Riigi huvi väljaselgitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 12.12.2022 nr DM-115903-22 Riigi huvi väljaselgitamine Kivinina liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn 13816 Harju maakond) esitas 30.12.2020 Keskkonnaametile Kivinina liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.12.2020 dokumendina nr DM-114263-1, nõuetekohane taotlus registreeritud 15.12.2021 dokumendina nr DM-115903-4). Taotletav Kivinina liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas riigile kuuluval kinnistul Taali metskond 2 (katastritunnus 62401:001:0846, valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa moodustub kahest lahustükist ja paiknevad Kivinina liivamaardlas (registri nr 960). Mäeeraldise pindala on 1,55 ha ja teenindusmaa pindala 2,27 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Kivinina liivamaardla (registrikaart nr 0960) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 6 ja 7 plokke. Maardla lahutükki hõlmatakse seejuures täielikult. Seisuga 18.07.2022 on ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 34 tuh m³, millest kaevandatav varu on 32 tuh m³. Kaevandatavat maavara plaanitakse kasutada teede ja raudteede ehituses. Kaevandatud ala korrastatakse metsamaaks. Kivinina liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Maapõueseaduse § 55 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamise keskkonnalubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Seisuga 12.12.2022 jääb taotletava Kivinina liivakarjääri teeninduspiirkonda 18 mäeeraldist, mille kaevandatava ehitusliiva jääkvaru kogus on ligikaudu 5592 tuh m³, seega on varustuskindlus ehitusliiva osas tagatud enam kui 10 aastaks. KMG OÜ on oma 14.10.2022 saadetud kirjas mäeealdise saamise vajadust põhjendanud järgmiselt: Loa taotluse esitaja hinnangul on lisaks taotleja huvile esindatud ka riigihuvi taotletava maavara Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kasutusele võtmiseks. Riigihuvi esinemine on analüüsitud ja tõendatud Kivinina kruusakarjääri kaevandamise loa (nr L.MK/333673) andmise korralduses (02.10.2019 nr 1-3/19/2026). Huvi on kinnitatud läbi vajaduse rahuldada regiooni tulevaste suuremahuliste infrastruktuuriobjektide ehitustööde (Rail Baltic, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee) ehitusmaterjalide vajadust. Kivinina liivakarjääri mäeeraldisel kaevandatud materjal sobib kasutamiseks teede- ja raudteed ehitamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1015164 Agnes Putnik 5191 3442 [email protected] 2(2)  1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1008268-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi KMG OÜ Kontaktisik Heini Viilup Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Maavara kaevandamise loa saamine Kivinina liivakarjääri mäeeraldisele. Parandustaotluse selgitus Täiendused Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Maavara kaevandamine põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Maavara kaevandamisega otsest keskkonnareostust ja ohtlikkust ei kaasne. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Kivinina liivakarjäär Aadress Taali metskond 2, Põlendmaa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond Territoriaalkood 6518 Katastritunnus(ed) 62401:001:0846 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6470347, Y: 551365 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kivinina kruusakarjäär (62401:001:0847), Kivinina kruusakarjäär (62401:001:0848), Kivinina kruusakarjäär (62401:001:0849), Kivinina kruusakarjäär (62401:001:0850), Kivinina kruusakarjäär (62401:001:0851), Taali metskond 2 (62401:001:0846). Puudutatud veekogud: Kivinina oja (VEE1144700). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Käitluskoha jrk nr 1. Nimetus Kivinina liivakarjäär Kood Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Taali metskond 2, Põlendmaa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond 62401:001:0846 X: 6470347, Y: 551365 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 08121 - Kruusa- ja liivakarjääride tegevus; savi ja kaoliini kaevandamine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral Asukoha üldiseloomustus Taotletav Kivinina liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas riigile kuuluval kinnistul Taali metskond 2 (katastriüksuse tunnus 62401:001:0846). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,27 ha. Mäeeraldise teenindusmaal ning selle lähiümbruses puuduvad riigi- ja kohalikud maanteed. Küll on aga piirkonnas ulatuslik metsateede võrgustik. Pöörikaasiku kruusakattega metsatee nr 5680533 jääb ~ 60 m kaugusele lõunasse, mida plaanitakse kasutada mäeeraldise teenindamisel. Mäeeraldise lahustükkide keskosas kulgeb metsamajandamiseks vajalik kvartalisiht, mis on osaliselt pinnastee. Mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Selle idapiirist ligikaudu 400 m kaugusele jääb Soomaa rahvuspark (keskkonnaregistri kood KLO1000269), samal kaugusel idas paikneb ka III kategooria kaitsealuse liigi, musträhni (Dryocopus martius), elupaik (KLO9122908) ning Natura 2000 alad (Soomaa linnuala (EE0080574), Soomaa loodusala (EE0080574). Samuti leidub kirjeldatud kaugusel ja piirkonnas II kategooria kaitsealuse linnuliigi karvasjalg-kaku leiukoht (KL0911866). Elamuid taotletavast alast 2 km raadiuses ei ole Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Seotud failid Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a) Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 8 000 8 000 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta 2/7 jooksul 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Kivinina liivakarjäär Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 8 000 8 000 8 000 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Peale korrastamise projekti kinnitamist kasutatakse katendit mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks. 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Kivinina liivakarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne või kaardil koordinaadid (nt päevades, kuudes, aastates) ladustamise kogus materjal ladustamise kogus Tonni m³ Tonni m³ Mäeeraldise X: 6469566, Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud puud ja võsa), Kaevandamisloa kehtivuse jooksul 8 000 5 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade Ei teenindusmaa Y: 553907 katendi näol on tegemist saastumata pinnasega. kaevandamisjäätmed Seotud failid Failid Lisa 2: Selgitus__2_.docx 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised. 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend) kasutatakse ära karjääri korrastamisel. 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 3/7 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 3.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta. Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 3: Jaatemakava_2022__Kivinina_.pdf Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Kaevandamisjäätmete hoidla alternatiivsed asukohad Lisa 4: Maeeraldise_plaan.pdf Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 4/7 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 960 Maardla nimetus Kivinina Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kivinina liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1.55 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2.27 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 5 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 5 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede ja raudteede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 4 500 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 8 tuh m³ 18.07.2022 7 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 26 tuh m³ 18.07.2022 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 32 tuh m³ Geoloogilised uuringud 5/7 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja YIT Eesti AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/331316 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 17.12.2021 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kivinina uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2019) Geoloogiafondi number EGF 9414 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/2464 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.10.2020 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 5: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 6: Geoloogiline_labiloige.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 7: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 8: Seletuskiri__Kivinina_.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 9: Parnu_maakonnas_asuva_Kivinina_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 10: Kivinina_II_GU.pdf Kaevandamisjäätmekava Lisa 11: Jaatemakava_2022__Kivinina_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 12: Piirid__isojooned.dgn Lisa 13: piirid.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Info seletuskirjas lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info seletuskirjas Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Info seletuskirjas 6/7 Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Info seletuskirjas keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info seletuskirjas 8. Taotluse lisad Nimetus Manus riigilõivu tasumise kinnitus Lisa 14: Maksekorraldus__21_.pdf riigilõivu tasumise kinnitus Lisa 15: Maksekorraldus__63__Kivinina.pdf riigilõivu tasumise kinnitus Lisa 16: Maksekorraldus__66_.pdf Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 17: Taotluse_lisad.asice 7/7   Kaevandamisjäätmete käsitlemisel ei ole vajalik finantsgarantii esitamine. 1. Jäätmekava vajadus AS YIT Eesti taotleb Kivinina liivakarjääri maavara kaevandamise luba. Kuna kaevandamise käigus toimub katendi ladustamine, on oht, et tekitatakse jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid. Jäätmekava vajadus tuleneb jäätmeseaduse § 421 lg 3 punktist 2 ja maapõueseaduse § 50 lg 6. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada Kivinina liivakarjääris jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaaduste tekkimist ning soodustada nende ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Kivinina liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas riigile kuuluval kinnistul Taali metskond 2 (katastriüksuse tunnus 62401:001:0846). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,52 ha. Mäeeraldise teenindusmaal ning selle lähiümbruses puuduvad riigi- ja kohalikud maanteed. Küll on aga piirkonnas ulatuslik metsateede võrgustik. Pöörikaasiku kruusakattega metsatee nr 5680533 jääb ~ 60 m kaugusele lõunasse, mida plaanitakse kasutada mäeeraldise teenindamisel. Mäeeraldise lahustükkide keskosas kulgeb metsamajandamiseks vajalik kvartalisiht, mis on osaliselt pinnastee. Mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Selle idapiirist ligikaudu 400 m kaugusele jääb Soomaa rahvuspark (keskkonnaregistri kood KLO1000269), samal kaugusel idas paikneb ka III kategooria kaitsealuse liigi, musträhni (Dryocopus martius), elupaik (KLO9122908) ning Natura 2000 alad (Soomaa linnuala (EE0080574), Soomaa loodusala (EE0080574). Samuti leidub kirjeldatud kaugusel ja piirkonnas II kategooria kaitsealuse linnuliigi karvasjalg-kaku leiukoht (KL0911866). Alast ligikaudu 800 m kaugusel kirdesse, Soomaa rahvuspargi territooriumile) jääb ka metsise leiukoht (KLO9102151). Taotletavast mäeeraldisest läände ~ 800 m kaugusele jäävad vääriselupaigad nr 208644 ja 206643. 