Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-1561 - Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/365f7ae1-6f61-4c2b-b005-6aeb25b2a6ea Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/365f7ae1-6f61-4c2b-b005-6aeb25b2a6ea?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 14.12.2022 nr 1.1-10.1/9851-1 Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu "Väikesaarte nimistu" esitamine kooskõlastamiseks Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmise eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS (http://valitsus.eelnõud.ee) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu; 2) määruse muutmise eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Hiiumaa Vallavalitsus Kihnu Vallavalitsus Kuusalu Vallavalitsus Lääne-Harju Vallavalitsus Pärnu Linnavalitsus Ruhnu Vallavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Tallinna Linnakantselei Tartu Vallavalitsus Viimsi Vallavalitsus Vormsi Vallavalitsus MTÜ Eesti Saarte Kogu MTÜ Väikesaarte Liit Kaie Küngas 6113080, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 08.12.22 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine Määrus kehtestatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ § 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Väikesaarte nimistu Väikesaarte nimistusse arvatakse Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.“. Kaja Kallas peaminister Riina Solman riigihalduse minister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud ja 1. jaanuaril 2018. a jõustunud püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatuste kohaselt kehtestati püsiasustusega väikesaarte nimistu loomine ja nimistusse kinnitamise alusena püsivalt igakuiselt viie elaniku olemasolu väikesaarel eelneva kalendriaasta jooksul. Samuti kehtestati, et nimistusse kuuluv väikesaar arvatakse nimistust välja, kui saarel elab alla viie inimese vähemalt kuus kuud kalendriaastast. Väikesaare vastavust kriteeriumile kontrollitakse iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Vabariigi Valitsus kehtestab nimistu muudatused hiljemalt järgneva aasta 1. veebruaril. Viimane kehtiv väikesaarte nimistu kinnitati 20. jaanuaril 2022. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 10 ja sinna kuulub 15 saart: Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar. Eelnõuga lisatakse nimistusse Mohni saar ja Viirelaid. 1.2. Määruse ettevalmistajad Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik Kaie Küngas (tel 611 3080, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097, e-post [email protected]) ja õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. Määruse eesmärk ja sisu Püsiasustusega väikesaarte seaduse (edaspidi VSaarS) § 21 lõikes 1 ja 2 on sätestatud tingimused, millele vastavad väikesaared arvatakse püsiasustusega väikesaarte nimistusse või nimistust välja. Väikesaar arvatakse nimistusse kui selle pindala on alla 100 km2 ja seal elas rahvastikuregistri andmetel eelmise kalendriaasta jooksul püsivalt igakuiselt vähemalt viis inimest (VSaarS § 21 lg 1). Kui nimistus oleval väikesaarel ei ole kalendriaasta jooksul vähemalt kuue kuu jooksul täidetud seaduses sätestatud viie elaniku kriteerium, arvatakse nimistusse kuuluv väikesaar nimistust välja (§ 21 lg 2). Eelnõuga tehtava muudatuse käigus lisatakse kehtivasse väikesaarte nimistu loetelusse Mohni saar ja Viirelaid ning sõnastatakse nimistu loetelu järgmiselt: Väikesaarte nimistusse arvatakse Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar. 1 Esimese väikesaarte nimistu kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega 29. jaanuaril 2018. a ning seda on seni muudetud kaks korda. Kehtivas nimistus on 15 väikesaart: Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar. Rahvastikuregistri andmetel elas nimistusse kuuluvatel väikesaartel 1. detsembri 2022 seisuga 1870 elanikku. Kriteeriumi täitmist kontrollib Rahandusministeerium rahvastikuregistri andmetel, pärides rahvastikuregistrilt eelneva aasta osas iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisu elanike arvu väljavõtte kuude lõikes ehk kriteeriumi täitmist vaadatakse kalendrikuu põhiselt. Rahandusministeerium kontrollis elanike arvu vastavust 2022. a jooksul nii nimistusse kuuluvate kui ka nimistu väliste asustatud väikesaarte osas. 2022. a on rahvastikuregistris igakuiselt registreeritud vähemalt viis elanikku lisaks nimistu väikesaartele veel Mohni saarel ja Viirelaiul, mis mõlemad arvatakse nimistusse. Vabariigi Valitsus peab VSaarS kohaselt nimistu muudatused kinnitama hiljemalt 1. veebruariks 2023. Mohni saar (u 66,5 ha) asub Kuusalu vallas Eru lahes. Mohni saar on osa Viinistu külast. Rahvastikuregistri andmetel on saarele registreeritud viis elanikku. Viirelaid (u 81 ha) asub Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel. Viirelaid on osa Võiküla külast. Rahvastikuregistri andmetel on saarele registreeritud seitse elanikku. Mõlema saare osas hakkavad püsiasutusega väikesaarte seaduse sätted kehtima alates nimistusse arvamisest ning alates 2024. aastast eraldatakse Kuusalu ja Muhu vallale täiendavaid vahendeid tulenevalt saarelisest eripärast. VSaarS § 12 lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele täiendav kuluvajadus väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Muudatuse järgselt kuuluvad väikesaarte nimistusse: Saare nimi Omavalitsus Abruka saar Saaremaa vald Aegna saar Tallinn Heinlaid Hiiumaa vald Kesselaid Muhu vald Kihnu saar Kihnu vald Kräsuli saar Viimsi vald Kõinastu laid Saaremaa vald Manõja saar (Manija saar) Pärnu linn Mohni saar Kuusalu vald Naissaar Viimsi vald Piirissaar Tartu vald Prangli saar Viimsi vald Ruhnu saar Ruhnu vald Viirelaid Muhu vald Vilsandi saar Saaremaa vald 2  Vormsi saar Vormsi vald Väike-Pakri saar Lääne-Harju vald 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Nimistu mõjutab kindlaid seotud väikesaari ja kohaliku omavalitsuse üksuseid. Mohni saare ja Viirelaiu väikesaarte nimistusse arvamisel hakkavad kehtima VSaarS-ga seatud erisätted. Kuusalu ja Muhu vald saavad nimetada esindaja väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika küsimustes moodustatud väikesaarte komisjoni (VSaarS § 4, Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003 määrus nr 316 „Väikesaarte komisjoni põhimäärus“ § 2 lõige 2). Komisjoni kuuluvad hääleõigusega valdkonna eest vastutav minister, kaks Rahandusministeeriumi esindajat, üks Keskkonnaministeeriumi, üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning üks Maaeluministeeriumi esindaja, üks iga väikesaarte nimekirja kantud saare esindaja, üks saarte elanike huve esindavate ühingute esindaja ja kaks väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu liiget. Komisjoni tööd korraldab Rahandusministeerium. Kuusalu ja Muhu vallal on VSaarS § 5 kohaselt kohustus kokku kutsuda väikesaare üldkogu, mille pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale ning teistele kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses sätestatud küsimustele. Samuti kohustus viia läbi saarevanema valimine (VSaarS § 5 lõige 6). Eesmärk on suurendada saarelise osaga omavalitsuste elanike kaasatust väikesaare arenguprotsessides kaasa rääkimises ning teadmist omavalitsuse planeeritavatest tegevustest väikesaare arenguks. VSaarS § 7 kohaselt tuleb omavalitsustel kavandada väikesaare või saarterühma arengut omavalitsuse arengukavas. Omavalitsuse arengukava lähtub omavalitsuse territooriumi tervikvaatest. Kuusalu valla arengukavas 2012–20321 Mohni saare arengut hetkel eraldi ei käsitleta. Muhu valla arengukavas 2019–20302 on Viirelaidu juba käsitletud ning seatud eesmärgiks, et aastaks 2030 oleks Kesse- ja Viirelaiul võimalik aastaringselt elada. Seejuures on arengukavas välja toodud, et lahendamist vajavad prügiveo korraldamine, tuleohutuse tagamine, sadama või kai rajamine, samuti kaasaegse elektrilahenduse rajamine laiule, kuna elektri püsiühendus puudub. Samuti vajadust leida mandri ja laidude vahelise liikluse parendamiseks võimalus Virtsu jahisadama rekonstrueerimiseks ning leida sobiv transpordilahendus väikesaartega ühenduse pidamiseks keerulisemate ilmastikuolude korral (navigatsioonihooaeg on lõppenud aga jäätingimused saartele pääsuks puuduvad). Ohutuse tagamiseks on vajalik täiendav navigatsioonimärgistus ja -valgustus. 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4101/0201/7023/Lisa_1.pdf# 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/8201/9004/MuhuVVK_15082019_m36_lisa1.pdf# 3 VSaarS § 111 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustada saarevahi ametikoha väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste seaduste ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks. Saarevahi ametikoha loomine kahe saare lisandumisel jääb vastavate kohalike omavalitsuste otsustada. VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele saareelanikele teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Vahendid eraldatakse tasandusfondi osana. § 12 lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Tänu täiendavale rahastamisele on kohalikul omavalitsusel võimalik toetada elanike toimetulekut väikesaarel ja esmatähtsate teenuste kättesaadavust väikesaare elanikele ning kogukonna ja saarelise elulaadi säilimist. Kuusalu ja Muhu vallale hakatakse täiendavaid vahendeid eraldama alates 2024. aastast. Täpne summa sõltub elanike arvust ja veeteede pikkusest ning on osa tasandusfondist, mille jaotus arvutatakse igal aastaselt. 2022. a on väikesaarte arvestuslikud vahendid tasandusfondi sees 757 tuh eurot. VSaarS § 141 kohaselt saavad Kuusalu ja Muhu vallavalitsused väikesaarel asuva kinnisasja ostueesõiguse. VSaarS § 8 lõike 2 kohaselt korraldatakse transporditeenust ühistranspordiseaduses sätestatud korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Ühistranspordiseaduse § 19 lõike 1 punkti 5 kohaselt korraldab valla- või linnasisesel liinil sõitjateveo (sh laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses) valla- või linnavalitsus. Ühistranspordiseaduse § 25 lõike 1 kohaselt võib riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada seaduse alusel muud sõitjatevedu mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliini. Sama seaduse § 27 kohaselt võib riigieelarvest toetust anda mandri ning saarte ja väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks. Mohni saare ja Viirelaiu arvamisel väikesaarte nimistusse ei looda kohustust avada nende saartega avalik liinivedu või toetada laevade soetamist. Transpordi korraldamisel nimetatud saartele tuleb lähtuda püsielanike liikumisvajadusest ning riigi pool liiniveo avamiseks vajadust ei nähta. Seni pole Mohni saarele ja Viirelaiule nähtud regulaarliini avamise vajadust. VSaarS § 10 kohaselt peab väikesaarel ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. VSaarS § 14 kohaselt toetab riik väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele, säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide kaudu. Kuigi VSaarS kohustus nimistu muutmise laieneb, siis ei oma see sisulist mõju kuna looduskaitse seadus nõuab mistahes looduskeskkonna hoidmist ning erinevad programmid, tegevuskavad ja strateegiad koostatakse valdkonnaseaduste alusel sõltumata väikesaarte nimistust. Valdkonnaseaduste alusel on nii Mohni saar kui Viirelaid 4 juba praegu täielikult kaitse all3. Mohni saarel lubatud, vajalikud ja keelatud tegevused on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas“4. Mohni saar kuulub Lahemaa rahvuspargi kaitsealasse ning on enamuses kaetud Mohni sihtkaitsevööndiga eesmärgiga looduse mitmekesisuse, maastikuilme, koosluste tüüpide ja neile omase liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Sihtkaitsevööndist on välja jäetud hoonestatud eravaldused, mis asuvad siiski Lahemaa piiranguvööndis. Viirelaid paikneb Väinamere hoiualal (kaitseala) elupaikade kaitseks, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006 määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“.5 Maapõueseaduse § 100 seab püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit sellel püsiasustusega väikesaarel asuvalt kinnisasjalt võtta kaevandamisloata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks selle püsiasustusega väikesaare piires, kui seadus ei sätesta teisiti maapõue kasutamiseks (eeldab, et kinnisasi on KOV omandis või on kinnisasja omaniku kirjalik luba). Maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja seteni võtmiseks on vajalik Keskkonnaameti luba (maapõueseadus § 101 lg 1). Mõlemad nimistusse arvatavad saared asuvad kaitsealal ja seetõttu ei muuda maapõueseaduse erisuse lisandumine sisuliselt kehtivat olukorda. Kalapüügiseaduses nähakse püsiasustusega väikesaarte elanikele ette erisused harrastuskalapüügiloa taotlemisel. Nimistu väikesaarte elanikud saavad taotleda harrastuskalapüügiks kuni 300 konksust koosnevat õngejada (kalapüügiseaduse § 23 lõige 2). Sama seaduse § 29 lõike 6 kohaselt tohib väikesaare püsielanik ühe kalastuskaardi alusel kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Konkreetse aasta püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu harrastuskalapüügil kehtestab keskkonnaminister määrusega. 2023. a püügivahendite piirarvud kinnitati novembris6. Mohni saare ja Viirelaiu elanikud saavad võimaluse taotleda harrastuskalapüügiks väikesaarte püsielanikule lubatud erisusi alates 2024. a. Väikesaartel elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele on välja töötatud väikesaarte programm7. Programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele. Programmist on võimalik toetust saada mandri ja saarte vaheliseks transpordiühenduseks, hoolekande- ja tervishoiuteenusteks, erivajadustega inimestele esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomiseks, esmatarbevahendite, toidu, elektri, 3 Mohni saar: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=13;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id =725181405 Viirelaid: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=14;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id =77674661 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021027 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/122112022013 7 https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaaltoetused#vaikesaarte- programm. Programmi määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018056?leiaKehtiv 5 joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki kütuse kättesaadavuseks, jäätmemajanduseks, juurdepääsuks alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmiseks, avaliku korra tagamiseks, sideteenusteks ning eluruumide ehitamiseks või nende kvaliteedi parandamiseks. 2022.a detsembris avatud taotlusvooru kogumaht on 640 tuh eurot. Maksimaalne toetus on 130 000 eurot projekti kohta. Oma- või kaasfinantseeringu määr on 15% projekti kogumaksumusest. Antud taotlusvoorus Mohni saare ja Viirelaiu projektidega ei ole veel võimalik osaleda kuna lähtutakse taotlusvooru välja kuulutamise hetkel kehtinud nimistust. Programmi jätkamisel on võimalik projekte esitada järgmises taotlusvoorus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele tasandusfondi osana saareelanikele teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Kuluvajaduse arvestamisel arvestatakse lisaks baassummale täiendavad vahendid lähtuvalt elanike arvust 1. jaanuari seisuga ning veeteede pikkusest suursaare või mandrini. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Muudatus ei mõjuta tasandusfondi üldmahtu, vahendid jaotuvad ringi tasandusfondi sees vastava valemi alusel. Püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuuluvate saarte kohta on 2022. aastal seotud kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatud vahendeid tasandusfondi osana kokku 757 tuh eurot. Summa täpsustub iga-aastaselt vastavalt elanike arvule ja tasandusfondi valemi järgsele vahendite jaotusele. Riigieelarve seaduse § 47 lõike 2 kohaselt on tasandusfondi eesmärk ühtlustada KOVide ülesannete täitmise võimalusi. Seega tasandusfondi väikesaarte lisaeraldis on mõeldud KOVi eelarve toetamiseks ning KOVil ei ole kohustust igal aastal väikesaarele kulutada täpselt sama summa, mis tasandusfondis arvestati. Tasandusfondi toetusega ei toeta riik otse väikesaart, vaid KOVi VSaarS § 3 eesmärkide täitmisel. Püsiasustusega väikesaar kuulub KOVi territooriumi hulka ja selle arendamise põhivastutus on KOVil nagu iga muu mandril oleva territooriumi puhul. KOV otsustab, kui suure summa eelarvest ta püsiasustusega väikesaare vajadustele ja arengule kulutab, kas teeb väikesaarel ise korda avalikku taristut, annab kellelegi toetust või midagi muud. 6. Määruse kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks seotud omavalitsustele: Hiiumaa Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus ja Vormsi Vallavalitsus. Samuti saarte esindusorganisatsioonidele MTÜ Eesti Saarte Kogu ja MTÜ Väikesaarte Liit. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6