Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 07.12.2022 nr 99 Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „Energia salvestuse pilootprogramm“ projektide elluviimiseks. (2) Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Kui § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2014) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 46 mõistes, kohaldatakse sellele üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (4) Kui § 6 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 mõistes, kohaldatakse sellele üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (5) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel. (6) Toetuse taotlemisele, taotlejale ja partnerile esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, 2 toetuse maksmisele, kasutamisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus). (7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetus). Kui e-toetuses ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. (2) Toetuse andmise tulemusel suureneb taastuvenergia osatähtsus kaugkütte- või elektrisüsteemides, väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus ja fossiilkütuste kasutuse vajadus tipukoormuste katmiseks. (3) Toetuse abil elluviidud projekt panustab järgmistesse väljundnäitajatesse: 1) energiasalvestusseadme kasutusega fossiilkütuse kasutuse vähenemisest tingitud kasvuhoonegaaside õhuheite vähenemine süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides aastas; 2) energiasalvestusseadme kasutamisega fossiilkütuse kasutuse vähenemisest tingitud taastuvenergia täiendav kasutuselevõtt megavatt-tundides aastas. (4) Toetuse abil elluviidud projekti tulemusnäitajad on järgmised: 1) rajatavas energiasalvestusseadmes salvestatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas; 2) rajatavast energiasalvestusseadmest kasutatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja tasutakse lõppsaaja poolt; 2) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 3) elektri ja soojuse koostootmisjaam – elektrijaama tüüp, mis üheaegselt toodab elektri- ja soojusenergiat, kasutades ära elektrienergia tootmisel tekkiva heitsoojuse; 4) energiasalvestusseade – elektrienergia vähemalt ühetunniseks salvestamiseks ja hoiustamiseks või soojusenergia aktiivseks või passiivseks salvestamiseks ja hoiustamiseks ette nähtud paigaldis koos selle toimimiseks vajalike lisadega; 5) elektrisüsteem – süsteem elektrituruseaduse § 3 punkti 23 mõistes; 6) kaugküttesüsteem – kaugküttesüsteem kaugkütteseaduse § 2 punkti 2 mõistes; 7) energiatõhus kaugküttesüsteem – kaugküttesüsteem üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 124 mõistes; 8) projekt – kindlaksmääratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 9) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate ja mittetoetatavate kulude 3 kogusumma; 10) projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena loodud tulemust; 11) projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste järgselt saavutatud olukorda; 12) taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia elektrituruseaduse § 57 mõistes; 13) toetatav kulu – projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 14) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. § 4. Vahendusasutus (1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK avaldab äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhendi, „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse hindamise juhendi, taotluses esitatavate projekti saavutatavate näitajate ning taotluste hindamise juhendi hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. § 5. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide KIKile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab KIK. (2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki, tulemusnäitajasse ning väljundnäitajasse. (2) Toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) kaugkütteseaduse § 4 tähenduses soojusettevõtja poolt taastuvenergiast toodetud soojuse energiasalvestusseadme projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused; 2) taastuvenergiast toodetud elektri energiasalvestusseadme projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused. (3) Projekti raames rajatud seadmeid tuleb taotluses kirjeldatud viisil kasutada vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest arvates. (4) Toetatava projekti raames rajatud soojuse energiasalvestusseade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) seadme terviktsükli keskmine kasutegur seadme eluea jooksul vastavalt tootja spetsifikatsioonile on vähemalt 85 protsenti ühe tüüptingimustes toimiva kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi; 2) seadme maksimaalse täituvuse korral on selle energia täisvõimekuse rakendamise minimaalne aeg vähemalt üks tund; 3) seadme käitamisel kasutatakse täielikult taastuvenergiat. 4 (5) Toetatava projekti raames rajatud elektri energiasalvestusseade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) seadme terviktsükli keskmine kasutegur seadme eluea jooksul vastavalt tootja spetsifikatsioonile on vähemalt 85 protsenti ühe tüüptingimustes toimiva kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi; 2) seadme reaktsioonikiirus ei ole suurem kui viis sekundit; 3) seadme maksimaalse täituvuse korral on selle energia täisvõimekuse rakendamise minimaalne aeg vähemalt üks tund; 4) seadme käitamisel kasutatakse täielikult taastuvenergiat; 5) seade ühendatakse elektrisüsteemiga, mille minimaalseks aktiivvõimsuseks on 500 kilovatti; 6) seadme energiasalvestusvõimsus ei tohi ületada seotud taastuvaenergia tootmisseadme võimsust; 7) seadmesse sisestatav ja seadmest väljuv energiakogus peab olema nõuetekohaselt mõõdetav ning pärast seadme valmimist mõõteandmed edastatavad elektrituruseaduse § 421 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormi kaudu ning tulemusaruandluse osana KIKile. (6) Energiasalvestusseadet ei ole lubatud kasutada muul otstarbel kui lõppsaaja enda toodetud taastuvenergia salvestamiseks. (7) Projekti tegevustega hõlmatud kinnisasja omandiõigus peab kuuluma taotlejale või peab taotlejal olema kinnisasja kasutusõigus, mis kehtib taotluse esitamise hetkest vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (8) Meetmest ei toetata järgmisi tegevusi: 1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaks tegevuseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam; 3) prügilatega seotud tegevuseks; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevuseks, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevuseks, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga; 6) tegevuseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. (9) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. (10) Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele. 5 § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas määruse ja riigiabi reeglitega. (2) Toetatav kulu on: 1) energiasalvestusseadme terviklahenduse projekteerimiskulu; 2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulu; 3) energiasalvestusseadme terviklahenduse rajamise ja sellega kaasnev kulu; 4) omanikujärelevalve kulu; 5) rajatava energiasalvestusseadme toimimiseks vajalike seadmete ja materjali ostukulu; 6) rajatava energiasalvestusseadme toimimiseks vajaliku seadistamise kulu; 7) punktides 5 ja 6 nimetatud investeeringute ja seadistamisega seotud lõppsaaja personali koolituse kulu juhul, kui selleks on eraldatud vähese tähtsusega abi. (3) Mittetoetatav kulu on: 1) projektijuhtimise kulu; 2) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu; 3) kindlustamise kulu; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või või teistest välisvahenditest; 6) õigusabi-, kohtu- ja riigihangete vaidlustuskomisjoni kulu; 7) palgakulu; 8) kasutatud seadme ostukulu; 9) käibemaks; 10) energia tootmisseadme rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu; 11) kaugkütte- ja elektrisüsteemide trasside rajamise ja haldamisega seotud kulu; 12) tegevuskulu; 13) taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõuete täitmiseks vajalik kulu; 14) muu projektiga mitteseotud ja põhjendamata kulu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. aprillil 2026. a. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. (4) Projektiga seotud hankega peab alustama hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (5) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuval põhjusel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, ületades lõikes 3 sätestatud tähtaega. (6) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile. 6 § 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimaalne suurus elektri energiasalvestusvõimsuse iga megavati kohta on 360 000 eurot käibemaksuta. (2) Toetuse maksimaalne suurus soojuse energiasalvestusvõimsuse iga 1 000 kuupmeetri kohta on 220 000 eurot käibemaksuta. (3) Toetuse maksimaalne suurus on üks miljon eurot projekti kohta. (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 30 protsenti. (5) Kui toetust antakse § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamata kaugküttepiirkonnas ning 15 protsenti lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamaga kaugküttepiirkonnas. Toetuse osakaalu võib suurendada 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümme protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral. (6) Kui toetust antakse § 6 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest lõppsaaja jaoks, kes on suurettevõtja. Toetuse osakaalu võib suurendada 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümme protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral. (7) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, rahastatakse lisaks määruse alusel antavale toetusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu rahastamise määr nimetatud allikatest kokku ületada: 1) vähese tähtsusega abi puhul 50 protsenti toetatavatest kuludest; 2) üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel suurettevõtjale antav abi 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 60 protsenti ja väikeettevõtjale 70 protsenti toetatavatest kuludest; 3) üldise grupierandi määruse artikli 46 alusel suurettevõtjale antav abi 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 55 protsenti ja väikeettevõtjale 65 protsenti toetatavatest kuludest. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud ja tegutsev äriühing, kes omab ise või seotud ettevõtja kaudu taastuvenergia tootmisüksust ja kellel pole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu, kellel pole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine. (3) Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga. 7 (4) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele: 1) on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu ja projekti mittetoetatavad kulud; 2) on suuteline tasuma projekti kestusnõudega seotud kulud; 3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. (5) Ühe ettevõtja kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtjat. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja esindaja nimi ja isikukood ning esindusõigust tõendav dokument, kui isik tegutseb volituse alusel; 3) partneri nimi, registrikood, esindaja nimi ja isikukood; 4) projekti nimi; 5) projekti üldine kirjeldus; 6) projekti läbiviimise koha aadress ja tõendid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu; 7) kestusnõude täitmise kirjeldus; 8) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutus süsinikdioksiidi ekvivalendina nii tonnides kui ka tonnides megavatt-tunni kohta; 9) koostöökokkulepped taotleja ja partneri vahel ning projektiväliste osapooltega; 10) planeeritava energiasalvestusseadme terviklahenduse kirjeldus, sealhulgas selle vastavus kehtivatele planeeringutele ja projekteerimistingimustele, planeeritava energiasalvestusseadmega seotud taastuvaenergia tootmisseadme valmidusaste ja vastavus taotluses salvestamiseks planeeritud mahtude tootmiseks, planeeritava soojuse energiasalvestusseadme energiakadu megavatt-tundides, planeeritava energiasalvestusseadme suurusparameetrid, rajatava elektri energiasalvestusseadme täissalvestustsüklite arv rajatava energiasalvestusseadme eluea jooksul ning projektiga seotud tegevuste nõudluste ja riskide analüüs; 11) hinnang „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel; 12) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus; 13) projekti tulemusnäitaja sihttase vastavalt § 2 lõikes 4 sätestatule, projekti väljundnäitaja ning projekti tegevustega loodavate väljundite kirjeldus; 14) planeeritava elektri energiasalvestusseadme salvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 1 protsendi; 15) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumused, ning abikõlblikkuse periood; 16) taotletava toetuse suurus ja osakaal toetatavatest kuludest; 17) projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti; 18) dokumendid, mis tõendavad, et planeeritav energiasalvestusseade vastab § 6 lõigetes 4 või 5 sätestatud tehnilistele nõuetele; 19) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on lisaks määruse alusel antavale toetusele ja mis eraldatakse muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest; 8 20) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 21) teave ärisaladuse kohta; 22) võrreldavad tööde teostamise hinnapakkumised; 23) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta; 24) kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks; 25) kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil; 26) kinnitus, et taotlus ei sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid; 27) kinnitus, et taotlejal ega partneril ei ole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine; 28) kinnitus koos seletuskirjaga vastavuse kohta riigiabi või vähese tähtsusega abi nõuetele. (2) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil krediidi- või finantseerimisasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. KIK võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. (3) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks lõikes 1 sätestatule järgimine teave: 1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) käitise tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui prognooside kohaselt ei vähene kasvuhoonegaaside heide lähtetasemega võrreldes oluliselt, selgitus heite mittevähenemise kohta. (4) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus ja projekt vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) projekt vastab kehtivatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule; 3) projekti kohane elektri energiasalvestusseade vastab § 6 lõike 5 nõuetele ning soojuse energiasalvestusseade vastab § 6 lõike 4 nõuetele; 4) taastuvenergia tootmisseadme valmidusaste vastab taotluses salvestamiseks planeeritud mahtude tootmiseks või elektri energiasalvestisseadmega ühendatava elektrisüsteemi minimaalsele aktiivvõimsusele; 5) kasvuhoonegaaside heide väheneb soojusenergia salvestuse projekti elluviimise tulemusel; 6) projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne ning projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt; 7) projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 8) projekti eelarve on realistlik; 9) projekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav; 10) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele; 11) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 12) projekti raames soetatava vara taotluses kirjeldatud viisil kasutamine viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on realistlik. (5) Lõike 4 punktis 10 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena ei ole tekitata olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile artikli 17 tähenduses. 9 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse vooruliselt. (2) Toetust taotletakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt. (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) kehtestab taotlusvooru eelarve ja ajakava. (4) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (5) Taotlus tuleb esitada hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks. § 13. Taotluse menetlemine (1) KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluses esitatud andmete nõuetele vastavust. (2) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (3) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (4) KIK võib taotlejalt nõuda selgitusi ja lisateavet taotluses esitatu kohta või taotluse muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide esitamist. KIK annab taotluse selgituste ja muudatuse esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks taotlejale kokku kuni 20-päevase tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse taotlejale antud tähtaja võrra. (5) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse sisu hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul KIKi küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. § 14. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks ministeeriumi ja kaks KIKi määratud liiget. (2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. 10 (2) Hindamiskomisjon hindab taotluse vastavust § 11 lõike 4 nõuetele. (3) Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse ja ei hinnata § 16 kohaselt, kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavat projekti sisaldavate taotluste rahuldamiseks. § 16. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavat projekti, mida pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. (2) Paragrahv 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse nõuetele vastavat projekti võrreldes teiste sama tegevuste projektidega järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti tulemusena välditav kasvuhoonegaaside hulk süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides megavatt-tunni kohta aastas; 2) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust eurodes planeeritava energiasalvestusseadme energiasalvestusvõimsuse ühiku kohta megavattides; 3) energiasalvestusseadme energiakadu megavatt-tundides ühe ruutmeetri energiasalvestusseadme välispindala kohta; 4) omafinantseeringu osakaal projekti toetatavatest kuludest. (3) Paragrahv 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse nõuetele vastavat projekti võrreldes teiste sama tegevuse projektidega järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti tulemusena välditav kasvuhoonegaaside hulk süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides megavatt-tunni kohta aastas; 2) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust eurodes planeeritava energiasalvestusseadme energiasalvestusvõimsuse ühiku kohta megavattides; 3) energiasalvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 1 protsendi; 4) rajatava energiasalvestusseadme täissalvestustsüklite arv rajatava salvestusseadme eluea jooksul; 5) omafinantseeringu osakaal projekti toetatavatest kuludest. (4) Lõike 2 kohaste hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindest määratakse järgmiselt: 1) punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 30 protsenti; 2) punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 40 protsenti; 3) punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 20 protsenti; 4) punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on kümme protsenti. (5) Lõike 3 kohaste hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindest määratakse järgmiselt: 1) punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 25 protsenti; 2) punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 35 protsenti; 3) punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 15 protsenti; 4) punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 15 protsenti; 5) punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on kümme protsenti. (6) Hindamiskriteeriumite alusel antakse projektile punktid. Maksimaalsed punktid antakse projektile, mille puhul hinnatava hindamiskriteeriumi näitaja on võrreldes teiste projektidega parem. Ülejäänud projektide punkte vähendatakse proportsionaalselt vastavalt hinnatava vastavuskriteeriumi näitaja suurusele. Taotlusele hindamiskriteeriumide alusel omistatud punktide summa moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Projektile antud punktide alusel koostab hindamiskomisjon projektide pingerea. (7) Pingerea alusel enim punkte saanud taotlus rahuldatakse. Järgnevad taotlused rahuldatakse 11 kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (8) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse punktisumma, rahuldatakse taotlus, mis sai rohkem punkte lõigetee 2 ja 3 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumi eest. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku. (9) Hindamiskriteeriumi rakendamise metoodikat täpsustav ja ministeeriumiga kooskõlastatud arvutustabel avalikustatakse KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 15 lõike 3 alusel, või kui taotlusi pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, vastavalt § 16 lõike 6 kohaselt koostatud projektide pingereale, alustades kõrgema punktide arvu saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt üldise grupierandi määrusele või vähese tähtsusega abi määrusele; 8) projekti tegevuste eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega; 9) lõppsaaja kohustused; 10) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 11) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 12) projekti raames rajatud energiasalvestusseadme sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15) otsuse muutmise tingimused; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) projektist avalikkuse teavitamise nõuded; 18) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. § 18. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. 12 (2) KIK teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus KIKi osalise rahuldamise ettepanekuga. § 19. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotlus, taotleja või partner ei vasta vähemalt ühele määruses esitatud nõudele; 3) taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse number ja tegemise kuupäev; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuse saavutamata jäämine. (2) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (3) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemus- ja väljundnäitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Kui lõppsaaja ei alusta projekti hankega hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud asjaolu. (6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. 13 5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused § 21. Lõppsaaja õigused ja kohustused (1) Lõppsaajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. (2) Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. (3) Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (4) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (5) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. (6) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. (7) Rajatud energiasalvestusseadmes salvestatakse soojus- või elektrienergiat ning käitamisel kasutatakse taastuvenergiat, mille päritolu peab olema tõendatav Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistusega. Elektri energiasalvestusseadme puhul peab olema täidetud ka § 6 lõike 5 punktis 7 nimetatud kohustus. (8) Rajatud soojusenergia energiasalvestusseade pärast projekti elluviimist on energiatõhusa kaugküttesüsteemi lahutamatu osa. (9) Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, seab lõppsaaja riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. § 22. Hanke läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid projektiga seotud kulude tegemisel. (2) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. 