Vastuseks selgitustaotlusele seoses puidu ekspordiga

Helena Eenok Teie 15.11.2022 Eesti Metsa Abiks MTÜ (EMA) [email protected] Meie 09.12.2022 nr 1.15-5/2022/7024-3 Vastuseks selgitustaotlusele seoses puidu ekspordiga Austatud Helena Eenok Tänan Teid esitatud päringu eest. Õiguslikud alused, mis teevad piiravate meetmete taotlemise (ka puidu ekspordi piiramise) võimalikuks, on kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel olemas, kuid sellistest ühepoolsetest meetmetest tuleb kõigepealt teavitada Euroopa Komisjoni. Allpool kinnitavad väljavõtted seadustest. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 36 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 30) ütleb, et artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei tohi kujutada endast diskrimineerimise vahendit või liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramist. Asutamisleping võimaldab liikmesriikidel teatud rangetel tingimustel ühtse turu eeskirjadest kõrvale kalduda. Kõik ELi toimimise lepingu artikli 36 alusel inimeste tervise ja elu kaitseks võetud piiravad siseriiklikud meetmed peavad olema põhjendatud, st sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed selliste eesmärkidega, tagades asjaomastele isikutele piisava varustatuse, vältides samal ajal oluliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite, meditsiiniseadmete või ravimite, puuduse tekkimist või süvenemist. Igast kavandatavast siseriiklikust meetmest, mis piirab juurdepääsu teatavatele kaupadele, tuleb teatada komisjonile, kes teavitab sellest teisi liikmesriike. Komisjon hindab neile teavitatud meetmeid, tagamaks, et olulised kaubad jõuavad nendeni, kes neid kõige rohkem vajavad. Juhul, kui komisjon leiab, et vastavad meetmed ei ole põhjendatud ning kui liikmesriik ei kohanda oma eeskirju piisavalt, siis võtab ta vajadusel kasutusele vastavad õiguslikud meetmed. EL-i õiguse kohaselt on Euroopa Komisjonil õigus kehtestada ekspordiluba juhtudel, kui on vaja vältida kriitilist olukorda oluliste toodete puuduse tõttu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/479, 11. märts 2015, artikkel 5 kaitsemeetmete kohta: KAITSEMEETMED Artikkel 5 1. Vältimaks esmatarbekaupade puudusest tulenevat kriitilist olukorda või parandamaks niisugust olukorda, ning kui liidu huvid nõuavad kohest sekkumist, võib komisjon liikmesriikide Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 taotlusel või omal algatusel ja võttes arvesse toodete omadusi ja kõnealuste tehingute muud eripära, kehtestada toote ekspordi suhtes ekspordiloa esitamise nõude, mille väljaandmist reguleerivad sätted ja mille suhtes kehtivad piirangud, mis komisjon kehtestab kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega või kiireloomulistel juhtudel artikli 3 lõike 3 kohaselt. 2. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike teavitatakse võetud meetmetest. Meetmed jõustuvad kohe. 3. Need meetmed võivad piirduda teatavatesse riikidesse suunduva ekspordiga või liidu teatavatest piirkondadest tuleva ekspordiga. Need ei mõjuta tooteid, mis on juba teel liidu piirile. WTO eeskirjad takistavad ELi kehtestamast piiranguid impordi - ja ekspordimahule, sealhulgas ekspordikontrollile, kaubavahetusele WTO liikmesriikide vahel. Erandeid siiski on. WTO ekspordikontrolli keeldu ei kohaldata ekspordikeeldude või - piirangute suhtes, mida ajutiselt kohaldatakse, et vältida või leevendada kriitilist puudust eksportivale lepinguosalisele olulistest toiduainetest või muudest toodetest. WTO GATT 1994 artikkel XI lg 2 kohaselt lubatakse riikidel eksporti piirata või keelata, kui see on muuhulgas vajalik toiduainete või muude hädavajalike toodete kriitilise nappuse vältimiseks või leevendamiseks. WTO paneel on otsustanud, et kõnealused kaubad peavad olema absoluutselt hädavajalikud või vajalikud ning puudus peab olema kriitiline. Ülalpool märgitud väljaveo keelde pole üksikud liikmesriigid praktiliselt rakendanud (viimati covid-i ajal ja isikukaitsevahenditega seoses). Et piirangute kehtestamiseni jõuda, tuleb läbida alljärgnevad etapid: Esmalt peab Vabariigi Valitsus otsustama, et teatud kaupade väljavedu on keelatud/piiratud (fikseerides ära ka konkreetsed kaubakoodid). Sellega pannakse kohustus Eesti ettevõtjatele keelust kinni pidada. Keeld peab olema piisavalt hästi põhjendatud ja kehtestatud mingiks perioodiks. Tuleb lahendada küsimus, kas piirata soovitakse Eestist väljavedu ühendusse (st teistesse liikmesriikidesse) või plaanis on laiemalt kogu EL ekspordi piirang kolmandatesse riikidesse? Kuna ühenduse siseselt liiguvad kaubad vabalt, ilma tollideklaratsioonideta, siis on raske kontrollida, kes kuhu mida saadab. (Samuti võib siis ka eksport toimuda kolmandasse riiki mõne teise liikmesriigi kaudu.) Samal ajal tuleks teavitada Euroopa Komisjoni Eesti väljaveo keeldu reguleerivast õigusaktist. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike, kes võivad omakorda vastuväiteid esitada (meie piirangud põhjustavad kriitilise toote nappuse vms). Komisjon hindab ka seda, kas meetmed on põhjendatud või lähevad kaugemale lubatavast (st eesmärk on tagada vahendite kättesaadavus eeliskorras neile, kes neid kõige enam vajavad). Kuna EL-s rakendatakse ühtset väliskaubanduspoliitikat, siis ekspordi piiramine kolmandatesse riikidesse saab toimuda vaid EL otsekohalduva määruse kaudu (st kõik LR-d rakendavad määrust üheselt). Selleks peab Euroopa Komisjon ette valmistama vastava õigusakti, mis tuleb siis teiste LR-de poolt ka heaks kiita. Ekspordipiirangutest peab Euroopa Komisjon teavitama ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Kindlasti tuleb ka silmas pidada, et igale sammule järgneb ka vastusamm ning probleemiks võib kujuneda Eestile omakorda edaspidi puidu kättesaadavus teistest LR-dest, kes tunnevad, et nemad saavad meie piirangutest mõjutatud. Lähtudes ülaltoodust ei ole ministeeriumil käesoleval hetkel plaanis puidu eksporti piiravaid meetmeid välja töötada. Teadmiseks. Energiakulude tõusu, mis on ka üks küttepuidu hinna kallinemise üheks oluliseks põhjuseks, leevendamiseks on riigi poolt välja töötatud järgnevad hüvitised: https://www.mkm.ee/energiakulude-huvitised. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sille Kraam majandusarengu asekantsler Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Sven Valliste 639 7606 [email protected] 3 (3)