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kivinina liivakarjääri piirkonnas piires levivad moreentasandikul madalad, valdavalt veeriselisest kruusast koosnevad seljandikud, mis on kujunenud Balti jääpaisjärve rannavööndis, kuid väikesel pindalal, põhja-lõuna suunas väljavenitatud vööndina ka glatsiofluviaalsete setete levikuala, mis jääb osaliselt ka taotletava mäeeraldise alale. Katendi paksus mäeeraldise piires varieerub 0,2 - 0,3 m vahemikus (keskmine 0,3 m) olles esindatud vaid kasvukihina. Taotletava mäeeraldise katendi maht on 33 tuh m³. Kasuliku kihi moodustab ehitusliiv, mida peaaegu kogu uuringuala ulatuses läbib 10 - 20 cm paksune kergelt kruusakas liivakiht. Liiv on valdavalt peene- kuni jämedateraline. Kasuliku kihi paksus on 1,5 - 2,9 m vahemikus, keskmiselt 2,2 m. Kasuliku kihi lamamiks on valdavalt liivsavimoreen Pinnavesi asub taotletaval mäeeraldise teenindusmaal hinnanguliselt maapinnast 0,6 - 1,6 m (keskmiselt 1,0 m) sügavusel. Olenevalt aastaajast võib veetase pinnases muutuda, kuid kasuliku kihi lamamina määratud liivsavimoreeni, kohati savi, horisont jääb enamasti vett kandvaks kihiks. Kaevandamise järgselt ala korrastamiseks soovitakse veetase viia ammendatud ala maapinnast madalalale, et alale rajada mets. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Kivinina liivakarjääri mäeeraldise piires soovitakse kaevandada liiva. Liiva planeeritakse väljata ekskavaatoriga või võimalusel pinnas-pump süvendajaga. Ammendatud karjäärisüvend korrastatakse metsamaaks. Kavandatavas Kivinina liivakarjääris kvalifitseerub kasulikult kihilt eemaldatav katend (muld, liivasegune muld) Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” järgi mittemaakse maavara kaevandamisjäätmeks (kood 01 01 02). Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses 209/359/EÜ toodud kriteeriumitele on ladustatud katend käsitletav kui püsijäätmed. Jäätmeseaduse §352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendi ladustamise ala tuleb käsitleda kui jäätmehoidlat. See ala vastab jäätmeseaduse §352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine ühtegi §352 lõikes 5 punktides l - 3 toodud asjaoludest. Välistatud on jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Kokku moodustab katend 5 tuh m3. Katend kooritakse enne maavara kaevandamist kas buldooseriga või ekskavaatoriga. Vajadusel tehakse katendi transport kalluritega mäeeraldise teenindusmaa piires ja ladustatakse puistangutes. Kaevandamisjäätme ladustamise koht on mäeeraldise teenindusmaa, sealjuures katendi puistangute asukoht võib kaevandamistööde vältel muutuda vastavalt tööee liikumiseke. Katendipuistangute kõrgus ei ole fikseeritud, kuid säilitamaks sellebioloogilist aktiivsust ei tihendata aunasid. Katendi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal ja loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust silutakse auna küljed ja pealispind. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja -valvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvates saasteainete teke ja levik. Vallitatav materjal on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sealhulgas raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ning sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Vastavalt Kivinina liivakarjääri maavara kaeandamise loa taotlusele soovitakse ammendatud ala korrastada metsamaaks. See tegevus eeldab kogu katendi kasutamise korrastamistööde eesmärgil, et luua sobilikud kasvutingimused sobivatele puuliikidele. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 421 lg 5 tuleb käesolev kaevandamise jäätmekava üle vaadata iga viie aasta järel.      Seletuskiri (Kivinina) 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ KMG taotleb Kivinina liivakarjääri maavara kaevandamise luba. Ettevõttele kuulub samas maardlas asuv Kivinina kruusakarjääri kaevandamise luba. Arvestades antud mäeeraldise väikest maavara kogust otsis loa omanik võimalusi piirkonnas, ettevõtte vajadusi arvestades, toorme tagavara suurendamiseks. Selle tulemusena on lõpuni viidud olemas olevast karjäärist ~ 1,5 km kaugusel edelas geoloogiline uuring ja maavaravaru keskkonnaregistris arvele võetud. Uuritud varu asub kahel lahustükil, millest ühele lahustükile esitab OÜ KMG taotluse. Uuritud ala hõlmatakse vaid osaliselt kuivõrd taotletud suuremale Kivinina liivakarjääri mäeeraldisele on esinenud kohaliku omavalitsuse vastuseis. Selle tõttu on vähendatud taotletavat ala uuritud maardla osas vaid regioonile, mille osas on kinnistu haldaja teinud lageraie. Lageraie ala on valitud seetõttu, et ei kavandatava tegevusega ei mõjutataks piirkonna rohevõrgustiku toimimist. Loa taotluse esitaja hinnangul on lisaks taotleja huvile esindatud ka riigihuvi taotletava maavara kasutusele võtmiseks. Riigihuvi esinemine on analüüsitud ja tõendatud Kivinina kruusakarjääri kaevandamise loa (nr L.MK/333673) andmise korralduses (02.10.2019 nr 1- 3/19/2026). Huvi on kinnitatud läbi vajaduse rahuldada regiooni tulevaste suuremahuliste infrastruktuuriobjektide ehitustööde (Rail Baltic, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee) ehitusmaterjalide vajadust. Kivinina liivakarjääri mäeeraldisel kaevandatud materjal sobib kasutamiseks teede- ja raudteed ehitamisel. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Kivinina liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas riigile kuuluval kinnistul Taali metskond 2 (katastriüksuse tunnus 62401:001:0846). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa on igast küljest ümbritsetud sama kinnistuga. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad Kivinina liivamaardlas (registri nr 960). Taotletavast alas edelas paikneb samuti OÜ-le KMG kuuluv Kivinina kruusakarjäär (kaevandamise loa nr L.MK/333673) mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 2,27 ha, sealhulgas mäeeraldis 1,55 ha. Mäeeraldise teenindusmaal ning selle lähiümbruses puuduvad riigi- ja kohalikud maanteed. Küll on aga piirkonnas ulatuslik metsateede võrgustik. Tupiku ringtee kruusakattega metsatee nr 5680531 jääb idasse, seda plaanitakse kasutada mäeeraldise teenindamisel. Taotletav Kivinina liivakarjäär kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga PÖÖRIKAASIKU (PÜ-31) (MPS kood 6114470030090/001). Mäeeraldisel paikneb kuivenduskraavide süsteem, mille vesi on juhitud Kivinina ojja. Mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Selle idapiirist ligikaudu 400 m kaugusele jääb Soomaa rahvuspark (keskkonnaregistri kood KLO1000269), samal kaugusel idas paikneb ka III kategooria kaitsealuse liigi, musträhni (Dryocopus martius), elupaik (KLO9122908) ning Natura 2000 alad (Soomaa linnuala (EE0080574), Soomaa loodusala (EE0080574). Samuti leidub kirjeldatud kaugusel ja 1 piirkonnas II kategooria kaitsealuse linnuliigi karvasjalg-kaku leiukoht (KL0911866). Elamuid taotletavast alast 2 km raadiuses ei ole 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kivinina kiivaamaardla registrikaardi (nr 0960) järgi on uuritud maardlat kahel korral: − Kivinina uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2018) (OÜ Maavarauuringud, A. Põldvere, 2018, EGF 8927); − Kivinina uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, S. Siir, K. Paat, 2020, EGF 9414). Taotletava mäeeraldise varu on kinnitatud 2020. a koostatud aruande põhjal. Järgnev geoloogiline kirjeldus pärineb nimetatud aruandest. Piirkonnas piires levivad moreentasandikul madalad, valdavalt veeriselisest kruusast koosnevad seljandikud, mis on kujunenud Balti jääpaisjärve rannavööndis, kuid väikesel pindalal, põhja-lõuna suunas väljavenitatud vööndina ka glatsiofluviaalsete setete levikuala, mis jääb osaliselt ka taotletava mäeeraldise alale. Katendi paksus mäeeraldise piires on 0,3 m, olles esindatud vaid kasvukihina. Taotletava mäeeraldise katendi maht on 5 tuh m³. Kasuliku kihi moodustab ehitusliiv, mida peaaegu kogu uuringuala ulatuses läbib 10 - 20 cm paksune kergelt kruusakas liivakiht. Liiv on valdavalt peene- kuni jämedateraline. Kasuliku kihi paksus on 1,5 - 2,8 m vahemikus, keskmiselt 2,2 m. Kasuliku kihi lamamiks on valdavalt liivsavimoreen, mille abs kõrgus varieerub 24,0 - 25,3 m vahemikus (keskmine 25,5 m). Tabel 3.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Aktiivse tarbevaru plokkide 6 ja 7 Näitajad iseloomustus Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 18,0 (keskmine 2,7) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 78,1 - 98,8 (keskmine 95,1) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,6 - 6,3 (keskmine 2,2) Liiva filtratsioon, m/ööp 0,4 - 3,2 Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ toodule, peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning tee katendi ehitamisel peab dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2 lõige 10) järgi loetakse dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee muldkeha töökihi ülemise 1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka pinnaseid 2 filtratsioonimooduliga 0,2 - 0,5 meetrit ööpäevas, kuid sel juhul tuleb ehitada lisaks dreenkiht. Lähtuvalt liiva filtratsioonimooduli näitajatest saab mäeeraldisel leiduvat liiva kasutada teedeehituses nii muldkeha kui ka tee katendi dreenkihi ehitamisel, kuid peab arvestama, et filtratsioonimooduli näitajad on varieeruvad. Uuringu ajal rajatud kaevandites asus põhjaveekiht maapinnast 0,6 - 1,6 m (keskmiselt 1,0 m) sügavusel. Olenevalt aastaajast võib veetase pinnases muutuda, kuid kasuliku kihi lamamina määratud liivsavimoreeni, kohati savi, horisont jääb enamasti vett kandvaks kihiks. Geoloogilise uuringu käigus mõõdeti põhjavee tase kaevandites vahemikus 26,3 - 26,7 m, Põhjavee taseme langus on põhja suunas. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Kivinina liivakarjäär hõlmab maardla aktiivse tarbevaru plokke 6 ja 7 pindalaga 1,55 ha. Mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud ümber mäeeraldisest idasse raielangile tagamaks mäetöödeks vajalik ruum. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,27 ha. Tulenevalt ammendatud karjääriala korrastamise kohustusest ja vajadusest, tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks nõlvatervikud. Taotletava Kivinina liivakarjääri nõlv tuleb tasandada nõlvusele 1 : 2. Eraldi veealuse varu tarbeks laugemat nõlva jäetud ei ole kuna korrastamise lahend näeb ette veetaseme alandamise. Nõlvatervikusse ja mäeeraldisse jääv varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Arvutusel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu mudeleid ja käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse jaoks koostatud korrastatud ala mudelit. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletav varu kogus (seisuga 18.07.2022. a) Taotletav Taotletav Ploki osa Kadu, kaevandatav Ploki nr Varu liik varu kogus, pindala, ha tuh m3 varu kogus, tuh m3 tuh m3 Plokk 6 aT Ehitusliiv 1,55 8 0 8 (veepeal) Plokk 7 aT Ehitusliiv 1,55 26 2 24 (veeall) *Ploki 6 aT kadu on alla 0,5 tuh m³, mis tõttu on see ümardatud nulliks Kivinina liivakarjääri maavara kaevandamise luba taotletakse 7 aastaks (keskmine kaevandamise määr ~ 4,5 tuh m³). Kui taotletud aja jooksul ei õnnestu kogu maavara väljata, tuleb maavara kaevandamise luba pikendada või taotleda alale uus luba. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise vältel tuleb erinevatel etappidel eemaldada kokku 5 tuh m³ katendit, mis moodustub kasvukihist. Katend ladustatakse lühiajaliselt mäeeraldisel või selle teenindusmaal 3 puistangutes, mille kõrguse määrab kasutatavate masinate võimekus. Ladustatud katend kasutatakse ära ala korrastamisel esimesel võimalik mäetööde etapil. Arvestades karjääri piirkonna võimalikku suurt tulevast kaevandamise intensiivsust ja ala välja pakutud korrastamise lahendust (ptk 7) on katendi ladustamise aeg kaevandamise tehnoloogiast tulenevalt alla 3 aasta. Juhul kui realiseerub kavandatust erinev korraldus, siis tuleb luba muuta ja taotleda jäätmeluba. Mäetööde läbi viimiseks koostatakse kaevandamise projekt. Hetkel on kavandatud kasulik kiht paljandada ja ladustada puistangutes mäeeraldise teenindusmaal. Sobilikud tehnoloogiad on katendi eemaldamine buldooseriga, ekskavaatori ja liigendkalluriga. Lõplik tehnoloogia valitakse vastavalt vajalikule tootlikkusele ja majanduslikule kulule. Kasulik kiht väljatakse ekskavaatoriga, vajadusel liiv sõelutakse. Juhul kui veetase stabiliseerub kaevandamistööde ajal prognoositust kõrgemal võib kaaluda liiva kaevandamist pinnasepumbaga. Maavara kaevandamiseks pinnaveetaset karjääris alandada ei kavandata. Pinnaveetaset tuleb, tänaste teadmiste kohaselt, alandada ammendatud karjääri korrastamiseks (sh korrastamise perioodil ja selle järgselt). Vastavalt mäetööde skeemile rajatakse teed ja laoplatsid. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Üldiselt liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ja ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamisega muudetakse looduslikku maapinna reljeefi, tekitatakse lokaalset müra ja tolmu ning suureneb pinnavee avatus reostusohule. Müra Liiva kaevandamisel kasutatavad masinad tekitavad paratamatult müra. Kivinina liivakarjääris on kindlasti kõige enam kasutatav masin ekskavaator. Võimalik on, et kasutatakse ka pinnasepumpa, sõelurit ja frontaallaadurit. Antud masinate tekitatavad reaalsed mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 6.1 ja 6.2. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed Helivõimsustase, Mõõtmise Müraallikas Protsess Lp2, dB kaugus, m Kasuliku kihi ammutamine ja Ekskavaator laadimine purustus- 84 3 sorteerimissõlme või kallurile Toodangu laadimine kallurile, Frontaallaadur 95 7 toodangu ladustamine Pinnasepump- Maavara väljamine 82 15 süvendaja settekaardile Sõelur Liiva fraktsioneerimine 96 15 4 Tabeli 6.1 (sõelur) Lp2 kuni 96 dB-ni. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase Lp1 on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon (r1), s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest rohkem kui 2000 m kaugusel, selle tõttu on mürataseme arvutustes näidatud kaugust 2000 m. Müratase 2 km kaugusel on arvutatav järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20 * log10(r1) – 20 * log10(r2) Selle kohaselt on sõelur (suurim müraallikas) töötamisel maksimaalne müratase 2000 m kaugusel arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 96 + 20log10(15) – 20log10(2000) = 53,5 dB(A) kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 96 dB(A). Frontaallaaduri, millega kombineeritult sõelur töötab, maksimaalne müratase on sama valemit kasutades 46 dB(A) ja sõeluri müratase 2000 m kaugusel mäeeraldisest 53,5 dB. Antud masinate kombineeritud müratase on leitav jooniselt 6.1. Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral Seega kui karjääris toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi, siis vastavalt joonisele 6.1 lisandub sõeluri müratasemele 0,4 dB ehk sellisel juhul kujuneb 2000 m kaugusel mäeeraldise piirist maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks avamaastiku tingimustes ~ 54 dB. Antud arvutuslik suurusjärk jääb seadusega lubatud päevasest piirnormist (lubatud kuni 60 dB) alla. Kuna lähim majapidamine jääb veelgi kaugemale, siis ülenormatiivset mürataset selle juures oodata ei ole. Samal metoodikal on tehtud ka müraarvutus 400 m kaugusel, eesmärgiga hinnata võimalikku mürataset kaitsealuste liikide leiukohtadele. Tulemuste kohaselt on masinate kombineeritud koostöötamise korral müratase ~ 400 m kaugusel avamaastikul ~ 67,5 dB. Vastavalt heaks kiidetud Salla turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandele (OÜ Inseneribüroo STEIEGR, töö nr 19/2606, 2021. a) loetakse 30 m laiuse metsapuhvri olemasolul mürataset vähendavaks teguriks 5-8 dB, sealjuures laiema metsapuhvri laienedes 5 suureneb müratõkke mõju veelgi. Arvestades, et taotletava ala ja linnualade vahel paikneb minimaalselt 300 m laiune metsapuhver on võimalik müratase antud piirkonnas alla 60 dB. Samas keskkonnamõju hindamise aruandes on hinnatud ka masinate müra masinatest ~ 100- 150 m kaugusel asuvatele teder ja metsise elupaikadele. Aruandes ei ole leitud, et leiduks negatiivset mõju. Arvestades, et Kivinina liivakarjääri ja Soomaa linnuala vahekaugus on veelgi suurem, siis ei ole põhjust arvata, et kaasneks negatiivne mõju linnualale. Tolm ja heitgaasid Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu tekitajaks on liivakarjäärides kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm. Tolm võib keskmise tuulega levida 200-250 m kaugusele. Karjäärist tolmu levimist väljapoole mäeeraldise piiri takistavad mõningal määral ümbritsevad puud. Liiva kaevandamine ja sõelumine tavapärasel juhul ülenormatiivset tolmu ei tekita, kuna looduslik materjal on piisava niiskussisaldusega. Tolmu teket liiva laadimisel sarnase tehnoloogia ja tegevuse korral nagu on planeeritud Kivinina liivakarjääri mäeeraldisel, on hinnatud Massiaru II liivakarjääri KMH aruandes, kus on leitud peenosakeste leviku modelleerimisega, et ekskavaatori ja frontaallaaduriga liiva laadimisel on arvutuslik hetkeline peenosakeste (PM10) heitkogus 0,0132 – 0,0176 g/s. Arvestades karjääri võimalikku tööaega ca 250 päeva aastas kogu tööaega (250 päeva aastas, 8 h päevas), kujuneb aastaseks peenosakeste heitkoguseks ~ 130 kg. Reaalselt aga ei toimu kaevandamist karjääris kogu aasta vältel ning samuti ei toimu kaevandatud liiva laadimist kogu karjääri töötamise ajal. Eelkirjeldatud arvestades puudub õhussaasteloa vajadus. Karjääris töötava ekskavaatori/kopplaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele, kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Väljapoole karjääri territooriumi võivad kanduda kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Vesi Karjääris kaevandamisel tuleb minimeerida võimalus masinate rikke korral või masinate hooldusel ja tankimisel naftasaaduste pinnasesse sattumise võimalus, kuna mäeeraldise põhi asub enamasti allpool põhjavee taset. Nimetatud asjaolude vältimiseks tuleb tagada masinate regulaarne hooldus ja taseme kontrollimine. Lisaks tuleb masinate hooldus teha selleks ette nähtud kohas. Masinate tankimisel tuleb hoida kõrget töökultuuri ning kasutada selleks ette nähtud spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Arvestades, et maavara kaevandatakse ka pinnavee tasemest allpool ja korrastamise järgselt alandatakse tavapäraste maaparandusmeetoditega veetaset, selleks, et kasutada ala metsamaana, siis muudetakse ka karjääri lähipiirkonna veerežiimi. Ala korrastamiseks rajatava maaparandussüsteemiga tuleb vähendada veetaset ~ 1 m võrra. Vastavalt maaparanduslike objektide projekteerimisnormidele ulatub kuivendamistegevuse mõju kraavist ~ 150-200 m kaugusele. Sarnaseks võib ka antud karjääri korral lugeda korrastamistöödeks vajaliku kuivendamissüsteemi mõjuulatuse. Antud kaugusele mäeeraldisest veerežiimile tundlike objekte ei jää. Pigem parendab kavandatav tegevus tulundusmetsade kasvutingimusi. 6 Liiva kaevandamise tootmisprotsessis üldjuhul kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt Maapõuseaduse § 50 lg 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Kivinina liivakarjäär soovitakse peale varu ammendumist korrastada metsamaaks (graafiline lisa 3/3). Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab rajatava veekogu sügavus olema vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m. Arvestama peab, et tegemist on vegetatsiooniperioodi keskmise veetasemega, seega suurvee perioodi tasemed võivad olla suuremad. Kasuliku kihi lamami madalaim abs kõrgus on tasemel 24 m, valdavalt ligikaudu 25,0 m, seega jääb olemasoleva katendiga täidetud ammendatud maa-ala kõrgus ligikaudu kõrgusele 25,0 m. Kuna uuringuaegse veetaseme abs kõrgus vahetul taotletaval alal on keskmiselt 25,8 m, siis maavaravaru ammendamisel tekiks karjääri veekogu, mille sügavus on pigem suurveeperioodil ~ 0,8 m ja madalperioodil alla 0,5 m. Selleks, et tulevikus taastada kogu kaevandatud ala metsamaaks, tuleb korrastatavale alale rajada kuivenduskraavid ja need suunata Kivinina ojani kasutades olemasolevaid maaparandussüsteemi kraave. Eemaldatud katend tuleb tasandada kaevandatud maapinnale. Selleks, et veetaset saaks piisavalt alandada, tuleb süvendada mäeeraldist põhjas asuvat Kivinina ojja suubuvat maaparandussüsteemi kraavi. Kivinina oja süvendada ei ole vajalik. Hinnanguline kraavi süvendamise vajadus on ca 700 m alates mäeeraldisest. Mõõtandmete kohaselt saavutab antud kaugusel olemasolev kraav piisava sügavuse, et oleks võimalik veetase karjääri alal viia metsamaa nõuetele vastava sügavuseni. Vajadusel ja võimalusel on võimalik karjääri täita ka mujalt pärineva sobiliku materjaliga, et täita metsamaa korrastamiseks seatud nõuded. Arvestama peab, et antud karjäär on peaasjalikult planeeritud suur infrastruktuuriobjektide ehitustöödeks vajaliku täitematerjaliga tagamiseks, seega on võimalik ka objektilt välja kaevatud materjali tagasivedu karjääri. Kuivõrd on tegemist väikese pindalaga karjääriga, siis on väike ka vajalik minimaalne täitematerjali kogus. Kraavi süvendamisega kaasnevat mõju hinnatakse kraavi rajamiseks seotud uurimis- ja projekteerimistööde ajal tulenevalt asjaolust, et kraav kuulub maaparandussüsteemi koosseisu tuleb antud tööd teha vastavalt Põllu- ja Toiduameti välja antud projekteerimistingimustele. Põllu- ja Toiduamet on esitanud Kivinina liivakarjääri alal tehtud geoloogilise uuringu kohta kooskõlastuse (14.5-1/1086-1), mille kohaselt hinnatakse vajadust rekonstrueerida 7 kaevandamise alustamisel Pöörkaasiku maaparandussüsteem. Kuivõrd on antud tegevus vajalik alles pärast maavara kaevandamise loa välja andmist, ei ole asjakohane maavara kaevandamise loa taotlemise protsessis vastavasisulise uurimis- ja projekteerimistöödega alustada. Teades, et geoloogilise uuringu käigus on kinnitatud korrastamise vajalike tingimuste loomise võimalikkust pinnaveetaseme alandamiseks, siis täiendavaid uuringuid ega kooskõlastusi ei ole vajalik maaparandussüsteemi alal enne kaevandamise loa välja andmist teha. Kuna mäeeraldisel alandatakse veetaset korrastustööde eesmärgil ja ajal, siis tuleb karjäärinõlv minimaalselt tasandada liiva veepealsele püsikaldenurgale 1 : 2. Kui veetaset alandatakse mäeeraldise ammendamisel korrastamise eesmärgil ei tule tasuda ka vee erikasutustasu. Hinnanguline mäeeraldise korrastamistööde kulu on ~ 15 tuh eurot. Kulu hõlmab ka vajalike dokumentide koostamist, pinnase töid ja puude istutamist. Korrastamiskulu saab vähendada katenditööde optimeerimisega. Taotleja: Heini Viilup / allkirjastatud digitaalselt / OÜ KMG Taotluse koostas 12.10.2022. a Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Diplomeeritud mäeinsener 8  KORRALDUS 22. oktoober 2020 nr 1-17/20/2464 Pärnu maakonnas asuva Kivinina kruusamaardla registrikande muutmine AS YIT Eesti esitas Maa-ametile Kivinina kruusamaardla täiendava ehitusliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 07.10.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/12843-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 18.12.2018 andnud Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/331316). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 6. ja 7. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Taali metskond 2 (tunnus 62401:001:0846), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Kivinina II uuringuruumis. Aruandes moodustatud plokid kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 6114470030090001. Aruandele on lisatud Põllumajandusameti kooskõlastus. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.06.2019  keskkonnaregistri maardlate nimistus Kivinina kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 24,40 ha – 200 tuh m3 (6. plokk), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 24,40 ha – 303 tuh m3 (7. plokk, 6. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Nimetada Kivinina kruusamaardla keskkonnaregistri maardlate nimistus Kivinina liivamaardlaks. 3. Viia registrisse (registrikaarti nr 0960) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktidele 1 ja 2. 4. Korraldus teha teatavaks YIT Eesti AS-ile, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Pärnu linnavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) Töö nr 19/2987 Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 2 Kinnitan: Helis Vahtra ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Sven Siir ........................... Geoloogiainsener Kaja Paat ........................... Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 3 ANNOTATSIOON Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019). Aruanne ühes köites teksti 21 lk, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 5 digitaalset lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2020. Kivinina II uuringuruumi (pindala 89,18 ha) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneri- büroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/331316 alusel. Kivinina II uuringruum asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas Taali metskond 2 kinnistul (katastritunnus 62401:001:0846). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis lasuva maavara levikut, paksust, kogust ning hinnata selle kvaliteeti ja võimalikke kaevandamistingimusi. Selleks kaevati Kivinina II uuringuruumi ekskavaatoriga 34 kaevandit ning mõõdeti uuringuruumis lasuva maavara ja katendi paksused. Terastikulise koostise määramiseks võeti kokku 28 proovi ja lisaks tehti 6 filtratsioonimooduli määramise katset. Uuringuruumi katendi, mis on esindatud kasvukihi ja kohati orgaanikarikka mullaga, paksused jäävad vahemikku 0,2 - 0,3 m (keskmiselt 0,3 m). Maavarakihi paksus on suhteliselt ühtlane. Kasuliku kihi paksus ulatub uuringuruumi piires kuni 2,9 meetrini (keskmiselt 1,4 m). Lamami absoluutkõrgused on vahemikus 24,0 - 26,6 m (keskmiselt 25,5 m). Antud töö tulemusena soovitakse Kivinina II uuringuruumis seisuga 01.06.2019 võtta arvele ehitusliiva aktiivset tarbevaru kogu pindalaga 24,40 ha: - plokis 6 aT ehitusliiva 200 tuh m³ (ülalpool keskmist põhjavee taseme abs kõrgust 26,1 m); - plokis 7 aT ehitusliiva 303 tuh m³ (allpool keskmist põhjavee taseme abs kõrgust 26,1 m). Varu kinnitamisel soovitame varu plokkides 6 ja 7 arvele võtta keskkonnaregistri maardlate nimistus Kivinina kruusamaardla (registrikaardi nr 0960) koosseisus. Võtmesõnad: Pärnu maakond, Pärnu linn, Põlendmaa küla, Kivinina II uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, geoloogiline uuring. Koostas: Sven Siir OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS.... 7 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 9 3.1 Kaevandite rajamine ............................................................................................. 9 3.2 Proovide võtmine ................................................................................................. 9 3.3 Topograafilised tööd............................................................................................. 9 3.4 Laboratoorsed uuringud ..................................................................................... 10 3.5 Kameraaltööd ..................................................................................................... 10 3.6 Uuringu keskkonnamõju .................................................................................... 10 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED..................................................................................... 11 4.1 Geoloogiline ehitus............................................................................................. 11 4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ......................................................................... 12 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 14 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 16 6.1 Kevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ................................................ 17 7. VARU ARVUTUS ................................................................................. 18 8. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 20 9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 21 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/331316 ............................................................ 22 2. Kaevandite kataloog ............................................................................................. 25 3. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (EVS-EN 933-1) ........... 27 4. Kaevandite geoloogilised kirjeldused................................................................... 29 5. Katseprotokoll (OÜ Inseneribüroo STEIGER) ................................................... 40 6. Uuringuruumi ja varuploki piiripunktide koordinaadid ja pindalad .................... 51 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 52 8. Kaevandite likvideerimise akt .............................................................................. 53 9. Keskkonnaameti uuritud maa korrastamise akti heakskiitmise otsus .................. 58 10. Maaparandussusteemi toimimist mõjutava tegevuse kooskõlastus ...................... 61 11. Maavara koguse koondtabel ja varu arvutuse tulemused ..................................... 63 12. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...................................................................... 67 Varu kinnitamise käskkiri GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 5000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’...V-V’. Mõõtkava hor. 1 : 5000, vert. 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 5 DIGITAALSED LISAD 1. Moodustatud plokkide ruumikujud. 2. Samakõrgusjooned: - katendi lamami; - kasuliku kihi lamami. 3. Kraavi pikiprofiil. Mõõtkava hor. 1 : 5000, vert. 1 : 100 4. Kraavi projekt. Mõõtkava 1 : 5000 5. Maavara ammendumisel tekkiva veekogu piir veetasemetega OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 6 1. SISSEJUHATUS Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER YIT Eesti AS-i (uuringuloas varasemalt YIT Infra Eesti) tellimusel Keskkonnaameti 18.12.2018. a väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/331316 alusel (lisa 1). Kivinina II uuringuruumi teenindusala pindalaga 89,18 ha asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas Taali metskond 2 kinnistul (katastritunnus 62401:001:0846), mille kogupindala on 3142,4 ha. Kivinina II uuringuruum jääb katastriüksuse idaossa, kuid ei külgne naaberkatastriüksusega. Taali metskond 2 sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning kinnistu omanik on Eesti Vabariik ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis leiduva maavara levikut ja kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti ning hinnata kaevandamise perspektiivsust. Uuringu eesmärgi saavutamiseks plaaniti kokku 35 kaevandit, kuid tööde käigus rajati 34 kaevandit, millest võeti kokku 28 proovi terastikulise koostise määramiseks ning viiest proovist määrati ka materjali filtratsioonimoodul. Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER ehitusmaterjalide akrediteeritud katselaboris. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 5000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati geoloogilise uuringu aruanne. Geoloogilise välitöö viis läbi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuala topograafilise mõõdistuse tegi markšeider Arles Tehu. Aruande koostas Sven Siir ja joonised joonestaja Kaja Paat. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Kivinina II uuringuruum asub Soomaa maastikurajooni keskosas. Territooriumi iseloomustab suur soostumus ja kõrge metsastatus. Uuringuruum jääb rabade vahele – läände jääb Must- ja Ümmargune raba ning idasse Suuremetsa raba (joonis 2.1). Uuringuruumi lähiümbrus ~5 km raadiuses ei ole praktiliselt asustatud – antud raadiusesse jääb vaid üks hoonetega kinnistu (Pöörikaasiku), mis asub Kivinina II uuringuruumi idapiirist ~1,7 km kaugusel. Lähim tihedama asustusega punkt on Põlendmaa külakeskus, mis jääb uuringuruumist ~5 km kaugusele läände. Lähim suurem asula on Sindi linn (otsesihis ~15 km loode suunas) ja maakonnakeskus Pärnu linn paikneb ~23 km kaugusel läänes. Rail Balticu trassikoridor jääb uuringuruumist linnulennult ~16,4 km kaugusele läände. Uuringuruumi maa-alal kasvab valdavalt segamets, kuid osaliselt on alal ka raiesmik, mis on kohati võsastunud. Maapinna reljeef on tasane – absoluutkõrgused jäävad vahemikku 26,6 - 27,8 m. Uuringuruumi teenindusalal ning selle lähiümbruses puuduvad riigi- ja ka kohalikud maanteed. Küll on aga piirkonnas ulatuslik metsateede võrgustik. Pöörikaasiku kruusakattega metsatee nr 5680533 äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava uuringuruumi teenindusala lõunapiirist ~10 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala kattub maaparandussüsteemiga PÖÖRIKAASIKU (PÜ-31), mille kood maaparandussüsteemide registris on 6114470030090001. Uuringuruumi põhjaserv ulatub ka maaparandussüsteemile LAASIOJA (TTP-476) (kood 6114460030280001). Geoloogilise uuringu käigus ei kahjustatud maaparandussüsteeme ega metsateed. Kivinina II uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Uuringuruumi idapiirist ligikaudu 300 m kaugusele jääb Soomaa rahvuspark (keskkonnaregistri kood KLO1000269). Ligi 4 km2 pindalaga Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide kaitsmine. Uuringuruumist idas ~300 m kaugusel on ka III kategooria kaitsealuse liigi, musträhni (Dryocopus martius), elupaik (KLO9122908). Linnulennult 430 ja 550 m kaugusele uuringuruumi läänepiirist jääb kaks vääriselu- paika: VEPL00238 – soostunud männikud ja männi segametsad ning VEPL00237 – soostunud kuusikud ja kuuse segametsad. Samas suunas 1,5 km kaugusele jääb kavandatava Mustraba-Ilvese looduskaitseala piir. Uuringuruumi teenindusalale looduslikke veekogusid ei jää. Lähim on Kivinina oja (keskkonnaregistri kood VEE1144700), mis jääb uuringuruumi edelanurgast ~800 m kaugusele. Küll on aga uuringuruumile rajatud kuivenduskraavide võrgustik, mille abil juhitakse liigvesi Kivinina ojja, samuti ka Kurina jõkke, mis jääb uuringuruumist ~1,4 km kaugusele itta, Soomaa rahvuspargi territooriumile. Kivinina oja suubub uuringuruumi põhjapiirist ~5,6 km kaugusel Kurina jõkke, mis omakorda suubub Pärnu jõkke Sindist ~1,5 km kirde pool. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 8 Kivinina II uuringuruumist ~920 m edelasse jääb 6,42 ha pindalaga Kivinina kruusamaardla (reg kaart nr 0960), milles asub Kivinina kruusakarjäär, kuhu on väljastatud kaevandamisluba L.KM/333673 maavara (kruus) kaevandamiseks. Loa omanikuks on AS YIT Eesti. Nimetatud mäeeraldise teenindusmaa alal on kunagine kruusavõtu koht, kuid andmed varasemate geoloogiliste uuringute ja kaevandamis- lubade kohta piirduvad vaid 2018. aastal tehtud Kivinina uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuringa (A. Põldvere, 2018). Uuritavast uuringuruumist 13 km kaugusele loodesse jääb veel Kõrsa kruusamaardla. Joonis 2.1 Kivinina II uuringuruum (aluskaardina kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 9 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU 3.1 Kaevandite rajamine Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd tehti 28. - 29. mail 2019. aastal. Kokku rajati 34 kaevandit, mille sügavused jäid vahemikku 0,5 - 3,2 meetrit (keskmine sügavus 1,8 m), kaevandite kogumetraaž oli 61,1 m. Kaevandite tegemiseks kasutati roomikekskavaatorit New Holland E235B. Kaevamine toimus 1,5 m läbimõõduga planeerimiskopaga. Kaevandid asetsevad uuringuruumis 200 m võrguna. Kõik kaevandid likvideeriti kas samal või järgmisel päeval (foto 3.1). Foto 3.1 Ekskavaator kaevandit likvideerimas (kaevand K-1) N 58º 21´ 38´´; E 24º 54´ 27´´; foto: Sven Siir; 28.05.2019 3.2 Proovide võtmine Kaevanditest võeti proovid kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa. Kuna kasulik kiht jääb keskmiselt alla 2 meetri, siis enamus kaevanditest võeti üks proov kasuliku kihi iseloomustamiseks. Kokku võeti 28 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Kasulikust kihist võetud proovide intervall on vahemikus 0,25 - 2,9 m (keskmine 1,2 m), proovitud üldpikkus 43,15 m. Liiva filtratsioonikoefitsiendi määramiseks tehti 6 analüüsi. 3.3 Topograafilised tööd Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud 2019. a detsembrikuus. Mõõdistamistööd (GPS-mõõdistus) tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtkavas 1 : 5000. Lähtekoordinaadid on määratud L-EST 97 tasapinnaliste rist- koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Topograafiline plaan on koostatud arvutitarkvaraga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (lisa 7). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 10 3.4 Laboratoorsed uuringud Kõik proovid töödeldi OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Liiva ja kruusa terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile EVS-EN 933-1 ja geoloogilise uuringu korrale vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile EVS 901-20. Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud tekstilisades 3 ja 5. 3.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik ning varasemate uuringute tulemused. Maavara hindamisel lähtuti kesk- konnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 kinnitatud „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord,” mille alusel kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm mitte alla 35%; - savi- ja tolmuosakesi mitte üle 12%. - purunimeiskinddluse kategooria on LA katsel 35 või väiksem Kruusa hulka on loetud ka veerised ja munakad. Liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakesi mitte üle 5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) alla 35%. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täitekruusa ja täiteliiva. Koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 5000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni- meetodiga. 3.6 Uuringu keskkonnamõju Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topogeodeetilised tööd, kaevandite rajamine ning nende likvideerimine − ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator oli tehniliselt korras. Geoloogilise uuringu tegemisel keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ei kasutatud ning põhjavett ei reostatud. Kuna uuringuruum oli valdavalt kaetud metsaga, siis uuringu teostamiseks rajas RMK vajalikud metsasihid ekskavaatoriga liikumiseks. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks kasutati samast kohast väljatõstetud materjali, mis tihendati. Maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Likvideerimise kohta on koostatud akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisad 8 ja 9). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 11 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 4.1 Geoloogiline ehitus Uuringuala iseloomustab suur soostumus ja kõrge metsastatus, valdavalt segamets, kuid osaliselt on alal ka raiesmik, mis kohati võsastunud. Maapinna reljeef on tasane, paiknedes Soomaa maastikurajooni keskosas, sademetevee äravool aeglane ja soode osakaal suur. Uuringuruumi teenindusala piires levivad moreentasandikul madalad, valdavalt veeriselisest kruusast koosnevad seljandikud, mis on kujunenud Balti jää- paisjärve rannavööndis (joonis 4.1). Kasulik kiht koosneb peamiselt keskmiseteralisest liivast, mis sisaldab endas veeriseid ja vähesel määral munakaid. Munakad on valdavalt kristallilise koostisega, veerised ka karbonaatse koostisega (foto 4.1 ja 4.2). Foto 4.1 ja 4.2 Kaevandid K-28 (N 58º 22´ 188´´; E 24º 55´ 8´´) ja K- 31 (N 58º 22´ 5´´; E 24º 54´ 60´´); foto: Sven Siir, 28.05.2019 Uuringuruumi piires varieerub katendi paksus 0,2 - 0,3 m vahemikus. Kasuliku kihi moodustab peamiselt liiv ja kruusakas liiv, mille paksus varieerub vahemikus OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 12 0,3 - 2,9 m (keskmiselt 1,4 m). Liiv on valdavalt peene- kuni jämedateraline. Suurel osal kaevanditest tuli välja kasulikku kihti läbiv 10 - 20 cm paksune kruusaka liiva vahekiht, mille kruusaterad on keskmiselt ümardatud ja valdavalt karbonaatsed. Üldiselt võib öelda, et uuringuruumis nii pindalaliselt kui ka sügavuse suunas esineb sarnaste omadustega liiv, milles kruusa sisaldus ei ületa 20% ja kus valdavalt esinevad liivakamad kihid. Kasuliku kihi lamamiks on valdavalt liivsavimoreen, mille abs kõrgus varieerub 24,0 - 26,6 m vahemikus (keskmine 25,5 m). Lamamini jõuti kõigis rajatud kaevandites. 1966. - 1968. a geoloogilise kaardistamise andmetel (Lõuna-Eesti Rühma aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1 : 200 000 Edela-Eestis) levivad piirkonnas valdavalt jääjärvelised setted, kuid väikesel pindalal, põhja-lõuna suunas väljavenitatud vööndina, on pinnakatte geoloogilisel kaardil välja eraldatud ka glatsiofluviaalsete setete levikuala, mis jääb osaliselt ka Kivinina II uuringuruumi teenindusalale (joonis 4.1). Joonis 4.1 Eesti pinnakatte 1 : 400 000 kaardi alusel asub Kivinina II uuringuruum jääjärvelise settetüübi alal 4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Kivinina II uuringuruumis rajatud kaevandites asus põhjaveekiht maapinnast 0,6 - 1,6 m (keskmiselt 1,0 m) sügavusel. Olenevalt aastaajast võib veetase pinnases muutuda, kuid lamamiks tituleeritud liivsavimoreeni, kohati savi, horisont jääb enamasti vett kandvaks kihiks. Põhjavee taseme abs kõrgus on 25,5 - 26,5 m, keskmiselt 26,1 m. Põhjavee taseme langus on põhja suunas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 13 Vältimaks kaevandamisjärgseid probleeme ala korrastamisega on lähtuvalt korrastamise nõuetest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest välja pakkuda kolm varianti: 1) maavara ammendamisel tuleb põhjapoolne ala süvendada piisavalt, et sinna tekiks valdavalt 2 m sügavusega veekogu ning süvendamiselt saadud täitematerjal viia lõunapoolsele alale, et sinna oleks hiljem võimalik taastada mets. 2) äravoolukraave tuleb süvendada piisavalt, et kogu vesi ammendatud karjäärist valguks Kivinina ojja. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik äravoolukraave süvendada kohati kuni ~3,5 m. 3) äravoolukraave tuleb süvendada 1 meetri võrra vähem, kuid siis jääb uuringuruumi põhjapoolsesse osasse kuni 0,8 m sügavune veesilm, mis tuleks hiljem tagasi täita, et oleks võimalik korrastada ala metsamaana. Kraavide süvendamise kohta on koostatud eelprojekt ja pikiprofiil (digitaalsed lisad 3 ja 4) ning prognoositav veekogupiir (digitaalne lisa 5) kirjeldamaks kaevandamisjärgset situatsiooni. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 14 5. MAAVARA KVALITEET Maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati 2019. a geoloogilise uuringu kaevanditest võetud proovide analüüside tulemusi. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisas 3. Uuringuruumis kontuuritud aktiivse tarbevaru plokkide 6 ja 7 loodusliku materjali kvaliteedinäitajad on kaevanditest võetud 12 proovi andmetel toodud tabelis 5.1. Kuna kasuliku kihi paksus on kuni 2,9 m, siis enamus kaevanditest analüüsiti laboratoorselt vaid üks keskmistatud proov. Seega on ploki 6 aT ja 7 aT kvaliteedinäitajad antud juhul samastatud. Tabel 5.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Kivinina II uuringuruumis moodustatud plokkides Näitajad Ehituskruus Ehitusliiv Täiteliiv Proovide arv 0 10 2 Proovide pikkus, m 0 16,8 0,75 Aktiivsete tarbevaru plokkide 6 ja 7 iseloomustus Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 18,0 (keskmine 2,7) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 78,1 - 98,8 (keskmine 95,1) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,6 - 6,3 (keskmine 2,2) Liiva filtratsioon, m/ööp 0,4 - 3,2 Kaevanditest võetud proovide kogupikkuse (17,55 m) järgi jaotub protsentuaalselt maavara järgmiselt: - ehitusliiv 95,7% (16,8 m proovide kogupikkus); - täiteliiv 4,3% (0,75 m proovide kogupikkus); Maavara vastab laboratoorsete analüüside tulemuste alusel pea täielikult ehitusliivale esitavatele nõuetele, olles ühtlase koostisega peamiselt peene- kuni jämedateraline, üksikutes kohtades väga peeneteraline. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus jääb valdavalt 2% juurde, maksimaalselt kuni 6,3% (lisa 3). Liiva filtratsiooni omaduste iseloomustamiseks analüüsiti 6 proovi (K-10-2; K-11-1; K- 21-1; K-21-2; K-21-3 ja kokku segatuna K-13-1, K-15-1, K-15-2, K-16-3 ja K-17-2), millede liiva filtratsioonimoodulid on koondatud tabelisse 5.2. Tabel 5.2 Liiva filtratsioonimoodul Maksimaalne Optimaalne Filtratsioonimoodul Proovi tähis kuivtihedus, Mg/m3 veesisaldus, % (K10), m/ööp K-10-2 1,67 15,2 2,5 K-11-1 1,77 11,0 0,4 K-21-1 1,75 10,8 0,8 K-21-2 1,76 11,1 2,0 K-21-3 1,73 13,9 3,2 K-13-1/K-15-1/K-16- 1,73 1,11 2,8 3/K-17-2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 15 Majandus- ja taristusministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning tee katendi ehitamisel peab dreenkihi filtratsiooni- moodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2 lõige 10) järgi loetakse dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee muldkeha töökihi ülemise 1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka pinnaseid filtratsioonimooduliga 0,2 - 0,5 meetrit ööpäevas, kuid sel juhul tuleb ehitada lisaks dreenkiht. Lähtuvalt liiva filtratsioonimooduli näitajatest saab Kivinina II uuringuruumi liiva kasutada teedeehituses nii muldkeha kui ka tee katendi dreenkihi ehitamisel, kuid peab arvestama, et filtratsioonimooduli näitajad on varieeruvad. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 16 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused uuringuruumis on enamasti soodsad − geoloogiline ehitus on lihtne, kattekihi moodustab vaid kasvukiht ning lamamiks on enamjaolt liivsavimoreen, kohati ka savi. Samas hüdrogeoloogilised tingimused vajavad tähelepanu just karjääri korrastamisel. Ligipääs tulevasele karjääri teenindusmaale on mööda Pöörikaasiku teed (tee nr 5680533). Kuna tegemist on kruusakattega metsateega, siis karjääri teenindamiseks tuleb seda täiustada. Uuringuruumi lähiümbrus ~5 km raadiuses ei ole praktiliselt asustatud – antud raadiusesse jääb vaid üks hoonetega kinnistu (Pöörikaasiku), mis asub Kivinina II uuringuruumi idapiirist ~1,7 km kaugusel. Lähim tihedama asustusega punkt on Põlendmaa külakeskus, mis jääb uuringuruumist ~5 km kaugusele läände. Lähim suurem asula on Sindi linn (otsesihis ~15 km loode suunas) ja maakonnakeskus Pärnu linn paikneb ~23 km kaugusel läänes. Rail Balticu trassikoridor jääb uuringuruumist linnulennult ~16,4 km kaugusele läände. Uuringuruumi teenindusala kattub maaparandussüsteemiga PÖÖRIKAASIKU (PÜ-31) (kood 6114470030090001) ja põhjaservast LAASIOJA (TTP-476) (kood 6114460030280001). Põllumajandusametilt on saadud maaparandussüsteemi toimimist mõjutava tegevuse kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks. Võimaliku hilisema kaevandamise korral on vajalik PÖÖRIKAASIKU (PÜ-31) maaparandus- süsteemi rekonstrueerimine (lisa 10). Katendi paksus moodustatud plokkide piires varieerub 0,2 - 0,3 m vahemikus (keskmine 0,3 m) olles esindatud vaid kasvukihina, mille all asub enamasti ehitusliivana kvalifitseeruv kasulik kiht, mida peaaegu kogu uuringuala ulatuses läbib 10 - 20 cm paksune kergelt kruusakas liivakiht. Liiv on valdavalt peene- kuni jämedateraline. Kasuliku kihi paksus on 1,5 - 2,9 m vahemikus, keskmiselt 2,2 m. Keskmine katendi ja kasuliku kihi paksuse suhe on ligikaudu 1 : 7,5 (katenditeguriks on 0,13). Enne kaevandamise alustamist tuleb raiuda mets ning teisaldada katend, mis ladusta- takse tulevase mäeeraldise teenindusmaal. Eemaldatud katendit saab kasutada hiljem ammendatud karjääriala korrastamisel. Parimaks valikuks oleks maavara kaevandamisel ekskavaator, millel on planeerimiskopp, kuna maavara on peamiselt esindatud liivana. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Kasuliku kihi lamami abs kõrgused moodustatud plokkides varieeruvad vahemikus 24,0 m - 25,3 m (keskmine 24,7 m). Kuna uuringuaegse veetaseme abs kõrgus jääb keskmiselt 26,1 m peale, siis maavaravaru ammendamisel tekiks karjääri veekogu, mille sügavus on 2,1 m - 0,8 m vahemikus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 17 Selleks, et tulevikus taastada kogu kaevandatud ala metsamaaks, peab kuivenduskraave kuni Kivinina ojani süvendama (digitaalne lisa 3, 4). Kuna nimetatud tööd karjääri korrastamiseks on väga mahukad, siis teine variant on moodustada põhjapoolse lahustükile veekogu ning süvendamisest saadud materjaliga täita ära lõunapoolne ala eesmärgiga taastada metsamaa. Sel juhul tekiks ammendatud karjääri ~11 ha pindalal veekogu, mida saavad kasutada nii metsaloomad kui ka kasutada vajadusel tuleohutuse eesmärgil. 6.1 Kevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Kuna planeeritavale kaevandusalale ligipääs on mööda kruusateed, siis tuleb kuival perioodil arvestada suurenenud tolmu tekkega. Liigse tolmu lendumise vähendamiseks oleks oluline niisutada teid ning toodangut. Lisaks suureneb karjääri avamisel paratamatult ümberkaudsete teede liikluskoormus. Vajadusel reguleerib vald kevadistel vihmaperioodidel teede liikluskoormust massi- piirangutega. Kivinina II uuringuruum on eemal inimasustusest, seega töötavad karjääri- masinad ei tohiks kedagi häirida. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 18 7. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000 (graafiline lisa 1) ja 2019. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ning laboratoorsete määrangute tulemused (lisad 2 - 5). Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati maapinna, kasuliku kihi lasumi ja lamami mudelid. Mudelite alusel arvutati uuringu- ruumi varu maht (lisa 11). Eraldi arvutati ka koostatud mudelite alusel katendi maht. Uuringuruumi ja selles moodustatud ploki piiripunktide koordinaadid on toodud lisas 6 ja graafilisel lisal 1. Kivinina II uuringuruumis on kogu varu arvutatud kahes maavaravaru plokis: veepealne plokk 6 ja veealune plokk 7. Plokkide 6 ja 7 kvaliteet on määratud laboratoorsete analüüside põhjal (tulemused tabelis 5.1). Pindalaliselt on plokid moodustatud Kivinina II uuringuruumis kahe lahustükina kogupindalaga 24,40 ha (joonis 7.1). Vertikaalses läbilõikes eristub veepealne ja veealune maavaravaru lasund, piiriks on põhjaveetaseme abs kõrgus 26,1 m. Maavaravaru arvutus on tehtud geoloogilise lamamini. Arvutuste tulemusena on kasvukihi maht moodustatud plokkide piires kokku 64 tuh m3 (uuringruumi põhjapool asuvas väiksemas alas 32 tuh m3 ja lõunapool suuremas alas 33 tuh m3). Veepealse ploki 6 (pinda 24,40 ha) varu kogus on 200 tuh m³ ja veealuse ploki 7 varu kogus on 303 tuh m³ (lisa 11). Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 6 on: 200 tuh m3 / 24,40 ha = 0,8 m; ja plokis 7 on: 303 tuh m3 / 24,40 ha = 1,2 m. Kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab materjal ehitusliiva esitavatele nõuetele. Plokkides arvutatud maavaravaru hinnatakse aktiivse tarbevaruna. Kokkuvõte Kivinina II uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemustest on toodud tabelis 7.1 (lisa 11). Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse tulemused Kivinina II uuringuruumis seisuga 01.06.2019 Plokk 6 aT (veepealne) 7 aT (veealune) Pindala, ha 24,40 ha 24,40 ha Katendi paksus (sh kasvukiht), m 0,3 - Katendi kogus (sh kasvukiht), tuh m3 64 - Kasuliku kihi keskmine paksus, m 0,8 1,2 Maavaravaru kogus, tuh m3 200 303 Maavara nimetus ehitusliiv ehitusliiv OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 19 Joonis 7.1 Kasuliku kihi paksused Kivinina II uuringuruumis OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 20 8. KOKKUVÕTE Geoloogilise uuringuloa L.MU/331316 alusel teostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Kivinina II uuringuruumis (pindala 89,19 ha), mille eesmärk oli hinnata kaevandamise perspektiivsust uuringuruumis, selgitades välja maavara levikut, kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti. Uuringuruum asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas Taali metskond 2 kinnistul (katastritunnus 62401:001:0846). Aktiivses tarbevaru plokis 6 (veepealne) on varu kogusega 200 tuh m3 ja aktiivses tarbevaru plokis 7 (veealune) on varu kogusega 303 tuh m3 pindalaga mõlemas plokis 24,40 ha esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.06.2019. a. Varu kinnitamisel soovitame varu plokis 6 ja 7 arvele võtta keskkonnaregistri maardlate nimistus Kivinina kruusamaardla (registrikaardi nr 0960) koosseisus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kivinina kruusamaardla Kivinina II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2019) 21 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/331316. 2. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/. 3. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 kinnitatud „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord ja ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks (RT I, 19.12.2018, 28). 4. „Kivinina uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.07.2018)“ (A. Põldvere, 2018; EGF 8927); 5. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106. „Tee projekteerimise normid“. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. 6. Majandus- ja taristuministri 03.08.2018. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 7. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 06.03.2020, 9). 8. Kivinina kruusamaardla registrikaart nr 0960.  1. Jäätmekava vajadus AS YIT Eesti taotleb Kivinina liivakarjääri maavara kaevandamise luba. Kuna kaevandamise käigus toimub katendi ladustamine, on oht, et tekitatakse jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid. Jäätmekava vajadus tuleneb jäätmeseaduse § 421 lg 3 punktist 2 ja maapõueseaduse § 50 lg 6. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada Kivinina liivakarjääris jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaaduste tekkimist ning soodustada nende ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Kivinina liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas riigile kuuluval kinnistul Taali metskond 2 (katastriüksuse tunnus 62401:001:0846). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,52 ha. Mäeeraldise teenindusmaal ning selle lähiümbruses puuduvad riigi- ja kohalikud maanteed. Küll on aga piirkonnas ulatuslik metsateede võrgustik. Pöörikaasiku kruusakattega metsatee nr 5680533 jääb ~ 60 m kaugusele lõunasse, mida plaanitakse kasutada mäeeraldise teenindamisel. Mäeeraldise lahustükkide keskosas kulgeb metsamajandamiseks vajalik kvartalisiht, mis on osaliselt pinnastee. Mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Selle idapiirist ligikaudu 400 m kaugusele jääb Soomaa rahvuspark (keskkonnaregistri kood KLO1000269), samal kaugusel idas paikneb ka III kategooria kaitsealuse liigi, musträhni (Dryocopus martius), elupaik (KLO9122908) ning Natura 2000 alad (Soomaa linnuala (EE0080574), Soomaa loodusala (EE0080574). Samuti leidub kirjeldatud kaugusel ja piirkonnas II kategooria kaitsealuse linnuliigi karvasjalg-kaku leiukoht (KL0911866). Alast ligikaudu 800 m kaugusel kirdesse, Soomaa rahvuspargi territooriumile) jääb ka metsise leiukoht (KLO9102151). Taotletavast mäeeraldisest läände ~ 800 m kaugusele jäävad vääriselupaigad nr 208644 ja 206643. 