14 (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja hanketeate riigihangete registris. (4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul. (5) Projektiga seotud hanke menetlust ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsuse jõustumist. (6) Lõppsaaja esitab KIKile lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist. (7) Vajadusel nõustab KIK lõppsaajat hanke läbiviimisel. (8) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. (9) Partnerile kohalduvad riigihanke ja ostumenetluse läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded. § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahearuanded, lõpparuande, tulemusaruanded ja päritolutunnistused taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel KIKi kehtestatud vormidel. (2) Vahearuandes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (3) Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril. (4) Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga mitte hiljem kui 4. aprillil 2026. a. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. (5) KIK kinnitab vahe-, lõpp- ja tulemusaruande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest. (6) Lõppsaaja esitab tulemusaruande KIKile iga aasta 31. jaanuariks viie aasta jooksul arvates projektile lõppmakse tegemisest. Tulemusaruanne sisaldab lisaks lõikes 6 nimetatud andmetele § 6 lõigetes 4 ja 5 punktis nimetatud informatsiooni ning elektri energiasalvestusseadme puhul ka lõike 5 punktis 5 nimetatud andmeid. (7) Lõppsaaja esitab tõendid § 21 lõikes 7 nõutud päritolutunnistuste kohta koos tulemusaruandega KIKile iga aasta 31. jaanuariks viie aasta jooksul arvates projektile lõppmakse tegemisest. 6. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine § 24. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse lõppsaaja esitatud maksetaotluse alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 1. 15 (2) Toetus makstakse lõppsaaja maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) leping, kui see ei ole eelnevalt KIKile esitatud; 2) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui seda nõutakse lepingus; 8) laenu- või liisinguleping selle olemasolul. (4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks. (5) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust; 4) esinevad taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 toodud asjaolud. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning KIKi poolt lõpparuande kinnitamist. 7. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine § 25. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole toetatav; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 4) esinevad taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 loetletud asjaolud. § 26. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi käesoleva määruse ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. (2) Kui lõppsaaja ei esita tähtaegselt vahe- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi. 16 (3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. (4) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil rajatud soetatud vara energiasalvestusseadet vähemalt viis aastat või ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt salvestamiseks, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil ja viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler 22.11.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) artikli 4 punktist 2 tulenevalt on taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärgiks liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, saavutamaks nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Euroopa Nõukogu kinnitas taastekava oma 29. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 12532/21. Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ eelnõuga (edaspidi määrus) kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase eesmärgiga „Energeetika ja energiatõhusus“ seotud investeeringu „Energia salvestuse pilootprogramm“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Määruse eesmärk on energia salvestuse kasutuselevõtu hoogustamine läbi investeeringutoetuse ning seeläbi suurendada taastuvenergia osatähtsust nii kaugkütte- kui ka elektrisüsteemides ning vähendada fossiilkütuste kasutust. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse pilootprojektina soojusettevõtjate poolt salvestusseadmetesse investeerimist ning ettevõtjate poolt elektri salvestusseadmetesse investeerimist. Selle tulemusel väheneb fossiilenergia vajadus tipukoormuse katmiseks, sest kasutatakse taastuvenergiast toodetud salvestatud energiat. Samuti vähenevad kaod taastuvenergia tootmisel (nt suvel kaugküttevõrkudes) – st suureneb kaugküttesüsteemi energiatõhusus. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti energeetika valdkonnas, toetades ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid energia salvestusseadmetesse (eraldi voorud soojuse ja elektri salvestusele). Toetust saab taotleda pilootprojektina soojusettevõtjate poolt soojuse salvestusseadmete ning ettevõtjate poolt elektri salvestusseadmete rajamiseks. Eelnõu panustab taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajatesse, milleks on abi saavate ettevõtete arv ning toetatud mikro, väikese, keskmise ja suure suurusega ettevõtjate arv (Tabel 1). Tabel 1 Taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajad Indikaator Ühik Andmeallikas Mõõtmissagedus Abi saavate ettevõtete arv (kokku) ettevõte SFOS Üks kord aastas Toetatud mikro, väikese, keskmise ja ettevõte SFOS Üks kord aastas suure suurusega ettevõtjate arv Investeeringu tegevusi rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel. Määruse kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021 määruse 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise ja toetuse andmise 1 üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõige 1. Määrusega nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord investeeringu tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Määruse ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Anastasia Petrova (e-post: [email protected], tel: 627 4184), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (e-post: [email protected], tel: 625 6347) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm (e-post: eva- [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (teenistusest lahkunud) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse jurist Jaanika Vilde ([email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Määruse taust Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importenergiast ning muuta keskkonda puhtamaks, tagades riikliku sõltumatuse energeetika valdkonnas. Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Lisaks käesolev investeering mõjutab positiivselt kasvuhoonegaaside heidet ehk toetuse rakendamise tulemusena vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet atmosfääri õhku. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on vaja olulisel määral ning kiiresti suurendada taastuvenergia osatähtsust. Rohkem taastuvenergiat süsteemis (nii elektri- kui ka soojusvõrkudes) suurendab vajadust energia salvestuse järgi. Toetatava tegevuse puhul on oluline, et see panustaks §-s 2 toodud eesmärgi saavutamisse, milleks on taastuvenergia osatähtsuse kaugkütte- ja elektrisüsteemides suurenemine, õhku paisatavate kasvuhoonegaaside koguse vähenemine ja fossiilkütuste kasutuse vajaduse tipukoormuste katmine ning kadude taastuvenergia tootmisel vähenemine samas suurendades kaugkütte- ja elektrisüsteemi energiatõhusust. Taastuvenergiaks loetakse: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass elektrituruseaduse § 57 lõike 1 mõistes. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest energiaallikatest: vesi, tuul, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidu jäätmed. Taastuva allikana ei lähe arvesse tüvepuit, sellest valmistatud tooted ega muu jäätmepuidu ja tüvepuidu baasil valmistatud segu. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209), artikkel 29 (edaspidi biomassi säästlikkuse kriteeriumid). Seekaudu biomassist energiatootmine on määruse kontekstis kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” printsiibiga. Määruse töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise otsustab, toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet teeb KIK. 2 2.2. Investeeringu elluviijad Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõige 2 punkti 5 kohaselt tagab ministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub taastekavas nimetatud investeering taastekavas fikseeritud tulemuste tähtaegse saavutamise. Selleks kehtestab minister taaste- ja vastupidavuskava määruse § 8 lõike 1 alusel toetuse andmise tingimuste määruse. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 8 lõike 2 punkti 2 kohaselt sätestatakse määruses vahendusasutus ja tema ülesanded. Vahendusasutus on taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punkti 4 kohaselt toetuse andmise tingimuste määruses määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutus, kes täidab talle õigusaktis määratud toetuse kasutamise ja andmisega seotud ülesandeid ning vastutab määruses piiritletud tulemuste saavutamise eest. Vahendusasutuse ülesanded on sätestatud taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7. Määruse kohaselt on vahendusasutuseks KIK. Vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikele 3 täidab Riigi Tugiteenuste Keskus koordineeriva asutuse rolli. 2.1.1. Vahendusasutuse volitamise kaalutlused Vahendusasutuse määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisu ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Vahendusasutuse ülesandeks on esmajärjekorras teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia investeeringu põhitegevused. Kasutades ministeeriumi analüüsi ning ekspertteadmisi, on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu. Vajalik on, et vahendusasutus oleks võimeline töösse kaasama asjakohase ala eksperte ja sihtgrupi esindajaid. Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii KIKi kui ka RTK sobivust vahendusasutusena. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“. KIK RTK Laiapõhjaliste analüüside 2 2 teostamise kogemus Toetusmeetmete 2 2 rakendamise kogemus Rahvusvaheliste 3 3 hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus Eelnev kogemus sarnaste 3 2 projektide läbiviimisel Kokku 10 9 Mõlemal asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus. KIK on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis, kuid on teostanud ka ise näiteks oma 3 rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste turgu käsitlevaid analüüse. KIKis tegeleb sarnaste meetmetega analüütilise keemia doktorikraadiga keskkonnaekspert, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud kasvuhoonegaasid, kliima soojenemine ja sellega seotud keskkonnariskid. KIK rahastab ligikaudu 50 meetmetegevust. KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise perioodil olnud energeetikavaldkonna meetmete rakendusüksus ja on andnud keskkonnavaldkonna toetusi keskkonnaprogrammist. KIKil on kogemus nii taristu kui ettevõtete investeeringute rahastamisega. Energeetika valdkonna meetmetest, just seoses taastuvate energiaallikate edendamisega, on näiteks struktuurivahendite meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine“ elluviimiseks toetatud gaasibusside kasutuselevõttu ja biometaani tanklate rajamist (toetuse suurus 9 miljonit eurot) ja riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest rahastatud „Riigi eelarvestrateegia 2021–2024“ lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ tegevuse „Vesiniku väärtusahela piloteerimise“ toetusmeetme rakendamine (toetuse suurus 5 miljonit eurot). Lisaks on KIKil rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus 15 miljonit eurot, Raadi rehvid 2,3 miljonit eurot; ELWIND). Riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemus on KIKil Eestis kõige pikem, alates toetuse andmisest taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks (2010) ja väga mahukas, nt lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus, elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu pilootprojekt. Keskkonnaalaste investeeringute elluviimise kogemus on KIKil Eestis kõige pikem. Eraldi väärib väljatoomist KIKi kogemus ettevõtjatele riigiabi andmise, eelkõige finantsanalüüsi, nõustamise ja kontrollimise osas. Investeeringu rakendajaks määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetuste või projektide kogemusele. Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on investeeringu rakendajaks otsustatud määrata KIK. 2.3. Eelnõu sisu 1. peatükk – Üldsätted Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt on määrus kehtestatud vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase komponent 4 „Energeetika ja energiatõhusus“ investeeringu „Energia salvestuse pilootprogramm“ (edaspidi investeering) elluviimiseks. Lõige 2 sätestab vähese tähtsusega abiga seotud reeglid. Vähese tähtsusega abi rakendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013. Vähese tähtsusega abi piirmäär on 200 000 kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta kõikidest avaliku sektori allikatest. Seoses vähese tähtsuse abiga tuleb arvestada, et kui toetuse saaja on viimase kolme aasta jooksul saanud teistest allikatest sellist abi, siis võib tal lubatud 200 000 eurot juba (osaliselt) täis olla ja selle võrra on võimalik toetuse eelarvest vähem abi anda. Lisaks loetakse vähese tähtsuse abiga seoses „üheks ettevõtjaks“ taotleja seotud ettevõtjad, kellel on taotlejaga 4 määruses (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud seosed. Lõiked 3, 4 ja 5 sätestavad riigiabiga seotud reeglid. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Soojusettevõtjate ja ettevõtjate soojus- ning elektrisalvestusseadmetes investeeringute teostamise toetamiseks on kolm võimalust: üldise grupierandi määruse artiklid 46 ja 41 või vähese tähtsusega abi. Artiklite 41 ja 46 puhul tuleb järgida kõiki selles ja üldise grupierandi määruse üldsätetes ette nähtud tingimusi. Artikli 41 juures abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et edendada energia tootmist taastuvatest energiaallikatest. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega ei ole abikõlblikud. Kui taastuvatest allikatest energia tootmisse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna (nt olemasoleva käitise selgelt määratletava lisakomponendina), on kõnealused taastuvatest allikatest toodetud energiaga seotud kulud abikõlblikud. Artikli 46 juures on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida tootmisjaam vajab ühe või mitme tootmisüksuse laiendamiseks, et tegutseda tavapärase tootmisjaama asemel energiatõhusa kaugküttesüsteemina. Investeering peab olema energiatõhusa kaugküttesüsteemi lahutamatu osa. Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud ELi määruse eritingimustele tuleb järgida ka nende määruste üldtingimusi. Neist on siin eelkõige oluline mainida üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju nõuet. Nimelt loetakse abil olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Töö alustamine tähendab projekti suhtes mistahes siduva lepingu sõlmimist. Selle hulka ei loeta varasemaid tasuvus- või eeluuringuid1. Toetuse saaja peab esitama riigiabi nõuete täidetuse kohta selgitused, kinnitused ja vajadusel arvestused taotluse koosseisus eraldi dokumendis, milles võib kohalduvatel juhtudel viidata taotluse teistes osades esitatud andmetele. Võimaliku riigiabi tagasinõudmise korral on aluseks nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004. Riigiabi puhul tuleb arvestada, et ELi riigiabiõigus on otsekohalduv ning toetuse saajatel ei teki siseriiklike asutuste tegevuse või tegevusetuse tõttu õigustatud ootust abi seaduslikkuse suhtes. Ainult Euroopa Komisjon võib tunnistada siduvalt abi seaduslikuks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab mõistlikult hoolikas ettevõtja olema võimeline ise veenduma, et riigilt saadud vahendid on kooskõlas riigiabi põhimõtetega. Lõikes 5 nimetatakse erandid, mille kohta määrust ei kohaldata. 1 Euroopa Komisoni selgitused üldise grupierandi määruse eri tahkude kohta leiduvad aadressil: https://ec.europa.eu/competition-policy/state-aid/legislation_en. 5 Lõikes 6 täpsustatakse, et toetust antakse kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava määrusega. eelnõu eesmärgid on kooskõlas Eesti energiamajanduse arengukavaga aastani 20302, mille järgi tuleb vähendada energeetika kasvuhoonegaaside heidet, suurendada taastuvast energiaallikatest toodetava energia osakaalu ning energia varustuskindlust. Lõige 7 sätestab taotlusega seotud dokumentide esitamise e-toetuse keskkonnas ja digitaalse allkirjastamise vajaduse dokumentidele mille esitamine e-toetuse keskkonnas pole ette nähtud. Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas3 täita taotlusvorm. E- toetus on toetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“. E-toetuse keskkonna kaudu esitatakse kõik toetuse taotlemise ja menetlemise ning projektide elluviimise ja seotud aruandlusega seotud dokumendid. Eelnõu §-s 2 sätestatakse investeeringus kajastatud toetuse andmise eesmärk, toetavad tegevused ja oodatava tulemus. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andmise eesmärk on salvestatud soojus- ja elektrienergia kasutuselevõtu hoogustamine, mille saavutamiseks rahastatakse soojusettevõtjate ja ettevõtjate investeeringuid energiasalvestusseadmetesse. Elektrituruseaduse sätete kohaselt ei saa elektrienergia salvestusseadmeid omada elektri jaotus- ja põhivõrguettevõtjad elektrituruseaduse § 8 mõistes. Soojusenergia salvestusseadme saab antud investeeringu raames omandada põhimõtteliselt ainult soojusettevõtja. Lõikes 2 täpsustatakse, et investeeringu rakendamise tulemused on seotud õhku paisatavate kasvuhoonegaaside koguse ning fossiilkütuste kasutuse vähenemisega. Lõikes 3 sätestatakse projektide väljundnäitajad. Investeeringu väljundnäitajate arvutamiseks on loodud asjakohane arvutustabel, mis kehtestatakse KIKi poolt ning avaldatakse KIKi kodulehel enne investeeringu vooru avamist. Lõike 4 kohaselt, investeeringu tulemusnäitajad arvutatakse megavatt-tundides aastas ja see seisneb salvestatava ja kasutatava taastuvenergia hulgas. Esimene tulemusnäitaja peegeldab, kui palju on plaanis energiasalvestusseadme abil salvestada energiat ning teine näitab, kui palju salvestatud energiast võeti uuesti kasutusse. Tulevikus on nii tulemusnäitajad kui ka väljundnäitajad aluseks aruannete koostamisel. Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe Eesti jaoks olulise vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on vaja olulisel määral ning kiiresti suurendada taastuvenergia osatähtsust. Rohkem taastuvenergiat süsteemis (nii elektri- kui ka soojusvõrkudes) suurendab vajadust energia salvestuse järgi. Eelnõu kohaselt energiasalvestusseadmete kasutusele võtmisel väheneb fossiilenergia vajadus tipukoormuse katmiseks, sest kasutatakse taastuvatest energiaallikatest 2 ENMAK 2030 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkond (kättesaadav: https://www.rtk.ee/) 6 toodetud salvestatud energiat. Samuti vähenevad kaod taastuvenergia tootmisel (nt suvel kaugküttevõrkudes) – st suureneb kaugküttesüsteemi energiatõhusus. Investeering võimaldab ressursse kasutada suurema efektiivsusega ja madalama kasvuhoonegaaside heitega. Soojussalvestuses biomassist toodetud energia osas jälgitakse direktiivi 2018/2001 artiklites 29-31 sätestatud biomassi säästlikkuse kriteeriume. Eelnõu §-s 3 defineeritakse määruses kasutatavad terminid. Energiasalvestusseade – antud eelnõu kontekstis peab eristama soojusenergia salvestusseadet ning elektrienergia salvestusseadet. Energiasalvestusseadet saab energia salvestamise ajaliste näitajate järgi jaotada lühiajaliseks, pikaajaliseks ning ülipikaajaliseks energiasalvestusseadmeks. Arvestades investeeringu eesmärkidega toetatakse pikaajaliste ning ülipikaajaliste energiasalvestusseadmete rajamist. See tähendab, et mainitud seadmed salvestavad ja annavad võrku energiat minutite kuni päevade ja isegi kuude vältel (viimane puudutab elektrienergia salvestamist). Elektrienergia salvestusseadme puhul on töötsükli kestvuse järgi oodatud pikaajalised ja ülipikaajalised lahendused elektrienergia salvestamiseks. Soojusenergia salvestusseadmete rajamisel on eelistatud pikemajalised ehk hooajalised salvestuslahendused (näiteks paak-soojussalvestid, süvend- soojussalvestid jms) aktiivseks ja passiivseks soojusenergia salvestamiseks. Aktiivse soojusenergia salvestamise all on mõeldud salvestusviisi, mille korral kasutatakse soojusenergia ülekandmiseks salvestatavale ainele sundkonvektsiooni ja soojusenergiat salvestav aine on sundringluses. Passiivse soojusenergia salvestamise all on mõeldud sellist salvestusviisi, mille korral soojusenergia salvestamiseks ehk soojusenergia ülekandmiseks soojusenergiat salvestavale ainele kasutatakse soojuskandjat. Soojusenergiat salvestav aine on sellel hetkel liikumatu. Konkreetsed nõuded salvestusseadmetele on sätestatud eelnõu paragrahvis 6. Projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside, k.a. rahaliste ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit. Kusjuures sisendiks on kõik võimalikud ressursid, mis on vajalik väljundnäitaja saavutamiseks k.a. rahalised. Määruse kohaselt on projekti tulemusnäitajaks salvestatava ja kasutatava taastuvenergia hulga megavatt- tundides aastas. Projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda. Käesoleva investeeringu kontekstis projektide väljundina saavutatakse läbi taastuvenergia osatähtsuse suurenemise kaugkütte- ja elektrisüsteemides õhku paisatavate kasvuhoonegaaside koguse vähenemist (arvutusmudel avalikustatakse KIKi kodulehel). Eelnõuga kaugkütesüsteemi mõistet kasutatakse kaugkütteseaduse § 2 punkti 2 mõistes. Kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised. Elektrisüsteem on elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega. Taastuvenergia on täielikult toodetud taastuvatest jätkusuutlikest energiaallikatest. Taastuva energiaallika all mõistetakse taastuvaid energiaallikaid elektrituruseaduse § 57 lõike 1 mõistes koos järgmistes lõigetes tehtavate täpsustustega. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest energiaallikatest: vesi, tuul, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidu jäätmed. Taastuva 7 allikana ei lähe arvesse tüvepuit, sellest valmistatud tooted ega muu jäätmepuidu ja tüvepuidu baasil valmistatud segu. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele. Seekaudu biomassist energiatootmine on määruse kontekstis kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” printsiibiga. Kui toodetav energia pärineb biomassist, siis peab kasutatav biomass vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209), artiklites 29–31 toodud tingimustele. Täiendava informatsiooni saam energiamajanduse korralduse seaduse § 32 lõigetest 1 kuni 3. Määruse tingimuste kohaselt pole välistatud ka tööstusprotsessidest üle jääva energia kasutamine salvestatava energia tootmiseks. See on lubatav tingimusel, et tööstusprotsessidest üle jääva energia allikaks on taastuv energiaallikas elektrituruseaduse § 57 lõike 1 mõistes koos järgmistes lõigetes tehtavate täpsustustega ning see asjaolu on tõendatav. Sama puudutab ka keemilise reaktsiooni käigus vabaneva energia kasutamist salvestatava energia tootmiseks. Taotluse esitamise staadiumis, tulevikus pärast projekti elluviimist ning energiasalvestusseadme kasutuselevõtmisel või aruandluse koostamisel nii salvestatud, kui ka toodetud taastuvaenergia päritolu, tõendatakse vastavasisuliste sertifikaatidega. Eelnõu §-i 4 lõikes 1 nimetatakse investeeringu vahendusasutus, milleks on vastavalt taaste- ja vastupidavuskava eelnõule KIK . Paragrahvis ei loetleta neid KIKi kohustusi ja õigusi, mida eelnõu järgmised paragrahvid üksikasjalikult reguleerivad. Muuhulgas, KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates. Lõikes 2 sätestatakse KIKi poolt koostatavate juhendite nimekirja, mis avalikustatakse hiljemalt taotlusvoori väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. Ühtlasi peab taotleja hindama, kast planeeritud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” printsiibiga. Selleks KIK koostab asjakohase juhendi, mida avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Vorm põhineb Euroopa Komisjoni tehnilistel suunistel “ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohaldamisel ja hindamisel4. “Ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse hindamine peab andma vastuse, kas projekt võib kahjustada oluliselt mõnda keskkonnaeesmärki ning kui kahju võib tekkida, siis taotlejal tuleb kirjeldada vastavad leevendusmeetmed kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Eelnõu §-is 5 sätestatakse vaiete esitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et HMS § 73 lg 2 kohaselt lahendab KIK ise vaided, mis on esitatud KIKi otsuste peale. Selleks moodustab KIK vaidekomisjoni kuhu kuuluvad isikud, sh jurist, kes ei ole seotud vaidlustatud otsuse menetlemisega. Esitatud vaiete lahendamiseks on KIKil kümme kalendripäeva. Samas on võimalus vaide lahendamise tähtaja pikendamiseks. 4 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte ei kahjusta oluliselt kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“(ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30), https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0218(01)&qid=1649930761028&from=ET 8 Lõikes 2 on välja toodud, et dokumentide kättetoimetamine ja teabevahetus toimub elektroonselt e-toetuse vahendusel. 2. peatükk – Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused ja nõuded salvestusseadmetele. Lõikes 1 sätestatakse, et toetatavad projektid peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse. Lõike 2 järgi seisneb toetatav tegevus salvestusseadmete projekteerimises, rajamises ja sellega kaasnevates tegevustes. Eelnõus sätestatakse, et toetatakse nii soojusenergia salvestusseadmete projekteerimist, soetamist (sh kaasnevad tehnilised lahendused – pumbad, ventiilid jms), paigaldamist, ehitamist ja seotud tegevusi. Samuti analoogseid tegevusi elektrienergia salvestusseadmete puhul. Seejuures on antud investeeringu raames rajamisena mõeldud ka olemasolevate tehniliste seadmete ja/või rajatiste suureplaaniline ümberehitamine salvestusseadmeteks, kui see on tehniliselt võimalik ning mõistlik. Lõike 3 järgi peab toetatava projekti raames valmiv seade olema kasutuses Eestis vähemalt viis aastat toetuse väljamaksmisest arvates. Lõigetega 4 ja 5 seatakse eraldi tehnilised nõuded investeeringu raames toetatavatele elektrienergia- ja soojuse salvestusseadmetele. Elektrienergia salvestusseadme terviktsükli keskmine kasutegur energiasalvestusseadme eluea jooksul vastavalt tootja spetsifikatsioonile peab olema võrdne või suurem kui 85% ühe kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi ja selguma salvesti tootja pakutud standardprofiilist (nt temperatuur, laadimise ja tühjendamise tsükli pikkus jms). Salvestusseadme eluiga peaks olema sätestatud laadimistsüklite arvu kaudu. Näiteks, ei tohi lubada olukorda, kui laadimistsüklite arv on 20000, aga keskmine kasutegur arvutatakse 10000 laadimistsükli keskmise põhjal. Analoogsed nõudmised on ka soojuse energiasalvestusseadmete puhul. Ka soojuse energiasalvestusseadmete puhul terviktsükli kasuteguri all on mõeldud soojuskadu salvestuse jooksul, aga ka muud energiakadu mis antud salvestustsükliga kaasneb. Üldiselt terviktsükli kasutegurinäitaja mõõtmine soojusenergia salvestusseadmete jaoks toimub tüüptingimustes, milleks on üleval nimetatud ühe kasutustsükli minimaalne periood ja küteperioodi pikaajaline keskmine välitemperatuur: 3,1 C. Pikaajaline keskmine kütteperioodi temperatuur on arvestatud Keskkonnaagentuuri Ilmavaatluste osakonna andmete põhjal. Konkreetsemalt kasutatud on pikaajalise keskmise temperatuuri andmeid sügise, talve ja kevade kohta 2022/2021 aasta seisuga. See on oluline nõue energiatõhususe ning ka projektide kulutõhususe poolelt. Võrgukadude minimeerimiseks peab energiasalvestusseade olema madala energeetilise kaoga. Samas täpsustame, et elektrienergia salvestusseadme kasuteguri arvutamisel ei võeta arvesse võrguühenduse loomiseks vajalikku trafot ja trafokadusid. Eraldi on sätestatud tingimus salvestusseadme tühjendamise kiiruse osas, mis sisuliselt tähendab, et maksimaalselt laetud salvestusseadet (täisvõimekuse rakendamisel) peaks olema võimalik tühjendama vähemalt ühe tunni jooksul. Sellega tagatakse installeeritud salvestussüsteemi kõrgem rakendatavus paralleelselt nii süsteemiteenuste pakkumiseks, taastuvenergia toodangu nihutamiseks kui ka varustuskindluse tagamiseks. Andmed samuti peavad selguma salvesti tootja pakutud standardprofiilist 9 Samas elektri energiasalvestusseadme reaktsioonikiirus peab olema võrdne või väiksem kui viis sekundit. Süsteemiteenuste puhul on reageerimiskiirus oluline installeeritud salvesti võimalikult mitmekülgseks kasutamiseks, kuna kiiremat reageerimist vajavad süsteemiteenused, näiteks Fast Frequency Reserves, nõuavad süsteemioperaatorilt signaali saades energiasalvestuse täisvõimsuse saavutamist loetud sekundite jooksul. Kogu salvestamiseks ja ka seadme käitamiseks planeeritud energia peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kindlasti salvestusseadmete käitamisel peab kasutama ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, v.a. avariiolukorrad. Rajatud energiasalvestusseadme käitamiseks kasutatakse energiat, mille päritolu peab olema tõendatav Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistusega. Eraldi elektrienergia energiasalvestusseadmete puhul kehtib eraldi nõue, et seadme energiasalvestusvõimsus ei tohi ületada seotud taastuvaenergia tootmisseadme võimsust. See nõue tuleneb grupierandimääruse artiklist 41, mis ühtlasi näeb ette, ka asjaolu, et planeeritav elektri energiasalvestusseade peab olema otseselt ühendatud taastuvenergiast elektritootmisüksusesse. Lõikes 6 sätestatakse nõue, et planeeritav energiasalvestusseade peab olema ühendatud taastuvenergiat energiatootmisüksusega ning rajatavas energiasalvestusseadmes tohib salvestada ainult selle energiatootmisseadmes toodetud energiat. Lõikes 7 sätestatakse, et tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus peab kuuluma taotlejale või peab taotlejal olema maatüki kasutusõigus, mis kehtib taotluse esitamise hetkest kuni vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest arvates. See on seotud ühelt poolt investeeringu kulude abikõlblikkuse perioodiga ning teiselt poolt eelnõu nõudega tagada projekti raames rajatud seadmete sihtotstarbelist kasutamist vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti valmimist ja lõppmakse teostamist. Lõikes 8 täpsustatakse tegevusi, millele toetust ei anta. Punktis 2 on toodud heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. Toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide peab olema võrdlusalusest tasemest oluliselt madalam. Selle tõendamiseks tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Punktis 3 toodud erisuste osas tuleb esitada vastavad tõendid iga jaama kohta eraldi, sealhulgas nii olemasolevate kui ka uute kohta. Lõike 9 kohaselt kindlustatakse toetuse eraldamine ainult projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata olulist kahju. Lõike 10 kohaselt kindlustatakse toetuse eraldamine ainult projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, sealhulgas ringmajandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele. Sisuliselt, kui projekt vastab teistele määruse nõuetele ja seda otsustatakse toetada, siis toetatav projekt täidab selle nõude automaatselt, kuna toetust antakse selleks, et kliimaneutraalselt toodetud energiat salvestada. Eelnõu §s 7 sätestatakse, millised kulud on toetatavad ja millised kulud ei ole toetatavad 10 investeeringu raames. Lõike 1 kohaselt peavad toetatavad kulud panustama eelnõu §-s 2 sätestatud eesmärkide täitmisesse ja olema kooskõlas riigiabi reeglitega. Lõikes 2 sätestatakse täpsem nimekiri toetatavatest kuludest. Abikõlblikud on täiendavad kulud, mida tootmisjaam vajab ühe või mitme tootmisüksuse ehitamiseks, laiendamiseks või remondiks, et tegutseda tavapärase tootmisjaama asemel energiatõhusa kaugkütte ja - jahutussüsteemina. Investeering peab olema energiatõhusa kaugkütte ja -jahutussüsteemi lahutamatu osa. Elektri energiasalvestusseadmete puhul on grupierandi määruse järgi abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et edendada energia tootmist taastuvatest energiaallikatest. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Kui taastuvatest allikatest energiatootmisse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna (nt olemasoleva käitise selgelt määratletava lisakomponendina), on kõnealused taastuvatest allikatest toodetud energiaga seotud kulud abikõlblikud. Energiasalvestusseadme projekteerimiskulude all on mõeldud muuhulgas ka projekti eelduseks olevate geodeetiliste uuringud ja keskkonnamõjude hindamise uuringud, juhul kui need viiakse läbi projekti abikõlblikkuse perioodi raames. Lõikes 3 sätestatakse täpsema nimekiri mittetoetatavatest kuludest. Investeeringu raames ei toetata seadmete renoveerimist. Tegevuskulude all on mõeldud kulusid, mis on seotud äritegevuse korraldamisega igapäevaselt k.a. üldkulud. Kulud sisaldavad kõiki tegevuskulusid, kuid neid saab üldiselt jagada kahte põhikategooriasse: hooldus ja haldamine. Kõik kulud peavad olema vahetult seotud asjaomaste riigiabi abiliikidega. KIK hindab abikõlblikke kulusid juhtumipõhiselt ja dialoogis taotlejaga, konsulteerib vajadusel ministeeriumiga ning Rahandusministeeriumiga ja tehniliste ekspertidega ning teeb põhjendatud juhul ettepaneku taotlust või projekti muuta, et taotletavad kulud vastaksid asjaomase riigiabi abiliigi abikõlblikkuse nõuetele. Eelnõu §-s 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse reeglid seoses abikõlblikkuse perioodi kestvusega. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. aprill 2026. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus elluviidud ning asjakohased arved esitatud ja lõppsaaja poolt tasutud Lõikes 3 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Kui lõppsaaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Abikõlblikkuse perioodi teatab toetuse lõppsaaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg. 11 Lõikes 4 sätestatakse lõppsaajale kohustus alustada projektiga seotud ostumenetlusega hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Ostumenetlusega alustamise kriteeriumi võib lugeda täidetuks, kui lõppsaaja kahe kuu jooksul pärast rahastamisotsuse tegemist kas küsib kolm hinnapakkumist või avaldab teate Riigihangete registris. Nõue on seotud investeeringu kitsa ajaraami ning piiratud eelarvega. Nõudega tagatakse, et projekti tegevustega alustatakse koheselt. Lõikes 5 sätestatakse asjaolud seoses abikõlblikkuse perioodi pikendamisega. Toetuse lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 1. aprilliks 2026. a peavad kõik tegevused olema lõpetatud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse lõppsaaja taotluse alusel. Lõikes 6 täpsustatakse, et kui tegu on üldise grupierandi määruse alusel eraldatava riigiabiga, siis ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile. Eelnõu §-s 9 sätestatakse määruse alusel eraldatava toetuse piirsumma ja osakaal. Investeeringu eelarve on 8 000 000 eurot. Soojusenergia salvestusseadmete rajamiseks on ettenähtud maksimaalselt 6 500 000 eurot ning elektrienergia salvestusseadmete rajamiseks on ettenähtud maksimaalselt 1 500 000 eurot. Siinjuures peab arvestama, et KIKi halduskulu kogu perioodi peale on 219 718 eurot ehk 2,8% investeeringu eelarvest. See tähendab, et projektide toetuseks on maksimaalselt ettenähtud 7 780 283 eurot ja sealt proportsionaalselt 6 318 000 eurot soojusenergia salvestusseadmete rajamiseks ning 1 462 284 eurot elektrienergia salvestusseadmete rajamiseks. Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette toetuse maksimaalsed suurused salvestusseadme vastava ühiku kohta. Lõikes 3 nähakse ette, et toetuse maksimaalseks suuruseks on üks miljon eurot. Investeeringu eelarvest maksimaalse kasu saavutamiseks piiratakse ühele projektile korraga eraldatavat toetust. Maksimaalse toetuse summa määramisel on võetud arvesse ühe projekti teoreetilist maksumust. Lõikes 4 nähakse ette toetuse osakaalud vähese tähtsusega abi puhul. Kuigi vähese tähtsusega abi andmisel ei ole ELi õiguses abi maksimaalset osakaalu kehtestatud, siis arvestades käesoleva eelnõu raames toetatavate projektide eripära ning üldiselt investeeringu eesmärke, on otsustatud eelnõu koostamisel seda abi anda 30% määraga. Vähese tähtsusega abi suurus on eelnõu § 10 lõike 5 kohaselt maksimaalselt 200 000 eurot kolme aasta jooksul. Lõigetes 5 ja 6 nähakse ette toetuse osakaalud üldise grupierandi määruse asjaomaste abiliikide puhul. Eelnõus ettenähtud abi osakaalu alus tuleneb üldise grupierandi määruse artiklitest 41 ja 46. Investeeringu eri tegevustele/kuludele antava riigiabi liigid on määratletud §-s 1 ning iga liigi vastavad abi maksimaalsed võimalikud osakaalud on sätestatud üldises grupierandi määruses. Kuigi üldise grupierandi määruse artikli 46 puhul on kehtestatud abi maksimaalseks osakaaluks 12 45% abikõlblikest kuludest, aga arvestades eelnõu raames toetatavate projektide eripära ning üldiselt investeeringu eesmärke, on eelnõu koostamisel otsustatud seda abi anda 30% määraga suurettevõtjast lõppsaajate jaoks, kes tegutsevad koostootmisjaamadeta piirkondades ning 15% suurettevõtjast lõppsaajate jaoks, kes tegutsevad koostootmisjaamadega piirkondades. Selline lähenemine on valitud, kuna koostootmisega piirkondadel on suurem majanduslik kasu elektrikaubanduse kaudu. Piirkondades, kus puudub energia koostoomine ja ülekaalus on tavalised katlamajad on abi rohkem vajalik, kuna viimastel on madalam majanduslik motivatsioon. Eraldi täpsustame, et vastavalt grupierandi määruse artiklile 46 abikõlblikud kulud jaotusvõrgu puhul on investeeringukulud. Jaotusvõrgule antava abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikes kuludest maha arvata. Samas kuigi üldise grupierandi määruse artikli 41 puhul on kehtestatud abi maksimaalseks osakaaluks 45% abikõlblikest kuludest, aga arvestades käesoleva määruse raames toetatavate projektide eripära ning üldiselt investeeringu eesmärke, on määruse koostamisel otsustatud seda abi anda 30% määraga suurettevõtjast lõppsaajate jaoks. Abikõlblikud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et edendada energia tootmist taastuvatest energiaallikatest. Lisaks antava abi puhul baasmäärale võib vastavalt üldise grupierandi määruse artiklites 41 ja 46 sätestatule liita 20 % toetust väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 % toetust keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral. Lõikes 7 on eraldi sätestatud täiendavad üldise abi osakaalud juhul, kui tegevust rahastatakse ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja või selle liikmesriikide vahenditest. Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. Sellisel juhul ei anta toetust rohkem, kui nähakse ette üldise grupierandi määruse artiklis 8. 3. peatükk – Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotlejale, tema partnerile ja edaspidi ka lõppsaajale ja partnerile esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla iga Eestis registreeritud äriühing äriseadustiku § 2 mõistes, kes vastab lõikes sätestatud tingimustele. Füüsilised isikud on välistatud, kuna tegemist on suuremahulise ja tehnoloogiamahuka majandustegevusega (arvukas töötajaskond, suur omafinantseering). Välisriigi ettevõtjad on välistatud kuna projekti tulemuse kasutamist oodatakse Eestis vähemalt viis aastat ja selle tagamiseks on määruse andja juba nõudmas Eestis tegutsevat ettevõtjat. Välisriigi taotleja või partner saab Eestis tegutsemiseks ettevõtte Eestis asutada. See ei ole Eestis koormav. Tegemist ei ole ajutise teenuse osutamisega majandustegevuse seaduse üldosa seaduse mõistes. Taotleda saab ainult taastuvatest energiaallikatest energiatootmisüksust omav äriühing, tingimusel, et planeeritav energiasalvestusseade saab olla ühendatud selle energiatootmisüksusega. Elektri energiasalvestusseadme puhul kehtiv täiendav nõue, mis on väljatoodud §6 juures ja mis sätestab, et elektri energiasalvestusseadme energiasalvestusvõimsus ei tohi ületada seotud taastuvaenergia tootmisseadme võimsust. 13 Nõue on tingitud sellest, et grupierandi määruse artikli 41 rakendamisel lähtusime Euroopa Komisjoni nägemusest, et antud artikli põhjal abi antakse kombineeritud taastuvenergia ja elektri salvestamise projektidele (kohapealne salvestamine), kui mõlemad elemendid on ühe investeeringu komponendid või kus salvestusüksus on ühendatud olemasoleva taastuvenergia tootmise käitisega. Ka grupierandi määruse artikli 46 rakendamisel peab investeering olema kaugküttesüsteemi lahutamatu osa. Elektrituruseaduse sätete kohaselt ei saa elektrienergia salvestusseadmeid omada elektri jaotus- ja põhivõrguettevõtjad elektrituruseaduse § 8 mõistes. Soojusenergia salvestusseadme saab antud investeeringu raames omandada põhimõtteliselt ainult soojusettevõtja. Lõikes 2 ja Lõikes 3 on sätestatud tingimused partnerile ja partneri kohustus panustada omafinantseeringuga abikõlblikesse kuludesse ning partneri vastutus projekti elluviimise ja väljundi kestvusega seoses. Projekti elluviimise eest vastutab esmajärjekorras lõppsaaja, kuid kaasatud partner vastutab samuti kogu projektile antud toetuse kasutamisega seotud kohustuste eest. Lõikes 4 sätestatakse taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. KIK teostab võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris5, kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või on see ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või äriühingust taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Samuti kontrollitakse taotleja karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja investeeringu miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb e-toetuse keskkonna kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Seoses vähese tähtsuse abiga tuleb arvestada, et kui toetuse saaja on viimase kolme aasta jooksul saanud teistest allikatest sellist abi, siis võib tal lubatud 200 000 juba (osaliselt) täis olla ja selle võrra on võimalik toetuse eelarvest vähem abi anda. Lisaks esitatud taotluse ja sellega kaasnevate dokumentide põhjal kontrollitakse taotleja suutlikust projekti ellu viia ja omafinantseeringu osa ära tasuda. Lõikes 5 täpsustatakse, keda loetakse vähese tähtsuse abiga seoses „üheks ettevõtjaks“. Selleks on taotleja seotud ettevõtjad, kellel on taotlejaga määruses (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 5 Maksu- ja Tolliameti avalik register (kättesaadav: https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et ) 14 sätestatud seosed. Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Lõikes 1 täpsustatakse, et taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas eelnõus loetletud infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate ja muu asjakohase kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse lõppsaajale e-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva eelnõu, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktide ning muude asjakohaste määruse nõuetega. Lõikes sätestatakse taotlusvormi sisu ja täitmise reeglid ning kinnitatakse taotlusega koos esitatavate dokumentide ning asjakohaste kinnituste nimekiri. Punkti 19 kohane nõue kohustab taotlejat esitama KIKile teave ja dokumendid selle kohta, kui projektile taotletakse või on taotletud toetust mõnest muust avaliku sektori allikast. Eri rahastusallikate kumuleerimisel lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud põhimõtetest. Punkti 26 kohane kinnitus tähendab sisuliselt seda, et sellise kinnituse tegemisel taotleja näitab, et asjakohaste projekti töödega pole enne taotluse esitamist alustatud Mitte siduvad hinnapakkumised peavad olema taotluse esitamse hetkeks saadud. Kuigi energia tootmisseadme rajamise ja halduskulud pole käesoleva eelnõu raames abikõlblikud, siiski peab taotluse kohasest projektist selguma, kuidas ja mis mahus on lõppsaaja plaaninud salvestamiseks mõeldud taastuvat energiat tootma või muul moel kätte saama hakata, et KIK saaks hinnata projekti teostatavust. Soojusenergia salvestusseadmete puhul peab tootmisseade olema vähemalt staadiumis TRL 7 (Technology readiness level vastvalt EL Horizon 2020 programmi sätetele). Elektri energiasalvestusseadme puhul on eelduseks, et salvestusseade ühendatakse elektrisüsteemiga ja minimaalseks aktiivvõimsuseks on 500 kW. Lõikes 2 täpsustatakse asjaolud ning vajalike dokumentide esitamine omafinantseeringu tagamisel laenu abil. Lõikes 3 täpsustatakse taotluses esitatavat teavet vastavalt taastekava tegevuskorras toodule, kui taotluses olev käitis kuulub Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS). Toetuse saajal tuleb toetuse saamiseks tõendada, et kasvuhoonegaaside heide on võrdlusalusest tasemest oluliselt madalam. Kui toetatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud tegevusalasid, ei tohiks selleks, et mitte moonutada HKSiga antud turusignaale, ning kooskõlas õiglase ülemineku fondi puhul rakendatava lähenemisviisiga, toetada sellist tegevust, mille prognoositav heide CO2 ekvivalendina ei ole oluliselt väiksem kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks kehtestatud võrdlusalused. Antud eelnõu kontekstis ning Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt oluline vähenemine on vähemalt 10%. Toetuse andmine on võimalik, kui majandustegevusele ei ole väikese keskkonnamõjuga tehniliselt ja majanduslikult teostatavat alternatiivi ning tegevus ei tekita olulist kahju, rakendades parimat võimaliku keskkonnatoime taset. Vastavad põhjendused tulebki taotleja poolt esitada. Lõikes 4 on loetletud nõuded, millele peab esitatud taotlus vastama ning sätestatakse, mis alustel hinnatakse taotluse kohase projekti vastavust. 15 Taotlusvooru esitatud projektis kirjeldatud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt peab panustama §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. Taotleja esitab asjakohased seletused koos taotlusega. Projekti nõuetele vastavuse hindamise sisu ning põhimõte on rohkem lahti kirjutatud KIKi poolt valmivas juhendis, mis avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru avamise päeval. Taotlusele tuleb lisada kõik §-s 11 loetletud dokumendid ja kinnitused. Nagu näiteks hinnapakkumised, projekti ajakava ja muud seotud andmed ja dokumendid. Kui see on asjakohane, siis peavad maksumused olema eristatud projektiga seotud taotleja ja partneri tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust §-s 9 nimetatud määras iga osapoole abikõlblikest kuludest. Selleks, et hindamiskomisjon saaks hinnata projekti määruse nõuetele vastavust paragrahvis kirjeldatud kriteeriumitele vaatab KIK läbi taotluse ja koos sellega esitatud dokumendid. Selleks on KIK koostanud asjakohase vormi, mis seletab lahti, millised taotluse osad või lisad kasutatakse millise kriteeriumi hindamiseks. Lisaks tuleb taotlejal kirjeldada kasutusele võetavad seadmed, tehnoloogiad ja projekti elluviimise etapid ning esitada tegevuste elluviimise äriplaan koos ajakava ja projekti finantsanalüüsiga, vastavalt KIKi poolt koostatavale juhendile, mille avalikustatakse KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval. Taotleja esitab projekti tulemusena välditava kasvuhoonegaaside hulga CO2 ekvivalendi arvutuse tonnides aastas ja energiasalvestusseadme kasutamisega fossiilse kütuse kasutuse vähenemisest tingitud taastuvenergia täiendava kasutuselevõttu MWh/aastas (KIKi poolt koostatav kasvuhaane gaaside ning meetme eesmärkide saavutamise arvutustabeli vorm, mille avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru avamaise päeval). Kuigi energia tootmisseade rajamine ja halduskulud (k.a. elektrisüsteemiga liitumistasud) pole käesoleva investeeringu määruse raames abikõlblikud, peab taotluse kohasest projektist selguma, kuidas ja mis mahus on lõppsaaja plaaninud salvestamiseks mõeldud taastuvenergiat tootma või muul moel kätte saama hakata. Siinjuures arvestame, et soojusenergia salvestusseadmete puhul peab tootmisseade olema vähemalt staadiumis TRL 7. Elektri energiasalvestusseadme puhul on eelduseks, et salvestusseade ühendatakse elektrisüsteemiga ja minimaalseks aktiivvõimsuseks on 500 kW. Taotlusele tuleb lisada hinnapakkumised tarnitavatele seadmetele/vahenditele. Kui see on asjakohane, siis peavad maksumused olema eristatud kõikide projektiga seotud osapoolte tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust §-s 9 nimetatud määras iga osapoole abikõlblikest kuludest. Ajakava peab olema realistlik ja vastama määruses sätestatud tingimustele. Kui see on asjakohane, siis taotlusele peavad olema lisatud koostöökokkulepped. Taotluses peab olema kajastatud projekti sotsiaalmajanduslik- ja keskkonnamõju ning kirjeldatud projekti või selle osade võimalus tulla toime, näiteks, suurenenud töökoormusega. Projekti teostatavuse hindamiseks kaasab KIK vajadusel väliseksperdi. Ühtlasi tuleb taotluses hinnata projekti elujõulisust ehk kui kaua projekt on plaanitud töötama. Lõikes 5 kirjeldatakse “ei kahjusta oluliselt” põhimõtte nõuetele vastavuse (sh on eraldi välja toodud välistused, mis tulenevad taastekava tegevuskorrast) hindamist 16 4. peatükk – Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotlusvooru avamist puudutavad reeglid ning sellega seotud ministeeriumi ja KIK tegevused. Lõikes 1 sätestatakse taotluse esitamisega seotud asjaolud. Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse taotlusvooru väljakuulutamisega seotud asjaolud. Lõikes 4 sätestatakse, et KIK kuulutab välja taotlusvooru. Taotlusvooru väljakuulutamise aeg ning vooru eelarve suurus teatatakse KIKile ministeeriumi poolt kirjalikult. Taotlejal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas6 täita taotlusvorm. E-toetus on toetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“. Lõikes 5 täpsustatakse, et taotlus tuleb esitada taotlusvooru avatud oleku ajal. Taotlusvooru tähtaja jooksul tuleb taotlus e-toetuses esitada, kuid hindama hakatakse seda pärast taotlusvooru tähtpäeva saabumist. Pärast taotlusvooru tähtpäeva taotlust esitada lubatud ei ole. Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse menetlemise tegevused ning järjekord. Taotluse menetlemine taotluse vastuvõtmisest ning registreerimisest, läbivaatamisest, taotleja, partneri ja esitatud dokumentide nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse kohase projekti hindamisest ning võrdlemisest teiste esitatud projektidega, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja, partneri ja dokumentide nõuetele vastavust kontrollib KIK. Lõige 2 kohustab taotlejat teavitama KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. KIK nõustab taotlejaid taotlemisel nii telefoni kui e-kirja teel. E-toetuses taotlust sisestades aitab taotlejat KIKi poolt investeeringu eest vastutav projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktandmed avalikustatakse KIKi kodulehel vastava taotlusvooru info rubriigis. Lõikes 3 sätestatakse KIKi õigust kaasata taotluse hindamiseks ekspertiisi ning teostada vajadusel kohapealse kontrolli. Lõike 4 kohaselt on KIK-l vajadusel õigus nõuda taotluse osas selgituste esitamist, taotluse muutmist ning taotluses esinevate puuduste kõrvaldamist. Nimetatu jaoks annab KIK kuni 20- päevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 5 sätestatakse, et menetlemise tähtaeg on 90 päeva. Sellele vajadusel lisatakse 20- päevase puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Lõikes 6 täpsustatakse, et kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt väljatoodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja 6 Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkond (kättesaadav: https://www.rtk.ee/) 17 taotlejat täiendavalt ärakuulamata. Taotluses esitatav teave projekti sisu kohta loetakse ärisaladuseks ja KIKil on kohustus seda ärisaladust kaitsta. Selleks luuakse KIKis eraldi protseduur, mille kohaselt toimub taotluste menetlemine. Kõik taotluste hindajad peavad allkirjastama saladuse hoidmise deklaratsioonid. Eelnõu §-s 14 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks ministeeriumi eksperti ja kaks KIKi ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid on kohustatud deklareerida oma erapooletust taotluste hindamisel. Lõikes 2 täpsustatakse, et KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjoni koosolekuid võib läbi viia veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll. Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja tunnistatakse nõutele vastavaks, kui ta vastab määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele peavad vastama taotlusega seotud taotleja ja partnerid. Lõike 2 sätestatakse KIKile alus projekti nõuetele vastavaks tunnistamiseks, kui see vastab taaste- ja vastupidavuskava määruse ja käesoleva määruse nõuetele. Lõikes 3 sätestatakse, et vastavaks tunnistatud projektid rahastatakse, kui eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ilma paremushindamiseta. Kui eelarve ei ole piisav, siis nõuetele vastavaks tunnistatud projektid pääsevad paremushindamisele, mis toimub §-s 16 kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaselt. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Lõikes 1 täpsustatakse, mis projektid pääsevad hindamisele. Lõigetes 2 ja 3 loetletakse asjakohased hindamiskriteeriumid soojusenergia ja elektrienergia salvestusseadmete puhul. Elektrisalvesti kasutamise (nagu ka soojusenergia salvestusseadme puhul) ja sellega välditava kasvuhoonegaaside hulga arvutus on reguleeritud ja avalikustatakse koos teiste juhistega (määruse § 4 lg 2) hiljemalt vooru avamise päeval KIKi kodulehel. § 16 lg 2 p 3 puhul tegu on arvutusliku näitajaga, mille arvutamine käib KIKi poolt hiljemalt vooru avalikustamise päeval tehakse taotlejatele kättesaadavaks KIK kodulehel ja mis võtab arvesse nii energiasalvestusseadme suurust, kui ka salvestatud energia kadu. Arvustamise üldiseks vormulaks on MWh/(m2*h), kus MWh salvestatud soojusenergia kadu, m2 – on 18 energiasalvestusseadme välispindala ja h- ajaühik (tund). § 16 lg 3 p 3 puhul tegu on salvestusajaga, mille jooksul on energia kadu alla 1% ja seda mõõdetakse ajaühikutes. Siinjuures taotleja peab arvutuse aluseks võtma energiasalvestusseadme tootja poolse dokumentatsiooni ning esitama KIKile ka asjakohase arvutuskäiku, millest peab selguma kuidas jõutakse näitaja väärtuseni. Eraldi peab täpsustama, et § 16 lg 3 p 4 puhul on tegu energiasalvestusseadme tootja poolse dokumentatsiooni põhjal hinnatava näitajana, mille taotleja peab edastama KIKile taotluse koosseisus. Lõigetest 4 ja 5 sätestatakse, kui suur osakaal koondhindest on lõigetes 2 ja 3 loetletud kriteeriumitel. Siinjuures rõhutame, et iga hindamiskriteeriumi hinnatakse eraldi võrreldes parima projekti analoogse näitajaga. Seejärel saadud hindamiskriteeriumid liidetakse § 16 lg 4 ja 5 osakaaludele vastavalt. Lõikes 6 sätestatakse, kuidas moodustatakse projektide pingerida. Lõikes 7 sätestatakse, et taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Lõikes 8 sätestatakse, kuidas tegutseda, kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus ning nõnda edasi kuni eelarve ammendumiseni. Kui paremuse selgitamiseks heidetakse liisku, siis võivad asjasse puutuvad taotlejad liisu heitmise juures viibida. Lõikes 9 täpsustatakse, et nõuetele vastavad taotlused reastatakse määruses nimetatud ja KIKi poolt koostavas juhendis täpsustatud hindamiskriteeriumide alusel. Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise nõuded ja protsess. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise ettepaneku teeb hindamiskomisjon. Lõikes 2 täpsustatakse, et hindamiskomisjonil on võimalik rahuldada taotlus täielikult või osaliselt. Lõikes 3 sätestatakse rahuldamise otsuse põhipunktid. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud eelnõus kehtestatud korras, vastab eelnõu §-s 10 ja taaste- ja vastupidavuskava määruses kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 7 nimetatud toetatavatele kuludele, §-s 8 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks. Lõikes 4 täpsustatakse, et taotluse võib taotleja nõusolekul rahuldata osaliselt. Eelduseks on aga taotleja kinnitus, et ka sellisel toetamise saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. Eelnõu §-s 18 sätestatakse täpsemalt taotluse osalist rahuldamist. 19 Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse saab rahuldada osaliselt. Lõikes 2 kirjeldatakse protsessi, kuidas KIK teeb taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku. Lõikes 3 täpsustatakse mis tingimusel on osaline taotluse rahuldamine võimalik. Eelnõu §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Lõikes 1 tuuakse välja, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui tegu on kasvõi ühe loetletud asjaoluga. Samuti jäetakse taotlus rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse lõppsaaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses lõppsaajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid ning KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning kehtetuks tunnistamise tingimused. Lõikes 1 kirjeldatakse võimalused taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja menetluskorrast kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisel. Taotleja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses põhjendused otsuse muutmiseks. KIK hindab põhjenduste piisavust ja projekti eesmärgi saavutamise perspektiivi ning teeb kas muutmise või rahuldamata jätmise ehk muutmisest keeldumise otsuse. Lõikes 2 sätestatakse, et KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest lõikes nimetatud tingimustel. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 5 sätestatakse toetuse tagasinõudmisega setud asjaolud. Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt või esinevad muud §-s 21 või taaste- ja vastupidavuskava §-s 11 toodud asjaolud, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. Lõikes 6 täpsustatakse toetuse tagasinõudmise ja sellega seotud taotluse rahuldamise otsuse tühistamist. 20 Lõikes 7 täpsustakse, et KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. 5. peatükk – Lõppsaaja õigused ja kohustused Eelnõu §-s 21 sätestatakse lõppsaaja õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse, et eelkõige on toetuse lõppsaajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja eelnõu kogumist. KIKis tegeleb iga toetuse lõppsaajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse toetuse lõppsaajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Lõppsaajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi oma lõppsaajate abistamiseks. Lõigetes 2 kuni 9 sätestatakse muud lõppsaaja ja partneri kohustused. Toetuse lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Samuti peab lõppsaaja koheselt teavitama KIKi kõikides asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. Lõppsaaja kohustuste seas on ka mitmed säilitamisnõuded rajatud energiasalvestusseadmete, seotud dokumentide ja projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandi või kasutusõiguse osas. Taotluse esitamise staadiumis kinnitatakse, et tulevikus pärast projekti elluviimist ning energiasalvestusseadme kasutuselevõtmist või aruandluse koostamisel on nii salvestatud kui ka toodetud taastuvaenergia päritolu võimalik tõendada vastavasisulise sertifikaadiga. Siin ja edaspidi projekti kestvuse nõuded on seotud Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnalaste standardite ja prioriteetidega. Määruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Eelnõu §-s 22 sätestatakse projekti ostumenetluse läbiviimise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse mittehankijast lõppsaajale kohustus järgida riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid projektiga seotud kulude tegemisel. See on vajalik toetuse läbipaistva kasutamise protsessi tagamiseks ja õiglase hüvitise suuruse leidmiseks. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tema tegutseb lähtudes riigihangete seaduse sätetest. Kui toetuse lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seaduse §-st 3 tulenevaid põhimõtteid järgides. Mittehankijast lõppsaaja või partner viib läbi ostumenetluse määruses sätestatud tingimustel ja korras. 21 Lõikes 2 sätestatakse, et alla 100 000 eurot maksva asja, teenuse või ehitustöö juures peab lõppsaaja kirjalikult küsima vähemalt kolm hinnapakkumist või avaldama hanketeate riigihangete registris. Kõik piirmäärad on kehtestatud käibemaksuta maksumust silmas pidades. Lõikes 3 sätestatakse, et vähemalt või üle 100 000 eurot maksva asja, teenuse või ehitustöö puhul peab lõppsaaja avaldama hanketeate riigihangete registris. Kui hanketeade avaldatakse riigihangete registris, siis võib samal ajal küsida juurde ka võrreldavaid hinnapakkumisi, kuid need peavad laekuma samuti seatud pakkumuste esitamise ajaks. Hanketeate avaldamise korral tuleb silmas pidada, et pakkumuse esitamiseks oleks jäetud mõistlik aeg. Lõikes 4 selgitatakse, millal lõppsaaja peab KIKile enne hanketeate avaldamist esitama hankedokumentide ja hankelepingu projekti. Lõikes 5 sätestatakse, et projektiga seotud hankeid ei tohi välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust, tagamaks kindluse projektile antava ergutava mõju suhtes. Mõiste „hange“ antud määruse kontekstis hõlmab nii riigihankeid hankija jaoks, kui ka ostumenetlust mittehankijast lõppsaajale. Hankijal lasub kohustus järgida riigihangete läbiviimisel RHS-is sätestatud piirmäärasid ja menetluskorda. Lõikes 6 sätestatakse lõppsaaja kohustus teavitada KIKi sõlmitud lepingust. Leping on igasugune ostumenetluse tulemusel sõlmitud leping, sealhulgas hankeleping. Näiteks, müügileping, töövõtuleping, käsundusleping ja muud lepingute vormid. Lõikes 7 sätestatakse, et KIKil on kohustus nõustada toetuse saajat ja partnerit ostumenetluse läbiviimisel, et hange viidaks läbi määruse nõuete kohaselt. Lõikega 8 kohustatakse lõppsaajat teavitama aegsasti KIKi lepingu muutmise plaanidest, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHS §-st 3 tulenevate põhimõtetega. Lõikes 9 täpsustatakse, et ka partneritele kohalduvad kõik ostumenetluse läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded. Eelnõu §-s 23 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ning päritolutunnistuse esitamine. Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas täites etteantud vormi. Kui lõppsaaja ei esita aruandeid, siis on KIKil õigus temalt toetust tagasi nõuda § 21 lõike 3 alusel, sest toetuse lõppsaaja ei ole täitnud oma kohustust. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse nõuded vahearuannete sisu osas. Aruandlusperioodid ning aruannete esitamise tähtajad on otseses seoses ja sõltuvuses taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 sätetega. Arvates projektile lõppmakse tegemisest viie aasta jooksul esitab toetuse saaja KIKile andmeid taastuvenergia kasutamise kohta – määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tulemusnäitajate ning väljundnäitajate saavutamise kirjeldus ning määruse § 24 lõikes 7 nõutud päritolutunnistuste 22 sertifikaadid. Oluline on aruandluses kajastada tegelikke aastaseid näitajaid ning võrrelda seda esialgsete prognoosidega, vajadusel tuleb esitada põhjendused erinevuste osas prognoosi ja tegeliku taastuvenergia tarbimise vahel. Lisaks on aruandluse perioodil saadud andmete põhjal võimalik hinnata investeeringu tegevuste panust "Eesti 2035“ strateegia eesmärkide saavutamisse, arvutades investeeringu rakendamise tulemusena vähenenud kasvuhoone gaaside heidet atmosfääri õhku (ümberarvutatuna CO2 ekvivalendiks abil). Täpsustatakse aruandlusperioodid ning et aruannete esitamise tähtajad on otseses seoses ja sõltuvuses taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 sätetega. Lõikes 4 kohustatakse lõppsaajat esitama projekti elluviimise kohta lõpparuanne 30 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, aga mitte hiljem kui 04. aprilliks 2026.a. Lõikes 5 täpsustatakse, et KIKil on 30 päeva vahe- ja lõpparuannete kinnitamiseks või täiendamisele saatmiseks. Lõikes 6 sätestatakse, mis peab sisaldama tulemusaruanne ja millal seda esitama. Lõikes 7 sätestatakse lõppsaaja elektrienergia päritolutunnistuse KIKile esitamise kohustus. 6. peatükk – Toetuse maksmine ja kasutamine Eelnõu §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise, maksmisest keeldumise ja kasutamisega seotud tingimused. Lõikes 1 täpsustatakse, et toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel lõppsaajale. Lõikes 2 sätestatakse, et maksetaotluse peab esitama lõppsaaja. Maksetaotlused tuleb lõppsaaja ja partnerite lõikes esitada eraldi. E-toetuse süsteem ei võimalda ühe maksetaotluse alusel teha väljamakset eri isikutele. Lõikes 3 sätestatakse, et toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja see sisaldab endas lõikega 4 nõutud dokumente. Kuigi taaste- ja vastupidavuskava määrusega on taastekava raames rakendatavate projektide jaoks ettenähtud lõppsaajale ettemaksete võimalus, ei kasutata seda käesoleva investeeringu raames. See on seotud taastekava tulemuste põhise iseloomuga. Lisaks ebaõnnestunud projektide puhul ei ole taastekava elluviimiseks ettenähtud rahalised vahendid kasutatud enne reaalsete projektide osaliste või täielike tulemuste saavutamist. Seega tekib võimalus tühistada ebaõnnestunud projektide taotluse rahuldamise otsus ning liikuda edasi järgmiste taotlusvooru raames esitatud projektide taotlustega, mis pole saanud rahastust täitunud investeeringu eelarve tõttu. Leping tähendab nii hankelepingut riigihangete seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast toetuse saaja puhul. Hankelepingu puhul peab hankelepingus sätestatud reservi kasutamine olema kooskõlas RHS §-s 123 sätestatuga.“ Kulu tasumist tõendav dokument tähendab maksekorraldust või muud panga maksedokumenti, mis tõendab arve tasumist. 23 Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument tähendab raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab vastava arve kajastamist raamatupidamises. Lõikes 5 sätestatakse, et kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise kahtluse, siis maksetaotluse menetlus peatatakse kuni rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine, kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse lõppsaajale teada kirjaga e-toetuse vahendusel (HMS § 41). Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mittetoetatava kulu hüvitamiseks, siis selles osas keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotluse korrigeerimist nii, et see ei sisaldaks mittetoetatavat kulu. Lõikes 6 täpsustatakse, millal KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult. Lõikes 7 täpsustab viimast maksetaotluse esitamist. 7. peatükk – Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine Eelnõu §-s 25 sätestatakse toetuse väljamaksmisest keeldumise alused, milleks on nii taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtumid, kui ka konkreetselt määruses loetletud asjaolud. Toetuse väljamaksmisest keeldumise aluseks on nii taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtumid, kui ka konkreetselt käesolevas määruses loetletud asjaolud. Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks, siis selles osas keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotluse korrigeerimist nii, et see ei sisaldaks mitteabikõlblikku kulu. Kui maksetaotluses on puudus, siis tuleb see kõrvaldada. Kui lõppsaajal on täitmata mõni kohustus, näiteks vahearuande esitamise kohustus, siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teostada lõppsaajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul KIK keeldub väljamaksmisest. Samas projekti eelarvest neid kulusid ära ei võeta nagu juhtub siis, kui rikkumine avastatakse pärast toetuse väljamaksmist. Seega on lõppsaajal võimalik vabanenud eelarvet kasutada näiteks kallinemise katteks. Väljamaksest keeldumise otsus on vaidlustatav. Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid abikõlblikuks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu abikõlblikkusele, siis keeldutakse väljamaksest osaliselt. Eelnõu §-s 26 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise üldreeglid on leitavad taaste- ja vastupidavuskava määruse §-st 11. HMS § 66 lg 2 punkti 1 kohaselt saab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui selline võimalus on seaduses või haldusaktis. Sellest tingitult sätestatakse täpsemad toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord taotluse rahuldamise otsuses kui haldusaktis. Üldjuhul tasaarveldatakse tagasimaksmisele kuuluv toetuse sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega, kui see pole vastuolus riigiabi reeglitega. 