Kiri

Saatja: Merili Kriisa <[email protected]> Saadetud: 16.12.2022 11:49 Adressaat: Juriidiline osakond <[email protected]>; EL kohtu töögrupp <[email protected]>; JHA Justice (EE) <[email protected]>; Heli Hirsik <[email protected]> Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: november 2022 Tere Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu Kohtu lahenditest novembris 2022. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles . Seekordse kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid Mariliis Toomiste, Margo Roasto, Klen Teder ja Merili Kriisa. Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid: Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: o C-646/20: Senatsverwaltung für Inneres und Sport (eelotsus teise liikmesriigi perekonnaseisuametniku juures kinnitatud abielulahutuse tunnustamine) o C-350/21: Spetsializirana prokuratura (eelotsus sideandmete säilitamine) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: o C-873/19: Deutsche Umwelthilfe (eelotsus keskkonnaühenduse kaebeõigus, diiselautode heitgaasi vähendamine) o C-704/20 ja C-39/21: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (eelotsus kinnipidamise õiguspärasuse kontroll) o C-163/21: PACCAR jt (eelotsus salajased kokkulepped, tõendite avaldamise nõue) o C-562/20: Rodl &amp; Partner (eelotsus rahapesu ja terrorismi rahastamise ohule viitavad asjaolud) o C‑175/21: Harman International Industries Inc (eelotsus kohtuotsuse resolutsiooni üldistav sõnastus) o C-37/20: Luxembourg Business Registers ja C-601/20: Sovim (eelotsus tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe üldsusele kättesaadavus) o C-69/21: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (eelotsus riigis elamise õigus tervislikel põhjustel) o C‑289/21: IG (eelotsus tõhus kohtulik kaitse) Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). Rahulikku jõuluaega soovides Merili Kriisa Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————— Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte november 2022 ———————————— Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: C-646/20: Senatsverwaltung für Inneres und Sport (eelotsus – teise liikmesriigi perekonnaseisuametniku juures kinnitatud abielulahutuse tunnustamine) C-350/21: Spetsializirana prokuratura (eelotsus – sideandmete säilitamine) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: o C-873/19: Deutsche Umwelthilfe (eelotsus – keskkonnaühenduse kaebeõigus, diiselautode heitgaasi vähendamine) o C-704/20 ja C-39/21: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (eelotsus – kinnipidamise õiguspärasuse kontroll) o C-163/21: PACCAR jt (eelotsus – salajased kokkulepped, tõendite avaldamise nõue) o C-562/20: Rodl & Partner (eelotsus – rahapesu ja terrorismi rahastamise ohule viitavad asjaolud) o C-175/21: Harman International Industries Inc (eelotsus – kohtuotsuse resolutsiooni üldistav sõnastus) o C-37/20: Luxembourg Business Registers ja C-601/20: Sovim (eelotsus – tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe üldsusele kättesaadavus) o C-69/21: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (eelotsus – riigis elamise õigus tervislikel põhjustel) o C-289/21: IG (eelotsus – tõhus kohtulik kaitse) 1  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: —————————————————————————————— C-646/20: Senatsverwaltung für Inneres und Sport (eelotsus – teise liikmesriigi perekonnaseisuametniku juures kinnitatud abielulahutuse tunnustamine) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 15. novembril 2022 TB ja RD lahutasid Itaalias abielu. Selleks kinnitasid nad oma tahet abielu lahutada Itaalia perekonnaseisuametnikule, kes väljastas tunnistuse abielu lahutamise kohta. Pärast seda taotles TB Berliini perekonnaseisuametilt abielulahutuse abieluregistrisse kandmist Saksamaal. Berliini perekonnaseisuamet ei olnud kindel, kas lahutust tuleks automaatselt tunnustada määruse nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) alusel ja saatis asja lahendamiseks kohtusse. Saksamaa kohus küsis eelotsusetaotluses, kas abielu lõpetamine menetluses, kus abikaasad esitavad soovi abielu lahutada ja perekonnaseisuametnik lahutuse kinnitab, on abielulahutuse kohtuotsus määruse nr 2201/2003 tähenduses. Euroopa Kohus leidis, et liikmesriigi perekonnaseisuametniku väljastatud abielulahutusakt, mis sisaldab abikaasade vahel sõlmitud ja nende poolt perekonnaseisuametniku juures liikmesriigi õigusnormide kohaselt kinnitatud abielulahutuse kokkulepet, on määruse nr 2201/2003 artikli 21 lõikes 1 sätestatud tunnustamise kohustuse rakendamisel „kohtuotsus“ selle määruse artikli 2 punkti 4 tähenduses. Euroopa Kohus selgitas, tuginedes eelkõige määruse nr 2201/2003 artikli 2 punktides 1 ja 4 sätestatud mõistetele „kohus“ ja „kohtuotsus“, et see määrus võib hõlmata nii kohtumenetluse kui ka kohtuvälise menetluse tulemusel tehtud lahutusotsuseid tingimusel, et liikmesriikide õigus annab abielulahutuse asjades pädevuse ka kohtuvälistele asutustele. Järelikult tuleb Euroopa Kohtu hinnangul põhimõtteliselt kõiki otsuseid, mille on teinud abielulahutuse asjades pädevad kohtuvälised asutused liikmesriigis, määruse nr 2201/2003 artikli 21 alusel automaatselt tunnustada teistes liikmesriikides. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 2  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ————————————————————————————— C-350/21: Spetsializirana prokuratura (eelotsus – sideandmete säilitamine) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 17. novembril 2022 Bulgaaria eriasjade prokuratuur esitas kohtule taotluse anda juurdepääs viie isiku elektroonilise sidega seotud liiklusandmetele, sest neid kahtlustatakse seotuses maksumärgita sigarettide müügiga kuritegeliku ühenduse raames. Nimetatud isikud pidasid sidet üksnes mobiiltelefonide kaudu. Bulgaaria kohus esitas Euroopa Kohtule esiteks küsimuse, kas riigisisesed õigusnormid, mis näevad raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil ette kõikide elektroonilise sidega seotud liiklusandmete üldise ja vahet tegemata säilitamise kuue kuu vältel, on kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv). Teiseks küsis Bulgaaria kohus, kas riigisisene õigusakt, mis piirab andmesubjekti teavitamist ja juurdepääsu andmetele kriminaalasja kohtueelses menetluses, on kooskõlas EL õigusega. Euroopa Kohus leidis, et – nagu nähtub kohtuotsusest SpaceNet jt – kui liiklus- ja asukohaandmed, mida säilitatakse vastavalt kümme nädalat ja neli nädalat, võivad kogumis võimaldada teha väga täpseid järeldusi nende isikute eraelu kohta, kelle andmeid säilitatakse, näiteks nende igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, igapäevaste või muude liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad, ning eelkõige võimaldavad need koostada nende isikute profiili, siis selliste andmete üldine ja vahet tegemata säilitamine ei ole kooskõlas EL õigusega. Sama järeldus kehtib ka andmete puhul, mida säilitatakse kuue kuu vältel. Seda järeldust ei muuda ka riigisiseses õiguses ette nähtud tagatised, sest järelevalveasutused saavad küll andmete ärakasutamise ohtu vähendada, aga ei saa seda kunagi täielikult välistada. Teisele küsimusele vastamisel tõlgendas Euroopa Kohus ka direktiivi 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkesta- mise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist). Oluline on, et riigi pädevad ametiasutused, kellele on antud juurdepääs säilitatavatele andmetele, teavitaksid sellest asjassepuutuvaid isikuid kohaldatavate riigisiseste menetluste raames alates hetkest, kui see teavitamine ei saa enam kahjustada nende ametiasutuste läbiviidavat menetlust. Selline teavitamine on vajalik selleks, et puudutatud isikud saaksid juhul, kui nende õigusi on rikutud, kasutada õiguskaitsevahendeid. Kui liikmesriigi õigus välistab üldiselt sellise võimaluse, ei ole see kooskõlas liidu õigusega. Kohtuotsus on kättesaadav siit (prantsuse keeles). 3  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: —————————————————————————————— C-873/19: Deutsche Umwelthilfe (eelotsus – keskkonnaühenduse kaebeõigus, diiselautode heitgaasi vähendamine) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 8. novembril 2022 Volkswagen turustas sõidukeid, millel oli tagastusklapp heitgaaside vähendamiseks. Sõidukitesse integreeritud tarkvara reguleeris tagastusklapi tööd selliselt, et see toimis täistõhususega üksnes juhul, kui välistemperatuur oli kõrgem kui 15º C. Saksamaa mootorsõidukiamet tegi otsuse, millega andis sellise tarkvara kasutamiseks loa. Keskkonnaühendus Deutsche Umwelthilfe esitas otsuse peale kaebuse ja väitis, et kõnealused sõidukid on varustatud ebaseadusliku katkestusseadmega määruse nr 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) tähenduses, sest seade aktiveerub alles siis, kui temperatuur jõuab Saksamaa keskmise õhutemperatuurini. Esiteks soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas Deutsche Umwelthilfe kaebeõigus võib tuleneda vahetult Århusi konventsiooni artikli 9 (õigus pöörduda kohtusse) lõike 3 ja põhiõiguste harta artikli 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) koostoimest. Teiseks küsis Saksamaa kohus, kuidas tõlgendada määruses nr 715/2007 sätestatud erandit katkestusseadmete keelu reeglist. Esiteks selgitas Euroopa Kohus, et määrus nr 715/2007 võeti vastu EÜ artikli 95 (nüüd ELTL artikkel 114, mis käsitleb meetmeid siseturu toimimiseks) alusel, kuid sellel on ka keskkonnaalased eesmärgid, mistõttu määruses sisalduvad keskkonnaõiguse normid. Euroopa Kohus lisas, et Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 paneb koostoimes harta artikliga 47 liikmesriikidele kohustuse tagada liidu õigusega antud õiguste, sealhulgas keskkonnaõigusnormidega antud õiguste tõhus kohtulik kaitse. Euroopa Kohtu sõnul on selle kohustusega vastuolus Saksamaa riigisisesed õigusnormid, mis jätavad sellised keskkonnakaitseühendused nagu Deutsche Umwelthilfe ilma igasugusest õigusest esitada kaebus EÜ tüübikinnituse andmise või muutmise otsuse peale. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne põhikohtuasjas tõlgendada menetlusõigust võimalikult suures ulatuses kooskõlas nii Århusi konventsiooni kui ka liidu õigusega, et võimaldada keskkonnakaitseühendusel põhikohtuasjas riigiasutuse otsus vaidlustada. Teiseks selgitas Euroopa Kohus varasemale kohtupraktikale tuginedes, et põhikohtuasjas kirjeldatud autodesse integreeritud tarkvara kujutab endast keelatud katkestusseadet määruse nr 715/2007 tähenduses. Euroopa Kohus lisas, et selline katkestusseade, võib olla määruses nr 715/2007 sätestatud erandi alusel põhjendatud üksnes juhul, kui see on vajalik, et vältida heitgaasi tagastussüsteemi häiretega kaasnevaid vahetuid riske mootorile, mis on nii tõsised, et tekitavad konkreetse ohu selle seadmega varustatud sõidukiga sõitmisel. Seejuures on selline katkestusseade „vajalik“ üksnes juhul, kui ükski muu tehniline lahendus ei võimalda vältida neid riske, mis tekitavad sõidukiga sõitmisel konkreetse ohu. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 4  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium —————————————————————————————— C-704/20 ja C-39/21: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (eelotsus – kinnipidamise õiguspärasuse kontroll) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 8. novembril 2022 Madalmaades peeti eri menetluste raames kinni kolm isikut. Alžeeria kodanik B väljendas soovi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks Madalmaades. Ta peeti kinni, et tuvastada tema isikusamasus ja teha kindlaks taotluse läbivaatamiseks vajalikud asjaolud. Sierra Leone kodanik C peeti kinni, et anda isik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks üle Itaaliale. Maroko kodaniku X kinnipidamist aga põhjendati avaliku korra kaitsega, kuna oli oht, et X hoiab kõrvale kontrollist ja takistab enda väljasaatmist. Eelotsusetaotluse esitanud Madalamaade kohus soovis sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/115 (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel), direktiivi 2013/33 (millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded) ning määrust nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tuleb koostoimes harta artiklitega 6 ja 47 tõlgendada nii, et kohtuasutus peab kolmanda riigi kodaniku kinnipidamise õiguspärasuse kontrolli raames omal algatusel hindama, kas järgimata on jäetud mõni õiguspärasuse tingimus, millele puudutatud isik ei ole tuginenud. Euroopa Kohus selgitas, et kui kinnipidamise on otsustanud haldusasutus, peab iga liikmesriik ette nägema selle kinnipidamise õiguspärasuse kohtuliku läbivaatamise kas kohtu omal algatusel või puudutatud isiku taotlusel. Kuna kinnipidamise õiguspärasuse tingimuste täidetust kontrollitakse mõistlike ajavahemike möödudes, peab pädev asutus kontrolli tegema omal algatusel, isegi kui puudutatud isik ei ole seda taotlenud. Kõrge kohtuliku kaitse nõudest tulenevalt peab pädev kohtuasutus arvesse võtma kõiki talle esitatud andmeid, sealhulgas faktilisi asjaolusid, mida on täiendatud ja selgitatud menetlustoimingute käigus. Seejuures peab kohtuasutus selle kontrolli raames omal algatusel hindama, kas järgimata on jäetud mõni õiguspärasuse tingimus, isegi kui puudutatud isik ei ole sellele tuginenud. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-163/21: PACCAR jt (eelotsus – salajased kokkulepped, tõendite avaldamise nõue) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 10. novembril 2022 Euroopa Komisjon tuvastas, et 15 veokitootjat (sealhulgas põhikohtuasja kostjad) olid osalenud keelatud kokkuleppes, mis hõlmas veokite hinnastamise salajasi kokkuleppeid. Põhikohtuasja hagejad, kes olid ostnud veokeid neilt veokitootjatelt, taotlesid kohtult luba tutvuda põhikohtuasja 5  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium kostjate valduses olevate tõenditega. Kostjad väitsid, et hagejate taotletud dokumente ei ole sellisel kujul olemas ja kostjad peaks need alles koostama. Kostjad leiavad, et selline kohustus tekitab neile ülemäärase koormuse, mis läheb kaugemale pelgast kohustusest tõendeid avaldada, ning on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Eelotsusetaotluse esitanud Hispaania kohus küsis, kas direktiivi 2014/104 (teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral) tuleb tõlgendada nii, et tõendite avaldamine kohustus puudutab üksnes kostja valduses olevaid juba olemasolevaid dokumente, või ka dokumente, mille kostja peaks alles koostama, koondades selleks tema käsutuses olevaid andmeid. Euroopa Kohus selgitas direktiivi põhjendustele viidates, et kuna konkurentsiõiguse rikkumist käsitlevaid kohtuvaidlusi iseloomustab poolte ebavõrdsus andmete valdamisel, tuleb hagejatele anda õigus nõuda kostjatelt oluliste tõendite avaldamist, ilma et nad peaksid üksikuid tõendeid täpsustama. Kui automaatselt välistada võimalus taotleda selliste dokumentide avaldamist, mida kostja peab alles hakkama koostama, looks see takistusi liidu konkurentsieeskirjade rakendamisele. Siiski peavad kohtud kontrollima, et taotletavad tõendid oleksid asjakohased, et esineks seos tõendite ja kahju hüvitamise nõude vahel ning et taotletavad tõendid oleksid piisavalt täpsed ja proportsionaalsed. Euroopa Kohtu sõnul on kohtute ülesanne hinnata, kas taotlus avaldada tõendid, mis tuleb kostjal alles koostada, võib tekitada kostjale ebaproportsionaalselt suure koormuse taotluse täitmisega kaasnevate kulude või töö mahu seisukohast, arvestades näiteks selle taotluse liialdatust või liiga üldist laadi. Euroopa Kohus jõudis seega järeldusele, et direktiivi 2014/104 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kostja käsutuses olevate asjakohaste tõendite avaldamise kohustus puudutab ka tõendeid, mille kostja peab alles koostama, kui on tagatud, et tõendite avaldamisel piirdutakse sellega, mis on asjakohane, proportsionaalne ja vajalik, võttes arvesse asjaomase isiku õiguspäraseid huve ja põhiõigusi. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-562/20: Rodl & Partner (eelotsus – rahapesu ja terrorismi rahastamise ohule viitavad asjaolud) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 17. novembril 2022 Rodl & Partner on Läti äriühing, kelle tegevusala on raamatupidamis-, auditeerimis- ja maksualase nõustamise teenused. Ta on „kohustatud isik“ vastavalt Läti rahapesu ja terrorismi rahastamise ning tuumarelvade leviku tõkestamise seadusele. Läti maksuamet viis Rodl & Partneri juures läbi kontrolli ja leidis, et kaks tema klienti – IT izglītības fonds ja RBA Consulting SIA – kujutasid endast suurt rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu ning nende suhtes tulnuks võtta tugevdatud hoolsus- meetmeid. Maksuamet põhjendas oma otsust näiteks sellega, et IT izglītības fonds oli valitsusväline organisatsioon ja selle juhataja oli Venemaa Föderatsiooni kui suure korruptsiooniriskiga kolmanda riigi kodanik; RBA Consulting SIA oli aga teinud finantstehinguid äriühinguga, mille enamusosalus kuulus Venemaa Föderatsioonis asutatud äriühingule. 6  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Halduskohus, kus Rodl & Partner maksuameti otsuse vaidlustas, esitas eelotsusetaotluse, et selgitada muu hulgas välja, kas direktiivi 2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahas- tamise eesmärgil kasutamise tõkestamist) sätteid tuleb tõlgendada nii, et need nõuavad, et kohustatud isik loeks klienti automaatselt suure riskiga kliendiks ja võtaks tema suhtes tugevdatud hoolsusmeet- meid, kui klient on valitsusväline organisatsioon, kui kliendi juures töötav isik on suure korruptsiooni- riskiga kolmanda riigi kodanik või kui kliendi äripartner, kuid mitte klient ise, on mingil viisil seotud sellise kolmanda riigiga. Euroopa Kohus leidis, et direktiiviga 2015/849 viiakse läbi vaid minimaalne ühtlustamine ja selle direktiivi sätted ei nõua, et kohustatud isik loeks niisugust klienti automaatselt suure riskiga kliendiks ja võtaks tema suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid. Küll aga võib riigisiseses õiguses võtta vastu rangemad sätted ja määratleda selliseid asjaolusid teguritena, mis viitavad raha- pesu ja terrorismi rahastamise võimalikule suuremale ohule, mida kohustatud isikud peavad oma klientidega seotud riskide hindamisel arvesse võtma, tingimusel et need tegurid on kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega. Peale selle selgitas kohus, et kohustatud isikutel on kohustus võtta ajakohastatud riskihinnangu põhjal iga kliendi suhtes vajaduse korral tugevdatud hoolsusmeetmeid, eelkõige juhul, kui kliendiga seotud asja- olud muutuvad, olenemata sellest, et uue riskihindamise läbiviimiseks kehtestatud tähtaeg ei ole veel möödunud. Lisaks puudutas kohus põgusalt ka kohustatud isikutele kehtestatud tõendamis- ja dokumenteerimisnõuded ning karistuse määramise otsuse avaldamist maksuameti veebisaidil. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-175/21: Harman International Industries Inc (eelotsus – kohtuotsuse resolutsiooni üldistav sõnastus) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 17. novembril 2022 Harman toodab kõlareid, kuulareid ja audiosüsteeme ning on sõlminud lepingu ühe turustajaga, kes müüb talle kuuluvate EL kaubamärkidega tähistatud kaupu Poola turul. AB turustab Poola turul Harmani tooteid, mis on ostetud muult tarnijalt kui selle turu jaoks Harmani heakskiidetud turustaja. Harman esitas kaebuse AB vastu nõudega näha AB-le ette üldine keeld turustada talle kuuluvate EL kaubamärkidega tähistatud kaupu. Ent Poola kohtutel on tavaks kasutada kohtulahendi resolutsioonis, millega rahuldatakse EL kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise hagi, sellist sõnastust, mis ei võimalda täitemenetluse staadiumis identifitseerida kaupa, mida see menetlus hõlmab. Seetõttu küsis Poola kohus, kas määrust 2017/1001 (EL kaubamärgi kohta) koostoimes ELTL artikliga 36, harta artikliga 47 ja direktiiviga 2004/48 (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus kohtute toimimistava sõnastada kohtulahendi resolutsioon nii, et üldistava sõnastuse tõttu jääb lahendi täitmise korraldaja otsustada, millise kauba suhtes on see lahend kohaldatav. Euroopa Kohus märkis kõigepealt, et määrusest 2017/1001 ja kohtupraktikast tuleneb, et ettevõtjal, kelle vastu EL kaubamärgi omanik on esitanud kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise hagi, on õigus enda kaitseks väita ja tõendada, et selle kaubamärgiga tähistatud kaup, mida kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise hagi puudutab, on EMP turule viidud kaubamärgi omaniku poolt või 7  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium tema loal. Ettevõtjale peab olema tagatud ka tõendamiskoormise kohandamine tema kasuks, kui Euroopa Kohtu praktikas selleks ette nähtud tingimused on täidetud. Seejärel tõdes kohus, et intellektuaalomandi õiguste menetluslikke aspekte reguleerib põhimõtteliselt riigisisene õigus, nagu see on ühtlustatud direktiiviga 2004/48. Samas ei ütle nimetatud direktiiv midagi kohtulahendi resolutsiooni sõnastuse kohta. See küsimus kuulub seega menetlusautonoomia põhimõtte alla. Kuna kohtulahendi resolutsiooni sõnastuse ja väidetavate ebamugavuste vahel, mis kostjal lahendi täitmise staadiumis tekkida võivad, on põhjuslik seos, siis tulenevad need ebamugavused täitemenetlusest. Järelikult tuleb analüüsida, kas täitemenetluse staadiumis on kostjal riigisisese õiguse alusel piisavad õiguskaitsevahendid ja menetluslikud tagatised. Kohus leidis, et arvestades menetlusautonoomia põhimõtet, ei saa liidu õigusega välistada kohtute toimimistava, mille kohaselt liidu kaubamärgi rikkumise hagi rahuldava kohtulahendi resolutsioonis kasutakse üldistavat sõnastust, tingimusel et kostjale ELTL artiklitest 34 ja 36 ning määrusest 2017/1001 tulenevate õiguste kohtulik kaitse on tõhus. Seega peab kostjal olema täitemenetluse staadiumis võimalik kasutada kõiki õiglase kohtumenetluse tagatisi, et tõhusalt vaidlustada kaubamärgi omaniku ainuõiguste rikkumise või rikkumise ohu esinemist ja avaldada vastuseisu nende kaubaartiklite arestimisele, mille puhul kaubamärgi omaniku ainuõigused on ammendunud ning mis seega võivad EMPs vabalt liikuda. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-37/20: Luxembourg Business Registers ja C-601/20: Sovim (eelotsus – tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe üldsusele kättesaadavus) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 22. novembril 2022 Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks ja selle tõkestamiseks paneb rahapesuvastane direktiiv (EL) 2015/849 liikmesriikidele kohustuse pidada registrit, mis sisaldab teavet nende territooriumil registreeritud äriühingute või muude juriidiliste isikute tegelike kasusaajate kohta. Pärast selle direktiivi muutmist direktiiviga (EL) 2018/843 tuleb teha osa sellest teabest igal juhul üldsusele kättesaadavaks. Selliselt muudetud rahapesuvastase direktiivi kohaselt loodi Luksemburgis tegelike kasusaajate register, millele on igal isikul juurdepääs. Eraisik WM ja äriühing Sovim SA esitasid kumbki taotlused takistamaks üldsuse juurdepääsu teabele, mis puudutab ühel juhul WMi staatust ühe kinnisvaraühingu tegeliku kasusaajana ja teisel juhul Sovim SA tegelikku kasusaajat. Kuna nende taotlused jäeti rahuldamata, pöördusid nad Luksemburgi kohtusse, kellel tekkis kahtlus, kas liidu õiguse sätted, mis kehtestavad tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele üldsuse juurdepääsu, on kehtivad. Euroopa Kohus tunnistas direktiivi 2018/843 kehtetuks osas, milles sellega muudeti rahapesuvastast direktiivi nii, et liikmesriigid peavad tagama, et nende territooriumil registreeritud äriühingute või muude juriidiliste isikute tegelikke kasusaajaid käsitlev teave on igal juhul üldsusele kättesaadav. 8  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Euroopa Kohus nentis kõigepealt, et kõnealuse direktiiviga ette nähtud üldsuse juurdepääs tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele kujutab endast põhiõiguse eraelu puutumatusele ja põhiõiguse isikuandmete kaitsele rasket riivet. Seejärel hindas Euroopa Kohus selle riive põhjendatust. Ta leidis, et käsitletaval juhul on järgitud seaduslikkuse põhimõtet, et kõnealune riive ei kahjusta riivatud põhiõiguste olemust ja et üldsuse juurdepääs tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele on sobiv viis aitamaks saavutada direktiiviga seatud eesmärki. Ometi leidis kohus, et see riive ei piirdu tingimata vajalikuga ega ole proportsionaalne. Ta märkis selle kohta esiteks, et riive tingimata vajalikkust ei saa tõendada asjaoluga, et „õigustatud huvi“ – mis pidi igal isikul, kes soovis tegelikke kasusaajaid käsitleva teabega tutvuda, olema – kriteeriumit oli raske rakendada ja selle kohaldamine võis viia meelevaldsete otsusteni. Kohus märkis, et võimalike raskuste esinemine nende juhtude ja tingimuste kindlaksmääramisel, mille esinemisel võib üldsus tutvuda tegelikke kasusaajaid käsitleva teabega, ei saa õigustada seda, et liidu seadusandja annab üldsusele sellele teabele juurdepääsu. Lisaks tõdes Euroopa Kohus, et kõnealust riivet reguleerivad materiaalõigusnormid ei vasta selguse ja täpsuse nõudele. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-69/21: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (eelotsus – riigis elamise õigus tervislikel põhjustel) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 22. novembril 2022 Venemaa kodanik X elab Madalmaades, kus ta saab harvaesineva haiguse raviks muu hulgas meditsiinilisel kanepil põhinevat valuravi, mis ei ole Venemaal lubatud. Madalmaade ametiasutused leidsid, et X-il ei ole õigust taotleda Madalmaades pagulasseisundit, rahvusvahelist kaitset ega elamisluba riigisisese õiguse alusel, ning tegid tema suhtes tagasisaatmisotsuse. X väitis, et meditsiinilisel kanepil põhinev ravi on talle sedavõrd oluline, et ta ei saaks selle ravi katkemisel enam inimväärselt elada, ning esitas selle otsuse peale kaebuse eelotsust taotlenud Madalmaade kohtule. Euroopa Kohus otsustas, et tagasisaatmist käsitleva direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on vastuolus tagasisaatmisotsuse tegemine või väljasaatmismeetme võtmine liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibiva raskelt haige kolmanda riigi kodaniku suhtes, kui on põhjendatult alust arvata, et tagasisaatmise korral ähvardab asjaomast isikut kolmandas riigis, kuhu ta välja saadetakse, reaalne oht, et tema valu tugevneb kiiresti, oluliselt ja pöördumatult, sest ainus tõhus valuravi on selles riigis keelatud. Lisaks leidis kohus, et tagasisaatmisdirektiivi ja hartaga on vastuolus, kui liikmesriigi pädev asutus võtab kitsamas tähenduses väljasaatmismeetme tagajärgi kolmanda riigi kodaniku tervislikule seisundile arvesse ainult selleks, et teha kindlaks, kas ta on suuteline reisima. Nimelt peab liikmesriik asjaomase isiku suhtes tagasisaatmisotsuse tegemiseks või tema väljasaatmiseks tagama, et kui 9  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium asjaomase isiku tervislik seisund seda nõuab, saab ta tervishoiuteenuseid nii väljasaatmise käigus kitsamas tähenduses kui ka pärast seda sihtriigis. Samas rõhutas Euroopa Kohus ka, et tagasisaatmisdirektiiv ja harta ei kohusta liikmesriiki, kelle territooriumil kolmanda riigi kodanik ebaseaduslikult viibib, andma talle elamisluba, kui tema suhtes ei ole võimalik teha tagasisaatmisotsust ega võtta väljasaatmismeedet, sest on põhjendatult alust arvata, et sihtriigis ähvardab teda reaalne oht, et tema raskest haigusest tingitud valu tugevneb kiiresti, oluliselt ja pöördumatult. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-289/21: IG (eelotsus – tõhus kohtulik kaitse) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 24. novembril 2022 Isik esitas tühistamiskaebuse ühe riigisisese õigusnormi peale, millega võeti üle direktiivis sätestatu. Kohus rahuldas kaebuse, kuid energiaminister vaidlustas selle. Vahepeal tunnistati nimetatud säte kehtetuks. Selle tulemusel kohus tühistas esimeses astmes tehtud otsuse, sest vaidluse ese oli ära langenud. Isik esitas uue kaebuse, sest väidetavalt tekitati talle selle otsusega kahju. Bulgaaria kohus küsis Euroopa Kohtult, kas sellised menetlusnormid on kooskõlas EL põhiõiguste harta artikliga 47 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega. Euroopa Kohus leidis, et vastuse andmiseks tuleb hinnata seda, kas riigisisesed menetlusnormid on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega. Mis puudutab võrdväärsuse põhimõtet, siis kuna neid menetlusnorme kohaldatakse vahet tegemata kõigi riigisisese sätte peale esitatud tühistamiskaebuse suhtes, olenemata nende alustest, siis tundub see olevat kooskõlas võrdväärsuse põhimõttega, aga seda peab kontrollima eelotsusetaotluse teinud kohus. Mis puudutab vastavust tõhususe põhimõttele, siis tõdes kohus, et riigisisese sätte kehtetuks tunnistamisel ei ole samasugust õiguslikku tagajärge kui selle tühistamisel. Ei ole välistatud, et menetluse käigus sätte kehtetuks tunnistamine, mille tühistamist kaebaja taotleb, tekitab talle tema olukorda arvestades samasuguseid õiguslikke tagajärgi kui tema taotletud tühistamine. Sellisel juhul oleks liigne nõuda liikmesriigi kohtult, et ta lahendaks vaidluse sisuliselt, samas kui kaebaja on saavutanud juba tulemuse, mida ta soovis tühistamiskaebusega esitamise saavutada. Siiski on võimalik, et kaebaja soovib riigisisese sätte tühistamist nõudes saavutada ka selliste õiguslike tagajärgede tühistamist, mis tulenevad selle sätte kohaldamisest ja tekitavad talle kahju. Sellisel juhul ei too pelgalt sätte kehtetuks tunnistamine varasemate tagajärgede kadumist, ning kui sellises olukorras kohaldatakse riigisisest menetlusnormi, mille kohaselt lõpetatakse vaidlus selle eseme äralangemise tõttu, siis võib kaebaja jääda tõhusa kohtuliku kaitseta. Kui kaebuse ese on ära langenud ning vaidlustatud sätte kehtetuks tunnistamise tõttu ei ole selle üle vaja enam otsustada, kuid kaebajal ei lubata tõendada, et kehtetuks tunnistamisele vaatamata säilib tal huvi selle tühistamise vastu, võib see muuta kaebajale liidu õigusega antud õiguste kasutamise ülemäära raskeks. Kohus järeldas, et tõhususe põhimõttega ei ole vastuolus see, kui liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese sätte peale esitatud tühistamiskaebus loetakse vaidlustatud sätte kehtetuks 10  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium tunnistamise tõttu esemetuks. Selle põhimõttega on siiski vastuolus sellisel põhjusel menetluse lõpetamine, ilma et pooled oleksid saanud enne väljendada oma võimalikku huvi menetluse jätkamise vastu, mistõttu ei võeta niisuguses otsuses seda huvi ka arvesse. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ————————————————————————————————————————————————————— Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). 11