dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Kaitseministeerium · 2. detsember 2020
Viit
5-13/20/3679
Registreeritud
2. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseliit
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎K-0.5-7_20_25624_2020010190_02122020.bdoc152 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Sakala 1 15094 Tallinn 02.12.2020 nr K-0.5-7/20/25624 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Täname meile arvamuse avaldamiseks lähetatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eest. Toome siinkohal oma poolt välja mõned ettepanekud. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 115 lg 2 kohaselt otsustab tegevväelase välisriiki lähetamise Kaitseväe juhataja, kui KVTSis ei sätestata teisiti ja § 117 lg 2 järgi otsustab tegevväelase pikaajalisse välislähetusse lähetamise Kaitseväe juhataja. Eelnõus toodu kohaselt täiendatakse §-i 115 lõiget 2 ja §-i 117 lõiget 2 pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ sõnadega „või tema volitatud ülem“. Kaitseliidu ettepanekuks on, et Kaitseliitu roteeritud tegevväelaste välislähetuste käskkirjade andmise õigus tuleks Kaitseliidu ülemale seaduse tasemel. Nimetatu vähendab meie silmis halduskoormust ja võimaldab operatiivselt vastavalt vajadusele reageerida. Arvesse võttes sealhulgas, et välisriiki lähetamise korral on lähetajaasutuseks niigi asutus, mille koosseisu kuulub tegevväelase ametikoht ning lähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine vormistatakse lähetajaasutuse asjaajamist, raamatupidamisarvestust ja -aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatu järgi. Selle käigus vajaks seega ühtlasi muutmist Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määrus nr 49 „Tegevväelase lähetusse saatmise ning sellega seotud kulu hüvitamise tingimused ja kord“ (eelkõige § 2 lg 2; § 3 lg 3). Täiendavalt toome välja, et muutmist vajab KVTS § 1111 lg 1, mis sätestab, et tegevväelase võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada Kaitseväe julgeolekualal selleks ettenähtud ruumis. Mõistame, et Kaitseministeeriumi valitsemisala eluruumi poliitika liigub suunas, kus korteripõhistest tööandja eluruumidest loobutakse ja tagatakse tegevväelastele vajaduse korral uutes paikkondades teenistuskohustuste täitmisel majutusvõimalus kasarmus või ühiselamus. Samas Kaitseliidul puudub poliitika toetamiseks vajalik elamufond, et tagada tegevväelaste selles osas rotatsioon Kaitseväega võrdsetel alustel. Nimelt Kaitseliidul puuduvad korterid ja ühiselamud ning samuti ei oma me võimalust luua alalist majutust tagavaid kasarmuruume. Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS Kaitseliit on viimastel aastatel juhtinud 10130Tallinn teemale tähelepanu Referent 717 9005 igakuiselt toimuvatel valitsemisala ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9098 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit Kaitseliit on viimastel aastatel juhtinud teemale tähelepanu igakuiselt toimuvatel valitsemisala kinnisvarateemalistel koosolekutel (osalejateks Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad). Koosolekul, mis leidis aset 10.06.2019, lepiti kokku, et Kaitseliit edastab algatuskirja vastavate õigusaktide muutmiseks. Seda 26.06.2019 oma kirjaga nr K-4.2-1/19/14173 ka tegime. Täiendavalt toome eraldi välja 19.11.2019 Kaitseministeeriumis aset leidnud koosoleku, kus käsitleti põhjalikult probleemistikku, et kehtiv eluasemepoliitika võimaldab ainult Kaitseväes teenivatel tegevväelastele kasarmupinna taotlemist ja eraldamist, jättes Kaitseliitu roteeritud tegevväelased ebavõrdsesse seisu. Koosolekul otsustati algatada tegevväelaste eluasemepoliitika muudatus eesmärgiga kaotada hiljemalt 2020. a I kvartali jooksul erisused Kaitseväes ja Kaitseliidus ametikohale nimetatud tegevväelaste vahel ja võimaldada Kaitseliidus ametikohale nimetatud tegevväelastel taotleda samuti kasarmupindasid. Seega eespool toodust tulenevalt toome veelkordselt välja, et Kaitseliidu ettepanekuks on viia KVTS § 1111 lg 1 kujule, et tegevväelase võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada Kaitseväe ja Kaitseliidu selleks ettenähtud ruumis. Antud teemat reguleerib ühtlasi kaitseministri 14.06.2013 määrus nr 36 "Tegevväelasele tööandja eluruumi andmise tingimused, ulatus ja kord", mille § 1 lg 5 kohaselt on kasarmutuba Kaitseväe territooriumil asuvas hoones tegevväelase majutamiseks kasutatav ruum. Sellest tingitult ei saa ka nimetatud määruse sõnastuse järgi olla kasarmutuba Kaitseliidu taristul majutamiseks kasutatav ruum või Kaitseliidu poolt nt üüritud korter tegevväelaste rotatsiooni toetamiseks piirkonnas, kus Kaitseväel puuduvad alalised kasarmupinnad. Seega teeb Kaitseliit ettepaneku ühtlasi muuta kaitseministri 14.06.2013 määruse nr 36 "Tegevväelasele tööandja eluruumi andmise tingimused, ulatus ja kord" § 1 lõiget 5 selliselt, et ka Kaitseliidule kuuluvatel või valduses olevatel pindadel saaks luua kasarmutubasid. Praegusest olukorrast tulenevalt kinnitame, et Kaitseliit on jätkuvalt paralleelselt huvitatud võimalusest, et Kaitseliidus teenivatel tegevväelastel oleks Kaitseväes teenivate tegevväelastega samadel alustel võimalik taotleda teenistuslikust vajadusest tulenevalt Kaitseväe kasarmu- ja ühiselamukohta. Seda asukohtades, kus Kaitseväel on tegevväelastele pakkuda vastavaid eluruume. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Riho Ühtegi Brigaadikindral Kaitseliidu ülem Kristiina Puurand 717 9023 [email protected] 2 (2)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →