Vaie

Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon Viide: Riigikantselei / 12.12.2022 / nr 7-10/22-02565 Resolutsiooni teema: Vaie Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil korraldada koostöös Keskkonnaministeeriumiga MTÜ Roheline Pärnumaa vaide lahendamine. Tähtaeg: Lisainfo: Vaie Vabariigi Valitsuse 17.11.2022 korralduse nr 321 ,,Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis” peale. Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: Keskkonnaministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Taimar Peterkop Kinnitamise kuupäev: 12.12.2022 Resolutsiooni koostaja: Sirje Alliksoo [email protected], 588 44 887 From: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Sent: Saturday, December 10, 2022 4:50 PM To: Riigikantselei <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Vaie Lugupeetud Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaamet Esitan MTÜ Roheline Pärnumaa nimel Vabariigi Valitsusele vaide. Keskkonnaametil palume vaides esitatud seisukohti avalikku huvisse ja keskkonnamõjudesse puutuvalt arvestada ka asjaomase uuringuloa menetluses esitatud seisukohtade ja vastuväidetena. Lugupidamisega Tiina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa Vabariigi Valitsus [email protected] Teadmiseks: Keskkonnaamet [email protected] [email protected] VAIE Vabariigi Valitsuse 17.11.2022 korralduse nr 321 ,,Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis” peale 10.12.2022 Vaide esitaja: MTÜ Roheline Pärnumaa Registrikood 80581270 Sääse 1-2, 80012 Pärnu [email protected] Vaide esitaja seaduslik esindaja: Tiina Georg Isikukood 49407122017 [email protected] VAIDE ESITAJA NÕUE: 1) otsustada Vabariigi Valitsuse 17.11.2022 korralduse nr 321 ,,Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis” andmine uuesti. ASJAOLUD 1. Vabariigi Valitsus andis 17.11.2022 korraldusega nr 321 (korraldus) nõusoleku maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis (nõusolek) Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus ning Kloogaranna ja Tuulna külas riigile kuuluvatel kinnistutel Keila metskond 45 (katastritunnus 29501:007:0212), Keila metskond 44 (katastritunnus 29501:007:0211) ja Keila metskond 346 (katastritunnus 29501:001:0532). Klooga uuringuruum koosneb kolmest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 62,3 ha. 1  2. Käesolevaga esitab MTÜ Roheline Pärnumaa (vaide esitaja) Vabariigi Valitsusele vaide nõusoleku andmise üle uuesti otsustamiseks. NÕUSOLEKU ÕIGUSVASTASUSE JA VAIDE ESITAJA ÕIGUSTE RIKKUMISE PÕHJENDUSED 3. Vaide esitaja on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 mõistes, kuna tema põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse (põhikiri: lisa 1). Vaide esitaja põhikirja punkti 1.2 kohaselt on vaide esitaja eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse, puhta ja inimväärse elukeskkonna ning miljööväärtuste säilitamine ja edendamine Eestis nii linna- kui ka looduskeskkonnas. Kuna nõusolek on õigusvastane, rikub see keskkonnakaitseliste põhikirjaliste eesmärkidega vaide esitaja õigusi. Järgnevalt põhjendab vaide esitaja korralduse õigusvastasust. 4. Korralduse punktis 5 on toodud, et korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse peale on puudutatud isikutel õigus esitada ka vaie (HMS § 71 jj) – see asjaolu on vaidlustamisviitest sootuks puudu. Tegemist on eksitava ja puuduliku vaidlustamisviitega, mis muudab korralduse formaalselt õigusvastaseks. 5. Korralduse andmise põhjenduste hulgas (punkt 3 ja selle alapunktid) ei ole kaalutlud vastuargumente, sisuliselt on toodud vaid pooltargumendid ja needki ühekülgselt, seega oluliste kaalutlusvigade tõttu (asjakohaste kaalutluste eiramine) on korraldus õigusvastane ja selle andmine tuleb uuesti otsustada. Rail Balticu raudtee rajamine, mida on mainitud nt nõusoleku punktis 3.3.2.3, on keskkonnavaenulik, kulud on järjest kasvanud ja kasvavad veelgi ning lõpuks tõenäoliselt ei saa teoks raudtee rajamine trassile, kus kunagi pole raudteed olnud, kohati läbi looduskeskkonna, metsad ja rabade, kus enne raudteed ega muud taristut ei olnud. Mõttetu ja keskkonnavaenulik raudtee ei parranda kellegi elustandardit. Küll aga on probleemiks, kui seni, kuni tohutu inim- ja keskkonnavaenuliku projekti elluviimisest pole veel formaalselt loobutud, raudtee rajamise nimel massiliselt uuringu- ja kaevandamislube antakse. 6. Nõusoleku punktis 3.3.2.4 on räägitud maanteevedude keskkonnakahjulikkusest, kuid nõusoleku punktis 3.3.2.2. on räägitud, kuidas tahetakse maanteid laiemaks ehitada. Ka seda, kuidas autostumise probleemi süvendamine on ülekaalukas avalik huvi, korraldusest teada ei saa. 7. On ebaõige ja haldusväliseid isikuid (ning ka selliseid haldusorganeid nagu kohalikke omavalitsusi) eksitav käsitlus, et geoloogiliste uuringutega maavara kaevandamise oht ei lähene. Maapõueseaduse järgi on geoloogiliste uuringute eesmärk maavara kaevandamine ning isegi kui Keskkonnaministeeriumi soovil see eesmärk seadusemuudatusega nimetatud seadusest kustutatakse, jääb praktikas eesmärk samaks. Maapõue ehituse teadasaamine niivõrd detailselt ei ole üldine riigi huvi ning riigi poolt on üsna alatu, salakaval ja arg teguviis inimesi püüda eksitada väidetega, kuidas riik tahab lihtsalt midagi uudishimust uurida. 8. See, et korralduses on möödaminnes mainitud Rail Balticu jaoks peaks maavarasid lähedalt transportimisel väiksemaid keskkonnamõjusid, on samuti tähelepanu juhtimine põhiprobleemilt kõrvale. Vabariigi Valitsus ja korralduse koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võiks kõigepealt tegeleda geoloogiliste uuringute ja 2  kaevandamise keskkonnamõjudega ning joonlauatrassi alusel rajatava ebavajaliku raudtee keskkonnamõjudega, enne kui ehitusmaterjalide transpordi keskkonnamõjusid hakkavad käsitlema. 9. Vabariigi Valitsus on nähtavasti unustanud, et riigil on looduskaitseline avalik huvi. See ei ole sotsiaalmajanduslikust huvist kuidagi täiesti eraldi – kui looduskaitselist avalikku huvi ei järgita, st kui kaootiliste maavarauuringute ja kaevandamisega inimeste elutingimused rikutakse ja maaelu välja suretatakse ning ei ole enam puhast joogivett, on ka sotsiaalsetel ja majanduslikel huvidel kriips peal. 10. Looduskaitselist avalikku huvi ja kohalikke huve on korralduse andmisel täielikult eiratud. Seda näitab korralduses tehtud otsus – sõita kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest ja kohalike elanike arvamusest üle. 11. Riigikohtu lahend, millele korralduses on viidatud, toob välja Vabariigi Valitsuse õiguse selleteemalisi korraldusi anda, mitte õigust eirata kõiki muid huve peale ettevõtja kaevandamishuvi ja ebaõnnestuma määratud raudtee rajamise huvi. 12. Uuringuloa menetluses on üks kaalutlusi see, kas kaevandamine osutub hiljem võimalikuks või mitte. Korralduses on antud nõusolek geoloogilisteks uuringuteks rohevõrgustikus. Kohalik omavalitsus on välja toonud järgmist ,,Maapõue kasutuse asukoht peab olema mõistlik ja ruumiliselt läbi mõeldud. Planeeritud uuringualal ja selle ümbruses on piirkonna areng suunatud elukeskkonna väärtustamisele ning on ülitähtis tagada olemasolevas rohevõrgustikus selle eesmärkide saavutamine: elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Maavarade uuringud Harju maakonnas on võimalikud vaid Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu raames. Seejuures peab olema välistatud võimalike uute kaevandusalade rajamine enne eespool nimetatud teemaplaneeringu kehtestamist. Ei ole mõistlik algatada menetlusi, mis muudavad tühiseks eri tasandite planeeringutega saavutatud ühiskondlikud kokkulepped ja mis ei ole kooskõlas maavarade säästliku kasutamise põhimõtetega.” 13. Vabariigi Valitsus on korralduses põhjalikkusega käsitlenud ja püüdnud jätta muljet, kuidas uuringud ja kaevandamine on võimalikult vähe või üldse mitte omavahel seotud, kuid sarnaselt Keskkonnaametiga jätnud tähelepanuta, et rohevõrgustiku ning piirkonna elanike tervise ja heaolu kahjustamise tõttu osutuks kaevandamine võimatuks, mis on üks kaalutlus nõusoleku andmisest keeldumisel (RKHKo 11.11.2015, 3-3-1-37-15, p 14). 14. Geoloogiline uuring võib kahjustada põhjavett. Haldusorgan Keskkonnaamet on sealjuures teadlik, et mujal Eestis on esitatud uuringulubade menetluses kutseliste kinnisvarahindajate koostatud eksperdihinnanguid, mis tõendavad, et geoloogiliseid uuringud muudavad elamupiirkonna atraktiivsust, raskendavad kinnisvara müüki, ehk sisuliselt peletavad inimesi piirkonnast eemale ja suretavad maaelu välja. Seega käesoleval juhul on haldusmenetlust läbi viiv haldusorgan – Keskkonnaamet – menetluses olulisi asjaolusid varjanud ja püüdnud jätta muljet, nagu ei teaks ta kinnisvara väärtuse vähenemisest või põhjavee reostuse ohtudest mitte midagi, nagu midagi sellist poleks kunagi juhtunud ega saaks geoloogiliste uuringute tagajärjel juhtuda. Uuringuruum asub suures osas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal1. 1 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse väljavõte: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u560QD6u. 3  Joogivee kättesaadavus on avalik huvi, mis on Vabariigi Valitsusel korralduses täiesti tähelepanuta jäetud. Arvestades Keskkonnaameti suhtumist põhjavee kaitsesse, on tegemist eriti terava probleemiga – st isegi kui tekib põhjavee reostus, asub Keskkonnaamet seda tõenäoliselt eitama ja keeldub asjaolusid välja selgitamast. Nimelt on nii varem juhtunud. Keskkonnaamet on teadlik, et pärast geoloogiliste uuringute tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega alal on piirkonnas elavatelt isikutelt laekunud põhjavee reostuse kohta kaebusi (Keskkonnaameti dokumendiregistris 24.01.2017 registreeritud kiri nr 12-2/17/912-3), kuid keskkonnakahju uurimise, väljaselgitamise ja hüvitamise asemel (Keskkonnaameti vastusest, Keskkonnaameti dokumendiregistrist 23.02.2017 registreeritud kiri nr 12-2/17/912-6, selgub, et Keskkonnaameti arvates tekkis pärast geoloogilisi uuringuid uuringuala lähedal asuvatesse kaevude reostus lume sulamisest, ilma et oleks kirjast nähtuvalt vaevunud asjaolusid välja selgitama) andis samale alale veel ka kaevandamisloa välja (haldusasi nr 3-21-586). 15. Korralduses on geoloogilisteks uuringuteks nõusoleku andmisega rikutud keskkonna kõrgetasemelise kaitse kohustust (KeÜS § 8), ettevaatuspõhimõtet (KeÜS § 11), keskkonnaohu puhul vältimispõhimõtet (KeÜS § 10), KeÜS § 23 lg-t 1, uurimispõhimõtet ning jäetud nõuetekohaselt teostamata kaalutlusõigus (HMS § 4). 16. Maapõueseaduse järgi on geoloogiliste uuringute üks kahest eesmärgist maavara kaevandamine ja seda, kui kaevandamine osutub tulevikus võimatuks, tuleb uuringuloa andmisel arvesse võtta. Vabariigi Valitsus ei ole seda teinud ning on avaliku huvi käsitluses samuti eiranud, kuidas mõjuvad avalikku huvisse puutuvalt geoloogilised uuringud rohevõrgustikule, sh koostoimes muu intensiivse majandustegevusega. Riigi looduskaitsehuvi on välja toonud ka Riigikohus (RKHKm 11.12.2020, 3-20-605, p 17). Riigikohus on ühtlasi leidnud, et looduse kaitsmine (mitte maavarade uurimine ega kaevandamine) on riigi põhiseadusest tulenev ülesanne ja ühtlasi igaühe kohustus (RKPJK 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Korralduses on käesoleval juhul arvestatud sisuliselt üksnes ühe huvipoole – kaevandamisest huvitatud (on naiivne arvata, et mahukaid geoloogilisi uuringuid tehakse uudishimust) ettevõtja kasumihuvi, ning seda tehes eiranud avalikku (keskkonna)huvi, rikkunud piirkonna elanike õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning samuti põhjendamatult rikkunud piirkonna ettevõtjate niisugust ettevõtlusvabadust, mille teostamine erinevalt maavarade kaevandamisest, mille eesmärgil geoloogilisi uuringuid tehakse, ei muuda keskkonda kõigeks muuks kõlbmatuks inimestele ja muule elusloodusele. Uuringuloa andmise nõusolek enam kui kuuekümne hektari suurusel alal mh puuraukude kaevamiseks ja selleks tõenäoliselt ka metsa raadamiseks oleks nendest kaalutlustest tulenevalt tulnud jätta andmata. Antud korraldus on õigusvastane ja nõusoleku andmine või mitteandmine tuleb uuesti otsustada, lähtudes asjakohastest kaautlustest. Põhiseaduse (PS) § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge, samuti näeb PS § 32 lg 2 kolmas lause omanikule ette talumiskohustuse, keelates kasutada omandit üldiste huvide vastaselt, nagu on viidanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJKo 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Seega puudub isikutel absoluutne õigus looduskeskkonda rikkudes maavarasid uurida ja kaevandada (erinevalt sellest, mida Keskkonnaamet oma praktikas paistab arvavat). Riigikohus on samuti leidnud, et looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus (RKPJKo 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Tulenevalt eelnevast oleks Vabariigi Valitsusel tulnud nõusolek jätta andmata. Nõusoleku andmine uuesti otsustada, teostades kaalutlusõigust õiguspäraselt. 4  17. Veelgi enam, maavarade geoloogiliste uuringute tegemine ja täiendav kaevandamine on vastuolus riigi huviga ka seetõttu, et maavarasid senisest säästlikumalt kasutades ja taaskasutades ei oleks vaja massiliselt uusi geoloogiliste uuringute lube ja kaevandamislube anda. Maavarade säästlikuma kasutamise teemalises ajalehe Postimees arvamusartiklis2 on maavarade jätkusuutmatu kasutamise kohta muu hulgas märgitud „Kogu seda teemat võiks kommenteerida ka Keskkonnaamet, et kuidas ikkagi kasutada kohalikke materjale senisest efektiivsemalt, et ei tekiks nii kriitilist materjalipõuda, mis sunniks avama aina uusi ja uusi karjääre, mille ilmekaks näiteks võib tuua Tallinna–Tartu maantee Kose–Ardu lõigu rajamise käigus senisesse puutumatusse loodusesse tekkinud inetud karjääriaugud“. 18. Vabariigi Valitsus oleks samuti pidanud ära tundma, et Keskkonnaamet ei ole uuringuloa menetluses erapooletu menetleja – arvestades, kuidas seni on amet samas menetluses püüdnud kõigiti uuringuloa andmist õigustada, st sisuliselt esindanud uuringuloa tasotleja huve ning tehes maha kohaliku omavalitsuse ja piirkonnas elavate ning kinnisvara omavate isikute õigusi ja huve. Nimelt ei arvesta Keskkonnaamet oma uuringu- ja kaevandamislubade andmisel mh igaühe õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23), nagu on ka meediast ilmnenud3, ja arvab, et inimesed ei taha kaevandusala lähedal elada seetõttu, et kardavad harjumuspärase maastiku muutumist – nimelt on Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme meedias teatanud, et kaevandamisega loodus mitte ei kao, vaid teiseneb(!)4 19. Samuti on naiivne, eluvõõras ja eksitav korralduse punktis 4 toodud väide, et uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Kui Vabariigi Valitsus on nõusoleku andnud, siis ei kaalu ega otsusta Keskkonnaamet praktikas sisuliselt enam midagi, vaid annab üldjuhul loa võimalikult kiiresti välja. 20. Korralduses on käsitletud keskkonnamõju hindamist (KMH) ja selle eelhinnangut (KMH eelhinnangut). Viidatud on osadele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätetele, kuid ,,unustatud” viidata KeHJS § 3 lg 1 p-le 2, mille kohaselt tehakse KMH, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Nimetatud õigusnorme tuleb tõlgendada kooskõlas Eesti kohtute ja Euroopa Kohtu praktikaga, viimasest märkimisväärselt arvestades Waddenzee lahendit (EKo C-127/02). Samuti on korralduses jäetud viitamata Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p-le 8, mille kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Mõju 2 Kärner, M. Martin Kärner: karjäärile on alternatiiv! – Postimees, 28.12.2021. Leitav ka arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7417283/martin-karner-karjaarile-on-alternatiiv. 3 Gnadenteich, U. Killustikutootmine trügib vägisi koduhoovile. Postimees, 20.03.2021. Leitav ka arvutivõrgus: https://leht.postimees.ee/7205929/killustikutootmine-trugib-vagisi-koduhoovile). Viidatud allikast ilmneb, et Keskkonnaamet kaalumist sisuliselt ei teosta, ja kõik load, mis arvuliste näitajate poolest vastavad piirnormidele, antakse välja: „Vähetõenäoline, et seitsme meetri kaugusel elamutest suudetakse lubjakivi kaevandada nii, et müratase, peenosakeste hulk ja vibratsioon jäävad normidesse. Samas ootab keskkonnaamet ära keskkonnamõju hindamise tulemuse, mis annab vastused, kas ja mis piirides on üldse võimalik taotlust rahuldada. Kui keskkonnaamet lükkaks taotluse tagasi, lähtudes vaid meetritest, rikuksime seadust.“ 4 Nurme, M. Kaevandamine muudab harjunud maastikku. – Postimees, 18.05.2022, Leitav ka arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7525988/martin-nurme-kaevandamine-muudab-harjunud-maastikku. 5  ja selle välistamatuse puhul tuleb arvestada samas piirkonnas lubatava muu majandustegevusega, sh muude geoloogiliste uuringute, karjääride, suurte taristuprojektidega nagu Rail Baltic või maanteede laiendamine, metsa kuivendamise (nn maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega), metsaraietega jne. Uuringuruumi kinnistust vähem kui 1 km kaugusel asub Pakri hoiuala, Pakri linnuala ja Pakri loodusala, mis kujutavad endast Natura 2000 võrgustiku ala (Natura ala)5. Et korralduses on jäetud see asjaolu KMH ja KMH eelhinnangu osas täiesti tähelepanuta, näitab, kui kriitikavabalt Vabariigi Valitsus Keskkonnaameti õigusvastasesse halduspraktikasse suhtub. 21. Keskkonnamõju hindamise tegemata jätmine on vastuolus eelviidatud Vabariigi Valitsuse määrusega, KeHJS-ga, loodusdirektiiviga ning Euroopa Kohtu praktikaga. 22. Võimalik põhjavee rikkumine, metsaraie jne puhul ei ole välistatud Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele olulise negatiivse mõju avaldamine, eriti koostoimes muude sama liiki ja teist liiki olemasoleva ja kavandatava intensiivse majandustegevusega nagu ümberkaudne metsaraie, maavarade kaevandamine, teised geoloogilised uuringud, metsa kuivendamine jne. 23. Selleks, et Natura hindamine ei oleks kohustuslik, peab olema oluline negatiivne mõju Natura aladele välistatud. Missugustest põhistatud asjaoludest võiks tuleneda, et mõju saab olla välistatud, ei selgu korralduse punktist 3.3.2.6, milles on enesekindlalt teatatud, kuidas Keskkonnaamet KMH eelhinnangut teatavatele õigusnormidele tuginedes ei teinud. 24. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja sellekohase kohtupraktika (eelkõige Waddenzee lahend, C- 127/02) kohaselt tohib direktiivile vastava asjakohase hindamise läbi viimata jätta üksnes siis, kui on objektiivselt ja parimatetele teaduslikest saavutustele tugineva teabe põhjal kindlaks tehtud, et tegevus Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele olulist negatiivset mõju ei avalda. Konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkide puhul ei ole Keskkonnaamet välja selgitanud (keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ette nähtud keskkonnamõju hindamise menetluses), missugust mõju avaldavad geoloogilised uuringud Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele. Keskkonnaameti õigusvastane tegevus Natura 2000 võrgustiku aladel ja nende ümbruses on viinud selleni, et kaitstavate alade seisund on üldjoontes halb, ei ole paranenud ning Keskkonnaamet oma loaandlusega takistab üle Eesti Natura 2000 võrgustiku alade seisundil paraneda. Peale selle on Euroopa Komisjon alustanud Natura alade paljaksraiumise tõttu Eesti suhtes rikkumismenetluse. Keskkonnaamet peaks senise keskkonnakahjuliku tegevuse kumulatiivseid mõjusid arvestama ja väga hoolikalt läbi kaaluma, kas Natura 2000 võrgustiku alade piirkonda tohiks ilma mõjuva põhjuseta täiendavat intensiivset majandustegevust lubada. 25. Haldusmenetluse seadusest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevate kohustuste ulatusliku rikkumise tõttu on Keskkonnaamet andnud õigusvastase uuringuloa. Eesti õigust peab tõlgendama kooskõlas ELi õigusega, konkreetsel juhul sh kooskõlas loodusdirektiiviga, mida ilmselgelt tehtud ei ole. Euroopa Kohus on leidnud, et mõju võib kanduda ka sadade kilomeetrite kaugusele (EKo C-142/16, Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik). Riigikohus on Rail Balticu lahendis samuti välja toonud, et Natura hindamise kohustuse tekkimiseks ei pea tegevust kavandama Natura alal, vaid oluline negatiivne mõju võib lähtuda ka alast väljastpoolt (RKHKo 19.05.2020, 3-18- 529). 5 Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest ,,Looduskaitse ja Natura 2000”: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/1mxIpiMM. 6  26. Hinnatud ei ole ja korraldusest tulenevalt ka ei kavatseta hinnata geoloogiliste uuringute läbiviimise mõju Natura alale, sh kaitse-eesmärkide täitmisele. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele, kui kavandatava tegevuse või projekti puhul, sh koos teiste projektidega, ei ole objektiivselt välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine Natura alale. Euroopa Kohtu seisukoha6 järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks. Natura ala lähedusse plaanitavad maavara kaevandamise eesmärgil tehtavad geoloogilised uuringud ei ole kaitsekorraldusega seotud ega selleks otseselt vajalikud, mistõttu oli Keskkonnaamet kohustatud hindama geoloogiliste uuringute tegemise mõjusid Natura alale. Mõjusid tuli hinnata kumulatiivselt, st koos teiste kavade või projektidega. Asjaomase ala terviklikkusele prognoositava mõju puudumise suhtes ei tohi teaduslikust seisukohast olla mingisugust põhjendatud kahtlust7. 27. Natura 2000 aladel annab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt haldusorgan nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse saamist. Riigikontroll8 on samuti seisukohal, et kavandatavat tegevust võib lubada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke, samuti välja toonud, et Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele võib olulist negatiivset mõju avaldada ja ongi praktikas avaldanud ka väljaspool ala teostatav tegevus. 28. Rikutud on üleüldist uurimiskohustust. HMS § 6 lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Seega lasub haldusorganil kohustus selgitada välja, kas kavandatav tegevus on kehtiva õigusega kooskõlas. 29. Keskkonnaotsuste tegemisel tuleb uurimisprintsiibi rakendamisel lähtuda keskkonnaõiguse üldpõhimõtetest. Sellisteks põhimõteteks on mh keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte (KeÜS § 8), lõimimispõhimõte (KeÜS § 9), vältimispõhimõte (KeÜS § 9) ja ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11), mis on tuletatavad ka Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art-st 191. Eeltoodud põhimõtete elluviimiseks on Euroopa Liidu liikmesriikidele pandud direktiividega kohustus hinnata teatud tegevuste keskkonnamõju nii strateegilisel tasemel (kavad ja programmid) kui ka konkreetse tegevuse tasemel (projektid) teatavates erimenetlustes. Maavara geoloogilise uuringu luba on Euroopa Liidu õiguse mõttes projekti taseme tegevus. 30. Korralduse punktis 3.3.2.6 kirjeldatud KMH eelhinnangu tegemata jätmisel on uurimispõhimõtet rikutud, kuivõrd Keskkonnaamet ei ole välja selgitanud, milline on uuringuloa alusel teostatavate geoloogiliste uuringute mõju üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Eelkõige ei ole Keskkonnaamet uuringuloa menetluses läbi viinud asjakohast ja nõutavat keskkonnamõju hindamist ning kõik märgid näitavad, et KMH eelhinnangut ega KMH-d koos Natura hindamisega ei tehtagi ning et uuringuluba antakse ilma nõuetekohase Natura hindamiseta välja nagu Keskkonnaametil tavaks. 6 EK otsus, 7.09.2004, C-127/02 (Waddenzee), p 49. 7 EK otsus, 26.04.2017, C-142/16, p 42; EK otsus, 26.10.2006, C-239/04, p 24. 8 Riigikontroll. Väärtuslike metsa-elupaikade kaitse Natura 2000 aladel, 2008, lk 35-36. https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2041/Area/15/language/et-EE/Default.aspx. 7  31. Projektide keskkonnamõju hindamist reguleerib eelkõige keskkonnamõju hindamise direktiiv (2011/92/EL),9 mis kohustab hindama teatavate projektide keskkonnamõju üldiselt (keskkonnamõju hindamine). Lisaks reguleerib keskkonnamõju hindamist mh loodusdirektiiv, mille artikli 6 lg 3 kohaselt tuleb hinnata negatiivset mõju Natura aladele ning seal kaitstavatele väärtustele (Natura hindamine).10 32. Riigisiseselt reguleerib keskkonnamõju KeHJS, mille § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) Taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) Kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 33. Teisisõnu on riigisiseselt keskkonnamõju hindamise kohustus piiritletud olulise keskkonnamõju ja tegevusloa mõistetega. 34. Uuringuluba on tegevusloaks KeHJS ja projektiks loodusdirektiivi tähenduses, ning maapõue geoloogilised uuringud ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalikud. Natura hindamise läbi viimata jätmise näol on tegemist olulise menetlusliku puudusega. 35. Riigikohus on selgitanud, et Natura hindamise võib jätta tegemata kahel juhul: 1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse- eesmärkide seisukohalt olulised, või 2) kui tegevus võib küll mõjutada ala selliseid tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust.11 Praegusel juhul ei esine kumbagi eelnimetatud alust, et oleks õigustatud Natura hindamise läbi viimata jätmine. 36. Korralduses on viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2015 otsusele nr 3-3-1-37-15, kuid jällegi sobivalt ,,unustatud” viidata lahendi punktile 14, milles on Riigikohus leidnud järgmist: ,,Kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, on see üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada.” 37. Samuti on korralduse andmisel kuidagi jäänud tähelepanuta Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 lahend nr 3-20-1247 (korralduse andmise kuupäevaks, 17.11.2022, oli nimetatud lahend juba enam kui kuu aega avalik olnud), mille punktist 30 tulenes, et kaevandamisega 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst). Konsolideeritud versioon arvutivõrgus: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02011L0092-20140515&from=EN 10 Loodusdirektiivi art 6 lg 3 sätestab järgmist: „Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.“ 11 RKHKo 19.05.2020, 3-18-529, p 18. 8  rohevõrgustik vastavas osas hävib. See on väga oluline, kuna näitab, et kaevandamine osutuks edaspidi võimatuks, mis on kaalutlus uuringuloaga mittenõustumiseks. 38. Käesoleval juhul ei ilmne nõusoleku põhjendustest ülekaalukat riigi huvi. Rail Balticu raudtee rajamiseks, mida on nõusoleku punktis 3.3 väidetud, ei ole ülekaalukas riigi huvi, vaid vastupidi, nüüdseks on selgelt näha, et ülekaalukas riigi huvi on hoopis selle poolt, et Rail Balticu raudteed ja sellega kaasnevat taristut ei rajata. Projekti maksumus on korduvalt ja hüppeliselt kallinenud ning loogiliselt kallineb veelgi, ajagraafikust ammu maha jäänud; raudtee rajamine keset metsi ja soid joonlauatrassi järgi kahjustab olulisel määral, kuid ebavajalikult, keskkond. Ilma Rail Balticu projektita ei läheks tavaliste maanteede laiendamiseks või parandamiseks arutus koguses maavarasid vaja. Maavarade olemasolevat üleküllust ja senist raiskavat ümberkäimist näitab ka RMK tegevus, nimelt rajab RMK tuhandete kilomeetrite kaupa keset metsi mitte kuhugi viivaid teid (2021. aasta kohta tabel RMK veebilehelt12), raisates selleks maavarasid. Enne kui RMK sellise raiskamise lõpetab, ei tohiks üldse edasi kaevandada, uusi karjääre avada ega uuringulube edasi menetleda. 39. Mis puutub Rail Balticu projekti, neelaks see projekt tohutus koguses maavarasid, mida Eesti piires ei ole realistlik kaevandada, ning nende maavarade hankimise püüdlused samuti rikuvad maapiirkondades elavate inimeste õigusi ning hävitavad keskkonda, sh kaitsealuste liikide elupaiku, rohevõrgustiku alasid ning kahjustavad Natura alasid. Ülekaalukas avalik huvi on selle poolt, et läbikukkumisele määratud Rail Balticu projekti ei üritata läbi viia, on mh hiljuti nähtav ka meediast13. 40. Seda, kuidas uuringu- ja kaevandamislubade menetluses olulisel määral rikutakse puudutatud isikute menetluslikke õigusi ning loa sisus materiaalõigust (kõigi muude kaalutluste eiramine peale uurimise ja kaevandamise huvi), tõi sisuliselt välja Riigikontroll hiljuti avaldatud auditiaruandes14. Kui Vabariigi Valitsus Keskkonnaameti menetluses uuringulubadele ja kaevandamislubadele nõusolekuid annab, aitab ta sellega isikute õiguste rikkumisele suurel määral kaasa ja osaleb selles. 41. Sõltumata sellest, kas Rail Balticu projekt on veel formaalselt tühistatud või mitte, puudub ülekaalukas riigi huvi või üleüldse vähimgi riigi huvi ebaproportsionaalsetes kogustes ja arutul maavarade kaevandamisel. Käesoleval juhul on samas piirkonnas juba karjääre avatud ja pole vähimatki mõistlikku põhjust, miks oleks vaja järjekordne karjäär avada ja sellega veelgi enam piirkonna looduskeskkonda ja inimeste õigusi rikkuda. Ülekaalukas ja oluline avalik huvi, sealhulgas avalik looduskaitsehuvi on selle poolt, et geoloogilisi uuringuid läbi ei viidaks ja nende eesmärgiks olevat karjääri ei rajataks. 12 RMK veebilehel: https://media.rmk.ee/files/MP_tood_2021_II.xlsx. 13 Javoiš, J. INIMENE JA LOODUS ⟩ Juhan Javoiš: terve talupojamõistus mädaneb rööbastel prostituudiks. – Postimees, 06.10.2022. Leitav ka arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7620446/inimene-ja-loodus-juhan- javois-terve-talupojamoistus-madaneb-roobastel-prostituudiks; Mäemets, H. Helle Mäemets ⟩ Rail Balticat surutakse läbi, nägemata, et ajad on muutunud. – Postimees, 24.07.2022. Leitav ka arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7570821/helle-maemets-rail-balticat-surutakse-labi-nagemata-et-ajad-on-muutunud; Kiho, T. Arutule Rail Balticule pole õigustust. – Postimees, 05.08.2022. Leitav ka arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7578048/toomas-kiho-arutule-rail-balticule-pole-oigustust; Kunnus, M. INIMENE JA LOODUS ⟩ Mihkel Kunnus: selle ahvi tätoveerime isegi surija kõhule! – Postimees, 06.10.2022. Leitav ka arvutivõrgus: https://arvamus.postimees.ee/7620429/inimene-ja-loodus-mihkel-kunnus-selle-ahvi-tatoveerime-isegi- surija-kohule. 14 Kättesaadav veebis: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=16184&AuditId=3556, lk 27–34. 9  42. Tulenevalt eelnevast on nõusolek õigusvastane ning tuleb uuesti otsustada, sedakorda kaalutlusõigust korrektselt teostades ning asjakohaseid kaalutlusi arvestades. MUUD MENETLUSLIKUD TEATED 43. Vaide esitaja kinnitab, et temale teada olevalt ei ole vaieldavas asjas jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. 44. Esindusõigust tõendav äriregistri väljavõte on lisatud vaidele. Lisad: 1) MTÜ Roheline Pärnumaa põhikiri; 2) MTÜ Roheline Pärnumaa äriregistri väljavõte. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Tiina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa seaduslik esindaja 10  PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1 MTÜ Roheline Pärnumaa (edaspidi: MTÜ) on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Pärnumaa. 1.2 MTÜ eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse, puhta ja inimväärse elukeskkonna ning miljööväärtuste säilitamine ja edendamine Eestis nii linna- kui ka looduskeskkonnas. MTÜ põhitegevusteks on looduskaitse (EMTAK 94996). 1.3 MTÜ tegevuse põhivormid on järgmised: 1.3.1 avalikkuse teavitamine elurikkust ohustavatest otsustest ja tegudest ning huvi äratamine keskkonnaalaste teemade vastu, tuues esile keskkonnahoidlikku, jätkusuutlikku ja kodanikuaktiivsust väärtustavat eluviisi; 1.3.2 Eesti looduskeskkonna, miljööväärtuste, nende probleemkohtade ja vastavate otsustusprotsesside jälgimine ning neis osalemine kohalikul ja riiklikul tasandil; 1.3.3 koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste ametkondade ning organisatsioonidega, et viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning jälgida keskkonda puututavatest Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest kinnipidamist. 2. LIIKMED 2.1 Ühingu liikmeks astumise ning väljaastumise ja väljaarvamise kord ja tingimused 2.1.1 MTÜ liikmeks võivad astuda füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad MTÜ põhikirja. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teavitab sellest avalduse esitanud isikut. Ühingu liikmeks saada soovija tasub ühingu arvele käesoleva majandusaasta liikmemaksu. Liikmemaksu olemasolu ja suuruse üle otsustamine kuulub üldkoosoleku päevakorda. 2.1.2. Samuti võivad MTÜ-l olla toetajaliikmed, kes toetavad MTÜ tegevust ja on huvitatud MTÜ eesmärkide realiseerimisest. MTÜ juhatus sõlmib toetajaliikmega individuaalse lepingu, milles sätestatakse poolte õigused ja kohustused. Muus osas on toetajaliikme vastuvõtmise kord sarnane liikme vastuvõtmise korraga. 2.1.3 MTÜ-st väljaastumisest teatab liige juhatusele kirjalikult. 