Leping

MSMedia OÜ poolne pakkumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankele: ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD VÄIKEELAMUTE RENOVEERIMISE PROTSESSIDE TÕHUSTAMISEKS ESITAJA Pakkuja nimi ja registri- või isikukood Pakkuja nimi: MSMedia OÜ Registrikood: 12200520 KONTAKTISIK pakkumuse ja hankelepinguga seotud toimingutes Nimi Mart Soonik Ametikoht Juhatuse liige Aadress Vabaduse pst 151b-1, Tallinn Telefon 50 29 893 E-post [email protected] TEHNILISE LAHENDUSE KIRJELDUS Pakkumus arvestab, et tellitav uuring on jätkuks käimasoleva uuringule, milles analüüsitakse korterelamute renoveerimisprotsesse „Analüüs ja ettepanekud elamute renoveerimise protsesside tõhustami seks“. Jätku- uuringu eesmärgiks on kaardistada väikeelamute renoveerimise protsesse ja hinnata nende toimivust arvestades sealjuures olemasolevate sekkumise meetmetega (toetused, reeglid, teavitus jms). Hankija poolt eeldatud uurimisstrateegia on pigem avastuslik, leidmaks võimalikke kitsaskohti, nende seoseid ja põhjuseid, mis puudutab REKS-i rakendamist ja edasiarendust. Uuringu raames selgu b , milliste tegevuste abil on võimalik tõsta väikeelamute renoveerimise aktiivsust ja mahtu läbi protsesside parendamise, tagades seejuures renoveerimise ehitustehnilise kvaliteedi ja tellija rahulolu. Hankes on püstitatud järgmised uurimisküsimused (1) Milliseid on seni renoveeritud väikeelamute omanike vaatest kogu renoveerimisprotsessi kitsaskohad nii ajalises (mis tegevused kui kaua aega võtavad), rahalises (millised kulud kaasnevad) kui ka kvaliteedi tähenduses (milline kvaliteet ettevalmistusel, ehitustegevusel, järelevalvel)? (2) Milliseid renoveerimise takistusi tunnetavad või on kogenud terviklikult renoveerimata väikeelamute omanikud ja kuidas senised renoveerimise tugiprotsesse paremini korraldada? (3) Millised on väikeelamute renoveerim ise teenuse pakkujate poole kogetud renoveerimise protsessi tõrked ning kuidas neid võiks leevendada, et suurendada renoveerimise kiirust, kvaliteeti, ning tõsta oluliselt renoveerimise mahte väikeelamutel? (4) Kuidas saaks kohalikud omavalitsused paremi ni toetada väikeelamute kvaliteetset renoveerimist? Metoodika Nimetatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks sobilik uurimiskava on kvalitatiivne, mis võimaldab leida kitsaskohti, nende seoseid ja põhjuseid, mis puudutab REKS-i rakendamist ja edasiare ndust. Samas tuleb arvestada, et selline uuring on olemuselt representatiivne eelk õige seisukohtade, mitte niivõrd sihtrühmade lõikes. Viimase tagamiseks on otstarbekas läbi viia kvantitatiivne uuring, millele hankes küsitud kvalitatiivuuring annab olulise sisendi tulevase uurimisinstrumendi loomisel. Kvalitatiivs e uurimiskava puhul on andmete kogumisel otstarbekas kasutada 1) süvaintervjuusid; 2) grupi intervjuusid ning ka 3) fookusgrupi intervjuusid. Kui kvantitatiivne uuring aitab mõista täpselt definee ritud probleemi ilmnemise mahtu, siis hankega pakutav tööd püüab täpsemalt probleemi defineerida ning leida vastuseid küsimus tele „miks“, mis omakorda või maldab sünteesida sisukaid ja uusi lahendus i komplekssele probleemile. Eelnevast johtuvalt teeb p akku ja teeb rakendada andmete kogumisel peamiselt grupi intervjuusid (edaspidi GI) renoveeritud väikeelamute omanikega, renoveerimata väikeelamute omanikega, konsultantidega, kes on osalenud väikeelamute renoveerimise nõustamisel, projekteerijatega, renoveerim ise peatöövõtjatega ehitamises ja kohalike omavalitsustega. Vajadusel ja kokkuleppel tellijaga kombineeritakse neid nii süvaintervjuudega kui k a fookus grupi intervjuudega . Minimaalselt on planeeritud on kaheksa grupi intervjuud . V alimi mah t võib uuringu kä igus suureneda, et tagada hankes seatud tingimust andmete küllastatuse kohta. Täpsem metoodika ja huvigruppide valim on välja toodud tabelis 1 . Grupi intervjuu meetod on hangitavas uuringus sobilik kasutada eelk õ ige seetõttu, et see aitab saada rohkem tea vet läbi respondentide omavahelise arutelu ja peegeldamise. Selle käigus reageeritakse aktiivselt üksteise ütlustele ja oluline tuleb paremini esile. Lisaks selguvad ka eriarvamused ning detailid, mis võivad osutuda määrava tähtsusega tulemusete sünteesil ning ettepanekute koostamisel. Grupi liikmetele saadetakse ette uurimisprobleem, kuid lähtuvalt metoodika heast tavast ei tehta neile eelnevalt teatavaks kogu intervjuu kava. Ühe GI pikkus on umbes poolteist