Ühiskiri biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide jõustamise edasi lükkamisest

Saatja: "Andres Tropp" <[email protected]> Saaja: [email protected], "MKM info" <[email protected]> Teema: Ühiskiri biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide jõustamise edasi lükkamisest Kuupäev: 2022-12-09 07:06 Tere Edastan lisatult Eesti suurimate biomasskütuseid kasutavate sooja- ja elektritootjate ühiskirja keskkonnaministrile ning majandus- ja taristuministrile ettepanekuga taotleda biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide jõustamise edasilükkamist kuna kriteeriumide rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemine on jäänud ettevõtjatest sõltumatutel asjaoludel liiga hiliseks. Võttes arvesse aasta lõpu kiiret lähenemist, siis palume ministritelt esimesel võimalusel kohtumist, et tekkinud olukorda arutada. Lugupidamisega Andres Tropp Regulaatorsuhete osakonna juht Eesti Energia AS Mob. 5303 7113 Madis Kallas Keskkonnaminister E-kiri: [email protected] 08. detsember 2022 Riina Sikkut Majandus- ja taristuminister E-kiri: [email protected] Cc: Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjoni esimees E-kiri: [email protected] Ühiskiri biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide jõustamise edasi lükkamisest Lugupeetud ministrid, Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (RED II) artiklid 29-31 sätestavad biomassi säästlikkuse kriteeriumid (edaspidi – kriteeriumid), millele peab vastama energeetilisel otstarbel kasutatav biomass. Kriteeriumide jõustamise esialgne tähtaeg oli 01.01.2022. Selleks ajaks ei suutnud Euroopa Komisjon vajalikke alamakte välja töötada ja kriteeriumide jõustamise tähtaeg lükati edasi kuni 01.01.2023. Käesoleva aasta kevadel võeti direktiivi sätted küll üle Eesti õigusesse (energiamajanduse korralduse seadus), kuid paraku ei ole direktiivi sätete copy-paste meetodil ülevõtmine kriteeriumide tegelikuks rakendamiseks piisav. Selleks, et kriteeriumidele vastavust tõendada peavad turuosalised saama ka õiguslikult selged juhised kuidas ja mil viisil seda tegema peaks. Seda ei ole tänaseni kahjuks veel aset leidnud. Pöördume seetõttu otse Teie poole abi saamiseks. Probleem on nimelt selles, et kui biomasskütuste kasutaja ei suuda nõuete kohaselt tõendada kasutatud kütuste vastavust kriteeriumidele, siis käsitletakse kasutatud biomasskütust fossiilse energiaallikana, mille kasutamise korral peavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) kuuluvad energiatootjad ostma turult CO2 kvoote. Eesti sooja- ja elektritootjad on viimase paari aasta jooksul pöördunud korduvalt sellel teemal Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja MKM-i poole. Oleme selgitanud, et direktiivi sätete copy-paste meetodil ülevõtmine ei ole piisav direktiivi nõuete täitmiseks, sest selliselt ei ole selge, mida nõuete täitmise tõendamiseks praktikas teha tuleb. Meile on jäänud mulje, et pikka aega ei ole ministeeriumides selle teemaga aga üldse tegeletud. Osaliselt on see kindlasti põhjendatav asjaoluga, et määramatus direktiivi rakenduslikes küsimustes on olnud väga suur, sest Euroopa Komisjoni rakenduslik määrus kriteeriumidele vastamise tõendamise osas valmis 14.06.2022 ja asjakohane juhenddokument alles 17.10.2022. Esimesed sisulised sõnumid selle kohta, kuidas tuleks kriteeriumidele vastamist tõendama hakata, laekusid turuosalistele KeM-i metsaosakonna juhataja poolt e-kirjaga alles 26.10.2022. See e-kiri sisaldas küll kriteeriumidele vastamise tõendamise erinevaid võimalusi ja nende selgitusi, kuid ei andnud turuosalistele mingit õiguslikku kindlust selle osas, kuidas Eestis tegelikult kriteeriumidele vastamist kontrollima hakatakse ja millised on piisavad tõendid. Sellele asjaolule juhtisid turuosalised korduvalt ka KeM-i ja MKM-i tähelepanu. Viimasest tulenevalt tegi KeM 29.11.2022 ka enda ettepanekud praegu Riigikogu majanduskomisjoni menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) täiendamiseks. Paraku ei loo ka esitatud täiendusettepanekud turuosaliste jaoks piisavat selgust. Ettepanekute kohaselt peavad turuosalised küll tagama kriteeriumidele vastavust tõendavate asjakohaste tõendite olemasolu, kuid ettepanekutest ei nähtu, millised need asjakohased tõendid olla võiksid. Ministeeriumi ettepanekute kohaselt võib täpsemad nõuded vastavuse tõendamise kohta kehtestada vastutav minister enda määrusega, mida tänaseks