Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.08.2022, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22231702245
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Elukoht: Xxxxx x-x, Tallinn
Kontaktandmed: tel xxxx xxxx; e-post
[email protected]
Kriminaalasjas nr 22231702245 alustati menetlust karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 9
- § 25 lg 2 tunnustel selles, et Xxxxx Xxxxxx, keda on väärteokorras karistatud varavastase süüteo
toimepanemise eest väheväärtusliku asja vastu 17.05.2022 (rikutud õigusnorm KarS § 199 lg 1) ja
11.08.2022 (rikutud õigusnorm KarS § 199 lg 2 p 4), uuesti 23.07.2022 kella 21:17 paiku Tallinnas
Sõle 31 asuvas kaupluses Kolde Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil
järgmised Selver AS-ile kuuluvad kaubad: 2pudelit Laua viina maksumusega 6,49 eurot tükk, kokku
maksumusega 12,98 eurot, keefiri 2,5% maksumusega 1,19 eurot, piima 2,5% kiles maksumusega
0,65 eurot, paberkoti maksumusega 0,29 eurot. Kokku võttis ta 15,11 euro väärtuses Selver AS-ile
kuuluvat kaupa, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.
Vargus jäi Xxxxx Xxxxxx tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, kuna ta oli turvatöötajate poolt
kinni peetud. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud.
Seega pani Xxxxx Xxxxxx oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle
ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg
2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202
lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja
kuna isiku süü pole suur. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse.
KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes
konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse
võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki
ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad
kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et Xxxxx Xxxxxx süü oleks suur. Võetud kaup on rikkumata
kujul kannatanule tagastatud ja kannatanule ei ole teoga kahju tekitatud. Lisaks tuleb isiku süü
hindamisel arvesse võtta, et Xxxxx Xxxxxx on oma süüd tunnistanud, teinud kriminaalmenetlusest
vajalikud järeldused ja puhtsüdamlikult kahetseb oma tegu. Kahtlustatava poolt avaldatud kahetsust
saab pidada KarS § 57 alusel kergendavaks asjaoluks. Xxxxx Xxxxxx käitumises puuduvad ka KarS
§-s 58 sätestatud raskendavad asjaolud. Ka seadusandja valikuks on olnud väheväärtuslike
vallasasjade s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse karistamist väärteona. Xxxxx Xxxxxx poolt
võetud kauba koguväärtus ei ületa väheväärtusliku väärtuse piiri. Eeltoodut arvesse võttes leiab
prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodi puhul suur.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks
menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Avalikku menetlushuvi seostatakse enamjaolt materiaalses
karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega.
Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb märkida, et Xxxxx Xxxxxxx ei ole kehtivaid
kriminaalkaristusi ja tema suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused, kuid tal on 5
1/2
kehtivat väärteokaristust, millest kaks viimast on mõistetud samalaadsete väärtegude toimepanemise
eest (väärteod kuupäevadel 11.07.2022, 17.05.2022) ja mis moodustavad antud kriminaalasjas
toimepandud teo puhul süstemaatilisuse. Vaatamata sellele ei elatu Xxxxx Xxxxxx varguste
toimepanemisest. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt
on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid Xxxxx Xxxxxx puhul tuvastatud ei ole ning temale
etteheidetav tegu ei ole olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet
ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Antud juhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine
võib tingida isiku poolt kuritegude toimepanemise jätkamise.
Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega
tõlgendatavad karistamise eesmärkide valduses, ning tagama, et karistust kohaldatakse üksnes siis,
kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Prokuröri hinnangul on täidetud KrMS § 202 lg 7 eeldused kriminaalasja lõpetamiseks. Prokurör
leiab, et kahtlustatava mõjutamiseks ning seadusekuulekusele suunamiseks tuleb eelistada seadusega
ettenähtud muid mõjutusvahendeid ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS § 202 alusel.
Xxxxx Xxxxxx on võtnud kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd.
Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui Xxxxx Xxxxxx ei täida temale määratud kohustust
ja/või kui Xxxxx Xxxxxx jätkab kuritegude toimepanemist.
Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231702245 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxxx Xxxxxxx on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel teha
60 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna ÜKT
talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all (Pärnu mnt 142,
Tallinn; tel 663 7076; e-post
[email protected]). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel:
5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 29.01.2023.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine:24.07.2022 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada määruse
jõustumisel.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD videosalvestistega – jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale on määrus antud üle allkirjastamisel.
7. Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse
menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu
tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
8. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni.
Laura Liisa Mölder
abiprokurör
Mina, Xxxxx Xxxxxx, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen
kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et
2/2
kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Olen
teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 alusel
kriminaalmenetluse.
______________________________________________________________
(nimi, kuupäev ja allkiri)
3/2