tundi. Eelistatult toimuvad need kontakt-kohtumi stena. S elleks et tagada piirkondlikku esinduslikkust, on Pakkuja valmis ja võimeline neid läbi viima ka virtuaalsete kohtumistena . Pakkujal on Zoom tarkvara litsents, mis võimaldab kohtumiste salvestust ja suhtlust piiramatu ajaga. Kõik grupi intervjuud s alvestatakse nii helis kui pildis, transkribeeritakse ja muudetakse anonüümseks . . Kogu tekstimassiiv kodeeritakse ja kategoriseeritakse sel moel, et uuring oleks valiidne ja esinduslik eri seisukohtade suhtes ning ükski oluline teema või seisukoht ei jääks uurijal märkamata. Intervjuu läbiviimine eeldab pikaajalist kogemust grupitöö j uhtimisel ja see on olemas Pakkuja l nii seniste uuringute läbiviimisel , koolitajana kui ka õppejõuna. Uuringu eeldatavad tul emused (1) Väikeelamute renoveerimisega seotud protsesside ja kitsaskohtade kaardistamine ning visualiseerimine; (2) Ettepanekud abinõude väljatöötamiseks , et tõhustada renoveerimist; (3) Vajaduse ilmnemisel ettepanekud regulatiivsete muudatuste tegemis eks. Aruandlus Uuringu läbiviimiseks ja tulemuste esitamiseks tuleb töö teostajal: (1) koondada analüüsiks vajalik informatsioon ja süstematiseerida see arhiveerimiseks, hilisemateks täiendavateks analüüsideks ja võrdlusuuringuteks tulevikus (analüüsi informatsioon ja andmebaas antakse üle tellijale kogu mahus) (2) korraldada analüüsiks vajaliku sisendi saamiseks ja tulemuste tutvustamiseks kohtumisi intervjueeritavatega (kohtumised toimuvad vajadusel füüsiliselt või elektrooniliste kanalite kaudu virtuaalsel platvormil ning arutelud toimuvad eesti keeles); (3) aruande esitlemisel saadud tagasiside põhjal aruannet täiendada ja esitada tellijale. Uuringu lõpparuanne on terviklik dokument, mis kirjeldab analüüsi metoodikat ja tulemusi. Aruanded (vahearuanne kui ka lõpparuanne) peavad olema lihtsasti loetavad, ühtse stiiliga (pealkirjad, kü ljendus, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama samuti kokkuvõtvat, peamisi leide ja järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on kohustuslik. Sisu selgema edasi andmise eesmärgil peab aruannetes tulemuste esitlemisel kasutama erinevaid s isust arusaamist lihtsustavaid visuaale. Vajalikud seosed, arengud ja mõjud peavad olema aruandes lihtsalt mõistetavad. Seetõttu peavad aruannete lahutamatuks osaks olema erinevad skeemid, joonised, graafikud jms, mis aitavad edasi anda uuringus käsitletav aid teemasid ning tulemusi. Lõpparuanne tuleb koostada eesti keeles ja seetõttu peavad analüüsi koostamisega seotud kohtumised, esitlused ja töötoad olema viidud läbi eesti keeles. Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumi se eest, kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud kohtumised intervjueeritavatega ja teiste vajalike osapooltega. Tellija esindajad osalevad intervjueeritavate määramise, valimi koostamise protsessil. Aruan nete sisu ja tulemuste esitamine Uuringu tulemiks on lõpparuanne, mis peab sisaldama vähemalt: (1) metoodika kirjeldust ning töötulemusi; (2) ülevaadet uuringu vältel läbiviidud tegevustest; (3) vajadusel regulatiivsete muudatuste ettepanekuid koos selgituste ja viidetega seonduvatele dokumentidele; (4) täiendavaid ettepanekuid kuidas hinnata ja mõõta uuringu järgseid tegevusi; (5) kogetud väljakutsete ja nende lahenduste ülevaadet; (6) lih tsustavaid, illustreerivaid graafikuid, skeeme ja muid visuaalseid lihtsusi; (7) saadud kogemusi ja soovitusi edasiseks; (8) kasutatud alusandmeid; (9) uuringu lühikokkuvõtet põhitulemusest eesti ja inglise keeles; (10) eraldiseisev 1-2 leheküljeline infoleht peamistest uuringu tulemustest eesti ja inglise keeles; (11) veebikoosoleku formaadis uuringu tulemuste tutvustamine tellijale ja tellija poolt valitud huvilistele. Tabel 1. Huvigruppide valim HUVIGRUPP OSALEJATE ARV/ MEETOD/ VALIMI KOGUMISE MEETOD MÄRKUSED Renoveeritud väikeelamute omanikud Kaks grupiintervjuud ( 12-14 inimest ) Valimi moodustamise allikad: 1) EHR avaandmed 2) Riiklike või KOV toetuste andmed 3) Lumepalli metoodika 4) Üleskutsed sotsiaalmeedias 5) Vabaühendused nt Omanike Keskliit . Kaaluda metoodika valimisel, mis on renoveeritud elamu tunnusteks. Renoveerimata väikeelamute omanikud Kaks g rupiintervjuud ( 12-14 inimest) Valimi moodustamise allikad: 1) BuildEst projektis osalejad 2) Üleskutsed sotsiaalmeedias 3) Lumepalli metoodika 4) Vabaühendused nt Omanike Keskliit Kaaluda metoodika valimisel, mis on renoveerimata elamu tunnusteks. Konsultandid Üks grupiintervjuu veebis ( 4-6 inimest) Valimi moodustamise allikad: 1) Riiklike või KOV toetuste andme d 2) Kutse registrid ja tegevusload Tingimus ei kehti, kui valimi moodustamise käigus selgub, et konsultandid pole väikemaju nõustanud. Selle mahu asemel suurendada teisi huvigruppe või pakkuda välja alternatiivne huvigrupp. Projekteerijad Üks grupiintervjuu veebis ( 4-6 inimest) Valimi moodustamise allikad: 1) Riiklike või KOV toetuste andmed 2) Kutse registrid ja tegevusload 3) Lumepalli metoodika 4) Vabaühendused ja liidud Valimisse kaasata ka projekteerija, kellel on kompetents ja kogemus eeltoodetud renoveerimise lahendustega Renoveerimise peatöövõtjad ehitamises Üks grupiintervjuu veebis (4-6 inimest) Valimi moodustamise allikad: 1) Riiklike või KOV toetuste andmed 2) Kutse registrid ja tegevusload 3) Vabaühendused ja liidud Kohalikud omavalitsused Üks grupiintervjuu veebis (6-8 inimest) Valimi moodustamise allikad: 1) KOV ehitusvaldkonna spetsialistid Valimisse kaasata nii suuri (võimekamad) kui ka väikesi omavalitsused. Kvalitatiivuuringute tulemusel on renoveerimise protsessivood ja olemasolevad kitsaskohad kaardistatud ning visualiseeritud (sealhulgas tagasisideahelate määramine ning nende toimivus hinnatud). Esitatud on ettepanekud abinõude välja töötamiseks, et tõhust ada renoveerimist. Niisamuti vajaduse ilmnemisel tuuakse välja ettepanekud regulatiivsete muudatuste tegemiseks. AJAKAVA TEGEVUS AEG KOMMENTAARID Uuringu kontseptsiooni väljatöötamine, uuringukava koostamine ja kooskõlastamine Tellijaga, valimi moodustamine, kontaktide kogumine ning kutsete saatmine. 4-7.nädal Uuringu üldine kontseptsioon ja kasutatav metoodika on kirjeldatud pakkumuses, sh küsimustiku koostamise ja kooskõlastamise põhimõtted. Tegevuse käigus koostöös Tellijaga pannakse paika detailsem uuringu kontseptsioon, sh intervjuude ja GI intervjuukavad n ing kutse täpne tekst. Andmete kogumine 7-14.nädal GI ja intervjuude läbi viimisele järgneb transkriptsioon ning tekstimassiivi esmane kodeerimine ja kategoriseerimine. Uuringu edenemisest antakse aru Tellijale eraldi kohtumisel. Andmete töötlemine, t ulemuste analüüsimine ja raporti koostamine. 14-21.nädal Tegevuse tulemusena on saadud põhjalik ja mitmekülgne ülevaade renoveerimise protsessi voo gudest ja olemasolevatest kitsaskohtadest. Esitatud on ettepanekud abinõude väljatöötamiseks , et tõhustada renoveerimist. Niisamuti vajaduse ilmnemisel on välja toodud ettepanekud regulatiivsete muudatuste tegemiseks. Uuringu edenemisest antakse aru Tellijale eraldi kohtumisel. Uuringu tulemuste esitamine 21-22.nädal Uuringu raporti tööversioon arutatakse läbi Tellijaga ja seda täiendatakse vastavalt tehtud ettepanekutele. Uuringu lõpptulemus esitatakse Tellijale elektrooniliselt, kuid mitte hiljem kui 31.05.2022. RISKIANALÜÜS UURINGU LÄBIVIIMISE RISK ENNETUS- JA MAANDAMISTEGEVUSED Vähene huvi uuringus osalemiseks. Võimalikult laialdane kanalite valik sihtgruppideni jõudmiseks. Tellija toetus kontaktide leidmisel ja uuringu olulisuse rõhutamisel. GI ja intervjueeritavate seltskonda valitakse piisava varuga. Projektijuhtimisega seo tud riskid. Pädev, kogemustega ja kokku töötanud projektimeeskond, kes on sarnaseid uuringuid üheskoos juhtinud ja läbi viinud, eelkõige projektijuhi pikaajaline kogemus. Projektimeeskonnaga seotud riskid/ haigestumine, tööjõupuudus. MSMedia OÜ kasutuses on suur hulk põhjaliku kogemusega eksperte, kes on valmis aitama projektipõhiselt ja kellega on enne tehtud tulemuslikku koostööd. Uuringus osalejate identiteedi ilmnemine avalikkusele . Kõikidele uuringus osalejatele selgitatakse andmete töötlemise põhimõtteid ning küsitakse luba andmete töötlemiseks. Is ikuandmete töötlemisel arvestata kse järjekindlalt kõiki Eestis kehtestatud isikuandmete kaitse reegleid ning Euroopa GDPR direktiivi nõudeid. Lisaks lähtutakse ka rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö eetika printsiipidest. Isikuandmed eemal datakse teksti-massiividest esimesel võimalusel ning kodeeritakse. Kodeeringu võtmeid hoitakse turvalises arhiivis ning eraldi töö materjalidest. Tulemused avaldatakse üldistatud kujul ning kasutatakse vaid sellise sõnastusega tsitaate, m is ei võimalda tsiteeritavat ka kaudselt tuvastada. KOGEMUS Ametikoht lepingu raames: Projektijuht/ Uuringute läbiviija Nimi: Mart Soonik Projektijuhi kogemus kvalitatiivuuringute läbiviimisel viimase 3 aasta jooksul: Projekti nr Projekti nimi P rojekti periood Ettevõte/ organisatsioon 1. Linnaelanike ja partnerite rahulolu uuring Tallinna linna tegevustega 09.2019-02.2020 Tallinna Linnakantselei 2. Töötajate ja partnerite uuring 08.2019-10.2019 Novatours OÜ 3 Aastatel 2018- 2019 Valdkondliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 vahehindamine 10.2018.- 04.2019 Kultuuriministeerium 4 Klientidele rahulolu alaste fookusgrupiuuringute läbiviimine 10.2018- 03.2019 Norstat AS 5 Haiglate AK raames süvaintervjuude läbiviimine Eesti tervishoiualaste tipptegijate ja arvamusliidritega 03.2022- 06.2022 Sotsiaalministeerium 6 Fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine ja analüüs renoveerimisprotsesside tõhustamiseks, lisaks uuringutulemuste visualiseerimine 10.2022-01.2023 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Mart Soonik on omandanud kommunikatsioonialase teadusmagistrikraadi organisatsioonikommunikatsiooni alal. Viimase kolme aasta jooksul läbi viidud uuringud kattuvad MSMedia lepingutega, kuid organisatsioonikommuni katsiooni vastutava õppejõuna juhendab ta alates aastast 2006 igal aastal vähemalt viit- kuut kvalitatiivuuringut meetodina kasutatavat teadustööd ja on avaldanud kvalitatiivuuringute alaseid teadusartikleid. Näiteks ETIS: The application of mixed research methods in the analysis of the "Child Helpline" advertising campaign (2011-2014). In: Christos C. Frangos (Ed.). Proceedings of the 4th International Conference: Quantitative and Qualitative Methodologies in the Economic and Administrative Sciences (I.C.Q .Q.M.E.A.S. 2015) ja THE APPLICATION OF GROUNDED THEORY IN THE ANALYSIS OF THE COMMUNICATION WITHIN AN ESTONIAN ORGANISATION: 2013. TEI of Athens: TEI of Athens Press. Nimi: Victoria Parmas Victoria Parmas on hariduselt eesti filoloog ja haridustehnoloo g. Tööalaselt on ta aastast 1994 tegutsenud ajakirjandus- ja kommunikatsioonivaldkonnas: kujundanud, pildistanud, kirjutanud ja toimetanud erinevaid väljaandeid, trükiseid ja veebilehti. Keeletoimetajate Liidu liige aastast 2014. Kujundamisportfoolio Saku vallavalitsuse infomaterjalid: Ajaleht Saku Sõnumid aastatel 2017-2021 , jäätmete liigiti kogumise juhend , jõulukaardid , kutsed , plakatid , kalendrid . Tallinna Ülikooliga seotud tööd: haridustehnoloogia magistritöö , doktoritöö joonised , ELU projekti voldik Andmekaitseinspektsiooni aastaraamat 2019 Saue tervisekeskuse plakatid , kutsed Haridustehnolo ogi veebileht Kaubamärgi Örreke kujundused (flaierid, visiitkaardid, kleepsud, pakendid) Keeletoimetamistööd Maaeluministeerium − Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus − Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs Sisekaitseakadeemia raamatud ja ajakiri Verbis aut Re alates aastast 2018 Po stimees Kirjastuse tõlkeraamatud Ajakirjad Beebi, Võti Tulevikku, Intellektika TLÜ väljaanne Philologia Estonica Geomedia lõpparuanne − Omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest Reklaamibüroo Adastra – Toyota Eesti esinduse reklaammaterjalid ja juhendid OÜ Cadsys kodulehekülg Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg OÜ Syntax Group ELi institutsioonidele ja asutuste tõlked Kirjastuste Hea Lugu, Ajakirjade Kirjastus, Pegasus raamatud Pakkumuses ei sisaldu ärisaladusena kvalifitseeritavat teavet. HINNAPAKKUMINE Hanke objekt Hind eurodes 1. Uuringute läbiviimine, transkriptsioon ja tehnilised kulud 2 7 00 2. Uuringu raporti kirjutamine, projektijuhtimine 10 000 9. Kogumaksumus ilma käibemaksuta 12 700 10. Käibemaks 2 540 11. Kogumaksumus koos käibemaksuga 15 240 Pakkumuse esitanud isiku seaduslik või volitatud esindaja: Nimi: Mart Soonik Allkiri: (digitaalselt allkirjastatud) Kuupäev: (digikonteineris) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD VÄIKEELAMUTE RENOVEERIMISE PROTSESSIDE TÕHUSTAMISEKS TEHNILINE KIRJELDUS TALLINN 2022 Sisukord 1. Uurimisprobleem ja analüüsi vajadus ................................................................................................. 3 2. Senine elamute renoveerimine ........................................................................................................... 4 3. Võimalikud takistused elamute renoveerimisel .................................................................................. 5 4. Uurimisülesanne ja metoodika............................................................................................................ 5 4.1 Mõisted ja kontseptsioonid ........................................................................................................... 5 4.2 Uurimistöö eesmärk ...................................................................................................................... 6 4.3 Uurimisküsimused ......................................................................................................................... 6 4.4 Uuringu eeldatavad tulemused ............................................................................................... 6 4.5 Metoodika ............................................................................................................................... 7 5. Nõuded aruandlusele .......................................................................................................................... 7 6. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine ............................................................................................... 8 7. Ajakava ................................................................................................................................................ 8 1. Uurimisprobleem ja analüüsi vajadus 2020. aastal kiitis valitsus heaks Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia1 (edaspidi REKS), mille peamine eesmärk on terviklikult renoveerida kogu enne 2000. aastat ehitatud hoonefond 2050. aastaks. Strateegia esitab hoonete renoveerimise pikaajalise visiooni ning kirjeldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende mahtu (joonis 1). Arvud joonisel näitavad mitu korda renoveerimise maht peab kasvama võrreldes 2020 aastaga. Joonis. 1. Kumulatiivne aastane renoveerimise vajadus hoonetüüpide lõikes aastani 2050. Allikas: REKS Strateegia väljatöötamise käigus leiti, et järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida ~100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2, ~14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2 ja ~27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2, saavutades seejuures vähemalt energiatõhususe klass C. Tuleb arvestada, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks võib olla vajadus renoveerida hooned “C” klassist veel energiatõhusamaks. Arvestades senist rekonstrueerimismahtu ja tempot, on vaja tõsta rekonstrueerimisele suunatud tegevuste efektiivsust ning töötada välja püstitatud eesmärgi elluviimiseks vajalikud täiendavad meetmed. Ambitsioonika eesmärgi saavutamine eeldab erinevate valdkondade esindajate koostööd, et tõsta nii riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka valdkonnas tegutsevate turuosaliste (omanikud, korteriühistud, projekteerijad, tehnilised konsultandid, ehitusettevõtted, mittetulundusühingud jt) võimekust aidata kaasa hoonete renoveerimist pärssivate turutõrgete ületamisele ja ületada renoveerimistakistusi2. 2022. aastal käivitus projekt LIFE IP BuildEST3, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu REKSi eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates. Tellitav uuring on osa projekti tegevustest, mille raames soovitakse saada analüüsi (kaardistamine ja hinnang) praeguste 1 https://mkm.ee/media/155/download 2 Turutõrkeid ja takistusi on kajastatud näiteks L. Lihtmaa ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt 2018. aastal koostatud analüüsis https://mkm.ee/media/233/download ja Balti Korteriühistute Liidu poolt 2011. aastal koostatud dokumendis Integreeritud linnalise arengu kontseptsioon Rakvere Seminari tänava piirkonna näitel URB.Energy (urbenergy.eu) 3 https://www.mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/elamud-ja-hooned/buildest rekonstrueerimist toetavate protsesside toimivusest ja ettepanekuid meetmete täiustamiseks ning täiendavate meetmete väljatöötamiseks, mille rakendamisel oleks võimalik saavutada 2050. aastaks püstitatud eesmärk. 2. Senine elamute renoveerimine Märkimisväärse osa Eesti elamufondist moodustavad 1960.-1990. aastatel ehitatud eluhooned. Sellest tulenevalt elab suur osa Eesti elanikest enne 1990. aastaid ehitatud eluhoonetes. Elamufond vananeb ja sellega seoses halvenevad inimeste elamistingimused. Üle 96% eluruumidest on seejuures eraomandis. Avaliku sektori eemale tõmbumise järel eluasemeturult 1990. aastatel ei ole järgnenud piisavas mahus erainvesteeringute turule tulemist, seetõttu ei uuene elamufond piisavas mahus. Sellest tulenevalt on riik töötanud välja lisaks renoveerimise meetmetele ka erinevaid elamispindade pakkumist ja nõudlust mõjutavaid meetmeid. Tulenevalt tunduvalt kõrgemast uusehituse hinnast võrreldes renoveerimisega, samal ajal väga suurest investeeringuvajadusest renoveerimise osas ja asjaolust, et enamik Eesti inimesi elab just korterelamutes, on suuremahulised investeeringud olnud suunatud eelkõige korterelamute renoveerimise toetusmeetmesse. Uuringutest nähtub, et korterelamute seisukord on halvenemas ja vajab aja möödudes järjest suuremaid investeeringuid. Korterelamute rekonstrueerimine on 2000. aastatel sisse viidud riiklike toetuste abil järk-järgult hoogustunud, ent toetuste jagunemine on olnud regiooniti ebaühtlane ning rekonstrueerimistempo aeglane – 2022. aastaks on rekonstrueeritud hinnanguliselt ligi 7% rekonstrueerimist vajavatest korterelamutest. Korterelamute tervikrekonstrueerimine ei ole muutunud isetasuvaks, seega vajadus täiendava finantseerimise järele on jäänud püsima. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (endine KredEx) poolt eraldatavad toetused väikeelamute renoveerimiseks on seni olnud pigem tagasihoidlikud ja ebastabiilse rahastuse tõttu ei ole tekkinud stabiilset ja ühtlase kvaliteediga pakkumist. Kuna üksikelamud on võrreldes korterelamutega tunduvalt heterogeensemad, lisaks energiatõhususele suunatud ehitustöödele tehakse veel palju muid elamuga seonduvaid tegevusi (nt elamispinna laiendamine, ruumiplaneeringu muudatused jm), renoveerimise maksumus m2 kohta on kallim kui korterelamute puhul, on ka standardsete meetmete ja skaleeritavate lahenduste leidmine keeruline. Senisest korterelamute ja üksikelamute renoveerimise praktikast saab lisaks lugeda REKS-st lk 31-49. Avaliku sektori roll elamufondi rekonstrueerimise käivitamisel ja suunamisel on olnud väga oluline nii teadlikkuse kasvatamise kui ka finantseerimise tagamise aspektist. Seejuures on oluline välja tuua, et suur osa rahastusest on tulnud Euroopa Liidu toetustest, mille maht võib tulevikus riigi majandusnäitajate paranemisel langeda. Arvestades elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimisvajadust on oluline võimendada praeguste elamute rekonstrueerimiseks mõeldud meetmete tulemuslikkust ning kaardistada võimalused rahaliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks. 3. Võimalikud takistused elamute renoveerimisel Korteriühistute puhul võib eristada põhiliselt kaht tüüpi takistusi (joonis 2): 1) Sisemised – erinevad sisepinged, eestvedaja ja projektijuhi puudumine, informatsiooni ebapiisavus (sh ka keeleoskusest tingituna), puudulikud ehitusalased teadmised; 2) Välised – üldine majandusolukord, kinnisvara madal turuväärtus korterelamu asukohapiirkonnas, muutused korteriomanike finantsilises võimekuses. Suurematest keskustest eemal takistab renoveerimise käivitamist ehitusettevõtete vähene huvi tegeleda üksiku korterelamu renoveerimisega kaugemal ettevõtte peamisest tegutsemispiirkonnast või huvi olemasolul kaasnevad võrreldes keskmise tööde maksumusega lisakulud (transpordile, töötajate majutusele jm). Väikeelamute omanike puhul võib eeldada ühistutega sarnaseid takistusi erinevusega, et kaasomanike puudumine või väike arv muudab otsustamist enamasti lihtsamaks. Samas on väikeelamud enamasti individuaalse projektilahendusega ning sageli ümberehitatud ilma piisavate teostusjoonisteta. See omakorda teeb renoveerimise tehniliselt keerukamaks ning kallimaks võrreldes masstoodetud kortermajadega. 4. Uurimisülesanne ja metoodika 4.1 Mõisted ja kontseptsioonid Renoveerimise protsessid – kogu renoveerimisega seotud osapoolte tegevused kuni ehituse valmimiseni. See hõlmab nii põhiprotsesse (uuringud, projekteerimine ja ehitamine) kui ka abiprotsesse (nt hangete läbiviimine, ehitusteatise taotlemine, info hankimine, nõustamisteenuse ostmine, toetuse taotlemine jne). Renoveerimise kvaliteet – renoveerimist saab pidada kvaliteetseks, kui projektlahendus on asjakohane ja kulutõhus ning kooskõlas kliimaneutraalsuse ja rohepöörde eesmärkidega; ehitamine on projektijärgne ning norme arvestav; ehitustulemus on kestev, mõistlikult hooldatav; tellija on tulemusega rahul. Kvaliteedi tagamine – meetmete ja abinõude kogum, mis loob vabaturule normide ja motivaatorite keskkonna, mis omakorda suunab ettevõtteid oma teenuseid ja tooteid järjepidevalt parendama. Meede – sekkumine vabaturule, et saavutada ühiskondlikke eesmärke, leevendada turutõrkeid, tõsta teadlikkust, kiirendada innovatsiooni, tõhustada turgu ja tagada kvaliteet. Tagasiside ahel – protsessi osapooli mõjutav teabe piisav ja õigeaegne liikumine ning mõjusus. 4.2 Uurimistöö eesmärk Tellitav uuring on jätkuks käimasoleva uuringule4, milles analüüsitakse korterelamute renoveerimisprotsesse. Tellitava uuringu eesmärgiks on kaardistada väikeelamute renoveerimise protsesse ja hinnata nende toimivust arvestades sealjuures olemasolevate sekkumise meetmetega (toetused, reeglid, teavitus jms). Sobilik uurimisstrateegia on pigem avastuslik, leidmaks võimalikke kitsaskohti, nende seoseid ja põhjuseid, mis puudutab REKS-i rakendamist ja edasiarendust. Uuringu raames peab selguma, milliste tegevuste abil on võimalik tõsta väikeelamute renoveerimise aktiivsust ja mahtu läbi protsesside parendamise, tagades seejuures renoveerimise ehitustehnilise kvaliteedi ja tellija rahulolu. 4.3 Uurimisküsimused Uuringu eesmärgi täpsustamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: (1) Milliseid on seni renoveeritud väikeelamute omanike vaatest kogu renoveerimisprotsessi kitsaskohad nii ajalises (mis tegevused kui kaua aega võtavad), rahalises (millised kulud kaasnevad) kui ka kvaliteedi tähenduses (milline kvaliteet ettevalmistusel, ehitustegevusel, järelevalvel)? (2) Milliseid renoveerimise takistusi tunnetavad või on kogenud terviklikult renoveerimata väikeelamute omanikud ja kuidas senised renoveerimise tugiprotsesse paremini korraldada? (3) Millised on väikeelamute renoveerimise teenuse pakkujate poole kogetud renoveerimise protsessitõrked ning kuidas neid võiks leevendada, et suurendada renoveerimise kiirust, kvaliteeti, ning tõsta oluliselt renoveerimise mahte väikeelamutel? (4) Kuidas saaks kohalikud omavalitused paremini toetada väikeelamute kvaliteetset renoveerimist? 4.4 Uuringu eeldatavad tulemused (1) Väikeelamute renoveerimisega seotud protsesside ja kitsaskohtade kaardistamine ning visualiseerimine; (2) Ettepanekud abinõude välja töötamiseks, et tõhustada renoveerimist; (3) Vajaduse ilmnemisel ettepanekud regulatiivsete muudatuste tegemiseks. 4 „Analüüs ja ettepanekud elamute renoveerimise protsesside tõhustamiseks“, teostaja MSMedia OÜ, valmimisaeg detsember 2022. 4.5 Metoodika Lähtuvalt uurimisküsimuste olemusest on peamiseks andmete kogumise meetodiks kvalitatiivsed võtted nagu ekspertintervjuud, grupiintervjuud ja fookusgrupi intervjuud huvigruppidega. Intervjuude valimisse peab olema kaasatud vähemalt huvigrupid, mis on toodud Tabelis 1. Tabel 1. Huvigruppide valim HUVIGRUPP OSALEJATE MÄRKUSED ARV Renoveeritud väikeelamute 12 Kaaluda metoodika valimisel, mis on renoveeritud omanikud elamu tunnusteks. Renoveerimata 12 Kaaluda metoodika valimisel, mis on renoveerimata väikeelamute omanikud elamu tunnusteks. Konsultandid, kes on 4 Tingimus ei kehti, kui valimi moodustamise käigus osalenud väikeelamute selgub, et konsultandid pole väikemaju nõustanud. renoveerimise nõustamisel Selle mahu asemel suurendada teisi huvigruppe või pakkuda välja alternatiivne huvigrupp. Projekteerijad 4 Valimisse kaasa ka projekteerija, kellel on kompetents ja kogemus eeltoodetud renoveerimise lahendustega Renoveerimise peatöövõtjad 4 ehitamises Kohalikud omavalitused 6 Tellija esindajad osalevad huvigruppide valimi koostamise protsessil, toetades vajadusel teabega, mida uuringu töövõtjal pole võimalik ise hankida. Töövõtja ülesanne on valida sobiv intervjuude valim, maht ja meetod, et saavutada uuringu eesmärk. Kvalitatiivsete andmete kogumisel tuleb tagada andmete küllastus. Erialaliidud ja muud erialaorganisatsioonid ei asenda valimis aktiivselt turul tegutsevaid praktikuid, kellel on vahetu kogemus renoveerimisprotsessides osaledes. Katusorganisatsioonid võivad samas anda töövõtjale üldist teavet, et paremini metoodikat ette valmistada ning tulemusi interpreteerida. 5. Nõuded aruandlusele Uuringu läbiviimiseks ja tulemuste esitamiseks tuleb töö teostajal: (1) koondada analüüsiks vajalik informatsioon ja süstematiseerida see arhiveerimiseks, hilisemateks täiendavateks analüüsideks ja võrdlusuuringuteks tulevikus (analüüsi informatsioon ja andmebaas antakse üle tellijale kogu mahus) (2) korraldada analüüsiks vajaliku sisendi saamiseks ja tulemuste tutvustamiseks kohtumisi intervjueeritavatega (kohtumised toimuvad vajadusel füüsiliselt või elektrooniliste kanalite kaudu virtuaalsel platvormil ning arutelud toimuvad eesti keeles); (3) aruande esitlemisel saadud tagasiside põhjal aruannet täiendada ja esitada tellijale. Uuringu lõpparuanne on terviklik dokument, mis kirjeldab analüüsi metoodikat ja tulemusi. Aruanded (vahearuanne kui ka lõpparuanne) peavad olema lihtsasti loetavad, ühtse stiiliga (pealkirjad, küljendus, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama samuti kokkuvõtvat, peamisi leide ja järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on kohustuslik. Sisu selgema edasi andmise eesmärgil peab aruannetes tulemuste esitlemisel kasutama erinevaid sisust arusaamist lihtsustavaid visuaale. Vajalikud seosed, arengud ja mõjud peavad olema aruandes lihtsalt mõistetavad. Seetõttu peavad aruannete lahutamatuks osaks olema erinevad skeemid, joonised, graafikud jms, mis aitavad edasi anda uuringus käsitletavaid teemasid ning tulemusi. Lõpparuanne tuleb koostada eesti keeles ja seetõttu peavad analüüsi koostamisega seotud kohtumised, esitlused ja töötoad olema viidud läbi eesti keeles. Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumise eest, kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud kohtumised intervjueeritavatega ja teiste vajalike osapooltega. Tellija esindajad osalevad intervjueeritavate määramise, valimi koostamise protsessil. 6. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine Uuringu tulemiks on lõpparuanne, mis peab sisaldama vähemalt: (1) metoodika kirjeldust ning töötulemusi; (2) ülevaadet uuringu vältel läbiviidud tegevustest; (3) vajadusel regulatiivsete muudatuste ettepanekuid koos selgituste ja viidetega seonduvatele dokumentidele; (4) täiendavaid ettepanekuid kuidas hinnata ja mõõta uuringu järgseid tegevusi; (5) kogetud väljakutsete ja nende lahenduste ülevaadet; (6) lihtsustavaid, illustreerivaid graafikuid, skeeme ja muid visuaalseid lihtsusi; (7) saadud kogemusi ja soovitusi edasiseks; (8) kasutatud alusandmeid; (9) uuringu lühikokkuvõtet põhitulemusest eesti ja inglise keeles; (10) eraldiseisev 1-2 leheküljeline infoleht peamistest uuringu tulemustest eesti ja inglise keeles; (11) veebikoosoleku formaadis uuringu tulemuste tutvustamine tellijale ja tellija poolt valitud huvilistele. 7. Ajakava Uuring peab olema tellijale üleantud hiljemalt 31. mail 2022. a. Täpne uuringu läbiviimise ajagraafik, sh suulised ülevaated uuringu edenemisest5, vajadus maksta tasu välja kahes etapis jms räägitakse läbi 5 Eduka pakkuja ja tellija vahel toimuvad regulaarsed kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ja saavutatud vahetulemustest. lepingu eritingimuste sõlmimisel ning sätestatakse lepingu eritingimustes. Tellijal on õigus vajadusel edastada eduka pakkuja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid vahetulemuste esitamise tähtaegasid kui ka lõpptähtaega.  TÖÖVÕTULEPING nr 24.4-6/21-0529/7689 ERITINGIMUSED Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooni hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja MSMedia OÜ, registrikood 12200520, asukoht Vabaduse pst 151b-1, Tallinn 10920, mida esindab juhatuse liige Mart Soonik (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Analüüs ja ettepanekud väikeelamute renoveerimise protsesside tõhustamiseks“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle vastavalt lisas 1 toodud ajakavale. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas viisteist tuhat kakssada nelikümmend eurot (15 240; sisaldab käibemaksu. Lepingu summa ilma käibemaksuta on 12 700 eurot). 3.2. Tellija tasub töö eest kahes osas: I etapi lõppemisel, uuringu jaoks läbi viidud intervjuude järgselt (03.04.2023), tasudes 40% kogusummast, st kuus tuhat üheksakümmend kuus eurot (6096, sisaldab käibemaksu); II etapi lõppemisel, pärast uuringu ja materjalide vastuvõtmisel (31.05.2023), tasudes üheksa tuhat ükssada nelikümmend neli eurot (9144, sisaldab käibemaksu). 3.3. Tasu väljamaksmine toimub pärast intervjuude läbiviimist (I etapi lõpp) ning tulemuste esitamist (II etapi lõpp) ja tellija poolt heakskiitmist vastuvõtmist (II etapi lõpp) hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 1 MKM Hankekord §8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna LifeIP Buildest projektijuht Lauri Suu, telefon 625 6483, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Mart Soonik, telefon 502 9893, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid (tehniline kirjeldus); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/