2.1.3 Liige võidakse MTÜ-st välja arvata lisaks seaduses sätestatud juhtudele: kui liige on esitanud MTÜ-le või MTÜ kohta teadlikult ebaõigeid andmeid, lakkab toetamast MTÜ eesmärke või kahjustab MTÜ mainet, kaotab passiivsuse tõttu sideme MTÜ-ga. Sellisel juhul peatub liikmelisus juhatuse kirjaliku otsuse alusel. Ühingu juhatus teatab väljaarvatavale liikmele viivitamatult oma otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkoosolekule. 2.2 Liikmete õigused ja kohustused 2.2.1 MTÜ liikmete õigused: MTÜ liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused, MTÜ liikmel on õigus ühingust välja astuda, olla valitud ühingujuhtorganitesse ning võtta osa kõigist ühingu korraldatavatest üritustest, MTÜ liikmel on hääleõigus MTÜ üldkoosolekul ja õigus saada juhtorganilt igakülgset teavet ühingu tegevuse kohta. Toetajaliikmete õigused määratakse individuaalse liitumislepinguga. 2.2.2 MTÜ liikmete kohustused: MTÜ liige tunnustab ühingu eesmärke ning võimaluse korral edendab selle tegevust ja kaasab MTÜ tegevusse uusi liikmeid. MTÜ liige ei jaga MTÜ siseasju (sh majandusaruandeid, tegevuste, ürituste kavandeid ja kirjeldusi) inimestega väljaspool MTÜ liikmeskonda. Toetajaliikme kohustused määratakse individuaalses liitumislepingus. 3. JUHTIMINE 3.1 Üldkoosolek 3.1.1. MTÜ kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik MTÜ liikmed. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumise kuupäeva teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 1/3 MTÜ liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole nõutavat kohalolijate hulka, kutsub MTÜ juhatus üldkoosoleku sama päevakorraga kokku 1 kuu jooksul. See üldkoosolek on otsustusvõimeline, olenemata osavõtjate arvust. 3.1.2. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kord: MTÜ üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Kui MTÜ üldkoosoleku päevakorras on juhatusele umbusalduse avaldamine, peavad selle poolt hääletama 4/5 üldkoosolekul osalejatest. MTÜ juhatuse liikme võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda üldkoosoleku 4/5 häälteenamusega, kui juhatuse liige on oma kohustusi oluliselt rikkunud või võimetu juhatuse töös osalema. Igal MTÜ liikmel on üldkoosolekul 1 hääl. Üldkoosolek võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli juhatuse ametiajaks. 3.2 Juhatus 3.2.1. Üldkoosoleku vahelisel perioodil korraldab MTÜ tegevust juhatus. 3.2.2. Ühingu juhatus valitakse viieks aastaks ja sinna võib kuuluda kuni viis liiget, kelle määrab üldkoosolek. 3.2.3. Juhatus esitab üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos tegevusaruandega; peab liikmete arvestust; kutsub ellu tegevuseks vajalikke allüksusi, töörühmi ja kinnitab nende koosseisu ja tegevuskava; lahendab muid MTÜ tegevusega seotud küsimusi. 3.2.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. 3.2.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Juhatus võib teha otsuseid e-hääletusega. 3.2.6. Juhatuse kõik liikmed võivad ühingut ainuisikuliselt esindada selleks juhatuselt saadud volituse alusel. 4. MAJANDUSTEGEVUS 4.1. MTÜ majanduslikud vahendid liikmemaksudest (kui üldkoosolek on liikmemaksu kehtestanud), lepingulistest tuludest, annetustest ja toetustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja muudest MTÜ tegevust toetavatest sissetulekutest. 4.2. MTÜ majanduslikke vahendeid kasutatakse põhikirjalistest ülesannetest ja seadustest tulenevate kohustustega seotud kulude katteks. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4.3. MTÜ ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimisorgani liikmetele ega nimetatud isikutega seotud isikutele. 5. ÜHINGU LÕPETAMINE JA VARA JAOTUS 5.1. MTÜ lõpetatakse vastavalt seaduses ettenähtud korrale. 5.2. MTÜ likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud. MTÜ likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.  Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 06.09.2022 kell 14:15 MTÜ Roheline Pärnumaa (registrikood 80581270) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart nr 1: Nimi ja aadress 1. kanne: Nimi on MTÜ Roheline Pärnumaa 1. kanne: Aadress on Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Sääse tn 1-2, 80012 Esindusõigus 1. kanne: Juhatuse liige on Tanel Lebedev, isikukood 37803074212 1. kanne: Juhatuse liige on Tiina Georg, isikukood 49407122017 * Mittetulundusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on mittetulundusühing 1. kanne: Mittetulundusühingu alaliik on tavaline mittetulundusühing 2. kanne: Põhikiri on kinnitatud 10.06.2021 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Kannete loetelu Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 15.05.2020 (esmakanne) 2. kanne: Kinnitatud 09.08.2021 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp