Lp Andres Sutt Teie: 24.11.2022
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie: 07.12.2022 nr 1.2.-4/22/2802
[email protected]
Arvamuse avaldamine avaliku teabe seaduse,
keskkonnaseireseaduse ja ruumiandmete seaduse
muutmise seaduse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks avaliku teabe
seaduse, keskkonnaseireseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Seoses esitatud eelnõuga on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud:
1. Eelnõu punktiga 5 asendatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 3 esimeses lauses
sõnad „Riigi infosüsteemi kindlustavate“ sõnadega „Käesoleva paragrahvi lõike 2
punktides 1-6 nimetud“. Teksti sisust lähtuvalt peaks viide olema lõikele 1.
2. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse avaliku teabe seadust (AvTS) §-dega 4310 ja 4311.
2.1. AvTS § 4310 lõike 1 punkti 1 järgi on andmeedastuse nõusoleku süsteem infosüsteem,
mis võimaldab füüsilisel isikul anda riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu (RIS
andmekogu) vastutavale töötlejale nõusoleku tema kohta RIS andmekogus sisalduvate
isikuandmete edastamiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Erinevalt varasemast
avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõust (17.11.2021), mis nägi eraõigusliku
juriidilisest isikust andmesaaja osas ette nõusolekuteenusega liidestamisele eelneva
loamenetluse, millesse oli kaasatud ka inspektsioon, ei näe praegune eelnõu andmesaaja
osas ette mingit eelkontrolli. Samas nähtub eelnõu seletuskirjast, et eelkõige pakuvad
teenusepakkujatele huvi just terviseandmed ja geeniandmed ehk eriliigilised
isikuandmed, mille puhul on tegemist tugevamat kaitset vajavate andmetega.
Inspektsioon on varasemalt juhtinud tähelepanu sellele, et just eriliigiliste isikuandmete
töötlemisel on risk palju suurem ja hiljem tagajärgedega tegelemine ei tee võimalikku
kahju olematuks. Tagasipöördumatu on olukord, kus andmesaaja ei vasta tegelikult EL
isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatule ja isikuandmed lekivad või
satuvad kolmandasse riiki
Seetõttu oleme jätkuvalt seisukohal, et vähemalt eriliigiliste isikuandmete puhul tuleks
ette näha liidestamisele eelnev kontroll, mille käigus hinnatakse andmesaaja
valmisolekut isikuandmete töötlemiseks ning millesse oleks kooskõlastajana kaastatud
Andmekaitse Inspektsioon. Mõistlik oleks püüda probleeme ennetada, kui tegeleda
hilisema ressursimahuka järelevalvemenetlusega.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
2.2. AvTS § 4310 lõike 2 järgi on RIS andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda
isikuandmete edastamise võimest erineva võime loomisest, kui see takistab tema avalike
ülesannete täitmist ning lõike 3 järgi katab nõusolekuteenuse kaudu isikuandmete
edastamise kulud RIS andmekogu vastutav töötleja. Seletuskirja järgi on X-tee
vahendusel andmekoosseise võimalik edastada, kui konkreetse andmekoosseisu jaoks
on loodud X-tee teenus. Iga andmekogu ja selles sisalduvad isikuandmed ning
vastutavate töötlejate poolt juba loodud X-tee teenuste arv ja sisu on erinevad. See
tähendab, et mõne vastutava töötleja andmekogus sisalduvate andmete vastu võib huvi
olla suurem, mis toob kaasa suurema ühiskondliku ootuse ja selle teokssaamisega
kaasneva koormuse. Koormus luua pidevalt uusi X-tee teenuseid, võib osutuda RIS
andmekogu vastutavale töötlejale põhjendamatult suureks, pärssides tema avalike
ülesannete täitmist. Kuigi seaduse muudatusega nähakse RIS andmekogu vastutavale
töötlejale ette õigus keelduda erineva võime loomisest ning õigus küsida erandjuhtudel
andmesaajalt tasu, võib surve isikuandmete edastamiseks kaasa tuua olukorra, kus
isikuandmete edastamiseks pakutakse olemasolevaid X-tee teenuseid isegi juhul, kui
teenusega edastatav andmekoosseis on suurem, kui inimese poolt antud nõusoleku
ulatus.
Eelnõule lisatud rakendusakti „Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja andmeedastuse
nõusoleku süsteemi andmekogu põhimäärus“ kavandi (edaspidi põhimääruse kavand) §
6 lõige 3 loetleb füüsilisele isikule enne nõusolekuteenuses nõusoleku andmist
andmeandja poolt esitatava teabe. Soovitame kaaluda eelnimetatud sätte täiendamist
punktiga, millega kohustatakse andmeandjat andma teavet ka X-tee teenuse kohta, mida
isikuandmete edastamiseks plaanitakse kasutada, sh viide keskkonnale, kus nõusoleku
andja saab enne nõusoleku andmist tutvuda teenusega ja kontrollida teenusega
väljastatavat andmekoosseisu.
3. Lisaks märgime, et peame väga oluliseks, et enne nõusolekuteenuses nõusoleku andmist
võimaldatakse füüsilisel isikul tutvuda andmekaitsetingimustega. IKÜM artikli 5
kohaselt on läbipaistvuse nõue üks isikuandmete töötlemise aluspõhimõtteid, mis on
tihedalt seotud õigluse ja seaduslikkuse põhimõtetega. Isikule enne nõusoleku saamist
teabe andmine on oluline, kuna võimaldab isikul teha teadlikke otsuseid, mis on
nõusoleku üheks tingimuseks.
Samuti näevad IKÜM artiklid 13 ja 14 ette isiku teavitamise kohustuse
andmekaitsetingimustest, mis tähendab, et enne nõusoleku andmist peab inimene saama
võimaluse tutvuda selle vastutava töötleja andmekaitsetingimustega, kellele ta
isikuandmete edastamiseks nõusoleku annab. Arusaamatuks jääb, kuidas
nõusolekuteenuse puhul füüsilise isiku teavitamise kohustust täidetakse. Soovitame
kaaluda põhimääruse kavandi § 6 lõike 3 täiendamist punktiga, millega kohustatakse
andmeandjat võimaldama isikul enne nõusolekuteenuses nõusoleku andmist andmesaaja
andmekaitsetingimustega tutvumist.
Selge ei ole ka see, kuidas toimub inimese õiguse „olla unustatud“ realiseerimine
nõusolekuteenuse puhul. Kas koos nõusoleku tagasivõtmisega saab andmeedastuse
nõusoleku süsteemi kaudu esitada ka seda nõuet? Kuidas on tagatud teised IKÜM-s
sätestatud andmesubjektide õigused, nt õigus saada enda kohta käivat teavet, õigus
esitada vastuväiteid jt? Lisaks märgime, et avalike teenuste puhul peab olema tagatud
võrdse kohtlemise põhimõte ehk nõusoleku andmine või mitteandmine ei tohi kaasa
tuua negatiivset tagajärge, sh seda, et ainult nõusoleku andnud inimesed saavad avalikke
teenuseid.
2 (3)
Kokkuvõttes nõustume, et ettevõtluse toetamine, uute majandusliku potentsiaaliga digiriigi
teenuste arendamine, isikuandmete teisene kasutamine ning Eesti inimestele innovatiivse,
hästi toimiva ja kasutusmugava digiriigi kogemuse pakkumine on tähtis, kuid seda tuleks teha
selliselt, et inimestele oleks enne otsuse tegemist võimaldatud juurdepääs kogu teabele, mis
on neile vajalik just teadliku otsuse tegemiseks ning riik teenuse kolmanda osapoolena tagaks
nõusolekuteenuse usaldusväärsuse läbi eelkontrolli menetluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
3 (3)
Saatja:
[email protected]
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>
Teema: Arvamuse avaldamine eelnõule
Kuupäev: 2022-12-07 11:32
Tere!
Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument.
Pealkiri: Arvamuse avaldamine avaliku teabe seaduse,
keskkonnaseireseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõule
Registreerimise kuupäev: 07.12.2022
Registreerimise number: 1.2.-4/22/2802
Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile
edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja ID-tarkvara. Kuidas
dokumente krüpteerida, vaata siit.
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, 10134 Tallinn
Telefon: 627 4135
E-mail:
[email protected]
www.aki.ee
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Leia meid Facebookist