Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine

Rahandusministeerium 12.12.2022 nr 2-1/17-0452/7539 Siseministeerium Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 nimetatud solidaarsuslepingu täitmise kord gaasi varustuskindluse hädaolukorras. Lisaks uuendatakse eelnõuga andmevahetuse nõudeid seoses andmevahetusplatvormi uuendamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu ja eelnõu seletuskiri Lisaadressaat: Konkurentsiamet Marie-Ursula Vaks 639 7674 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 08.12.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „§ 103 lõike 7,” ning asendatakse tekstiosa „ning § 361 lõike 2” tekstiosaga „, § 361 lõike 2 ning § 363 lõike 2”; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) solidaarsuslepingu täitmise kord lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 sätestatud põhimõtetest.“; 3) paragrahvi 6 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „seitsme tööpäeva“ sõnadega „neljateistkümne päeva“; 4) paragrahvi 6 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad „äriregistri kood ja“; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui avatud tarnija edastab andmevahetusplatvormile lõikes 4 sätestatud andmed, märgitakse andmevahetusplatvormis mõõtepunkti senine avatud tarne leping lõpetatuks. Andmevahetusplatvormi kaudu edastatakse avatud tarnija vahetamise registreerimise info senisele ja uuele avatud tarnijale 24 tunni jooksul registreerimisest arvates.“; 6) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna „turuosalisel“ sõnadega „võrgulepingu alusel tarbijal või tootjal“; 7) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ega võrguettevõtja“; 8) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Kui avatud tarnijal puudub oma avatud tarne piirkonna kohta kehtiv avatud tarne leping, katkestab süsteemihaldur avatud tarnija tegevuse andmevahetusplatvormi kaudu, mille tulemusena tema piirkonnas olevad avatud tarne lepingud tarbijate ja tootjatega lõpetatakse ning tarbijate ja tootjate avatud tarne tagatakse lõike 1 kohaselt. (22) Kui võrguettevõtjal puudub lõikes 2 nimetatud juhul avatud tarne piirkonna kohta kehtiv avatud tarne leping, registreerib süsteemihaldur võrguettevõtja andmevahetusplatvormi kaudu bilansivastutuse rikkujaks ning edastab ühe tööpäeva jooksul teate Konkurentsiametile. 1 (23) Võrguettevõtjale, kes rikub bilansivastutuse nõudeid, tagab tarbijale ja tootjale avatud tarne tema võrguga ühendatud avatud tarnija lõikes 4 sätestatud tingimustel.“; 9) määruse 3. peatüki 3. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Gaasituru andmevahetus”; 10) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Andmevahetus (1) Turuosaliste andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi kaudu. Käesoleva määruse tähenduses on andmete andmevahetusplatvormile esitamine andmete kättesaadavaks tegemine turuosalistele andmevahetusplatvormi vahendusel. (2) Andmevahetusplatvormi kasutamiseks sõlmib turuosaline süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu, mille lisaks on süsteemihalduri kinnitatud andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi andmevahetusplatvormi tehniline juhend). (3) Süsteemihalduril on õigus muuta andmevahetusplatvormi infotehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse andmevahetuse turvalisuse või turuosalistega kokkulepitud ärifunktsionaalsuste tagamiseks. Süsteemihaldur kirjeldab andmevahetuse uuendused andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis. (4) Süsteemihaldur tagab, et andmevahetusplatvormi kaudu on mõõteandmed turuosalisele kättesaadavad viivitamatult.“; 11) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „aadress“ sõnadega „vastavalt andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis toodud formaadile“; 12) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) muud andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis nimetatud tehnilised andmed.“; 13) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tundide“ sõnadega „või bilansiperioodide“; 14) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) nimekiri nendest avatud tarnijatest, kellele tarbija on andnud õiguse oma mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete nägemiseks ning kes on tarbija vastavaid andmeid pärinud.“; 15) paragrahvi 17 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tarbijal on õigus saada andmevahetusplatvormilt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi.“; 16) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 7–12 järgmises sõnastuses: 2 „(7) Avatud tarnijal on õigus saada andmevahetusplatvormilt § 16 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmeid, kui võrguettevõtja ja müüja vahel on sõlmitud arveldusteenuse osutamise leping. Avatud tarnija tagab isikuandmete töötlemise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). (8) Avatud tarnijal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada uue avatud tarne lepingu sõlmimise eesmärgil andmeid turuosalise ja temaga seotud uue avatud tarne lepingu mõõtepunktide EIC-koodide ning olemasoleva avatud tarne ja võrgulepingu kehtivusaja ja tingimuste kohta. (9) Bilansihalduril on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise ja tema bilansivastutuse piirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta järgmised andmed: 1) bilansivastutuse piirkonna mõõtepunktide ja turuosalise §-s 14 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu, võrguteenuse lepingu kehtivusaja kohta; 3) turuosalise viimase 12 kuu tunni ja/või päeva põhised mõõteandmed; 4) turuosalise EIC-kood; 5) bilansivastutuse piirkonda sisse arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed temaga lepingu sõlminud turuosaliste lõikes. (10) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada: 1) võrguettevõtja piirmõõtepunktide kohta §-s 14 nimetatud tehnilised andmed ning mõõteandmed; 2) võrguettevõtja võrgukao andmed; 3) bilansivastutuse piirkonda mitte arvatud mõõtepunktide §-s 14 nimetatud tehnilised andmed; 4) bilansivastutuse piirkonda mitte arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed. (11) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada: 1) avatud tarne lepinguta turuosalise §-s 14 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave avatud tarne lepinguta turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu ja võrguteenuse lepingu kehtivusaja kohta; 3) avatud tarne lepinguta turuosalise viimase 12 kuu tunni ja/või päeva põhised mõõteandmed; 4) avatud tarne lepinguta turuosalise EIC-kood. (12) Avatud tarnijal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada §-s 14 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ja viimase 12 kuu mõõteandmed kehtiva avatud tarne lepingu perioodil ning alates kolm kuud enne turuosalisega avatud tarne lepingu jõustumist ja kuni kaksteist kuud pärast avatud tarne lepingu lõppemist turuosalisega.“; 17) määrust täiendatakse peatükiga 62 järgmises sõnastuses: „62. peatükk Solidaarsuslepingu täitmise kord § 224. Solidaarsusmeetme rakendamine 3 (1) Süsteemihaldur võib teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Konkurentsiametile hädaolukorras ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 nimetatud solidaarsusmeedet. (2) Konkurentsiamet valmistab ette solidaarsuslepingu poolele esitatava solidaarsustaotluse (3) Konkurentsiamet analüüsib solidaarsuslepingu poolelt laekunud solidaarsustaotluse põhjendatust. § 225. Süsteemihalduri ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel Süsteemihaldur täidab solidaarsusmeetme rakendamisel järgmiseid ülesandeid: 1) teeb ettepaneku esitada teisele liikmesriigile hädaolukorras solidaarsustaotlus; 2) menetleb ja annab hinnangu teise liikmesriigi esitatud solidaarsustaotlusele; 3) tagab, et solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi tarbija soetatud gaas jõuab teise liikmesriigi gaasisüsteemi; 4) vahendab solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi soetatud gaasi eest tasumist.”