Kiri

Teie 28.10.2022 nr 5-1/8626-1, RAM/22- Rahandusministeerium 1313/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 09.12.2022 nr 2-7/2022/6773 10122, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele Täname Rahandusministeeriumi ettevõtluskonto kasutajaskonna suurendamiseks väljatöötamiskavatsuse esitamise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on näinud ettevõtluskontol veelgi laiemat kasutuspotentsiaali. Leiame, et ettevõtluskonto laiem kasutuselevõtt tagaks riigile lihtsustatud maksutulu saamise võimaluse valdkondades, kus hetkel ei ole maksutulu laekumine optimaalne. Lisaks aitaks ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu soodustamine vähendada uutes töövormides tegutsevate, sealhulgas platvormitööga tegelevate isikute maksualast halduskoormust, pakkudes neile lihtsat ja bürokraatiavaba alternatiivi. Oleme kaardistanud ettevõtluskonto laiemat kasutuselevõttu takistavad probleemid ning esitanud nende adresseerimiseks muudatusettepanekud valdkonna eest vastutavatele Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile. Toetame kõiki väljatöötamiskavatsuses toodud lahendusi – äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse kaotamist, kõrgema maksumäära piirmäära kaotamist, ettevõtlustulu maksu jagamise reegleid ja ettevõtluskonto andmete avalikustamist. Toetame ettevõtluskontole laekunud tulust teatud summast kõrgema maksumäära piirmäära kaotamist ning kogu ettevõtluskontole laekunud tulu maksustamist ühe maksumääraga. Nõustume VTK-s toodud põhjendustega, et kõrgem maksumäär ei ole enam proportsioonis keskmise palgaga, tekitades ettevõtluskonto kasutajatele keskmisest kõrgema maksukoormuse ja vähendades ettevõtluskonto kasutajaatraktiivsust. 1. Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse kaotamine Ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu probleeme kaardistades leidsime, et ettevõtluskonto omanikel on juriidilistele isikutele teenuste osutamine raskendatud, kuna taolisel juhul kaasneb teenust saavale äriühingule tulumaksukohustus. Probleemi lahendamiseks tegime ettepaneku, et ettevõtluskonto kasutajate sihtgrupi laiendamiseks peaks ettevõtluskonto omanikul olema võimalik ka juriidilisele isikule teatud mahus teenuseid osutada ilma et sellega kaasneks viimasele tulumaksukohustus. Ettevõtluskonto on mõeldud ettevõtlusest saadud tulude deklareerimiseks ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 maksude tasumiseks, mistõttu tuleb kaaluda, kas on jätkuvalt põhjendatud selle erinev kohtlemine ülejäänud ettevõtluse vormidest, nt äriühingu või FIE-na, kus äriühingule teenuse osutamisel mõlemale osapoolele tulumaksu tasumise kohustust ei kaasne. Nõustume Rahandusministeeriumiga, et äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse kaotamine ei tohi tuua kaasa töösuhete asendamist näiliku ettevõtlusega. Nõustume VTK analüüsiga, et antud risk ei realiseeru, kui maksukulu kokkuhoid ei ole piisavalt märkimisväärne, et motiveerida tegevusvormi muutma. Toome välja, et juba praegu on ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiv maksukoormus väiksem kui võlaõigusliku lepingu alusel füüsiliselt isikult teenuse ostmisel, kuid ometi ei ole sellega kaasnenud ettevõtluskonto kasutajaskonna märkimisväärset suurenemist. Nimelt tuleb võlaõigusliku lepingu alusel füüsiliselt isikult teenuse ostmisel tasuda nii sotsiaalmaks kui ka töötuskindlustusmakse, kuid ettevõtluskonto omajalt teenuse ostmisel üksnes tulumaks. VTK mõjude analüüsis on küll hinnatud tulude vähenemist, kuid pole hinnatud, kui palju ettevõtluskonto kui lihtsa, arusaadava ja kiire maksutööriista kasutajakeskkonna laiendamine maksukäitumist parandaks ning sellest tulenevalt maksulaekumist suurendaks. Arenguseire Keskuse uuringu kohaselt võiks digiplatvormide vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama tuua aastas riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot1. Toetame, et tulumaksukohustust arvestatakse iga ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostva äriühingu kohta eraldi ning mitte ettevõtluskontole laekunud summadelt kumulatiivselt. Võimalus osutada korraga teatud summas teenuseid mitmele äriühingule ilma täiendava tulumaksukohustuseta suurendab ettevõtluskonto kasutajate konkurentsivõimet ja muudab ettevõtluskonto sobilikuks erinevate uute töövormide jaoks. Julgustame olema ambitsioonikamad ning tõstma täiendava tulumaksukohustuse kaotamise piirmäära 500 eurolt kuutasu alammäärale, mis 2023. aastal on 725 eurot. Piirmäär ei tohiks olla põhjendamatult väike, mis muudaks keerukamaid oskusi nõudvate teenuste osutamise sisuliselt võimatuks. Ettevõtluskonto sobib ka keerukamaid oskuseid nõudvatelt tegevusaladelt tulude deklareerimiseks, nagu IT-spetsialistid, disainerid, koolitajad. Digiplatvormide kaudu osutavad ettevõtetele teenuseid väga suures osas arendajad, graafilised disainerid, sisutootjad, tõlkijad, kelle võimalik kliendibaas on hetkel piiratud. Antud tegevused on kõrgemapalgalised, mistõttu ületab ühe tellimuse hind sageli tõenäoliselt 500 eurot. Nii ei oleks ettevõtluskonto nendelt tegevusaladelt ettevõtlustulu deklareerimiseks sobilik ettevõtluse vorm. Leiame, et piirmäära tõstmisel alampalgani ei pakuks ettevõtluskonto töölepingule konkurentsi, kuna ettevõtluskonto kaudu teenuseid osutades teenitav võimalik maksimaalne tasu ei ületaks töötasu alammäära. Nii poleks ettevõtluskonto töölepingu asemel atraktiivne valik, kuna tasu ei saaks olla miinimumpalgast suurem, kuid kaoksid sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi poleks ka taolisel juhul maksukulu kokkuhoid piisavalt märkimisväärne, et motiveerida tegevusvormi muutma. 2. Ettevõtlustulust sisendkulude maha arvestamise võimalus Toetame VTK eesmärki võtta arvesse uute töövormide tulekuga kaasnenud muudatusi töö tegemise viisides ning tagada riigile ka uutelt töövormidelt suuremat maksutulude laekumist. Nõustume, et uutes töövormides tegutsejatele, nagu platvormitöö, iseendale tööandjad ja iseseisvad lepingupartnerid, on oluline pakkuda lihtsat ja väikese halduskoormusega mõistlikku alternatiivi n-ö ühemehe osaühingu asutamise asemele, mille kaudu osutab teenust üksnes äriühingu omanik. Näeme ettevõtluskontos antud alternatiivile suurt potentsiaali. Eriti võttes 1 Vallistu, J., Piirits, M., (2021) Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/06/2021_platvormitoo_uuring.pdf 2 (4) arvesse, et platvormidele maksualase aruandluse kohustuse kehtestava seaduse eelnõuga2 suureneb tõenäoliselt nende platvormide kaudu tegutsejate hulk, kes soovivad enda tulude deklareerimiseks lihtsat, kiiret ja mugavat viisi. Toome välja, et hetkel ei sobi ettevõtluskonto jagamismajanduse peamiste valdkondade sõidujagamise ja lühiajalise majutuse jaoks, kuna seal kaasnevad suured kulud (sõidujagamise puhul kütuse, remondi- ja hoolduskulud; majutusteenuse puhul koristus- ja remondikulud). Seda põhjusel, et ettevõtlustulust puudub võimalus kulud maha arvestada – ettevõtlustuluna maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum. Tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, on kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Ettevõtluskonto peaks sarnaselt ülejäänud ettevõtluse vormidele võtma arvesse tulu teenimiseks tekkivaid sisendkulusid ning võimaldama nende maha arvamist. Ettevõtlustulu maksustamise süsteem peab arvestama, et igas ettevõtluse vormis kaasnevad tulu teenimisega kulutused, näiteks veebipõhiste ülesannete täitmisel kulutused sobivatele töövahenditele (IT-tehnika, litsentsitasud) ja töökohale (elekter, kommunaalkulud). Arvestades ettevõtluskonto toimimise põhimõtteid, et see on lihtne, mugav ja bürokraatiavaba nii maksumaksjale kui ka maksukogujale, ei ole ettevõtluskonto puhul sobilik ulatusliku arvete esitamise ja kulude tõestamise kohustuse kehtestamine. Sobivam lahendus oleks seada sisse sisendkulu maha arvamise lävend, lugedes näiteks analoogiliselt üürilepingu kaudu saadud tulu maksustamisele maksustatavaks tuluks vaid 80% kogu laekunud tulust. Alternatiivselt täidaks sama eesmärki ka ettevõtluskontole kantud tulule kohalduva maksumäära vähendamine näiteks 18%-le. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 2 Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) 732 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2efb3bf5-41af-41de-80f0- 069f693e9f07/Maksualase+teabevahetuse+seaduse+ja+maksukorralduse+seaduse+muutmise+seadus+%28haldusko ost%C3%B6%C3%B6+direktiivi+%C3%BClev%C3%B5tmine%29 3 (4) Maarja Mere [email protected] 4 (4)