Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.08.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22231700745 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 Kahtlustatava (isikukood): Xxxx Xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 22231700745 alustati menetlust KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel selles, et Xxxx Xxxxxxxxxx varastas ajavahemikul 10.12.2021 kuni 22.03.2022 kannatanule Elisa Teleteenused AS-ile kuuluvatest välikappidest üheksal korral võimendeid koos abivahenditega, tekitades kannatanule varalist kahju. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine Xxxx Xxxxxxxxxx poolt. Olles aga analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, Xxxx Xxxxxxxxxx isikut ja tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo raskusastet, leiab prokurör, et kriminaalasjas esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü pole suur. Karistusregistri andmetel ei ole Xxxx Xxxxxxxxxxl kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi. Samuti ei ole tema suhtes käimas pooleliolevaid teisi kriminaalmenetlusi. Seega võib kindlusega väita, et (varavastaste) kuritegude toimepanemine ei ole muutunud isiku elustiiliks ning antud kuriteo puhul oli tegemist mõtlematu teoga. Isiku süü hindamisel tuleb arvesse võtta, et ta on oma tegu tunnistanud ja ta puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Lisaks on Xxxx Xxxxxxxxxx vabatahtlikult hüvitanud kannatanule kahju täies ulatuses. Toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist ning kahju vabatahtlikku hüvitamist saab pidada KarS § 57 alusel kergendavateks asjaoludeks. Xxxx Xxxxxxxxxx käitumises puuduvad ka KarS §-s 58 sätestatud raskendavad asjaolud. Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodi puhul suur. Kriminaalasjas nr 22231700745 puudub avalik menetlushuvi, mis on üheks eelduseks menetluse lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Eelnevalt juba väljatoodust nähtub, et isikul ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi, samuti ei ole tema suhtes menetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud ega käimas pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Xxxx Xxxxxxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest. Nimetatud asjaolude põhjal ei ole võimalik möönda, et kuritegude toimepanemine oleks kujunenud Xxxx Xxxxxxxxxx elustiiliks või käitumismustriks. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid Xxxx Xxxxxxxxxx puhul tuvastatud ei ole ning temale etteheidetav tegu ei ole olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Antud juhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida isiku poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Käesolevalt ei ole Xxxx Xxxxxxxxxx ka õjätkanud kuritegude toimepanemist ning tema suhtes ei ole prokuratuuri andmetel hetkel ühtegi uut kriminaalmenetlust. Seega kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid, isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Puutuvalt menetluse lõpetamisel Xxxx Xxxxxxxxxxle kohustuse määramisse, märgib prokurör, et Xxxx Xxxxxxxxxx on hüvitanud vabatahtlikult kannatanule tsiviilhagi. Samuti on kohustuseks määratud menetluskulude hüvitamine. Võttes arvesse erandlikke asjaolusid ei ole isikule KrMS § 202 lg-s 2 märgitud teiste lisakohustuste panemine vajalik. Nimelt on Xxxx Xxxxxxxxxxl tuvastatud puuduv töövõime. Xxxx Xxxxxxxxxxl on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalud. Samuti on tal raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ning mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, on kahtlustatava käitumises olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, kuid selle hukkamõistu väljendamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231700745 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. Xxxx Xxxxxxxxxxl on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi tasuda kriminaalmenetluse kuludena DNA-ekspertiisiakti nr 22E-xxxxxx maksumus summas 171 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel: 5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 22.01.2023; 2.2. Xxxx Xxxxxxxxxxl on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi tasuda kriminaalmenetluse kuludena 6.2. ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.x-x/xxx maksumus summas 765 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel: 5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 22.01.2023; 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: 6.1. ekspertiisiakti nr 22E-xxxxxx maksumus summas 171 eurot jätta riigi kanda; 6.2. ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.x-x/xxx maksumus summas 765 eurot jätta riigi kanda. 2 (3) 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule Elisa Teleteenused AS; kahtlustatavale Xxxx Xxxxxxxxxxle. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Laura Liisa Mölder abiprokurör 3 (3)