. § 226. Konkurentsiameti ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel Konkurentsiamet täidab solidaarsusmeetme rakendamisel järgmiseid ülesandeid: 1) valmistab ette liikmesriigile esitatava solidaarsustaotluse ning esitab selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 2) analüüsib solidaarsustaotluse põhjendatust lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 toodud põhimõtetest; 3) lahendab pooltevahelisi vaidluseid.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler 4  08.12.2022 Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56), artiklis 13 nimetatud solidaarsusmeetme rakendamiseks solidaarsuslepingu täitmise kord, muudetakse andmevahetuse nõudeid seoses andmevahetusplatvormi uuendamisega avatud tarne tagamiseks. Eesti on sõlminud Läti ja Soomega solidaarsuslepingu solidaarsusmeetme rakendamiseks määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 mõistes. Leping reguleerib Soome või Läti tarbija abistamist gaasi varustuskindluse hädaolukorras või vastupidi, Soome või Läti abi Eesti gaasitarbijale gaasitarne tagamiseks gaasi varustuskindluse hädaolukorras. Lepingu täitmiseks on vaja täpsemalt reguleerida süsteemihalduri, Konkurentsiameti kui ülalnimetatud määruse tähenduses pädeva asutuse ja ministeeriumi roll. Seetõttu tuleb võrgueeskirjas lepingute järgi solidaarsusmeetme elluviimisega seotud kord kehtestada. Lisaks täiendatakse sätteid, mis käsitlevad avatud tarne lepingu puudumisel avatud tarne tagamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected], 639 7674). Eelnõu ja seletuskirja osas tegi õiguslikke ettepanekuid MKM õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ([email protected], 625 6360). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud maagaasiseaduse (edaspidi MGS) Riigikogus 04.05.2022 ja 19.07.2022 vastu võetud muudatustega, millega täpsustati gaasiga seotud pikaajalises hädaolukorras tegutsemist ning kehtestati gaasivarude haldamise kulude katmise regulatsioon. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938 rakendamisega. 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 solidaarsuslepingu täitmise kord, sätestades süsteemihalduri, regulaatori ja ministeeriumi ülesanded, süsteemihalduri andmevahetusplatvormi uuendamisega seotud muudatused ning avatud tarne tagamine juhtudel kui avatud tarne leping puudub. 1 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 17 punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused muudetud paragrahvide lõikes. Preambulis jäetakse volitusnormide loetelust välja MGS § 103 lõige 7, sest nimetatud paragrahv on tunnistatud kehtetuks. Määruse preambulis sätestatud volitusnorme täiendatakse MGS §-ga 363 lõikega 2, mis on MGS 19.07.2022 muutmisega lisatud säte, mis lõi volitusnormi solidaarsuslepingute järgi solidaarsusmeetme elluviimisega seotud korra kehtestamiseks. Paragrahv 1 Määruse reguleerimisala loetelu täiendatakse punktiga 11, millega sätestatakse määruse reguleerimisalas solidaarsuslepingu täitmise kord lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 sätestatud põhimõtetest. Paragrahv 6 Lõikes 4 muudetakse ajalist piiri seitsmest tööpäevast neljateistkümneks päevaks, mille jooksul uus avatud tarnija esitab enne soovitud tarnijavahetust andmevahetusplatvormi kaudu asjaomasele võrguettevõtjale andmed ning ei kohustata uut avatud tarnijat esitama enam äriregistri koodi. Määruse muudatus on vajalik sisse viia, et see oleks sama MGS-is sätestatuga. Paragrahvi täiendatakse lõikega 41, mis sätestab andmevahetusplatvormil korra avatud tarnija vahetamisel senise lepingu lõpetatuks märkimiseks. Andmevahetusplatvormile edastatud info registreeritakse süsteemis ning platvormilt saadetakse turuosalise tarnija vahetumise teavitus senisele ja uuele avatud tarnijale 24 tunni jooksul. Paragrahv 11 Lõikes 1 täpsustatakse, et tarbijal ja tootjal, kellel ei ole avatud tarnijaga lepingut, saab avatud tarnet võrguettevõtjalt, kelle võrguga on tema tarbimiskoht ühendatud seni, kuni tarbija või tootja sõlmib uue avatud tarne lepingu. Gaasi ja võrguteenuse kasutajad peavad selleks sõlmima kirjaliku lepingu, selle puudumisel on MGS-i kohaselt tegemist gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega. Lõikes 2 täiendatakse turuosalise loetelu võrguettevõtja näol, kes lisaks avatud tarnijale ei saa avatud tarne lepingu puudumisel gaasiturul tegutseda. Selleks, et gaasi võrguettevõtja saaks võrguteenust osutada on tal vaja avatud tarne lepingut. See tagab gaasivõrgust võetava ja sinna sisestatava gaasi koguse tasakaalu ka siis, kui mõnel võrguteenuse tarbijal puudub avatud tarne leping. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 – 23, millega täpsustatakse avatud tarne lepingu puudumisel olukorda gaasiturul. Lõige 21 sätestab süsteemihalduri õiguse katkestada andmevahetusplatvormi kaudu avatud tarnija tegevus, kellel puudub oma avatud tarne piirkonna kohta kehtiv avatud tarne leping. MGS-ist tulenevalt peab gaasiturul osalemiseks olema ka avatud tarnijal kehtiv avatud tarne 2 leping oma sätestatud piirkonna kohta. Avatud tarne lepingu puudumisel loetakse avatud tarnija tegevus ebaseaduslikuks ning tema piirkonna tarbijatele ja tootjatele tagatakse avatud tarne võrguettevõtja nimetatud avatud tarnija kaudu. Lõige 22 sätestab süsteemihalduri õiguse registreerida võrguettevõtja, kellel puudub oma võrgupiirkonna kohta kehtiv avatud tarne leping, andmevahetusplatvormi kaudu bilansivastutuse rikkujaks ning edastab ühe tööpäeva jooksul teate Konkurentsiametile. Võrguettevõtjatele kehtib sama põhimõte nagu avatud tarnijatele, neil peab olema kehtiv avatud tarne leping. Lepingu puudumisel loetakse võrguettevõtja tegevus ebaseaduslikuks ning võrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijatele ja tootjatele tagatakse avatud tarne võrguettevõtja nimetatud avatud tarnija kaudu. Lõige 23 sätestab olukorra, kui võrguettevõtjategevus loetakse ebaseaduslikuks, siis võrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijatele ja tootjatele tagatakse avatud tarne võrguettevõtja nimetatud avatud tarnija kaudu, kes kohustuse tekkides osutab teenust vastavalt sama paragrahvi lõike 4 punktis 1 toodud hinna kujunemise regulatsioonile. 3. jagu Määruse 3. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ning sõnastatakse „Gaasituru andmevahetus“. Kolmanda jao paragrahvide täiendused muudavad sisu selliselt, et pealkiri „Turuosaliste andmevahetus“ jääb ebapiisavaks. Paragrahv 12 Paragrahvi pealkiri muudetakse ning sõnastatakse „Andmevahetus“. Paragrahvi muudatused ei hõlma enam vaid avatud tarnijaga seotud andmevahetust. Lõike 1 sõnastust täiendatakse selliselt, et andmete esitamine andmevahetusplatvormile, tähendab turuosalistele andmete kättesaadavaks tegemist andmevahetusplatvormi vahendusel. Lõike 2 sõnastust muudetakse ning sätestatakse turuosalistele nõue andmevahetusplatvormi kasutamiseks sõlmida süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamise leping, mille lahutamatuks lisaks on süsteemihalduri poolt kinnitatud andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi andmevahetusplatvormi tehniline juhend). Käesolevaks hetkeks andmevahetusplatvormil tegutsemiseks juba tuleb turuosalistel sõlmida süsteemihalduriga vastav leping. Lõige 3 seab süsteemihaldurile õiguse muuta andmevahetusplatvormi infotehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse. Muudatused puudutavad kas andmevahetuse turvalisust või on muudatused turuosalistega ärifunktsionaalsuste tagamiseks eelnevalt läbi arutatud ning kokku lepitud. Lõikes 4 sätestatakse süsteemihaldurile kohustus arendada andmevahetusplatvormi selliselt, et turuosalised saaksid platvormilt mõõteandmed viivitamatult kätte. 3 Paragrahv 14 Lõike 2 punktis 5 täiendatakse mõõtepunkti tehniliste andmete loetelus sisalduvat teavet vastavalt andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis toodud formaadile. Lõiget 2 täiendatakse punktiga 8, mis sätestab mõõtepunkti tehniliste andmete loetelu muude tehniliste andmetega vastavalt andmevahetusplatvormi tehnilisele juhendile. Paragrahv 15 Lõike 1 sõnastust täiendatakse ning lisatakse võrguettevõtjatele nõue esitada andmevahetusplatvormile kahesuunalised kauglugemisseadmega varustatud mõõtepunktide mõõteandmed tundide või bilansiperioodide lõikes. Muudatuse järgi võib edastada andmevahetusplatvormile mõõteandmeid kaugloetava mõõteseadme puhul lisaks tunnile ka ööpäevase arvestuse lõikes. Paragrahv 17 Lõike 4 punkt 4 sõnastust muudetakse selliselt, et andmevahetusplatvormi kaudu on tarbijal õigus saada infot avatud tarnijate kohta, kellele tarbija on andnud õiguse oma mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete nägemiseks ning kes on tarbija vastavaid andmeid pärinud. Lõike 6 sõnastus muudatus tagab tarbijate andmekaitse ning annab neile õiguse saada andmevahetusplatvormilt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. See tähendab, et tarbija saab otsustada, kas ta lubab avatud tarnijal oma andmeid näha ning vajadusel sulgeda ligipääs oma andmetele. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 – 12. Lõikega 7 sätestatakse avatud tarnija õigus saada andmevahetusplatvormilt andmeid ja selleks on tal vajalik sõlmida võrguettevõtjaga arveldusteenuse osutamise leping. Lõikes 8 sätestatakse uue avatud tarnija õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada lepingu sõlmimise eesmärgil andmeid turuosalise ja temaga seotud mõõtepunktide kohta. Lõige 9 sätestab andmete loetelu, mida on bilansihalduril õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise ja tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta. Lõige 10 sätestab andmete loetelu, mida on andmevahetusplatvormi kaudu õigus saada võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril. Lõige 11 sätestab andmete loetelu, mida on andmevahetusplatvormi kaudu õigus saada võrguettevõtja nimetatud müüjal. Lõige 12 sätestab, milliseid andmeid on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada avatud tarnijal. 4 Peatükk 62 Määrust täiendatakse uue peatükiga 62, mis koondab enda alla §-id 224 – 226 ning sätestab solidaarsuslepingutest tuleneva solidaarsusmeetme elluviimisega seotud korra. Lepingu täitmiseks on vaja täpsemalt reguleerida süsteemihalduri, regulaatori ja ministeeriumi roll ning seetõttu tuleb võrgueeskirjas lepingutest tuleneva solidaarsusmeetme elluviimisega seotud kord kehtestada. Paragrahv 224 Lõige 1 sätestab süsteemihalduri ülesandena teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile gaasisüsteemi hädaolukorras rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 artiklis 13 nimetatud solidaarsusmeedet. Süsteemihalduril on kõige parem ülevaade gaasi tarneallikate mahtudest ning süsteemihaldur oskab anda hinnangut solidaarsusmeetme rakendamiseks, mida kasutatakse viimase abinõuna hädaolukorra puhul, kui solidaarsuse alusel kaitstavaid tarbijaid ei ole võimalik ilma kõrvalise abita gaasiga varustada. Eesti Vabariigi Valitsus on sõlminud gaasivarustuskindluse tagamise solidaarsusmeetmete kokkuleppe Läti Vabariigi Valitsusega ja Soome Vabariigi Valitsusega. Lõige 2 sätestab Konkurentsiametile ülesande valmistada ette liikmesriigile esitatav solidaarsustaotlus ning esitab selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Solidaarsustaotlus peab sisaldama vajalikke kontaktandmeid, gaasiga varustamise ajavahemikku, vajalikku gaasikogust, tarnepunkti, vajalikke kinnitusi jne. Ministeerium esitab solidaarsustaotluse kiirkorras Vabariigi Valitsusele, kes annab valdkonna eest vastutavale ministrile mandaadi solidaarsustaotluse saatmiseks liikmesriigile. Lõige 3 sätestab Konkurentsiametile ülesande menetleda ja analüüsida liikmesriigilt laekunud solidaarsustaotlust. Liikmesriigilt, kellega Eesti on sõlminud gaasivarustuskindluse tagamise solidaarsusmeetmete kokkuleppe, saabunud solidaarsustaotluse andmete paika pidavust ning põhjendatust menetleb ja analüüsib Konkurentsiamet, kes vajadusel teavitab taotlevat liikmesriiki andmete korrigeerimise vajadusest. Paragrahv 225 Sätestab