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kivinina liivakarjääri piirkonnas piires levivad moreentasandikul madalad, valdavalt veeriselisest kruusast koosnevad seljandikud, mis on kujunenud Balti jääpaisjärve rannavööndis, kuid väikesel pindalal, põhja-lõuna suunas väljavenitatud vööndina ka glatsiofluviaalsete setete levikuala, mis jääb osaliselt ka taotletava mäeeraldise alale. Katendi paksus mäeeraldise piires varieerub 0,2 - 0,3 m vahemikus (keskmine 0,3 m) olles esindatud vaid kasvukihina. Taotletava mäeeraldise katendi maht on 33 tuh m³. Kasuliku kihi moodustab ehitusliiv, mida peaaegu kogu uuringuala ulatuses läbib 10 - 20 cm paksune kergelt kruusakas liivakiht. Liiv on valdavalt peene- kuni jämedateraline. Kasuliku kihi paksus on 1,5 - 2,9 m vahemikus, keskmiselt 2,2 m. Kasuliku kihi lamamiks on valdavalt liivsavimoreen Pinnavesi asub taotletaval mäeeraldise teenindusmaal hinnanguliselt maapinnast 0,6 - 1,6 m (keskmiselt 1,0 m) sügavusel. Olenevalt aastaajast võib veetase pinnases muutuda, kuid kasuliku kihi lamamina määratud liivsavimoreeni, kohati savi, horisont jääb enamasti vett kandvaks kihiks. Kaevandamise järgselt ala korrastamiseks soovitakse veetase viia ammendatud ala maapinnast madalalale, et alale rajada mets. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Kivinina liivakarjääri mäeeraldise piires soovitakse kaevandada liiva. Liiva planeeritakse väljata ekskavaatoriga või võimalusel pinnas-pump süvendajaga. Ammendatud karjäärisüvend korrastatakse metsamaaks. Kavandatavas Kivinina liivakarjääris kvalifitseerub kasulikult kihilt eemaldatav katend (muld, liivasegune muld) Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” järgi mittemaakse maavara kaevandamisjäätmeks (kood 01 01 02). Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses 209/359/EÜ toodud kriteeriumitele on ladustatud katend käsitletav kui püsijäätmed. Jäätmeseaduse §352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendi ladustamise ala tuleb käsitleda kui jäätmehoidlat. See ala vastab jäätmeseaduse §352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine ühtegi §352 lõikes 5 punktides l - 3 toodud asjaoludest. Välistatud on jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Kokku moodustab katend 5 tuh m3. Katend kooritakse enne maavara kaevandamist kas buldooseriga või ekskavaatoriga. Vajadusel tehakse katendi transport kalluritega mäeeraldise teenindusmaa piires ja ladustatakse puistangutes. Kaevandamisjäätme ladustamise koht on mäeeraldise teenindusmaa, sealjuures katendi puistangute asukoht võib kaevandamistööde vältel muutuda vastavalt tööee liikumiseke. Katendipuistangute kõrgus ei ole fikseeritud, kuid säilitamaks sellebioloogilist aktiivsust ei tihendata aunasid. Katendi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal ja loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust silutakse auna küljed ja pealispind. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja -valvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvates saasteainete teke ja levik. Vallitatav materjal on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sealhulgas raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ning sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Vastavalt Kivinina liivakarjääri maavara kaeandamise loa taotlusele soovitakse ammendatud ala korrastada metsamaaks. See tegevus eeldab kogu katendi kasutamise korrastamistööde eesmärgil, et luua sobilikud kasvutingimused sobivatele puuliikidele. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 421 lg 5 tuleb käesolev kaevandamise jäätmekava üle vaadata iga viie aasta järel.      Seletuskiri (Kivinina) 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ KMG taotleb Kivinina liivakarjääri maavara kaevandamise luba. Ettevõttele kuulub samas maardlas asuv Kivinina kruusakarjääri kaevandamise luba. Arvestades antud mäeeraldise väikest maavara kogust otsis loa omanik võimalusi piirkonnas, ettevõtte vajadusi arvestades, toorme tagavara suurendamiseks. Selle tulemusena on lõpuni viidud olemas olevast karjäärist ~ 1,5 km kaugusel edelas geoloogiline uuring ja maavaravaru keskkonnaregistris arvele võetud. Uuritud varu asub kahel lahustükil, millest ühele lahustükile esitab OÜ KMG taotluse. Uuritud ala hõlmatakse vaid osaliselt kuivõrd taotletud suuremale Kivinina liivakarjääri mäeeraldisele on esinenud kohaliku omavalitsuse vastuseis. Selle tõttu on vähendatud taotletavat ala uuritud maardla osas vaid regioonile, mille osas on kinnistu haldaja teinud lageraie. Lageraie ala on valitud seetõttu, et ei kavandatava tegevusega ei mõjutataks piirkonna rohevõrgustiku toimimist. Loa taotluse esitaja hinnangul on lisaks taotleja huvile esindatud ka riigihuvi taotletava maavara kasutusele võtmiseks. Riigihuvi esinemine on analüüsitud ja tõendatud Kivinina kruusakarjääri kaevandamise loa (nr L.MK/333673) andmise korralduses (02.10.2019 nr 1- 3/19/2026). Huvi on kinnitatud läbi vajaduse rahuldada regiooni tulevaste suuremahuliste infrastruktuuriobjektide ehitustööde (Rail Baltic, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee) ehitusmaterjalide vajadust. Kivinina liivakarjääri mäeeraldisel kaevandatud materjal sobib kasutamiseks teede- ja raudteed ehitamisel. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Kivinina liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas riigile kuuluval kinnistul Taali metskond 2 (katastriüksuse tunnus 62401:001:0846). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa on igast küljest ümbritsetud sama kinnistuga. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa moodustub kahest lahustükist ja paiknevad Kivinina liivamaardlas (registri nr 960). Taotletavast alas edelas paikneb samuti OÜ-le KMG kuuluv Kivinina kruusakarjäär (kaevandamise loa nr L.MK/333673) mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 2,27 ha, sealhulgas mäeeraldis 1,55 ha. Mäeeraldise teenindusmaal ning selle lähiümbruses puuduvad riigi- ja kohalikud maanteed. Küll on aga piirkonnas ulatuslik metsateede võrgustik. Tupiku ringtee kruusakattega metsatee nr 5680531 jääb idasse, seda plaanitakse kasutada mäeeraldise teenindamisel. Taotletav Kivinina liivakarjäär kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga PÖÖRIKAASIKU (PÜ-31) (MPS kood 6114470030090/001). Mäeeraldisel paikneb kuivenduskraavide süsteem, mille vesi on juhitud Kivinina ojja. Mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Selle idapiirist ligikaudu 400 m kaugusele jääb Soomaa rahvuspark (keskkonnaregistri kood KLO1000269), samal kaugusel idas paikneb ka III kategooria kaitsealuse liigi, musträhni (Dryocopus martius), elupaik (KLO9122908) ning Natura 2000 alad (Soomaa linnuala 1 (EE0080574), Soomaa loodusala (EE0080574). Samuti leidub kirjeldatud kaugusel ja piirkonnas II kategooria kaitsealuse linnuliigi karvasjalg-kaku leiukoht (KL0911866). Elamuid taotletavast alast 2 km raadiuses ei ole 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kivinina kiivaamaardla registrikaardi (nr 0960) järgi on uuritud maardlat kahel korral: − Kivinina uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2018) (OÜ Maavarauuringud, A. Põldvere, 2018, EGF 8927); − Kivinina uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, S. Siir, K. Paat, 2020, EGF 9414). Taotletava mäeeraldise varu on kinnitatud 2020. a koostatud aruande põhjal. Järgnev geoloogiline kirjeldus pärineb nimetatud aruandest. Piirkonnas piires levivad moreentasandikul madalad, valdavalt veeriselisest kruusast koosnevad seljandikud, mis on kujunenud Balti jääpaisjärve rannavööndis, kuid väikesel pindalal, põhja-lõuna suunas väljavenitatud vööndina ka glatsiofluviaalsete setete levikuala, mis jääb osaliselt ka taotletava mäeeraldise alale. Katendi paksus mäeeraldise piires on 0,3 m, olles esindatud vaid kasvukihina. Taotletava mäeeraldise katendi maht on 5 tuh m³. Kasuliku kihi moodustab ehitusliiv, mida peaaegu kogu uuringuala ulatuses läbib 10 - 20 cm paksune kergelt kruusakas liivakiht. Liiv on valdavalt peene- kuni jämedateraline. Kasuliku kihi paksus on 1,5 - 2,8 m vahemikus, keskmiselt 2,2 m. Kasuliku kihi lamamiks on valdavalt liivsavimoreen, mille abs kõrgus varieerub 24,0 - 25,3 m vahemikus (keskmine 25,5 m). Tabel 3.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Aktiivse tarbevaru plokkide 6 ja 7 Näitajad iseloomustus Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 18,0 (keskmine 2,7) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 78,1 - 98,8 (keskmine 95,1) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,6 - 6,3 (keskmine 2,2) Liiva filtratsioon, m/ööp 0,4 - 3,2 Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ toodule, peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning tee katendi ehitamisel peab dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2 lõige 10) järgi loetakse dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee muldkeha töökihi ülemise 1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi 2 maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka pinnaseid filtratsioonimooduliga 0,2 - 0,5 meetrit ööpäevas, kuid sel juhul tuleb ehitada lisaks dreenkiht. Lähtuvalt liiva filtratsioonimooduli näitajatest saab mäeeraldisel leiduvat liiva kasutada teedeehituses nii muldkeha kui ka tee katendi dreenkihi ehitamisel, kuid peab arvestama, et filtratsioonimooduli näitajad on varieeruvad. Uuringu ajal rajatud kaevandites asus põhjaveekiht maapinnast 0,6 - 1,6 m (keskmiselt 1,0 m) sügavusel. Olenevalt aastaajast võib veetase pinnases muutuda, kuid kasuliku kihi lamamina määratud liivsavimoreeni, kohati savi, horisont jääb enamasti vett kandvaks kihiks. Geoloogilise uuringu käigus mõõdeti põhjavee tase kaevandites vahemikus 26,3 - 26,7 m, Põhjavee taseme langus on põhja suunas. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Kivinina liivakarjäär hõlmab maardla aktiivse tarbevaru plokke 6 ja 7 pindalaga 1,55 ha. Mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud ümber mäeeraldisest idasse raielangile tagamaks mäetöödeks vajalik ruum. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,27 ha. Tulenevalt ammendatud karjääriala korrastamise kohustusest ja vajadusest, tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks nõlvatervikud. Taotletava Kivinina liivakarjääri nõlv tuleb tasandada nõlvusele 1 : 2. Eraldi veealuse varu tarbeks laugemat nõlva jäetud ei ole kuna korrastamise lahend näeb ette veetaseme alandamise. Nõlvatervikusse ja mäeeraldisse jääv varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Arvutusel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu mudeleid ja käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse jaoks koostatud korrastatud ala mudelit. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletav varu kogus (seisuga 18.07.2022. a) Taotletav Taotletav Ploki osa Kadu, kaevandatav Ploki nr Varu liik varu kogus, pindala, ha tuh m3 varu kogus, tuh m3 tuh m3 Plokk 6 aT Ehitusliiv 1,55 8 0 8 (veepeal) Plokk 7 aT Ehitusliiv 1,55 26 2 24 (veeall) *Ploki 6 aT kadu on alla 0,5 tuh m³, mis tõttu on see ümardatud nulliks Kivinina liivakarjääri maavara kaevandamise luba taotletakse 7 aastaks (keskmine kaevandamise määr ~ 4,5 tuh m³). Kui taotletud aja jooksul ei õnnestu kogu maavara väljata, tuleb maavara kaevandamise luba pikendada või taotleda alale uus luba. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia 3 Kaevandamise vältel tuleb erinevatel etappidel eemaldada kokku 5 tuh m³ katendit, mis moodustub kasvukihist. Katend ladustatakse lühiajaliselt mäeeraldisel või selle teenindusmaal puistangutes, mille kõrguse määrab kasutatavate masinate võimekus. Ladustatud katend kasutatakse ära ala korrastamisel esimesel võimalik mäetööde etapil. Arvestades karjääri piirkonna võimalikku suurt tulevast kaevandamise intensiivsust ja ala välja pakutud korrastamise lahendust (ptk 7) on katendi ladustamise aeg kaevandamise tehnoloogiast tulenevalt alla 3 aasta. Juhul kui realiseerub kavandatust erinev korraldus, siis tuleb luba muuta ja taotleda jäätmeluba. Mäetööde läbi viimiseks koostatakse kaevandamise projekt. Hetkel on kavandatud kasulik kiht paljandada ja ladustada puistangutes mäeeraldise teenindusmaal. Sobilikud tehnoloogiad on katendi eemaldamine buldooseriga, ekskavaatori ja liigendkalluriga. Lõplik tehnoloogia valitakse vastavalt vajalikule tootlikkusele ja majanduslikule kulule. Kasulik kiht väljatakse ekskavaatoriga, vajadusel liiv sõelutakse. Juhul kui veetase stabiliseerub kaevandamistööde ajal prognoositust kõrgemal võib kaaluda liiva kaevandamist pinnasepumbaga. Maavara kaevandamiseks pinnaveetaset karjääris alandada ei kavandata. Pinnaveetaset tuleb, tänaste teadmiste kohaselt, alandada ammendatud karjääri korrastamiseks (sh korrastamise perioodil ja selle järgselt). Vastavalt mäetööde skeemile rajatakse teed ja laoplatsid. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Üldiselt liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ja ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamisega muudetakse looduslikku maapinna reljeefi, tekitatakse lokaalset müra ja tolmu ning suureneb pinnavee avatus reostusohule. Müra Liiva kaevandamisel kasutatavad masinad tekitavad paratamatult müra. Lagenõmme III kruusakarjääris on kindlasti kõige enam kasutatav masin ekskavaator. Võimalik on, et kasutatakse ka pinnasepumpa, sõelurit ja frontaallaadurit. Antud masinate tekitatavad reaalsed mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 6.1 ja 6.2. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed Helivõimsustase, Mõõtmise Müraallikas Protsess Lp2, dB kaugus, m Kasuliku kihi ammutamine ja Ekskavaator laadimine purustus- 84 3 sorteerimissõlme või kallurile Toodangu laadimine kallurile, Frontaallaadur 95 7 toodangu ladustamine Pinnasepump- Maavara väljamine 82 15 4  Helivõimsustase, Mõõtmise Müraallikas Protsess Lp2, dB kaugus, m süvendaja settekaardile Sõelur Liiva fraktsioneerimine 96 15 Tabeli 6.1 (sõelur) Lp2 kuni 96 dB-ni. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase Lp1 on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon (r1), s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest rohkem kui 2000 m kaugusel, selle tõttu on mürataseme arvutustes näidatud kaugust 2000 m. Müratase 2 km kaugusel on arvutatav järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20 * log10(r1) – 20 * log10(r2) Selle kohaselt on sõelur (suurim müraallikas) töötamisel maksimaalne müratase 2000 m kaugusel arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 96 + 20log10(15) – 20log10(2000) = 53,5 dB(A) kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 96 dB(A). Frontaallaaduri, millega kombineeritult sõelur töötab, maksimaalne müratase on sama valemit kasutades 46 dB(A) ja sõeluri müratase 2000 m kaugusel mäeeraldisest 53,5 dB. Antud masinate kombineeritud müratase on leitav jooniselt 6.1. Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral Seega kui karjääris toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi, siis vastavalt joonisele 6.1 lisandub sõeluri müratasemele 0,4 dB ehk sellisel juhul kujuneb 2000 m kaugusel mäeeraldise piirist maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks avamaastiku tingimustes ~ 54 dB. Antud arvutuslik suurusjärk jääb seadusega lubatud päevasest piirnormist (lubatud kuni 60 dB) alla. Kuna lähim majapidamine jääb veelgi kaugemale, siis ülenormatiivset mürataset selle juures oodata ei ole. 5 Samal metoodikal on tehtud ka müraarvutus 400 m kaugusel, eesmärgiga hinnata võimalikku mürataset kaitsealuste liikide leiukohtadele. Tulemuste kohaselt on masinate kombineeritud koostöötamise korral müratase ~ 400 m kaugusel avamaastikul ~ 67,5 dB. Vastavalt heaks kiidetud Salla turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandele (OÜ Inseneribüroo STEIEGR, töö nr 19/2606, 2021. a) loetakse 30 m laiuse metsapuhvri olemasolul mürataset vähendavaks teguriks 5-8 dB, sealjuures laiema metsapuhvri laienedes suureneb müratõkke mõju veelgi. Arvestades, et taotletava ala ja linnualade vahel paikneb minimaalselt 300 m laiune metsapuhver on võimalik müratase antud piirkonnas alla 60 dB. Samas keskkonnamõju hindamise aruandes on hinnatud ka masinate müra masinatest ~ 100- 150 m kaugusel asuvatele teder ja metsise elupaikadele. Aruandes ei ole leitud, et leiduks negatiivset mõju. Arvestades, et Kivinina liivakarjääri ja Soomaa linnuala vahekaugus on veelgi suurem, siis ei ole põhjust arvata, et kaasneks negatiivne mõju linnualale. Tolm ja heitgaasid Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu tekitajaks on liivakarjäärides kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm. Tolm võib keskmise tuulega levida 200-250 m kaugusele. Karjäärist tolmu levimist väljapoole mäeeraldise piiri takistavad mõningal määral ümbritsevad puud. Liiva kaevandamine ja sõelumine tavapärasel juhul ülenormatiivset tolmu ei tekita, kuna looduslik materjal on piisava niiskussisaldusega. Tolmu teket liiva laadimisel sarnase tehnoloogia ja tegevuse korral nagu on planeeritud Kivinina liivakarjääri mäeeraldisel, on hinnatud Massiaru II liivakarjääri KMH aruandes, kus on leitud peenosakeste leviku modelleerimisega, et ekskavaatori ja frontaallaaduriga liiva laadimisel on arvutuslik hetkeline peenosakeste (PM10) heitkogus 0,0132 – 0,0176 g/s. Arvestades karjääri võimalikku tööaega ca 250 päeva aastas kogu tööaega (250 päeva aastas, 8 h päevas), kujuneb aastaseks peenosakeste heitkoguseks ~ 130 kg. Reaalselt aga ei toimu kaevandamist karjääris kogu aasta vältel ning samuti ei toimu kaevandatud liiva laadimist kogu karjääri töötamise ajal. Eelkirjeldatud arvestades puudub õhussaasteloa vajadus. Karjääris töötava ekskavaatori/kopplaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele, kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Väljapoole karjääri territooriumi võivad kanduda kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Vesi Karjääris kaevandamisel tuleb minimeerida võimalus masinate rikke korral või masinate hooldusel ja tankimisel naftasaaduste pinnasesse sattumise võimalus, kuna mäeeraldise põhi asub enamasti allpool põhjavee taset. Nimetatud asjaolude vältimiseks tuleb tagada masinate regulaarne hooldus ja taseme kontrollimine. Lisaks tuleb masinate hooldus teha selleks ette nähtud kohas. Masinate tankimisel tuleb hoida kõrget töökultuuri ning kasutada selleks ette nähtud spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Arvestades, et maavara kaevandatakse ka pinnavee tasemest allpool ja korrastamise järgselt alandatakse tavapäraste maaparandusmeetoditega veetaset, selleks, et kasutada ala 6 metsamaana, siis muudetakse ka karjääri lähipiirkonna veerežiimi. Ala korrastamiseks rajatava maaparandussüsteemiga tuleb vähendada veetaset ~ 1 m võrra. Vastavalt maaparanduslike objektide projekteerimisnormidele ulatub kuivendamistegevuse mõju kraavist ~ 150-200 m kaugusele. Sarnaseks võib ka antud karjääri korral lugeda korrastamistöödeks vajaliku kuivendamissüsteemi mõjuulatuse. Antud kaugusele mäeeraldisest veerežiimile tundlike objekte ei jää. Pigem parendab kavandatav tegevus tulundusmetsade kasvutingimusi. Liiva kaevandamise tootmisprotsessis üldjuhul kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt Maapõuseaduse § 50 lg 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Kivinina liivakarjäär soovitakse peale varu ammendumist korrastada metsamaaks (graafiline lisa 3/3). Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab rajatava veekogu sügavus olema vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m. Kasuliku kihi lamami madalaim abs kõrgus on tasemel 24 m, valdavalt ligikaudu 25,0 m. Kuna uuringuaegse veetaseme abs kõrgus on keskmiselt 26,3 m, siis maavaravaru ammendamisel tekiks karjääri veekogu, mille sügavus on pigem suurveeperioodil ~ 1,3 m ja madalperioodil alla 1 m. Selleks, et tulevikus taastada kogu kaevandatud ala metsamaaks, tuleb korrastatavale alale rajada kuivenduskraavid ja need suunata Kivinina ojani kasutades olemasolevaid maaparandussüsteemi kraave. Eemaldatud katend tuleb tasandada kaevandatud maapinnale. Selleks, et veetaset saaks piisavalt alandada, tuleb süvendada mäeeraldist põhjas asuvat Kivinina ojja suubuvat maaparandussüsteemi kraavi. Kivinina oja süvendada ei ole vajalik. Hinnanguline kraavi süvendamise vajadus on ca 700 m alates mäeeraldisest, Kraavi süvendamisega kaasnevat mõju hinnatakse kraavi rajamiseks seotud uurimis- ja projekteerimistööde ajal Tulenevalt asjaolust, et kraav kuulub maaparandussüsteemi koosseisu tuleb antud tööd teha vastavalt Põllu- ja Toiduameti välja antud projekteerimistingimustele. Põllu- ja Toiduamet on esitanud Kivinina liivakarjääri alal tehtud geoloogilise uuringu kohta kooskõlastuse (14.5-1/1086-1), mille kohaselt hinnatakse vajadust rekonstrueerida kaevandamise alustamisel Pöörkaasiku maaparandussüsteem. Kuivõrd on antud tegevus vajalik alles pärast maavara kaevandamise loa välja andmist, ei ole asjakohane maavara kaevandamise loa taotlemise protsessis vastavasisulise uurimis- ja projekteerimistöödega alustada. Teades, et geoloogilise uuringu käigus on kinnitatud korrastamise vajalike tingimuste loomise võimalikkust pinnaveetaseme alandamiseks, siis täiendavaid uuringuid ega kooskõlastusi ei ole vajalik maaparandussüsteemi alal enne kaevandamise loa välja andmist 7 teha. Kuna mäeeraldisel alandatakse veetaset korrastustööde eesmärgil ja ajal, siis tuleb karjäärinõlv minimaalselt tasandada liiva veepealsele püsikaldenurgale 1 : 2. Kui veetaset alandatakse mäeeraldise ammendamisel korrastamise eesmärgil ei tule tasuda ka vee erikasutustasu. Hinnanguline mäeeraldise korrastamistööde kulu on ~ 15 tuh eurot. Kulu hõlmab ka vajalike dokumentide koostamist, pinnase töid ja puude istutamist. Korrastamiskulu saab vähendada katenditööde optimeerimisega. Taotleja: Heini Viilup / allkirjastatud digitaalselt / OÜ KMG Taotluse koostas 18.07.2022. a Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Diplomeeritud mäeinsener 8