Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM MÄÄRUS nr Varu kasutusele võtmise kord § 1. Määrusega seotud varu Kirjeldatakse varu ja valdkonnad, mille puhul määrus rakendub. § 2. Varu üldised kasutusele võtmise põhimõtted Sätestatakse varu kasutusele võtmise üldised põhimõtted nii riigi omanduses oleva varu kui ka delegeeritud varu kasutusele võtmiseks. § 3. Varu müügi hind Sätestatakse varu hinnastamise põhimõtted. § 4. Sihtgrupid, kellele esitatakse müügipakkumine Täpsustatakse sihtgrupid, kellele peab müügipakkumise esitama. Olenevalt varust, on sihtgrupid erinevad. § 5. Varu müügipakkumiste esitamine Sätestatakse nõuded varu müümisel müügipakkumise esitamiseks. Allkirjastaja Taavi Aas Majandus- ja taristuminister  EELNÕU KAVAND PÄÄSTEAMET KÄSKKIRI Tallinn Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 5 lõike 3 alusel. § 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt: 1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon. § 2. Komisjoni ülesanded Komisjon: 1) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis; 2) teeb Riigikantseleile ning asutustele ettepanekuid hädaolukordade ennetamise, hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta regioonis; 3) kinnitab regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisõppuste kava; 4) vaatab läbi komisjoni tegevuspiirkonda puudutavad hädaolukorra riskianalüüsid ja lahendamise plaanid; 5) moodustab alalisi ja ajutisi töörühmasid ning kinnitab nende töökorra; 6) moodustab vajaduse korral alalise või ajutise territoriaalse või valdkondliku alakomisjoni; 7) kinnitab komisjoni iga-aastase tööplaani; 8) kinnitab komisjoni töökorra; 9) täidab muid hädaolukorra seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud ülesandeid. § 3. Komisjoni koosseis (1) Komisjoni kuuluvad: 1) vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht; 2) vastava tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt; 3) vastava tegevuspiirkonna Häirekeskuse keskuse juhataja; 4) Kaitseliidu esindaja; 5) Kaitseväe esindaja; 6) Kaitsepolitseiameti esindaja; 7) Keskkonnaameti esindaja; 8) Keskkonnainspektsiooni esindaja; 9) Maanteeameti esindaja; 10) vastava päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja; 11) Terviseameti esindaja; 12) Veterinaar- ja Toiduameti esindaja; 13) vastava tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste vallavanemad või linnapead. (6) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige, kelle komisjoni liige on nimetanud teda alaliselt komisjoni istungil esindama. Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maanteeameti, Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti esindaja alalise asendusliikme või asendusliikmed nimetab vastav asutus. (7) Komisjoni liikme, alalise asendusliikme või asendusliikmete nimetamisest teavitatakse vastava tegevuspiirkonna päästekeskust kirjalikult. § 4. Komisjoni esimees ja aseesimees (1) Komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht. (2) Komisjoni aseesimees on tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt. § 5. Komisjoni esimehe ülesanded Komisjoni esimees: 1) esindab komisjoni riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes; 2) kutsub kokku komisjoni istungid; 3) kutsub vajaduse korral võtma komisjoni tööst osa isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu; 4) esitab vähemalt üks kord aastas komisjoni töö kohta aruande Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile. § 6. Komisjoni töö juhtimine Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. § 7. Komisjoni istungid (1) Komisjoni korralised istungid toimuvad komisjoni kinnitatud tööplaani kohaselt, kuid kõige harvem üks kord kvartalis. (2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees vastavalt vajadusele. (3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees, ja protokollija. § 8. Komisjoni otsuse vastuvõtmine (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni otsus võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe, tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl. Kui ükski komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. Eriarvamused protokollitakse. § 9. Komisjoni tööd teenindav üksus Komisjoni tööd teenindab tegevuspiirkonna päästekeskus, kes: 1) korraldab komisjoni asjaajamist; 2) valmistab ette komisjoni istungid; 3) protokollib komisjoni istungid; 4) säilitab komisjoni istungite protokolle; 5) seirab komisjoni otsuste täitmist. peadirektor  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused ning riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel. § 1. Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs Sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, on järgmised: 1) päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 2) politseisündmus – massilisest korratusest, põgenike massilisest sisserändest, massilisest piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 3) küberintsident – arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid küberruumi ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 5) tervishoiusündmus – sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse; 6) loomataud – bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud, punktides 1–6 nimetatud sündmus või muu eespool nimetatud ainete kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmus, mis ohustab inimeste elu, tervist, vara või keskkonda. § 2. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on järgmised: 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet; 7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – Kaitsepolitseiamet. § 3. Riskianalüüsi sisu Riskianalüüs peab sisaldama: 1) analüüsitava sündmuse kirjeldust; 2) sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede analüüsi ning riskiklassi; 3) asutuste valmisoleku analüüsi sündmus lahendamiseks; 4) hinnangut, millisel juhul võib sündmus areneda hädaolukorraks või eriolukorraks; 5) vajaduse korral muud andmed, lähtuvalt sündmuse iseloomust. § 4. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. (2) Valitsusasutused on kohustatud andma plaani koostajale plaani koostamiseks vajalikku teavet. (3) Riskianalüüs kooskõlastatakse selle koostamisel osalenud asutuste, asjaomase ministeeriumi ja Riigikantseleiga. (4) Riskianalüüsi kinnitab riskianalüüsi koostamist juhtiva asutuse juht käskkirjaga. (5) Kinnitatud riskianalüüs edastatakse teadmiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile ja Riigikantseleile. § 5. Riskianalüüsi ajakohastamine (1) Juhtiv asutus hindab koos riskianalüüsi koostamisse kaasatud asutustega regulaarselt, aga mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul riskianalüüsi ajakohasust ja uuendab vajaduse korral riskianalüüsi kuue kuu jooksul. (2) Juhtiv asutus teavitab Riigikantseleid kirjalikult riskianalüüsi ajakohasusest või lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi muutumisest ja edastab täiendatud riskianalüüsi. (3) Kui riskianalüüsi koostamisel ei ole lähtutud Riigikantselei suunistest, või juhtiv asutus ei ole algatanud lõikes 1 nimetatud vajaduse ilmnemisel riskianalüüsi uuendamist, võib Riigikantselei nõuda kehtiva riskianalüüsi muutmist kohe või seada riskianalüüsi uuendamisele lõikes 1 nimetatud tähtajast lühema aja. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. peaminister siseminister riigisekretär  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, hädaolukorra plaani koostamist juhtivad asutused ning hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 15 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused; 2) hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused; 3) loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused; 4) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi plaan) nõuded ja koostamise, sealhulgas uuendamise kord. § 2. Hädaolukorrad, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused (1) Politsei- ja Piirivalveamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist: 1) põgenike massiline sisseränne; 2) äkkrünnak; 3) massiline korratus; 4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus. (2) Päästeamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist: 1) üleujutus tiheasustusalal; 2) paljude kannatanutega hoonetulekahju; 3) ulatuslik tööstusõnnetus. (3) Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis; 2) riigisisene kiirgusõnnetus. (4) Terviseamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist: 1) ulatuslik mürgistus; 2) epideemia. (5) Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja selle kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist. (6) Veterinaar- ja Toiduamet juhib loomataudist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja selle kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist. (7) Kaitsepolitseiamet juhib lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamist, kui Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ülevõtmise korraldus ja koostöö asutuste vahel terroristlikust tegevusest põhjustatud hädaolukorra lahendamisel kajastatakse lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanides. Selle plaaniosa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet. § 3. Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja selle korraldamise eest vastutavad asutused Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja selle korraldamise eest vastutavad asutused on järgmised: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud hädaolukordade puhul – Politsei- ja Piirivalveamet; 2) paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud hädaolukordade puhul – Päästeamet; 3) paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud hädaolukordade puhul – Keskkonnaamet; 4) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud hädaolukordade puhul – Terviseamet; 5) paragrahvi 2 lõikes 5 sätestatud hädaolukorra puhul – Riigi Infosüsteemi Amet; 6) paragrahvi 2 lõikes 6 sätestatud hädaolukorra puhul – Veterinaar- ja Toiduamet; 7) paragrahvi 2 lõikes 7 sätestatud hädaolukorra puhul – Kaitsepolitseiamet. § 4. Plaani koostamine (1) Plaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest ning Riigikantselei suunistest. (2) Valitsusasutused on kohustatud andma plaani koostajale plaani koostamiseks vajalikku teavet. (3) Plaani koostamist ja selles osalevate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani koostamist koordineerib Päästeamet. § 5. Plaani sisu Plaan peab sisaldama järgmist: 1) hädaolukorra kirjeldus, sealhulgas kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust; 2) plaani rakendamise tingimused, sealhulgas, millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse plaani kasutamine; 3) hädaolukorra lahendamise kontseptsioon ja kujustus; 4) hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende ülesanded; 5) teabevahetuse korraldus asutuste ja isikute vahel; 6) avalikkuse teavitamise korraldus; 7) vajaduse korral asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel; 8) elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teave elutähtsa teenuse tagamise korralduse kohta; 9) hädaolukorra lahendamise kulude üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamise korraldus; 10) hädaolukorra juhi määramine ja hädaolukorra juhi ülesanded; 11) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja lahendamise korraldus; 12) sidekorraldus hädaolukorras; 13) hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu ja nende kasutusele võtmise tingimused; 14) vajaduse korral varude rakendamise ja rahvusvahelise abi kaasamise korraldus; 15) vajaduse korral eriolukorra kehtestamisega kaasnevate tegevuste loetelu; 16) vajaduse korral muud tegevused, lähtudes juhtiva asutuse vajadustest. § 6. Kava kehtestamine, elluviimine, aruandlus ja hindamine (1) Kava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani kehtestab kohaliku omavalitsuse vallavanem või linnapea. (2) Juhtiv asutus hindab koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikutega plaani toimimist ja ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ning teavitab hindamistulemustest Riigikantseleid, või kui plaani koostaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, siis Päästeametit. (3) Kui plaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele plaani uuendada, algatab juhtiv asutus plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul. (4) Kui Riigikantseleil on alust arvata, et plaan ei ole asjakohane või selles esineb olulisi ebatäpsusi, mis võivad takistada hädaolukorra lahendmist, võib Riigikantselei nõuda kehtiva kava muutmise algatamist kohe või seada kava uuendamisele lõikes 3 nimetatud tähtajast lühema aja. § 6. Määruse jõustumine peaminister siseminister riigisekretär  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 18 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse kriisireguleerimisõppuse (edaspidi ka õppus) läbiviimise ning õppuse korraldamise nõuded. § 2. Õppuse korraldamise eesmärk Õppuse korraldamise eesmärk on tagada kriisireguleerimises osaleva riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ning juriidilise isiku valmisolek hädaolukorraks või elutähtsa teenuse katkestuseks ning selle kiireks ja tulemuslikuks lahendamiseks. § 3. Õppuse korraldamise vastutus ja sagedus (1) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (2) Elutähtsa teenuse osutaja korraldab enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (3) Elutähtsat teenust korraldav asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (4) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kahe või enama hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamist hõlmava õppuse. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud õppused võib korraldada ühe õppusena kui õppus on korraldatud kõigi pädevate asutuste hädaolukorra lahendamise või elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks. (6) Lõikes 5 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad kohalikud omavalitsused Päästeametiga ja hädaolukorra lahendamist juhtivad ning elutähtsat teenust korraldavad asutused Riigikantseleiga. Kui korraldatav ühine õppus ei täida paragrahvis 2 nimetatud õppuse korraldamise eesmärki või ei kata kõigi pädevate asutuste õppuse korraldamise kohustust jätab Päästeamet või Riigikantselei õppuse korraldamise kooskõlastamata ning õppused korraldatakse eraldi kooskõlas lõigetes 1-3 toodud sagedusega. § 4. Nõuded kriisireguleerimisõppuse korraldamisele Kõik läbiviidavad kriisireguleerimisõppused peavad olema planeeritud ja dokumenteeritud selliselt, et oleks võimalik tuvastada: 1) õppuse toimumise aeg; 2) õppuse liik; 3) õppuse korraldaja; 4) õppusest osavõtjad; 5) õppuse eesmärk; 6) õppuse stsenaarium; 7) õppuse hindaja ja õppuse hindamise korraldus; 8) õppusel tuvastatud probleemid ja puudused; 9) õppusel tuvastatud probleemide ja puuduste kõrvaldamise ajakava; 10) muu oluline teave. § 5. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. peaminister siseminister riigisekretär  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja toimepidevuse plaani (edaspidi plaan) nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord. § 2. Terminid (1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. (2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine. (3) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire. (4) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks. (5) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. (6) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire. (7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik.  2. peatükk RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD § 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine (1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab need elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt ühe aasta möödumisel alates hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele. (2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumipõhiselt. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu stsenaariumi. (3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina, kuid sel juhul peavad riskianalüüsi ja plaani osad olema dokumendis selgelt eristatavad. (4) Teenuseosutaja võib riskianalüüsi ja plaani esitada mõne teise õigusakti alusel koostatava dokumendi osana, kuid sel juhul peavad dokumendis riskianalüüsi ja plaani osad olema ülejäänud teabest selgelt eristatud. (5) Riskianalüüsi ja plaani allkirjastab teenuseosutaja seaduslik esindaja. (6) Korraldav asutus võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale nõusoleku kasutada mõnda teist rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada teenuse katkestusi põhjustada võivaid ohte, nende tõenäosust, teenuse katkestusi tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid. § 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine (1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras. (2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust. (3) Kui teenuseosutaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumisel riskianalüüsi ja plaani ajakohastanud ega korraldavale asutusele kinnitamiseks esitanud, on korraldaval asutusel õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani ajakohastamist ning nende esitamist. 3. peatükk RISKIANALÜÜSI NÕUDED § 5. Riskianalüüsi osad Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest: 1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase; 2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 7–11 kohaselt; 3) kokkuvõte. § 6. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase (1) Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja enda osutatavat elutähtsat teenust ja selle nõutud taset, lähtudes hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest. (2) Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave: 1) teenuse osa, mis loetakse elutähtsaks, ja selle kirjeldus; 2) teenust tarbivad isikud ja nende arv; 3) piirkond, kus teenust osutatakse. (3) Elutähtsa teenuse nõutud taseme kohta esitatakse järgmine teave: 1) elutähtsa teenuse tase, mida tuleb osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral; 2) katkestuse lubatud aeg, mille jooksul tuleb elutähtis teenus taastada. § 7. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine (1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja teenuse nõutud tasemest lähtuvalt nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning hindab nende kriitilisust käesoleva määruse lisa 1 kohaselt. (2) Korraldav asutus annab juhise, kuidas arvutada käesoleva määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud suhtarv. (3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse käesoleva määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui 10 punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita. § 8. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega. (2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest ressursiliikidest: 1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema; 2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada; 3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid; 4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse; 5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks; 6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist; 7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine. (3) Teenuseosutaja määrab vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis on teenuseosutaja hinnangul riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks. (4) Kriitilise tegevuse ressursside kokkuvõte esitatakse riskianalüüsis käesoleva määruse lisa 2 kohaselt. § 9. Ohtude väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama. (2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks. § 10. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine (1) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võivad stsenaariumid ja esitab riskianalüüsis nende kirjelduse. (2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust käesoleva määruse lisas 3 ja tagajärje raskusastet käesoleva määruse lisas 4 ette nähtud kriteeriumite alusel, võttes arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet. (3) Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal. (4) Korraldav asutus võib täiendada käesoleva määruse lisas 4 loetletud stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja. (5) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja vastavalt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärge. (6) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse käesoleva määruse lisa 5 kohaselt stsenaariumi riskiklass. (7) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 6. § 11. Ennetavad meetmed (1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja käesoleva määruse lisa 7 kohaselt tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks, muuhulgas käesoleva määruse § 6 lõike 3 alusel kirjeldatud taseme saavutamiseks. (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust. § 12. Riskianalüüsi kokkuvõte Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes: 1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras; 2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu koos põhjendustega; 3) ülevaate ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestuse, ja nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, samuti esitatakse võimalikud käitumisjuhised elanikele. 4. peatükk PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE § 13. Plaani ülesehitus Plaan koosneb järgmistest osadest: 1) plaani kasutuselevõtmise tingimused; 2) taastekava. § 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimused Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid, ning plaani kasutuselevõtmise korda. § 15. Taastekava (1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava. (2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri stsenaariumide korral sarnaselt või samamoodi, võib teenuseosutaja nende stsenaariumite kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua. (3) Taastekavas esitatakse järgmine teave: 1) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamise juhi (edaspidi olukorra lahendamise juht) kontaktandmed; 2) tegevused, mida teenuseosutaja plaanib olukorra lahendamiseks; 3) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisse kaasatava isiku kontaktandmed ja põhitegevus ning võimaluse korral alternatiivne tegevus; 4) kriitilise tegevuse, elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajalike kriitilise tegevuse ressursside loetelu ning selgitus ressursside hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta; 5) võimaluse korral teenuseosutaja või partneri alternatiivsed tegevused teenuse kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust; 6) leevendavad meetmed või, kokkuleppel korraldava asutusega, otsustamise kord, kuidas neid meetmeid rakendada; 7) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised; 8) elutähtsa teenuse taastamise prognoositav aeg. (4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga, mille on määranud korraldav asutus, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada. § 16. Plaani kasutuselevõtmine (1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või katkestuse või häire ohu ennetamises. (2) Stsenaariumi realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku lepitud töökorraldusest. (3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17. Määruse rakendamine Kuni hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni esitatakse käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 ning § 6 lõikes 3 nimetatud teave teenuseosutaja ja korraldava asutuse kokkuleppe alusel. § 18. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. Jüri Ratas peaminister Mart Helme siseminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine Lisa 2. Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine Lisa 4. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine Lisa 5. Riskiklassid Lisa 6. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel Lisa 7. Kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse või häire ennetavad meetmed  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõike 16 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise või puuduva töövõime hüvitis), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord. (2) Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud registreeritakse Tööinspektsioonis ja selgitatakse välja eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisiku poolt, võttes aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 6 alusel kehtestatud korra põhimõtted, arvestades hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi isiku eriolukorra tööle rakendamisel. § 2. Taotluse esitamine (1) Asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik isiku eriolukorra tööle rakendas, (edaspidi asutus) teavitab talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest arvates. (2) Isik, kellel on õigus saada hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 ettenähtud hüvitist, esitab asutusele taotluse hüvitise saamiseks. Taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse: 1) ühekordse hüvitise taotlemisel eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja dokument, mis tõendab, et taotluse esitaja on hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud õigustatud isik; 2) osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemisel Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta eriolukorra tööle rakendatud isiku töövõime ulatuse vähenemise ja eriolukorra ajal tööle rakendamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. (4) Eriolukorra tööle rakendatud isiku matused korraldanud isik esitab asutuse juhile matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud. (5) Matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. § 3. Ravi- ja ravimikulude hüvitise taotlemine ja hüvitise ulatus (1) Eriolukorra tööle rakendatud isik, kelle ravi- ja ravimikulud kannab hädaolukorra seaduse § 44 lõike 15 kohaselt riik, esitab asutusele ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud: 1) väljavõte tervishoiuteenuse osutaja dokumendist, mis tõendab isikule tervishoiuteenuste osutamist ja ravimite määramist eriolukorra tööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu; 2) tervishoiuteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud. (2) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse peab esitama 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite osas, mille ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab asutus eriolukorra tööle rakendatud isiku taotlusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Asutus ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti Haigekassa teenusena. § 4. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte (1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab asutuse juht kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse: 1) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. (2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse: 1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta; 2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa suurus ning viide hüvitise maksmise alusele. (3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik. (4) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule. (5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning osalise või puuduva töövõime hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks. § 5. Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine (1) Asutus tasub arve või maksab hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60 kalendripäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitamisest arvates. (2) Kui eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma tõttu taotleb hüvitist mitu õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis makstakse välja osade kaupa ning selle maksmisele kohaldatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 8–13 sätestatut. (4) Hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 2, 4 ja 15 ettenähtud hüvitise maksmisega ning eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud kaetakse selle asutuse eelarvest, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. (5) Kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hädaolukorra seaduse §-s 44 ettenähtud hüvitiste maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus taotluse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid kümne tööpäeva jooksul kokkuvõtte kinnitamisest arvates valdkonna eest vastutavale ministeeriumile läbivaatamiseks ning teavitab sellest taotlejat. (6) Valdkonna eest vastutav ministeerium vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendid läbi ja esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. Peaminister sotsiaalminister riigisekretär  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ 7 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõnad „Vabariigi valitsuse kriisikomisjoniga“ sõnaga „Riigikantseleiga“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal peaminister siseminister riigisekretär  EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS nr Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” § 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil või”. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. majandus- ja taristuminister kantsler  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord” § 1 lõike 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. peaminister majandus- ja taristuminister riigisekretär  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 31.mai 2012 määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1. paragrahv 7 lõikest 1 jäetakse välja sõna „ , kriisireguleerimise“; 2. paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 3. paragrahvi 36 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(9) Päästepoliitika osakonna põhiülesanded on päästepoliitika väljatöötamine ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste pääste- ja kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimine.“ § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. peaminister siseminister riigisekretär  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011 määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. aasta määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) Vabariigi Valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine, Euroopa Liiduga seotud riigisisene teavitustegevus; riski- ja kriisikommunikatsiooni-, valitsuskommunikatsiooni ja avalikkuse teavitamise arendamise koordineerimine ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduva korraldamine; 2) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) peaministri nõustamine riigi julgeoleku, kriisireguleerimise ja riigikaitse küsimustes, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine ning riigi julgeoleku, kriisireguleerimise ja riigikaitse juhtimise koordineerimine;. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. peaminister riigisekretär  EELNÕU 01.12.2020 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Kriisireguleerimise koordineerimine Riigi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist juhib Vabariigi Valitsus.“; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister“ sõnaga „Päästeamet“; 3) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Regionaalse kriisikomisjoni koosseisu, juhtimise, ülesanded ja töökorra kehtestab Päästeamet.“; 4) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, selle koostamise nõuded ja korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 6) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse sündmusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan, selle koostamise nõuded ja korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 9) paragrahvi 15 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „Siseministeeriumiga“ sõnaga „Riigikantseleiga“; 10) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõna „Ministeerium“ sõnadega „Ministeerium, Riigikantselei“; 11) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 13) paragrahvi 18 lõikes 4, § 39 lõikes 5 ja § 44 lõikes 16 asendatakse sõnad „kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“; 14) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses: „31. peatükk Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine § 181. Riigi tegevusvaru (1) Riigi tegevusvaru (edaspidi varu) on hädaolukorra või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud tooted, mis on varu haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine varu haldaja poolt on eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. (2) Varu moodustamisel on aluseks: 1) käesoleva seaduse § 9 alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüs; 2) riigikaitseseaduse § 6 alusel koostatud riigi kaitsetegevuse kava; 3) seadus või 4) Vabariigi Valitsuse otsus. (3) Varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest või varu müügist saadud vahendite arvelt. (4) Varu moodustab, haldab ja kasutusele võtmise korraldab riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja haldamine (edaspidi varu haldaja). (5) Varusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib vedelkütusevaru seadus. (6) Varusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus. § 182. Varu hoidmine (1) Varu hoitakse viisil, mis tagab hädaolukorra või selle ohu lahendamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ning elanikkonna toimetuleku tagamiseks varu kättesaadavuse selle hoiukohast. (2) Varu hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. (3) Varu haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab varu või selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peab olema sätestatud vähemalt: 1) varu asukoha aadress; 2) varu identifitseerimist võimaldav tunnus; 3) varu hoidmise tingimused; 4) varu uuendamise tingimused; 5) varu hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused; 6) varu hoidmise kontrollimise kord; 2 7) lepingu tähtaeg. (5) Varu moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib varu haldaja sõlmida tähtajalise lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale varu või selle osa moodustamise ja haldamise kohustuse ning varu haldajal on õigus kokkulepitud tingimustel omandada lepinguga hõlmatud varu (edaspidi delegeeritud varu). (6) Delegeeritud varu lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule: 1) varu haldaja õigus lepinguga hõlmatud varu omandamiseks igal ajahetkel kogu lepingu kehtivusaja jooksul; 2) tingimus, et varu omandamise korral oleks tagatud varu kättesaadavus varu haldajale lepingus sätestatud aja jooksul; 3) varu omandamisel makstava hinna kujunemise metoodika. § 183. Varu kasutusele võtmine (1) Varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus. (2) Avalikku korda, riiklikku julgeolekut või rahva tervist ohustada võivas olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu vastu, võib varu kasutusele võtmise otsustada valdkonna eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse: 1) varu kasutusele võtmise põhjus; 2) kasutusele võetava varu nomenklatuur ja kogus; 3) varu kasutusele võtmise tingimused; 4) kasutusele võetud varu taastamise tingimused. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada varu kasutusele võtmise korra. § 184. Varu andmed ja statistiline kokkuvõte (1) Varu haldaja peab üksikasjalikku ja pidevat arvestust varu kohta. (2) Varu arvestus peab sisaldama teavet hoiukoha asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa teavet varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja varu omaniku kohta. (3) Varu haldaja esitab iga aasta 25. veebruariks ja 25. augustiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmed varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade, asukohtade ja varu omanike kohta eelneva poolaasta viimase päeva seisuga. Vajadusel esitab varu haldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudmisel täiendavaid andmeid varu kohta. § 185. Varu uuendamine ja vähendamine Varu haldaja omandis oleva varu uuendamisel ja vähendamisel müüakse varu turuhinnaga, välja arvatud kui varu vähendamine toimub käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud juhul. § 186. Teabe saamise õigus Varu haldajal on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet: 1) riigiasutuselt; 3 2) kohaliku omavalitsuse üksuselt; 3) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult; 4) avalik-õigusliku ameti kandjalt.“; 15) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani Riigikantseleile tema nõudmisel. Riigikantseleil on õigus saada täpsustusi toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis esitatud teabe kohta.“; 17) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitmise üle teeb Päästeamet.“; 20) paragrahvi 45 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 21) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: „§ 481. Varu omavoliline kasutamine (1) Varu omavolilise kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 22) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „48,“ sõnaga „481,“. § 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi varu moodustamist, haldamist ja uuendamist;“; 2) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi varu moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra.“. 4 § 3. Vedelkütusevaru seaduse muutmine Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Varu moodustab ja haldab hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 4 sätestatud äriühing (edaspidi varu haldaja).“; 2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele hädaolukorraseaduse § 183 lõikes 1 või 2 sätestatud korras.“; 3) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Varu kasutuselevõtmise otsuses peab sisalduma:“; 4) paragrahvi 7 lõigetes 4 ja 6–8 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „varude kasutusse võtmise otsustaja“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osaluse valitseja riigivaraseaduse tähenduses hoolitseb aktsionäriõiguste teostamisel, et varu haldaja põhikirjas on sätestatud järgmised nõuded: 1) vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse maksjaid; 2) kui kütuse müüjaid ühendav organisatsioon ei esita nõukogu liikme kandidaate, valib kõik nõukogu liikmed osaluse valitseja.“; 6) paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „§ 81 lõigetes 2 ja 3“ sõnadega „§ 80 lõikes 2“. § 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõnad „vedelkütuse miinimumvaru haldamine“ sõnadega „riigi tegevusvaru haldamine“; 2) paragrahvi 66 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kriisireguleerimise ja“; 3) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) töötab välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerib selle elluviimist.“. 5 § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seaduse § 1 punktid 1–6, 8–13, 15–21 ning § 4 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ……….. 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 6  Siseministeerium Teie 02.12.2020 Sotsiaalministeerium Maaeluministeerium Meie 03.12.2020 nr 2-2/20-0427/7418 Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium Hädaolukorra seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastan teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu. Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lisaadressaatidele esitan eelnõu arvamuse avaldamiseks sama tähtajaga. Seoses Eesti Varude Keskuse (EVK) moodustamisega on vaja määratleda selgemalt Vabariigi Valitsuse, ministeeriumite ja EVK omavahelise vastutuse jagunemine. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid ning luua ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, vähendades seejuures kriisireguleerimise ja riigikaitsega seotud asutustele sarnaste tegevustega kaasnevat dubleerimist ja ressursside hajutatust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) rakendusaktide kavandid. Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Õliühing MTÜ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesti Veterinaarravimite Hulgimüüjate liit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Kliinilise Toitumise Selts Eesti Ravimitootjate Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Proviisorite Koda Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Apteekrite Liit Terviseamet Ravimiamet Eesti Haigekassa Päästeamet Jako Reinaste 625 6419 [email protected] 2 (2)  01.12.2020 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsus kiitis 01.08.2019 heaks riigireformi kava, milles püstitati ülesanne analüüsida elanikkonnakaitse kontseptsioonis varu osas seatud eesmärkidest lähtuvalt AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi OSPA) ülesannete laiendamise võimalusi. Analüüsi eesmärgiks oli selgitada välja, kas on mõistlik koondada kriisiolukorras esmavajalike toidu- ja esmatarbekaupade ning käsimüügi- ja retseptiravimite varu tagamise ning jaotuslogistika korraldamise ülesanded Maaeluministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (edaspidi MKM) ja Sotsiaalministeeriumist (edaspidi SoM) OSPA-sse. 30.07.2020 toimunud valitsuse kabinetiarutelu käigus jõuti kokkuleppele, et on mõistlik ja vajalik tagada keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK) loomise alates 2021. a juulist. EVK hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka toidu, käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute, veterinaarravimite, isikukaitsevahendite, antidootide ja esmatarbekaupade varu moodustamise ja edaspidise haldamisega. EVK moodustatakse OSPA ülesannete laiendamise kaudu, millel on pikaajaline kogemus riigi vedelkütusevaru hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve korraldamisel ning vedelkütuseturu seire teostamisel. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. SoM-i ja Terviseameti hinnangul on mõistlik tervishoiuvaldkonna varu, sh ka antidootide varu, moodustamist ja rahastamist jätkata tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) kohaselt ja selles osas TTKS-i ei muudeta. EVK järgib varu moodustamisel ja haldamisel järgmisi üldpõhimõtteid:  varu peab paiknema Eesti riigi territooriumil;  varu peab olema moodustatud õigeaegselt, vajalikus nomenklatuuris ja igal ajal ligipääsetavad, kontrollitavad ja kasutatavad ehk vastama kvaliteedinõuetele;  varu seire ja arvestuse süsteem peab olema täpne ja usaldusväärne;  varu väljastamise planeerimisel tuleb arvestada ka elutähtsate teenuste katkemise võimalikkusega;  varu moodustamine, haldamine ja uuendamine peab toimuma efektiivselt parima kulu- tulu suhtega;  varu rahastusmudel peab tagama süsteemi kindluse ja olema jätkusuutlik;  arvestades varu süsteemi ühiskondlikku kaalu ja ootuseid peab ettevõtte juhtimisstruktuur tagama, et kaasatud on nii avaliku- kui erasektori esindajad;  varu süsteemi õiguslik ülesehitus peab tagama stabiilsuse ja seeläbi usaldusväärsuse. EVK-s moodustatakse varu koguste nomenklatuuri, logistika, analüüsi ja seire küsimuste lahendamiseks töörühmad (näiteks vedelkütusevaru, toiduvaru, ravimitevaru ja üldise varustuskindluse töörühm), mille koosseisu kaasatakse riigiasutuste kui ka ettevõtjate esindajad 1 ning valdkondlikud eksperdid. Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK juhtkonna tasandil lähtudes Vabariigi Valitsuse ja valdkondlike töörühmade ettepanekutest ja varu moodustamist käsitlevatest riskianalüüsidest saadud sisenditest. Varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus või kiiret reageerimist nõudvates olukordades varu haldamise eest vastutav minister. EVK teeb koostööd ettevõtjatega nende teenuste toimepidevuse tõstmiseks, viib võimalusel läbi õppuseid ja teavituskampaaniaid elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisel. Üldine valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine (sh varu nomenklatuuri ja koguste määramine), hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lg 1 ja 2 kohustused, riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 5 lg 4 kohustused ja õigusloome jääb endiselt ministeeriumite ülesandeks. Samuti ei võta EVK üle Kaitseministeeriumi allasutustele määratud kohustusi sõjalise riigikaitse ressursi hankimisel ja varumisel. Hetkel reguleerib riigi tegevusvaru moodustamist HOS-i § 11. Seoses EVK moodustamisega tuleb seaduses täpsustada varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid, vastutuse jagunemist EVK, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite vahel. Samuti on vaja täpsustada kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna varu moodustamine on otseselt seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega. Muudatusega antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Eelnõuga kavandatud muudatused seonduvalt EVK moodustamise ja kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleandmisega Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile on kooskõlas ka riigikaitse laia käsitusega ning suurendavad riigi üldist valmisolekut erinevatele kriisidele reageerimisel. Praegu koordineerib kriisireguleerimist Siseministeerium (HOS § 7), riigikaitse planeerimist juhib Vabariigi Valitsus ja koordineerib Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (RiKS § 4 lg 1 p 1, § 7 lg 2) ja Riigikantselei (RiKS § 7 lg 3). Ühendades riigis varu moodustamise põhimõtted, on otstarbekas samaaegselt lahendada ka kriisireguleerimise koordineerimisega seotud pädevuste küsimus. Nimelt sisaldab kaitseolukordadeks ja hädaolukordadeks valmistumine kattuvaid tegevusi, mida planeeritakse ja juhitakse erinevalt. Jätkates erineva juhtimiskorraldusega on oht, et varu moodustamisel hinnatakse vajadusi dubleerivalt või vastupidi, jäetakse olulised vajadused tähelepanuta. Hädaolukordadeks valmistumine toimub riskianalüüside ja hädaolukorra plaanide alusel, riigikaitseks valmistumine ohuhinnangute, riigikaitse arengukava ja riigikaitsetegevuse kava alusel. Nimetatud dokumendid on aluseks varu moodustamisel, mistõttu on vaja nende koostamisega seotud tegevused siduda tervikuks, et tekiks selgus võimaluste arendamises ja prioriteetide seadmises. Oluline on keskselt ja koordineeritult hinnata ja suunata igasuguste kriiside lahendamiseks vajalike võimaluste arendamist, tegevuste ja ressursside planeerimist, sh ressursside ristkasutust, elutähtsate teenuste ja riigiasutuste toimimist. Erinevad kriisideks valmistumise regulatsioonid toovad asutustele kaasa kattuvaid tegevusi (nt võimaluste ja vahendite planeerimine), samuti ei loo erinevad koordineerimis- ja planeerimissüsteemid kõige paremini valmisolekut ega taga kiiret tegutsemist kriisiolukorras. Seepärast on hädaolukordadeks ja riigikaitselisteks olukordadeks valmistumise süsteemi integreerimise vajadusele juhtinud tähelepanu nii Riigikontroll1 kui ka erinevad asutused hinnates COVID-19-le reageerimist. Kuna riigi tegevusvaru moodustamine on otseselt seotud 1 Riigikontrolli aruanne „Riigi tegevus sisejulgeolekut ohustavateks hädaolukordadeks valmistumisel (aruande kokkuvõte)“. Tallinn, 19.06.2018. Kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2467/Area/20/language/et-EE/Default.aspx 2 kriisireguleerimise koordinatsiooni muutmise vajadusega, tehakse eelnõuga vajalikud muudatused koos. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja EVK moodustamisega seonduvad eelnõu sätted ja seletuskirja osa on koostanud MKM-i kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (625 6430, [email protected]), kriisireguleerimise osakonna riigi tegevusvarude projektijuht Jako Reinaste (625 64 19, [email protected]) ja MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (715 34 03, [email protected]). Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleandmist puudutavad eelnõu sätted ja seletuskirja osa on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost Kersti Maurer (693 5298; [email protected]) ja Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Kristi Purtsak (693 5538; [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud EL õigusest tulenevate regulatsioonide ülevõtmisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Käesoleva seaduseelõuga muudetakse hädaolukorra seaduse (HOS) 18.05.2020 redaktsiooni (RT I 17.05.2020, 3), Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) 01.01.2021 redaktsiooni (RT I, 21.11.2020, 20), vedelkütusevaru seaduse (VKVS) 25.05.2020 redaktsiooni (RT I, 15.05.2020, 8) ja TTKS-e 01.01.2021 redaktsiooni (RT I, 17.05.2020, 13). Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva riigikaitseseaduse eelnõuga (SE 112). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse muutmiseks on PS § 104 punktist 8, tulenevalt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on täpsustada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid. Seoses EVK moodustamisega on vaja määratleda selgemalt Vabariigi Valitsuse, ministeeriumite ja EVK omavahelise vastutuse jagunemine. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline (hea õigusloome ja normtehnika eeskiri § 1 lõige 2 punkt 1), et EVK saaks alustada võimalikult varakult elanikkonna varustuskindluse tagamiseks varu moodustamisega. EVK loomine ja selles tulenevalt HOS-i muutmine on Vabariigi Valitsuse tasemel heaks kiidetud 30.07.2020 ja saanud positiivse rahastuse otsuse läbi 2021–2024 eelarvestrateegia menetluse. Samuti on eelnõu eesmärgiks luua ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, vähendades seejuures kriisireguleerimise ja riigikaitsega seotud asutustele sarnaste tegevustega kaasnevat dubleerimist ja ressursside hajutatust. Eelnõus sätestatud kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist puudutavad muudatused on läbinud ministeeriumide kooskõlastusringi riigikaitseseduse eelnõu menetlemise raames2. 2 Eelnõu toimik on leitav EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52b68462-1871-4618-9a95- c8530c33773d 3  3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse HOS-i § 4 selliselt, et see sätestab Vabariigi Valitsuse koordineeriva juhtrolli kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel ja selle elluviimisel. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 7, mis määratleb Siseministeeriumi keskse rolli kriisireguleerimisvaldkonna koordineeriva asutusena (eelnõu § 1 p 4). HOS-i §-s 4 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus juhib kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist. Vabariigi Valitsus juhib kriisireguleerimispoliitika kujundamist strateegilisel tasandil. VVS-i muudatuse kohaselt (vt eelnõu § 4 punktid 2 ja 3) hakkab Siseministeeriumi asemel kriisireguleerimispoliitika väljatöötamise ja selle elluviimise koordineerimise eest vastutama Riigikantselei. Kuivõrd riigikaitse laia käsituse rakendumise sisuks on integreeritud planeerimine erinevateks riiki ja ühiskonda ähvardavateks ohtudeks, on asjakohane viia kogu kriisireguleerimispoliitika koordineerimine Vabariigi Valitsuse juurde, täpsemalt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei alla. Hädaolukorra ennetamiseks, hädaolukorraks valmisoleku parandamiseks ja hädaolukorra lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus. Kuna kaasatud asutused asuvad eri ministeeriumite valitsemisalas, on kriisireguleerimistegevuste (riskianalüüsi koostamine, hädaolukorra lahendamise plaanide ehk HOLP-ide koostamine jne) edukaks elluviimiseks vajalik ministeeriumite ühine koostöö ja tegevuste omavaheline koordineerimine. Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud. HOS-i §-st 4 jäetakse välja sätted, kus sätestatakse Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi VVKK) ülesanded. Eelnõuga jäetakse Vabariigi Valitsusele vabadus otsustada, milliseid koostöökogusid (nt nõukogu, komisjon vm) on kriisireguleerimisvaldkonna koordineerimiseks vaja moodustada. Seda enam, et seadusandja ei ole praegu selgelt ette näinud, mida VVKK koordineerimisel täpsemalt tegema peab. Vabariigi Valitsusel on VVS-i § 21 alusel õigus moodustada selliseid valitsuskomisjone, mida ta vajalikuks peab. Kuivõrd kõnesoleval ajal on peetud VVKK tegevuse jätkamist oluliseks, siis saab eelnõu jõustumisel VVKK moodustada oma korraldusega ning määrata milliseid ülesandeid VVKK peab täitma, kuidas VVKK tööd tuleb korraldada (nt võib valitsus määrata VVKK juhiks riigisekretäri). Kui nimetatud sätted kehtetuks tunnistatakse, muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. aasta määrus nr 111 „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon” ning peab muutma järgmisi määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määrus nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord”; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrus nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele”; 3) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 kohaselt muudetakse HOS-i § 5 lõikeid 1 ja 3. Muudatus on seotud Riigikantseleile kriisireguleerimise koordineerimise pädevuse andmisega. Hetkel juhivad 4 regionaalsete kriisikomisjonide tööd Päästeameti päästekeskused ning nende põhimäärused, töökorraldus jm tehnilised üksikasjad on kehtestatud siseministri määrusega. Kuivõrd muudatuse tulemusena ei koordineeri Siseministeerium enam kriisireguleerimise valdkonda, siis on otstarbekas anda regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine ja nende põhimääruste kehtestamise ülesanne Päästeametile. Täpsemad kriisikomisjoni ülesanded nähakse ette Päästeameti peadirektori käskkirjas. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 7, mis reguleerib Siseministeeriumi ülesandeid kriisireguleerimise koordineerimisel, kuivõrd nimetatud funktsioon viiakse üle Riigikantseleisse. Eelnõu § 1 punktide 5, 6, 8 ja 11 kohaselt muudetakse HOS-i rakendusaktide kehtestajat ja vähendatakse rakendusaktide volitusnorme. HOS-i § 9 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ ning § 9 lõike 3 alusel on siseminister kehtestanud määruse „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“. Kuna muudatuse tulemusel kehtestataks edaspidi mõlemad rakendusaktid vabariigi valitsuse määrustena, siis on otstarbekas riskianalüüside koostamise põhimõtted, koostajad ja sündmused, mille kohta riskianalüüs koostatakse kehtestada ühe Vabariigi Valitsuse määrusena. Samuti on HOS-i § 15 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ ja HOS-i § 15 lg 8 alusel on siseminister kehtestanud määruse „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord“. Kuna muudatuse tulemusel kehtestataks ka hädaolukorra lahendamise plaani koostamist reguleerivad aktid vabariigi valitsuse määrustena, siis on otstarbekas koondada nende sisu ühte määrusesse. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse HOS-i riigi tegevusvaru § 11 kehtetuks, kuna vajalik on oluliselt laiemalt sätestada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid. Eelnõu § 1 punktide 9 ja 10 kohaselt muudetakse asutust, kellega tuleb kooskõlastada hädaolukorra lahendamise plaan. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastatakse hädaolukorra lahendamise plaan asjassepuutuva ministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Muudatuse tulemusel kooskõlastatakse plaan asjassepuutuva ministeeriumi ja Riigikantseleiga. Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab hädaolukorra lahendamise plaani jätkuvalt Päästeametiga. Samuti on nimetatud asutustel õigus jätta plaan kooskõlastamata, kui plaan ei vasta nõuetele, ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või ei võimalda hädaolukorda piisavalt kiiresti ja tulemuslikult lahendada. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt tunnistatakse HOS-i § 18 lõige 3 kehtetuks. HOS-i § 18 lõike 3 kohaselt peab Siseministeerium vähemalt üks kord nelja aasta jooksul korraldama hädaolukorra lahendamise õppuse. Eelnõu jõustumisel liigub kriisireguleerimise õppuste korraldamise kohustus Vabariigi Valitsusele, täpsemalt valitsuse tööd toetavale Riigikantseleile. Riigikantselei on seni iga-aastaselt korraldanud valitsusele riigikaitseõppusi, näiteks NATO kriisiõppus CMX raames, kus osalesid mitmed ministeeriumid oma valitsemisala asutustega, lisaks Kaitseministeeriumile ka Siseministeerium, Välisiministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium jt. Eraldi kriisireguleerimise õppuse korraldamise kohustuse sätestamine seaduses iga nelja aasta järel ei ole põhjendatud, kuna kriisideks valmisolek on laiapindse riigikaitse oluline komponent juba praegu. Seaduse tasemel ei ole riigikaitseõppuste läbiviimise korralist ajavahemikku reguleeritud. 5 Eelnõu § 1 punktide 13 kohaselt muudetakse HOS-i rakendusaktide kehtestajat. Kehtiva HOS- i § 18 lõike 4 alusel on siseminister kehtestanud määrused „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“, HOS-i § 39 lõike 5 alusel „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ ning HOS-i § 44 lõikes 16 alusel „Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord“. Muudatuse kohaselt kehtestatakse nimetatud rakendusaktid Vabariigi Valitsuse määrustena. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse HOS-i uue 31. peatükiga, mis käsitleb riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise põhimõtteid, nimetab varu haldaja ja rahastamise alused. Paragrahv 181. Riigi tegevusvaru Paragrahvi 181 lõikes 1 täpsustatakse riigi tegevusvaru mõistet. Varuna saab käsitleda tooteid (nii pakendatud lõpptooted kui ka toorained), mis võivad olla varu haldaja omandis või on tagatud selle kauba eelisväljaostu õigus (delegeeritud varu). RiKS-is nimetatud riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu moodustamise nõudeid eelnõu ei muuda. Riigi varustuskindluse all on mõeldud nii erasektori teenuste kui ka riigi pakutavate teenuste toimepidevuse tagamist. Paragrahvi 181 lõikes 2 loetletakse varu moodustamise alused. Varu moodustamisel võetakse aluseks HOS-i alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüsid ning RiKS-i alusel koostatud riigi kaitsetegevuse kava. Varu moodustamise aluseks võivad olla ka eriseadused (nt vedelkütusevaru seadus) või Vabariigi Valitsuse otsus, mille eelnõu ettevalmistamisel saab lähtuda eespool nimetatud dokumentide sisendist, aga ka EVK poolt moodustatud valdkondlike töörühmade ettepanekutest. Paragrahvi 181 lõikes 3 sätestatakse varu rahastamise alused. Varu moodustamisel, kui on otsustatud need välja osta, kaasneb ühekordne suurem kulu. Halduskulud on iga-aastased ja varu kasutusele võtmise kulud olenevad hädaolukorra iseloomust. Varu moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks riigieelarveliste vahendite taotluse esitab varu haldamise eest vastutav minister (MKM). Vedelkütusevaru ja tervishoiuteenuse varu moodustamise ja haldamise kulude rahastamise reegleid ei muudeta, need on sätestatud VKVS-is ja TTKS-is. Varu võib omandada kas selle väljaostmise teel EVK omandisse või sõlmitakse leping, mis tagab võimaluse varu väljaostmiseks. Ehk varu moodustamise all mõeldakse ka varu moodustamist delegeeritud varu põhimõttel. Kumba moodi varu omandatakse, otsustab EVK iga varu puhul eraldi, olenevalt riskianalüüsist, majanduslikust mõistlikkusest ja ka ministeeriumite ja Vabariigi Valitsuse suunistest. Varu moodustamisel juhindutakse riigihangeteseadusest. Pärast varu moodustamist, kas füüsilise varuna või delegeeritud varuna, toimub varu haldamine kuni varu kasutusele võtmiseni. Varu haldamiskuludeks võivad olla kõik kulud, mis kaasnevad varu hoidmise, kindlustamise, kontrollimise, uuendamise, hooldamise jms-ga. Lisaks kaasnevad varu haldamisega ka EVK kui varu haldaja tegevuskulud. 6 Üldjuhul on varu delegeeritud lepingute alusel varu hoidja omandis, kuid olenevalt kriisi iseloomust, võib valitsus otsustada varu välja osta riigi omandusse ja varu jagamist kriisi kestel ise korraldada. Tarneahela varustuskindluse suurendamiseks parendatakse teenuseid ettevõtjate juures. Näiteks side- ja elektrivarustuskindluse tõstmisega seotud kulude kaasfinantseerimine ettevõtetes, kes varu hoiavad või kelle teenuse toimepidevus tagab ka paljude teiste ettevõtete toimepidevuse. Kulutuste tegemise vajaduse hindamisel arvestatakse teenuste ristsõltuvustega ja sellest tulenevalt võib olla vajadus investeeringuteks ettevõtete teenuste toimepidevusse ka kaubandusvaldkonnast väljaspool. Paragrahvis 181 lõikes 4 sätestatakse asutus, mis vastutab varu moodustamise, haldamise ja varu kasutusele võtmise korraldamise eest. Ühe asutuse alla tegevuste toomine on vajalik, et lõpetada varu moodustamise vastutuse ja kohustuste hajumine ja jagunemine mitme osapoole vahel. Juriidiliselt ei looda uut riigi äriühingut, vaid MKM-i vastutusalas tegutseva OSPA ülesandeid laiendatakse ning ettevõtte nimi viiakse vastavusse tema tegevusalaga nimetades OSPA ümber EVK-ks. Lisaks täiendatakse äriühingu põhikirja ning omaniku ootuste dokumenti. Tekib üks keskne äriühing, mille põhiülesandeks on elanikkonnakaitse ja hädaolukorra lahendamise eesmärgil riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine. Paraneb varu haldamise ja kriiside lahendamise võimekus ning riigi toimepidevus laiemalt kriisiolukorras. EVK sees luuakse vastavad valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasatakse riigiasutuste, erialaliitude/ettevõtjate esindajad, eksperdid, kelle ülesandeks on välja selgitada valdkonna vajadused varu moodustamise osas ja riigi varustuskindlust ning toimepidevust tagavad võimalikud parimad lahendused kriisiolukorraga toimetulemiseks. Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogused ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK juhtkonna tasandil lähtudes Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ja valdkondlike töörühmade ettepanekutest ja varu moodustamist käsitlevatest riskianalüüsidest saadud sisenditest. OSPA on aktsiaseltsi tegevusvormina ennast hästi tõestanud - kütusevaru on moodustatud riigiga kokkulepitud mahtudes, vastavad nõuetele, varu halduskulud madalad ja tegevus on turuosaliste poolt aktsepteeritud. Tegevusvorm aktsiaseltsina on võimaldanud üles ehitada kütusevaru uuendamiseks vajalikud likviidsuspuhvrid ning on taganud mõistliku kasumi teenimise võimaluse ning dividendimaksed. EVK juriidiliseks vormiks on samuti valitud aktsiaselts, mille kõik aktsiad on riigi omandis ja mis sobib hästi tegutsemiseks tavapärastes turutingimustes, kiiret reageerimist vajavate tegevuste korraldamiseks, võimaldab läbipaistvat koostööd ministeeriumite ja turuosalistega ning nende igapäevast kaasamist EVK valdkondlikes töörühmades ja otsustustasandites. Riigiomandis oleva aktsiaseltsi vormi puhul on tagatud:  ettevõtte selge juhtimine läbi nõukogu;  täiendavate ülesannete lisamise võimalikkus üldkoosoleku otsusega põhikirja ja omaniku ootuste muutmise raames;  majandustegevuse osutamine turutingimustel, mis ei tekita sektoris ebaausat konkurentsi;  ootus kasumi teenimisele, ning selle arvelt elanikonnale mõeldud varu koguste suurendamine;  äriühing tegutsemine vähima kulu põhimõttel, st eelistatud on varu müük, mitte mahakandmine;  kiire ja paindlik varu müügi ja kasutusele võtmise võimekus;  võimalus jätkata tänase vedelkütuse varumakse kogumise ja kasutamise süsteemiga. 7 MKM teeb äriühingule ehk varu haldaja üle järelevalvet vastavalt äriseadustikule. Lepinguliste suhete kontrollimisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest. Paragrahvi 181 lõikes 5 viidatakse VKVS-le, mis sätestab eraldi vedelkütusevaru moodustamise, hoidmise, kasutusele võtmise ja uuendamise tingimused. Vedelkütusevaru on osa riigi tegevusvarust, kuid seda reguleerib eriseadus, mitte HOS-i 31 peatükk. Vedelkütusevaru moodustamise regulatsioon järgib Euroopa Liidu direktiivi 2009/119/EÜ 14.09.2009) ning International Energy Agency (IEA) poolt seatuid nõudeid ning sellepärast vedelkütusevaldkonna varu moodustamist on mõistlik ka edaspidi reguleerida eriseaduses. Vedelkütusevaru moodustamise tingimusi ja rahastuse ülesehitust käesolev HOS eelnõu ei muuda. OSPA nimetatakse ümber EVK-s ja äriühingu kohustusi laiendatakse. Paragrahvi 181 lõikes 6 viidatakse TTKS-ile, mis sätestab eraldi tervishoiuteenuse korraldamise varu moodustamise, hoidmise, kasutusele võtmise ja uuendamise tingimused. Tervishoiuvaldkonna varu on osa riigi tegevusvarust, kuid seda reguleerib eriseadus, mitte HOS-i 31 peatükk. Tervishoiuteenuse korraldamine on SoM-i pädevuses, kes on määranud Terviseameti tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliu varu eest vastutavaks asutuseks. Tulenevalt TTKS-st tervishoiuteenuse varuna ei käsitleta käsimüügiravimite ja –meditsiinitarvikute varusid. EVK hakkab tegelema seega ainult elanikkonnale mõeldud käsimüügiravimite ja - meditsiinitarvikute varu moodustamisega, haldamise ja kasutuselevõtu korraldamisega. Paragrahv 182. Varu hoidmine Paragrahvis 182 lõikes 1 sätestatakse, et varu tuleb hoida sellises kohas ja viisil, et alati oleks võimalik tagada kauba kättesaadavus ja seda ka näiteks elektri- või sidekatkestuse korral. Varu kasutusele võtmisel tuleb arvestada, et nii elutähtsate kui ka transpordisektori teenuste tase ja kättesaadavus on keerulistes hädaolukordades piiratud. Hädaolukorra põhjustajaks võib olla näiteks äärmuslikud ilmastikuolud, elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus, nakkushaiguse suur levik, halvenenud julgeolek või siseturvalisus. Varu hoiulepingu või delegeeritud lepingu sõlmimisel tuleb vastavad hoidmist, kvaliteedi tagamist ja kättesaadavust mõjutavad tingimused kokku leppida. Paragrahvi 182 lõikes 2 sätestatakse kohustus, et varu võib hoida Eestist väljaspool ainult juhul kui Vabariigi Valitsus on selliselt otsustanud. Varu teises riigis hoidmine on võimalik, kui on selgelt tagatud läbi riikidevaheliste kõrgetasemeliste kokkulepete varu kättesaadavus tarneraskuste korral või eriolukordades. Vajadus teises riigis varu hoidmiseks võib tekkida, kui Eestis puuduvad hoidmiseks vajalikud kvaliteetsed laod või hoidmine on liialt kulukas ja seda olenemata sellest, kelle omandis on varu. Varu hoidmisel Eestist väljaspool on võimalik sõlmida riikidevahelised lepped selle kättesaamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Paragrahvi 182 lõikes 3 sätestatakse varu moodustamise kaks põhilist viisi. Üldjuhul parema varustuskindluse tagamiseks ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu lisatingimusega, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus. Otsuse varu moodustamiseks, kas väljaostetud varuna või delegeeritud varuna, teeb EVK, arvestades nii ettevõtjate kui ministeeriumite ettepanekutega või lähtudes Vabariigi Valitsuse otsustest. Paragrahvi 182 lõikes 4 sätestatakse varu hoiulepingu põhilised tingimused, mis tuleb teenust pakkuva ettevõtjaga kirjalikult kokku leppida. Leping peab tagama, et igal ajahetkel on võimalik kontrollida varu olemasolu ja kvaliteeti. Seega on oluline teada, mis aadressil ja millises laos varu on hoiustatud, millise tunnuse järgi on võimalik neid tuvastada ja millised on varu hoiustamise vajalikud tingimused, et tagada selle pikaajaline kvaliteet. Varu uuendamise 8 täpsed tingimused tagavad ülevaate toodete kvaliteedist ja laoseisust. Hoiulepingus tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub varu väljastamine ja milline on väljastamise võimekus ja seda piiravad tegurid. Varu kontrollimise tingimused peavad võimaldama igal ajahetkel varule füüsilist ligipääsu ja ka läbi laohaldussüsteemide jälgida igapäevast laoseisu. Varu peab vastama igal ajahetkel kokkulepitud tingimustele, et seda oleks võimalik kasutusele võtta. Paragrahvi 182 lõikes 5 sätestatakse täpsemalt delegeeritud varu moodustamise mõiste. Delegeeritud varu lepingu alusel ostab EVK teenuse pakkujalt kaupade suuremat Eesti sisest laoseisu lisatingimusega, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus. Delegeeritud varu moodustaja (ettevõtja, kelle omandis on varu) kohustuste hulka kuulub muuhulgas ka varu uuendamine ja kvaliteetsete hoiutingimuste tagamine. Paragrahvi 182 lõikes 6 sätestatakse delegeeritud varu lepingu põhilised tingimused, mis tuleb lepingus kokku leppida lisaks hoiulepingu põhilistele tingimustele vastavalt eelnõu § 182 lõikele 4. Delegeeritud varu leping peab andma kindluse, et igal ajahetkel oleks võimalik kiire varu omandamine ning varu vastaks nõuetele (nt ei tohi olla riknenud, ega aegunud). Varu maksumuse kujunemine selle väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud varu hoidja võimalust hinnaga manipuleerimiseks suurenenud nõudluse olukorras. Paragrahv 183. Varu kasutusele võtmine Paragrahvi 183 lõikes 1 sätestatakse, et varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus, kuna Vabariigi Valitsusel on tekkinud olukorrast keskselt parim ülevaade ja võib eeldada, et varu kasutamise vajaduse ilmnemisel on olukorra lahendamise juhtimine liikunud selleks ajaks ka Vabariigi Valitsuse tasandile, st ilmnenud on suurem ja pikemaajalisem kaupade tarneraskus, elutähtsate teenuste katkestus, halvenenud oluliselt elanike julgeolek või siseturvalisus. Paragrahvi 183 lõikes 2 sätestatakse, et kui olukorra iseloom vajab kiiret tegutsemist, on võimalik otsustada varu kasutusele võtmine varu haldamise eest vastutaval ministril ning otsuse võib teha ka ilma, et oleks välja kuulutatud hädaolukord või erikord. Ministri otsust ei pea Vabariigi Valitsus eraldi heaks kiitma. Eelnõu paragrahvis 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, millega laiendatakse MKM-i volitusi, lisades riigi tegevusvaru haldamise kohustuse. Lõike eesmärgiks on tagada suurem paindlikkus ja operatiivsus olukorra lahendamisel. Näiteks vedelkütusevaru kasutamiseks, kui halbade ilmastikuolude tõttu on katkenud elektri- ja sidevarustus ja vajalik on kiiresti tagada kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse osutajatele ja rikete likvideerijatele. Vabariigi Valitsusele või ministrile sisendi varu kasutusele võtmiseks annab EVK juhtkond. Vabariigi Valitsusel on võimalik ministri otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve korras või peatada see vastavalt VVS-ile. Paragrahvi 183 lõikes 3 sätestatakse, et varu kasutusele võtmise otsuses esitatakse, miks varu kasutusele võetakse, milline varu ja mis ulatuses ning kuidas varu kasutusele võtmine korraldatakse. Samuti tuleb fikseerida, kas ja kui kiiresti tuleb varu taastada. Vedelkütusevaru kasutusele võtmisel tuleb kasutuselevõtmise otsuse sisustamisel juhinduda VKVS-e § 7 lõike 3 nõuetest. Paragrahvi 183 lõikes 4 sätestatakse võimalus, et valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, kus täpsemalt seatakse valdkonniti tingimused varu kasutusele võtmisel. Üldjuhul toimub varu kasutusele võtmisel varu müümine turutingimustel või varu omanikuga eelnevalt kokku lepitud tingimustel, kuid vajadusel võib Vabariigi Valitsus või minister varu kasutusele võtmise otsuses varu müümisel hinnastamise reeglid ja jagamise põhimõtted ette kirjutada. Olenevalt aga valdkonnast võib olla vajalik juba ette määrusega täpsemalt sätestada 9 kellele, mis hinnaga ja mis tingimustel on võimalik varu omanikul kaupa realiseerida või kasutusse anda. Määruse kehtestamise eesmärgiks on vähendada kaupade massilist kokkuostmist ja hinnaga manipuleerimise riski olukorras, kus nõudlus ületab oluliselt pakkumist. Paragrahv 184. Varu andmed ja statistiline kokkuvõte Paragrahvi 184 lõikes 1 sätestatakse, et EVK-l peab olema varu kohta igal ajahetkel ülevaade. Pideva ülevaate olemasolu varust ja valdkonna varustuskindlusest ning ettevõtete teenuste toimepidevusest tagab efektiivsema varu moodustamise ülesehituse ja kiirema hädaolukorra lahendamise. Paragrahvi 184 lõikes 2 sätestatakse, mis teavet tuleb EVK-l igal aja hetkel varu kohta omada. Täpne ülevaade lihtsustab varu kiiret kasutusele võtmist ja aitab kiiresti avastada rikkumisi, kui on toimunud varu omavoliline kasutamine või ei ole tagatud varu kvaliteet. Paragrahvi 184 lõige 3 kohustab EVK-d esitama varu eest vastutavale ministrilekaks korda aastas kokkuvõtlikke ülevaateid varu koosseisu kohta. Nii on tagatud piisavalt sage ja selge perioodiline info edastamine. Lisaks on ministeeriumi esindaja kaasatud ka EVK poolt loodavatesse valdkondlikesse töörühmadesse ja seeläbi omab alati jooksvalt infot varu hoidmise kohta. Regulaarse info vahetamiseks on olemas ka EVK-l nõukogu tasand. Vajadusel võib ministri nõudmisel küsida infot varu kohta sagedamini kui 2 korda aastas. Paragrahv 185. Varu uuendamine ja vähendamine Paragrahvi 185 sätestatakse, et varu haldaja omandis oleva varu müümisel, mis on seotud varu uuendamise või vähendamisega, tuleb otsida turult parimat hinda. Oluline on tagada, et riigiettevõtjana varu uuendamisel või vähendamisel ei tehta alapakkumisi ega kasutata turul domineerivat positsiooni. Varu uuendamiseks loetakse olukorda, kui varu müümisel on otsustatud ka varu uuesti moodustamine. Varu vähendamisel väheneb varu kogus ja ei ole otsustatud samal ajal vähendatud koguse taastamine uuema kaubaga. Varu vähendamise vajadus võib tuleneda muutunud hädaolukorra riskianalüüsidest. Varu vähendamine võib toimuda ka samaaegselt varu kasutusele võtmisega ja sellisel juhul võib olla põhjendatud varu realiseerimine turuhinnast madalama hinnaga. Paragrahv 186. Teabe saamise õigus Paragrahvi 186 sätestatakse alused EVK-le teabe andmisek, mis on vajalik varustuskindluse suurendamiseks, varu moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks. Kuna EVK on äriühing, siis on võimalused teabe saamiseks riigiasutustelt piiratud. Üldjuhul võib EVK vajada enda kohustuste täitmiseks teiste riigiasutuste analüüse, uuringuid ja statistilisi kokkuvõtteid, mis on asutusesisese kasutuse piiranguga. Vedelkütuse valdkonnas toimub tihe koostöö Maksu- ja Tolliametiga ning Statistikaametiga. Muu varu haldamisel tuleb EVK-l lisaks kindlasti koostööd teha ka erinevate ministeeriumitega, kohalike omavalitsuste üksuste, Terviseameti, Ravimiameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Näiteks suhtlemisel pankrotistunud teenuse osutajaga, võib olla vajalik ka andmete vahetamine avalik-õigusliku ameti kandjaga, kelleks on kohtutäiturid. Andmete edastamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt tunnistatakse HOS-i § 34 lõige 4 kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt teeb Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele 10 kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister. Enne ettepaneku esitamist kooskõlastatakse ettepanek riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga. Sätte sellisel kujul sõnastamine ei ole aga vajalik, kuna vastavalt üldisele eelnõude menetlemise korrale tuleb ettepanek alati kooskõlastada asjasse puutuvate ministeeriumitega, ning ettepaneku peaks saama esitada iga minister, kes kaasamiseks vajadust näeb. Seega jäetakse säte seadusest välja. Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt muudetakse HOS-i § 40 lõiget 6. Kui kehtiva HOS-i kohaselt pidi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema määratud asutus edastama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani teadmiseks Siseministeeriumile, siis eelnõu kohaselt tuleb need edastada Riigikantseleile vastava nõude esitamisel. Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt tunnistatakse kehtetuks üldine järelevalvepädevus, mis seni oli Siseministeeriumil. Siseministeerium teeb kehtiva HOS-i järgi haldusjärelevalvet erinevate hädaolukordade ennetamise, valmistumise ja lahendamise nõuete täitmise üle. Näiteks peab Siseministeerium HOS-i § 45 lg 1 punkti 1 alusel tegema haldusjärelevalvet elutähtsa teenuse korraldava asutuse (edaspidi ETKA) ülesannete täitmise, hädaolukorra riskide hindamise, hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise, riskikommunikatsiooni korraldamise, kriisireguleerimisõppuste korraldamise ning muude HOS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Funktsiooni liikumisel Riigikantseleisse muutub Siseministeeriumi puudutav säte kehtetuks. Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet (VVS § 93 lg 1) ning seda teostatakse alluvuse korras (VVS § 93 lg 4). Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 94 lg 1) ning minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 95 lg 1). Seega Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ETKA kohustuste täitmise üle saab jätkuvalt järelevalvet teha teenistusliku järelevalve sätete alusel. Eesti Panga seaduse § 9 lg 1 kohaselt teeb Eesti Panga kui ETKA kohustuste täitmise üle ka täna järelevalvet Eesti Panga Nõukogu. Täiendava pädevuse mõnele muule haldusorganile andmine ei ole kooskõlas Eesti Panga seadusega. Kohaliku omavalitsuse üksuste üle jääb eelnõu kohaselt järelevalvet tegema Päästeamet, kes kehtiva HOS-i § 45 lg 2 alusel Siseministeeriumilt saadud volituse alusel seda ka hetkel teeb. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt tunnistatakse HOS-i § 45 lõike 1 punkt 2 kehtetuks, kuna viide HOS-i riigi tegevusvaru §-le 11 kustutatakse. MKM teeb äriühingu ehk varu haldaja üle järelevalvet vastavalt äriseadustikule. Lepinguliste suhete kontrollimisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest. Eelnõu § 1 punktide 19 ja 20 kohaselt tuuakse Päästeameti järelevalvepädevus seaduse tasemel üheselt välja, kuivõrd järelevalvepädevust ei saa enam määrata Siseministeerium. Samas Päästeameti jaoks ei ole tegemist uue ülesandega, kuna juba praegu täidab Päästeamet neid ülesandeid siseministri käskkirja alusel. Täpsemalt teeb Päästeamet järelevalvet järgmiste HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:  HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;  HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevuse kokkuvõtte ja järgmise aasta tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile;  HOS-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kehtestamine määrusega;  HOS-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamine; 11   HOS-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine; kriisireguleerimisõppuse korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine. Eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt täiendatakse HOS-i §-ga 481, millega sätestatakse väärteokoosseis varu omavolilise kasutamise eest. Paragrahv 481. Varu omavoliline kasutamine Paragrahvi 481 lõike 1 kohaselt karistatakse füüsilist isikut varu omavolilise kasutamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Varu omavoliliseks kasutamiseks loetakse tegevus, mis ei ole EVK-ga kooskõlastatud ja millega kaasneb näiteks varu ebaseaduslik omastamine, müümine, vähendamine, asendaine, rentimine, riknemine või kättesaadavuse takistamine. Paragrahvi 481 lõike 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut varu omavolilise kasutamise eest kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Varu omavoliliseks kasutamiseks loetakse tegevus, mis ei ole EVK-ga kooskõlastatud ja millega kaasneb näiteks varu ebaseaduslik omastamine, müümine, vähendamine, asendamine, rentimine, riknemine või kättesaadavuse takistamine. Varu hoiustamisel ei tohi tekkida olukorda, kus hoiustaja, olenemata kas varu kuuluvad hoiustajale või mitte, tekitab olukorra, kus varu ei ole kättesaadav. Varu uuendamisel tuleb lähtuda EVK ja hoidja vahel sõlmitud lepingust ja varu uuendamisel peab olema selge, kas varu kogus võib uuendamise käigus väheneda või mitte ja kui võib, siis tuleb määrata ka uuendamiseks kuluv aeg. Lõike eesmärgiks on välistada hoiustaja huvi soodsas turuolukorras varu müümiseks EVK teadmata, st majandusliku kasumi teenimise eesmärgil ei tohi tekitada olukorda, et varu ei ole kättesaadavad. Täpsed varu hoiustamise tingimused ja trahvid lepingu tingimuste rikkumise korral, fikseeritakse hoiulepingus või delegeeritud varu lepingus. Eelnõu § 1 punkt 22. Paragrahvi 52 muudatusega lisatakse, et kohtuväline menetleja varu omavolilise kasutamise osas on Politsei- ja Piirivalveamet. § 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Paragrahvi 52 lõike 1 punktis 2 ja § 56 lõike 1 punktis 11 täpsustatakse viidet uuele HOS-i riigi tegevusvaru regulatsioonile § 181 lõikes 1. SoM-i haldusalas olev tervishoiuvaldkonna varu on jätkuvalt üks osa riigi tegevusvarust. Tervishoiuvaldkonna varu moodustamise, haldamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab sotsiaalminister. § 3. Vedelkütusevaru seaduse muutmine Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja tekib viide eelnõu HOS-i § 181 lõikele 4, kus sätestatakse asutus, mis vastutab varu moodustamise, haldamise ja varu kasutusele võtmise korraldamise eest. Paragrahvi 7 lõikes 2 tekst asendatakse viitega HOS-i § 183 lõigetele 1 ja 2, kus sätestatakse, kes otsustab varu kasutusele võtmise. Pikem selgitus on toodud eelnõu § 183 lõigete 1 ja 2 selgituse juures eespool. Paragrahvi 7 lõikes 3 sissejuhatava lauseosa sõnastus muudetakse, kuna varu kasutusele võtja määratakse edaspidi HOS-i § 183 lõigete 1 või 2 kohaselt. Lõike sisu (loetelu), mida varu kasutuselevõtmise korraldus või käskkiri peab sisaldama, ei muudeta. Vedelkütusevaru 12 moodustamise regulatsioon järgib Euroopa Liidu direktiivi 2009/119/EÜ ning International Energy Agency (IEA) poolt seatuid nõudeid ning sellest tulenevalt tuleb vedelkütusevaru kasutusele võtmisel kasutuselevõtmise otsuse sisustamisel juhinduda VKVS-i § 7 lõike 3 nõuetest. Paragrahvi 7 lõigetes 4, 6, 7 ja 8 asendatakse „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „varu kasutusse võtmise otsustaja“, kuna lisaks Vabariigi Valitsusele on edaspidi õigus varu kasutusele võtta ka ministri tasemel vastavalt HOS-i § 183 lõikele 2. Selline vajadus võib tekkida näiteks, kui halbade ilmastikuolude tõttu on katkenud elektri- ja sidevarustus ning vajalik on kiiresti tagada kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse osutajatele ja rikete likvideerijatele. Paragrahv 14. Erisused varu haldaja tegevuses Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse, kuna loodava EVK kohustused laienevad ja see toob kaasa praktilise vajaduse laiendada ka nõukogu koosseisu. Paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et EVK nõukogus peab vähemalt üks nõukogu liige olema nimetatud vedelkütusevarumakse maksjate esitatud kandidaatide hulgast. Arvestades kütusevaldkonna toimepidevuse suurt mõju majandusele ja vedelkütusevaru rahastamist läbi kütuseettevõtjate makstava varumakse, on ka edaspidi peale EVK loomist vajalik vähemalt ühe vedelkütusevaldkonna esindaja olemasolu nõukogus. Vedelkütuse valdkonna esindaja kandidaadi valib kütuse müüjaid ühendav organisatsioon, milleks täna on Eesti Õliühing. Paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et juhul kui kütuse valdkonna esindajad ei soovi oma liiget EVK nõukokku määrata, siis see koht ei pea jääma tühjaks ja sel juhul valib kõik nõukogu liikmed majandus- ja taristuminister. Paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 2 on ebavajalik, kuna nimetatud viide riigivaraseaduse erisusele on kaasajastatud eelnõu §14 lõikes 4. Paragravi 14 lõige 3 asendatakse eelnõukohaselt § 14 lõikega, kuna on võimalik vedelkütuse valdkonna esindajate arvu vähenemine EVK nõukogus kahelt liikmelt ühele. Paragrahvi 14 lõikes 4 kaasajastatakse viidet riigivaraseaduse § 80 lõikele 2, kuna 16.07.2017 riigivaraseaduse muudatuste käigus muutusid kehtetuks viited riigivaraseaduse § 81 lõigetele 2 ja 3. Vedelkütusevaldkonnast nõukogu liige ettevõtjana, kes igapäevaselt tegutseb vedelkütuse turul hoiustaja, müüja või ostja rollis, satub tahes tahtmata huvide konflikti EVK ärihuvidega. EVK juhtkond peab tagama edaspidi, nagu see on täna ka OSPA nõukogus, et vedelkütuse esindajast nõukoguliige ei omaks oma positsioonist tulenevalt eeliseid hangetel osalemiseks. See tähendab, et nõukogus saab arutada hangetega seoses vaid avalikult kättesaadavat infot ja täpsemad hangetega seotud arutelud toimuvad hankekomisjonis ilma hankega seotud ettevõtte esindaja ligipääsuta. § 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Eelnõu § 4 punktivastutab 1 kohaselt muudetakse VVS-i § 63 lõike 1 sõnastust. Paragrahvi 63 lõikes 1 laiendatakse MKM-i volitusi, lisades riigi tegevusvaru haldamise kohustuse. Sellisena on üheselt arusaadav riigi tegevusvaru moodustamise eest vastutav ministeerium. Vastavalt TTKS-ile tervishoiuvaldkonna varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise eest jätkuvalt SoM, kuid ei ole välistatud tulevikus ka tervishoiuvaldkonna varu moodustamise üleminek EVK-sse, kui see on mõistlik. Riigikaitseülesannete täitmiseks 13 vajalike vahendite ja varu moodustamise ülesehitust ja kohustatud osapooli vastavalt riigikaitseseaduse § 5 lõikele 4 ei muudeta ning selliste varu tagamine jääb endiselt ministeeriumite haldusalasse vastavalt valdkonnale. Eelnõu § 4 punktide 2 ja 3 kohaselt tehakse muudatused VVS-s, mis on seotud kriisireguleerimise kavandamise ja koordineerimise ülesannete üleviimisega Siseministeeriumist Riigikantseleisse. Kehtiva VVS-i § 66 lõike 1 kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas mh ka riigi kriisireguleerimise arengu kavandamine ja koordineerimine. Kuivõrd kriisireguleerimise kavandamine ja koordineerimine viiakse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei pädevusse, siis tuleb sellest tulenevalt muuta ka VVS-i § 66 lõiget 1 ja vastav ülesanne sealt välja jätta. VVS-i § 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14, mille kohaselt töötab Riigikantselei edaspidi välja riigi kriisireguleerimispoliitikat ja koordineerib selle elluviimist. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse eelnõu jõustumine. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu § 1 punktid 1–6, 8–13, 15–21 ning § 4 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil (vt selgitust seletuskirja osas 9).  Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu need on defineeritud eelnõuga muudetavates seadustes. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutatava terminoloogiaga.  Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. Riigiabi olemasolu on analüüsitud kahel tasandil. 1. Kas AS Eesti Varude Keskus on riigiabi saaja? Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise punki 17 kohaselt: „Aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata, kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused toimivad riiklike ametiasutustena. Üksust võib lugeda avalikku võimu teostavaks juhul, kui asjaomane tegevusala on osa riigi olulistest funktsioonidest või on nende funktsioonidega seotud oma olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest. Üldjuhul ei loeta majandustegevuseks tegevusalasid, mis on olemuslikult riikliku ametiasutuse eelisõiguste osa ja milles osaleb riik.“ Samuti selgitab riigiabi mõiste teatise punkt 18: „Kui avalik-õiguslik üksus tegeleb majandustegevusega, mida on võimalik käsitada avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana, siis tegutseb see üksus majandustegevust puudutavas osas ettevõtjana. Samas sel juhul, kui seda majandustegevust ei saa käsitada avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana, kujutavad kõik kõnealuse üksuse tegevused endast avaliku võimu teostamisega seotud tegevusi ning ei kuulu seetõttu ettevõtja mõiste hulka.“ EVK tegeleb riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmisega. Asutuse ülesanded on sätestatud seaduses ja varu saab kasutusele võtta vaid Vabariigi Valitsuse või ministri otsuse alusel. Tegemist on ühe riigile olulise julgeolekualase võimekuse tagamisega. EVK tegevust ei saa käsitleda eraldiseisvana ilma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseta. Sellest tulenevalt on täidetud riigiabi mõiste teatise punktis 17 ja 18 sätestatud tingimused, st EVK tegevust saab lugeda avaliku võimu teostamiseks ja tema majandustegevust ei saa käsitada avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana. Seega EVK ei ole ettevõtja, mistõttu ei 14 laiene talle Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 ja seega ei ole tema rahastamise puhul tegemist riigiabiga. 2. Kas ettevõtted, kellega EVK sõlmib varu moodustamise, haldamise ja kasutamisega seotud lepingud, on riigiabi saajad? Riigiabi mõiste teatise punkti 89 kohaselt: „Kui varade, kaupade ja teenuste müük ja ost (või muu sellega sarnane tehing) tehakse, järgides konkureerivat, läbipaistvat, piisavalt hästi avalikustatud, mittediskimineerivat ja tingimusteta hankemenetlus ning kooskõlas ELTL riigihankepõhimõtetega, võib eeldada, et need tehingud vastavad turutingimustele.“ Hoolimata sellest, et eelnõuga HOS-i lisatav § 185 annab EVK-le võimaluse varu moodustamisel, haldamisel ja kasutusele võtmisel juhinduda hangete läbiviimisel riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 20 sätestatud erandist, teeb EVK varusid moodustades, uuendades, müües või kasutusele võttes alati hankeid, juhindudes pakkumiskutse koostamisel riigihangete seaduses nimetatud põhimõtetest ning eeldatakse alati hankest mitme pakkuja osavõttu. Teisisõnu ei saa ettevõte, kellega varu moodustamiseks, haldamiseks või muu teenuse osutamiseks leping sõlmitakse, eelist ja seega on täitmata üks riigiabi kriteeriumidest ning tegemist pole riigiabiga.  Seaduse mõjud 6.1 Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatused Muudatusega koondatakse erinevad kriisideks valmistumisega seotud tegevused ühte kohta – Siseministeeriumist Vabariigi Valitsuse juurde Riigikantseleisse. HOS-i muutmise seaduse rakendamine ei too kaasa: 1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; 2) mõju majandusele; 3) mõju elu- ja looduskeskkonnale ega 4) mõju regionaalarengule. Seaduse muudatuste rakendumisel on eelkõige mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, Riigikogu, ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes osalevad erikorra lahendamisel Muudatusel on otsene mõju neile asutustele, kes osalevad hädaolukorraks või kaitseolukorraks valmistumisel või selle lahendamisel. Muudatus annab võimaluse tegeleda edaspidi üheaegselt nii hädaolukorraks kui ka kaitseolukorraks valmistumisega. See omakorda võimaldab paremini koordineerida eri asutuste tööd ning tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut mistahes üleriigilise mõjuga kriisiolukorraks. Samuti aitab muudatus tõsta riigi valmisolekut kriisiolukordi lahendada. Muudatusel on positiivne mõju – ühtne terviklik lähenemine olukorrale toetab riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist. Samuti toetab osapoolte ülesannete ja rollide täpsustamine kriisiolukorras suhtlemist meie partneritega välisriikides, kuna on lihtsam selgitada osapoolte rolli kriisiolukorras. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus ei muutu, kuna muudatuse tulemusel muutub vaid koordineerivat rolli täitev asutus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV-i asutuste korraldusele 15 Mõju sihtrühm (A): ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes osalevad hädaolukorraks valmisoleku tõstmisel ja erikorra lahendamisel Mõju avaldub neile asutustele, kellele on HOS-i alusel pandud ülesandeks osaleda hädaolukorraks valmisoleku tõstmisel ja erikorra lahendamisel. Need asutused on järgmised:  hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet;  hädaolukorra lahendamise plaanide koostamist juhivad Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet, Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Kaitsepolitseiamet;  hädaolukorra riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Kaitsepolitseiamet, Riigi Infosüsteemi Amet ja Terviseamet ning MKM, SoM, Eesti Pank ja kohaliku omavalituse üksused, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku;  elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ning kohaliku omavalitsuse üksused. Sihtrühma suurus on väike, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste hulka arvestades vähem kui 5%. Muudatuse tulemusel läheb asutuste tegevust koordineeriv roll Siseministeeriumilt üle Riigikantseleile. Muudatusel on oluline positiivne mõju, kuna keskne tegevuste koordineerimine annab võimaluse ühendada kriisireguleerimise laiapindse riigikaitse raames tehtavaga ning vähendada seeläbi nii ülesannete dubleerimist kui ka sellega kaasnevat töökoormust. Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna vastutavad asutused puutuvad hädaolukorraks valmistumisega seotud tegevustega kokku regulaarselt. Samas ei ole tegemist asutuste jaoks uute ülesannetega. Muudatus ei nõua sihtrühmalt oma käitumise muutmist. Mõju sihtrühm (B): Päästeamet Kavandatav muudatus puudutab Päästeametit, kuid ei ole Päästeameti jaoks uus ülesanne, kuna juba praegu täidab Päästeamet neid ülesandeid siseministri käskkirja alusel. Päästeamet teeb praegu järelevalvet järgmiste HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:  HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;  HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõtte ja järgmise aasta tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile.  HOS-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kehtestamine määrusega;  HOS-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamine;  HOS-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine; kriisireguleerimisõppuse korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine. 16 Kriisireguleerimise ülesannetega on Päästeametis hetkel seotud 64 inimest (3% kõikidest Päästeameti töötajatest)3. Seega võib mõjutatud sihtrühma lugeda väikeseks. 6.2 Varu moodustamise ja haldamisega seotud muudatused Tänast riigi tegevusvaru haldamist analüüsis 2018. a Advokaadibüroo NOVE Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi tellimusel ja tõi välja valdkonna peamiste puudustena: 1. vastutus varu moodustamisel ja haldamisel erinevate ametkondade vahel on killustunud ning puudub konkreetne asutus, mille ülesanne oleks varu vajaduse terviklik hindamine ja varu tagamine; 2. puudub määratlus, mis eesmärgil, kui palju ja millist varu tuleb tagada; 3. puudub määratlus, kui palju ja millist varu peab tagama elanikkond ja ettevõtjad, et tagada esmane varu olemasolu ning kui pikaks ajaks on vaja tagada varu riigi poolt rakendatavate meetmete kaudu; 4. puudulik on elutähtsate teenuste osutajate kohustamine teenuse toimepidevuse tagamiseks, sh teatud kaupade tootmiseks puudub ka vajalik toorainevaru; 5. teadmata on, kuidas praktiliselt toimub varu kasutusele võtmine; 6. puudub varu praktilise korraldamise osas terviklik rahastamismudel, tegevuste keskne ülevaade ja varu hoidmise pikemaajaline strateegia. Seega hetkel kehtiva töökorralduse järgi koostab iga ministeerium iseseisvalt valdkondlikud riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid tihti arvestamata kõikide oluliste teenuste ristsõltuvustega. Ministeeriumid hindavad hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu vajaliku koguse ja taotlevad selle moodustamiseks rahastust iseseisvalt, mistõttu vajaliku varu olemasolu ja haldamise võimekus on haldusalati kujunenud väga erinevaks. Varu moodustamine on sõltunud iga-aastasest riigieelarve rahastamise võimalustest ning selle koostamise poliitilistest prioriteetidest. Ka koroonaviirus COVID-19 tõi kevadel välja puudused isikukaitsevahendite varustuskindluse tagamisel. Riiklik varu oli puudulik ning selle tagamise ja jaotamise põhimõtted olid ebaselged. Hajutatud vastutus tingis olukorra, mil isikukaitsevahendite varu ei olnud piisav ning hädaolukorras keskenduti varu moodustaja määramisele ja varu olemasolu tagamisele, kulutades varu moodustamiseks suures mahus rahalisi vahendeid. Eelnõu lahendab eespool nimetatud puuduseid. Eelnõu rakendumisel on positiivne mõju laiemalt riigi toimimisele kriisiolukordades, paraneb ettevõtete toimepidevus ning üldine teenuste ja toodete kättesaadavus elanikele laiemal, kuna EVK hakkab haldama varu, mis on elanikele hädaolukorra üleelamiseks vältimatult vajalik. Paraneb koostöö varustuskindluse teemadel poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel. Regulatsioon loob selge vastutuse jagunemise varu moodustamisel riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtjate vahel. EVK tegutsemine riigi tegevusvaru moodustaja ja haldajana ei too kaasa negatiivseid mõjusid ettevõtluskeskkonnale, kuna varu moodustamine ja uuendamine on üles ehitatud läbi hangete (ehk tagatakse pakkujate paljusus) ning ettevõtjate kaasamine varu moodustamisel on tagatud läbi EVK siseste valdkondlike töörühmade. Varu moodustamine ja läbimõeldud varustuskindluse parandamine suurendab ettevõtete toimepidevust. EVK pakutavatel varu moodustamise ja haldamise hangetel osalemine on ettevõtjatele vabatahtlik ja ettevõtjatele 3 Päästeameti aastaraamat 2018. Kättesaadav: https://www.rescue.ee/files/2019-04/1555570808_pa-aastaraamat-2018-final- est-17042019.pdf 17 kaetakse teenuse osutamise kulud ning läbi konkurentsi on võimalik ka ettevõtjatel mõistlikku kasumit teenida. Seaduse jõustumisel on mõju riigi eelarvele, kuna EVK tegutsemise kulud ja varu moodustamise ja uuendamise kulud (välja arvatud VKVS-s ja TTKS-s nimetatud varu kulud) kaetakse riigi eelarvest. Tegutsedes riigi äriühinguna tagab EVK igapäevaselt parima tasakaalu varustuskindluse ja selleks tehtud kulutuste vahel. Lisaks saab MKM kohustuse hakata vastutama riigi tegevusvaru moodustamise eest. MKM-ile lisanduvad uute ülesannetena riigi tegevusvaru poliitika kujundamine, õigusloome arendamine ja pidev koostöö teiste ministeeriumite ning nende allasutuste, ettevõtjate ja valdkonnaekspertidega, mis tingib ministeeriumile ühe täiendava ametikoha loomise vajaduse. Politsei- ja Piirivalveamet menetleb õigusrikkumisi vastavalt kehtivale karistusseadustikule. Eelnõul on kaudselt positiivne mõju vähese sissetulekutega elanikele ja regionaalarengule üldiselt, sest varu kasutuselevõtmisel arvestatakse, et varu kättesaadavus peab olema tagatud kõikidele elanikele ja seda ka tõmbekeskustest kaugemal elavatele inimestele. Eelnõul on kaudne positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna vajaliku varu olemasolu ja hädaolukordadeks parem valmisolek tõstab ka riigi kaitsevõimet ja usaldust teiste riikide silmis välispoliitikas. Eelnõu rakendumisel puudub oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulu Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisel Siseministeeriumist Riigikantseleisse riigile täiendavaid kulusid ei kaasne, kuna muudatus tehakse Siseministeeriumi ja Riigikantselei vahel töö ümberkorraldamise teel nimetatud asutustele eraldatud eelarve piires. Täna täidavad Siseministeeriumis kriisireguleerimise koordineerimisega seotud ülesandeid viie ametikoha töötajad. Muudatusega ei ole kavas töötajate arvu suurendada, nimetatud ametikohad viiakse Riigikantseleisse. Muudatusega ei kaasne ka täiendavat kulu Päästeametile, kuna juba praegu teostab Päästeamet haldusjärelevalvet siseministri käskkirja alusel kohalike omavalitsuse kriisireguleerimisega seotud tegevuste täitmise üle. EVK tegevuskulud ja varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarvest. Valitsus tugevdab riigi varustuskindlust panustades 2021-2024 aastatel kokku 24,4 miljonit eurot, et moodustada elanikkonnale kriisidega toimetulekuks varu EVK vedamisel. Vedelkütusevaru haldamise ja uuendamise kulud kaetakse ka edaspidi vastavalt vedelkütusevaru seadusele vedelkütuseettevõtjate poolt. Tervishoiuteenuse varu haldamise ja uuendamisega seotud kulude katmine jätkub vastavalt TTKS-le. Eelnõu ei muuda tervishoiuvaldkonna varu rahastamise ülesehitust. Varu uuendamisel või kasutuselevõtmisel ei teki märkimisväärseid iga-aastaseid tulusid, mille abil oleks võimalik katta EVK tegevuskulusid ja varu haldamise kulusid. MKM-ile kaasnevad täiendavad kulud ühe ametikoha näol, et tegeleda riigi tegevusvaru poliitika kujundamisega, õigusloome arendamisega ja pideva koostööga teiste ministeeriumite, nende allasutuste, erialaliitude ja seotud ettevõtjate, ekspertide vahel. Täiendava iga-aastase 18 kulu suuruseks on 50 000 eurot aastas ning selle kulu katmiseks on vajalik eraldada iga-aastased täiendavad vahendid MKM-ile riigieelarvest alates 01.01.2022. 8. Rakendusaktid HOS-i täiendatakse järgmiste uute volitusnormidega: 1) Päästeameti peadirektor kehtestab regionaalsete kriisikomisjonide põhimääruse; 2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, määrab riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused ning kehtestab riskianalüüsi koostamise nõuded ja koostamise korra; 3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, määrab hädaolukorra plaani koostamist juhtivad asutused ning kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise korra; 4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded; 5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja korra; 6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise korra; 7) Majandus- ja taristuminister võib kehtestada määrusega varu kasutusele võtmise korra. Muudetavad rakendusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse 31.05.2012 määrus nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“; 2) Vabariigi Valitsuse 17.11.2011 määrus nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“; 3) Vabariigi Valitsuse 01.08.2017 määrus nr 22 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus“ HOS § 4 lõike 3 alusel; 2) Siseministri määrus „Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus“ HOS § 5 lõike 3 alusel; 3) Vabariigi Valitsuse määrus „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ HOS § 9 lõike 1 alusel; 4) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ HOS § 9 lõike 3 alusel; 5) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike 3 alusel; 6) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord“ HOS § 15 lõike 8 alusel. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on planeeritud üldises korras. Eelnõu § 1 punktid 1–6, 8–13, 15–21 ja § 4 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil. 19 Pärast seaduse jõustumist saab algatada vajalikud EVK moodustamise tegevused: OSPA ümbernimetamine EVK-ks, äriühingu põhikirja ning omaniku ootuste dokumenti täiendamine. Seaduse jõustumisele ei ole vaja määrata üleminekuaega ja varu moodustamisega ja pikaajalise planeerimisega saab alata koheselt peale EVK moodustamist. Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatuste jõustamiseks on vajalik anda valitsusasutustele piisav aeg töökorralduslike küsimuste lahendamiseks, nt töölepingute lõpetamine ja uute sõlmimine, asjaajamise üleandmine, vara kolimise ettevalmistamine jms. Samuti on nende muudatustega seonduvate eelnõu sätete jõustamine 2021. aasta 1. juulil vajalik seaduse rakendusaktide väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Õliühingule, Eesti Veterinaarravimite Hulgimüüjate Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kliinilise Toitumise Seltsile, Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Haigekassale ja Päästeametile. 20