süsteemihalduri ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel, kus süsteemihaldur teeb ettepaneku esitada teisele liikmesriigile hädaolukorras solidaarsustaotlus, menetleb ja annab hinnangu teise liikmesriigi esitatud solidaarsustaotlusele, tagab, et solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi tarbija soetatud gaas jõuab teise liikmesriigi gaasisüsteemi ning vahendab solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi soetatud gaasi eest tasumist. Näiteks kui Eesti vahendab Soomest tulnud gaasi Lätile, siis Eesti peab hoolitsema selle eest, et õigeks ajaks on kokkulepitud piiripunktis vastav kogus gaasi ja taristu võimaldab selle üleandmist. Paragrahv 226 Paragrahv sätestab Konkurentsiameti ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel, milleks on hädaolukorra välja kuulutamisel naaberliikmesriigile esitatava solidaarsustaotluse ette valmistamine ning selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitamine. 5 Konkurentsiamet peab analüüsima naaberliikmesriigilt saadud solidaarsustaotluse põhjendatust lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 toodud põhimõtetest. Näiteks võib Konkurentsiamet nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võtta meetmeid, millega kaldutakse kõrvale hädaolukorra lahendamise kavast. Konkurentsiametile on ülesandeks lahendada ka pooltevahelisi kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluseid oma pädevuse piires. Piiriüleste vaidluste puhul lahendab kaebuse see järelevalve teostaja, kelle jurisdiktsioonis asuva ettevõtja suhtes on kaebus esitatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2017/1938. 5. Määruse mõjud Määruse muudatuse eesmärk on parandada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele ning sätestada raamistik, mille alusel saavad osapooled gaasituru mittetoimimise olukorras küsida teiselt liikmesriigilt abi gaasivarustuse tagamisel ning seda teisele poolele osutada. Muudatused omavad ennekõike mõju riigi julgeolekule ning välissuhetele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määruse jõustumine avaldab positiivset mõju liikmesriikide energiajulgeolekule ning tagab kooskõlastatud ja eelnevalt kokku lepitud lähenemisviisi ühisel reageerimisel varustuskindlusele hädaolukorras. Liikmesriigid on ka paremini ette valmistatud tarnekriisiks ning saavad täiendavat kindlust gaasitarneks, juhuks kui riigil endal see võimalus puudub. Määruse jõustumine mõjutab positiivselt riigi välissuhteid ning majandust läbi koostöömehhanismide rakendamise gaasivarustuskindluse tagamiseks. Eesti tarbijatel on suurem võimalus saada naaberriikidelt abi gaasitarnete parendamiseks kui gaasitarneid mujalt tarneallikatest tagada ei ole võimalik. Gaasi kasutamine on Eestis küll suhteliselt madal (ca 8% kogu energiabilansist), kuid loetletud väiksemad kaugküttepiirkonnad sõltuvad täielikult gaasivarustusest ning kaitstud tarbijaid, kellel ei ole muud võimalust soojuse tootmiseks kui gaas, on kokku üle 51 tuhande1. Seega võimaldab määruse jõustumine tagada nimetatud isikute gaasitarned ka olukorras, kus Eesti jaoks ei ole muid alternatiive gaasivarustuse tagamiseks enam olemas. Solidaarsusleppe kohaselt on ka Eestil kohustus aidata Lätit ja Soomet gaasitarnete tagamisel. Selle järgi kogub gaasi süsteemihaldur turult vajadusel kokku tarnijate pakkumised Soome või Läti jaoks tarnete tagamiseks ning korraldab Soome või Läti vastutava asutuse vahendusel selle gaasi jõudmise taotleva poole gaasisüsteemi. 1 Konkurentsiameti gaasi- ja elektrituru aruanne 2019/2020 - https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne-2019-2020.pdf. 6 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisest otseseid tulusid riigieelarvele ei kaasne. Eelnõuga lisatakse Konkurentsiametile kohustusi, mille lisamine on tulenevalt otsekohalduvast määrusest pädeva asutuse (Eestis Konkurentsiamet) ülesanne. Konkurentsiameti rahastusmudel võimaldab need kulud ära katta. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. 7