24 Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 tingimustel koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L140, 30.04.2004, lk1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 tekst on leitav siit: EUR-Lex - 02004R0794-20161222 - EN - EUR-Lex (europa.eu) . Lõigetes 2 kuni 4 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud reeglid. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013. 4. Määruse mõjud 4.1 Määruse üldine mõju Energiasektori dekarboniseerimine on kliimapoliitika lahutamatu osa ning Euroopa Liit on madala süsiniku jalajäljega majanduse seadnud üheks põhiliseks eesmärgiks, mis innustab uute tehnoloogiate väljatöötamist ning populariseerimist. Määrava tähtsusega on tänaselt fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt üleminek mitmekesisele taastuvatel allikatel põhinevale energeetikale koos nutikate võrkude ja salvestusega ning tõhusama energiatarbimise juhtimisega. Näiteks tipukoormuste katmiseks kaugküttesüsteemides kasutatakse praegu fossiilkütuseid, sest tipukoormuse katmiseks taastuvenergia tootmisseadmete (nt biomassi katelseadmete üledimensioneerimine) kasutamine ei ole otstarbekas. Taastuvenergiast toodetud soojuse salvestamine madala nõudlusega perioodil (näiteks suvisel ajal biomassi koostootmisjaamas elektri tootmisel tekkiva jääksoojuse salvestamine) ning selle katmine tipukoormuse (talvisel) ajal võimaldab fossiilkütuste kasutust vältida. Kaugkütte puhul on eelistatud aastaajapõhine ehk pikemaajaline salvestus (kuudes) ja elektri puhul lühemaajaline salvestus (tundides/päevades). Elektriturul on nõudluse kõikumised nii ööpäeva sees (öö vs päev) kui ka reaalajas (sageduse hoidmiseks vajalikud tegevused) ning salvestamine aitab hästi tasakaalustada varieeruvat taastuvelektri toodangut (tuul ja päike). Elektri salvestusseadmete puhul on Eestis võimalik lisaks akudele kasutada ka Eesti asukoha- ja ajaloospetsiifilistest eripäradest tulenevaid eeliseid. Näiteks on Eesti ettevõtjatel plaane rajada elektri salvestusseadmeid (pumphüdroakumulatsioonijaamad) Eesti põhjarannikule kasutades merepinna ning maapõue rajatava salvestusseadme kõrguste erinevust, aga ka tühjakskaevandatud kaevandusalasid, kasutades maapinna ja kaevanduse kõrguste erinevusi. Käesoleva investeeringu maht ei ole kahtlemata piisav, et selliste salvestusseadmete rajamist toetada, kuid taotlemise käigus kogutud teave võimaldab riigil kujundada tõhusam raamistik toetusvabade salvestusseadmete turule tootmiseks tulevikus. Toetuse eesmärk on energia salvestuse kasutuselevõtu hoogustamine läbi investeeringutoetuse ning seeläbi taastuvenergia osatähtsuse suurendamine kaugküttesüsteemides ning fosiilkütuste kasutuse vähendamine. 25 Investeeringu raames rajatud salvestusseadmete kasutamisel väheneb fossiilenergia vajadus tipukoormuse katmiseks, sest kasutatakse taastuvenergiast toodetud salvestatud energiat. Samuti vähenevad kaod taastuvenergia tootmisel (nt suvel kaugküttevõrkudes) – st suureneb kaugküttesüsteemi energiatõhusus. Kõik see võimaldab ressursse kasutada suurema efektiivsusega ja madalama KHG heitega. Eesmärkide täitmiseks rahastatakse osaliselt ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid energia salvestusseadmetesse (eraldi voorud soojuse ja elektri salvestusele). Soojussalvestuses biomassist toodetud energia osas jälgitakse direktiivi 2018/2001 artiklites 29-31 sätestatud säästlikkuse kriteeriume. Kogu investeeringu tegevus aitab panustada nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 kinnitatud kava „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse. 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kodumaise energiatootmise kaudu suureneb riigi energeetiline sõltumatus. 4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Kliimaeesmärkide täitmise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel tekivad erinevad saasteained, mis põhjustavad nii õhu- kui veesaastet. Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutuselevõtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. 4.4 Mõju majandusele Käesoleva investeeringu maht ei ole kahtlemata piisav, et väga suures ulatuses salvestusseadmete rajamist toetada, kuid taotlemise käigus kogutud teave võimaldab riigil kujundada tõhusam raamistik toetusvabade salvestusseadmete turule tootmiseks tulevikus. Investeeringu tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks. See toetab Eesti energiasektori arendamist taastuvenergia kasutuselevõtu ja salvestamise suunas. Loob eeldust kindlama elektri- ning soojusvarustuse osas. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et tegu on pilootprojektide programmiga, mille ajaline, rahaline ning tehnoloogiliselt saavutatav maht ei eelda ulatuslikku majanduslikku mõju. Seega eelnõu koostajad lähtuvad ainult ühest eelistusest, mis on reguleeritud toetamise määra suuruse kaudu. Sellega luuakse eelis nendele lõppsaajatele, kelle tegevus toimub kaugküttepiirkondades, milles puuduvavad koostootmisjaamad: 30 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtjast lõppsaaja jaoks, kes tegutseb koostootmisjaamata kaugküttepiirkonnas ning 15 protsenti suurettevõtjast lõppsaaja jaoks, kes tegutseb koostootmisjaamaga kaugküttepiirkonnas. Investeeringute kogueelarve on 8 000 000 eurot ning saavutamiseks planeeritavad eesmärgid on vähemalt 35 000 m3 energiasalvestusvõimsust kaugküttesüsteemides ning 4 MW elektrisüsteemides. Antud investeeringu kontekstis on kriitiline eelkõige luua üle kogu Eesti 26 salvestusseadmeid sinna, kus juba toodetakse taastuvatest energiaallikatest energiat, tagades seekaudu ulatuslikumalt taastuvatest energiaallikatest pärit energia kasutamist. Ülaltoodu põhjal, järeldame, et investeeringul puuduvad olulised mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldustele, regionaalarengule ning sotsiaalsetele valdkondadele (sealhulgas demograafilisele). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Pärast määruse rakendamist sõlmib ministeerium lepingu riikliku sihtasutusega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada pilootprojekti elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projektide läbiviimist ja järelevalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 8 miljoni ulatuses, millest 219 718 eurot on investeeringu administreerimise kulu. Kusjuures soojusenergia salvestusseadmete rajamiseks on ettenähtud maksimaalselt 6 500 000 eurot. Elektrienergia salvestusseadmete rajamiseks on ettenähtud maksimaalselt 1 500 000 eurot. See tähendab, et projektide toetuseks on maksimaalselt ettenähtud 7 780 283 eurot ja sealt proportsionaalselt 6 318 000 eurot soojusenergia salvestusseadmete rajamiseks ning 1 462 284 eurot elektrienergia salvestusseadmete rajamiseks. Eelarve projektide läbiviimiseks kaetakse Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi, Riigitugiteenuste Keskuse ja Keskkonnaministeeriumiga ning esitati seotud huvigruppidele arvamuse avaldamiseks läbi eelnõude infosüsteem (EIS). Esitatud ettepanekud ja seisukohad on toodud lisas. 27 Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ seletuskiri Lisa 1 Kooskõlastustabel Jrk Ettepaneku sisu Seisukoht nr Rahandusministeerium 1 Eelnõu § 2 lõiked 3 ja 4 ning § 3 lg 10 ja 11: palun lisada ning eristada Mitte arvestatud Euroopa Komisjoni ühised näitajad (RRFi siseriiklikus regulatsioonis viidatud ühised näitajad), mille osas tuleb regulaarselt kaks korda aastas Selgitame: Kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavus kava aruandlus esitada. aruandluse jaoks on meil info kogumine § 16 hindamise juures, samad nõudmised on ka § 11 juures. Viidatud andmed M3-es ehk Juhime tähelepanu, et projekti väljundnäitajate ja projekti tulemusnäitajateväljundnäitajad kogutakse taotluse kohustusliku lisa vormil, mõistete sisustamine eelnõus ja seletuskirjas ei ole kooskõlas Eelnõus eesmärkide sätestamise juures on kasutatud MW, kuna struktuuritoetuste ja Euroopa Komisjoni tavapäraste määratlustega (vt 2021- see lihtsustab salvestusseadmete võrdlust ning lubab samal ajal 2027 perioodi ühissätete määruse artiklis 2 toodud mõisted). Samas RRFi üleval viidatud vormi sees ümber arvutada MW M3-eks. korral ei ole iseenesest oluline eristada väljund- ja tulemusnäitajaid, pigem Euroopa Komisjoni ühiseid näitajaid (mida tuleb 2 korda aastas Lisaks RRF siseriikliku määruse § 14 lg 5 kohane kohustus raporteerida) ning sihtide (targets) täitmise hetkeseisu (mille edenemise esitada kohalduvate ühiste näitajate aruanded kaks korda aastas kohta samuti tuleb regulaarselt aru anda). puudutab vahendusasutust ning toetuse saajat ja sõnaselgelt sätestab, et see ei puuduta lõppsaajat. Palun muuta valdkonnaspetsiifilisi näitajaid või need vastavalt selgesõnaliselt ümber sõnastada, et projektide raames kogutaks mh Taastekava, Euroopa Komisjoni rakendusotsuse ja muude dokumentide raames kokku lepitud ja aruandmisele kuuluvate sihtide infot vastavate 1 ühikutega: (1) investeeringutoetuse tulemusel lisanduv soojussalvestusmaht (m3) ning (2) investeeringutoetuse tulemusel lisanduv elektri salvestusvõimsus (MW). Kui lisaks Euroopa Komisjoni ühistele näitajatele ning sihtidele on soovi veel valdkonnaspetsiifilisi (väljund- või tulemus)näitajaid koguda, siis see on lubatud. 2 Seletuskirja punktis 2.1.1 toodud tabelis antud hinnangud ei ole antud Arvestatud objektiivselt ja sobivam on sellist tabelit üldse mitte esitada. Kuidagi ei saa nõustuda nt, et toetusmeetmete rakendamise kogemus kuidagi KIKis parem Selgitame: Vastav parandus on seletuskirja sisse viidud. oleks. 3 § 9 lg 3: palume lisada üldise grupierandi määruse art 46 lõikes 6 toodud Mitte arvestatud nõude, et antava abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikes kuludest maha Selgitame: Grupierandi määruse nõuded on grupierandi määruse arvata eelnevalt või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. vastavas artiklis loetletud ning käesolevas määruses viidatud. Lisaks käesoleva määruse seletuskiri sisaldab asjakohaseid täpsustusi. 4 § 9 lg 5: selgusetu on, et kui toetust antakse samale projektile ka muudest Mitte arvestatud allikatest, siis miks on määruse raames määratud just sellised maksimaalsed toetuse osakaalud. Toodud abi osakaalud on erinevad võrreldes Selgitame: Eesti RRF kavas sätestatud eesmärkide maksimaalsete võimalike osakaaludega, mida lubatakse üldise grupierandi saavutamiseks on käesolevas määruses väljatoodud toetamise määruse (art 341 või 46) või vähese tähtsusega abi määruse alusel. määrad. Grupierandi artikliga 46 on ette sätestatud maksimaalsed toetuse määrad, ning on antud seletus, mille järgi abikõlblike kulude arvutamine käib. Liikmesriigil on õigus 2 Seletuskirjas on viidatud üldise grupierandi määruse artiklile 8, kuid sellest sätestada väiksemad määrad. Arvestades eelnõu raames artiklist niisuguseid abi osakaale ei tulene. toetatavate projektide eripära ning üldiselt investeeringu eesmärke, on eelnõu koostamisel otsustatud seda abi anda väiksema määra ulatuses. Pöörame tähelepanu, et määruse § 9 lg 5 räägib riigiabi kumuleerumisest ja seetõttu on artiklile 8 viidatud. Vähese tähtsusega abi piirangud on sätestatud § 10 lõikes 5. 5 Seletuskirja § 8 lõike 4: palun asendada lauseosa „avaldab teade“ vormiga Arvestatud „avaldab teate“. Selgitame: Vastav parandus on seletuskirja sisse viidud. 6 § 11 lg 4: üldise grupierandi määruse artikli 6 lg 2 alusel peab riigiabi Mitte arvestatud ergutava nõude täitmiseks sisaldama toetuse taotlus teatud infot. Seetõttu palume lisada § 11 lõikesse 4 nõude esitada teave ka projekti toimumise Selgitame: Mainitud paragrahv sisaldab kogu vajaliku info. koha, abikõlblike kulude (loetelu) ja taotletava abisumma kohta. Näiteks, § 11 lg 1 punktid 6, 16,17 ja muud asjakohased sätted. 7 Ühtlasi märgin, et eelnõu praeguses versioonis on seletuskirjas § 9 lg 3 ja 4 Arvestatud juures jäänud vale osakaalu protsent – peaks olema 45%. „Samas kuigi üldise grupierandi määruse artikli 41 puhul on kehtestatud abi Selgitame: Vastavad parandused on määruse ja seletuskirja sisse maksimaalseks osakaaluks 50% abikõlblikest kuludest, aga arvestades viidud. käesoleva määruse raames toetatavate projektide eripära ning üldiselt investeeringu eesmärke, on määruse koostamisel otsustatud seda abi anda 30% määraga suurettevõtjast lõppsaajate jaoks.“ 3 8 Eelnõu § 22 pealkiri tuleks muuta: „§ 22. Riigihanke ja ostumenetluse Mitte arvestatud läbiviimine“. Selgitame: § 22 kirjeldab ainult ostumenetluse läbiviimist uues versioonis nimetusega „hanke“. Hankijad riigihangete seaduse mõistes järgivad riigihangete seadust, mitte käesolevat paragrahvi. 9 Eelnõu § 22 lg 2: mitteametlikul kooskõlastamisel juhtisime tähelepanu Mitte arvestatud. asjaolule, et ei erista hankijat ja toetuse saajat, vaid öeldakse lihtsalt „lõppsaaja“. Lõppsaaja on Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 Selgitame: § 22 kirjeldab ainult ostumenetluse läbiviimist. „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise Hankijad riigihangete seaduse mõistes järgivad riigihangete üldtingimused„ § 3 p 5 kohaselt isik või asutus, kellele vahendusasutus seadust, mitte käesoleva paragrahvi. Seega § 22 ei ole mõeldud annab toetust vastavalt toetuse andmise tingimuste määruse alusel hankijatele. Hankijad järgivad RRF üldmääruse § 5 lõiget 2 kehtestatud taotluse rahuldamise otsusele või rahastamislepingule. koosmõjus § 2 lõikega 10 ja teevad riigihanke. RRF üldmäärust Eeltoodust tulenevalt võib lõppsaaja olla nii hankija riigihangete seaduse ei kirjutata kõnesolevasse määrusesse ümber. (edaspidi RHS) § 5 tähenduses, aga samas võib ta antud tunnustele ka mitte Ostumenetluses (ja ka riigihankes) võivad pakkuda ka eraisikud, vastata ja olla lihtsalt toetuse saaja. mitte ainult ettevõtjad, nt projekteerimiseks. Nagu selgitatud mitteametlikul kooskõlastusel antud tagasisides, siis tuleb hankijat ja toetuse saajat konkreetselt eristada. Ei saa aktsepteerida juhtumit, kus isik, kes peab end toetuse saajaks, kuid on tegelikult hankija, otsustab, et ta võtab 100 000-eurose soetuse puhul ainult 3 pakkumust. Eelnõus peaks selline erisus olema selgelt tuvastatav. Eelnõus tuleb rääkida mitte turusektoris tegutsevatest isikutest, vaid ettevõtjatest. Palun asendada „isik“ sõnaga „ettevõtja“. Palun muuta eelnõu § 22 lg 2 järgnevalt: „Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja, kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses, kirjalikult 4 vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt või avaldab hanketeate riigihangete registris.“ Eelnõu § 22 lg 3: sama probleem – lõppsaaja võib olla nii hankija kui ka Mitte arvestatud toetuse saaja, kes pole hankija RHS § 5 tähenduses. Eeltoodut silmas pidades palun muuta § 22 lg 3 järgnevalt: „Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav Selgitame: § 22 kirjeldab ainult ostumenetluse läbiviimist. maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab Hankijad riigihangete seaduse mõistes järgivad riigihangete lõppsaaja, kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses, hanketeate seadust, mitte käesolevat paragrahvi. Seega § 22 ei ole mõeldud riigihangete registris.“ hankijatele. Nii eelnõu, kui ka seletuskirja sätete järgi alla 100 000 eurot maksva asja, teenuse või ehitustöö juures peab Muuta seletuskirja § 22 lg 3 osas. Eelnõu tekstist tuleneb, et lõppsaaja, kes lõppsaaja kirjalikult küsima vähemalt kolm hinnapakkumist või pole hankija, peab juhul kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus avaldama hanketeate riigihangete registris. Määrus on ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldama hanketeate kohustuslik regulatsioon, seletuskiri on seletav dokument ja ei riigihangete registris. Samuti peab selline lõppsaaja järgima RHS § 3 sisalda iga sõna seletust. Viidatud eksimust seletuskirjas ei ole. sätestatud üldpõhimõtteid. Olukorras, kus eelnõu nõuab temalt selgelt Hanketeate avaldamise kohustuse korral on lubatud paralleelselt hanketeate avaldamist ja seletuskiri lubab hanketeate avaldada ja küsida võtta pakkumusi ka nt e-kirja teel. See avardab konkurentsi, eriti kõrvale hinnapakkumusi, pole tal mingil viisil võimalik RHS § 3 välispakkujate vaatest. üldpõhimõtteid järgida, sest kui pakkumused ei laeku riigihangete registris, siis pole võimalik tagada pakkujate võrdset kohtlemist ega ostumenetluse läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Eelnõu ja seletuskiri pole vastava sätte osas kooskõlas 10 Eelnõu § 22 lg 4 osas märgime, et pole olemas hankedokumente, RHS § 4 p Mitte arvestatud 17 räägib riigihanke alusdokumentidest, milledeks on näiteks hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja Selgitame: § 22 kirjeldab ainult ostumenetluse läbiviimist. kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud Hankijad riigihangete seaduse mõistes järgivad riigihangete ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale seadust, mitte käesolevat paragrahvi. Seega § 22 ei ole mõeldud esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankijatele ja ei ole mõeldud riigihangete reeglite hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Saame dubleerimiseks. 5 aru, et siin püütakse hõlmata nii toetuse saajaid kui ka hankijaid, kuid sellisel juhul vajab tekst täiendamist, et hõlmatud oleksid mõlemad. Riigihanke alusdokumentide hulka kuuluvad ka hankelepingu tingimused. Samas toetuse saaja, kes pole hankija, ei sõlmi hankelepingut, vaid lihtsalt lepingu, kuna hankelepingu saab sõlmida vaid riigihanke tulemusel. Eeltoodust tulenevalt muuta eelnõu § 22 lg 4 järgmiselt: „4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist riigihanke alusdokumentide või ostumenetluse dokumentide kavandi ja lepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul.“ Muuta tuleb ka seletuskirja § 22 lg 4 osas: „selgitatakse, millal lõppsaaja peab KIKile enne hanketeate avaldamist esitama riigihanke alusdokumentide või ostumenetluse dokumentide kavandi ja lepingu projekti.“ 11 Muuta seletuskirja § 22 lg 5 osas: „Lõikes 5 sätestatakse, et projektiga seotud Mitte arvestatud riigihankeid või ostumenetlusi ei tohi välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust, tagamaks kindluse projektile antava ergutava mõju Vastav regulatsioon on olemas eelnõukohase määruse § 22 suhtes. lõikes 1 ja RRF üldmääruse § 5 lõikes 2. Hankijal lasub kohustus järgida riigihangete läbiviimisel RHS-is sätestatud piirmäärasid ja menetluskorda.“ Palun muuta eelnõu § 22 lg 6 järgnevalt: „Lõppsaaja esitab KIKile lepingu Mitte arvestatud või hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist.“. Selgitame: Mõiste „leping“ katab nii töövõtu- kui 6 Seletuskiri vajab § 22 lg 6 osas muutmist. Praegu on see sõnastatud käsunduslepingud, mis on sõlmitud kas ostumenetluse või järgnevalt: „Lõikes 6 sätestatakse lõppsaaja kohustust teavitada KIKi riigihanke tulemusel. sõlmitud lepingust. Leping on igasugune ostumenetluse tulemusel sõlmitud Sõnavorme puudutav parandus on määruse ja seletuskirja sisse leping, sealhulgas hankeleping. Näiteks, müügileping, töövõtuleping, viidud. käsundusleping ect.“. Palun muuta sõna „kohustust“ vormi ja asendada see sõnaga „kohustus“. Selgituse teine lause ei ole korrektne. Ostumenetlus ei ole nö katustermin hankija poolt läbiviidavale riigihankele ja toetuse saaja, kes pole hankija, poolt läbiviidavale soetusele. Ei ole korrektne kasutada lühendit „ect“. Palun muuta seletuskirja § 22 lg 6 ja sõnastada see järgmiselt: „Lõikes 6 sätestatakse lõppsaaja kohustus teavitada KIKi hankija poolt riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingust ja toetuse saaja, kes pole hankija riigihangete seaduse mõttes, ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingust, olenemata selle lepingu liigist.“ 12 Palun muuta eelnõu § 22 lg 7 järgmiselt: „Vajadusel nõustab KIK lõppsaajat Arvestatud osaliselt riigihanke või ostumenetluse läbiviimisel.“. Seletuskirja § 22 lg 7 juures segatakse mõisteid „hange“ ja „ostumenetlus“, mis tekitab segadust. Palun sõnastada seletuskirja § 22 lg 7 ümber järgnevalt: Selgitame: Vastav täpsustus on määruse teksti sisse viidud. „Lõikes 7 sätestatakse, et vajadusel on KIKil kohustus nõustada nii lõppsaajat, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, kui ka toetuse saajat, kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses, riigihanke või ostumenetluse läbiviimisel. 7 13 Eelnõu ja seletuskirja § 22 lg 8 ei ole kooskõlas. Maikuus edastatud Mitte arvestatud mitteametlikus kooskõlastusringis märkisime, et juhul kui MKM tahab, et toetuse saajad, kes pole hankijad, järgiks lepingu muutmisel RHS § 3 Selgitame: Eelnõu § 22 lõikest 1 tulev kohustus: lõppsaaja või tulenevaid üldpõhimõtteid, siis tuleb selline kohustus selgelt õigusaktis partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib sätestada. Ostumenetluse läbiviimine ja lepingu muutmine pole üks ja riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid projektiga seotud seesama asi, § 22 lg 1 norm seda ei kata ega sunni toetuse saajat, kes pole kulude tegemisel, ei kohaldu vaid ostumenetluse läbiviimisele. hankija, lepingu muutmisel RHS § 3 järgima. Riigihangete puhul on samamoodi – riigihanke menetluses kohaldatavad normid ei laiene automaatselt lepingu täitmise faasi. Lepingu täitmise faasis kohaldub üldiselt võlaõigusseadus, v.a need osad, milles on konkreetselt ette nähtud erisus RHSis (vt nt § 123 ja § 124). Kui soov on, et toetuse saajad, kes pole hankijad, järgiksid lepingut muutmisel RHS § 3 sätestatut, siis tuleb sellekohane kohustus eelnõu vastavas sättes ette näha. Eeltoodust tulenevalt palun muuta eelnõu § 22 lg 8: „Lepingu muutmisel järgib hankija riigihangete seaduse §-is 123 sätestatut ja lõppsaaja, kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses, riigihangete seaduse §-is 3 sätestatut. Lõppsaaja esitab enne lepingu või hankelepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.“ 14 Palun lisada seletuskirja § 22 lg 9 lause lõppu punkt. Arvestatud Selgitame: Vastav parandus on seletuskirja sisse viidud. 15 Eelnõu ja seletuskiri § 23: puudub RRF siseriikliku määruse § 14 lg 5 kohane Mitte arvestatud kohustus esitada kohalduvate ühiste näitajate aruanded kaks korda aastas – 31. detsembri seisuga hiljemalt 15 jaanuaril ning 30. juuni seisuga hiljemalt Selgitame: RRF siseriikliku määruse § 14 lg 5 kohane kohustus esitada kohalduvate ühiste näitajate aruanded kaks korda aastas 8 15. juulil. Ühiste näitajate eelkaardistuse kohaselt peaks antud puudutab vahendusasutust ning toetuse saajat ja sõnaotseselt investeeringule kohalduma 3 näitajat. sätestab, et see ei puuduta lõppsaajat. 16 Palun seletuskirja § 24 lg 3 ja 4 täiendada järgmiselt: „Leping tähendab nii Mitte arvestatud hankelepingut riigihangete seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast toetuse saaja puhul. Hankelepingu puhul Selgitame: Vastav sisu on reguleeritud ja seletatud §-s 22. peab hankelepingus sätestatud reservi kasutamine olema kooskõlas RHS § 123 sätestatuga.“. 17 Palun seletuskirja kooskõlastamise punktis selgelt välja tuua, et määrus Arvestatud kooskõlastatakse ka koordineeriva asutusega (vastavalt RRFi määruse § 7 lg 3). Selgitame: Vastav täiendus on seletuskirja sisse viidud. 18 Samuti küsin üle kas ma saan õigesti aru, et GBER art 41 puhul vastab Selgitame: Eesti RRF kavas sätestatud eesmärkide tegevus artikli 41 lõike 6 punktidele a-c, kuid abi on otsustatud anda saavutamiseks on käesolevas määruses väljatoodud toetamise osakaaluga 30%, mida muidu kohaldatakse vaid alapunkti c puhul? määrad. Grupierandi artikliga 41 on ette sätestatud maksimaalsed toetuse määrad, ning on antud seletus, mille järgi abikõlblike kulude arvutamine käib. Liikmesriigil on õigus sätestada väiksemad määrad. Arvestades eelnõu raames toetatavate projektide eripära ning üldiselt investeeringu eesmärke, on eelnõu koostamisel otsustatud seda abi anda väiksema määra ulatuses. Energiasalv Pakri OÜ 19 Meie ettepanek on sätestada seadmete terviktsükli kasuteguri piiriks 70%, Mitte arvestatud et suurendada konkurentsi erinevate tehnoloogiate vahel ning tagada ühiskonnale soodsaimate elektrisalvestuslahenduste toeta (põhjendused Selgitame: Vastavad täpsustused on määrusesse ja seletuskirja sisse viidud. Käesoleva meetme investeeringu juures on sihitud 9 koos graafikuga on toodud kaasnevas kirjas, puudutab elektrienergia just tehnoloogiaid, mille terviktsükli kasutegur on vähemalt 85 salvestamist). protsenti ühe kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi. Üldiselt terviktsükli terviktsükli kasutegurinäitaja mõõtmine soojusenergia salvestusseadmete jaoks toimub tüüptingimustes, milleks on üleval nimetatud ühe kasutustsükli minimaalne periood ja küteperioodi pikaajaline keskmine välitemperatuur: 3,1 C. Pikaajaline keskmine kütteperioodi temperatuur on arvestatud Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna andmete põhjal. Konkreetsemalt kasutatud on pikaajalise keskmise temperatuuri andmeid sügise, talve ja kevade kohta 2022/2021 aasta seisuga. Vastav täpsustus on seletuskirja sisse viidud. Arvestades investeeringu eelarve ning ka sellega, et tegu on pilootprojektiga, siis kõrgemate maksumustega projektid, mille salvestusseadme terviktsükli kasutegur on konkureeritavate tehnoloogiate juures madalam, ei ole toetatavad. Mainitud asjaolu on välja toodud kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava tasemel asjakohase investeeringu kirjelduse juures. Eesti Energia AS 20 Leiame, et toetusmeetme 8 miljoni eurose eelarve jagamine väljapakutud Mitte arvestatud viisil (6,5 miljonit eurot soojussalvestitele ning 1,5 miljonit eurot Selgitame: Planeeritud investeeringu meede on ette nähtud elektrienergia salvestitele) ei ole piisavalt põhjendatud ega ka loogiliselt õigustatud. Meie hinnangul peaks elektrienergia salvestamisele suunatudpilootprojektide elluviimiseks ja arvestades arenguid elektriturul toetusraha olema vähemalt kolmveerand kogu eelarvest, ehk 6 miljonit (kõrged hinnad ja kõrged hinnaerinevused) ei ole hetkel riigi eurot. Seda järgmistel põhjustel: poolt enam suured investeeringud vajalikud, kuna viidatud valdkonnas ei esine arvestatavaid turutõrkeid. Soojusenergia a. Kui elektrienergia salvestusseadmete turule tulekut takistab valdkonnas on rohkem turutõrkeid, seega käesoleva meetme suuresti kehtivate võrgutasude regulatsioon (elektrienergia raames sinna suunatakse ka suurem osa meetme eelarvest. salvestamisel tuleb maksta võrgutasu kogu salvestatud 10 elektrienergia pealt), mida ei ole viimase Elektrituruseaduse Koostootmisjaamaga ja koostootmisjaamata piirkondadele redaktsiooniga kooskõlla viidud, siis soojussalvestite puhul erineva toetusmäära kehtestamine on valitud, kuna selline turutõrge puudub. Kaugkütteturg on 100% reguleeritud koostootmisega piirkondadel on suurem majanduslik kasu äri, kus soojussalvestite rajamist on seni tagasi hoidnud soojuse elektrikaubanduse kaudu. Piirkondades, kus puudub energia tootjate motivatsiooni puudus – soojuse salvestamiselt saadav majanduslik võit võetakse reguleeritud hinna tingimustes soojuse koostoomine ja ülekaalus on tavalised katlamajad on abi rohkem tootjalt ära. Leiame, et seda motivatsioonipuudust ei peaks vajalik, kuna viimastel on madalam majanduslik motivatsioon. proovima parandada toetusmeetmete loomisega, vaid Konkurentsiamet saab soojuse salvestamisse investeerimiseks Lisaks selgitame, et erinevad toetusmäärad teha ka praegu soojuse tootjale ettekirjutuse ja tagada soojuse koostootmisjaamadega ning koostootmisjaamadeta piirkondade hinna kaudu investeeringu finantseerimise. Näiteks on jaoks on tingitud sellest, et koostootmisjaamade jaoks esineb Konkurentsiamet esitanud korduvalt kohustusi soojuse tootjatele vähem turutõrkeid salvestusseadmete kasutusele võtuks ning investeerida konkreetsetesse seadmetesse. Seetõttu ei ole soojuse suuremhuvi energia akumuleerimiseks. Lisaks siinjuures peab salvestamise finantseerimisel turutõrget, mida tuleks toetuse abil arvestama ka tulu teenimise võimalustega. kõrvaldada. b. Elektrienergia tootmisest moodustab juhitamatu taastuvenergia suurema osa kui kaugküttesoojuses. Seetõttu on elektri tootmises salvestamisest suurem üldine kasu kui soojusenergia salvestamisest. Elektriturul ei ole garanteeritud hindu ning seetõttu on elektri salvestamisse investeerimise risk oluliselt kõrgem kui soojuse salvestamisse investeerimisel. Eelneva koosmõjus on elektri salvestamisse investeerimisel olemas reaalne turutõrge, mida soojuse salvestamises ei ole. Seetõttu on põhjendatud suurendada elektri salvestamisele antavat toetust ja kas kaotada täiesti või osaliselt soojuse salvestamisele antavat toetust. c. Juhitavate biomassi katlamajadega suvel soojusenergia ette tootmine ning selle salvestamine, et küttehooajal seda kasutada, ei saa kohe kindlasti kooskõlas olla biomassi säästliku kasutamise kriteeriumitega vastavalt direktiivile 2018/2001 ning 11 taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määrusega 2021/241. Selline biomassi kasutamine tekitab asjatuid kadusid energia tootmisel ning salvestamisel, mida ei saa kuidagi õigustada ning toetusrahaga võimendada. d. Eelnevast tulenevalt ei saa ka õigustada §9 lõige 3 alusel koostootmisjaamata kaugküttepiirkondadesse salvestite rajamise suuremat toetamist (30%) võrreldes koostootmisjaamaga kaugküttepiirkondadega (15%). Juhitamatust taastuvenergiaallikast pärit soojus tuleb meie laiuskraadil ikkagi reeglina biomassil töötavatest koostootmisjaamadest. Kõrged elektrihinnad ja saadav toetus on põhjustanud paljudes piirkondades selle, et vasturõhuturbiiniga koostootmisjaamad, mis tehnoloogilistel põhjustel ei saa toota ainult elektrit (erinevalt vaheltvõtuturbiiniga Balti elektrijaama 11. plokist), lasevad seetõttu suvisel ajal toodetud soojuse „õhku“. Selline biomassi kasutus ei saa kuidagi kooskõlas olla biomassi säästliku kasutamise direktiiviga ning tõhusa koostootmise regulatsiooniga. Kuna tekkinud olukord, kus taastuvelektri toetamise regulatsioon motiveerib biomassi kasutavates koostootmisjaamades elektrit tootma ka tundidel, kui elektrist ei ole turul puudus ning kui soojust toota ei ole vaja, on põhimõtteliselt vale, siis selliste kaugküttepiirkondade ja raiskava biomassi kasutamise toetamise asemel tuleks pigem selline käitumine keelata või siis kohustada selliseid piirkondasid need soojussalvestid oma raha eest paigaldama. Leiame, et maksumaksja raha suunamine sellise käitumise toetamiseks on vale. 21 Leiame, et tuleks eelistada elektrisalvestusseadmete rajamist taastuvenergia Osaliselt arvestatud tootmisseadmega samale või naaberkinnistule. Praegusel hetkel võimaldab 12 regulatsioon küsida toetust taastuvenergia tootmisseadme omanikul, kes Selgitame: §10 lõige 1 sätestab, et toetust võib taotleda Eestis peab läbi sertifikaatide tõestama, et salvestit läbinud elektrienergia on pärit registreeritud ja tegutsev äriühing, kes omab taastuvenergia taastuvenergia käitisest. Et juriidiline pool maksimaalselt kooskõlla viia tootmisüksust ja kellel pole seadusega keelatud füüsilise reaalsusega, peaksid salvestusseade ning taastuvenergia energiasalvestusseadme omamine või opereerimine. Vastav tootmisseade kõrvuti asuma ja nende vahel olema ka elektriline ühendus. täiendus sellest, et salvestusseade peab asuma tootmisüksusega kõrval ja olema sellega seotud on seletuskirja sisse viidud. Näiteks, grupierandi määruse artikli 41 rakendamisel lähtusime Euroopa Komisjoni nägemusest, et antud artikli põhjal abi antakse kombineeritud taastuvenergia ja elektri salvestamise projektidele (kohapealne salvestamine), kui mõlemad elemendid on ühe investeeringu komponendid või kus salvestusüksus on ühendatud olemasoleva taastuvenergia tootmise käitisega. Ka grupierandi määruse artikli 46 rakendamisel investeering peab olema kaugküttesüsteemi lahutamatu osa. 22 §6 lõige 5 punkt 1, milles öeldakse, et seadme terviktsükli kasutegur peab Arvestatud olema vähemalt 85%. Soovime täpsustada, et seadme sisse ei arvestataks võrguühenduse loomiseks vajalikku trafot ja trafokadusid. Selgitame: Vastav parandus on seletuskirja sisse viidud. 23 § 6 lõige 4 punkt 1, milles öeldakse, et soojuse energiasalvestusseadme Arvestatud kasutegur peab olema vähemalt 85%. Soovime täpsustada, et millise ajaperioodi järgi seda hinnatakse? 1 tund? Selgitame: Vastav täpsustus on määruse ja seletuskirja sisse viidud. 24 §11 lõige 14 ütleb, et planeeritava energiasalvestusseadme puhul tuleb välja Arvestatud osaliselt tuua salvestusaeg, mille jooksul on energiakadu alla 99%. Palun täpsustage, mida on siin all täpsemalt mõeldud? Teeme ettepaneku sellest kriteeriumist 13 loobuda, kuna seda on keeruline adekvaatselt valideerida ning võib seetõttu Selgitame: Tegu on salvestusajaga, mille jooksul on energia eelistada salvestusseadmete tootjaid, kelle tehnilised andmed ei ole väga kadu alla 1% ja seda mõõdetakse ajaühikutes. Vastav täpsustus usaldusväärsed. on määruse ja seletuskirja sisse viidud. §11 lõige 1 ei kirjelda hindamiskriteeriumeid, selles on loetletud koos taotlusega esitatav informatsioon. 25 §22 lõige 5. Soovime täpsustada, et indikatiivsete pakkumuste küsimiseks Mitte arvestatud peab olema lubatud riigihankeid ja ostumenetlusi ka enne taotluse esitamise ning taotluse rahuldamise otsuseid teha. See on vajalik, et täita §11 toodud Selgitame: § 22 lõige 5 käsitleb Lõppsaaja kohustusi. § 11 toodud nõudeid taotlusele ja taotlejale. Taotleja peab koos nõudeid taotlusele (punkt 23 – võrreldavad tööde teostamise taotlusega esitama indikatiivseid hinnapakkumisi projekti hinnapakkumised). eelarve koostamiseks ja planeerimiseks. § 22 lõike 5 kohaselt toimub hankimine mitte eelarve koostamine. 26 Kas üks taotleja võib esitada ka mitu taotlust? Selgitame: Praegune regulatsioon seda ei keela. Kaamos Energy OÜ 27 § 6. Toetatavad tegevused Osaliselt arvestatud (5)-4) - kuidas tagada „seadme käitamisel kasutatakse täielikult taastuvenergiat“ näiteks talvisel ajal, kui päikeseelektritoodangut ei ole? Kas Selgitame: § 2 lg sätestab, et toetuse andmise eesmärk on sellisel juhul tohib salvestit ikkagi võrgust laadida ja tipptunni ajal hoogustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja salvestatud tarbida/võrku tagasi anda? Salvestit jõude seisma jätta ei ole kindlasti soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada keskkonna seisukohast mõttekas. seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Avariiolukorras seadme käitamisel tohib kasutada võrgust ostetud taastuvenergiat, mille päritolutõendamiseks esitatakse päritolutunnistus. Kui seadme käigushoidmiseks ei jagu lõppsaaja poolt toodetavat taastuvenergiat, siis energiasalvestusseadet ei saa kasutada. Toetatakse ainult sellist tegutsemisviisi – vt § 6 lg 5 p 4, lisatud lõige 6. 14 28 § 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused Arvestatud osaliselt (1) - Elektrisalvestuse maksimaalne toetuse suurus 1 mln € on ebaproportsionaalselt suur vs kogu programmimaht 1,46 mln €. Ettepanek Selgitame: Planeeritud investeeringu meede on ette nähtud ühe projekti kohta vähendada maksimaalset toetuse suurust. pilootprojektide elluviimiseks ja arvestades arenguid elektriturul (kõrged hinnad ja kõrged hinnaerinevused) ei ole hetkel riigi poolt enam suured investeeringud vajalikud, kuna viidatud valdkonnas ei esine arvestatavaid turutõrkeid. Soojusenergia valdkonnas on rohkem turutõrkeid, seega käesoleva meetme raames sinna suunatakse ka suurem osa meetme eelarvest. Seame maksimaalse toetuse elektrienergia salvestusseadmete puhul 360 000 eurot 1 megavatti elektrienergia salvestusvõimsuse puhul. Kõikide väiksemate ja suuremate projektide maksimaalse toetuse saab arvestada proportsionaalselt ülal toodud numbri suhtes. Maksimaalne toetus soojusenergia salvestusseadmete puhul on 220 000 eurot 1 000 M3 soojusenergia salvestusvõimsuse puhul. Kõikide väiksemate ja suuremate projektide maksimaalse toetuse saab arvestada proportsionaalselt ülal toodud numbri suhtes. Vastavad muudatused on määrusesse ja seletuskirja sisse viidud. 29 § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile Osaliselt arvestatud (1) - Kui toetust taotleva ettevõttega samas grupis olevad ettevõtted omavad taastuvenergia tootmisüksust, siis kas selline olukord on ka Selgitame: Praegune regulatsioon ei keela ühte kontserni aktsepteeritav? Taastuvenergia tootmisüksused on rajatud üldjuhul kuuluvatel juriidilistel isikutel esitada taotlusi eraldi (NB! VTA 15 pangafinantseeringute toel ning uute salvestusvarade lisamine ja taotlemisel peab taotlejal ise jälgima VTA jääki), aga tingimus opereerimine (sh lisandunud varade tulude ja kulude tegemine ei pruugi on see, et salvestusseade rajatakse taotluse esitatud ettevõtja olla kooskõlas kehtivate finantseerimislepingutega ning tootmisüksuse juurde kus salvestusüksus on ühendatud laenukovenantidega) antud ettevõtte struktuuris on problemaatiline. olemasoleva taastuvenergia tootmise käitisega. Seega oleks väga vajalik, et ühte gruppi kuuluvad taastuvenergia tootmisüksuseid omavad ettevõtted ei peaks üks-ühele vastama toetust Määruse § 6 ning seletuskiri on vastavalt täiendatud - lisatud taotlevale ettevõttele eeldusel, et need kuuluvad siiski ühte ettevõtete lõige 6. gruppi (nt on omavahel tütarettevõte või õde). 30 § 16. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika Arvestatud osaliselt (2)-1) - siin saavad ebaproportsionaalse eelise väga suured salvestusprojektid, mis võivad peaaegu kogu toetusmahu ühe korraga ära Seletame: Toetuse maksimaalne suurus on üks miljon eurot. täita – ehk mida suurem seade, seda suurem mõju süsinikdioksiidile. Siiski Süsteemi efektiivsus on tähtis ja arvesse võetud teistes ei pruugi see keskkonna seisukohast kõige efektiivsem olla ja eesmärki täita. hindamiskriteeriumides (energiakadu) ja sellega on kaudselt Tuleks hinnata süsinikdioksiidi kokkuhoidu mingi suhtarvulise ja mitte arvesse võetud süsteemi suhteline efektiivsus CO2 vältimiseks. absoluutse ühiku kohta, näiteks t/MW (salvestussüsteemi võimsus) või t/€ Samas oleme muutnud ka projekti tulemusena välditava (salvestussüsteemi investeering ja kulud) kasvuhoonegaaside hulga hindamist, hinnates seda nüüd suhtarvuna t/MWh kohta. Teiseks, kas elektrisalvestit kasutades ja sellega välditava kasvuhoonegaaside hulga arvutus on kuidagi reguleeritud ka või missugust Täiendavalt oleme täpsustanud toetuse maksimaalse suuruse metoodikat seal rakendada plaanitakse? rajatava energiasalvestusseadme iga salvestusvõimsuse energiaühiku kohta nii soojusenergia kui ka elektrienergia (2)-3) - mida täpsemalt „salvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 99 energiasalvestusseadmete puhul. protsendi“ mõeldud on? Kas salvestatud energiakoguse vähenemine ajas, kui salvestatud energiat kasutusele ei võeta ja hoitakse salvestatud kujul? Täiendasime eelnõud hindamiskriteeriumide osakaaludega ning Kui ei, siis mistahes salvestustehnoloogiat kasutades salvestatud energia nüüd eristatakse elektri energiaslavestusseadmete projekte kasutuselevõtul on energiakadu nt juhtimissüsteemide energiatarbe tõttu soojuse energiasavlestusseadmete projektidest hindamisel kindlasti >1%. selgemalt. 16 Elektrisalvestit kasutades (nagu ka soojusenergia salvestusseadme puhul) ja sellega välditava kasvuhoonegaaside hulga arvutus on reguleeritud ja avalikustame koos teiste lisadokumentidega (määruse §4 lg 2) hiljemalt vooru avamise päeval. Määruse § 16 lg 2 p 3 ja lg 3 p 3 puhul on tegusalvestusajaga, mille jooksul on energia kadu alla 1% ja seda mõõdetakse ajaühikutes. Siinjuures rõhutame, et iga hindamiskriteeriumi hinnatakse eraldi võrreldes parima projekti analoogse näitajaga. Seejärel saadud hindamiskriteeriumid liidetakse vastavalt § 16 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osakaaludele koondhindest. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 31 Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, kas eelnõu kohaselt on võimalik taotleda Arvestatud osaliselt toetust ka investeeringu tegemiseks salvestusseadmesse, mis on lahutamatu osa kaugjahutussüsteemis. Selgitame: Vastavalt § 6 lg 2 sätestatule toetatakse järgmiseid Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on antav toetus energiatõhusale kaugküttele ja - tegevusi: jahutusele investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse 1) kaugkütteseaduse § 4 tähenduses soojusettevõtja poolt artikli 46 mõistes. Lisaks on seletuskirjas § 7 lõike 2 juures toodud välja, et taastuvenergiast toodetud soojuse energiasalvestusseadme abikõlblikud on täiendavad kulud, mida tootmisjaam vajab ühe või mitme projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused; tootmisüksuse ehitamiseks, laiendamiseks või remondiks, et tegutseda 2) taastuvenergiast toodetud elektri energiasalvestusseadme tavapärase tootmisjaama asemel energiatõhusa kaugkütte ja - projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused. jahutussüsteemina. Muus osas puuduvad eelnõus ja seletuskirjas viited jahutusele. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt võib § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevusele anda toetust toob välja üldise grupierandi määruse Kaubanduskoja ettepanek: artikli 46 alusel. Energia salvestuse pilootprogramm pole Palume vastust küsimusele, kas toetusmeetmest on võimalik taotleda toetust kaugjahutusüsteemidesse kuuluva salvestusseadme toetamiseks. seoses kaugjahutussüsteemiga. Kui see on võimalik, siis palume see eelnõus Kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava tasemel on ja seletuskirjas selgemalt välja tuua. Kui see ei ole võimalik, siis teeme sätestatud programmi raames toetatavad tegevused. 17 ettepaneku täiendada eelnõud ja seletuskirja, et selline võimalus oleks olemas. 32 Eelnõu § 13 lg 8 Arvestatud Eelnõu kohaselt on §-s 13 seitse lõiget, kuid seletuskirjas on välja toodud ka § 13 lõike 8 selgitus. Palume eelnõu ja seletuskiri sõnastus viia omavahel Selgitame: Vastav parandus on seletuskirja sisse viidud. kooskõlla. 33 Eelnõu § 23 lg 6 Arvestatud Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu § 26 lõikes 6 on viidatud § 20 lõikele 7, kuid viide peaks olema § 21 lõikele 7. Palume eelnõus parandada viiteviga. Selgitame: Vastav parandus on määruse sisse viidud. Eesti jõujaamade ja kaugküte ühing 34 Määruse eelnõu § 1 lg 3 mainib, et toetus on energiatõhusale kaugküttele ja Mitte arvestatud -jahutusele investeeringuteks ette nähtud abi. Samas edasises osas ja ka näiteks § 6 lg 2 p 1 puuduvad terminid „toodetud jahutus“ või „kaugjahutus". Selgitame: Vastavalt § 6 lg 2 sätestatule investeeringumeetme Kaugjahutuse soojussalvesti (jahutussalvesti) on tõhus viis toota madalama raames toetatakse järgmiseid tegevusi: CO2 heitmega ning primaarenergia kuluga jahutuseks vajalikku 1) kaugkütteseaduse § 4 tähenduses soojusettevõtja poolt soojusenergiat kuna saab öösel toodetud energiat päevase nõudluse ajal taastuvenergiast toodetud soojuse energiasalvestusseadme kasutada. Kaugjahutuses on suurimad CO2 heitmed just päevaste projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused; tiputarbimise katmiseks. Öösel, kui temperatuurid on madalamad on suurem 2) taastuvenergiast toodetud elektri energiasalvestusseadme võimalus kasutada madalama CO2 heitmega vabajahutust. Määruses tuleks projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused. eristada jahutus- ja soojusenergiat (madala ja kõrge temperatuuriga soojust). Eelnõu § 1 lõike 3 alusel antakse § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud Ettepanek: Lisada vastava paragrahvi sisse terminid „toodetud jahutus“ ja tegevusele toetust üldise grupierandi määruse art 46 alusel. „kaugjahutus". Energia salvestuse pilootprogramm pole kaugjahutusüsteemidesse kuuluva salvestusseadet toetamiseks. Kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava tasemel on sätestatud programmi raames toetatavad tegevused. 18 35 Määruseelnõu § 2 lg 4 sõnastus on järgmine „Toetuse abil elluviidud projekti Mitte arvestatud tulemusnäitajad on järgmised: 1) rajatavas energiasalvestusseadmes salvestatav taastuvenergia hulk Selgitame: Eesti taaste- ja vastupidavuskava osana on sätestatud megavatt-tundides aastas; iga investeeringu väljundnäitajad koos ühikutega. 2) rajatavast energiasalvestusseadmest kasutatav taastuvenergia hulk Tulemusnäitajad aga panustavad väljundnäitajate saavutamisse. megavatt-tundides aastas. tulemusnäitajad põhinevad vaid megavatt- Mainitud aruandluse jaoks on meil info kogumine §-s 16 tundides aastas. sätestatud hindamiskriteeriumide juures, samad nõudmised on Muutmisettepanek ka §11 juures. Viidatud andmed M3-des kogutakse taotluse Lisada üheks tulemusnäitajaks salvestusseadme kasutuselevõtu CO2 sääst kohustusliku lisa vormil. Eelnõus eesmärkide sätestamise juures või primaarenergia kasutuse vähenemine võrreldes 0-alternatiiviga või on kasutatud MW, kuna see lihtsustab salvestusseadmete kasutatavate fossiilkütuste sääst. Ainult taastuvenergia salvestusele võrdlust ning lubab samal ajal üleval viidatud vormi sees ümber keskendumine ei pruugi anda maksimaalset tulemust. arvutada MW M3-deks. Tulemusnäitajad otse panustavad väljundnäitajate saavutamisse. Projekti tulemusena välditav kasvuhoonegaaside hulk süsinikdioksiidi tonnides aastas on üks hindamiskriteeriumitest projektide hindamisel . 36 Määruses on puudu kaugjahutussüsteemi ja tõhusa kaugjahutussüsteemi Mitte arvestatud mõisted. Samuti viidatakse energiatõhusa süsteemi defineerimisel üldise grupierandi reeglile. Selgitame: Vastavalt § 6 lg 2 sätestatule investeeringumeetme raames toetatakse järgmiseid tegevusi: Muutmisettepanek 1) kaugkütteseaduse § 4 tähenduses soojusettevõtja poolt Lisada määrusesse (§ 3. Terminid) kaugjahutussüsteemi ja tõhusa taastuvenergiast toodetud soojuse energiasalvestusseadme kaugjahutussüsteemi mõisted (näiteks: Kaugjahutussüsteem – jahutuse projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused; tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad 2) taastuvenergiast toodetud elektri energiasalvestusseadme jahutuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused. seotud ehitised) korrigeerida eelnevaga seotud terminid ja mõisted määruse paragrahvidesse Eelnõu § 1 lõike 3 alusel antakse § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud ja lõigetesse läbivalt. tegevusele toetust üldise grupierandi määruse art 46 alusel. 19 Mõiste „energiatõhus süsteem“ osas viidata kas kaugkütteseaduse või Energia salvestuse pilootprogramm pole energiamajanduse korralduse seaduse mõistetele või energiatõhususe kaugjahutussüsteemidesse kuuluva salvestusseadme direktiivile, mitte üldise grupierandi määrusele. toetamiseks. Kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava tasemel on sätestatud programmi raames toetatavad tegevused. 