välja töötatud aga ei ole. Kuna Eesti ei ole võtnud samme, et kriteeriumite järgimise kohustust edasi lükata, hakkab see kohustus Eestis kehtima juba alates 01.01.2023. Eelnevast olukirjeldusest on aga ilmne, et ei turuosalised ega Keskkonnaamet (kes on määratud pädevaks asutuseks kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel) ei ole nende kriteeriumide kehtestamiseks alates 01.01.2023 valmis. Meile teadaolevalt ei kavatse ka Riigikogu majanduskomisjon eelnõu 696 SE menetlemist käesoleva aasta sees lõpetada. Selgitamaks tekkinud olukorda ja võimalusi, kuidas antud olukorras tegutseda, kutsus KeM 06.12.2022 kokku Teamsi koosoleku, mille käigus selgitas turuosalistele enda parimat arusaamist, kuidas kriteeriumidele vastamist tõendada. Kohtumise käigus selgus, et kõige tõhusamaks meetodiks oleks antud juhul vabatahtlike sertifitseerimise süsteemidega ühinemine, kuid kuna selle ettevalmistamine võtab erinevate hinnangute kohaselt aega 8 kuni 12 kuud, siis ei ole see kindlasti lahenduseks alates 01.01.2023 algusest. Lisaks selgitas KeM kriteeriumidele vastavuse lihtsustatud korras tõendamise võimalusi, mis on tõepoolest võrdlemisi kiiresti kohaldatavad. Paraku ei ole väljapakutud juhised tänase seisuga fikseeritud mitte üheski Eesti õigusaktis, mistõttu puudub ettevõtetel ikkagi vajalik õiguskindlus. Samuti ei ole antud selgitused meie hinnangul päriselt kooskõlas eelnevalt viidatud ettepanekutega, mille KeM tegi eelnõu 696 SE täiendamiseks. Seetõttu, seadust tuleks kindlasti täiendada, loomaks turuosalistele ja pädevale asutusele vajalik õigusselgus ja -kindlus kriteeriumidele vastavuse tõendamise kohustuse rakendamise osas, kuid nende täienduste sisu peaks olema detailsem kohustuste rakendamise praktiliste nüansside osas. Tänase päeva seisuga on kütteperiood juba alanud. Tavalisest keerulisema julgeolekuolukorra tõttu on käesoleval hooajal talveperioodiks kütuste ette varumine olnud eriliselt oluline. Sellest tulenevalt on sooja- ja elektritootjad juba ammu sõlminud alanud kütteperioodiks biomasskütuse varumiseks asjakohased tarnelepingud ja olulisel määral enda laod biomasskütusega ka juba täitnud. Ladude täitmisel ei olnud tootjatel võimalik varustuskindluse katkemise riski võtta ega oodata ära Keskkonnaministeeriumi suuniseid, kuidas kriteeriumidele vastavust tõendada, mistõttu on oluline osa varudest kogutud ilma tarnijatelt vajalikke tõendusmaterjale hankimata. Kui selles olukorras hakkab Eesti alates 01.01.2023 rakendama biomassi säästlikkuse kriteeriume, peavad vähemalt osad EL HKSi süsteemi kuuluvaid tootjaid ostma biomasskütuste põletamise eest CO2 kvoote kuna tagantjärgi vajalike tõendusmaterjalide hankimine suure tõenäosusega ei õnnestu. Kvootide ostmine turult toob kaasa nii Eesti toasooja, kui ka elektrienergia kallinemise, mille hinnad on energiakriisi tõttu juba niigi liiga palju kasvanud. Lisaks satub sellisel juhul ohtu ka Eesti riiklike taastuvenergiaeesmärkide täitmine. Tekkinud olukord ei ole Euroopa Liidus unikaalne. Tingituna rakenduslike aktide hilisest vastuvõtmisest kavandab näiteks Leedu kriteeriumide rakendamise edasi lükkamist. Asjaolusid arvesse võttes teeme siinkohal ka Eesti ministeeriumidele ettepaneku taotleda biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide rakendamise edasilükkamist, kuna kriteeriumide rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemine on jäänud liiga hiliseks. Kriteeriumide võimalikuks rakendusajaks võiks olla näiteks 01.07.2023. Rakendamise edasi lükkamisega tekiks ministeeriumitel võimalus luua kriteeriumite täitmiseks vajalik õigusselgus ja - kindlus ning see annaks ka ettevõtetele aega kriteeriumitele vastavuse tõendamiseks vajaliku tõendite kogumise süsteemi väljatöötamiseks ja juurutamiseks. Võttes arvesse, et aasta lõpuni on jäänud väga vähe aega, siis teeme Teile ettepaneku korraldada antud küsimuses esimesel võimalusel kohtumine arutamaks kriteeriumide rakendamise edasilükkamise võimalusi. Lugupidamisega Hando Sutter Robert Kitt Juhatuse esimees Juhatuse esimees Eesti Energia AS AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti Margo Külaots Andres Taukar Juhatuse liige Juhatuse liige Gren Tartu AS ja Gren Eesti AS OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam Juhan Aguraiuja Juhatuse liige Adven Eesti AS Tõnis Vare Siim Umbleja Tegevjuht Juhatuse liige Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing