Ehitusseadustiku muutmise seadus

EELNÕU SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 13.01.2021 Ehitusseadustiku muutmise seadus § 1. Ehitusseadustiku s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid täidab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel kohaliku omavalitsuse üksus.“; 2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete raames korraldab pädev asutus liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse auditeerimist, teedevõrgu liiklusohutuse hindamist ja tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimist: 1) üleeuroopalise teedevõrgu teel; 2) kiirteel ja põhimaanteel; 3) Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutataval maanteel, välja arvatud kinnistu juurdepääsutee ning kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalg tee ning jalgrattatee. “; 3) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded; 2) liiklusohutuse auditeerimise nõuded; 3) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded; 4) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded; 5) l iiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava .“ . § 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel EELNÕU SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 13.01.2021 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 (edaspidi direktiiv 2019/1936 ) Eesti õigusesse ülevõtmiseks. D irektiiviga 2019/1936 muudet i direktiivi 2008/96/EÜ (edaspidi direktiiv 2008/96 ) teetaristu ohutuse korraldamise kohta eesmärgiga laiendada direktiivi reguleerimisala ning ajakohastada ja ühtlustada direktiiviga ette nähtud liiklusohutuse meetme id. Lisaks soodustatakse muudatusega kõrgema automatiseerituse tasemega sõidukite kasutuselevõttu ning pööratakse senisest rohkem tähelepanu vähekaitstud liiklejate ohutusele. D irektiivi 2008/96 põhi eesmär k on parandada liiklusohutust Euroopa Liidu teedel . Ehitusseadustiku täiendamine on vajalik ennekõike seoses direktiivi reguleerimisala muutmisega . Muud üksik nõuded võetakse üle e hitusseadustiku § 102 lõike 2 alusel kehtestatud määrustega. D irektiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtaeg kõikide rakendusaktidega on 17.12.2021. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev (e-post: [email protected], tel: 639 7611). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigus nõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne ly.normak @mkm.ee, tel: 715 3403 ). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku redaktsiooni RT I, 10.12.2020, 5. Eelnõu on seotud d irektiiviga 2019/1936 , millega muudeti direktiivi 2008/96. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõ u peamine eesmärk on võtta üle Eesti õigusesse d irektiiv 2019/1936 , millega muudetakse direktiivi 2008/96. Seaduseelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on vajalik Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 102 lõike 1 muutmine. Lõige kehtestab üldise kohustuse Transpordiametile ja kohaliku omavalitsuse üksustele direktiivis 2008/96 sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ning piiritleb ära direktiivist 2008/96 tulenevate liiklusohutuse meetmete kohaldamisala. Lõike muutmine on vajalik seoses direktiivi 2008/96 reguleerimisala muutmisega. Lähtudes direktiivi 2019/1936 muudatustest kohaldub direktiiv lisaks üleeuroopalise teedevõrgu teedele (senine kohaldamisala) kõikidele kiirteedele, põhimaanteedele ning Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatele maanteedele, v.a muudetud direktiivi 2008/96 artikli 1 punktis 3 nimetatud erandid. Muudatusega täiendatakse vastavalt ka lõike sõnastust. Lõikes on kasutatud järgmisi mõisteid: kiirtee on kooskõlas muudetud direktiivi 2008/96 artikli 2 punkti ga 1a ja liiklusseaduse § 2 punkt iga 22 asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud ja vastava liikluskeskkonnaga maan tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee ega muude teedega ; põhimaantee on maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsamate sihtpunktidega vastavalt muudetud direktiivi 2008/96 artikli 2 punkti 1b ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ § 1 lõike 2 definitsiooni dele ; avalikult kasutatav maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev ning avalikult kasutatavate teede hulka kuuluv tee vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõike 2 ja 5 definitsiooni dele ; kinnistu juurdepääsutee on teega külgneva kinnistu teenindamiseks ette nähtud piiratud kasutusega tee , nt parklasse, õue, puhkekohta , põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ; kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalg- või jalgrattatee on kergliiklustee alaliigid kooskõlas liiklusseaduse § 2 punktide 15, 17, 18 ja 25 definitsioonidega. Muudatusega tagatakse kooskõ la muudetud direktiivi 2008/96 a rtik li 1 punkt idega 2 ja 3 ning artiklis 2 toodud mõistetega. Eelnõu jõustumisel peavad pädevad asutused ( Transpordiamet ja kohaliku omavalitsuse üksused) rakendama kõiki liiklusohutuse meetmeid senisest suuremal teedevõrgul . Paragrahvi 102 lõike 2 muutmine. Antud lõike alusel on kehtestatud neli ministri määrust direktiivis 2008/96 sätestatud nelja liiklusohutuse meetme sisustamiseks ja ülevõtmiseks. Lisaks sellele on 5. punkti alusel kehtestatud liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava, mis on ette nähtud direktiivis 2008/96 liiklusohutuse audiitori kohta kehtestatud nõuete täitmiseks. Lõike muutmine on vajalik seoses 3. ja 4. punktis käsitletud meetme te nime tuse muutmisega – direktiiviga 2019/1936 muudetakse neid ümber vastavalt teedevõrgu liiklusohutuse hindamiseks ning tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimiseks. Ühtlasi täpsustatakse lõikes sisalduvate muude volitusnormide sõnastusi. Muudatusega tagatakse kooskõ la muudetud direktiivi 2008/96 a rtik li 2 punkti dega 3 ja 7a ning artiklitega 5 ja 6 . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse muudetud direktiivi 2008/96 terminoloogiat ning ehitusseadustikus ja liiklusseaduses defineeritud mõisteid (vt § 102 lõike 1 muutmise selgitused). Eelnõu ei sisalda vähetuntud sõnu ega umbmääraseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses direktiiviga 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96. Eelnõu on koostatud direktiivi 2019/1936 ülevõtmiseks. Direktiivi 2019/1936 ja Eesti õigusakti vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1 . 6. Seaduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafilist mõju Kuna eelnõu on suunatud liiklusohutuse tõstmiseks, siis esineb kaudne positiivne mõju inimeste tervisele. 6.2. M õju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.3. M õju majandusele Kuna maanteeliiklus muutub turvalisemaks, siis soodustab see kaupade kiiremat ja turvalisemat vedu. Seeläbi esineb kaudne positiivne mõju majandusele. 6.4. M õju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu omab väikest positiivset mõju elukeskkonnale, kuivõrd eelnõu rakendamisega kaasneb üldise liiklusohutuse taseme parenemine ning kvaliteetsema teetaristu ehitus. 6.5. M õju regionaalarengule Eelnõul on kaudne positiivne mõju regionaalarengule , kuna ühendused erinevate piirkondade vahel muutuvad turvalisemaks ja pikas perspektiivis kvaliteetsemaks. 6.6. M õju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu rakendamine mõjutab pädeva asutuse ( Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste ) tegevus i . Kuna liiklusohutuse meetmed hõlmavad senisest suuremat teedevõrku , peavad pädevad asutused senisest rohkem panustama meetmete elluviimisse. See võib põhjustada vähesel määral lisaressursi ja tegevuste ümberkorraldamise vajadust. Samas Transpordiametile ei tekita uus regulatsioon olulist lisakoormust, kuivõrd vastavas mahus on liiklusohutuse meetmed rakendatud juba praegu Transpordiameti enda initsiatiivil . Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele on samuti väga piiratud, kuivõrd kõnealuste nõuetega on kaetud väga marginaalne osa kohaliku omavalitsuse üksustele kuuluvast teedevõrgust . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Oluline mõju Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevustele puudub. Teeomanikele tuleb tagada liiklusohutuse meetmete rakendamine kooskõlas käesoleva eelnõuga ning ehitusseadustiku § 102 lõike 2 alusel kehtestatud määrustega . Samuti tuleb teeomanikel täita muudetud direktiivi s 2008/96 sätestatud aruandluse kohustusi ( artikkel 1 punkt 4 ning artikkel 11a punkt 1). Eelnõu rakendamine ei eelda otseseid kulusid ning ei tekita tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu ja direktiivi 2019/1936 täielikuks rakendamiseks tuleb muuta järgmisi ministri määrusi : majandus- ja taristuministri 19.05.2015 määrus nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutusele avalduva mõju hindamisel vähekaitstud liiklejaid ja nende ohutust ; majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83 „ Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele “ . Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutuse auditeerimisel vähekaitstud liiklejaid ja nende ohutust ; majandus- ja taristuministri 30.08.2016 määrus nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ . Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega viia meede sisulisse vastavusse direktiivi 2019/1936 nõuetega ; majandus- ja taristuministri 08.02.2017 määrus nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ . Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutuse kontrollimisel vähekaitstud liiklejaid ; majandus- ja taris t uministri 02.07.2015 määrus nr 81 „ Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava “ . Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda koolituskursusel vähekaitstud liiklejaid. Samuti tuleb määruse terminoloogia ja määruse kasutatud liiklusohutuse meetmete nimetused viia kooskõlla direktiivi ga 2019/1936 . Ministri määruste muutmise kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Kuivõrd direktiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtaeg on 17.12.2021, siis antud jõustumisaeg võimaldab direktiivi tähtaegset ülevõtmist ning annab piisavalt aega uue õigusega kohanemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Lii dule. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 20 2 1 . a. Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskir ja Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlame ndi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1936 , millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta . EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti ülevõtmise kohustus EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatav siseriiklik õigusakt Kommentaarid Artikkel 1 punkt 1 Jah EhS § 102 l g 1 Artikkel 1 punkt 2 Ei Tegemist on uute mõistete lisamise ja olemasolevate mõistete täpsustamisega direktiivis, mis ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 1 punkt 3 Ei Tegemi s t on volitu s normiga, mille alusel koostab Euroopa Komisjon suunised „andestavate teeäärsete alade“ ja „iseselgitavate ja isereguleerivate teede“ kavandamiseks. Norm ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 1 punkt 4 Jah EhS § 102 l g 1 EhS § 102 lg 2 p 3 alusel kehtestatud määrus Artikkel 1 punkt 5 Jah EhS § 102 lg 2 p 4 alusel kehtestatud määrus Nõuded on tagatud olemasoleva õigusega. Direktiivi 2004/54/EÜ puudutavad sätted ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist, kuivõrd direktiivi reguleerimisalasse jäävad tunnelid Eesti territooriumil puuduvad ning Eesti on vabastatud direktiivi ülevõtmise kohustusest. Artikkel 1 punkt 6 Jah EhS § 102 lg 2 p 1-4 alusel kehtestatud määrus ed S ät t e d ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist, kuivõrd käsitlevad rakendusakti volitusnormi, on informatiivsed või vabatahtlikud. Artikkel 1 punkt 7 Ei Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni rakendusakti volitusnormi. Artikkel 1 punkt 8 Jah EhS § 102 lg 2 p 5 alusel kehtestatud määrus Artikkel 1 punkt 9 Ei Sätted käsitlevad parimate tavade vahetamist Euroopa Komisjoni eestvedamisel ja on suunatud Euroopa Komisjoni le. Artikkel 1 punkt 10 Ei Tegemist on sätte eemaldamisega senisest direktiivi redaktsioonist. Artikkel 1 punkt 11 Ei Tegemist on aruandluskohustusega, mis ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist Artikkel 1 punkt 12 Ei Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni delegeeritud akti volitusnormi. Artikkel 1 punkt 13 Ei Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni delegeeritud akti menetlusnõudeid. Artikkel 1 punkt 14 Ei Sätted käsitlevad komiteemenetlust ja ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 1 punkt 15 Valikuline Tegemist on soovituslike lisadega . Eesti ei kavatse lisasid kasutada. Artikkel 2 Ei S ä t te d reguleeri vad direktiivi ülevõtmist ja ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 3 Ei S ä te reguleeri b direktiivi jõustumist ja ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 4 Ei Tegemist on üldise informatiivse sättega, et direktiiv on suunatud liikmesriikidele . Säte ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri määruste muutmine ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmi ne) Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 102 lõike 2 punktide 1 kuni 5 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse s nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel ” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel ”; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) mõju liiklustingimustele ja liiklejate käitumisele, sealhulgas mõju vähekaitstud liiklejatele ja teistele liiklejate rühmadele;”; 4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67 ), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16) . ” . § 2. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „ Liiklusohutuse auditeerimise nõuded ”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel ” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel ”; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punkt is 4 asendatakse sõnad „ jalakäijate ja jalgratturite ” sõna ga „ kergliiklejate ”; 4 ) paragrahvi 7 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „ 7 ) tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil ja sõidutee laius ;”; 6) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 1 järgmises sõnastuses : „7 1 ) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”; 7 ) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „ 8) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused ;”; 8 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses : „ (2 1 ) Põhiprojekti etapis auditeeritakse lisaks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 sätestatud eelprojekti etapi teemasid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt; 2) auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud; 3) eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; 4) põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine. ”; 9 ) paragrahvi 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses : „ Tee kasutusele võtmise alguseks loetakse olukorda, kui tee on avatud liiklusele, püstitatud on projekti järgne alaline liikluskorraldus ning kogu ulatuses on eemaldatud ajutine liikluskorraldus. ”; 10 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 3. Majandus- ja taristuministri 30 . augusti 201 6 . a määruse nr 52 „ Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele “ muutmine Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruses nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „ Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded ”; 2 ) paragrahvi 1 lõike d 1 - 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Teedevõrgu liiklusohutuse hindamine (edaspidi liiklusohutuse hindamine ) eesmärk on välja selgitada liiklusohtlikud teedevõrgu osad ja parandada nendel liiklusohutust. (2) L iiklusohutuse hindamine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel . (3) L iiklusohutuse hindami st korraldab riigitee l Maanteeamet ja kohalik u l teel valla- või linnavalitsus (edaspidi pädev asutus ). ( 4) L iiklusohutuse hindamine viiakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant. ”; 3 ) paragrahvi 1 lõi ge 5 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 1 lõike s 7 ja § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ o hutuse määramise ” sõna dega „ l iiklusohutuse hindamise ” vastavas käändes ; 5 ) paragrahvi 3 lõi ge 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1 ) Objektidele arvutatakse ja määratakse ohutuse numbriline näitaja (edaspidi ohutustase ), mille aluseks on vähemalt järgmised kriteeriumid : 1) objekti sisseehitatud ohutus ; 2) objekti liiklussagedus; 3) vähemalt kolm aastat kasutusel olnud objekti puhul hukkunuga ja inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetused . ”; 6 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses : „ (1 1 ) Objekti sisseehitatud ohutust hinnatakse visuaalse vaatluse käigus, mida teostatakse kas kohapeal või elektrooniliste vahendite kaudu. Objekti sisseehitatud ohutuse hindamisel võetakse arvesse kõiki ohutust mõjutavaid olemasoleva tee parameetreid ja elemente pidades silmas vähekaitstud liiklejate ohutust. ”; 7 ) paragrahvi 3 lõi ke 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ Ohutustasemete alusel koostatakse objektide pingerida, mis jagatakse vähemalt kolme kategooriasse ja millest esimesed kümme objekti on prioriteetsed objektid. ”; 8 ) paragrahvi 4 lõi ke 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „ 1) prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüs koos sihipärase kohapealse liiklusohutuse kontrollimisega ; ”; 9 ) paragrahvi 4 lõi ge 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3 ) Prioriteetsete objektide analüüsi l kogutakse ja töötatakse vähemalt läbi : 1) objekti üldandmed ; 2) var em koostatud asjassepuutuvad analüüsid ; 3) objektil toimunud liiklusõnnetuste asjaolud ; 4) kehtiva liikluskorralduse loetavus, selgus ja asjakohasus ; 5) liikluskorraldusvahendite seisukord ja rakendatud kiiruspiirangud; 6) nähtavustingimused erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes; 7 ) vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalused; 8 ) katete seisukord; 9 ) liiklejale ohtu kujutavad esemed ja teeosad. ”; 1 0 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses : „ (2 1 ) Pädev asutus koostab ja perioodiliselt ajakohastab prioriteetsete objektide parandusmeetmete tegevuskava, mis annab ülevaate prioriteetsetel objektide l rakendatud või kavandatavatest parandusmeetmetest. ”; 1 1 ) paragrahv i 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ L iiklusohutuse hindamine viiakse käesoleva määruse kohaselt esmakordselt läbi hiljemalt 2024. aastal . ”; 12 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 4. Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruses nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „ Tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded ”; 2 ) paragrahv i 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (4 ) Tee o hutuse kontrollimine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel . ”; 3 ) paragrahvi 2 lõi ke 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „ 8) vähekaitstud liiklejate liiklemise ohutus; ”; 4 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 5. Majandus- ja taristuministri 2 . juuli 2015. a määruse nr 81 „ Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava “ muutmine Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „ Liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava ”; 2 ) paragrahv i 2 lõike 1 punktid 3 - 6 sõnastatakse järgmiselt: „ 3) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõudeid; 4) liiklusohutuse auditeerimise nõudeid; 5) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõudeid; 6) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid; ”; 3 ) paragrahv i 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 1 ja 6 2 järgmises sõnastuses : „ 6 1 ) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid; 6 2 ) vähekaitstud liiklejate vajadusi; ”; 4 ) paragrahv i 3 lõi k e d 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Esmase koolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks peavad olema vähemalt järgmised: 1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund; 2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid seoses liiklusohutuse ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi; 3) planeerimisseadus ja tee planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva mõju hindamisega – üks õppetund; 4) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi; 5) teede projekteerimise normid – tee projekti hindamine ohutu liiklemise perspektiivist – kolm õppetundi; 6) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi; 7) erinevate kliimatingimuste mõju arvestamine projektis ja selle mõju liiklusohutusele – üks õppetund; 8) liikluskorralduse põhimõtted – kolm õppetundi; 9) liiklusohutuse üldised alused seoses teega (liiklusõnnetuse mõiste, põhjused, raskusaste, liiklusohtlike kohtade väljaselgitamine ja liigitus, liiklusõnnetuste statistika ja muud asjakohased teemad) – kaks õppetundi; 11) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes ja eelprojekti koostamisel – kolm õppetundi; 12) liiklusohutuse auditeerimine – kaks õppetundi; 13) teedevõrgu liiklusohutuse hindami n e – kaks õppetundi; 14) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimi ne – kaks õppetundi; 15) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi; 16) auditi õiguslik tähendus, liiklusohutuse audiitori vastutus ning auditi aruande vormistamise nõuded – üks õppetund; 17 ) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning raskusastmele , sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejate ga seotud liiklusõnnetused – kaks õppetundi; 18) liikluskeskkonnast tulenevate riskide tuvastamine teel, mis sisaldab reguleeritud ja reguleerimata ristmiku, ringristmiku, vähekaitstud liiklejate taristu ja raudteeülesõidukoha auditeerimist – seitse õppetundi; 19) tee ehitusprojekti liiklusohutuse auditeerimine, aruande koostamine koos kaitsmisega – viis õppetundi . (2) Korduvkoolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks peavad olema vähemalt järgmised: 1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund; 2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel välja antud õigusaktid seoses liiklusohutusega ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi; 3) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi; 4) teede projekteerimise normid – normide rakendamine arvestades ohutu tee projekteerimise printsiipe, kõrvalekalded normidest – kaks õppetundi; 5) planeerimisseadus ja planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva mõju hindamisega – üks õppetund; 6) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes – üks õppetund; 7) liiklusõnnetuste sotsiaalmajanduslik mõju – üks õppetund; 8) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning raskusastmele , sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejate ga seotud liiklusõnnetused – kaks õppetundi; 9) teedevõrgu liiklusohutuse hindami n e – kaks õppetundi; 10) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi; 11) kestliku ohutu tee projekteerimise printsiibid – üks õppetund; 12) e hituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi. ”; 5 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 6 . Määruse jõustumine M äärus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Rahandusministeerium Meie 15.01.2021 nr 2-2/21-0067/307 Siseministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Edastame kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Tallinna Tehnikaülikool MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Eesti Linnade ja Valdade Liit Pavel Karev 639 7611 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158