37 Soovitame kaaluda meetme rakendamist ka heitsoojuse kasutamisele. Arvestatud osaliselt Erinevate energiatõhususe meetmete rakendamine ja esikohale seadmine on EK üks olulisemaid poliitikaid roheleppe rakendamisel. Tootmisprotsessis Selgitame: Hetkel pole välistatud ka tööstusprotsessidest üle vabanev ja seal kasutust mitteleidva soojusenergia (heitsoojuse) jääva energia kasutamine salvestatava energia tootmiseks. See tagasisuunamine tootmistegevusse, kasutamine kütteks või vee on tingimusel, et tööstusprotsessidest ülejääva energia allikaks soojendamiseks võimaldab säästa primaarenergiat, kokku hoida on taastuv energiaallikas ning seda on võimalik tõendada. Sama loodusvarasid ja vähendada saastumist. Heitsoojuse kasutamine toetab puudutab ka keemilise reaktsiooni käigus vabaneva energia meetmes püstitatud eesmärkide täitmist. kasutamist salvestatava energia tootmiseks. Muutmisettepanek Vastav täiendus on viidud seletuskirja sisse taastuvenergia Määrusesse heitsoojuse definitsiooni lisamine (nt § 3. Terminid) ja sellega mõiste juurde. seotud punktide muutmist läbivalt. 38 Määruseelnõus § 3 lg 4 on toodud mõisted aktiivne ja passiivne salvestus, Arvestatud mis on mõistetes defineerimata ning üldse sisuliselt avamata. Selgitame: Seletuskiri on vastavalt täiendatud. Muutmisettepanek Selgitada, mida peetakse määruse mõttes silmas soojusenergia aktiivse ja passiivse salvestusena 39 Määruse eelnõu § 9 lg 3 sõnastus on järgmine „Kui toetust antakse § 6 lõike Mitte arvestatud 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest Selgitame: Planeeritud investeeringu meede on ette nähtud lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamata pilootprojektide elluviimiseks ja arvestades arenguid elektriturul kaugküttepiirkonnas ning 15 protsenti lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri (kõrged hinnad ja kõrged hinnaerinevused) ei ole hetkel riigi ja soojuse koostootmisjaamaga kaugküttepiirkonnas. …“. poolt enam suured investeeringud vajalikud, kuna viidatud valdkonnas ei esine arvestatavaid turutõrkeid. Soojusenergia 20 Palume selgitada kuidas määruse koostajate nägemusel liigituvad salvestuse valdkonnas on rohkem turutõrkeid, seega käesoleva meetme projektid art 41 või art 46 alla? raames sinna suunatakse ka suurem osa meetme eelarvest. Palume selgitada ja põhjendada, et miks on erinevad toetusmäärad koostootmisega piirkondadele ning miks on selline piiramine üldse vajalik? Lisaks selgitame, et selline lähenemine on valitud, kuna Juhime tähelepanu, et energiasäästu edendamine koostootmisega koostootmisega piirkondadel on suurem majanduslik kasu piirkondades on suurema mõjuga, sest nendes piirkondades elektrikaubanduse kaudu. Piirkondades, kus puudub energia toodetakse/tarbitakse enamus energiast ning samuti on neis piirkondades koostoomine ja ülekaalus on tavalised katlamajad on abi rohkem reaalne fossiilkütuste kokkuhoiu võimalus kõige suurem. Aku parandab vajalik, kuna viimastel on madalam majanduslik motivatsioon. oluliselt juhitavate elektrivõimsuste kasutamist, mille kriitilisus tänase julgeolekukriisi tingimustes on ülioluline. Määruse eelnõu §-s 16 sätestatud hindamiskriteeriumid tagavad Samuti pole igal võimalikul juhtumil soojussalvestus seotud otseselt efektiivsemate projektide toetamise. kaugküttega. Kaugjahutus näiteks kasutab elektrienergiat sisendina, et väljundina toota jahutusenergiat ehk jahedat vett, millest omakorda tekkivast Energia salvestuse pilootprogramm ei ole mõeldud heitsoojusest tuleb vabaneda kas vabajahutamise või energiatõhususe mõttes kaugjahutussüsteemidesse kuuluva salvestusseadme kaugküttevõrku andmise teel. Viimasel juhul e heitsoojuse puhul ei saa väita, toetamiseks. Kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava et toetusmäär peaks mingil määral olema sõltuv kaugküttesüsteemist kuhu tasemel on sätestatud programmi raames toetatavad tegevused. heitenergiat oleks võimalik suunata Pöörame tähelepanu, et määruse tingimuste kohaselt pole Muudatusettepanek välistatud ka tööstusprotsessidest üle jääva energia kasutamine Leiame, et erinevate toetusmäärade kasutamine pole põhjendatud, sest salvestatava energia tootmiseks. See on tingimusel, et toetab väiksema mõjuga projektide edendamist ning suurema mõjuga tööstusprotsessidest ülevaaja energia allikaks on taastuv projektid võivad jääda tegemata. Kuna salvestite kasutamine on Eestis alles energiaallikas elektrituruseaduse § 57 lõike 1 mõistes koos algusjärgus, siis leiame, et selline praktika ei kiirenda arenguid parimal järgmistes lõigetes tehtavate täpsustustega ning see asjaolu on võimalikul viisil. võimalik tõendada. Sama puudutab ka keemilise reaktsiooni käigus vabaneva energia kasutamisse salvestatava energia Heitsoojuse (nt jahutusprotsess või tööstus) salvestamise projektid peaksid tootmiseks. mahtuma meetme alla ning kvalifitseeruma maksimaalse toetusprotsendile. 40 Määruse eelnõu § 3 p 12 sõnastus on järgmine: taastuvenergia – taastuvatest Mitte arvestatud energiaallikatest saadud energia elektrituruseaduse § 57 mõistes. Elektrituruseaduses mainitud energiaallikad on rakendatavad elektri Selgitame: Viidatud elektrituruseaduse § 57 seletab lahti, mis tootmisele ja elektrisalvestitele. Elekter ise võib olla sisendiks soojuse saab lugeda taastuvateks energiaallikateks. Ka soojusenergia 21 tootmiseks (nt soojuspumbad). Elektrituruseaduse § 57 ei nimeta tootmine toimub taastuvatest energiaallikatest, milleks on taastuvelektrit kui taastuvat energiaallikat. viidatud õigusaktis loetletud energiaallikad. Taastuvatest Muudatusettepanek energiaallikatest toodetud elekter on iseennast energia, mitte Soovitame kaaluda järgnevat sõnastust “uus sõnastus - taastuvenergia – energiaallikas. taastuvatest energiaallikatest saadud energia elektrituruseaduse § 57 mõistes ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter elektrituruseaduse Ka soojusenergia tootmisel kasutatakse viidatud õigusaktides mõistes“, sest see aitab arvestada ka soojuse ja kaugjahutuse tootmisega. loetletud taastuvad energiaallikad: vesi, tuul, päike, laine, tõus- mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Pöörame tähelepanu, et määruse tingimuste kohaselt pole välistatud ka tööstusprotsessidest üle jääva energia kasutamine salvestatava energia tootmiseks. See on tingimusel, et tööstusprotsessidest ülevaaja energia allikaks on taastuv energiaallikas elektrituruseaduse § 57 lõike 1 mõistes koos järgmistes lõigetes tehtavate täpsustustega ning see asjaolu on võimalik tõendada. Sama puudutab ka keemilise reaktsiooni käigus vabaneva energia kasutamisse salvestatava energia tootmiseks. 41 Määruseelnõu seletuskirjas § 6 lg 4 p1 kohta on kirjutatud „Elektrienergia Arvestatud salvestusseadme terviktsükli kasutegur peab olema võrdne või suurem kui 85% ja selguma salvesti tootja pakutud standardprofiilist (nt temperatuur, Selgitame: Seadme terviktsükli keskmine kasutegur laadimise ja tühjendamise tsükli pikkus jms)“. Sarnased nõudmised on ka energiasalvestusseadme eluea jooksul vastavalt tootja soojuse energiasalvestusseadmete puhul. Määruseelnõu § 11 lg 1 p 14 on spetsifikatsioonile on vähemalt 85 protsenti ühe tüüptingimustes kirjutatud „planeeritava energiasalvestusseadme salvestusaeg, mille jooksul toimiva kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tund. energiakadu on alla 99 protsendi. Seletuskiri § 6 lg 4 kohta sisaldab vastavaid tõlgendusi. Vastavalt on täiendatud ka määruse tekst. Muudatusettepanek Vajaks täpsustamist või selgitamist see, kuidas on mõeldud selle Üldiselt mõeldud on soojuskadu salvestuse jooksul, aga ka muud definitsiooni kasutamine soojussalvestite puhul. Mida tähendab aku energiakadu mis antud salvestustsükliga kaasneb (siia läheb tervikseadme kasutegur? Kas jutt käib soojuskaost? Mida tähendab 22 sisuliselt, et nimivõimsuse rakendamise aeg on vähemalt 1 tund? Akude sisse ka elektrienergiakulu salvestustsükli läbiviimiseks – puhul kasutatakse mõisteid üles laadimisvõimsus ja alla laadimisvõimsus ja pumpamiseks näiteks). aku soojusmahtuvus, mis vajaks täpsustamist. Kas on mõeldud energiakadu 99% või hoopis 1%? Soojussalvestite korral (akupaagi lahendus) on oluline Lisaks oleme üldiselt üle vaadanud tehnilised nõuded rajatavate temperatuuride vahe paagi sees ja välisõhutemperatuuri vahel ehk mis energiasalvestusseadmete osas. tingimustel see 99% peab olema tagatud ja milliste temperatuuridega peaksime arvestama? Juhime tähelepanu, et tegemist on sisuliselt mahutite täiendava isoleerimisega, mis muudab projektid oluliselt kulukamaks ning vähendab nende majanduslikku tasuvust kordades. 42 Määruseelnõu § 6 lg 2 märgitakse, et toetust saab taastuvenergiast toodetud Selgitame: Määruse eelnõu § 3 sätestab taastuvenergia mõiste - soojusele. Ka mõeldakse taastuvenergia allikat või kuidas taastuvenergiat taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest saadud energia täpselt käsitletakse? elektrituruseaduse § 57 mõistes. Muudatusettepanek Toetatava projekti raames rajatud seade peab salvestama ainult Soojuse tootmisel kasutatakse valdavalt kütuseid ning palume täpsustada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ning käitamisel mis energiat seadme käitamiseks peab kasutama. Kas võimalik on ainult (v.a. avarii) kasutatakse täielikult taastuvenergiat. Rajatud soojuspump, mis peab töötama taastuval elektril? Kas tööstus, mille energiasalvestusseadme käitamiseks peab kasutama energiat, heitsoojust soovitakse kasutada peab kasutama ainult taastuvelektrit? Selge, mille päritolu peab olema tõendatav Eestis või teises Euroopa et selline nõue jääb teoreetiliseks, sest tehniliselt võib salvesti asuda Liidu liikmesriigis väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste tootmisest eemal ning sel juhul pole võimalik soojuse täpset päritolu registris kustutatud päritolutunnistusega. kindlaks teha. Pöörame tähelepanu, et määruse tingimuste kohaselt pole välistatud ka tööstusprotsessidest üle jääva energia kasutamine salvestatava energia tootmiseks. See on tingimusel, et tööstusprotsessidest ülevaaja energia allikaks on taastuv energiaallikas elektrituruseaduse § 57 lõike 1 mõistes koos järgmistes lõigetes tehtavate täpsustustega ning see asjaolu on võimalik tõendada. Sama puudutab ka keemilise reaktsiooni käigus vabaneva energia kasutamisse salvestatava energia tootmiseks. 23 43 Määruse eelnõu § 11 on ülidetailne ja bürokraatlik ning sisaldab ca 45 Mitte arvestatud erinõuet projektitaotlusele, millest kõik nõuded ei pruugi projektidele kohalduda või olla hädavajalikud taotluse hindamisel. Määruse eelnõu § 4 Selgitame: Määruse eelnõu § 11 koosneb mitmest lõikest. lg 2 viidatakse, et nõuete tõendamise sisulised juhendid avaldatakse alles Määruse eelnõu § 11 lõikes 1 on sätestatud nõuded taotlusele. taotlusvooru väljakuulutamise päeval. EK viimase poliitikad näevad ette Selle põhjal koostatakse taotlusvorm e-toetuses, mille kaudu protsesside kiirendamist ning taastuvenergia edendamisega seotud projektid toetust taotletakse. Mitmed kinnitused on taotluse vormis ühe on kõrgendatud avaliku huviga. lehe peal ja neid peab kinnitama korraga (linnukese panek). Muudatusettepanek Lõige 3 ei puuduta kõiki käitiseid, vaid neid, mis kuuluvad Vaadata üle § 11 nõuded ning eemaldada ebavajalik ning avaldada detailsed Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega hindamisnõuded enne määruse vastuvõtmist, et nende rakendamist oleks kauplemise süsteemi ja see on kohustuslik teabe, mis tuleneb EL võimalik hinnata. reeglitest ( k.a. riigiabi reeglitest). Lõige 4 sätestab nõuded, mida hindab taotluse menetlemisel hindamiskomisjon. Riigi Tugiteenuste Keskus 44 Palun sõnastada § 2 all kohustuslike näitajatena nõukogu rakendusotsuses Mitte arvestatud toodud sihid - Investeeringutoetusest tulenev täiendav soojussalvestusvõimsus (m3) ja Investeeringutoetusest tulenev täiendav Selgitame: Kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavus kava elektrisalvestusvõimsus (MW). aruandluse jaoks on meil info kogumine §16 hindamise juures, samad nõudmised on ka §11 juures. Viidatud andmed M3-des ehk väljundnäitajad kogutakse taotluse kohustusliku lisa vormil, Eelnõus eesmärkide sätestamise juures on kasutatud MW, kuna see lihtsustab salvestusseadmete võrdlust ning lubab samal ajal üleval viidatud vormi sees ümber arvutada MW M3-deks. 45 Palun lisada kohustuslike näitajatena Euroopa Komisjoni ühised näitajad: Mitte arvestatud 1) Toetatavad ettevõtjad (eristades suuruse alusel väike-, sh mikroettevõtteid, keskmise suurusega ettevõtteid ja suurettevõtjaid), Selgitame: Eelnõu panustab taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajatesse, milleks on abi saavate ettevõtete arv ning 24 2) Ettevõtjad, mida on toetatud digitaaltoodete, -teenuste ja - toetatud mikro, väikese, keskmise ja suure suurusega ettevõtjate rakendusprotsesside väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks (eristades sh arv. Vastav info on määruse eelnõu seletuskirja tabelis 1 olemas. Ettevõtjad, mis saavad toetust digitehnoloogia ja -lahenduste arendamiseks ja Ettevõtjad, mis saavad toetust digitaaltoodete, teenuste ja rakendusprotsesside kohandamiseks. Andmeid tuleb koguda lähtuvalt ettevõtte suurusest). 46 Võimalike hilisemate vaidluste ärahoidmiseks on soovitus täiendada eelnõu Arvestatud § 8 lõiget 5 ja lisada sinna lauseosa "lõikes 3 nimetatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi". Eelnõu § 8 lõiget 5 on vastavalt muudetud. Selgitame: Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud ja vajadusel Lõppsaaja saab taotleda abikõlblikkuse pikendamist. Sellisel juhul projekt võib kesta pikemalt kui 24 kuud, aga igal juhul projekti ei kesta pikemalt kui kuni 1. aprillini 2026. a. 47 Palun täpsustada § 22 lg 7 - kas KIK ei nõusta lõppsaajat riigihanke Arvestatud läbiviimisel vaid ainult ostumenetluse läbiviimisel? Selgitame: Määruse tekst on vastavalt täiendatud. 48 Palun § 22 lg 8 märkida, mis aja jooksul KIK lepingu muudatuse kavatsuse Mitte arvestatud kohta arvamust avaldab. Selgitame: Toiming toimub haldusmenetluse seaduse alusel ja on õiguslike tagajärgedeta. 49 Seletuskirjas § 22 lg 5 juures pole vajadust selgitada, mida tähendab Mitte arvestatud "hange", sest mõistet ei kasutata määruses Selgitame: § 22 sisaldab sellised mõtted naagu hanketeade, hankedokumendid ja hankeleping. Kuna eelnevalt selline sõnakasutus tekitas palju küsimusi Rahandusministeeriumi ja RTK poolt oleme seletuskirjas § 22 lg 5 juures selgitanud, mis antud kontekstis sõna „hange“ tähendab. 50 Tulenevalt määruse 2021/241 art 22 p-st d on ettepanek lisada hankijast Arvestatud lõppsaajale kohustus nõuda edukalt pakkujalt tema omanike, kasusaajate ja alltöövõtjate ja nende omanike andmeid. Selgitame: Täiendatud vastavalt § 21 lõikes 10. 25 51 Küsimus tekkis grupierandi määruse 651/2014 art 41 alusel antava toetuse Arvestatud osakaalu kohta. Eelnõus on suurettevõtjale antav abi 50 protsenti, väikeettevõtjale 70% ja keskmise suurusega ettevõtjale 60%, kuid EL Selgitame: Vastavad parandused on määruse ja seletuskirja sisse määruses on lubatud 45% abikõlblikest kuludest võimalusega suurendada viidud. väikeettevõtjatele antavat toetust 20 ja keskmise suurusega ettevõtjatele 10 protsendipunkti võrra. Mis põhjusel on eelnõus ettenähtud toetuse osakaal 5% kõrgem grupierandi määruse art 41 sätestatust? 52 Eelnõu § 6 lg 7 oleva välistusnimekirja sõnastuses palume lähtuda Arvestatud rakendusotsuse lisas toodud sõnastusest: Selgitame: Vastavad parandused on määruse sisse viidud 1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaks tegevuseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam; 3) prügilatega seotud tegevusteks; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates 26 mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga; 6) tegevuseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. 53 Eelnõu § 6 lg 8 täpsustada sõnastust vastavalt tegevuskorra kokkuleppele: Arvestatud (8) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, standardeid ja prioriteete ning millega ei Selgitame: Vastavad parandused on määruse sisse viidud tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 54 Eelnõu § 6 lg 9 täiendada tulenevalt tegevuskorra kokkuleppest Arvestatud ringmajanduse eesmärkidele vastavusega: toetatavad tegevused ja/või ettevõtted aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele Selgitame: Vastavad parandused on määruse sisse viidud vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele. 55 Eelnõu § 6 täiendada selliselt, et oleks lisatud kriteeriumid biomassiga Arvestatud osaliselt seotud ehk biomassist toodetud energia salvestuse jaoks tulenevalt RED II dirketiivi jätkusuutlikkuse kriteeriumidest. Kuna direktiiv on üle võetud Selgitame: Eelnõu seletuskirja punktides 2.1, 4.1, § 2 lg 4 ja § 3 Eesti õigusesse, siis võiks viidata energiamajanduse korralduse seadusele juures on mitmekordselt viidatud biomassi kasutamisega seotud (seotud sätted § 32-1, § 32-2 ja § 32-3). Vastav selgitus ja viide RED II jätkusuutlikkuse kriteeriumitele. direktiivile on toodud ka taastekava DNSH analüüsis. Ettepanek sõnastuseks (võib asendada EnKS sätetega): Oleme seletuskirja vastavalt täiendanud. 27 Kui toodetav energia pärineb biomassist, siis peab kasutatav biomass vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209), artiklites 29–31 toodud tingimustele. 56 Eelnõu § 11 lg 1 p 11 täiendada, lisades ka kinnituse: 11) hinnang ja kinnitus Mitte arvestatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel. Selgitame: Viidatud „ei kahjusta oluliselt“ hinnangu vorm sisaldab ka kinnitust, kui projekt vastab mainitud kriteeriumile ja seda kontrollitakse § 11 lõike 4 p 10 kohase kontrollimise käigus. 57 Eelnõu § 11 lg 1 lisada ka kinnitus, et toetatav projekt järgib EL-i ja riiklikke Mitte arvestatud keskkonnaalaseid õigusakte. Selgitame: Viidatud kinnitus on üleliigne, kuna määruse eelnõu § 6 lg 8 juba sisaldab nõuet, et toetust antakse ainult projektidele millega jälgitakse EL-i ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. See nõue kehtib vaatamata sellele, kas taotleja kinnitab seda või mitte. 58 24.05 tegi K. Lopsik tähelepaneku kliimakindluse kohta: tegemist on taristuinvesteeringuga ja DNSH juhendi ning kliimakindluse tagamise Mitte arvestatud juhendi alusel oleks vajadus arvestada ka kliimakindlusega RRF-i Selgitame: investeeringute puhul, kui investeeringu väärtus on suurem kui 10 miljonit Meetme kogueelarve on 8 miljonit, toetuse maksimaalne suurus eurot. Kuna RRF määruse alusel aitab meede kaasa 100% ulatuses 1 miljon projekti kohta. kliimamuutuste leevendamisele, tuleb siiski ka hinnata projekti kliimamuutustega kohanemise riske. Bioressursside väärindamise meetme jaoks on valmimas lihtsustatud juhend RRF-i kliimakindluse hindamiseks. Ka näiteks vesiniku tervikahela jaoks on kavas kliimakindluse ja kliimamuutustega kohanemise riski hindamise läbi viimine. Seega peaks järgima sama joont. 59 Eelnõu peaks arvestama ka DNSH analüüsis toodud tähelepanekuid (nt Mitte arvestatud ringmajanduse edendamine). 28 Selgitame: projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused peavad vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Selle kontrollimiseks esitatakse KIKi etteantud vormil hinnang ja selle täitmist hinnatakse KIKi poolt projekti nõuetele vastavuse hindamise käigus. 29 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 07.12.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 99 delta_docName \* MERGEFORMAT Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „ Energia salvestuse pilootprogramm“ projektide elluviimiseks . (2) Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus ) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Kui § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2014) (edaspidi üldise grupierandi määrus ) artikli 46 mõistes, kohaldatakse sellele üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. (4) Kui § 6 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 mõistes, kohaldatakse sellele üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. (5) M äärust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel. (6) Toetuse taotlemisele, taotlejale ja partnerile esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, kasutamisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus ) . (7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetus ). Kui e-toetuses ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. (2) Toetuse andmise tulemusel suureneb taastuvenergia osatähtsus kaugkütte- või elektrisüsteemides, väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus ja fossiilkütuste kasutuse vajadus tipukoormuste katmiseks. (3) Toetuse abil elluviidud projekt panustab järgmistesse väljundnäitajatesse: 1) energiasalvestusseadme kasutusega fossiilkütuse kasutuse vähenemisest tingitud kasvuhoonegaaside õhuheite vähenemine süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides aastas; 2) energiasalvestusseadme kasutamisega fossiilkütuse kasutuse vähenemisest tingitud taastuvenergia täiendav kasutuselevõtt megavatt-tundides aastas. (4) Toetuse abil elluviidud projekti tulemusnäitajad on järgmised: 1) rajatavas energiasalvestusseadmes salvestatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas; 2) rajatavast energiasalvestusseadmest kasutatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja tasutakse lõppsaaja poolt; 2) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 3) elektri ja soojuse koostootmisjaam – elektrijaama tüüp, mis üheaegselt toodab elektri- ja soojusenergiat, kasutades ära elektrienergia tootmisel tekkiva heitsoojuse; 4) energiasalvestusseade – elektrienergia vähemalt ühetunniseks salvestamiseks ja hoiustamiseks või soojusenergia aktiivseks või passiivseks salvestamiseks ja hoiustamiseks ette nähtud paigaldis koos selle toimimiseks vajalike lisadega; 5) elektrisüsteem – süsteem elektrituruseaduse § 3 punkti 23 mõistes; 6) kaugküttesüsteem – kaugküttesüsteem kaugkütteseaduse § 2 punkti 2 mõistes; 7) energiatõhus kaugküttesüsteem – kaugküttesüsteem üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 124 mõistes; 8) projekt – kindlaksmääratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 9) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate ja mittetoetatavate kulude kogusumma; 10) projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena loodud tulemust ; 11) projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste järgselt saavutatud olukorda; 12) taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia elektrituruseaduse § 57 mõistes; 13) toetatav kulu – projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 14) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele . § 4. Vahendusasutus (1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ). (2) KIK avaldab äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhendi, „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse hindamise juhendi, taotluses esitatavate projekti saavutatavate näitajate ning taotluste hindamise juhendi hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. § 5. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide KIKile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab KIK. (2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki, tulemusnäitajasse ning väljundnäitajasse. (2) Toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) kaugkütteseaduse § 4 tähenduses soojusettevõtja poolt taastuvenergiast toodetud soojuse energiasalvestusseadme projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused; 2) taastuvenergiast toodetud elektri energiasalvestusseadme projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused. (3) Projekti raames rajatud seadmeid tuleb taotluses kirjeldatud viisil kasutada vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest arvates. (4) Toetatava projekti raames rajatud soojuse energiasalvestusseade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) seadme terviktsükli keskmine kasutegur seadme eluea jooksul vastavalt tootja spetsifikatsioonile on vähemalt 85 protsenti ühe tüüptingimustes toimiva kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi; 2) seadme maksimaalse täituvuse korral on selle energia täisvõimekuse rakendamise minimaalne aeg vähemalt üks tund; 3) seadme käitamisel kasutatakse täielikult taastuvenergiat. (5) Toetatava projekti raames rajatud elektri energiasalvestusseade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) seadme terviktsükli keskmine kasutegur seadme eluea jooksul vastavalt tootja spetsifikatsioonile on vähemalt 85 protsenti ühe tüüptingimustes toimiva kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi; 2) seadme reaktsioonikiirus ei ole suurem kui viis sekundit; 3) seadme maksimaalse täituvuse korral on selle energia täisvõimekuse rakendamise minimaalne aeg vähemalt üks tund; 4) seadme käitamisel kasutatakse täielikult taastuvenergiat; 5) seade ühendatakse elektrisüsteemiga, mille minimaalseks aktiivvõimsuseks on 500 kilovatti; 6) seadme energiasalvestusvõimsus ei tohi ületada seotud taastuvaenergia tootmisseadme võimsust; 7) seadmesse sisestatav ja seadmest väljuv energiakogus peab olema nõuetekohaselt mõõdetav ning pärast seadme valmimist mõõteandmed edastatavad elektrituruseaduse § 42 1 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormi kaudu ning tulemusaruandluse osana KIKile . (6) Energiasalvestusseadet ei ole lubatud kasutada muul otstarbel kui lõppsaaja enda toodetud taastuvenergia salvestamiseks. (7) Projekti tegevustega hõlmatud kinnisasja omandiõigus peab kuuluma taotlejale või peab taotlejal olema kinnisasja kasutusõigus, mis kehtib taotluse esitamise hetkest vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu . (8) Meetmest ei toetata järgmisi tegevusi: 1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaks tegevuseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam; 3) prügilatega seotud tegevuseks; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevuseks, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevuseks, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevates mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga; 6) tegevuseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. (9) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. (10) Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas määruse ja riigiabi reeglitega. (2) Toetatav kulu on: 1) energiasalvestusseadme terviklahenduse projekteerimiskulu; 2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulu; 3) energiasalvestusseadme terviklahenduse rajamise ja sellega kaasnev kulu; 4) omanikujärelevalve kulu; 5) rajatava energiasalvestusseadme toimimiseks vajalike seadmete ja materjali ostukulu; 6) rajatava energiasalvestusseadme toimimiseks vajaliku seadistamise kulu ; 7) punktides 5 ja 6 nimetatud investeeringute ja seadistamisega seotud lõppsaaja personali koolituse kulu juhul, kui selleks on eraldatud vähese tähtsusega abi. (3) Mittetoetatav kulu on: 1) projektijuhtimise kulu; 2) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu; 3) kindlustamise kulu; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või või teistest välisvahenditest ; 6) õigusabi-, kohtu- ja riigihangete vaidlustuskomisjoni kulu; 7) palgakulu; 8) kasutatud seadme ostukulu; 9) käibemaks; 10) energia tootmisseadme rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu; 11) kaugkütte- ja elektrisüsteemide trasside rajamise ja haldamisega seotud kulu; 12) tegevuskulu; 13) taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõuete täitmiseks vajalik kulu; 14) muu projektiga mitteseotud ja põhjendamata kulu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. aprillil 2026. a. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. (4) Projektiga seotud hankega peab alustama hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (5) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuval põhjusel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, ületades lõikes 3 sätestatud tähtaega. (6) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile . § 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimaalne suurus elektri energiasalvestusvõimsuse iga megavati kohta on 360 000 eurot käibemaksuta. (2) Toetuse maksimaalne suurus soojuse energiasalvestusvõimsuse iga 1 000 kuupmeetri kohta on 220 000 eurot käibemaksuta. (3) Toetuse maksimaalne suurus on üks miljon eurot projekti kohta. (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 30 protsenti. (5) Kui toetust antakse § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamata kaugküttepiirkonnas ning 15 protsenti lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamaga kaugküttepiirkonnas. Toetuse osakaalu võib suurendada 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümme protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral. (6) Kui toetust antakse § 6 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest lõppsaaja jaoks, kes on suurettevõtja. Toetuse osakaalu võib suurendada 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümme protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral. (7) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, rahastatakse lisaks määruse alusel antavale toetusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu rahastamise määr nimetatud allikatest kokku ületada: 1) vähese tähtsusega abi puhul 50 protsenti toetatavatest kuludest; 2) üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel suurettevõtjale antav abi 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 60 protsenti ja väikeettevõtjale 70 protsenti toetatavatest kuludest; 3) üldise grupierandi määruse artikli 46 alusel suurettevõtjale antav abi 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 55 protsenti ja väikeettevõtjale 65 protsenti toetatavatest kuludest. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud ja tegutsev äriühing, kes omab ise või seotud ettevõtja kaudu taastuvenergia tootmisüksust ja kellel pole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu, kellel pole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine . (3) Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga. (4) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele : 1) on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu ja projekti mittetoetatavad kulud; 2) on suuteline tasuma projekti kestusnõudega seotud kulud; 3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. (5) Ühe ettevõtja kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtjat. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja esindaja nimi ja isikukood ning esindusõigust tõendav dokument, kui isik tegutseb volituse alusel ; 3) partneri nimi, registrikood, esindaja nimi ja isikukood; 4) projekti nimi; 5) projekti üldine kirjeldus; 6) projekti läbiviimise koha aadress ja tõendid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu; 7) kestusnõude täitmise kirjeldus; 8) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutus süsinikdioksiidi ekvivalendina nii tonnides kui ka tonnides megavatt-tunni kohta; 9) koostöökokkulepped taotleja ja partneri vahel ning projektiväliste osapooltega; 10) planeeritava energiasalvestusseadme terviklahenduse kirjeldus, sealhulgas selle vastavus kehtivatele planeeringutele ja projekteerimistingimustele, planeeritava energiasalvestusseadmega seotud taastuvaenergia tootmisseadme valmidusaste ja vastavus taotluses salvestamiseks planeeritud mahtude tootmiseks, planeeritava soojuse energiasalvestusseadme energiakadu megavatt-tundides, planeeritava energiasalvestusseadme suurusparameetrid, rajatava elektri energiasalvestusseadme täissalvestustsüklite arv rajatava energiasalvestusseadme eluea jooksul ning projektiga seotud tegevuste nõudluste ja riskide analüüs; 11) hinnang „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel; 12) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus; 13) projekti tulemusnäitaja sihttase vastavalt § 2 lõikes 4 sätestatule, projekti väljundnäitaja ning projekti tegevustega loodavate väljundite kirjeldus; 14) planeeritava elektri energiasalvestusseadme salvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 1 protsendi; 15) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumused, ning abikõlblikkuse periood; 16) taotletava toetuse suurus ja osakaal toetatavatest kuludest; 17) projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti; 18) dokumendid, mis tõendavad, et planeeritav energiasalvestusseade vastab § 6 lõigetes 4 või 5 sätestatud tehnilistele nõuetele; 19) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on lisaks määruse alusel antavale toetusele ja mis eraldatakse muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest ; 20) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 21) teave ärisaladuse kohta; 22) võrreldavad tööde teostamise hinnapakkumised; 23) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta; 24) kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks; 25) kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil; 26) kinnitus, et taotlus ei sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid; 27) kinnitus, et taotlejal ega partneril ei ole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine; 28) kinnitus koos seletuskirjaga vastavuse kohta riigiabi või vähese tähtsusega abi nõuetele . (2) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil krediidi- või finantseerimisasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. KIK võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. (3) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks lõikes 1 sätestatule järgimine teave: 1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) käitise tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui prognooside kohaselt ei vähene kasvuhoonegaaside heide lähtetasemega võrreldes oluliselt, selgitus heite mittevähenemise kohta. (4) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus ja projekt vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) projekt vastab kehtivatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule; 3) projekti kohane elektri energiasalvestusseade vastab § 6 lõike 5 nõuetele ning soojuse energiasalvestusseade vastab § 6 lõike 4 nõuetele; 4) taastuvenergia tootmisseadme valmidusaste vastab taotluses salvestamiseks planeeritud mahtude tootmiseks või elektri energiasalvestisseadmega ühendatava elektrisüsteemi minimaalsele aktiivvõimsusele; 5) kasvuhoonegaaside heide väheneb soojusenergia salvestuse projekti elluviimise tulemusel; 6) projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne ning projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt; 7) projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 8) projekti eelarve on realistlik; 9) projekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav; 10) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele; 11) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 12) projekti raames soetatava vara taotluses kirjeldatud viisil kasutamine viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on realistlik. (5) Lõike 4 punktis 10 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena ei ole tekitata olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile artikli 17 tähenduses. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse vooruliselt . (2) Toetust taotletakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt. (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium ) kehtestab taotlusvooru eelarve ja ajakava. (4) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (5) Taotlus tuleb esitada hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks. § 13. Taotluse menetlemine (1) KIK kontrollib t aotleja, partneri ja taotluses esitatud andmete nõuetele vastavust. ( 2) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (3) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (4) KIK võib taotlejalt nõuda selgitusi ja lisateavet taotluses esitatu kohta või taotluse muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide esitamist. KIK annab taotluse selgituste ja muudatuse esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks taotlejale kokku kuni 20-päevase tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse taotlejale antud tähtaja võrra. (5) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse sisu hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul KIKi küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. § 14. Hindamiskomisjoni moodustamine ( 1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks ministeeriumi ja kaks KIKi määratud liiget. (2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) Hindamiskomisjon hindab taotluse vastavust § 11 lõike 4 nõuetele. (3) Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse ja ei hinnata § 16 kohaselt, kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavat projekti sisaldavate taotluste rahuldamiseks. § 16. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavat projekti, mida pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. (2) Paragrahv 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse nõuetele vastavat projekti võrreldes teiste sama tegevuste projektidega järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti tulemusena välditav kasvuhoonegaaside hulk süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides megavatt-tunni kohta aastas; 2) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust eurodes planeeritava energiasalvestusseadme energiasalvestusvõimsuse ühiku kohta megavattides; 3) energiasalvestusseadme energiakadu megavatt-tundides ühe ruutmeetri energiasalvestusseadme välispindala kohta; 4) omafinantseeringu osakaal projekti toetatavatest kuludest. (3) Paragrahv 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse nõuetele vastavat projekti võrreldes teiste sama tegevuse projektidega järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti tulemusena välditav kasvuhoonegaaside hulk süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides megavatt-tunni kohta aastas; 2) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust eurodes planeeritava energiasalvestusseadme energiasalvestusvõimsuse ühiku kohta megavattides; 3) energiasalvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 1 protsendi; 4) rajatava energiasalvestusseadme täissalvestustsüklite arv rajatava salvestusseadme eluea jooksul; 5) omafinantseeringu osakaal projekti toetatavatest kuludest. (4) Lõike 2 kohaste hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindest määratakse järgmiselt: 1) punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 30 protsenti; 2) punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 40 protsenti; 3) punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 20 protsenti; 4) punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on kümme protsenti. (5) Lõike 3 kohaste hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindest määratakse järgmiselt: 1) punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 25 protsenti; 2) punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 35 protsenti; 3) punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 15 protsenti; 4) punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 15 protsenti; 5) punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on kümme protsenti. (6) Hindamiskriteeriumite alusel antakse projektile punktid. Maksimaalsed punktid antakse projektile, mille puhul hinnatava hindamiskriteeriumi näitaja on võrreldes teiste projektidega parem. Ülejäänud projektide punkte vähendatakse proportsionaalselt vastavalt hinnatava vastavuskriteeriumi näitaja suurusele. Taotlusele hindamiskriteeriumide alusel omistatud punktide summa moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Projektile antud punktide alusel koostab hindamiskomisjon projektide pingerea. (7) Pingerea alusel enim punkte saanud taotlus rahuldatakse. Järgnevad taotlused rahuldatakse kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (8) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse punktisumma, rahuldatakse taotlus, mis sai rohkem punkte lõigetee 2 ja 3 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumi eest. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku. (9) Hindamiskriteeriumi rakendamise metoodikat täpsustav ja ministeeriumiga kooskõlastatud arvutustabel avalikustatakse KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 15 lõike 3 alusel, või kui taotlusi pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, vastavalt § 16 lõike 6 kohaselt koostatud projektide pingereale, alustades kõrgema punktide arvu saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt üldise grupierandi määrusele või vähese tähtsusega abi määrusele; 8 ) projekti tegevuste eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega; 9) lõppsaaja kohustused; 10) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 11) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 12) projekti raames rajatud energiasalvestusseadme sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused ; 15) otsuse muutmise tingimused; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) projektist avalikkuse teavitamise nõuded; 18) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. § 18. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. (2) KIK teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus KIKi osalise rahuldamise ettepanekuga. § 19. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotlus, taotleja või partner ei vasta vähemalt ühele määruses esitatud nõudele; 3) taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse number ja tegemise kuupäev; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuse saavutamata jäämine. (2) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (3) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemus- ja väljundnäitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Kui lõppsaaja ei alusta projekti hankega hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud asjaolu. (6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. 5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused § 21. Lõppsaaja õigused ja kohustused (1) Lõppsaajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. (2) Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. (3) Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (4) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (5) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. (6) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. (7) Rajatud energiasalvestusseadmes salvestatakse soojus- või elektrienergiat ning käitamisel kasutatakse taastuvenergiat, mille päritolu peab olema tõendatav Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistusega. Elektri energiasalvestusseadme puhul peab olema täidetud ka § 6 lõike 5 punktis 7 nimetatud kohustus. (8) Rajatud soojusenergia energiasalvestusseade pärast projekti elluviimist on energiatõhusa kaugküttesüsteemi lahutamatu osa. (9) Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, seab lõppsaaja riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. § 22. Hanke läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid projektiga seotud kulude tegemisel. (2) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja hanketeate riigihangete registris. (4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul. (5) Projektiga seotud hanke menetlust ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsuse jõustumist. (6) Lõpp saaja esitab KIKile lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist. (7) Vajadusel nõustab KIK lõppsaajat hanke läbiviimisel. (8) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. (9) Partnerile kohalduvad riigihanke ja ostumenetluse läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded. § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahearuanded, lõpparuande, tulemusaruanded ja päritolutunnistused taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel KIKi kehtestatud vormidel. (2) Vahearuan d es kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (3) Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril. (4) Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga mitte hiljem kui 4. aprillil 2026. a. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. (5) KIK kinnitab vahe-, lõpp- ja tulemusaruande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest. (6) Lõppsaaja esitab tulemusaruande KIKile iga aasta 31. jaanuariks viie aasta jooksul arvates projektile lõppmakse tegemisest. Tulemusaruanne sisaldab lisaks lõikes 6 nimetatud andmetele § 6 lõigetes 4 ja 5 punktis nimetatud informatsiooni ning elektri energiasalvestusseadme puhul ka lõike 5 punktis 5 nimetatud andmeid . (7) Lõppsaaja esitab tõendid § 21 lõikes 7 nõutud päritolutunnistuste kohta koos tulemusaruandega KIKile iga aasta 31. jaanuariks viie aasta jooksul arvates projektile lõppmakse tegemisest. 6. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine § 24. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse lõppsaaja esitatud maksetaotluse alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 1. (2) Toetus makstakse lõppsaaja maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) leping, kui see ei ole eelnevalt KIKile esitatud; 2) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ; 7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui seda nõutakse lepingus; 8) laenu- või liisinguleping selle olemasolul. (4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks. (5) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust; 4) esinevad taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 toodud asjaolud. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning KIKi poolt lõpparuande kinnitamist. 7. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine § 25. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole toetatav; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 4) esinevad taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 loetletud asjaolud. § 26. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi käesoleva määruse ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. (2) Kui lõppsaaja ei esita tähtaegselt vahe- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi. (3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. (4) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil rajatud soetatud vara energiasalvestusseadet vähemalt viis aastat või ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt salvestamiseks, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil ja viisil. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →