teenindamisega ning on otstarbekas, et sellele kehtiksid teistele sellesarnastele ehitistele, sealhulgas hoonetele sätestatud reeglid.1 Seletuskirjast lähtub, et raudteeinfrastruktuuri mõiste kirja panemise eesmärk on näidata, millest infrastruktuur koosneb ehk millele peab taotlejatele (avalikule raudteele ligipääsu sooviv isik) diskrimineerimata juurdepääsu tagama. Kuna raudteeinfrastruktuuri hoonet KeHJS § 6 lg 1p 14 mainitud ei ole, siis KSH kohustus sellele ei laiene, sest seda ei saa käsitleda raudteejaamana. KeHJS § 6 lg 1 p 14 järgi on KSH algatamise kohustus vältimatult seotud sellega, kas tegevuse käigus luuakse juurde mõni raudteeliin või suureneb tegevusloa alusel jaamateede arv konkreetse sättes toodud numbrini (vt nt: olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed) või pikendatakse jaamateid. St tegevus peab selleks, et ta omaks KSH kohustust, igal juhul hõlmama tegevust raudtee ehk 1 Vt I lugemise seletuskiri, lk 19: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c- c2e48bea3797 2 (3) rööbastee ja muldkehaga. KeHJS § 6 lg 1 p 14 keeleline ülesehitus raudteejaama laiendamise osas viitab selgelt seosele jaamateede ehitamisega. Samuti sätestab KeHJS § 6 lõike 1 punkt 14 selgesõnaliselt, et tegemist peab olema uue jaama ehitamisega (st siis raudteeliinide ja jaamateede nö loomine olukorrast, kus neid veel ei eksisteeri) või laiendamisega. Laiendamine tähendab millegi avardamist, suurendamist. Kuna KMH kohustuslikkuse künnis on seotud kavandatava tegevusega kaasnevate jaamateede arvuga, võib järeldada, et laiendamisega oleks selle sätte mõistes tegemist, kui olemasolevatele raudteeliinidele ja/või jaamateedele lisataks uusi raudteeliine ja vastavalt jaamateid, kuid sellist eesmärki detailplaneering ei püstita ehk selle alusel vastavat tegevust ei kavandata (KeHJS § 33 lg 1 p 1). Pigem on plaanis varem raudteerajatistele antud ehitusõiguste (projekteerimistingimused, mitte kõne all olev detailplaneering) alusel kokkuvõttes jaamateid vähendada. Seega on võimalik asuda seisukohale, et Ülemiste ühisterminali hoone on ehitusõiguse ja raudteeseaduse kontekstis kui tavaline hoone, millele kehtivad EHS üldtingimused sh muud planeerimise õigusaktid ning tegemist ei ole KeHJS § 6 lõike 1 punkt 14 kirjeldava olukorraga ning KSH ei ole kohutuslik. Säärasele seisukohale jõudis ka Keskkonnaamet õigesti 2021. a kevadel. Vastupidine seisukoht, mille kohaselt oleks üksnes jaamahoone ehitus raudteejaama territooriumile sellises raudteejaamas, millel on juhtumisi rohkem jaamateid kui KeHJS § 6 lg 1 p 14 toodud piirväärtused (olukorras kus jaamateid iseenesest strateegilise dokumendi alusel ei ehitata), raudteejaama laiendamine KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõistes, tähendaks seda et suuremates raudteejaamades mistahes raudteeinfrastruktuurihoone ehitamise (sh ka mistahes väiksemahulise hoone) eeltingimuseks on KSH. Sellise tõlgenduse tagajärjeks oleks selgelt ebaproportsionaalne nõue. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisaadressaadid: Tallinna Linnavalitsus Rail Baltic Estonia OÜ Andres Lindemann 5844 6406 [email protected] 3 (3)