Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ muutmine“ eelnõu.

EELNÕU 02 . 11 .20 20 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1 3. juuni 2011. a määruse nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 63 lõigete 3 ja 6, § 73 lõike 11, § 80 lõike 3 ning § 83 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1 3. juuni 2011. a määruses nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 60 1 järgmises sõnastuses: „60 1 ) laterna mulaaž on laterna jäljend ehk imitatsioon, millel puudub laterna funktsioon ;“; 2 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 61 1 järgmises sõnastuses: „61 1 ) läbisõidumõõdik ( hodomeeter ) on seade, mis mõõdab sõiduki läbitud teekonna pikkust alates sõiduki esmasest kasutuselevõtust ;“; 3 ) paragrahvi 3 punkt 122 sõnastatakse järgmiselt: „ 122) VIN-kood ( vehicle identification number) ehk valmistajatehase tähis, on ainulaadne tähtnumbriline kood, mille annab igale sõidukile valmistaja ning üksikkorras valmistatud sõidukile Maanteeamet eesmärgiga tagada iga sõiduki nõuetekohane identifitseerimine ;“; 4) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 5) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuse (lisatud); 6) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) ; 7) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid Lisa 2 Nõuded enne 1. jaanuari 1997. a liiklusregistrisse kantud ning 30-aastasele ja vanemale sõidukile Lisa 4 Nõuded vanasõidukile Lisa 7 Direktiivide ja määruste nimekiri Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 4 (muudetud sõnastuses) NÕUDED VANASÕIDUKILE Vanasõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Nõuded vanasõidukile Kood 101. Vanasõiduki originaalsus Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus originaalsusele: a) valmistamisajaga vähemalt 70 aastat tagasi – vähemalt 75 % ulatuses; b ) valmistamisajaga 60 kuni 69 aastat tagasi – vähemalt 80 % ulatuses; c ) valmistamisajaga 50 kuni 59 aastat tagasi – vähemalt 85 % ulatuses; d ) valmistamisajaga 40 kuni 49 aastat tagasi – vähemalt 90 % ulatuses; e ) valmistamisajaga 35 kuni 39 aastat tagasi – vähemalt 95 % ulatuses ; 2) originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte, veermiku, mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade vastavust originaalsusele; 3) originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed, pinnakate ja muud osad; 4) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved ja puhtad; 5) sõiduki nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 102. Vanasõiduki tehnoseisund ja varustus Nõuded: 1) sõiduki mootorist, kütuse- ja jahutussüsteemist, jõuülekandest ning veermikust silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud; 2) heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) sõiduki piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada; 4) valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras; 5) juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ega jääkdeformatsione , esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada sõiduki kasutamist; 6) sõiduki muud seadmed peavad olema töökorras; 7) sõiduki kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ega murdeid; 8) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved; 9) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist . Turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm; 10) sõiduki nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi; 11) sõidukil peab olema lisa 1 kood 101 nõuetele vastav registreerimismärk, lisa 1 kood 105 nõuetele vastav ohukolmnurk ning ohutusvest ja lisa 1 kood 108 nõuetele vastav tulekustuti. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 103. Säilinud vanasõiduk Nõuded: 1) originaalsena säilinud sõidukite korral on lubatud kõrvalekalded koodi 101 punktides 4 ja 5 ning koodi 102 punktides 8 ja 10 nimetatud nõuetest, kui originaalse detaili säilitamine on vajalik ajaloo säilitamise huvides. Kontrollimine: vaatlusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” L isa 2 (muudetud sõnastuses) NÕUDED ENNE 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD NING 30-AASTASELE JA VANEMALE SÕIDUKILE Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Kood 101. Registreerimismärk Nõuded: 1) registreerimismärk peab vastama Eesti standardile EVS 597:2004 või liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses toodud nõuetele; 2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; 3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnal e ja teine sõiduki taha. O ja L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki taha. Märk peab olema kinnitatud sõiduki valmistaja poolt ette nähtud kohale või kui kohta ei ole ette nähtud, siis märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15° ; 4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigaldada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki ette või taha, väljastpoolt nähtavale kohale, on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. 7) sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 102. Riigi tunnusmärk Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (vt lisa 1 joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris mustad; 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt; 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, välja arvatud tähtajaliselt Eestis registreeritud teise riigi sõidukid; 6) riigi tunnusmärk võib olla kantud sõiduki registreerimismärgile vastavalt EÜ Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2411/98. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 103. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele (vt lisa 1 joonis 2); 2) aeglase sõiduki tunnusmärk peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 104. Suure sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) O 3 ja O 4 kategooria sõiduki, mille täismass on üle 3,5 t, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 nõuetele vastavad suure sõiduki tunnusmärgid (edaspidi tunnusmärk ). Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna „ Top “ , peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm või suurem kui 2300 mm; 2) haagise ( kesktelik -, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv või valguspeegeldav ääris (vt lisa 1 joonis 3); 3) N3 kategooria sõidukile, välja arvatud sadulvedukil, peab taha olema kinnitatud E- reegli nr 70 nõuetele vastavad tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased valgustpeegeldavad ja punased fluorestseerivad või valguspeegeldavad kaldtriibud . (vt lisa 1 joonis 4). Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 105. Ohukolmnurk Nõue: mootorsõiduki ohukolmnurk peab vastama E-reegli nr 27 nõuetele (vt lisa 1 joonis 5); Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 106. Ratta tõkiskingad Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 2) üle 3,5-t täismassiga mootorsõidukitel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama lisa 1 tabelis 1 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 107. Esmaabivahendid Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduki esmaabivahendid ja nende märgistus peab vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-i 13 2 nõuetele; 2) esmaabivahendid peavad asuma juhile kättesaadavas kohas. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 108. Tulekustuti Nõuded: 1) mitte üle 3,5 t täismassiga M 1 ning N 1 kategooria sõidukil peab olema üks vähemalt 1 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti; 2) üle 3,5 t täismassiga M 1 kategooria, koos juhiga mitte üle 17 istekoha M 2 ja M 3 kategooria ning N 2 ja N 3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti; 3) koos juhiga üle 17 istekoha M 2 ja M 3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses. Liigendatud sõiduki puhul peab üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema igas liigendatud osas ning haagise puhul peab üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema haagises; 4) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele tulekustutitele on kehtestatud „Tuleohutuse seaduse“ § 32 lõike 5 alusel kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 4 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tulekustutite asukohad peavad olema tähistatud M 2 ja M 3, kategooria sõidukites; 5) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud selliselt, et kinnituste avamine oleks võimalik ilma abivahenditeta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 109. Sõidumeerik Nõuded: 1) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõuetele vastav tüübikinnituse tunnusmärk; 2) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimine: vaatlusega või proovisõiduga. Kood 110. Lapse turvaseade Nõuded: 1) laste turvaseade (häll, iste, ekraan, rihm, rakend, istmetugi jms) peab vastama direktiivi 77/541/EMÜ või E-reegli nr 129 või vähemalt E-reegli nr 44 03 paranduste seeria nõuetele; 2) sõidukisse paigaldatud lapse turvaseade võib olla: a) integreeritud, mis koosneb rihmade kombinatsioonist või painduvatest seadistest, kinnituslukust, reguleerimise seadisest, kinnitusdetailidest või täiendavast istmest või löögikaitsekilbist ning on kinnitatavad integreeritud rihma või rihmade abil; b) mitteintegreeritud, mis võib koosneda osalisest turvasüsteemist, mis moodustab lapse täieliku turvasüsteemi, kui seda kasutatakse koos täiskasvanute jaoks ettenähtud turvavööga, mis ümbritseb lapse keha või hoiab paigal seadme, millesse laps on asetatud; 3) direktiivi 77/541/EMÜ ja E-reegli nr 44 kohast laste turvaseadet võib kasutada järgneva liigituse alusel: a) 0 rühm: lapsed kaaluga alla 10 kg; b) 0+ rühm : lapsed kaaluga alla 13 kg; c) I rühm: lapsed kaaluga 9 – 18 kg; d) II rühm: lapsed kaaluga 15 – 25 kg; e) III rühm: lapsed kaaluga 22 – 36 kg; 4) lapse turvaseade peab olema sõidukisse paigaldatud vastavalt turvaseadme valmistaja poolt ette nähtud paigaldusteabele. Lapse turvaseadet ei tohi paigaldada sõidukisse, milles turveseadme kasutamine ei ole turvaseadme valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 111. Motokiiver Nõuded: 1) motokiiver ja motokiivri visiir peavad vastama E-reegli nr 22 nõuetele; 2) pimeda ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema vähemalt 80 % ja valge l ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema vähemalt 50 %. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 112. Laia sõiduki tunnusmärk Nõue : laia sõiduki tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 34 1 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. Kontrollimine : vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 113. Kiiruspiirangu tunnusmärk Nõue : kiiruspiirangu tunnusmärk on 150 – 200 mm läbimõõduga musta või punase äärisega kollane või valge ring, milles olev must number näitab märki kandva sõiduki lubatud suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu. Kontrollimine : vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 114 Lasterühma tunnusmärk Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 2020 . a peab lasterühma tunnusmärk olema vähemalt 400 mm küljepikkusega musta äärisega kollane valgustpeegeldav ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujund. Äärise laius on 1/12 ruudu külje pikkusest; 2) lasterühma tunnusmärk ei tohi asetseda mõõdetuna teepinnast madalamal kui 500 mm ja kõrgemal kui 1500 mm ning asuma sõiduki esiküljel parempoolses servas ja tagaküljel vasakpoolses servas. Märk ei tohi olla varjatud aga võib asetseda klaasi taga, mille läbipaistvus on vähemalt 70 %. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga Kood 115. Väljaulatuva veose tunnusmärk Nõue: sõidukist või autorongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärk peab vastama ja olema paigutatud vastavalt liiklusseaduse § 34 1 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–223, 225–228 ja 1002 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“, majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrusest nr 114 „ Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ või Vabariigi Valituse 16. juuni 2011. a määrusest nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras , v.a punktis 17 sätestatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed ja laterna mulaaž. Laterna mulaaži võib sõidukile paigaldada üksnes sõiduki valmistaja ja see ei tohi olla ühendatud sõiduki elektrisüsteemi . Mitte töötavat laternat ei loeta laterna mulaažiks ; 2) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. Latern peab olema koostatud selle ehituses ettenähtud optilisest seadmest, valgusallikast ja hajutiklaasist. Põhjendatud juhtudel võib Maanteeamet lubada sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud DOT või SAE laternate ümberehitamist. Erand ei kehti direktiivi, Euroopa Liidu määruse või E-reegli kohase tüübikinnitusega laternatele. Hajutiklaas peab olema pragudeta ning muude vigastusteta. Optiline süsteem peab olema töökorras ja ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 3) laternas kasutatav lamp peab vastama E-reegli nr 37 või nr 99 või nr 128 nõuetele. Kui sõiduki valmistaja on laternasse ette nä inud E-reeglites nimetamata tüüpi lampe, siis peavad lambid vastama tootja poolt ettenähtule; 4) kaugtulelatern, lähitulelatern ja eesmine udutulelatern võib olla paigaldatud peitlaternasse. Peitlaternat ei tohi olla võimalik juhi kohalt osaliselt avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laterna avanemisel või sulgumisel peab tuli sisse lülituma alles pärast peitlaterna täielikku avanemist ja välja lülituma enne selle sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab sisselülitatud peitlatern jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistata; 5) lähitulelaternat, mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks, on keelatud kasutada . Ainult vasakpoolse liikluse jaoks konstrueeritud laterna tüübikinnituse tähise osaks on nool, mille teravik on eest vaadates suunatud paremale; 6) elektriühendused peavad olema sellised, et lähitule-, kaugtule- ja eesmisi udutulelaternaid saab sisse lülitada ainult siis, kui ääretulelaternad ja tagumise registreerimismärgitule laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti, kui kaug - või lähitulelaternaid kasutatakse lühikese intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks. Päevatulelaternad võivad olla sisse lülitatavad ilma ääretulelaternate ja tagumise registreerimismärgitule laternate sisse lülitamiseta. Esimeste ääretulede funktsiooni võivad täita ka lähituled, kaugtuled või esimesed udutuled tingimusel, et eelnimetatud tule rikke korral automaatselt süttivad esimesed ääretuled ja ääretuld asendav tuli täidab esimese ääretule geomeetrilise nähtavuse ja valgustugevuse nõudeid ; 7) elektriühendused peavad olema sellised, et ääretulelaternaid ja tagumise registreerimismärgitule laternaid on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt. Nõue ei kehti, kui ääretulelaternaid kasutatakse seisutulelaternatena; 8) mootorsõiduki haakes oleva haagise valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid peab olema võimalik sisse lülitada mootorsõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete lülitusseadmete abil; 9) sõidukile paigaldatud laterna kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendit. Sõiduki osad või veos ei tohi katta laterna valgusava ning vähendada selle tule nähtavust; 10) laternale ja helkurile kantud tähised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud . Laternale peavad tähised olema kantud kas laterna klaasile või korpusele, helkuril valgustatavale pinnale. Tähised peavad olema nähtavad, kusjuures vajadusel tuleb avada liikuv osa (nt kapott, luuk jne); 11) direktiivide 76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ ja 77/539/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud valgustus- ja v algussignalisatsiooniseadmeid, mis on ette nähtud paigaldamiseks M 1 ja N 1 kategoor ia sõidukile, võib paigaldada L kategooria sõidukile; 12) kui sõiduki valmistaja on sõidukile paigaldanud valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmed, mille ehitus või paigutus ei täida koodides 202, 203, 207 - 216 või 222 toodud nõudeid või on koodis 207 toodud valgustusseadmed jätnud paigaldamata, peab valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatud nõuded lugema täidetuks; 13) kui sõiduki valmistaja on sõidukile , mis on 30-aastane ja vanem, koodides 203, 208, 210, 211, 214 või 216 toodud valgustusseadmed jätnud paigaldamata, loetakse valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatud nõuded täidetuks; 14) paarisarv laternaid on sõiduki pikitasapinnast vasakul ja paremal asuvate ühesuguse funktsiooniga laternate komplekt. Arvestades laterna välist kuju ning grupeeritud ja vastastikku ühendatud laternate puhul arvestades erinevaid funktsioone, peab laternapaar olema sõidukile paigaldatud keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt. Ebasümmeetriliste sõidukite puhul peab nõue oleme täidetud nii palju kui see on võimalik; 15) puksiirautole on lubatud kabiini tagaseina ülaserva paigaldada täiendavad tagumise alumise ääretule, suunatule ja piduritule laternad; 16) paigaldatud saha või muu eesmis i laternaid varjava tööseadmega sõidukile võib lisaks käesolevas määruses nimetatud laternatele paigaldada täiendavalt kaks lähitulelaternat ning M1 ja N1 kategooria sõiduki lisaks kaks eesmist ääretule- ja suunatulelaternat. Elektriühendused peavad olema sellised, et käesolevas punktis nimetatud valgustusseadmed ei tööta koos käesolevas määruses nimetatud sama funktsiooni täitvate laternatega ; 17) töökõlbmatuks võib muuta grupeeritud või vastastikku ühendatud järelpaigaldatud laternate funktsioone tingimusel, et vähemalt üks laterna valgustus- või valgussignalisatsiooni funktsioon on töökorras ja valmistaja paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, kui nende asemel on paigaldatud sama funktsiooni täitvad laternad; 18) sõidukile paigaldatud lähi- ja kaugtulelatern, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm, peab vastama määruse lisa 1 koodi 204 tingimustele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 202. Lähitulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks lähitulelaternat. Lähitulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud. L kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks lähitulelaternat. Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki lähitulelaterna paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki lähitulelaterna paigaldus peab vastama E- reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ja võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) lähitulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 500 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. Erandina võib N 3 G kategooria sõiduki lähitulelaterna paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele maapinnast. Lähitulelaterna kaugus mootorsõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 600 mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni , kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm; 4) lähitulelatern peab olema nõuetekohaselt reguleeritud ja peab olema välditud vastutuleva sõidukijuhi pimestamine; 5) lähitule tekitav valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega; 6) lähitulelaterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; b) õhkvedrustusega mootorsõidukil peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kere asendi regulaator peab olema reguleeritud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 203. Kaugtulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks kaugtulelaternat. Suurim lubatud kaugtulelaternate arv M, N 1 ja N 2 kategooria sõidukil on 6 ning N 3 kategooria sõidukil 10. Lubatud on ka paaritu arv laternaid. Elektriühendused peavad tagama, et korraga põleks vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4 kaugtulelaternat. L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks kaugtulelaternat, kusjuures L5e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks kaugtulelaternat. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks kaugtulelaternat, kusjuures L2e ja L6e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, võib paigaldada üksnes kaks kaugtulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kaugtulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud; 2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega; 3) elektriühendused peavad tagama, et summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, vastab valgustugevuse kontrollarvude summale 100. Kui kaugtulelaterna klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse; 4) kaugtulede tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega; 5) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki kaugtulelaterna paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki kaugtulelaterna paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele; 6) laterna, milles on ühitatud kaug - ja lähituli, reguleerimine peab toimuma lähitule reguleerimise teel. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 204. Päevatulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 87 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele vastavat päevatulelaternat. L1e ja L3e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 53 nõuetele paigaldada ühe või kaks E-reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. L2e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. Päevatulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukitele on keelatud; 2) M ja N kategooria sõiduki päevatulelaterna valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; 3) kui L3e kategooria sõidukile paigaldatud üks päevatulelatern asub teiste eesmiste laternate (lähitule-, kaugtule- või eesmise ääretulelaterna) suhtes üleval või all, siis peab päevatulelatern eest vaadates asuma sõiduki keskpikitasapinnal . Kui päevatulelatern asub teiste eesmiste laternatega kõrvuti või on ühildatud teiste eesmiste laternatega, siis ei tohi laterna valgusava välisserva kaugus sõiduki keskpikitasapinnast ületada 250 mm. Kahe päevatulelaterna korral peavad laternad asuma sõiduki keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt ning laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus ei t ohi ületada 4 2 0 mm; 4) päevatulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm; 5) päevatulelatern võib olla ühitatud teiste eesmiste laternatega; 6) ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm 2 ja ei tohi ületada 200 cm 2 ; 7) päevatulelaternale peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis RL. Päevatule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega; 8) päevatuled peavad automaatselt välja lülituma, kui lülitatakse sisse lähi-, kaug - või udutuled. See nõue ei kehti, kui lähi-, kaug - või udutulelaternaid kasutatakse lühikese intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavat e valgussignaalide edastamiseks; 9) päevatulelaternate olemasolu korral peavad need automaatselt sisse lülituma, kui mootorit (jõuallikat) käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis võimaldab mootoril töötada. Erandid päevasõidutulede lülituses on toodud E-reegli nr 48 punktis 6.19.7. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 205. Seisutulelatern Nõuded: 1) seisutulelaternat võib paigaldada M ja N kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6 m ja laius ei ületa 2 m. Teistele sõidukitele on seisutulelaterna paigaldamine keelatud. Kui seisutulelatern on paigaldatud, siis peab see vastama E-reegli nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutulelaternat. Kui seisutuled on ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende tekitatud valgusvihu värvus olema merevaigukollane; 2) seisutulelaterna funktsiooni võivad täita samal sõiduki poolel paiknevad korraga sisselülitatavad esimesed ja tagumised ääretulelaternad. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 206. Eesmine udutulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udutulelaternat. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks eesmist udutulelaternat, mille paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. Eesmise udutulelaterna paigaldamine L1e ja O kategooria sõidukile on keelatud; 2) udutulelaternal peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde üks järgnevast tähistest: B – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga kasutamiseks; F3 – kui on ette nähtud gaaslahendus lambi või LED mooduliga kasutamiseks ; 3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning tagumine registreerimismärgituli ; 4) eesmise udutule tekitatud valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir; 5) eesmise udutule tekitatud valgusvihk peab olema valge või kollase värvusega; 6) eesmise udutulelaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm maapinnast ja ülaserv kõrgemal lähitulelaterna valgusava ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm. Kontrollimine : vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 207. Tagumine udutulelatern Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil peab taga olema üks või kaks valmistaja poolt ettenähtud udutulelaternat, mille paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagumine udutulelatern ei ole kohustuslik sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; 2) tagumise udutulelaterna kaugus lähimast piduritulelaternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või sellest vasakul. Tagumise udutulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1000 mm. Erandina võib N 3 G kategooria sõidukil kõrgust suurendada kuni 1200 mm-ni ; 3) tagumise udutule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega; 4) tagumine udutuli võib lülituda, kui lähi-, kaug - või eesmised udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatav sõltumatult teistest tuledest; 5) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud sõidukil on lubatud kasutada ainult või tähisega udulaternat, mille hajutiklaasil on tähis F või F1 või F2 (Hollandi tüübikinnituse korral tähis B). Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 208. Piduritulelatern Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks piduritulelaternat. M, N ja O kategooria sõidukile võib täiendavalt paigaldada ühe või kaks piduritulelaternat. Piduritulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki piduritulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõiduki piduritulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni . Üksik täiendav piduritulelatern peab M, N ja O kategooria sõidukil paiknema sõiduki keskpikiteljel . Kui sõiduki kereehituse eripära ei võimalda üksikut täiendavat piduritulelaternat paigaldada sõiduki keskpikiteljele , siis võib selle paigaldada mitte kaugemale kui 150 mm keskpikiteljest ; 3) M, N ja O kategooria sõiduki kohustusliku piduritulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et täiendavat piduritulelaternat ei ole paigaldatud. Kui täiendavalt on paigaldatud kaks piduritulelaternat, siis peavad need olema paigaldatud kohustuslikust laternast vähemalt 600 mm kõrgemale. Üksiku piduritulelaterna valgusava alaserv ei tohi olla madalamal kui 150 mm tagaakna alaservast või 850 mm maapinnast, kuid peab olema kõrgemal kohustusliku piduritulelaterna valgusava ülaservast . Erandina võib täiendava piduritulelaterna valgusava alaserv olla madalamal paigaldatud kohustusliku piduritulelaterna valgusava ülaservast või 850 mm maapinnast juhul, kui sõiduki kereehituse eripära ei võimalda laternat kõrgusnõuetele vastavalt paigaldada ning seejuures asetseb täiendav piduritulelatern sõiduki keskpikiteljel võimalikult kõrgel ; 4) L kategooria sõidukile peab taha paigaldama vähemalt ühe piduritulelaterna. Piduritulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale; 5) kõik pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel ja ei tohi töötada vilkuval režiimil. Täiendav piduritulelatern ei tohi olla vastastikku ühendatud ühegi teise laternaga; 6) piduritule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 209. Tagurdustulelatern Nõuded: 1) M, N, O, L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile on tagurdustulelaterna paigaldamine vabatahtlik. M 2 , M 3 , N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm ja M 1 kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. M 2 , M 3 , N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada kaks või neli tagurdustulelaternat. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. Tagurdustulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) tagurdustulelaterna peab paigaldama sõiduki taha ja see peab süttima ning jääma sisselülitatuks seni, kuni tagasikäik on sisse lülitatud ja mootori käivitamist juhtiv seade on sisse lülitatud. M 2 , M 3 , N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib külgedele paigaldada tagurdustule lisalaternad. Külgedele paigaldatud tagurdustule lisalaternate sisselülitamiseks peab olema eraldi lüliti, need peavad jääma sisselülitatuks peale tagasikäigu väljalüli ta mist ja automaatselt välja lülituma, kui edasisuunas liikumise kiirus ületab 10 km/h; 3) tagurdustulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm; 4) tagurdustule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 210. Tagumise registreerimismärgitule latern Nõuded: 1) M, N, L3e, L4e, L5e, L7e ja O kategooria sõidukile, välja arvatud trollile, peab paigaldama vähemalt ühe tagumise registreerimismärgitule laterna. L kategooria sõiduki tagumise registreerimistule latern võib koosneda mitmest optilisest elemendist, mis on mõeldud registreerimismärgi asukoha valgustamiseks. Tagumise registreerimismärgitule latern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale ja valgustama registreerimismärki nii, et see oleks pimeda ajal loetav 25 m kauguselt; 2) tagumine registreerimismärgituli peab sisse lülituma koos lähitulede, kaugtulede ja eesmiste udutuledega; 3) tagumise registreerimismärgitule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 211. Eesmine ääretulelatern Nõuded: 1) alumised eesmised ääretulelaternad peab paigaldama M, N, O 3 ja O 4 kategooria sõidukile ning alates 26. veebruarist 1993. a esmaregistreeritud üle 1600 mm laiusele O 1 ja O 2 kategooria sõidukile. Ülemised eesmised ääretulelaternad peab paigaldama alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria sõidukile. Lubatud on paigaldada alumisi eesmisi ääretulelaternaid O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning ülemisi eesmisi ääretulelaternaid M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm. Alumise eesmise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm; b) valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; c) kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele. Ülemise eesmise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm; b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur, arvestades sõiduki kereehituse eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda tuuleklaasi ülaservast madalamal; 2) M, N ja O kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Erandina võib eesmise ääretule tekitatud valgusvihu värvus olla merevaigukollane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; f) mis on esmaregistreeritud enne 1. oktoobrit 1994. a; 3) kõik eesmised ääretuled peavad sisse lülituma koos lähituledega, kaugtuledega ja eesmiste udutuledega; 4) kui enne 1. jaanuari 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukile on eesmine ääretulelatern paigaldatud, siis peab see vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peavad vastama E- reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele; 5) kui sõidukile on järelpaigaldatud , grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis täidavad eesmise ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda kuni kaks järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma käesolevas koodis sätestatud ääretulede paigutusnõudeid. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 212. Tagumine ääretulelatern Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat. L kategooria sõidukile peab paigaldama vähemalt ühe alumise tagumise ääretulelaterna. Kui sõidukil ei ole tagumisi ülemisi ääretulelaternaid, siis võib M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukile paigaldada kaks alumist tagumist ääretule lisalaternat. Alumise tagumise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast M, N ja O kategooria sõidukil ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaterna paigaldamisele; b) valgusavade siseservade vaheline kaugus M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; c) kõrgus teepinnast M, N ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigalda kuni 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et lisalaternat ei ole paigaldatud. Lisalaterna kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga, kuid kohustuslikust laternast vähemalt 600 mm kõrgemal; d) L kategooria sõiduki alumine tagumine ääretulelatern peab olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale; 2) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale , peab paigaldama kaks tagant nähtavat ülemist tagumist ääretulelaternat. Ülemisi tagumisi ääretulelaternaid on lubatud paigaldada M, N ja O kategooria sõidukile ja kabiiniga rungale , mille laius on üle 1800 mm. M, N ja O kategooria sõiduki ülemise tagumise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm; b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki laiust, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga; 3) kõik tagumised ääretuled peavad sisse lülituma koos lähituledega, kaugtuledega ja eesmiste udutuledega; 4) tagumise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega. Tagumine ääretulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 213. Küljeääretulelatern Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale , peab paigaldama küljeääretule laternad. O kategooria sõidukil arvestatakse veotiisli pikkus pikkusmõõdu hulka. Küljeääretule latern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Küljeääretule laternat võib paigaldada: a) enne 1. jaanuarit 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O kategooria sõidukile; b) M, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm; c) kabiiniga rungale ; 2) sõiduki mõlemal küljel, pikkuse keskmisel kolmandikul, peab olema vähemalt üks küljeääretule latern ja kõige eesmine küljeääretule latern ei tohi sõiduki esiservast olla kaugemal kui 3000 mm. Kõrvuti asuvate küljeääretule laternate vahekaugus ei tohi ületada 3000 mm. Kui kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik vahekauguse nõuet täita, võib vahekaugust suurendada kuni 4000 mm-ni . Kõige tagumine küljeääretule latern ei tohi sõiduki tagaosast olla kaugemal kui 1000 mm. Kui alla 6000 mm pikkusele sõidukile või kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule latern, siis piisab ühest küljeääretule laternast pikkuse esimesel või viimasel kolmandikul; 3) küljeääretule laterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele; 4) küljeääretule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Erandina võib kõige tagumise küljeääretule tekitatud valgusvihu värvus olla punane, kui küljeääretule latern on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise alumise ääretulelaternaga või tagumise ülemise ääretulelaternaga või tagumise udutulelaternaga või piduritulelaternaga või tagumise helkuriga või on osaks tagumise helkuri valgust kiirgavast pinnast . Erand ei kehti kui tagumine ääretulelatern on ühendatud vilkuma sõiduki suunatulelaternatega. Merevaigukollase värvusega küljeääretule laternad võivad olla ühendatud vilkuma koos sõiduki sama külje suunatulelaternatega koodi 214 lõike 5 tingimustel; 5) kõik küljeääretuled peavad sisse lülituma koos kaugtuledega, lähituledega ja eesmiste udutuledega. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 214. Suunatulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat. O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks tagumist suunatulelaternat. M ja N kategooria sõidukile peavad olema paigaldatud külgmised suunatulelaternad, kui sõiduki valmistaja on need ette näinud. M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukile, mis on pikem kui 9 m, on lubatud lisaks valmistaja paigaldatud suunatulelaternatele paigaldada sõiduki külje kohta maksimaalselt kolm külgmist suunatulelaternat. M 1 , M 2 , M 3 , N 1 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitele on lubatud täiendavalt paigaldada kaks tagumist suunatule lisalaternat. L3e, L4e, L5e, L7e ning kerega L2e ja L6e kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat. L1e ning kereta L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada kaks eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat . Suunatulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) M, N ja O kategooria sõiduki kohustusliku suunatulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele ning kui lisalaternat ei ole paigaldatud, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele. Suunatule lisalatern peab kohustuslikust suunatulelaternast olema vähemalt 600 mm kõrgemal. L kategooria sõidukil peab suunatulelaterna kõrgus teepinnast olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm; 3) M, N ja O kategooria sõiduki suunatulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaterna paigaldamisele. M, N ja O kategooria sõiduki suunatulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni . L kategooria sõidukite suunatulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema: a) L1e ja L3e kategooria sõiduki eesmistel 240 mm ja tagumistel 180 mm; b) L4e kategooria sõidukil – 600 mm; c ) L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil – 500 mm; 4) külgmiste suunatulede valgusavade vaheline kaugus ning kaugus sõiduki esiservast ei tohi ületada 1800 mm. Erandina võib eelnimetatud suurust suurendada 2500 mm võrra kõigil M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel. Ülejäänud kategooria sõidukitel võib eelnimetatud suurust suurendada 2500 mm juhul kui sõidki kereehituse eripärade tõttu ei ole tagatud E-reeglis nr 48 sätestatud minimaalsed nähtavusnurgad; 5) suunatule sisselülitus peab olema sõltumatu teistest laternatest. Kõigi ühe külje suunatulede lülitus peab toimuma ühe lülitusseadmega. Kuni 6000 mm pikkustel M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel võivad koos suunatuledega vilkuda sama külje merevaigukollased küljeääretuled . M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel võivad kohustuslikud merevaigukollased küljeääretulelaternad vilkuda samaaegselt sõiduki sama külje suunatulelaternatega juhul, kui sõidukile pole paigaldatud tuletähistusele 5 või 6 vastavaid külgmisi suunatulelaterna i d ning samaaegselt sõiduki suunatulelaternatega vilkuma ühendatud küljeääretule laternate arv ühe sõiduki külje kohta on vähemalt kolm ; 6) suunatule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Tagumise suunatule tekitatud valgusvihu värvus võib olla punane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; f) mille puhul on täidetud koodi 201 lõike 12 nõuded; 7) suunatule vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 215. Ohutuled Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil peab olema ohutulede süsteem. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 214). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja tekitatud valgusvihu värvus peab vastama koodis 214 esitatud nõuetele; 2) ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 216. Armatuurlaua märgulamp Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peavad olema: a) kaugtulede sisselülitatuse märgulamp; b) suunatulede töökorras oleku märgulamp; c) ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud. Ohutulede sisselülitatuse märgulampi võib asendada suunatulede töökorras oleku märgulamp; d) tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on paigaldatud; e) õhkpidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on õhkpidurid; f) ABS pidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on ABS pidurid; 2) L kategooria sõidukil peab olema: a) kaugtulede sisselülitatuse märgulamp – L3e ja L4e kategooria sõidukil; b) ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud; c) tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on paigaldatud; 3) armatuurlaua märgulambid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 217. Nurgalatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 119 nõuetele vastavat nurgalaternat; 2) nurgalaterna tule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega ja nurgalaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana tähis K. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 218. Töötulelatern Nõuded: 1) töötulelaterna paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda; 2) töötulelatern võib olla teisaldatav; 3) töötule, välja arvatud alarm- ja jälitussõidukil kasutatava, valgus peab olema hajutatud hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast funktsiooni täitva tehnoloogia abil. Töötulelatern ei tohi olla sõiduki valgustus- ja valgussignaalseadmena kasutatava laterna tähistust. Töötule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega; 4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja mootorsõiduki armatuurlaual peab olema selle sisselülitatuse märgulamp. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 219. Alarmsõiduki vilkur, märgutuli ja lisamärgistus Nõuded: 1) vilkuri, märgutule ja lisamärgistuse paigaldus alarmsõidukile peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit ja märgutuld või nende kombinatsioone ning lisamärgistust on keelatud kasutada teistel sõidukitel; 2) alarmsõiduki vilkuri minimaalne valgustugevus peab valgel ajal olema vähemalt 105 cd ning pimedal ajal vähemalt 42 cd. Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega vähemalt 2 korda sekundis. 3 ) alarmsõiduki lisamärgistuseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali, mis peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane valgustpeegeldav materjal. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 220. Kollane vilkur ja kollane märgutuli Nõuded: 1) kollase vilkuri kasutamine sõidukil peab vastama liiklusseaduse § 44 toodud nõuetele; 2) üksik paikne kollane vilkur peab asetsema sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas; 3) üksiku paikse kollase vilkuri võib asendada mitme kollase vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asetsema juhi ja kaassõitja kohal; 4) üle 6 m pikkusel sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m sõiduki tagaseinast olema kollane lisavilkur. Lisavilkur võib olla paigaldatud ka teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile; 5) kereta L kategooria sõidukil peab kollane vilkur asetsema sõiduki taga teleskoopvarda või aluse küljes nii, et selle valgus on nähtav igas horisontaalsuunas; 6) kollane vilkur ja kollane märgutuli peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis . Kollase vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 230 cd ja pimeda ajal 100 cd . Kollase märgutule minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 400 cd ja pimeda ajal 200 cd ; 7) kollane vilkur ja kollane märgutuli peab vastama E-reegli nr 65 nõuetele ; 8) kollase vilkuri või mitme kollase vilkuri kombinatsiooni võib asendada mitme kollase märgutule kombinatsiooniga, mis peab asetsema sõiduki külg-, taga- ja otsevaate suhtes sümmeetriliselt või märgutulede paneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 221. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongi vedukile, välja arvatud autorongile, mille vedukiks on M 1 või N 1 kategooria sõiduk, peab paigaldama autorongi tunnusmärgi, milleks on üks kollast valgust kiirgav latern või kolm mootorsõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast või valget valgust kiirgavat laternat. Autorongil, mille vedukil on ülemised eesmised ääretulelaternad, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 222. Helkur Nõuded: 1) O kategooria sõidukile ja sellisele M ja N kategooria sõidukitele, millel kõik peegeldiga eesmised laternad on peitlaternad, peab sõiduki ette paigaldama kaks mittekolmnurkset eesmist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset eesmist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. Ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on mittekolmnurksete helkurite paigaldamine sõiduki ette vabatahtlik. L1e kategooria sõidukile võib ette paigaldada ühe mittekolmnurkse helkuri. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki ette on helkurite ja helkurmaterjalide paigaldamine keelatud; 2) O kategooria sõidukile ja üle 6000 mm pikkusele M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama külgmise mittekolmnurkse helkuri. Nende arv peab olema selline, et mõlemal küljel oleks täidetud pikisuunalise asetuse nõuded. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset külgmist helkurit, mis ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi ning helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust. L1e kategooria sõidukile peab mõlemale sõiduki küljele paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset helkurit. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile ja ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on külgmiste mittekolmnurksete helkurite paigaldamine vabatahtlik; 3) M ja N kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. O kategooria sõidukile võib paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit tingimusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgustus- ja valgussignaalseadmetega. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L1e kategooria sõidukile peab taha paigaldama ühe ning L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab taha paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit, kusjuures L2e ja L6e kategooria sõidukile, mis on üle 1000 mm lai ja L4e kategooria sõidukil, peab taha paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit; 4) O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks kolmnurkset tagumist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks kolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. M, N ja L kategooria sõidukile on kolmnurksete helkurite paigaldamine keelatud; 5) M, N ja O kategooria sõiduki helkuri välisserva kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 900 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik helkurit paigaldada kuni 900 mm kõrgusele, võib seda paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele; 6) L1e kategooria sõiduki mittekolmnurkse eesmise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 400 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. L kategooria sõiduki mittekolmnurkse tagumise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 250 mm ja mittekolmnurkse külgmise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 300 mm, kuid mõlemal juhul ei tohi ületada 900 mm; 7) M ja N kategooria sõiduki eesmise ja tagumise helkuri välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. O kategooria sõiduki tagumise helkuri välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja eesmise helkuri välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 150 mm. M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõiduki eesmiste ja tagumiste helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni . Kui L kategooria sõidukile on paigaldatud üks tagumine helkur, siis peab see asuma sõiduki pikikesktasapinnal . Kui L kategooria sõidukile on paigaldatud kaks tagumist helkurit, siis helkurite välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 500 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; 8) üle 6000 mm pikkusel M ja N kategooria sõidukil ning kõigil O kategooria sõidukitel peab mõlema külje keskmisel kolmandikul olema vähemalt üks külgmine helkur. Kõige eesmise külgmise helkuri välisserv ei tohi sõiduki esiservast olla kaugemal kui 3000 mm, kusjuures O kategooria sõidukil arvestatakse ka tiisli pikkust. Kõige tagumise külgmise helkuri välisserv ei tohi sõiduki tagaservast olla kaugemal kui 1000 mm. M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõidukil ei tohi kõrvuti asetsevate külgmiste helkurite siseservade vahekaugus ületada 3000 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik nõutavat helkurite vahekaugust tagada, võib vahekaugust suurendada 4000 mm-ni . Kui M ja N kategooria sõidukil, mille pikkus ei ületa 6000 mm, on külgmised helkurid paigaldatud, piisab ühest helkurist sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul või ühest tagumisel kolmandikul; 9) mittekolmnurkne helkur peab olema sellise suurusega, et mahub 200 mm läbimõõduga ringi ja selle kuju ei tohi meenutada numbrit, tähte ega kolmnurka, välja arvatud tähti O, I, U ja numbrit 8. Kolmnurkne helkur peab olema võrdkülgse kolmnurga kujuline küljepikkusega 150–200 mm; 10) helkuri värvus peab olema eesmisel valge, tagumisel punane ja külgmisel merevaigukollane. L3e kategooria sõidukitel võib külgmise tagumise helkuri värvus olla punane; 11) kui M 2 , M 3 , N, O 2 , O 3 , O 4 kategooria sõidukile on paigaldatud nähtavamaks tegemise märgistus (linthelkur), siis peab see vastama E-reeglite nr 48 ja nr 104 nõuetele. Sellise märgistuse paigaldamine M 1 , O 1 ja L k ategooria sõidukile on keelatud; 12 ) sõidukile võib paigaldada valguspeegeldavat erimärgistust (reklaamid, logod, eraldusmärgised või tähed). Kui sõidukile on paigaldatud valgustpeegeldav erimärgistus, siis kasutatavad materjalid peavad vastama E-reegli 104 nõuetele. Sõiduki esiosale ei ole lubatud paigaldada punast tooni ja sõiduki tagaosale valget tooni valgustpeegeldatavat erimärgistust; 13) kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud vähemalt 2 m 2 suurusele alale sõiduki esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada materjali, millele on kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis E. Kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud väiksemale kui 2 m 2 suurusele alale sõiduki esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada materjali, mille rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juures on tähis D või D/E; 14) valgustpeegeldavale märgistusele peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis: C – nähtavamaks tegemise kontuurmärgistus ; D – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga alla 2 m2 ; E – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga üle 2 m2 ; D/E – valgustpeegeldav erimärgistus; 15) alarmsõiduki tähistamisel võib kõrvale kalduda käesoleva koodi punktide 14, 15 ja 16 nõuetest. Alarmsõiduki tähistamiseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali, mis peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane valgustpeegeldav materjal. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 223. Valgusreklaamseade Nõuded: 1) M 1 ja N 1 kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult sõiduki katusele nii, et kirjed ja pildid paiknevad sõiduki pikiteljesuunaliselt . M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult tuuleklaasi ülaservast kõrgemale . Ühissõidukina kasutatava M 2 ja M 3 kategooria sõidukile võib liini nimetuse ja numbri kuvamiseks ettenähtud valgusreklaamseadme paigaldada ka tuuleklaasi taha. Lisaks võib ühissõidukina kasutatavale M 2 ja M 3 kategooria sõidukile valgusreklaamseadme paigaldada liini nimetuse ja numbri kuvamiseks sõiduki küljele ja taha ; 2) valgusreklaamseadme välispinnad ja detailid peavad vastama lisa 1 koodi 604 punktides 2 ja 3 toodud nõuetele ning olema valmistatud ohutust, purunemisel teravaid ja lõikavaid kilde mitteandvast materjalist. Valgusreklaamseade peab olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ning selle kinnitused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule; 3) valgusreklaamseadme valgustus peab olema hajus ning peab olema välditud teiste liiklejate pimestamine. Valgustus peab vastama koodis 224 toodud nõuetele ning see ei tohi vähendada kohustuslike valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tõhusust. Elektriühendused peavad olema sellised, et valgusreklaamseadme valgustus töötab ühtlasel režiimil ning seda saab sisse ja välja lülitada sõltumata teistest valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetest; 4) valgusreklaamseadmes kasutatavad kirjed ja pildid ei tohi olla liikuvad ; 5) punkt 4 ei kehti ühissõidukina kasutatava M 2 ja M 3 kategooria sõiduki valgusreklaamseadmele, millel kuvatakse liini nimetust ja numbrit . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 224 . Punase tule nähtavus ettepoole ja valge tule nähtavus tahapoole Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli, välja arvatud tagurdustuli ja alarm- ja jälitussõiduki vilkur ja märgutuli. Lisaks ei arvestata selle juures sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmete poolt kiirgavat valgust. Tule nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 m kuni 2,2 m (vt lisa 1 joonis 6). Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 225. Sõiduki külgpinnast väljaulatuva veose tähistamine Nõue: sõiduki külgpinnast väljaulatuv veos tähistatakse eest valge või kollase tulega ja tagant punase tulega. Laternad paigaldatakse veose laiuselt kergesti painduva varda või veose külge. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 226. Väline kohtvalgustus Nõuded: 1) välise kohtvalgustuse laternate paigaldamine mootorsõidukitele on vabatahtlik. Välise kohtvalgustuse laternate arv, paigaldamise nõuded ja muud nõuded peavad täitma E-reegli nr 48 nõuded ning koodi 225 nõuded; 2) väline kohtvalgustus võib põleda, kui sõiduk seisab ja on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) mootor ei tööta; b) juhi või kõrvalistuja uks on lahti; c) veoseruumi uks on avatud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 227. Tagumine avariiohusignaal Nõue: sõidukile võib paigaldada E-reegli nr 48 kohase tagumise avariiohusignaali. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 228. Manööverdamistule laternad Nõue: s õidukile võib paigaldada manööverdamistule laterna. Manööverdamistule laternate arv ning paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele. Manööverdamistule latern peab vastama E-reegli nr 23 nõuetele ja laternale peab olema kantud tähis ML. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 3 Juhtimisseadmed Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele Nõuded: 1) [Kehtetu] 2) neljateljelistel mootorsõidukitel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest; 3) sõiduki juhtimisseadmed peavad olema töökorras. Juhtimisseadmed peavad pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Juhtimisseadmete osadel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone ja vigastusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 302. Rooliratas Nõuded: 1) Rooliratas peab olema kindlalt kinnitatud. Rooliratas ei tohi olla omavalmistatud, ümberehitatud, kahjustunud ja selle olulisi osi ei tohi remontida; 2) mitmel mootorsõiduki tüübil kasutatav rooliratas ( „ general steering control “ ) peab omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele mootorsõiduki tüübile on rool sobiv. Turvapadjaga rooliratta asendamine ilma turvapadjata roolirattaga on keelatud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue: alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M 1 ja N 1 kategooria sõiduki, välja arvatud sõidukid, mille rooliratas asub esiteljest eespool, roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: roolimehhanism peab olem kindlalt kinnitatud sõiduki sellisele osale, mis on võimeline piisava varuga taluma juhtimisseadme poolt tekitavaid jõude. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad välistama olukorra, kus maksimaalse pöördenurga ulatuses rattad või roolihoovastik piiravad ettenähtud nurka. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue: roolihoovastiku liigendites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõu d e d : 1) rooliratta vabakäik peab olema: a) M 1 ja N 1 kategooria sõidukil ≤ 10º; b) M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõidukil ≤20º ; 2) k ui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, kui on sätestatud punktis 1, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja poolt ettenähtule ; 3) p unktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 308. Roolivõlli laagrid Nõuded: 1) [Kehtetu] ; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramisega või mõõtevahendiga. Kood 309. Koostu porikaitse Nõue: koostu porikaitse peab olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda , nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torud ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik mootorsõidukit käsitsi juhtida; 5) jõusilinder ei tohi lekkida ega pihkuda ; 6) [Kehtetu] ; 7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida ega pihkuda ; 8) võimendi õlipumba rõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja pump ei tohi lekkida; 9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 311. Ratta lõtk Nõu ded : 1) ratta lõtkud ei tohi olla suuremad valmistaja poolt ettenähtust või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui: a) kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm; b) 17" ... 20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm; c) üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm ; 2) r atta lõtku A (vt lisa 1 joonis 7) mõõdetakse rehvi mustri servalt ; 3) Punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid Nõue: käänmik (käändtelg), rooli -ja pendelhoob ning nende liigendid peavad olema kindlalt kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 314. L kategooria sõiduki roolikann Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 315. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: kui esiratas on kodaratega, peavad kodarad olema kinnitatud ja pingutatud. Esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4 Piduriseade Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Nõuded: 1) [Kehtetu] ; 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega; 3) seisupidur peab olema otsese ja püsiva mehaanilise toimega sõiduki ratastele; 4) [Kehtetu] ; 5) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30 %; 6) sõidupidur peab toimima kõikidele sõiduki ratastele; 7) O 1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O 2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 8) O 2 kategooria haagistel on lubatud inertspidurid ( pealejooksupidurid ). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 9) O 3 ja O 4 kategooria haagistel on inertspidurid keelatud; 10) pidurid peavad toimima kõikidele haagise ratastele; 11) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O 1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislit maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 12) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema käsipidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjate veohaagise käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on vedruakudega seisupidur; 13) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülitum a töörežiimi; 14) Maanteeamet võib põhjendatud juhtumitel anda loa käesoleva koodi nõuetele mittevastava sõiduki kasutamiseks. Nõuet rakendatakse sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; 15 ) kui haagise pidurisüsteem vajab toimimiseks ühendust mootorsõiduki pidurisüsteemiga, peavad mootorsõiduki ja haagise pidurisüsteemid ühilduma. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 402. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid Nõuded: 1) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi lekkida ega pihkuda ; 2 ) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud; 3) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla valesti remonditud (jätkatud keevitamisega, jootmisega vms viisil). Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 403. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel ja sõiduki aeglustus pidurdamisel Nõuded : 1) sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel või keskmine aeglustus (m/s 2 ) sõidupiduriga pidurdamisel peab vastama lisa 1 tabelis 2 toodud nõuetele; 2) pidurikatse tuleb sooritada algkiiruselt vähemalt 15 km/h kuni seismajäämiseni; 3) haagise keskmine aeglustus sõidupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki ja autorongi aeglustuse võrdlemisel järgmiselt: a h = a a 1+ m v m h - a v m v m h a h – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s 2 ) a a – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s 2 ) a v – veduki aeglustus pidurdamisel (m/s 2 ) m v – veduki tühimassmass (kg) m h – haagise tühimass (kg) 4) pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda korrigeerima. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 404 . L kategooria sõiduki vähim pidurdusteekond Nõue: pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem kui: a) L1e ja L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m; b) L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m; c) L2e, L5 e, L6e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga pidurdamisel – 18 m. Kontrollimine: vaatluse, katsesõidu ja mõõtevahendiga. Kood 405. Seisupidur Nõuded: 1) seisupidur peab toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatele ratastele; 2) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui: a) kõigil sõidukitel – 16 %; b) autorongil – 12 %; 3) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi sõiduki keskmine aeglustus olla väiksem, kui 1,57 m/s 2 . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 406. Pealejooksupidur (inertspidur) Nõue: pealejooksupidur peab olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 407. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS) Nõuded: (1) kui blokeerumata piduri on ette näinud sõiduki valmistaja, siis see peab toimima; 2) pidurdamisel ei tohi sõiduk muuta suunda ka libedal teel. Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu ja mõõtevahendiga. Kood 408. Pidurilink, -hoob, -pedaal ja –tross Nõue: seisupiduri hooba lukustav seade peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 409. Piduritrummel ja -ketas Nõue: piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ning kinnitusdetailide vigastusi. Kontrollimine: vaatlusega ja vasaraga. Kood 410. Piduriklotsi kate Nõue: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki valmistaja poolt ettenähtud materjalist ja alates 31. märtsist 2001. a ei tohi sisaldada asbesti; 2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad valmistaja poolt ettenähtust. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga . Kood 411. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder Nõue: pidurivõimendi, piduripeasilinder ja rattatöösilinder peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 412. Aeglusti Nõue: aeglusti peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 413. Kompressor Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni ; 5) käesoleva koodi nõudeid ei rakendata sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 414. Rõhuregulaator Nõue: rõhuregulaator peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja hoidma nimirõhku. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 415. Õhusüsteemi manomeeter või rõhulangule toimiv hoiatusseade Nõue: õhusüsteemi manomeeter või rõhulangusele toimiv hoiatusseade peab toimima vastavalt valmistaja poolt ettenähtud täpsuse piirides. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 416. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp Nõue: pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja koormata sõiduki pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja poolt ettenähtu. Kontrollimine: vaatluse, mõõtevahendi ja seebiveega. Kood 417. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga. Kood 418. Kondensaadikraan Nõuded: 1) kondensaadikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) kondensaadikraan peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega. Kood 419. Piduritorustik Nõuded: 1) piduritorustik ei tohi lekkida ega pihkuda ; 2) piduritorustikul ei tohi olla ohtlike korrosioonikahjustusi; Kontrollimine: vaatlusega ja seebiveega. Kood 420. Pidurivoolikud Nõuded: 1) [Kehtetu] ; 2) pidurivoolikud ei tohi pihkuda ega lekkida; 3) pidurivooliku pind ei tohi olla ohtlikult pragunenud, sööbinud, hõõrdunud või murenenud. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 421. Haagise ja veduki ühendusvoolikud Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda ; 2) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 422. Rattapiduri kamber Nõue: rattapiduri kambrid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, ei tohi pihkuda ning hoova käik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga või seebiveega. Kood 423. Vedruaku Nõue: vedruakud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja toimima. Pidurihoovad peavad liikuma ja ei tohi olla kinni kiilunud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 424. Pidurisüsteemi koostude porikaitse Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 425. Õhu pihkumine õhusüsteemist Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf /cm 2 ) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui pidurid on rakendatud. Nõuet ei rakendata sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 5 Rattad (rehvid ja veljed) Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvile Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 92/23/EMÜ või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehvid ja -rattad) nõuetele vastavaid taastamata rehve või E-reegli nr 108 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 109 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid) omadustele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve. Esmaregistreeritav sõiduk peab olema komplekteeritud taastamata rehvidega; 2) Maanteeamet võib põhjendatud juhtumitel anda loa käesoleva grupi nõuetele mittevastavate rehvide või velgede kasutamiseks; 3) M1, N1, O2, ja kerega L6e ning L7e kategooria sõidukil peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega). Alates 1. detsembrist 2022. a peavad naastudeta talverehvid vastama E-reegli nr 117 nõuetele ja olema tähistatud E-reegli nr 117 kohase kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega, välja arvatud E-reegli nr 54 kohased maastikurehvid, millele on kantud tähis POR ; Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel: a) paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt; b) mootorsõidukil või haagisel, millele ei ole saada talverehve; c) registreerimiseelsel tehnonõuetele vastavuse kontrollis; 4) ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil (M 2 ja M 3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus vastab koodi 503 nõude 1 punktis d kehtestatud nõuetele; 5) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt lisa 1 tabel 4) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 502. Rehvi tehnoseisund Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ; 2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt: a) L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm; b) M ja N kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm; c) koodi 501 nõudes 3 kehtestatud ajavahemikul M1, N1, O2, L6e ja L7e kategooria sõiduki talverehvil ≥ 3,0 mm; d) koodi 501 nõudes 4 toodud M2 ja M3 kategooria sõidukil ≥ 3,0 mm; e) O kategooria sõidukil vastavalt seda vedava veduki rehvi mustri jääksügavusele esitatavatele nõuetele; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui rehvi turvise veerepinnal leidub 75 % laiuses katkematus alas punkt, kus rehvi turvisemustri jääksügavus põhisoontes on väiksem punktis 1 esitatust. Sügavust ei mõõdeta kulumismärgise kohast. L kategooria rehvidel, mille veerepinna ja kontaktpinna laiused on erinevad, on rehvi edasine kasutamine keelatud, kui mistahes veerepinna punktis on mustri jääksügavus väiksem punktis 1 esitatust; 3) rehvil, millel puudub märge „ REGROOVABLE “ või vähemalt 20 mm läbimõõduga sümbol „ „ või „ “ ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada üheski suunas: a) M 1 , N 1 , L ja O 1 kategooria sõidukil 1,0 % välisläbimõõdust ; b) ülejäänud sõidukitel 1,5 % välisläbimõõdust . Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahendiga. Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peab vastama lisa 1 tabelis 3 toodud nõuetele; 2) M 1 , O 1 ja O 2 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E-reegli nr 30 või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 108 nõuetele. Näide M 1 , O 1 ja O 2 kategooria sõiduki taastamata rehvi tähistamisest on toodud lisa 1 kood 505 punktis 2; 3) M 2 , M 3 , N, O 3 ja O 4 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E- reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 109 nõuetele. Näide M 2 , M 3 , N, O 3 ja O 4 kategooria sõiduki taastamata rehvi tähistamisest on toodud lisa 1 kood 505 punktis 3; 4) L kategooria sõiduki ja tema haagise rehvi märgistus peab vastama E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. Näide L kategooria sõiduki rehvi tähistamisest on toodud lisa 1 kood 505 punktis 4; Kontrollimine: vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine 1) Nõuded: rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama velje mõõtmetele ning ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda. Rehvi kiiruskategooria (vaata lisa 1 tabel 4) peab olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja ettenähtud näitajaga või vähemalt kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad kiiruskategooria väärtused. Koormusindeks (vaata lisa 1 tabel 5) peab rehvide üksikasetuse korral olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topelt asetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud teljekoormusega. Erandina võib O 1 ja O 2 kategooria sõidukile, mille valmistajakiirus ei ületa 100 km/h, paigaldatud rehvi koormusindeks olla rehvide üksikasetuse korral võrdne 0,45 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topelt asetuse korral võrdne 0,24 kordse suurima lubatud teljekoormusega; 2) seisvate sõitjate veoks ettenähtud I ja A klassi M 2 ja M 3 kategooria sõidukil võib lubatud suurim teljekoormus olla 15 % võrra suurem rehvide koormusindeksist. N kategooria sõidukil, mis on ette nähtud lühikestel vahemaadel kasutamiseks linnades ja asulates (näiteks tänavapühkimiseks või jäätmete kogumiseks ja äraveoks ) ning mille valmistajakiirus ei ületa 60 km/h, võib lubatud suurim teljekoormus olla 10 % võrra suurem rehvide koormusindeksist; 3) sõiduki ühel ja samal teljel ei tohi korraga olla diagonaal- ja radiaalrehve; 4) sõiduki ühel ja samal teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt lisa 1 joonis 11); 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada mootorrataste ja mopeedide esiteljel/rattal; 6) rehvi, millel on märge „ FRT “ , ei tohi kasutada mootorsõiduki eesmisel juhtteljel ja veoteljel. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 507. Naastrehvid Nõuded: 1) kui M 1 , N 1 , O 1 , O 2 ja L kategooria sõidukil või eritalituse sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõidukite kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukil on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukil on naastamata talverehvid, peavad naastamata talverehvid olema ka haagisel. Kui M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata . Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata ; 2) [Kehtetu] ; 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25 % võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; 4) uutel naastatud M 1 , N 1 , O 1 , O 2 ja L kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M 1 , N 1 , O 1 , O 2 ja L kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 2,5 mm; 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille mass ei ole suurem kui: a) M 1 , O 1 ja L kategooria sõidukil – 1,4 g; b) N 1 ja O 2 kategooria sõidukil – 2,3 g; c) M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukil – 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 508. Üldnõuded veljele Nõuded: 1) peab kasutama Euroopa rehvide ja velgede tehnilise organisatsiooni (ETRTO) standardi nõuetele vastavaid velgi; 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) viskumine ei tohi olla: a) 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm; b) 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas ; alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ± 3,5 mm;  üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ± 5,0 mm; c) lamepöiaga veljel kõikides suundades ± 5,0 mm; 4) sõiduki veljel peavad olema järgmised tähistused: a) rehvi nimimõõtmed; b) valmistaja nimi või kaubamärk; c) valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); d) valmistamise järjenumber või kood; 5) koostatava velje koostul peavad olema järgmised tähistused: a) tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub; b) valmistaja nimi või kaubamärk; c) valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 6) 5 o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama lisa 1 kood 508 punktis 6 toodud näitele; 7) 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama lisa 1 kood 508 punktis 7 toodud näitele; 8) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama lisa 1 kood 508 punktis 8 toodud näitele; Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 509. Velgede kinnitus Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja poolet ettenähtule; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt või-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist , peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga. Grupp 6 Kere ja veermik Kood 601. VIN-kood (e tehasetähis) ja kere või raami number Nõue: VIN-kood ja kere või raami number peab olema sõiduki valmistaja või Maanteeameti tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema loetav 30 aasta jooksul. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 602. Üldnõuded kerele Nõuded: 1) kere või kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret; 2) kere osade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere osadel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid ning nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm; 3) N kategooria sõidukil peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veoseruumist vaheseinaga. Vaheseina ehitus ja tugevus peab vastama veose iseloomule ja suurimale lubatud veose massile. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega, vms; 4) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m 2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 5 ) alarmsõidukile omaseid või neid matkivaid värviskeeme (välja arvatud üksnes põhivärvi kasutamisel) ja eritunnuseid on keelatud kasutada teistel sõidukitel. Nõue kehtib ka teiste riikide alarmsõidukite eritunnuste kohta; 6) kere välised kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele; 7) praod ja murded peavad olema remonditud; 8) polt- ja neetliited peavad olema kinni ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta ; 9) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ehituses ja varustuses ei ole lubatud korduvkasutada järgnevat kasutuselt kõrvaldatud sõiduki seadet, süsteemi või koostisosa: a) turvapadja süsteem, sealhulgas turvapadi, pürotehniline täitur, elektrooniline juhtseade ja andur ning rool, kui rool on varustatud turvapadjaga; b) turvavöö süsteem, sealhulgas turvavöö, turvavöö pannal, lukustusseade ning pürotehniline täitur. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga. Kood 603. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör) Nõuded: 1) sõiduk peab olema komplektne osad nõuetekohaselt kinnitatud ja vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; 3) rattamutrid või poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast välja. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 4) N kategooria sõiduki heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 604. Kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud Nõue: kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 605. Uks, kap ott , käepide, lukk, tsistern ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis ning ukseajam Nõuded: 1) uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide ja kütusepaakide täiteavade sulgeseadised ning ukseajamid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras; 2) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Nõuet ei rakendata sõidukile mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 606. L2e ja L4e kategooria sõiduki külghaagis Nõuded: 1) [Kehtetu] 2) külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta; 3) sõiduki parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise paremale küljele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 607. L kategooria sõiduki gondel, põlve- ja tuulekaitse, tugihark, sõitja käepide või käepidemed ja haakeseadmed Nõuded: 1) L kategooria sõiduki gondel, põlve- ja tuulekaitse, tugihark ja sõitja käepide või käepidemed, kui need on paigaldatud, peavad olema terved ja kinnitatud; 2) L kategooria sõiduki tuulekaitse peab olema terve ja kinnitatud ning valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist. Tuulekaitse läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%; 3) L kategooria sõiduki ja selle haakes oleva haagise haakeseadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nad oleksid kasutamisel ohutud ja oleks tagatud nende pikaajaline nõuetele vastav töötamine. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 608. Tahavaatepeegel Nõuded: 1) tahavaatepeegel (edaspidi peegel) peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) kui vaade taha on varjatud, mootorsõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab mootorsõidukil olema mõlemal küljel välispeegel ; 3) M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel välispeegel ja üks sisepeegel . Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha. M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M 2 ja M 3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel ; 4) peegel peab olema reguleeritav; 5) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ning peegel kindlalt kinnitatud; 6) L kategooria sõidukitele peab olema paigaldatud üks vasakul küljel või mõlemal küljel paiknev peegel. Kui valmistajakiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema paigaldatud mõlemale küljele; 7) peegel ei ole nõutud, kui sõiduki valmistaja ei ole peeglit ette näinud. Nõuet rakendatakse sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; Kontrollimine: vaatlusega. Kood 609. Klaasid ja vaateväli Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki akende läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema peeglid. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuv külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%; 2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema E- reegli nr 43 või direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt sertifitseeritud. Nõuet ei kohaldata soomussõiduki aknaklaasile, kuulikindlale klaasile ja Siseministeeriumi ning Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõiduki klaasile. Enne 1. jaanuarit 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn „ päikest “ ; 4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt; 5) j uhi vaatevälja ei tohi paigaldada otsest takistust, mis jääb klaasipuhastajate tööalasse ning ülejäänud vaatevälja osasse ei tohi paigaldada takistusi, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole ja külgedele; 6) Kui sõiduki valmistaja on paigaldanud sõidukisse päikesesirmi, siis peab see olema töökorras. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 610. Klaasipuhasti Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema tuuleklaasipuhasti ning see peab olema töökorras, tehes suurimal kiirusel vähemalt 35 edasi-tagasikäiku minutis; 2) [Kehtetu] . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 611. Klaasipesur Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peavad olema tuuleklaasipesurid ning need peavad olema töökorras; 2) [Kehtetu] . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 612. Laternapuhasti Nõue: kui mootorsõidukile on laternapuhasti paigaldatud, siis peab see olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 613. Kere või kabiini sisustus (interjöör) Nõuded: 1) kere või kabiini sisustus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Nõue ei laiene alarm- ja jälitussõidukitele; 2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 19 mm. Üle 9,5 mm väljaulatuvate nuppude, lülitite jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm 2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahenditega. Kood 614. Iste Nõuded: 1) sõiduajal kasutatava istme konstruktsioon ei tohi olla omavalmistatud; 2) sõiduajal kasutatav sõiduki iste, istmekinnitused sõiduki kerele ja istmereguleerimise seadmed peavad olema kindlalt kinnitatud, kahjustamata ja töökorras; 3) sõidukitesse on keelatud paigaldada sõiduajal kasutatavaid istmeid, mis ei ole valmistatud sõidukites kasutamiseks; 4) O 1 ja O 2 kategooria sõidukisse on keelatud paigaldada sõidu ajal kasutatavaid istmeid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 615. Turvavöö Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduki istmel peab olema turvavöö, kui seda on ette näinud valmistaja. Turvavööd ei nõuta: a) kokkupandaval klappistmel; b) istmel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal; c) seisukohtadega M 2 ja M 3 kategooria linnasõiduks kasutatava bussi istmel; d) kui puuduvad turvavöö kinnituskohad; 2) turvavöö pandlal j a jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad; 3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele; 4) turvavööl ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras; 5) mootorsõidukile paigaldatud turvapadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras; 6) turvapadjaga istekohal peab olema hoiatus selle kohta, et sellel istmel ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui mootorsõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või –häll; 7) mootorsõidukile paigaldatud turvavöö kinnitamise hoiatussignaal või märgulamp peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 616. Helisignaalseade Nõuded: 1) helisignaalseade peab olema töökorras ning selle heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega; 2) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB (A); 3) mõõtmisel peab mootorsõiduk asuma tasasel lagedal alal ning müramõõdik peab asuma 7 m kaugusel mootorsõiduki ees; 4) helisignaalseade ei ole nõutud, kui sõiduki valmistaja ei ole helisignaalseadet ette näinud. Nõuet rakendatakse sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a . Kontrollimine: vaatluse, proovilülimise ja mõõtevahendiga. Kood 617. Kiirusmõõdik ja läbisõidumõõdik Nõuded: 1) mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 50 km/h ja mis ei oma sõidumeerikut, peab omama toimivat kiirusmõõdikut (spidomeetrit). Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. 2) kiirusmõõdik ei ole nõutud, kui sõiduki valmistaja ei ole kiirusmõõdikut ette näinud. Nõuet rakendatakse sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; 3) kui sõidukile on paigaldatud läbisõidumõõdik, ei tohi selle näit olla muudetud . Kontrollimine: vaatlusega või katsesõiduga. Kood 618. Kiiruspiirik Nõuded : 1) nõuded kiiruspiirikule , selle kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab olema paigaldatud kiiruspiirik , on kehtestatud liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega; 2) kiiruspiirik peab olema kohandatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimine: vaatluse ja vajadusel katsesõiduga. Kood 619. Esi- ja tagakaitseraud Nõue: esi- ja tagakaitseraud peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud ja korras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 620. Tagumine allasõidutõke Nõuded: 1) N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel peab olema E-reegli nr 58 või allpool toodud nõuetele vastav tagumine allasõidutõke (edaspidi koos tõke ); 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: a) kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm; b) tõke ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; c) kaugus tõkke otsast kuni külggabariidini kere tagateljel ei tohi olla suurem kui 100 mm; d) tõkke profiili laius peab olema vähemalt 100 mm; e) tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 3) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta: a) pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt; b) sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks; c) sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumise servani tühjal sõidukil ei ületa 550 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 621. Külgmine allasõidutõke Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1989. a esmaregistreeritud N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked (edaspidi koos tõke ). Tõkkeid ei nõuta: a) sadulvedukitelt; b) kesktelghaagistelt ; c) pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt; d) sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ega ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: a) N 2 ja O 3 kategooria sõidukil – 50 mm; b) N 3 ja O 4 kategooria sõidukil – 100 mm; 4) tõkete paigutus sõidukile peab vastama lisa 1 joonistel 20, 21 ja 22 toodud nõuetele; 5) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Servade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 6) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 7) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid; 8) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 622. Porikaitsmed Nõuded: 1) N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukite tagarattal peab olema poripõll. Poripõll peab olema mitte kaugemal kui 1200 mm tagaratta pöörlemisteljest; 2) poripõll peab olema laiem kui tagaratas (paarisrattad); 3) poripõlle alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4 põlle kaugu sest tagaratta pöörlemisteljest; 4) sõidukil peavad olema rataste porikaitsmed. Rataste porikaitsmed peavad kaitsma teisi liiklejaid õhku paiskuvate kivide, muda, jää, lume, vee ja muu rataste alt lenduva materjali eest ning need peavad vähendama teiste liiklejate võimalust puutuda kokku pöörlevate ratastega. Nõue ei kohaldu sõidukitele, millele valmistaja ei ole porikaitsmeid paigaldanud või mis valmistaja poolt ettenähtud mõõtudega rehvidega ei täida käesoleva punkti nõudeid. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 623. Telg, telik ja õõtshoob Nõue: telg, telik ja õõtshoob peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, ei tohi esineda jääkdeformatsioone, pragusid ega lõtkusid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 624. Vedru Nõuded: 1) vedru peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Vedrul ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, pihkumisi ega lekkimisi; 2) läbilööki amortiseeriv kummipuhver peab olema terve ja oma kohal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 625. Stabilisaator Nõue: stabilisaator peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 626. Amortisaator Nõue: amortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 627. Kere asendi regulaator Nõue: kere asendi regulaator ei tohi pihkuda . Sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 628. Haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti Nõue: kui haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti on valmistaja poolt ettenähtud, siis peab see olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 629. Varuratas Nõue: varuratas peab olema kinnitatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 630. Poolhaagise haakeseade Nõuded: 1) poolhaagise haakeseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Üle 3,5 t täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmetel, välja arvatud mootorsõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peab olema veopolt Ø 50,8±0,1 mm (edaspidi „ Ø 50 “ veopolt). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm (edaspidi „ Ø 90 “ veopolt); 2) „ Ø 50 “ veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukile vähemalt kaheksa poldiga M16, „ Ø 90 “ veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16. Nõuet ei rakendata sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; 3) koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on 1400 mm. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulseadmeid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m; 4) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm; 5) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 631. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) püüduriga haakeseadmetega mootorsõidukite veopoldi mõõtmed peavad olema: a) liigendiga püüdurseadmes Ø 49 +0,16 mm; b) liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) Ø 48,7 +0,16 mm; 3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõt peab olema Ø 50 +0,3 mm; 4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm; 5) siseriiklikult võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50 -1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on Ø 90±1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt 45 -1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm; 6) kuulpoldiga haakeseadet on lubatud kasutada O 1 ja O 2 kategooria haagisel. Veduki kuulpoldiga haakeseadme mõõtmed ja haakeseadme kinnitus vedukile peab vastama lisa 1 joonisel 27 toodud nõuetele. Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassini koormatud vedukil; 7) kõikide haagiste haakeseadmed, välja arvatud haagistel, mis haakeseadme katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või –trossidega; 8) pukseeritava seadme haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. Võib kasutada ka konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50 -1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt on 45 -1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik haakeseadmed, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või –trossidega. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 632. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnitus Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnituspoltide läbimõõdud sõltuvalt haagise arvutuslikust massist peavad olema: a) 3,5 t < W M < 15 t neli kinnituspolti M14; b) 15 t < W M < 24 t neli kinnituspolti M16; c) W M > 24 t neli kinnituspolti M20; kus haagise arvutuslik mass W M = 1,33 W R , W R – haagise täismass; 2) kuni 3,5 t täismassiga haagise veo kuulpolt peab olema kinnitatud veduki külge vähemalt kahe M16 poldiga; 3) kinnituskoht peab olema vigastusteta. Polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliited pragudeta; 4) käesoleva koodi nõudeid 1 ja 2 ei rakendata sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 633. Haagise ja veduki ühendusvoolikud ja -juhtmed Nõuded: 1) pidurivoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel; 2) sadulveduki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst - või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Täis- ja kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal. Nõuet ei rakendata sõidukile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a; 3) haagise ühendusjuhtmed peavad olema ühendatud veduki elektrisüsteemiga pistiku ja sellele vastava valmistaja juhendi kohase pistikupesaga. Pistikupesade asukohad veduki taga ja ühendusjuhtmete asukohad haagisel peavad vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 634. Poolhaagise reguleerimistugi ja tiisli tugi Nõue: poolhaagise reguleerimistugi ja tiisli tugi peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 635. Veokasti põhi, külje- ja tagaluuk ning nende sulgur. Sõitjate kaitse veose vedamisel Nõuded: 1) veokasti põhi, külje-ja tagaluuk ning nende sulgur peavad olema vigastusteta ja olema töökorras; 2) N kategooria sõiduki veokast või veoseruum peab olema varustatud veose kinnitamiseks ette nähtud kinnitusvahenditega; Kontrollimine: vaatlusega. Kood 636. Tent , tendikaar ja külgtugi Nõuded: 1) tent , tendikaar ja külgtugi peavad olema vigastusteta ja nõuetekohaselt kinnitatud; 2) tugevus peab vastama veose massist tingitud koormusele; 3) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti või platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti põhjast; 4) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma; 5) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 6) sõiduki ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama Maanteeametile sõiduki kere, runga valmistaja või ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et sõiduki kere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud, koormakinnituse konksud või aasad, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt käesolevatele nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 637. Furgoon Nõue: furgooni kere peab olema terve, uks ja luuk sulguma, külmutusseade ei tohi lekkida ega pihkuda . Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 7 Mootor ja mootorisüsteemid Kood 701. Üldnõuded mootorile Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete või jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud; 2) heitgaaside või karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) mootori kinnituspadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema terve; 4) omavoliline mootori kinnituspadja või kinnituskoha muutmine kere või raami küljes on keelatud; 5) omavoliline mootori toitesüsteemi või heitgaasisüsteemi muutmine või ümberehitamine on keelatud (välja arvatud kood 702 lõikes 1 ning kood 705 lõikes 1 toodud juhtudel), sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine , õhufiltrite või heitgaasiosakestefiltrite äravõtmine, heitgaasi katalüsaatorreaktorite äravõtmine, võimsuspiirajate või muude sarnast funktsiooni omavate seadmete eemaldamine või muutmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi); 6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise, muljumise, keemilise, ter milise jms kahjustava mõju eest. 7) [Kehtetu] . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile Nõuded: 1) mootorsõiduki toitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Erandina võib mootorsõiduki toitesüsteemi muuta õhu sissevõtu avast kuni õhufiltrini (kaasa arvatud). Mootori vahetuse korral peab toitesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele ; 2) toitesüsteemiseadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki muu osaga, peavad olema korrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest; 3) rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaaside torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 703. Kütusepaak Nõuded: 1) kütusepaak ei tohi lekkida, peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud viisil ette nähtud kohta; 2) kütusepaak ei tohi asetseda mootorsõiduki või haagise kabiini või kere sõitjateruumis . Kabiini või kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 3) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda mootorsõiduki või haagise keresse või kabiini vm sarnasesse kohta. Kütuse vabaks mahavoolamiseks peab olema ette nähtud võimalus; 4) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 5) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 6) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole või asuda sõitjate- või koormaruumis; 7) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus mootorsõidukil või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 l, haagisel asuvate kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 l. 8) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või kere põhjale. N 2 , N 2 G, N 3 ja N 3 G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema kinnitatud vastavalt sõiduki valmistaja poolt ettenähtule või kanduriga sõiduki põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama; 9) M 2 , M 2 G, M 3 ja M 3 G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui sõiduki valmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud sõiduki keres E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise skeemid; 10) M 1 , M 1 G, N 1 ja N 1 G kategooria sõidukitel ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 704. Gaasiauto toitesüsteem Nõuded: 1) gaasiauto toitesüsteemiseadmed ei tohi pihkuda , seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ega vigastusi; 2) voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms ; 3) sõiduki toitesüsteemi ümberehituse korral peab gaasiauto toitesüsteem vastama lisa 1 koodi 704 või koodi 705 nõuetele, sõltuvalt toitesüsteemi ehitusest . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja pintsliga. Kood 705. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile Nõuded: 1) heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Mootori vahetuse korral peab heitgaaside väljalaskesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele. Erandina võib mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtust erineva heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast valmistaja ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid ja summutisüsteemi ning sellega ei muutu valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside väljalaskesüsteemi omadused; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) N 2 ja N 3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm. Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba; 4) heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 5) heitgaaside väljalaskesüsteemis ei tohi olla auke ja pragusid ning peab olema kinnitatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule. 6) sädesüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori töörežiimil või töösooja kompressioonsüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud veeaur . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 706. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõue : heitgaasi retsirkulatsiooni - ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Mootori vahetuse korral peavad need seadmed ja süsteemid vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 707. Ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: ottomootoriga sõidukite heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama lisa 1 koodis 708 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 708. Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: diiselmootori heitgaasi suitsususe ja kahjulike ainete sisalduse piirnormid peavad vastama lisa 1 koodis 709 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 709. L kategooria sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: L kategooria sõidukite heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama lisa 1 koodis 710 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 710. Müra Nõue: mootorsõiduki seisu- ja sõidumüra peab vastama lisa 1 koodis 711 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 8 Jõuülekanne Kood 801. Sidur Nõuded: 1) sidur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Käigud peavad lülituma kergelt ja mürata; 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi mootorsõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada); 3) pidurdatud mootorsõiduki mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda); 4) siduripedaali vabakäik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida; 2) käigud ei tohi mootorsõiduki liikumisel ise välja lülituda. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne ja rattavõll Nõuded: 1) kardaanülekanne ja rattavõll peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida ning kardaani liigendid peavad olema töökorras; 2) vahelaager (laagrid) peavad olema kinnitatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõuded: 1) peaülekanne peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi lekkida; 2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 805. L kategooria sõiduki jõuülekanne Nõuded: 1) keti- ja rihmakaitse ning tagaratas peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema kinnitatud; 2) kett ja rihm peavad olema pingutatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule ning ei tohi olla ohtlikult kulunud, pragunenud, hõõrdunud või murenenud; 3) hammas- ja rihmarataste kulumine peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ning need ei tohi olla ohtlikult pragunenud või murenenud. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või ümberehitatud ketti ja hammas- või rihmarattaid; 4) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 9 Lisanõuded bussile Kood 901. Väljapääs Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud A, B, I, II ja III klassi bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üks teenindusuks (sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või õnnetuse korral). I, II ja III klassi bussi teenindusuksed peavad asuma bussi paremal küljel, varuuks võib asuda erandina bussi kere tagaseinas. A ja B klassi bussi uksed võivad asuda kere paremal küljel või kere tagaseinas. Bussi üks uks peab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40 % bussi pikkusest tema pikiteljel . Kui juhiruumil ei ole ust sõitjateruumi , peab juhiruumil olema uks mõlemal bussi küljel. Üksiku ukse vähim laius peab olema 650 mm, kaksikuksel 1200 mm ja varuuksel 550 mm. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi; 2) liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I klassi liigendbussi esimeses kereosas vähemalt kaks teenindusust. I, II ja III klassi bussi teenindusuks ei tohi asuda bussi tagaseinas. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 902. Sisustus Nõuded: 1) vahekäikude vähim laius peab olema 450 mm; 2) istmetevaheline vähim kaugus peab olema 650 mm. Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse; 3) istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näoga või seljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatud istme asend, kus sõitja istub sõidu suunas küljega; 4) kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega, välja arvatud isetoimiv, peavad nende nähtavuse nii bussikere seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid; 5) juhile peab olema tagatud vaateväli vähemalt 80º mõlemale poole bussi pikitelge . Nähtavuse takistuseks ei loeta rooliratast, peegleid ja klaasipuhasteid; 6) bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min; 7) I ja II klassi bussis peab olema kõikide seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 mm kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt üks käsipuu või rihm, mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 mm kuni 1500 mm kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud; 8) käesoleva koodi nõudeid 1, 2 ja 3 ei rakendata bussile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 903. Juhiiste Nõuded: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitse ning peab olema välditud juhi pimestamine salongi valgustusega. Kaitse kõrgus juhi selja taga peab olema vähemalt 800 mm sõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani; 2) juhiistmel peavad olema ohurihmad, välja arvatud bussid, kus on lubatud seisukohad. Nõuet ei rakendata bussile , mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 904. Kirjed ja märgistus Kirjed ja märgised peavad vastama lisa 1 koodi 907 nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 905. Sisevalgustus Nõue: sisevalgustus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 906. Ukseava valgustus Nõue: ukseava valgustus peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 907. Uste avamis- ja sulgemismehhanism. Liigendbussi keredevaheline lõõts Nõuded: uste avamis- ja sulgemismehhanism ning liigendbussi keredevaheline lõõts peavad olema terved, vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 10 Lisanõuded taksole Nõue: Takso peab vastama määruse lisa 1 grupi 10 nõuetele. Grupp 11 Sõiduki mõõtmed ja massid Nõue: Sõiduk peab vastama käesoleva määruse lisa 1 grupi 11 nõuetele . Grupp 12 Lisanõuded CEMT veoluba kasutavatele sõidukitele Nõue: Haagis peab vastama määruse lisa 1 grupi 12 nõuetele. „ Grupp 13 Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile Nõue: ohtlike veoseid vedavad sõidukid peavad vastama auto veoseaduse §-i 35 nõuetele. Grupp 14 Lisanõuded trollile Kood 1401. Elektriohutus Nõue: troll peab vastama majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määrusele nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ ning valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 15 Lisanõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele Kood 1501. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele Nõuded: 1) [Kehtetu] ; 2) [Kehtetu] ; 3) katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimise oskused ja sõiduki ohutus. Sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht; 4) paigaldatud abiseadmed peavad vastama juhi puudele ja peavad olema töökorras ; 5) sõidukil, mis on ümberehitatud vastavalt juhi puudele võib esineda kõrvalekaldeid käesoleva lisa nõuete täitmisel, kui kõrvalekalded on tingitud abiseadmete paigaldusest ning sõiduki ümberehitusel on arvestatud sõidukiehituse head tava . Kontrollimine : vaatlusega. Grupp 16 [Kehtetu] . Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 7 (muudetud sõnastuses) Direktiivide ja määruste nimekiri Määruse või direktiivi tähis Jõustumise aeg Nimetus 70/156/EMÜ 06.02.1970 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 70/157/EMÜ 06.02.1970 Müratase 70/220/EMÜ 20.03.1970 Heitgaasid 70/221/EMÜ 20.03.1970 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 70/222/EMÜ 20.03.1970 Tagumise registreerimisnumbri koht 70/311/EMÜ 12.04.1970 Sõiduki rooliseade 70/387/EMÜ 27.07.1970 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 70/388/EMÜ 27.07.1970 Mootorsõiduki helisignaal 71/127/EMÜ 01.03.1971 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 71/320/EMÜ 26.07.1971 Piduriseade 72/245/EMÜ 20.06.1972 Raadiohäirete summuti 72/306/EMÜ 02.08.1972 Diisli suitsusus 73/350/EMÜ 07.11.1973 Müratase 74/60/EMÜ 17.12.1973 Sõiduki sisustus 74/61/EMÜ 17.12.1974 Sõiduki kasutustõkis 74/132/EMÜ 11.02.1974 Piduriseade 74/290/EMÜ 28.05.1974 Heitgaasid 74/297/EMÜ 04.06.1974 Ohutu rool 74/408/EMÜ 22.07.1974 Istme tugevus 74/483/EMÜ 17.09.1974 Sõidukist väljaulatuvad osad 75/443/EMÜ 26.06.1975 Kiirusmõõdik ja tagasikäik 75/524/EMÜ 25.07.1975 Piduriseade 76/114/EMÜ 18.12.1975 Valmistaja silt 76/115/EMÜ 18.12.1975 Turvavöö kinnitus 76/756/EMÜ 27.07.1976 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 76/757/EMÜ 27.07.1976 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid 76/758/EMÜ 27.07.1976 Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad 76/759/EMÜ 27.07.1976 Suunatuled 76/760/EMÜ 27.07.1976 Numbrituli 76/761/EMÜ 27.07.1976 Põhilaternad (sh lambid) 76/762/EMÜ 27.07.1976 Eesmised udulaternad 77/102/EMÜ 30.11.1976 Heitgaasid 77/389/EMÜ 17.05.1977 Pukseerimisseade 77/538/EMÜ 28.06.1977 Tagumised udutuled 77/539/EMÜ 28.06.1977 Tagurdustuled 77/540/EMÜ 28.06.1977 Seisutuled 77/541/EMÜ 28.06.1977 Turvavööd 77/649/EMÜ 27.09.1977 Vaateväli sõiduki ees 78/315/EMÜ 21.09.1977 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 78/316/EMÜ 21.09.1977 Armatuurlaua sümbolid 78/317/EMÜ 21.09.1977 Tuuleklaasi soojendusseade ( defroster ) 78/318/EMÜ 21.12.1977 Klaasipuhasti ja pesurid 78/507/EMÜ 19.05.1978 Valmistaja silt 78/547/EMÜ 12.12.1978 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja selle haagise tüübikinnitusele 78/548/EMÜ 12.06.1978 Sõitjateruumi küttesüsteem 78/549/EMÜ 12.06.1978 Ratta poripõlled 78/632/EMÜ 19.05.1978 Sõiduki sisustus 78/665/EMÜ 14.07.1978 Heitgaasid 78/932/EMÜ 16.10.1978 Peatoed 78/1015/EMÜ 23.11.1978 L kategooria sõiduki müra 79/488/EMÜ 18.04.1979 Sõidukist väljaulatuvad osad 79/489/EMÜ 18.04.1979 Piduriseade 79/490/EMÜ 18.04.1979 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 79/795/EMÜ 20.07.1979 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 80/233/EMÜ 21.11.1979 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 80/780/EMÜ 22.07.1980 L kategooria sõiduki tahavaatepeegel 80/1267/EMÜ 16.12.1980 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja selle haagise tüübikinnitusele 80/1268/EMÜ 16.12.1980 Kütusekulu 80/1269/EMÜ 16.12.1980 Mootori võimsus 80/1272/EMÜ 22.12.1980 L kategooria sõiduki tahavaatepeegel 81/333/EMÜ 13.04.1981 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 81/334/EMÜ 13.04.1981 Müratase 81/575/EMÜ 20.07.1981 Turvavöö kinnitus 81/576/EMÜ 20.07.1981 Turvavööd 81/577/EMÜ 20.07.1981 Istme tugevus 81/643/EMÜ 29.07.1981 Vaateväli sõiduki ees 82/244/EMÜ 17.03.1982 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 82/318/EMÜ 02.04.1982 Turvavöö kinnitus 82/319/EMÜ 02.04.1982 Turvavööd 83/276/EMÜ 26.05.1983 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 83/351/EMÜ 16.06.1983 Heitgaasid 84/8/EMÜ 12.01.1984 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 84/424/EMÜ 03.09.1984 Müratase 85/205/EMÜ 18.02.1985 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 85/647/EMÜ 23.12.1985 Piduriseade 3820/85/EMÜ 20.12.1985 Sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaeg (AETR) 3821/85/EMÜ 20.12.1985 Sõidumeerik 86/562/EMÜ 06.11.1986 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 87/56/EMÜ 18.12.1986 L kategooria sõiduki müra 87/358/EMÜ 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 87/403/EMÜ 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 88/76/EMÜ 03.12.1987 Heitgaasid 88/77/EMÜ 03.12.1987 Diisli heitmed 88/194/EMÜ 24.03.1988 Piduriseade 88/195/EMÜ 24.03.1988 Mootori võimsus 88/321/EMÜ 16.05.1988 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 88/366/EMÜ 17.05.1988 Vaateväli sõiduki ees 88/436/EMÜ 16.06.1988 Heitgaasid 89/491/EMÜ 17.07.1989 Komisjoni direktiiv 98/67/EÜ, millega muudetakse direktiive 70/157/EMÜ, 70/220/EMÜ, 72/245/EMÜ, 72/306/EMÜ, 80/1268/EMÜ ja 80/1269/EMÜ 89/235/EMÜ 13.03.1989 L kategooria sõiduki müra 89/277/EMÜ 28.03.1989 Suunatuled 89/278/EMÜ 28.03.1989 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 89/297/EMÜ 13.04.1989 Külgmised allasõidutõkked 89/458/EMÜ 18.07.1989 Heitgaasid 89/459/EMÜ 18.07.1989 Mootorsõiduki ja selle haagise rehvi mustri sügavus 89/516/EMÜ 01.08.1989 Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad 89/517/EMÜ 01.08.1989 Põhilaternad (sh lambid) 89/518/EMÜ 01.08.1989 Tagumised udutuled 90/628/EMÜ 30.10.1990 Turvavööd 90/629/EMÜ 30.10.1990 Turvavöö kinnitus 90/630/EMÜ 30.10.1990 Vaateväli sõiduki ees 3314/90/EMÜ 16.11.1990 Sõidumeerik 3572/90/EMÜ 04.12.1990 Sõidumeerik 91/226/EMÜ 27.03.1991 Ratta poripõlled 91/422/EMÜ 15.07.1991 Piduriseade 91/441/EMÜ 26.06.1991 Heitgaasid 91/542/EMÜ 01.10.1991 Diisli heitmed 91/662/EMÜ 06.12.1991 Ohutu rool 91/663/EMÜ 10.12.1991 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 92/6/EMÜ 10.02.1992 Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine 92/21/EMÜ 31.03.1992 Massid ja mõõtmed (sõiduautod) 92/22/EMÜ 31.03.1992 Ohutu klaas 92/23/EMÜ 31.03.1992 Rehvid 92/24/EMÜ 31.03.1992 Kiiruspiirik 92/53/EMÜ 18.06.1992 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 92/61/EMÜ 30.06.1992 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus 92/62/EMÜ 02.07.1992 Sõiduki rooliseade 92/97/EMÜ 10.11.1997 Müratase 92/114/EMÜ 17.12.1992 Kabiini pindadest väljaulatuvad osad 92/3688/EMÜ 21.12.1992 Sõidumeerik 93/14/EMÜ 05.04.1993 L kategooria sõiduki pidurdamine 93/29/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid 93/30/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki helisignaal 93/31/EMÜ 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki seisutoed 93/32/EMÜ 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide 93/33/EMÜ 14.06.1993 L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis 93/34/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki andmesilt 93/59/EMÜ 28.06.1993 Heitgaasid 93/81/EMÜ 29.09.1993 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 93/91/EMÜ 29.10.1993 Armatuurlaua sümbolid 93/92/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 93/93/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed 93/94/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki registreerimismärgi kinnituskoht 93/116/EMÜ 17.12.1993 Kütusekulu 94/12/EÜ 23.03.1994 Heitgaasid 94/20/EÜ 30.05.1994 Haakeseade 94/53/EÜ 15.11.1994 Armatuurlaua sümbolid 94/55/EÜ 21.11.1994 Ohtlike veoste maanteevedu 94/68/EÜ 16.12.1994 Klaasipuhasti ja pesurid 94/78/EÜ 21.12.1994 Ratta poripõlled 94/451/EÜ 27.06.1994 Sõidumeerik 95/1/EÜ 02.02.1995 L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus 95/28/EÜ 24.10.1995 Suure ühissõiduki interjööris kasutatava materjali tuleohutus 95/48/EÜ 20.09.1995 Massid ja mõõtmed (sõiduautod) 95/54/EÜ 31.10.1995 Raadiohäirete summuti 95/56/EÜ 08.11.1995 Sõiduki kasutustõkis 95/2479/EÜ 25.10.1995 Sõidumeerik 96/1/EÜ 22.01.1996 Diisli heitmed 96/20/EÜ 27.03.1996 Müratase 96/27/EÜ 20.05.1996 Külgkokkupõrge 96/36/EÜ 17.06.1996 Turvavööd 96/37/EÜ 17.06.1996 Istme tugevus 96/38/EÜ 17.06.1996 Turvavöö kinnitus 96/44/EÜ 01.07.1996 Heitgaasid 96/53/EÜ 25.07.1996 Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud rahvusvaheliseks liikluseks 96/64/EÜ 02.10.1996 Pukseerimisseade 96/69/EÜ 08.10.1996 Heitgaasid 96/79/EÜ 16.12.1996 Eest kokkupõrge 96/86/EÜ 13.12.1996 Ohtlike veoste maanteevedu 96/96/EÜ 20.12.1996 Tehnonõuetele vastavuse kontroll 97/19/EÜ 18.04.1997 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 97/20/EÜ 18.04.1997 Diisli suitsusus 97/21/EÜ 18.04.1997 Mootori võimsus 97/24/EÜ 18.08.1997 L kategooria sõiduki osad ja andmed 97/28/EÜ 11.06.1997 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 97/29/EÜ 11.06.1997 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid 97/30/EÜ 11.06.1997 Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad 97/31/EÜ 11.06.1997 Numbrituli 97/32/EÜ 11.06.1997 Tagurdustuled 1056/97/EÜ 11.06.1997 Sõidumeerik 97/39/EÜ 24.06.1997 Kiirusmõõdik ja tagasikäik 97/836/EÜ 27.11.1997 EL ühinemine ÜRO EMüK Genfi 1958. aasta kokkuleppega 98/12/EÜ 27.01.1998 Piduriseade 98/14/EÜ 06.02.1998 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 98/69/EÜ 13.10.1998 Heitgaasid 98/77/EÜ 02.10.1998 Heitgaasid 98/90/EÜ 30.11.1998 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 98/91/EÜ 14.12.1998 Ohtlike veoste maanteevedu 2135/98/EÜ 24.09.1998 Sõidumeerik 1999/7/EÜ 26.01.1999 Sõiduki rooliseade 1999/14/EÜ 16.03.1999 Tagumised udutuled 1999/15/EÜ 16.03.1999 Suunatuled 1999/16/EÜ 16.03.1999 Seisutuled 1999/17/EÜ 18.02.1999 Põhilaternad (sh lambid) 1999/18/EÜ 18.03.1999 Eesmised udulaternad 1999/23/EÜ 09.04.1999 L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis 1999/24/EÜ 09.04.1999 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide 1999/25/EÜ 09.04.1999 L kategooria sõiduki andmesilt 1999/26/EÜ 09.04.1999 L kategooria sõiduki registreerimismärgi kinnituskoht 1999/52/EÜ 26.05.1999 Tehnonõuetele vastavuse kontroll 1999/96/EÜ 13.12.1999 Diisli heitmed 1999/98/EÜ 15.12.1999 Eest kokkupõrge 1999/99/EÜ 15.12.1999 Mootori võimsus 1999/100/EÜ 15.12.1999 CO 2 heitmed. Kütusekulu 1999/101/EÜ 15.12.1999 Müratase 1999/102/EÜ 15.12.1999 Heitgaasid 2000/3/EÜ 22.02.2000 Turvavööd 2000/4/EÜ 28.02.2000 Sõiduki sisustus 2000/7/EÜ 20.03.2000 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus 2000/8/EÜ 20.03.2000 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 2000/40/EÜ 26.06.2000 Eesmine allasõidutõke 2000/72/EÜ 22.11.2000 2-rattalise mootorsõiduki seisutoed 2000/73/EÜ 22.11.2000 L kategooria sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 2000/74/EÜ 22.11.2000 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid 2001/1/EÜ 22.01.2001 Heitgaasid 2001/9/EÜ 12.02.2001 Tehnonõuetele vastavuse kontroll 2001/11/EÜ 14.02.2001 Tehnonõuetele vastavuse kontroll 2001/27/EÜ 10.04.2001 Diisli heitmed 2001/31/EÜ 08.05.2001 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 2001/43/EÜ 27.06.2001 Rehvid 2001/56/EÜ 27.09.2001 Sõitjateruumi kütteseade 2001/85/EÜ 20.11.2001 Reisijate veoks ettenähtud üle 8 sõitjakohaga sõidukitele esitatavad nõuded 2001/92/EÜ 30.10.2001 Ohutu klaas 2001/100/EÜ 07.12.2001 Heitgaasid 2001/116/EÜ 20.12.2001 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 2002/7/EÜ 18.02.2002 Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud rahvusvaheliseks liikluseks 2002/24/EÜ 18.03.2002 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus 2002/41/EÜ 17.05.2002 L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus (EÜ) nr 1360/2002 26.08.2002 Sõidumeerik 2002/51/EÜ 20.09.2002 L kategooria sõiduki heitgaasid 2002/78/EÜ 24.10.2002 Piduriseade 2002/80/EÜ 1.11.2002 Heitgaasid 2002/85/EÜ 4.12.2002 Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine 2003/19/EÜ 15.04.2003 Massid ja mõõtmed 2003/27/EÜ 28.04.2003 Tehnonõuetele vastavuse kontroll 2003/76/EÜ 4.09.2003 Heitgaasid 2003/77/EÜ 10.09.2003 L kategooria sõiduki osad ja andmed (EÜ) nr 1882/2003 20.11.2003 Sõidumeerik 2003/102/EÜ 7.12.2003 Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga 2004/11/EÜ 17.02.2004 Kiiruspiirik 2004/78/EÜ 12.05.2004 Sõitjateruumi küttesüsteem 2003/97/EÜ 29.01.2004 Tahavaateseadmed 2004/3/EÜ 19.02.2004 CO 2 heitmed. Kütusekulu (EÜ) nr 432/2004 30.03.2004 Sõidumeerik 2004/86/EÜ 27.07.2004 L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed 2004/104/EÜ 03.12.2004 Raadiohäirete summutamine 2005/11/EÜ 27.02.2005 Rehvid 2005/21/EÜ 11.03.2005 Diisli suitsusus 2005/27/EÜ 19.04.2005 Tahavaateseadmed 2005/30/EÜ 17.05.2005 L kategooria sõiduki varukatalüüsmuundurid 2005/39/EÜ 20.10.2005 Istme tugevus 2005/40/EÜ 20.10.2005 Turvavööd 2005/41/EÜ 20.10.2005 Turvavöö kinnituskohad 2005/49/EÜ 15.08.2005 Raadiohäired 2005/55/EÜ 09.11.2005 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed 2005/64/EÜ 15.12.2005 Mootorsõiduki osade korduvkasutus, materjalide ringlussevõetavus ja taaskasutatavus 2005/66/EÜ 15.12.2005 Esikaitsesüsteemid 2005/78/EÜ 19.12.2005 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed 2005/83/EÜ 14.12.2005 Raadiohäired 2006/20/EÜ 10.03.2006 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 2006/27/EÜ 28.03.2006 L kategooria sõiduki osad ja andmed 2006/28/EÜ 27.03.2006 Raadiohäired (EÜ) nr 561/2006 01.05.2006 Sõidumeerik 2006/40/EÜ 04.07.2006 Kliimaseadmetest pärit heitmed 2006/51/EÜ 10.06.2006 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed 2006/72/EÜ 08.09.2006 L kategooria sõiduki osad ja andmed 2006/96/EÜ 01.01.2007 Bulgaaria ja rumeenia ühinemine 2006/119/EÜ 17.12.2006 Sõitjateruumi kütteseade 2006/120/EÜ 28.11.2006 L kategooria sõiduki varukatalüsaator 2007/15/EÜ 04.04.2007 Sõidukist väljaulatuvad osad 2007/34/EÜ 05.07.2007 Müratase 2007/35/EÜ 09.07.2007 Valgustus ja valgussignalisatsiooniseadmed 2007/37/EÜ 12.07.2007 Tüübikinnitus 2007/38/EÜ 03.08.2007 Tahavaatepeeglite tagantjärele paigaldus Määrus (EÜ) nr 706/2007 12.07.2007 Kliimaseadmete heitmed Määrus (EÜ) nr 715/2007 02.07.2007 Heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) 2007/46/EÜ 29.10.2007 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnituse raamdirektiiv 2008/74/EÜ 08.08.2008 Raskeveokite heitmed Määrus (EÜ) nr 692/2008 31.7.2008 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmed (Euro 5 ja Euro 6) 2008/89/EÜ 15.10.2008 Valgustus- ja valgussignaalseadmed Määrus (EÜ) nr 1060/2008 29.04.2009 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnitus 2009/1/EÜ 03.02.2009 Mootorsõidukite osade korduvkasutus, materjalide ringlussevõetavus ja taaskasutatavus Määrus (EÜ) nr 78/2009 24.02.2009 Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga Määrus (EÜ) nr 79/2009 24.02.2009 Vesinikusüsteem 2009/19/EÜ 02.04.2009 Elektromagneetiline ühilduvus Määrus (EÜ) nr 385/2009 29.04.2009 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnitus 2009/40/EÜ 20.06.2009 Tehnonõuetele vastavuse kontroll Määrus (EÜ) nr 595/2009 07.08.2009 M 1 -, M 2 -, N 1 - ja N 2 - kategooria (tuletatud massiga üle 2610 kg) ning M 3 - ja N 3 - kategooria mootorsõidukite heitmed (Euro VI) ja teabe kättesaadavus Määrus (EÜ) nr 631/2009 14.08.2009 Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga 2009/62/EÜ 19.08.2009 L kategooria sõiduki registreerimismärgi kinnituskoht Määrus (EÜ) nr 661/2009 20.08.2009 Üldine ohutus 2009/79/EÜ 21.08.2009 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide 2009/80/EÜ 25.08.2009 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid 2009/108/EÜ 07.09.2009 L kategooria sõiduki teatavate osade ja omaduste kohta 2009/67/EÜ 14.09.2009 L kategooria sõiduki valgus- ja valgussignaalseadmete paigaldus 2009/78/EÜ 23.09.2009 2-rattalise mootorsõiduki tugihark 2009/139/EÜ 29.12.2009 L kategooria sõiduki kohustuslik märgistus Määrus (EÜ) nr 1222/2009 11.01.2010 Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamine Määrus (EL) nr 1266/2009 11.01.2010 Sõidumeerik 2010/19/EL 09.04.2010 Porikaitsmed Määrus (EL) nr 371/2010 21.05.2010 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnitus Määrus (EL) nr 406/2010 07.06.2010 Vesinikusüsteem 2010/48/EL 28.07.2010 Tehnonõuetele vastavuse kontroll Määrus (EL) nr 672/2010 17.08.2010 Tuuleklaasi jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemid Määrus (EL) nr 1003/2010 29.11.2010 Tagumise registreerimisnumbri koht Määrus (EL) nr 1005/2010 29.11.2010 Pukseerimisseade Määrus (EL) nr 1008/2010 30.11.2010 Klaasipuhasti ja pesurid Määrus (EL) nr 1009/2010 30.11.2010 M 1 kategooria sõiduki porikaitsmed Määrus (EL) nr 109/2011 01.03.2011 N ja O kategooria sõidukite porikaitsmed Määrus (EL) nr 183/2011 26.02.2012 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnituse raamdirektiiv Määrus (EL) nr 228/2011 29.03.2011 Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamine Määrus (EL) nr 19/2011 01.02.2011 Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis Määrus (EL) nr 407/2011 01.05.2011 ÜRO reeglite lisamine Määrus (EL) nr 458/2011 02.06.2011 Üldine ohutus Määrus (EL) nr 459/2011 03.06.2011 Jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse Määrus (EL) nr 566/2011 19.06.2011 Sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus Määrus (EL) nr 582/2011 15.07.2011 Raskeveoki heitmed, EURO VI Määrus (EL) nr 678/2011 04.08.2011 Direktiivi 2007/46/EÜ muudatus Määrus (EL) nr 1235/2011 30.05.2012 Rehvide märgistamine Määrus (EL) nr 64/2012 03.02.2012 Raskeveoki heitmed (EURO VI) Määrus (EL) nr 65/2012 20.02.2012 Käiguvahetuse näidikud Määrus (EL) nr 130/2012 26.02.2012 Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime Määrus (EL) nr 249/2012 11.04.2012 Valmistaja andmesilt Määrus (EL) nr 347/2012 11.05.2012 Hädapidurdussüsteem Määrus (EL) nr 351/2012 13.05.2012 Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem Määrus (EL) nr 523/2012 09.07.2012 ÜRO reeglite lisamine Määrus (EL) nr 459/2012 04.06.2012 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmed (Euro 3) Määrus (EL) nr 630/2012 03.08.2012 Vesiniku ja vesiniku ja maagaasi segude kütusel töötavad mootorsõidukid Määrus (EL) nr 1229/2012 10.01.2013 Direktiivi 2007/46/EÜ muudatus Määrus (EL) nr 1230/2012 10.01.2013 M, N ja O kategooria sõidukite massid ja mõõtmed Määrus (EL) nr 143/2013 12.03.2013 CO 2 heitkoguste määramine mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul Määrus (EL) nr 168/2013 22.03.2013 2-, 3- ja 4-rattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve koht Määrus (EL) nr 171/2013 19.03.2013 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmed ning nende sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus Määrus (EL) nr 195/2013 01.07.2013 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite CO 2 heite vähendamise uuendusliku kasutamise tehnoloogia Direktiiv 2013/15/EL 01.07.2013 Horvaatia ühinemine Direktiiv 2013/60/EL 29.12.2013 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus Määrus (EL) nr 3/2014 30.01.2014 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus ja kasutusohutusnõuded Määrus (EL) nr 195/2013 01.07.2013 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite CO 2 heite vähendamise uuendusliku kasutamise tehnoloogia Direktiiv 2013/15/EL 01.07.2013 Horvaatia ühinemine Direktiiv 2013/60/EL 29.12.2013 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus Määrus (EL) nr 3/2014 30.01.2014 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus ja kasutusohutusnõuded Määrus (EL) nr 44/2014 17.02.2014 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite konstruktsioon ja üldine tüübikinnitus Määrus (EL) nr 133/2014 10.03.2014 Mootorsõidukite heitmete piirväärtused Määrus (EL) nr 134/2014 13.03.2014 Mootorsõidukite keskkonnamõju ja mootori võimsus Määrus (EL) nr 136/2014 05.03.2014 Väikeste sõiduautode ja kommertssõidukite heitmed (Euro 5 ja Euro 6) ning raskeveokite heitmed (Euro VI) Määrus (EL) nr 214/2014 27.03.2014 Direktiivi 2007/46/EÜ muudatus Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/37/EL 20.03.2014 Turvavööde ja turvasüsteemide kasutamine Direktiiv 2014/45/EL 19.05.2014 Tehnonõuetele vastavuse kontroll Määrus (EL) nr 540/2014 16.06.2014 M ja N kategooria sõidukite müra Direktiiv 2015/719/EL 26.05.2015 Direktiivi 96/53/EÜ muudatus Määrus (EL) 2019/1242 14.08.2019 Direktiivi 96/53/EÜ ja määruse (EÜ) nr 595/2009 muudatus Määrus (EL) nr 901/2014 01.01.2016 L kategooria sõidukite tüübikinnituse haldusnõuded ja turujärelevalve Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ Lisa 1 ( muudetud sõnastuses ) NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD VÕI KANTAVALE SÕIDUKILE, VÄLJA ARVATUD 30-AASTASED JA VANEMAD SÕIDUKID Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Kood 101. Registreerimismärk Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud sõiduki registreerimismärk peab vastama EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 2411/98 nõuetele; 2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; 3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele vastavalt sõiduki taha. Üksiksõiduki kinnituseks esitatud M, N või O kategooria sõidukil või tüübikinnituse raamistikust välja jääval sõidukil võib tagumise registreerimismärgi koht asuda sõiduki pikikeskteljest paremal pool tingimusel, et tegemist on tootja poolse originaalpaigalduskohaga; 4) sõidukil, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigaldada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke; 7) sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 102. Riigi tunnusmärk Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (vt joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris on mustad; Joonis 1. Riigi tunnusmärk 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt; 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, välja arvatud tähtajaliselt Eestis registreeritud teise riigi sõidukid; 6) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukil võib riigi tunnusmärk olla kantud sõiduki registreerimismärgile vastavalt EÜ Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2411/98. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 103. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele (vt joonis 2); Joonis 2. Aeglase sõiduki tunnusmärk 2) aeglase sõiduki tunnusmärk peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 104. Suure sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) O 3 ja O 4 kategooria sõidukile peab taha olema kinnitatud E-reegli nr 70 nõuetele vastavad suure sõiduki tunnusmärgid (edaspidi tunnusmärk ). Kui tunnusmärgile on kirjutatud sõna „ Topp “ , peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm või suurem kui 2300 mm; 2) haagise ( kesktelik -, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv või valgustpeegeldav ääris (vt joonis 3): a) b) c) d) Joonis 3. Haagise tunnusmärk a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigaldusest haagise tagaosale; 3) N3 kategooria sõidukile, välja arvatud sadulveduk, taha kinnitatakse E- reegli nr 70 nõuetele vastavad tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased valgustpeegeldavad ja punased fluorestseerivad või valgustpeegeldavad kaldtriibud (joonis 4): a) b) c) 2064988 5947 d) 2061936 6985 Joonis 4. N3 kategooria sõiduki tunnusmärk a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigaldusest N3 kategooria sõiduki, välja arvatud sadulveduk, tagaosale. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 105. Ohukolmnurk Nõue: mootorsõiduki ohukolmnurk peab vastama E-reegli nr 27 nõuetele (vt joonis 5). Joonis 5. Ohukolmnurk Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 106. Ratta tõkisking Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 2) üle 3,5-t täismassiga mootorsõidukil ja üle 750 kg täismassiga haagisel peab tõkisking vastama tabelis 1 toodud nõuetele. Tabel 1 Rehvi välisraadiuse nimimõõde (mm) Tõkiskinga pikkus (mm) Tõkiskinga laius (mm) Tõkiskinga kõrgus (mm) Tõkiskinga toetuspinna raadius (mm) Tõkiskingale lubatav suurim koormus (kg) 380 260 120 150 360 1500 480 320 160 190 460 3500 600 400 200 230 560 6500 800 600 250 330 700 10 000 Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 107. Esmaabivahendid Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduki esmaabivahendid ja nende märgistus peab vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-i 13 2 nõuetele; 2) esmaabivahendid peavad asuma juhile kättesaadavas kohas. Kontrollimine : vaatlusega. Kood 108. Tulekustuti Nõuded: 1) mitte üle 3,5 t täismassiga M 1 ning N 1 kategooria sõidukil peab olema üks vähemalt 1 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti; 2) üle 3,5 t täismassiga M 1 kategooria, koos juhiga mitte üle 17 istekoha M 2 ja M 3 kategooria ning N 2 ja N 3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti; 3) koos juhiga üle 17 istekoha M 2 ja M 3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses. Liigendatud sõiduki puhul peab üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema igas liigendatud osas ning haagise puhul peab üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema haagises; 4) nõuded M ja N kategooria sõiduki tulekustutitele on kehtestatud „Tuleohutuse seaduse“ § 32 lõike 5 alusel kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 4 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tulekustutite asukohad peavad olema tähistatud M 2 ja M 3, kategooria sõidukites; 5) tulekustuti peab olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud selliselt, et kinnituste avamine oleks võimalik ilma abivahenditeta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 109. Sõidumeerik Nõuded: 1) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõuetele vastav tüübikinnituse tunnusmärk; 2) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimine: vaatlusega või katsesõiduga. Kood 110. Lapse turvaseade Nõuded: 1) laste turvaseade (häll, iste, ekraan, rihm, rakend, istmetugi jms) peab vastama direktiivi 77/541/EMÜ või E-reegli nr 129 või vähemalt E-reegli nr 44 03 paranduste seeria nõuetele; 2) sõidukisse paigaldatud lapse turvaseade võib olla: a) integreeritud, mis koosneb rihmade kombinatsioonist või painduvatest seadistest, kinnituslukust, reguleerimise seadisest, kinnitusdetailidest või täiendavast istmest või löögikaitsekilbist ning on kinnitatavad integreeritud rihma või rihmade abil; b) mitteintegreeritud, mis võib koosneda osalisest turvasüsteemist, mis moodustab lapse täieliku turvasüsteemi, kui seda kasutatakse koos täiskasvanute jaoks ettenähtud turvavööga, mis ümbritseb lapse keha või hoiab paigal seadme, millesse laps on asetatud; 3) direktiivi 77/541/EMÜ ja E-reegli nr 44 kohast laste turvaseadet võib kasutada järgneva liigituse alusel: a) 0 rühm: lapsed kaaluga alla 10 kg; b) 0+ rühm: lapsed kaaluga alla 13 kg; c) I rühm: lapsed kaaluga 9 – 18 kg; d) II rühm: lapsed kaaluga 15 – 25 kg; e) III rühm: lapsed kaaluga 22 – 36 kg; 4) lapse turvaseade peab olema sõidukisse paigaldatud vastavalt turvaseadme valmistaja poolt ette nähtud paigaldusteabele. Lapse turvaseadet ei tohi paigaldada sõidukisse, milles turveseadme kasutamine ei ole turvaseadme valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 111. Motokiiver Nõuded: 1) motokiiver ja motokiivri visiir peavad vastama E-reegli nr 22 nõuetele; 2) pimeda ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema vähemalt 80 % ja valge ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema vähemalt 50 %. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 112. Laia sõiduki tunnusmärk Nõue: laia sõiduki tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 34 1 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 113. Kiiruspiirangu tunnusmärk Nõue: kiiruspiirangu tunnusmärk on 150 – 200 mm läbimõõduga musta või punase äärisega kollane või valge ring, milles olev must number näitab märki kandva sõiduki lubatud suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 114 Lasterühma tunnusmärk Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 2020. a peab lasterühma tunnusmärk olema vähemalt 400 mm küljepikkusega musta äärisega kollane valgustpeegeldav ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujund. Äärise laius on 1/12 ruudu külje pikkusest; 2) lasterühma tunnusmärk ei tohi asetseda mõõdetuna teepinnast madalamal kui 500 mm ja kõrgemal kui 1500 mm ning asuma sõiduki esiküljel parempoolses servas ja tagaküljel vasakpoolses servas. Märk ei tohi olla varjatud aga võib asetseda klaasi taga, mille läbipaistvus on vähemalt 70 %. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga Kood 115. Väljaulatuva veose tunnusmärk Nõue: sõidukist või autorongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärk peab vastama ja olema paigutatud vastavalt liiklusseaduse § 34 1 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada koodides 202–224, 226–229 ja 1002 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“, majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrusest nr 114 „ Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ või Vabariigi Valituse 16. juuni 2011. a määrusest nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras v.a käesoleva koodi lõikes 16 nimetatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed ja laterna mulaaž. Laterna mulaaži võib sõidukile paigaldada üksnes sõiduki valmistaja ja see ei tohi olla ühendatud sõiduki elektrisüsteemi . Mitte töötavat laternat ei loeta laterna mulaažiks ; 2) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. Latern peab olema koostatud selle ehituses ettenähtud optilisest seadmest, valgusallikast ja hajutiklaasist. Põhjendatud juhtudel võib Maanteeamet lubada sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud laternate ümberehitamist. Erand ei kehti direktiivi, Euroopa Liidu määruse või E-reegli kohase tüübikinnitusega laternatele. Hajutiklaas peab olema pragudeta ning muude vigastusteta. Optiline süsteem peab olema töökorras ja ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 3) laternas kasutatav lamp peab vastama E-reegli nr 37 või nr 99 või nr 128 nõuetele; 4) kaugtulelatern, lähitulelatern ja eesmine udutulelatern võib olla paigaldatud peitlaternasse. Peitlaternat ei tohi olla võimalik juhi kohalt osaliselt avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laterna avanemisel või sulgumisel peab tuli sisse lülituma alles pärast peitlaterna täielikku avanemist ja välja lülituma enne selle sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab sisselülitatud peitlatern jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistata; 5) lähitulelaternat, mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks, on keelatud kasutada . Ainult vasakpoolse liikluse jaoks konstrueeritud laterna tüübikinnituse tähise osaks on nool, mille teravik on eest vaadates suunatud paremale; 6) elektriühendused peavad olema sellised, et lähitule-, kaugtule- ja eesmisi udutulelaternaid saab sisse lülitada ainult siis, kui ääretulelaternad ja tagumise registreerimismärgitule latern on sisse lülitatud. See nõue ei kehti, kui kaug - või lähitulelaternaid kasutatakse lühikese intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks. Päevatulelaternad võivad olla sisse lülitatavad ilma ääretulelaternate ja tagumise registreerimismärgitule laterna sisse lülitamiseta. Esimeste ääretulede funktsiooni võivad täita ka lähituled, kaugtuled või esimesed udutuled tingimusel, et eelnimetatud tule rikke korral automaatselt süttivad esimesed ääretuled ja ääretuld asendav tuli täidab esimese ääretule geomeetrilise nähtavuse ja valgustugevuse nõudeid; 7) elektriühendused peavad olema sellised, et ääretulelaternaid ja tagumise registreerimismärgitule laternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt. Nõue ei kehti, kui ääretulelaternaid kasutatakse seisutulelaternatena; 8) mootorsõiduki haakes oleva haagise valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid peab olema võimalik sisse lülitada mootorsõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete lülitusseadmete abil; 9) sõidukile paigaldatud laterna kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendit. Sõiduki osad või veos ei tohi katta laterna valgusava ning vähendada selle tule nähtavust; 10) laternale ja helkurile kantud tähised peavad olema selgelt loetav ad ja kustutamatu d . Laternale peavad tähised olema kantud kas laterna klaasile või korpusele, helkuril valgustatavale pinnale. Tähised peavad olema nähtavad, kusjuures vajadusel tuleb avada liikuv osa (nt kapott, luuk jne); 11) direktiivide 76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ ja 77/539/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mis on ette nähtud paigaldamiseks M 1 ja N 1 kategooria sõidukile, võib paigaldada L kategooria sõidukile; 12) paarisarv laternaid on sõiduki pikitasapinnast vasakul ja paremal asuvate ühesuguse funktsiooniga laternate komplekt. Arvestades laterna välist kuju ning grupeeritud ja vastastikku ühendatud laternate puhul arvestades erinevaid funktsioone, peab laternapaar olema sõidukile paigaldatud keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt. Ebasümmeetriliste sõidukite puhul peab nõue oleme täidetud nii palju kui see on võimalik; 13) alates 1. jaanuarist 2016. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel peab olema automaatselt sisselülituv valgustussüsteem või tootja valikul automaatselt sisselülituvad päevasõidutuled; 14) puksiirautole on lubatud kabiini tagaseina ülaserva paigaldada täiendavad tagumise alumise ääretule, suunatule ja piduritule laternad; 15) paigaldatud saha või muu eesmisi laternaid varjava tööseadmega sõidukile võib lisaks käesolevas määruses nimetatud laternatele paigaldada täiendavalt kaks lähitulelaternat ning M 1 ja N 1 kategooria sõidukile lisaks kaks eesmist ääretule- ja suunatulelaternat. Elektriühendused peavad olema sellised, et käesolevas punktis nimetatud valgustusseadmed ei tööta koos käesolevas määruses nimetatud sama funktsiooni täitvate laternatega ; 16) töökõlbmatuks võib muuta grupeeritud või vastastikku ühendatud järelpaigaldatud laternate funktsioone tingimusel, et vähemalt üks laterna valgustus- või valgussignalisatsiooni funktsioon on töökorras ja valmistaja paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, kui nende asemel on paigaldatud sama funktsiooni täitvad laternad . Kontrollimine: vaatluse ja proovilülimisega. Kood 202. Lähitulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks lähitulelaternat. L kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks lähitulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks lähitulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki lähitulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Lähitulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud; 2) lähitulelaterna kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 500 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. Erandina on N 3 G kategooria sõidukil lubatud lähitulelatern paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele maapinnast. M, N ja kahe lähitulelaternaga L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki lähitulelaterna kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 600 mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni , kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm. Kahe lähitulelaternaga L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 500 mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni , kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm. Kahe lähitulelaternaga L1e, L3e ja L4e kategooria sõiduki lähitulelaternate valgusavade vahekaugus ei tohi ületada 200 mm; 3) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema koos kaugtuledega. Kui lähitulelaternates kasutatakse gaaslahenduslampe, siis peavad lähituled jääma põlema koos kaugtuledega; 4) lähitulelatern peab olema nõuetekohaselt reguleeritud ja peab olema välditud vastutuleva sõidukijuhi pimestamine; 5) lähitule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Enne 1. oktoobrit 1994. a esmaregistreeritud mootorsõiduki lähitule tekitatud valgusvihk võib olla valikkollase värvusega; 6) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki lähitulelatern peab vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki lähitulelatern peab vastama E-reegli nr 56 või nr 57 või nr 72 või nr 82 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E - reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele; 7) ebasümmeetrilise valgusvihuga lähitulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana üks järgnevatest tähistest: a) C – kui latern on ette nähtud kasutamiseks halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 1 või 112 kohane) või LED-iga (E-reegli nr 112 kohane); b) HC – kui latern on ette nähtud kasutamiseks halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 8, 20 või 112 kohane) või LED-iga (E-reegli nr 112 kohane); c) HSC – kui latern on ette nähtud kasutamiseks osandamatu halogeenlaternaga (E-reegli nr 31 kohane) ; d) DC* – kui on ette nähtud gaaslahenduslambiga kasutamiseks; e) MBH – kui on ette nähtud L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukitel kasutamiseks HS1 halogeenlampidega; f) L1e, L2e ja L6e lähitulelatern, mis on tüübikinnitatud E-reegli nr 56 (laternas üksik hõõglambiga lähituli) või E-reegli nr 76 (laternas hõõglambiga lähi- ja kaugtuli) kohaselt tüübikinnitus tähise juurde tähekombinatsioone ei lisata. E-reegli nr 76 puhul märgitakse R76 ; * muutuva valgusjaotusega valgussüsteemi puhul asendatakse D tähtedega DLS 7 1 ) kohanduvate esitulede süsteemi puhul peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana üks järgnevast tähisest: X – kohalduvate esitulede süsteemi tähistav täht; C – C-klassi lähitulede puhul (põhiline valgusjaotus); E – E-klassi lähitulede puhul (maantee valgusjaotus); V – V-klassi lähitulede puhul (asula valgusjaotus); W – W-klassi lähitulede puhul (märja tee valgusjaotus); R – kaugtulede puhul; T – kurvivalgustus; 7 2 ) sümmeetrilisele L kategooria lähitulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana üks järgnevast tähistest: C-AS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 900 lm või LED mooduliga lähitulelatern valgusvooga 150 – 900 lm; C-BS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 900 lm või LED mooduliga lähitulelatern valgusvooga 350 – 1000 lm; WC-CS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga lähitulelatern valgusvooga 500 – 2000 lm; WC-DS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga lähitulelatern valgusvooga 1000 – 2000 lm; WC-ES – lähitule latern gaaslahenduslampidega või LED mooduliga lähitulelatern valgusvooga üle 2000 lm; CR-BS – hõõglambiga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 900 lm või LED mooduliga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga 350 – 1000 lm; WCR-CS – hõõglambiga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga 500 – 2000 lm; WCR-DS – hõõglambiga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga 1000 – 2000 lm; WCR-ES – lähi- või kaugtulelatern gaaslahenduslambiga või LED mooduliga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga üle 2000 lm; MB – L3e või L3e kategooria sõiduki lähi- või kaugtule latern; HS2 – L1e ja L2e kategooria sõiduki lähi- või kaugtule latern; 8) kui lähitulelatern täidab ka kurvivalgustuse funktsiooni (on pöörduv), siis peab sellel olema lisatähis T. Ainult E-reegli nr 98 või nr 112 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele vastav lähitulelatern võib täita kurvivalgustuse funktsiooni; 9) kui mootorsõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele. Süsteemi kuuluval laternal peab olema lisatähis X. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 203. Kaugtulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks kaugtulelaternat. Suurim lubatud kaugtulelaternate arv M, N 1 ja N 2 kategooria sõidukil on 6 ning N 3 kategooria sõidukil 10. Lubatud on ka paaritu arv laternaid. Elektriühendused peavad tagama, et korraga põleks vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4 kaugtulelaternat. L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks kaugtulelaternat, kusjuures L5e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks kaugtulelaternat. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks kaugtulelaternat, kusjuures L2e ja L6e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, võib paigaldada üksnes kaks kaugtulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kaugtulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud; 2) kaugtulede ümberlülimisel lähituledeks peavad kõik kaugtuled välja lülituma üheaegselt. Lähitulede ümberlülimisel kaugtuledeks peab vähemalt üks paar kaugtulesid sisse lülituma. L kategooria sõidukitel, millel on paigaldatud üks lähituli ja üks kaugtuli, peavad käesoleva punkti nõuded olema täidetud lähtuvalt tulede arvust; 3) elektriühendused peavad tagama, et summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, vastab valgustugevuse kontrollarvude summale 100; 4) kaugtule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Enne 1. oktoobrit 1994. a esmaregistreeritud mootorsõiduki kaugtule tekitatud valgusvihk võib olla valikkollase värvusega; 5) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama E-reegli nr 57 või nr 72 või nr 82 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. 6) kaugtulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana valgustugevuse kontrollarv ja üks järgnevast tähisest: a) R – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 1 või 112 kohane) või LED-iga (E-reegli nr 112 kohane); b) HR – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 8, 20 või 112 kohane) või LEDiga (E-reegli nr 112 kohane); c) HSR – kui on ette nähtud osandamatu halogeenlaternaga (E-reegli nr 31 kohane); d) DR – kui on ette nähtud gaaslahenduslambiga kasutamiseks; 6 1 ) L kategooria sõiduki kaugtulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana valgustugevuse kontrollarv ja üks järgnevast tähisest: e) R-BS –kaugtulelatern hõõglambi või LED mooduliga; f) WR-CS – kaugtulelatern hõõglambi või LED mooduliga; g) WR-DS – kaugtulelatern hõõglambi või LED mooduliga; h) WR-ES – kaugtulelatern gaaslahenduslampidega või LED mooduliga; i) CR-BS – hõõglambiga lähi-/kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 900 lm või LED mooduliga lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga 350 – 1000 lm; j) WCR-CS – hõõglambiga lähi-/kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga 500 – 2000 lm; k) WCR-DS – hõõglambiga lähi-/kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga 1000 – 2000 lm; l) WCR-ES – lähi-/kaugtulelatern gaaslahenduslambiga või LED mooduliga lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga üle 2000 lm ; 7) kui kaugtulelatern täidab ka kurvivalgustuse funktsiooni (on pöörduv), siis peab sellel olema lisatähis T. Ainult üks kummagi poole kaugtulelatern võib täita kurvivalgustuse funktsiooni; 8) kui mootorsõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem ( AFS ), siis peab selle ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele. Süsteemi kuuluval laternal peab olema lisatähis X. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 204. Lähi- ja kaugtulelatern, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm Nõuded: 1) lamp, mille valgusvoog on üle 2000 lm, on lubatud kasutada kaugtulelaternas ja ainult ebasümmeetrilise valgusjaotusega lähitulelaternas; 2) kui M ja N kategooria sõiduki lähitulelaterna lambi valgusvoog ületab 2000 lm, peab lähitulelaterna valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt ning sõidukile peab olema paigaldatud lähitulelaterna hajutiklaasi puhasti: a) alates 1. oktoobrist 2000. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga sõidukile, mille lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000 lm; b) alates 10. juulist 2011. a esmaregistreeritud hõõglambiga ja LED valgusallikaga sõidukile, mille lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000 lm; c) alates 26. veebruarist 2012. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga üksiksõiduki kinnitusega M ja N kategooria sõidukile, mille lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000 lm; d) kui sõidukile, sõltumata esmaregistreerimise ajast, on järelpaigaldatud lähitulelaternad, mille lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000 lm; e) välja arvatud enne 26.veebruari 2012. a esmaregistreeritud üksiksõiduki kinnitusega sõidukil juhul, kui sõiduki valmistaja ei ole neid koos gaaslahenduslampidega paigaldanud; 3) gaaslahenduslambiga laternal peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; 4) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 205. Päevatulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 87 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele vastavat päevatulelaternat. L1e ja L3e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 53 nõue tele paigaldada ühe või kaks E-reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. L2e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. Päevatulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukitele on keelatud; 2) M ja N kategooria sõiduki päevatulelaterna valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; 3) kui L3e kategooria sõidukile paigaldatud üks päevatulelatern asub teiste eesmiste laternate (lähitule-, kaugtule- või eesmise ääretulelaterna) suhtes üleval või all, siis peab päevatulelatern eest vaadates asuma sõiduki keskpikitasapinnal . Kui päevatulelatern asub teiste eesmiste laternatega kõrvuti või on ühildatud teiste eesmiste laternatega, siis ei tohi laterna valgusava välisserva kaugus sõiduki keskpikitasapinnast ületada 250 mm. Kahe päevatulelaterna korral peavad laternad asuma sõiduki keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt ning laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus ei tohi ületada 420 mm; 4) päevatulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm; 5) päevatulelatern võib olla ühitatud teiste eesmiste laternatega; 6) ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm 2 ja ei tohi ületada 200 cm 2 ; 7) päevatulelaternale peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis RL. Päevatule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega; 8) päevatuled peavad automaatselt välja lülituma, kui lülitatakse sisse lähi-, kaug - või udutuled. See nõue ei kehti, kui lähi-, kaug - või udutulelaternaid kasutatakse lühikese intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks; 9) päevatulelaternate olemasolu korral peavad need automaatselt sisse lülituma, kui mootorit (jõuallikat) käivitav või seiskav seade on asendis, mis võimaldab mootoril töötada. Erandid päevasõidutulede lülituses on toodud E-reegli nr 48 punktis 6.19.7. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 206. Seisutulelatern Nõuded: 1) seisutulelaternat võib paigaldada M ja N kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6 m ja laius ei ületa 2 m. Teistele sõidukitele on seisutulelaterna paigaldamine keelatud. Kui seisutulelatern on paigaldatud, siis peab see vastama E-reegli nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutulelaternat. Kui seisutuled on ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende tekitatud valgusvihu värvus olema merevaigukollane; 2) seisutulelaterna funktsiooni võivad täita samal sõiduki poolel paiknevad korraga sisselülitatavad esimesed ja tagumised ääretulelaternad. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 207. Eesmine udutulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udutulelaternat. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 53 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele paigaldada ühe või kaks direktiivi 97/24/EÜ nõuetele vastavat eesmist udutulelaternat. Eesmise udutulelaterna paigaldamine L1e ja O kategooria sõidukile on keelatud; 2) udutulelaternal peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde üks järgnevast tähistest: B – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga kasutamiseks; F3 – kui on ette nähtud gaaslahenduslambiga või LED mooduliga kasutamiseks; 3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning tagumine registreerimismärgituli ; 4) eesmise udutule tekitatud valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir; 5) eesmise udutule tekitatud valgusvihk peab olema valge või kollase värvusega; 6) eesmise udutulelaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm maapinnast. Eesmise udutulelaterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal lähitulelaterna valgusava ülaservast ning M 1 ja alates 10. oktoobrist 2012. a esmaregistreeritaval N 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm. Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahendiga. Kood 208. Tagumine udutulelatern 1) L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile ja enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukitele võib paigaldada ühe või kaks tagumist udutulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N, O ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumine udutulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Tagumise udutulelaterna paigaldamine L1e kategooria sõidukile on keelatud; 2) M, N, O, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumise udutulelaterna kaugus lähimast piduritulelaternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõidukil on üks tagumine udutulelatern, peab see asuma tagant vaadates sõiduki keskpikitasapinnal või sellest vasakul. Kui L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil on kaks tagumist udutulelaternat, peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes ja laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; 3) M, N, O, L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumise udutulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1000 mm. Erandina võib N 3 G kategooria sõidukil kõrgust suurendada kuni 1200 mm-ni . L3e ja L4e kategooria sõiduki tagumise udutulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 900 mm; 4) tagumise udutule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega; 5) tagumine udutuli võib lülituda ainult siis, kui lähi-, kaug - või eesmised udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatav sõltumatult teistest tuledest; 6) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 38 või direktiivi 77/538/EMÜ nõuetele vastavat tagumist udutulelaternat ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile paigaldatud tagumine udutulelatern peab vastama E-reegli nr 38 või direktiivi 77/538/EMÜ või 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. Tagumisele udutulelaternale peab olema kantud tähis F või F1 või F2; 7) tagumine udutulelatern ei ole kohustuslik M, N ja O kategooria sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 209. Piduritulelatern Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks S1 või S2 kategooria piduritulelaternat. Alates 1. oktoobrist 2000. a esmaregistreeritud M 1 ning alates 10.10.2011 esmaregistreeritud N 1 kategooria sõidukitel, välja arvatud kabiiniga rungal või veokastiga N 1 kategooria sõidukil, peab lisaks olema paigaldatud S3 või S4 kategooria piduritulelatern. M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , L2e, L5e, L6e, L7e ja O kategooria sõidukitele võib paigaldada S3 või S4 kategooria piduritulelaterna. M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitele võib täiendavalt paigaldada kaks S1 või S2 kategooria piduritulelaternat. L1e, L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab taha paigaldama ühe või kaks piduritulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitele, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks piduritulelaternat. L4e kategooria sõidukile peab paigaldama üks kuni kolm piduritulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki piduritulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki S1 või S2 kategooria piduritulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõiduki S1 või S2 kategooria piduritulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni . S3 või S4 kategooria piduritulelatern peab M, N ja O kategooria sõidukil paiknema sõiduki keskpikiteljel . Kui sõiduki kereehituse eripära ei võimalda S3 või S4 kategooria piduritulelaternat paigaldada sõiduki keskpikiteljele , siis võib paigaldada kaks S3 või S4 kategooria piduritulelaternat üks ühele poole ja teine teisele poole keskpikitelge ning sellele võimalikult lähedale või ühe S3 või S4 kategooria piduritulelaterna mitte kaugemale kui 150 mm keskpikiteljest ; 3) M, N ja O kategooria sõiduki kohustuslike S1 ja S2 kategooria piduritulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, siis võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et täiendavaid S1 või S2 või S3 või S4 kategooria piduritulelaternaid ei ole paigaldatud. Täiendavalt paigaldatud S1 või S2 kategooria piduritulelatern peab kohustuslikest laternatest olema paigaldatud vähemalt 600 mm kõrgemale. S3 või S4 kategooria piduritulelaterna valgusava alaserv ei tohi olla madalamal kui 150 mm tagaakna alaservast või 850 mm maapinnast. Siiski peab S3 või S4 kategooria piduritulelaterna valgusava alaserv olema kõrgemal S1 või S2 kategooria piduritulelaterna valgusava ülaservast . Erandina võib paigaldatud S3 või S4 kategooria täiendava piduritulelaterna valgusava alaserv olla madalamal S1 või S2 kategooria piduritulelaterna valgusava ülaservast või 850 mm maapinnast juhul, kui sõiduki kereehituse eripära ei võimalda laternat kõrgusnõuetele vastavalt paigaldada ning seejuures asetseb täiendav piduritulelatern sõiduki keskpikiteljel võimalikult kõrgel ; 4) L kategooria sõiduki piduritulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Üksik piduritulelatern peab asuma keskpikitasapinnal ning kahe piduritulelaterna korral peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes. Kahe tagumise rattaga L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukite piduritulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; 5) kõik pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel ja ei tohi töötada vilkuval režiimil välja arvatud juhul, kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem. Kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem, siis peab see vastama E-reegli nr 48 nõuetele. S3 või S4 kategooria piduritulelatern ei tohi olla vastastikku ühendatud ühegi teise laternaga; 6) piduritule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega; 7) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki piduritulelatern peab vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki piduritulelatern peab vastama E - reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. M, N, L ja O kategooria sõiduki piduritulelaternale peab olema kantud tähis S1 või S2 või S3 või S4. E-reegli nr 50 kohaselt tüübikinnitatud piduritulelaternal puudub täiendav tüübikinnituse tähis. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 210. Tagurdustulelatern Nõuded: 1) enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukile ja enne 10. oktoobrit 2011. a esmaregistreeritud O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukile ning O 1 , L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile on tagurdustulelaterna paigaldamine vabatahtlik. M 2 , M 3 , N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm ja M 1 kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. M 2 , M 3 , N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada kaks või neli tagurdustulelaternat. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki, enne 10. oktoobrit 2011. a esmaregistreeritud O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõiduki ning O 1 , L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagurdustulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) elektriühendused peavad olema sellised, et kohustuslik latern saab süttida vaid siis, kui tagasikäik on sisse pandud ning kui mootori käivitamist ja seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis. Vabatahtlike laternate elektriühendused peavad olema sellised, et need laternad ei saaks valgustada, kui ääretulelaternad ei ole sisse lülitatud. Üle 6000 mm M 2 ,-M 3 -, N ja O kategooria sõiduki küljele paigaldatud lisalaternaid on lubatud sisse lülitada sõidusuunas tehtavate aeglaste manöövrite jaoks kuni kiirusega 10 km/h liikuval sõidukil, kui on täidetud järgmised tingimused: a) laternad lülitatakse sisse ja välja käsitsi, kasutades selleks eraldi lülitit; b) selliselt sisselülitatuna võivad nad aktiivseks jääda ka pärast tagasikäigu väljavõtmist; c) kui sõiduki kiirus sõidusuunas ületab 10 km/h, peavad laternad lüliti asendist olenemata automaatselt välja lülituma, sel juhul peavad laternad jääma väljalülitatuks hetkeni, kui need jälle tahtlikult sisse lülitatakse; 3) tagurdustulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm; 4) tagurdustule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega; 5) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil ja alates 10. oktoobrit 2011. a esmaregistreeritud O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukil on tagurdustulelatern kohustuslik ja see peab vastama E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuetele ning selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagurdustulelaternale peab olema kantud tähis AR; 6) tagurdustule latern ei ole kohustuslik M, N ja O kategooria sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 211. Tagumise registreerimismärgitule latern Nõuded: 1) M, N, L3e, L4e, L5e, L7e ja O kategooria sõidukile, välja arvatud trollile, peab paigaldama vähemalt ühe tagumise registreerimismärgitule laterna. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe tagumise registreerimismärgitule laterna. L kategooria sõiduki tagumise registreerimistule latern võib koosneda mitmest optilisest elemendist, mis on mõeldud registreerimismärgi asukoha valgustamiseks. Tagumise registreerimismärgitule latern peab valgustama registreerimismärki nii, et see oleks pimeda ajal loetav 25 m kauguselt. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki tagumise registreerimismärgitule latern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) tagumise registreerimismärgitule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega; 3) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki tagumise registreerimismärgitule latern peab vastama E-reegli nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki tagumise registreerimismärgitule latern peab vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. M, N ja O kategooria sõiduki tagumise registreerimismärgitule laternale peab olema kantud tähis L. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 212. Eesmine ääretulelatern Nõuded: 1) M, N ja üle 1600 mm laiusele O kategooria sõidukile peab paigaldama ning O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm, võib paigaldada kaks alumist eesmist ääretulelaternat. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria sõidukile peab paigaldama ning M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm, võib paigaldada kaks eest nähtavat ülemist eesmist ääretulelaternat. Täiendavalt võib M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm, paigaldada kaks eest nähtavat ülemist eesmist ääretulelaternat. L1e kategooria sõidukile võib paigaldada ja L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks eesmist ääretulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks eesmist ääretulelaternat. L4e kategooria sõidukile peab paigaldama kaks või kolm eesmist ääretulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) alumise eesmise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm; b) valgusavade siseservade vaheline kaugus M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; c) kõrgus teepinnast peab M, N ja O kategooria sõidukil olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. O 1 ja O 2 kategooria sõidukil ja teiste kategooriate sõidukitel juhul, kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, siis võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele; 3) ülemise eesmise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M, N ja O kategooria sõidukil ületada 400 mm; b) kõrgus teepinnast peab O kategooria sõidukil olema võimalikult suur arvestades sõiduki külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga. M ja N kategooria sõidukitel ei tohi asetseda tuuleklaasi ülaservast madalamal; c) M, N ja O kategooria sõiduki sama külje alumise ja ülemise eesmise ääretulelaterna vahe kaugus peab olema vähemalt 200 mm; 4) L kategooria sõiduki eesmise ääretulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. Üksik eesmine ääretulelatern peab asuma keskpikitasapinnal või lähitulelaterna lähedal. Kahe eesmise ääretulelaterna puhul peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki eesmise ääretulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm; 5) eesmise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Erandina võib eesmise ääretule tekitatud valgusvihu värvus olla merevaigukollane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; f) mis on esmaregistreeritud enne 1. oktoobrit 1994. a; g) mis kuulub sõidukikategooriasse L; 6) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. M, N, L ja O kategooria sõiduki eesmisele ääretulelaternale peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis: A – eesmine alumine ääretulelatern; A või AM – eesmine ülemine ääretulelatern; 7) kui sõidukile on järelpaigaldatud , grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis täidavad eesmise ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda kuni kaks järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma käesolevas koodis sätestatud ääretulede paigutusnõudeid. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 213. Tagumine ääretulelatern Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat. Kui sõidukil ei ole tagumisi ülemisi ääretulelaternaid, siis võib M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukile paigaldada kaks alumist tagumist ääretule lisalaternat. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusel M, N ja O kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale , peab paigaldama ning M, N ja O kategooria sõidukile ja kabiiniga rungale , mille laius on üle 1800 mm, võib paigaldada kaks tagant nähtavat ülemist tagumist ääretulelaternat. Täiendavalt võib M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm, paigaldada kaks tagant nähtavat ülemist tagumist ääretulelaternat. L1e, L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks alumist tagumist ääretulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat. L4e kategooria sõidukile peab paigaldama kaks või kolm alumist tagumist ääretulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki tagumine ääretulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) alumise tagumise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast M, N ja O kategooria sõidukil ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaterna paigaldamisele; b) valgusavade siseservade vaheline kaugus M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni ; c) kõrgus teepinnast M, N ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et lisalaternaid ei ole paigaldatud. Lisalaterna kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur, arvestades külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga, kuid kohustuslikust laternast vähemalt 600 mm kõrgemal; 3) L kategooria sõiduki tagumise ääretulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Üksik tagumine ääretulelatern peab asuma keskpikitasapinnal . Kahe tagumise ääretulelaterna puhul peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes. Kahe tagumise rattaga L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki, mille kogulaius on suurem kui 1300 mm, ei tohi tagumiste ääretulede valgusavade välisservade kaugus sõiduki külgservast olla suurem kui 400 mm ; 4) M, N ja O kategooria sõiduki ülemise tagumise ääretulelaterna: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm; b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades külgservast kaugusenõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga; c) ühe poole alumise ja ülemise tagumise ääretulelaterna nullteljesuunaliste valgusava üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal on vähemalt 200 mm ; 5) tagumise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega; 6) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki tagumine ääretulelatern peab vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. M, N, L ja O kategooria sõiduki tagumisele ääretulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana tähis: R – tagumine alumine ääretulelatern; R1 – tagumine alumine ääretulelatern muutumatu valgustugevusega; R2 – tagumine alumine ääretulelatern muutuva valgustugevusega; RM1 – tagumine ülemine ääretulelatern muutumatu valgustugevusega ; RM2 – tagumine ülemine ääretulelatern muutuva valgustugevusega. Täiendava tähistuseta – E-reegli nr 50 kohane latern. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 214. Küljeääretule latern Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale , peab paigaldama küljeääretule laternad. O kategooria sõidukil arvestatakse pikkusmõõdu sisse veotiisli pikkus. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki küljeääretule latern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. L kategooria sõidukile on küljeääretule laterna paigaldamine keelatud; 2) küljeääretule laternat võib paigaldada: a) enne 1. jaanuarit 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O kategooria sõidukile; b) M, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm; c) kabiiniga rungale ; 3) sõiduki mõlemal küljel, pikkuse keskmisel kolmandikul, peab olema vähemalt üks küljeääretule latern ja kõige eesmine küljeääretule latern ei tohi sõiduki esiservast olla kaugemal kui 3000 mm. Kõrvutiasuvate küljeääretule laternate vahekaugus ei tohi ületada 3000 mm. Kui kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik vahekauguse nõuet täita, võib vahekaugust suurendada kuni 4000 mm-ni . Kõige tagumine küljeääretule latern ei tohi sõiduki tagaosast olla kaugemal kui 1000 mm. Kui alla 6000 mm pikkusele sõidukile või kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule laternad, siis piisab ühest küljeääretule laternast pikkuse esimesel või viimasel kolmandikul; 4) küljeääretule laterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, siis võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele; 5) küljeääretule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Erandina võib kõige tagumise küljeääretule tekitatud valgusvihu värvus olla punane, kui küljeääretule latern on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise alumise ääretule laternaga või tagumise ülemise ääretule laternaga või tagumise udutulelaternaga või piduritulelaternaga või tagumise helkuriga või on osaks tagumise helkuri valgust kiirgavast pinnast . Erand ei kehti kui tagumine ääretulelatern on ühendatud vilkuma sõiduki suunatulelaternatega. Merevaigukollase värvusega küljeääretule laternad võivad olla ühendatud vilkuma koos sõiduki sama külje suunatulelaternatega koodi 215 lõike 5 tingimustel; 6) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki küljeääretule latern peab vastama E-reegli nr 91 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Küljeääretule laternale peab olema kantud tähis SM1 või SM2. SM1 tähisega küljeääretule latern on ette nähtud kasutamiseks kõigil M, N ja O kategooria sõidukitel. SM2 tähisega laternat võib kasutada M 1 kategooria sõidukil ja nendel sõidukitel, millel küljeääretule latern on vabatahtlik. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 215. Suunatulelatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat. O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks tagumist suunatulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukile on külgmise suunatulelaterna paigaldamine vabatahtlik. M 2, M 3 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukile, mis on pikem kui 9 m, on lubatud lisaks valmistaja paigaldatud suunatulelaternatele paigaldada sõiduki külje kohta maksimaalselt kolm külgmist suunatulelaternat. M 1 , M 2 , M 3 , N 1 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitele võib täiendavalt paigaldada kaks tagumist suunatule lisalaternat. L3e, L4e, L5e, L7e ning kerega L2e ja L6e kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat. L1e ning kereta L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada kaks eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki suunatulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, seejuures peab täidetud olema käesoleva koodi punktis 6 toodud nõue; 2) M, N ja O kategooria sõiduki kohustusliku suunatulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele ning kui lisalaternaid ei ole paigaldatud, võib külgmise suunatulelaterna paigaldada kuni 2300 mm ning eesmise ja tagumise suunatulelaterna kuni 2100 mm kõrgusele. Suunatule lisalatern peab kohustuslikust suunatulelaternast olema vähemalt 600 mm kõrgemal. L kategooria sõidukil peab suunatulelaterna kõrgus teepinnast olema vähemalt 350 mm, kuid L1e, L3e ja L4e kategooria sõidukil ei tohi ületada 1200 mm ning L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil 1500 mm; 3) M, N, L, välja arvatud L1e ja L3e, ja O kategooria sõiduki suunatulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti M, N ja O kategooria sõidukite lisalaternate paigaldamisele. M, N ja O kategooria sõiduki suunatulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni . L kategooria sõidukite suunatulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt: a) L1e ja L3e kategooria sõiduki eesmistel 240 mm ja tagumistel 180 mm; b) L4e kategooria sõidukil – 600 mm; c) L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil – 500 mm; 4) külgmiste suunatulelaternate valgusavade vaheline kaugus ning kaugus sõiduki esiservast ei tohi ületada 1800 mm. Erandina võib eelnimetatud suurust suurendada 2500 mm võrra kõigil M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel. Ülejäänud kategooria sõidukitel võib eelnimetatud suurust suurendada 2500 mm juhul kui sõiduki kereehituse eripärade tõttu ei ole tagatud E - reeglis nr 48 sätestatud minimaalsed nähtavusnurgad; 5) suunatule sisselülitus peab olema sõltumatu teistest laternatest. Kõigi ühe külje suunatulede lülitus peab toimuma ühe lülitusseadmega. Kuni 6000 mm pikkustel M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel võivad koos suunatuledega samal sagedusel ja faasis vilkuda sama külje merevaigukollased küljeääretuled. M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukitel võivad kohustuslikud merevaigukollased küljeääretulelaternad vilkuda samaaegselt sõiduki sama külje suunatulelaternatega juhul, kui sõidukile pole paigaldatud tule tähistusele 5 või 6 vastavaid külgmisi suunatulelaterna i d ning samaaegselt sõiduki suunatulelaternatega vilkuma ühendatud küljeääretule laternate arv ühe sõiduki külje kohta on vähemalt kolm. Kui sõidukile on paigaldatud hädapidurdustuli või tagumine avariiohusignaal, siis suunatuled võivad vilkuda vastavalt E-reegli nr 48 nõuetele. Hädapidurdustuli peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele; 6) suunatule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Tagumise suunatule tekitatud valgusvihu värvus võib olla punane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; 7) suunatule vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis; 8) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki suunatulelatern peab vastama E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki suunatulelatern peab vastama E reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele; M, N ja O kategooria sõiduki suunatulelaternale peab olema kantud: a) tähis 1 või 1a või 1b – eesmisele suunatulelaternale; b) tähis 2a või 2b – tagumisele suunatulelaternale; c) tähis 5 või 6 – külgmisele suunatulelaternale; L kategooria sõiduki suunatulelaternale peab olema kantud: a) tähis 11 või 11a või 11b või 11c – eesmisele suunatulelaternale; b) tähis 12 – tagumisele suunatulelaternale; 9) külgmine suunatule latern ei ole kohustuslik M ja N kategooria sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 216. Ohutuled Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil ning alates 9. novembrist 2007. a esmaregistreeritud L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema ohutulede süsteem. L2e, L3e, L4e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada ohutulede süsteemi. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 215). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja valgusvihu tekitatud värvus peab vastama koodis 215 esitatud nõuetele. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 9. novembrist 2007. a esmaregistreeritud L5e ja L7e kategooria sõiduki ohutulede süsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral; 3) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ohutulede süsteem peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 9. novembrist 2007. a esmaregistreeritud L5e ja L7e kategooria sõiduki ohutulede süsteem peab vastama direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele ning L2e, L3e, L4e ja L6e kategooria sõidukil, kui ohutulede süsteem on paigaldatud, peab see vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 217. Armatuurlaua märgulamp Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peavad olema: a) kaugtulede sisselülitatuse märgulamp; b) suunatulede töökorras oleku märgulamp; c) ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud. Ohutulede sisselülitatuse märgulampi võib asendada suunatulede töökorras oleku märgulamp; d) tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on paigaldatud; e) õhkpidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on õhkpidurid; f) ABS pidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on ABS pidurid; 2) L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil peab olema: a) kaugtulede sisselülitatuse märgulamp – L3e ja L4e kategooria sõidukid; b) ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud. Ohutulede sisselülitatuse märgulampi võib asendada suunatulede töökorras oleku märgulamp; c) tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on paigaldatud; 3) armatuurlaua märgulamp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki armatuurlaua märgulamp peab vastama E-reegli nr 121 või direktiivi 78/316/EMÜ nõuetele ja alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki armatuurlaua märgulamp peab vastama E-reegli nr 60 või direktiivi 93/29/EMÜ või 2009/80/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 218. Nurgalatern Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 119 nõuetele vastavat nurgalaternat; 2) nurgalaterna tule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega ja nurgalaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana tähis K; 3) nurgalaternad peavad olema ühendatud nii, et neid ei saaks sisse lülitada, lülitamata samal ajal sisse kaug - või lähitulelaternaid. Sõiduki ühel küljel asuv nurgalatern võib automaatselt sisse lülituda vaid siis, kui sõiduki samal küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse või kui roolipööramisnurka muudetakse otseliikumise asendist sõiduki sama külje suunas. Nurgalatern peab automaatselt välja lülituma, kui suunatulelaternad välja lülitatakse või roolipööramisnurk otseliikumise asendisse tagasi viiakse. Kui tagurdustulelatern on sisse lülitatud, võivad mõlemad nurgatulelaternad olla samaaegselt sisse lülitatud, olenemata rooliratta või suunatule asendist. Sellisel juhul peavad tagatulelaterna välja lülitudes nurgatulelaternad välja lülituma; 4) nurgalaternaid ei tohi sisse lülitada, kui sõiduki kiirus ületab 40 km/h. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 219. Töötulelatern Nõuded: 1) töötulelaterna paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda; 2) töötulelatern võib olla teisaldatav; 3) töötule, välja arvatud alarm- ja jälitussõidukil kasutatava, valgus peab olema hajutatud hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast funktsiooni täitva tehnoloogia abil. Töötulelaterna klaasil ei tohi olla sõiduki valgustus- ja valgussignaalseadmena kasutatava laterna tähistust. Töötule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega; 4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja mootorsõiduki armatuurlaual peab olema selle sisselülitatuse märgulamp. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 220. Alarmsõiduki vilkur, märgutuli ja lisamärgistus Nõuded: 1) vilkuri, märgutule ja lisamärgistuse paigaldus alarmsõidukile peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit ja märgutuld või nende kombinatsioone ning lisamärgistust on keelatud kasutada teistel sõidukitel; 2) enne 1. jaanuarit 2012. a esmaregistreeritud alarmsõiduki vilkuri minimaalne valgustugevus peab valgel ajal olema vähemalt 105 cd ning pimedal ajal vähemalt 42 cd. Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega vähemalt 2 korda sekundis; 3) alates 1. jaanuarit 2012. a esmaregistreeritud alarmsõiduki vilkur ja märgutuli peavad vastama E-reegli nr 65 nõuetele; 4) alarmsõiduki lisamärgistuseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali, mis peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane valgustpeegeldav materjal. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 221. Kollane vilkur ja kollane märgutuli Nõuded: 1) kollase vilkuri kasutamine sõidukil peab vastama liiklusseaduse § 44 toodud nõuetele; 2) üksik paikne kollane vilkur peab asetsema sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas; 3) üksiku paikse kollase vilkuri võib asendada mitme kollase vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asetsema juhi ja kaassõitja kohal; 4) üle 6 m pikkusel sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m sõiduki tagaseinast olema kollane lisavilkur , l isavilkur võib olla paigaldatud ka teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile; 5) kereta L kategooria sõidukil peab kollane vilkur asetsema sõiduki taga teleskoopvarda või aluse küljes nii, et selle valgus on nähtav igas horisontaalsuunas; 6) kollane vilkur ja kollane märgutuli pea vad vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis . Kollase vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 230 cd ja pimeda ajal 100 cd . Kollase märgutule minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 400 cd ja pimeda ajal 200 cd ; 7) kollane vilkur ja kollane märgutuli pea vad vastama E-reegli nr 65 nõuetele ; 8) kollase vilkuri või mitme kollase vilkuri kombinatsiooni võib asendada mitme kollase märgutule kombinatsiooniga, mis peab asetsema sõiduki külg-, taga- ja otsevaate suhtes sümmeetriliselt või märgutulede paneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 222. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongi vedukile, välja arvatud autorongile, mille vedukiks on M 1 või N 1 kategooria sõiduk, peab paigaldama autorongi tunnusmärgi, milleks on üks kollast valgust kiirgav latern või kolm mootorsõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast või valget valgust kiirgavat laternat. Autorongil, mille vedukil on ülemised eesmised ääretulelaternad, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine : vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 223. Helkur Nõuded: 1) O kategooria sõidukile ja sellisele M ja N kategooria sõidukile, millel kõik peegeldiga eesmised laternad on peitlaternad, peab sõiduki ette paigaldama kaks mittekolmnurkset eesmist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset eesmist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. Ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on mittekolmnurksete helkurite paigaldamine sõiduki ette vabatahtlik. L1e kategooria sõidukile võib ette paigaldada ühe mittekolmnurkse helkuri. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki ette on helkurite ja helkurmaterjalide paigaldamine keelatud; 2) O kategooria sõidukile ja üle 6000 mm pikkusele M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama külgmise mittekolmnurkse helkuri. Nende arv peab olema selline, et mõlemal küljel oleks täidetud pikisuunalise asetuse nõuded. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset külgmist helkurit, mis ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi ning helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust. L1e kategooria sõidukile peab mõlemale sõiduki küljele paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset helkurit. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile ja ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on külgmiste mittekolmnurksete helkurite paigaldamine vabatahtlik; 3) M ja N kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. O kategooria sõidukile võib paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit tingimusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgustus- ja valgussignaalseadmetega. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L1e kategooria sõidukile peab taha paigaldama ühe ning L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab taha paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1000 mm lai ja L4e kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit; 4) O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks kolmnurkset tagumist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks kolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. M, N ja L kategooria sõidukile on kolmnurksete helkurite paigaldamine keelatud; 5) alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L1e ja L2e kategooria sõiduki igale pedaalile, välja arvatud sissetõmmatavad , mille abil on võimalik sõidukit käivitada, peab paigaldama kaks pedaali korpusesse paigaldatud helkurit. L2e kategooria sõiduki juhtseadistena või juhi või sõitja jalatugedena toimivatele pedaalidele on helkurite paigaldamine keelatud; 6) M, N ja O kategooria sõiduki helkuri välisserva kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 900 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik helkurit paigaldada kuni 900 mm kõrgusele, võib seda paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele; 7) L1e kategooria sõiduki mittekolmnurkse eesmise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 400 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. L kategooria sõiduki mittekolmnurkse tagumise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 250 mm ja mittekolmnurkse külgmist helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 300 mm, kuid mõlemal juhul ei tohi ületada 900 mm; 8) M ja N kategooria sõiduki eesmise ja tagumise helkuri välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. O kategooria sõiduki tagumise helkuri välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja eesmise helkuri kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 150 mm. M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõiduki eesmiste ja tagumiste helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni . Kui L kategooria sõidukile on paigaldatud üks tagumine helkur, siis peab see asuma sõiduki pikikesktasapinnal . Kui L kategooria sõidukile on paigaldatud kaks tagumist helkurit, siis helkurite välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm; 9) üle 6000 mm pikkusel M ja N kategooria sõidukil ning kõigil O kategooria sõidukitel peab mõlema külje keskmisel kolmandikul olema vähemalt üks külgmine helkur. Kõige eesmise külgmise helkuri välisserv ei tohi sõiduki esiservast olla kaugemal kui 3000 mm, kusjuures O kategooria sõidukil arvestatakse ka tiisli pikkust. Kõige tagumise külgmise helkuri välisserv ei tohi sõiduki tagaservast olla kaugemal kui 1000 mm. M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõidukil ei tohi kõrvutiasetsevate külgmiste helkurite siseservade vahekaugus ületada 3000 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik nõutavat helkurite vahekaugust tagada, võib vahekaugust suurendada 4000 mm-ni . Kui M ja N kategooria sõidukil, mille pikkus ei ületa 6000 mm, on külgmised helkurid paigaldatud, piisab ühest helkurist sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul või ühest tagumisel kolmandikul; 10) mittekolmnurkne helkur peab olema sellise suurusega, et mahub 200 mm läbimõõduga ringi ja selle kuju ei tohi meenutada numbrit, tähte ega kolmnurka, välja arvatud tähti O, I, U ja numbrit 8. Kolmnurkne helkur peab olema võrdkülgse kolmnurga kujuline küljepikkusega 150–200 mm; 11) sõiduki helkuri värvus peab olema eesmisel valge, tagumisel punane ja külgmisel merevaigukollane. Sõiduki nähtavamaks tegemise märgistuse värvus peab olema külgmisel valge või kollane ja tagumisel punane või kollane. L1e ja L3e kategooria sõidukil võib külgmise tagumise helkuri värvus olla punane; 12) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki helkur peab vastama E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E - reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki helkur peab vastama E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. Helkurile peab olema kantud: a) tähis IA või IB või IVA – mittekolmnurksele helkurile; b) tähis IIIA või IIIB – kolmnurksele helkurile; 13) kui M 2 , M 3 , N, O 2 , O 3 või O 4 kategooria sõidukile on paigaldatud nähtavamaks tegemise märgistus, siis peab see vastama E-reegli 104 nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 48 nõuetele ning see ei tohi vähendada kohustuslike valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tõhusust. Sellise märgistuse paigaldamine M 1 , O 1 ja L kategooria sõidukitele on keelatud. Alates 10. juulist 2011. a esmaregistreeritaval üle 7,5 t täismassiga N 2 ning kõigil N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukile, välja arvatud sadulvedukile, peab olema paigaldatud: a) taha üle 2100 mm laiusel sõidukil täiskontuur nähtavamaks tegemise märgistusest; b) külgedele üle 6000 mm pikkusel sõidukil osakontuur nähtavaks tegemise märgistusest (O kategooria sõidukil arvestatakse pikkusmõõdu sisse veotiisli pikkus). Kui sõiduki kuju, ehituse, konstruktsiooni või kasutamise eripära teeb kohustusliku märgistuse paigaldamise võimatuks, võib paigaldada joonmärgistused. Teistele sõidukitele, välja arvatud M 1 , O 1 ja L kategooria sõidukitele, võib paigaldada taha ja külgedele nähtavaks tegemise märgistuse. O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukile võib ette paigaldada joonmärgistuse, sellejuures täiskontuur ja osakontuur märgistuse kasutamine on keelatud; 14) sõidukile võib paigaldada valguspeegeldavat erimärgistust (reklaamid, logod, eraldusmärgised või tähed). Kui sõidukile on paigaldatud valgustpeegeldav erimärgistus, siis kasutatavad materjalid peavad vastama E-reegli 104 nõuetele. Sõiduki esiosale ei ole lubatud paigaldada punast tooni ja sõiduki tagaosale valget tooni valgustpeegeldatavat erimärgistust; 15) kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud vähemalt 2 m 2 suurusele alale sõiduki esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada materjali, millele on kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis E. Kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud väiksemale kui 2 m 2 suurusele alale sõiduki esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada materjali, mille rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juures on tähis D või D/E; 16) valgustpeegeldavale märgistusele peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis: C – nähtavamaks tegemise kontuurmärgistus; D – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga alla 2 m 2 ; E – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga üle 2 m 2 ; D/E – valgustpeegeldav erimärgistus; 17) alarmsõiduki tähistamisel võib kõrvale kalduda käesoleva koodi punktide 14, 15 ja 16 nõuetest. Alarmsõiduki tähistamiseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali, mis peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane valgustpeegeldav materjal. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 224. Valgusreklaamseade Nõuded: 1) M 1 ja N 1 kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult sõiduki katusele nii, et kirjed ja pildid paiknevad sõiduki pikiteljesuunaliselt . M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult tuuleklaasi ülaservast kõrgemale . Ühissõidukina kasutatava M 2 ja M 3 kategooria sõidukile võib liini nimetuse ja numbri kuvamiseks ettenähtud valgusreklaamseadme paigaldada ka tuuleklaasi taha. Lisaks võib ühissõidukina kasutatavale M 2 ja M 3 kategooria sõidukile valgusreklaamseadme paigaldada liini nimetuse ja numbri kuvamiseks sõiduki küljele ja taha ; 2) valgusreklaamseadme välispinnad ja detailid peavad vastama koodi 604 punktides 2 ja 3 toodud nõuetele ning olema valmistatud ohutust, purunemisel teravaid ja lõikavaid kilde mitteandvast materjalist. Valgusreklaamseade peab olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ning selle kinnitused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule; 3) valgusreklaamseadme valgustus peab olema hajus ning peab olema välditud teiste liiklejate pimestamine. Valgustus peab vastama koodis 225 toodud nõuetele ning see ei tohi vähendada kohustuslike valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tõhusust. Elektriühendused peavad olema sellised, et valgusreklaamseadme valgustus töötab ühtlasel režiimil ning seda saab sisse ja välja lülitada sõltumata teistest valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetest; 4) valgusreklaamseadmes kasutatavad kirjed ja pildid ei tohi olla liikuvad ; 5) punkt 4 ei kehti ühissõidukina kasutatava M 2 ja M 3 kategooria sõiduki valgusreklaamseadmele, millel kuvatakse liini nimetust ja numbrit. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 225. Punase tule nähtavus ettepoole ja valge tule nähtavus tahapoole Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli, välja arvatud tagurdustuli ja alarm- ja jälitussõiduki vilkur ja märgutuli. Lisaks ei arvestata selle juures sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmete poolt kiirgavat valgust. Tule nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 m kuni 2,2 m (vt joonis 6). Joonis 6. Tulede nähtavus sõiduki ees ja taga. 1 – sõiduk, 2 – sõidusuund, 3 – sõiduki pikitelg Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 226. Sõiduki külgpinnast väljaulatuva veose tähistamine Nõue: sõiduki külgpinnast väljaulatuv veos tähistatakse eest valge või kollase tulega ja tagant punase tulega. Laternad paigaldatakse veose laiuselt kergesti painduva varda või veose külge. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 227. Väline kohtvalgustus Nõuded: 1) mootorsõidukile võib paigaldada välise kohtvalgustuse laterna. Välise kohtvalgustuse laternate arv, paigaldamise nõuded ja muud nõuded peavad täitma E-reegli nr 48 nõudeid ning koodi 225 nõudeid; 2) väline kohtvalgustus võib põleda, kui sõiduk seisab ja on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) mootor ei tööta; b) juhi või kõrvalistuja uks on lahti; c) veoseruumi uks on avatud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 228. Tagumise avariiohusignaal Nõue: sõidukile võib paigaldada E-reegli nr 48 kohase tagumise avariiohusignaali. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 229. Manööverdamistule laternad Nõue: sõidukile võib paigaldada manööverdamistule laterna. Manööverdamistule laternate arv ning paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele . Manööverdamistule latern peab vastama E-reegli nr 23 nõuetele ja laternale peab olema kantud tähis ML . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 3 Juhtimisseadmed Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele Nõuded: 1) sõiduki juhtimisseadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki juhtimisseadmed peavad vastama E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele. Juhtimisseadmed peavad pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Juhtimisseadmete osadel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone ega muid vigastusi. Juhtimisseadmete omavoliline ümberehitus on keelatud. Juhtimisseadmete ümberehitust võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja; 2) neljateljelistel mootorsõidukitel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest; 3) M ja N kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE). Kui rooli abiseade on sõidukile paigaldatud, peab see olema töökorras; 4) täielikult pneumaatilise või täielikult hüdraulilise või täielikult elektrilise rooliajamiga juhtimisseadmed on keelatud, välja arvatud O kategooria sõidukil, millel on lubatud täielikult hüdraulilise rooliajamiga juhtimisseade; 5) kui valmistaja on varustanud sõiduki sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga, siis peab see olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 302. Rooliratas Nõuded: 1) rooliratas peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele; 2) mitmel mootorsõiduki tüübil kasutatav rooliratas ( „ general steering control “ ) peab omama E-reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele vastavuse sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele mootorsõiduki tüübile on rooliratas sobiv. Turvapadjaga rooliratta asendamine ilma turvapadjata roolirattaga on keelatud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue: alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M 1 ja N 1 kategooria sõiduki, välja arvatud sõidukid, mille rooliratas asub esiteljest eespool, roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M 1 ja N 1 kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E- reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: roolimehhanism ja roolimehhanismi kinnitus kere või raami külge peavad vastama sõiduki valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E- reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 306. Roolihoovastiku liigend Nõue: roolihoovastiku liigend peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ning selles ei tohi olla ülemäärast lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõu ded : 1) rooliratta vabakäik peab olema: a) M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel ≤ 10º; b) M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõidukitel ≤ 20º ; 2) k ui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: mõõtevahendiga. Kood 308. Roolivõlli laager Nõuded: 1) roolivõlli laager peab olema reguleeritud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule; 2) roolivõll peab pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või mõõtevahendiga. Kood 309. Koostu porikaitse Nõue: koostu porikaitse peab olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda , nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torud ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik mootorsõidukit käsitsi juhtida; 5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 6) jõusilinder ei tohi lekkida ega pihkuda ; 7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida ega pihkuda ; 8) võimendi õlipumba rõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja pump ei tohi lekkida; 9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 311. Ratta lõtk Nõue: ratta lõtkud ei tohi olla suuremad valmistaja poolt ettenähtust või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui: a) kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm; b) 17"... 20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm; c) üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm. Ratta lõtku A (vt joonis 7) mõõdetakse rehvi mustri servalt. Joonis 7. Ratta lõtku mõõtmine Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid Nõuded: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema selle kohaselt kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ega jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 314. L kategooria sõiduki roolikann Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 315. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: kui esiratas on kodaratega, peavad kodarad olema kinnitatud ja pingutatud. Esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4 Piduriseade Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1.jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki piduriseade peab vastama E- reegli nr 13 või M 1 kategooria sõiduki piduriseade E-reegli nr 13-H või direktiivi 71/320/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukite pidurid peavad vastama E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele. Ei tohi muuta piduriseadme ehitust ja kasutada valmistaja poolt selleks mitte ettenähtud osi või sõlmi. Piduriseadme ümberehitust võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja. Alates 1. oktoobrist 1999. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti; 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega; 3) sõidupidur peab võimaldama peatada sõidukit efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist; 4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõiki reguleeritava pidurdamise nõudeid; 5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50 % sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 406); 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: a) M 1 kategooria sõidukil – 490 N; b) M 2 , M 3 ja N kategooria sõidukil – 687 N; 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele; 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada juhikohalt, välja arvatud kood 403 punktis 10 toodu juhul; 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja poolt ettenähtule; 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30 %; 11) piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt ettenähtust; 12) automaatne hädapidurdussüsteem peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 347/2012 nõuetele; 13) kui valmistaja on varustanud sõiduki automaatse hädapidurdussüsteemiga, siis peab see olema töökorras; Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 402. Üldnõuded M ja N kategooria sõidukite piduritele Nõuded: 1) sõidukil peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülituvat piduri juhtimise seadet; 2) sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist; 3) sõidupidur peab toimima kõikidele ratastele; 4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab sõidukil jääma alles piisav arv korras piduritega rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30 % tõhususega. M 1, M 2 , N 1 ja N 2 kategooria sõidukitel on lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25 %- ni ; 5) kui sõiduki pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peab pidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et see toimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel t ; 6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud sõiduki telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja sõiduki pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) sõidu-, rikke- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas ja alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud sõidukil peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei ole täidetud, peab sõidukil olema signaalseade, mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris; 9) sõidukil, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel t , peab olema peale manomeetri hoiatav optiline või akustiline signaalseade. Sõiduk peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandat korda pidurdamisel rikkepidurile ette nähtud tõhususega; 10) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud sõidukil peab pidurisüsteemi rikke korral süttima hästi märgatav punane märgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll lambi korrasolek peab olema kergesti kontrollitav; 11) autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdada mitte väiksema tõhususega kui see on ette nähtud rikkepiduriga pidurdamisel; 12) abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see ei vähendaks rikkepiduri tõhusust; 13) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud, autorongi kuuluva veduki ja selle haagise pidurisüsteemid peavad olema kahevoolikulised . Ühe vooliku kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemi õhku, teise vooliku abil juhitakse haagise pidureid; 14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava veduki pidurid peavad vastama järgmistele nõuetele: a) vedukirikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalt tööle rakenduma ka haagise pidurid; b) kui veduki mitmest pidurikontuurist üks lakkab toimimast, peab toimiv kontuur lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt või täielikult haagise pidurid; c) kui autorongi pidurite ühendusvoolikud purunevad või pihkavad, peab veduk olema suuteline peatama ka rikkis piduritega haagist; 15) ABS pidurid peavad olema: a) alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud üle 12 t täismassiga M 3 kategooria sõidukil; b) alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud üle 16 t täismassiga vedukil; c) alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud vedukil, mille haakes on üle 10 t täismassiga haagis; d) alates 1. aprillist 2001. a esmaregistreeritud kõigil M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõidukitel, välja arvatud rohkem kui nelja teljega sõidukid. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele Nõuded: 1) O 1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O 2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 2) O 2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid ( pealejooksupidurid ). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 3) O 3 ja O 4 kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid on keelatud. Alates 1. aprillil 2001. a esmaregistreeritud O 3 ja O 4 kategooria haagistel peavad olema ABS pidurid; 4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele; 5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt; 6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) rikke korral peavad haagise pidurid rakenduma automaatselt, välja arvatud haagisel, mille täismass ei ületa 1,5 t ja mille tiisel on vedukiga täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms; 9) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O 1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 10) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema seisupidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveo haagise seisupidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on vedruakudega seisupidur; 11) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma töörežiimi; 12) O 3 ja O 4 kategooria haagisel peab pidurisüsteemi rikke korral, välja arvatud ühendusvoolikute katkemine, pidurid tagama 30 % pidurdustõhususe säilimise; 13) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud O 3 ja O 4 kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahevoolikuline ; 14) O 2 , O 3 ja O 4 kategooria haagiste pidurid peavad vastama koodi 402 nõudes 14 esitatud nõuetele; 15) alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud haagisel peavad õhupaakide mahud olema sellised, et haagisepidurite töövõime oleks tagatud veel peale kaheksakordset pidurdamist pärast haagise pidurisüsteemi suruõhuga varustamise lõppemist; 16) kui haagise pidurisüsteem vajab toimimiseks ühendust mootorsõiduki pidurisüsteemiga, peavad mootorsõiduki ja haagise pidurisüsteemid ühilduma. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 404. Elektripidurisüsteemiga O kategooria sõiduk Nõuded: 1) elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad elektrilise toite saama vedukilt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel; 2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A; 3) armatuurlaual peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile vajutamisel ja signaliseerib süsteemi korrasolekust. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 405. Üldnõuded L kategooria sõiduki piduritele Nõuded: 1) L1e, L3e ja L4e kategooria sõidukil peab olema kaks iseseisvat sõidupidurisüsteemi, millest vähemalt üks peab toimima esirattale ja teine tagarattale. Kui L4e kategooria sõidukil need süsteemid ei taga nõutavat pidurdustõhusust, peab külghaagise rattal olema pidur; 2) L2e ja L6e kategooria sõidukil peab olema kas kaks iseseisvat sõidupidurisüsteemi, mis koos peavad toimima kõikidele ratastele või sõidupidur mis peab toimima kõikidele ratastel e ja rikkepidur, milleks võib olla seisupidur. Lisaks peab olema seisupidurisüsteem, mis peab toimima vähemalt ühe telje rattale või ratastele ning võib olla üks iseseisvast sõidupidurisüsteemist, kuid peab olema sõltumatu teisest süsteemist; 3) L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema: a) jalaga juhitav sõidupidur, mis peab toimima kõikidele ratastele; b) seisupidur, mis peab toimima vähemalt ühe telje ratastele; c) rikkepidur, milleks võib olla seisupidur. Sõidupiduri ja seisupiduri juhtimisseadmed peavad olema teineteisest sõltumatud; 4) piduriseadmed peavad toimima ratastega püsivalt ühendatud pidurduspindadele; 5) alates 1. jaanuarist 2016. a esmaregistreeritud L3e kategooria sõidukid, välja arvatud enduro - või trial -mootorrattad, peavad olema varustatud nüüdisaegse pidurisüsteemiga vastavalt määruse 168/2013 lisale VIII. Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga. Kood 406. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel ja sõiduki aeglustus pidurdamisel Nõuded: 1) sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel või sõiduki keskmine aeglustus (m/s 2 ) sõidupiduriga pidurdamisel peab vastama tabelis 2 toodud nõuetele; Tabel 2 Sõiduki kategooria Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (%) Vähim lubatud keskmine aeglustus (m/s 2 ) Sõiduki E sma - registreerimine M 1 50 4,9 Enne 29.07.2010 M 1 58 5,7 Alates 29.07.2010 M 2 ja M 3 48 4,7 Enne 01.01.1992 M 2 ja M 3 (ABS piduriteta) 48 4,7 M 2 ja M 3 50 4,9 Alates 01.01.1992 N 1 45 4,4 Enne 01.01.1988 N 1 50 4,9 Alates 01.01.1988 N 2 ja N 3 43 4,2 Enne 01.01.1988 N 2 ja N 3 45 4,4 Alates 01.01.1988 kuni 29.07.2010 N 2 ja N 3 50 4,9 Alates 29.07.2010 O 3 ja O 4 40 3,9 Enne 01.01.1988 O 3 ja O 4 43 4,2 Alates 01.01.1988 kuni 29.07.2010 O 3 ja O 4 poolhaagis 45 4,4 Alates 29.07.2010 O 3 ja O 4 täis- ja kesktelghaagis 50 4,9 Alates 29.07.2010 L3e 50 4,9 L4e 46 4,5 L5e ja L7e 44 4,3 2) pidurduskatse tuleb sooritada algkiiruselt vähemalt 15 km/h kuni seismajäämiseni; 3) haagise keskmine aeglustus sõidupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki ja autorongi aeglustuse võrdlemisel järgmiselt: a h – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s 2 ); a a – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s 2 ); a v – veduki keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s 2 ); m v – veduki tühimass (kg); m h – haagise tühimass (kg); 4) pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda korrigeerima. Kontrollimine: vaatluse, katsesõidu ja mõõtevahendiga. Kood 407. Seisupiduri kontrollimine teekaldel Nõu d e d : 1) M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18 % ja täismassiga autorongi 12 % kaldega teel; 2) s eisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 408. L kategooria sõiduki vähim pidurdusteekond Nõue: pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem kui: a) L1e ja L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m; b) L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m; c) L2e, L5 e, L6e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga pidurdamisel – 18 m. Kontrollimine: vaatluse, katsesõidu ja mõõtevahendiga. Kood 409. Rikke- ja seisupidur Nõuded: 1) rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatel ratastel; 2) rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 70 %; 3) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui: a) kõigil sõidukitel – 16 % b) autorongil – 12 %; 4) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi sõiduki keskmine aeglustus olla väiksem kui 1,57 m/s 2 . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 410. Pealejooksupidur (inertspidur) Nõue: pealejooksupidur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 411. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS) Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ nõuetele ja vastavalt valmistaja poolt ettenähtule; 2) pidurdamisel ei tohi sõiduk muuta suunda ka libedal teel; 3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda , kui juht vajutab järsult, täiest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3; 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema; 5) sõidukil peab olema optiline signalisaator , mis hoiatab süsteemi iga rikke korral. Vedukil, välja arvatud M 1 ja N 1 kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema eraldi rikke signalisaator . Kontrollimine: katsesõidu ja mõõtevahendiga. Kood 412. Pidurilink, -hoob, -pedaal ja -tross Nõue: pidurilink, -hoob, -pedaal ja -tross peavad vabalt liikuma, vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Seisupiduri hooba lukustav seade peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 413. Piduritrummel ja -ketas Nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ja need peavad olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 414. Varuosana vahetatavad piduriklots ja piduriklotsi kate Nõuded: 1) vahetatavad piduriklots ja piduriklotsi kate ei tohi sisaldada asbesti; 2) alates 1. aprillist 2001. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukile varuosadeks ettenähtud vahetatavad piduriklots ja piduriklotsi kate peavad vastama E- reegli nr 90 või direktiivi 71/320/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 416. Aeglusti Nõuded: 1) aeglusti peab olema töökorras ja tagama sõiduki aeglustuse pidurdamisel vähemalt 0,6 m/s 2 ; 2) aeglusti süsteemid (kraanid, töösilindrid, torud, voolikud jms) peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja katsesõiduga. Kood 417. Kompressor Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 418. Rõhuregulaator Nõuded: 1) rõhuregulaator peab hoidma nimirõhku; 2) rõhuregulaator peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 419. Rõhuandur Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema rõhuandur. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 420. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade peab toimima valmistaja poolt ettenähtud täpsuse piires. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 421. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp Nõuded: 1) koormata sõiduki pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja poolt ettenähtu; 2) pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga. Kood 422. Kaitseklapp Nõuded: 1) kaitseklapp peab jagama suruõhuallikast tuleva suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haru vigastuse korral teises, terves harus, rõhu vähemalt 0,5 MPa kuni 0,55 MPa ; 2) kaitseklapp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga. Kood 423. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga. Kood 424. Õhukuivati või märgõhupaak Nõuded: 1) kondensaadi ja õli eraldamiseks suruõhust peab õhusüsteemis olema valmistaja poolt ettenähtud õhukuivati, kondensaadi- ja õlieraldi või seda asendav eraldi õhupaak, kuhu koguneb kondensaat ja õli enne õhu sisenemist õhusüsteemi; 2) õhukuivati või märgõhupaak peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 425. Külmumistõrjuk Nõuded: 1) külmumistõrjuk peab olema töökorras ja vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) külmumistõrjuk peab olema täidetud töövedelikuga; 3) külmumistõrjuk ei tohi lekkida ega pihkuda . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 426. Jalgpidurikraan Nõuded: 1) jalgpidurikraan peab olema otsetoimega, vähemalt kahe eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke korral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime; 2) jalgpidurikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 427. Seisupidurikraan Nõuded: 1) seisupidurikraan peab olema pööratud toimega, s.o suruõhu puudumisel süsteemis peab sõiduk olema pidurdatud ja tagama liikuva sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri hooval peab olema fikseeritav asend. Suruõhu puudumisel süsteemis peab toimima rikkepidurina; 2) seisupidurikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 428. Kondensaadikraan Nõuded: 1) kondensaadikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) kondensaadikraan peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 429. Kahevoolikusüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukil haagise pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kõigi jalg- ja seisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse, kombineeritud pidurisüsteemi korral ka ühevoolikusüsteemis haagisepidurite juhtimisklappi; 2) haagisepiduri juhtimisklapp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 430. Ühevoolikusüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukil, mis veab ühevoolikusüsteemis piduritega haagist, selle pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kahevoolikusüsteemis haagisepidurite juhtimisklapiga ja andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse; 2) haagisepiduri juhtimisklapp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 431. Haagise õhujaotur Nõuded: 1) haagise õhujaotur peab lülitama haagise pidurid tööle siis, kui temasse antakse suruõhku haagist ja vedukit ühendavast juhtimistorustikust. Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja veduki vahelise toitetorustiku katkemisel. Haagise õhujaotur peab rakendama haagise pidurid (haagise kombineeritud pidurisüsteemi korral), kui ühevoolikusüsteemis veduki ühendustorustikus õhurõhk langeb alla haagise pidurisüsteemi õhurõhu või kaob hoopis – näiteks kui ühendusvoolik katkeb; 2) haagise õhujaotur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 432. Piduritorustik Nõuded: 1) piduritorustik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi lekkida ega pihkuda ; 2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi; 3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla ohtlikult pragunenud, hõõrdunud või murenenud. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 433. „ Palm “ tüüpi ühendusotsakud Nõuded: 1) kahevoolikusüsteemis haagise ja veduki ühendusvooliku otsakud peavad olema tähistatud selliselt, et toiteotsak peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega. Veduki pidurite toite- ja juhtvoolikul peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad haagise lahtihaakimisel sulgeda voolikud. Lubatud on kasutada paarisvoolikutega ühendusotsakuid; 2) ühendusotsakud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 434. Haagise ja veduki ühendusvoolikud Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda ; 2) ühendusvooliku pind ei tohi olla ohtlikult pragunenud, hõõrdunud, sööbinud või murenenud; 3) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel (vt joonised 8 ja 9); 4) ühendusvoolikute otsakud peavad olema märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus; 5) täis- ja kesktelghaagise ühendusvoolikud peavad asetsema, vastavalt joonisele 8, haakeseadmest madalamal; Joonis 8. Ühendusvoolikute asend 6) sadulveduki ühendusvoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst - või rõhtasendis. Juhtharu peab asuma mootorsõiduki sümmeetriateljest vasaku ja toiteharu paremal, sõidusuunas vaadatuna. Ühendusvoolikute asetus peab vastama joonisel 9 toodud nõuetele; Joonis 9. Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil 7) ühendusvoolikud või nende otsakud peavad olema värvitud või märgistatud järgmiselt: a) toiteharu – punane; b) juhtharu – kollane. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga. Kood 435. Vedruaku ja rattapiduri kamber Nõuded: 1) vedruaku ja rattapiduri kamber peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda ; 2) vedruaku ja rattapiduri kambri hoova käik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ega tohi olla kinni kiilunud. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga. Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 437. Õhu pihkamine õhusüsteemist Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf /cm 2 ) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine: mõõtevahenditega. Grupp 5 Rattad (rehvid ja veljed) Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvile Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 92/23/EMÜ või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehvid ja -rattad) nõuetele vastavaid taastamata rehve või E-reegli nr 108 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 109 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid) omadustele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve. Esmaregistreeritav sõiduk peab olema komplekteeritud taastamata rehvidega; 2) Maanteeamet võib põhjendatud juhtumitel anda loa käesoleva grupi nõuetele mittevastavate rehvide või velgede kasutamiseks; 3) M 1 , N 1 , O 2 , ja kerega L6e ning L7e kategooria sõidukil peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega). Alates 1. detsembrist 2022. a peavad naastudeta talverehvid vastama E-reegli nr 117 nõuetele ja olema tähistatud E-reegli nr 117 kohase kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega, välja arvatud E-reegli nr 54 kohased maastikurehvid, millele on kantud tähis POR.Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel: a) paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt; b) mootorsõidukil või haagisel, millele ei ole saada talverehve; c) registreerimiseelsel tehnonõuetele vastavuse kontrollis; 4) ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil (M 2 ja M 3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus vastab koodi 503 nõude 1 punktis d kehtestatud nõuetele; 5) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 4) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 502. Rehvi tehnoseisund Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ; 2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt: a) L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm; b) M ja N kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm; c) koodi 501 nõudes 3 kehtestatud ajavahemikul M 1 , N 1 , O 2 , L6e ja L7e kategooria sõiduki talverehvil ≥ 3,0 mm; d) koodi 501 nõudes 4 toodud M2 ja M3 kategooria sõidukil ≥ 3,0 mm; e) O kategooria sõidukil vastavalt seda vedava veduki rehvi mustri jääksügavusele esitatavatele nõuetele; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui rehvi turvise veerepinnal leidub 75 % laiuses katkematus alas punkt, kus rehvi turvisemustri jääksügavus põhisoontes on väiksem punktis 1 esitatust. Sügavust ei mõõdeta kulumismärgise kohast. L kategooria rehvidel, mille veerepinna ja kontaktpinna laiused on erinevad, on rehvi edasine kasutamine keelatud, kui mistahes veerepinna punktis on mustri jääksügavus väiksem punktis 1 esitatust; 3) rehvil, millel puudub märge „ REGROOVABLE “ või vähemalt 20 mm läbimõõduga sümbol „ “ või „ “ , ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada üheski suunas: a) M 1 , N 1 , L ja O 1 kategooria sõidukil 1,0 % välisläbimõõdust ; b) ülejäänud sõidukitel 1,5 % välisläbimõõdust . Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 505. Rehvi (k.a taastatud rehvi) tähistamine Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peavad vastama tabelis 3 toodud nõuetele. 2409548 183002 või 0 0 või Tabel 3 Jrk nr Tähistus tähistusega Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel DOT tähistusega rehvil Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel 1. Valmistaja nimi või kaubamärk jah + jah + 2. Rehvi tähistus J ah + jah + 3. Kiiruskategooria (vt tabel 4) jah + ei 4. Mustri tüüp Näiteks „ M+S “ jah + jah + 5. Koormusindeks (vt tabel 5) jah + ei 6. Suurim kandevõime Näiteks „ MAX. LOAD 1310 LBS “ ei jah + 7. Suurim s iserõhk Näiteks „ AT 36 PS COLD “ ei jah + 8. Koordi kihtide ar külgedel ja veerepinn Näiteks „ TREAD AREA PLIES: 2 RAYON + v a STEEL “ „ SIDEWALL AREA PLIES: 2 RAYON “ ei jah + 9. Lohvita, kui on sellise ehitusega Näiteks „ TUBELESS “ jah + jah + 10. Lohviga, kui on sellise ehitusega ei jah + 11. Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega Näiteks „ RADIAL “ jah + jah + 12. Tugevdatud, kui on sellise ehitusega Näiteks „ REINFORCED “ jah + ei 13. Tüübikinnituse tähis + DOT + 14. Valmistamisaja tähis jah + jah + 15. Eriomadused ei + Näiteks „ TREADWEAR 160 “ (kulumiskindlus on selle rehvil 60 % parem ku i võrdlusrehvil); „ TRACTION A “ (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad „ A “ klassi. Klasse on A, B ja UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele Ei kehti talverehvidele C, neist parim on Aklass ); „ TEMPERATURE B “ (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. „ A “ klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni 184 km/h, „ B “ klass – 160 km/h ja „ C “ klass – 137 km/h) Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: a) „ Kvaliteetrehvid “ – neil on nõuetele vastav märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; b) „ DA “ – „ DEFECTIVE APPEARANCE “ on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; c) „ Max 30 km/h “ – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus „ Max 30 km/h “ peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud; 2) M 1 , N 1 , O 1 ja O 2 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E- reegli nr 30 või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 108 nõuetele. Näide taastamata rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 185/70 R 14 89 T Tubeless M+S 253 , , või DOT. Selgitus: a) 185 – profiili laius mm; b) 70 – profiili kõrgus on 70 % rehvi laiusest; c) R – või sõna „ RADIAL “ – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D –diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad „ BIAS BELTED “ – diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv); d) 14 – velje läbimõõt tollides; e) 89 – koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 580 kg; f) T – kiiruskategooria tähis (vt tabel 4), mis vastab piirkiirusele 190 km/h; g) TUBELESS – lohvita rehv; h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist. Esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval kümnendil. Vastavalt E - reegli nr 75 nõuetele on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; j) või DOT-tüübikinnituse tähised; 3) M 2 , M 3 , N, O 3 ja O 4 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E- reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 109 nõuetele. Näide taastamata rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 250/70 R 20 149/145 J TUBELESS 253 90 PSI , või DOT. Selgitus: a) 250 – profiili laius mm; b) 70 – profiili kõrgus on 70 % rehvi laiusest; c) R või sõna „ RADIAL “ – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata); d) 20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga millimeetrites – 508); e) 149 – üksiku rehvi koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 3250 kg; f) 145 – paarisrehvi koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 2900 kg; g) J – kiiruskategooria tähis (vt tabel 4), mis vastab piirkiirusele 100 km/h; h) L – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 120 km/h, juhul, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2725 kg, mis vastab koormusindeksile 143; i) TUBELESS – lohvita rehv; j) 253 – valmistamise aeg, 25. nädalal 2003. a. Vastavalt E-reegli nr 54 nõuetele on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; k) 90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf /cm 2 ); l) , , või DOT-tüübikinnituse tähised; 4) L kategooria sõiduki ja tema haagise rehvi märgistus peab vastama E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. Näide rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 100/80 B 18 53 S TUBELESS M+S 253 , , või DOT. Selgitus: a) 100 – profiili laius mm; b) 80 – profiili kõrgus on 80 % rehvi laiusest; c) B – diagonaalne vöötatud rehv; d) 18 – velje läbimõõt tollides e 457 mm; e) 53 – koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (vt tabel 5); f) S – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 180 km/h (vt tabel 4); g) TUBELESS – lohvita rehv; h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; i) MST – universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul; j ) 253 – valmistamise aeg, 25. nädalal 2003. a. Vastavalt E-reegli nr 75 nõuetele on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; k ) , , või DOT-tüübikinnituse tähised. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama velje mõõtmetele ning ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda. Rehvi kiiruskategooria (vaata tabel 4) peab olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajaga või vähemalt kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad kiiruskategooria väärtused. Koormusindeks (vaata tabel 5) peab rehvide üksikasetuse korral olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topeltasetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud teljekoormusega. Erandina võib O 1 ja O 2 kategooria sõidukile, mille valmistajakiirus ei ületa 100 km/h, paigaldatud rehvi koormusindeks olla rehvide üksikasetuse korral võrdne 0,45 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topeltasetuse korral võrdne 0,24 kordse suurima lubatud teljekoormusega; 2) seisvate sõitjate veoks ettenähtud I ja A klassi M 2 ja M 3 kategooria sõidukil võib lubatud suurim teljekoormus olla 15 % võrra suurem rehvide koormusindeksist. N kategooria sõidukil, mis on ette nähtud lühikestel vahemaadel kasutamiseks linnades ja asulates (näiteks tänavapühkimiseks või jäätmete kogumiseks ja äraveoks ) ning mille valmistajakiirus ei ületa 60 km/h, võib lubatud suurim teljekoormus olla 10 % võrra suurem rehvide koormusindeksist; Tabel 4 Kiiruskategooria tähis Piirkiirus (km/h) Kiiruskategooria tähis Piirkiirus (km/h) Kiiruskategooria tähis Piirkiirus (km/h) A1 5 D 65 Q 160 A2 10 E 70 R 170 A3 15 F 80 S 180 A4 20 G 90 T 190 A5 25 J 100 U 200 A6 30 K 110 H 210 A7 35 L 120 V 240 A8 40 M 130 W 270 B 50 N 140 Y 300 C 60 P 150 Z üle 240 Tabel 5 A = koormusindeks B = lubatud suurim mass kg-s A B A B A B A B 30 106 66 300 102 850 138 2360 31 109 67 307 103 875 139 2430 32 112 68 315 104 900 140 2500 33 115 69 325 105 925 141 2575 34 118 70 335 106 950 142 2650 35 121 71 345 107 975 143 2725 36 125 72 355 108 1000 144 2800 37 128 73 365 109 1030 145 2900 38 132 74 375 110 1060 146 3000 39 136 75 387 111 1090 147 3075 40 140 76 400 112 1120 148 3150 41 145 77 412 113 1150 149 3250 42 150 78 425 114 1180 150 3350 43 155 79 437 115 1215 151 3450 44 160 80 450 116 1250 152 3550 45 165 81 462 117 1285 153 3650 46 170 82 475 118 1320 154 3750 47 175 83 487 119 1360 155 3850 48 180 84 500 120 1400 156 4000 49 185 85 515 121 1450 157 4125 50 190 86 530 122 1500 158 4250 51 195 87 545 123 1550 159 4375 52 200 88 560 124 1600 160 4500 53 206 89 580 125 1650 161 4625 54 212 90 600 126 1700 162 4750 55 218 91 615 127 1750 163 4850 56 224 92 630 128 1800 164 5000 57 230 93 650 129 1850 165 5150 58 236 94 670 130 1900 166 5300 59 243 95 690 131 1950 167 5450 60 250 96 710 132 2000 168 5600 61 257 97 730 133 2060 169 5800 62 265 98 750 134 2120 170 6000 63 272 99 775 135 2180 64 280 100 800 136 2240 65 290 101 825 137 2300 3) sõiduki ühel ja samal teljel ei tohi korraga olla diagonaal- ja radiaalrehve; 4) sõiduki ühel ja samal teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 11); Joonis 11. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster, b ja d – talvemuster (tähistus „ M+S “ , „ MS “ , „ M.S. “ või „ M&S “ ), e – maastikumuster 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada mootorrataste ja mopeedide esiteljel/rattal; 6) rehvi, millel on märge „ FRT “ , ei tohi kasutada mootorsõiduki eesmisel juhtteljel ja veoteljel; 7) Rehvirõhu seiresüsteem peab olema töökorras ja vastama valmistaja poolt ettenähtule või E-reegli nr 64 nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 507. Naastrehv Nõuded: 1) kui M 1 , N 1 , O 1 , O 2 ja L kategooria sõidukil või eritalituse sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukil on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukil on naastamata talverehvid, peavad naastamata talverehvid olema ka haagisel. Kui M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata . Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata ; 2) [Kehtetu] 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25 % võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; 4) uutel M 1 , N 1 , O 1 , O 2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel M 1 , N 1 , O 1 , O 2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm; 5) naastrehvidel võib kasutada naaste, mille mass ei ole suurem kui: a) M 1 , O 1 ja L kategooria sõidukil – 1,4 g; b) N 1 ja O 2 kategooria sõidukil – 2,3 g; c) M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukil – 3,0 g; Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei tohi olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 508. Üldnõuded veljele Nõuded: 1) peab kasutama Euroopa rehvide ja velgede tehnilise organisatsiooni (ETRTO) standardi nõuetele vastavaid velgi; 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) viskumine ei tohi olla: a) 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm; b) 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas: alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ± 3,5 mm; üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ± 5,0 mm; c) lamepöiaga veljel kõikides suundades ± 5,0 mm; 4) sõiduki veljel peavad olema järgmised tähistused: a) rehvi nimimõõtmed; b) valmistaja nimi või kaubamärk; c) valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); d) valmistamise järjenumber või kood; 5) koostatava velje koostul peavad olema järgmised tähistused: a) tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub; b) valmistaja nimi või kaubamärk; c) valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 6) 5 o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama järgmisele näitele: 14 x 4 J, kus: a) 14 – velje läbimõõt „ D “ tollides; b) x – süvapöidvelg; c) 4 – velje laius „ A “ tollides; d) J – välisserva kõrgus G (vt joonis 12), tähe J korral G = 17,8±0,9 mm; tähe B korral G = 14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G = 19,9±0,9 mm; Joonis 12. 5º kaldega süvapöiaga velg 7) 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama järgmisele näitele: 17,5 x 5,25, kus: a) 17,5 – velje läbimõõt „ D “ tollides; b) x – süvapöidvelg; c) 5,25 – velje laius „ A “ tollides. Kõikide 15º kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm (vt joonis 13); Joonis 13. 15º kaldega süvapöidvelg 8) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama järgmisele näitele: 17,5 – 6,25, kus: a) 17,5 – velje läbimõõt tollides; b) – – lamepöidvelg; c) 6,25 – velje laius tollides. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 509. Velje kinnitus Nõuded: 1) velje kinnitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt või-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist , peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga. Grupp 6 Kere ja veermik Kood 601. Valmistajatehase tähis (VIN-kood), kere või raami number ja andmesilt Nõuded: 1) VIN-kood ja kere või raami number peab olema sõiduki valmistaja või Maanteeameti tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema tuvastatav; 2) VIN-kood peab olema kantud sõiduki rungale , kerele , raamile või muule samalaadsele konstruktsioonile ja olema selgelt tuvastatav 30 aasta jooksul. Erandina ei pea olema VIN-koodi sõiduki kerel või raamil tingimusel, et sõiduki valmistaja ei ole VIN-koodi kerele või raamile kandnud ning VIN-kood on paigaldanud hästi nähtavasse ja ligipääsetavasse kohta nii, et see ei kustu ega kahjustu (nt esiklaasi all servas); 3) andmesilt peab olema sõiduki valmistaja poolt sõidukile kinnitatud. Andmesilt on nõutav alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil, alates 1. jaanuarist 2001. a esmaregistreeritud O kategooria sõidukil ja alates 1. jaanuarist 2004. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukil. Andmesilt ei ole nõutav üksikkorras valmistatud sõidukitel või üksiksõiduki kinnitusega sõidukitel. Kui sõidukil valmistaja andmesilt puudub, on mittetäielikult täidetud või on loetamatu, siis loetakse sõiduk nõuetele vastavaks, kui Maanteeametil on olemas selle sõiduki valmistaja andmesildile kantavad andmed. Registreerimistunnistusele tehakse sellekohane märge; 4) M, N ja O kategooria sõidukite VIN kood ja andmesilt ja selle paigaldus peab olema direktiivi 76/114/EMÜ või komisjoni määruse nr 19/2011 kohane ja alates 01. novembrist 2014. a esmaregistreeritud sõidukitel komisjoni määruse nr 19/2011 kohane. L kategooria sõidukite VIN kood ja andmesilt ja selle paigutus peab olema direktiivi 93/34/EMÜ või direktiivi 2009/139/EÜ või komisjoni rakendusmääruse nr 901/2014 kohane . Erandina ei pea VIN-kood vastama käesolevale punktile üksiksõiduki kinnitusega sõidukil või sõidukil, mis on valmistatud enne 1998 aastat; 5) teisel valmimisastmel ja edasistel astmetel kinnitab iga tootja sõidukile lisaks direktiivi 76/114/EMÜ või komisjoni määruse 901/2014 nõuetele vastava täiendava andmesildi, millele on lisaks märgitud tüübikinnituse etapi number. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 602. Üldnõuded Nõuded: 1) sõiduki kere peab olema komplektne, osad nõuetekohaselt kinnitatud. Alates 1. oktoobrist 2003. a esmaregistreeritud M 1 kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele ning M 1 ja N 1 kategooria sõiduki kere tugevus külgkokkupõrkel peab vastama direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Alates 24. veebruarist 2011. a esmaregistreeritava M 1 kategooria ja mitte üle 2500 kg täismassiga M 1 kategooria sõiduki baasil ehitatud N 1 kategooria sõiduki ning alates 24. augustist 2015.a esmaregistreeritava N 1 kategooria sõiduki esipinnad peavad vastama määruse EÜ (nr) 78/2009 nõuetele. Nõuded M 2 ja M 3 kategooria sõiduki kerele on toodud grupis 9; 2) N kategooria sõidukil peab olema eraldussüsteem või selle puudumisel standardi ISO 27956:2009 kohased kinnituskohad veose kinnitamiseks. EÜ kogusõiduki tüübikinnitusega sõidukitel peab olema direktiivi 2007/46/EÜ kohane eraldussüsteem või kinnituskohad. Tootja võib olla ette näinud ka mõlemad reisijate kaitseks ettenähtud vahendid; 3) [Kehtetu] 4) M ja N kategooria sõiduki esiosale peab olema võimalus kinnitada direktiivi 77/389/EMÜ nõuetele vastav pukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või -tiislit. M 1 kategooria sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud haakeseade, peab olema samadele nõuetele vastav pukseerimisseade ka kere tagaosas, välja arvatud sõidukil, mis ei ole ette nähtud koormuste pukseerimiseks. Pukseerimisseadmed ei ole kohustuslikud üksiksõiduki kinnitusel; 5) pukseerimisseade peab vastu pidama mootorsõiduki poolest täismassist põhjustatud staatilisele koormusele; 6) M 1 ja N 1 kategooria sõiduk peab olema ehitatud ja varustatud direktiivis 2005/64/EÜ toodud ringlussevõetavusele ja korduvkasutatavusele kehtestatud nõuete kohaselt. Ühegi M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ehituses ja varustuses ei ole lubatud korduvkasutada järgnevat kasutuselt kõrvaldatud sõiduki seadet, süsteemi või koostisosa: a) turvapadja süsteem, sealhulgas turvapadi, pürotehniline täitur, elektrooniline juhtseade ja andur ning rool, kui rool on varustatud turvapadjaga; b) turvavöö süsteem, sealhulgas turvavöö, turvavöö pannal, lukustusseade ning pürotehniline täitur. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 603. Korrosioon ja välimus Nõuded: 1) praod ja murded peavad olema remonditud; 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m 2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 3) alarmsõidukile omaseid või neid matkivaid värviskeeme (välja arvatud üksnes põhivärvi kasutamisel) ja eritunnuseid on keelatud kasutada teistel sõidukitel. Nõue kehtib ka teiste riikide alarmsõidukite eritunnuste kohta; 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama k eeleseaduse nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga. Kood 604. Kerest väljaulatuv osa (eksterjöör) Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M 1 kategooria sõiduki kere peab vastama E-reegli nr 26 või direktiivi 74/483/EMÜ ning N kategooria sõiduki kabiin E-reegli nr 61 või direktiivi 92/114/EMÜ nõuetele. M 2 ja M 3 kategooria sõiduki kere peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele; 2) kere või kabiini ja nendest väljaulatuval osal, välja arvatud peegel, antenn, pakiraam ja detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 m teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõduga kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi kaasliiklejale, kes saab löögi või puutub vastu sõiduki keret. Kuul, Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktist kõrgemale (vt joonis 14); Joonis 14. Ø 100 mm kuuli veeretamine üle kere pinnal olevast takistusest 3) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Keredetailidel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid ning nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm; 4) M 1 kategooria sõiduki külguste käepide ei tohi uksepaneelist välja ulatuda rohkem kui 40 mm, teistel ustel – 30 mm. N kategooria sõiduki uste käepide ja kapoti kinniti ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm, ukse nupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõikide nende detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kere dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad eralduma kerest või pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel. Viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva koodi nõuete punktid 2 ja 3; 5) kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis , peab tema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa poole ja pööratud kere poole, teistsuguse ehitusega käepide peab olema uputatud; 6) terasplekist serv, nagu vihmaveerenn ja lükandukse liugurteed, on lubatud, kui nende servad on tagasi painutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele; 7) külgmise pöördakna servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm; 8) tungrauaga tõstmise koht peab asuma kerepinnast seespool vähemalt 10 mm; 9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on vähemalt 150 mm 2 ja servade ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm; 10) laternavõru või -raam ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peab rahuldama ka peitlatern; 11) kui radiaatorisse, õhu sisenemis- ja väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe ületab 40 mm, siis ei tohi ümardusraadiused olla väiksemad kui 2,5 mm. Kui see vahe on 40 mm ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm; 12) rattamutter või -polt, rumm, rehv ja ratta ilukapsel ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 13) N kategooria sõiduki heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 14) ukselukul peab olema kaks lukustusasendit; 15) enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M 1 ja N kategooria sõiduki uks peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M 1 ja N kategooria sõiduki uks peab vastama E-reegli nr 11 või direktiivi 70/387/EMÜ nõuetele; 16) alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki väljaulatuvad osad peavad vastama direktiivi 97/24/EÜ või 44/2014/EL nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 605. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid Nõuded: 1) antitiiva , tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite olemasolu korral peavad need olema kinnitatud ja korras; 2) L kategooria sõiduki tuulekaitse peab olema terve ja kinnitatud ning valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist. Tuulekaitse läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%; 3) koodi 1102 punkti 18 kohane aerodünaamiline seade peab olema direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus sätestatud asjakohase õigustloova akti kohane, kui selle pikkus ületab 500 mm. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 606. Kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud Nõuded: 1) kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud peavad olema terved ja kinnitatud; 2) poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga. Kood 607. Kapott, ukseajam, katuseluuk ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis Nõue: kapott, ukseajam, katuseluuk ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 608. L2e ja L4e kategooria sõiduki külghaagis Nõuded: 1) L2e ja L4e kategooria sõiduki külghaagis peab paiknema sõiduki paremal küljel. Erandina võib külghaagis paikneda vasakul küljel L2e ja L4e kategooria sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; 2) külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta; 3) mootorratta parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise paremale küljele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 609. Kaherattalise mootorsõiduki sõitja käepide Nõuded: 1) reisijavedu võimaldaval kaherattalisel mootorsõidukil peab olema sõitja käepide või käepidemed või rihm; 2) alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud kaherattalisel mootorsõidukil peab sõitja käepide vastama direktiivi 93/32/EMÜ või 2009/79/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele; 3) käepide või rihm peab olema kinnitatud nii, et seda oleks mugav kasutada; 4) kahe käepideme olemasolu korral peavad need paiknema sümmeetriliselt, teine teisel sadula küljel. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 610. Kaherattalise mootorsõiduki tugihark Nõuded: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab parkimiseks olema tugihark. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud kaherattalisel mootorsõiduki tugihark peab vastama direktiivi 93/31/EMÜ või 2009/78/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele; 2) topeltratastega mootorsõidukilt ei nõuta tugiharki, kui mootorsõiduk täidab parkimisel direktiivi 93/31/EMÜ või määruse 44/2014/EL nõudeid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 611. Tahavaateseadmed Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduki tahavaateseadmed , sh sisemised ja välimised tahavaatepeeglid (edaspidi peegel) , ja nende paigaldus, peavad vastama E-reegli nr 46 või direktiivi 71/127/EMÜ nõuetele. Alates 26. jaanuarist 2007. a esmaregistreeritud M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõiduki ning alates 26. jaanuarist 2010. a esmaregistreeritud M 1 ja N 1 kategooria sõiduki tahavaateseadmed ja nende paigaldus peavad vastama E-reegli nr 46 või direktiivi 2003/97/EÜ nõuetele. Alates 17. juunist 1999 esmaregistreeritud L kategooria sõiduki sisemised ja välimised peeglid ja nende paigaldus peavad vastama E-reegli nr 81 või direktiivi 97/24/EÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele ja valmistaja poolt ettenähtule. E-reegli või direktiivi nõudeid ei rakendata õppesõiduki või eksamisõiduki täiendavatele, õpetajale või eksamineerijale vajalikele, peeglitele; 2) kui tahavaade on varjatud, mootorsõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab mootorsõidukil olema mõlemal küljel välispeegel ; 3) M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel välispeegel ja üks sisepeegel . Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha; 4) M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M 2 ja M 3 kategooria sõidukitel lisaks vähemalt üks sisepeegel ; 5) alates 1. jaanuarist 1990. a kuni 26. jaanuarini 2006.a esmaregistreeritud M 3 ja N 3 kategooria sõidukitel peab lisaks punkti 4 nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel; 6) enne 1. jaanuarit 1990. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel ning alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel üks peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel. Alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud kereta L kategooria sõidukitel, mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h, peab olema vasakul küljel või mõlemal üks peegel. Kui valmistajakiirus ületab 50 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel. Kerega L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitel peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel välispeegel ja üks sisepeegel . Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha; 7) N 2 ja N 3 kategooria sõidukitele, mis on esmaregistreeritud alates 1. jaanuarist 2000. a ja ei täida direktiiviga 2003/97/EÜ kehtestatud nõudeid peeglite paigaldamise osas, peab hiljemalt 31. märtsiks 2009. a olema tagantjärele paigaldatud sõitjapoolsele küljele lainurkpeegel (IV klass) ja lähivaatepeegel (V klass); Nõuet ei kohaldata N 2 kategooria sõidukitele, mille täismass ei ületa 7,5 t, kui neile ei ole võimalik paigaldada V klassi peeglit viisil, mis tagaks vastavuse järgmistele nõuetele: a) ükski peegli osa ei ole madalamal kui 2 m (hälve + 100 mm) maapinnast, olenemata reguleerimisasendist ja kui sõiduk on koormatud täismassini; b) peegel on juhi kohalt täielikult nähtav; 8) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud; 9) peegel peab olema reguleeritav. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 612. Klaasid ja vaateväli Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki akende läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema peeglid. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuv külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%; 2) S õiduki aknaklaasid peavad olema E-reegli nr 43 või direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Nõuet ei kohaldata soomussõiduki aknaklaasile, kuulikindlale klaasile ja Siseministeeriumi ning Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõiduki klaasile. Enne 1. jaanuarit 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn „ päikest “ ; 4) M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ning läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. Kui M 2 , M 3 ja N kategooria sõidukile on tuuleklaasi soojendi paigaldatud, peab see olema töökorras. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele; 5) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt; 6) juhi vaatevälja ei tohi paigaldada otsest takistust, mis mõjutab oluliselt nähtavust ettepoole ja külgedele; 7) kui sõiduki valmistaja on paigaldanud sõidukisse päikesesirmi, siis peab see olema töökorras; 8) M1 kategooria sõiduki 180° ettepoole suunatud vaateväli peab vastama direktiivi 77/6497EMÜ või E-reegli nr 125 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 613. L kategooria sõiduki tuuleklaas, tuuleklaasipuhasti, tuuleklaasipesur ja tuuleklaasisoojendi Nõue: alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud kerega L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil peavad olema direktiivi 97/24/EÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele vastav tuuleklaas, tuuleklaasipuhasti, -pesur ja -soojendi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 614. Klaasipuhasti Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab olema töökorras ning selle l peab olema vähemalt kaks kiirusastet. Üks on vähemalt 45 edasi-tagasikäiguga minutis ning teine vahemikus 10 kuni 55 edasi-tagasikäiku minutis; 2) suurima kiirusastme erinevus vähemalt ühest aeglasemast kiirusastmest peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis; 3) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele; 4) [Kehtetu] Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 615. Klaasipesur Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduki tuuleklaasipesur peab olema töökorras; 2) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M 1 ja N kategooria sõidukite tuuleklaasipesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 1 l ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimise akna puhastamiseks; 3) alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasipesur peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele; 4) M 2 ja M 3 kategooria sõidukitel peab tuuleklaasipesuri pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 l; 5) [Kehtetu] Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 616. Laternapuhasti Nõuded: 1) kui laternapuhasti on olemas, siis peab mootorsõidukil olema pesuvedeliku paak mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks. Kui sama paaki kasutatakse ka aknaklaaside pesuks, peab selle maht olema ühe liitri võrra suurem; 2) laternapuhasti mittetöötamise korral ei tohi halveneda laternate fotomeetrilised omadused. Töötamisel ei tohi seade katta mehaaniliselt: a) üle 20 % lähitule laterna valgusavast; b) üle 10 % lähitulega mitte ühildatud kaugtule laterna valgusavast; 3) alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud mootorsõidukite laternapuhasti peab vastama E-reegli nr 45 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 617. Kere või kabiini sisustus (interjöör) Nõuded: 1) kere või kabiini sisustus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M 1 kategooria sõiduki sisustus peab vastama E-reegli nr 21 või direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele. Nõue ei laiene alarm- ja jälitussõidukitele; 2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 19 mm. Üle 9,5 mm väljaulatuvad nupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm 2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega; 3) pedaalide asend peab vastama E-reegli nr 35 nõuetele (vt joonis 15); A. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on toodud tabelis 6 B. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on toodud tabelis 7 Joonis 15. Pedaalide asendid Tabel 6 Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 15A Suurim Vähim E 100 50 F – 50 G – 50 H – 130 J – 160 Tabel 7 Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 15B Suurim Vähim E 100 50 H – 130 J – 120 4) sisustamiseks ei tohi kasutada materjale, mille põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min; 5) alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki kütteseadmed peavad vastama direktiivi 78/548/EMÜ või direktiivi 2001/56/EÜ või E- reegli nr 122 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 618. Iste, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus Nõuded: 1) sõidu ajal kasutatav M, N, O, välja arvatud O 1 ja O 2 , ja L kategooria sõiduki iste, istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Istekohtade arvu määrab sõiduki valmistaja. O 1 ja O 2 kategooria sõidukisse on keelatud paigaldada sõidu ajal kasutatavaid istmeid; 2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki liikumise ajal kasutatavad istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reegli nr 17 või nr 80 või direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele. Nõue ei laiene seljaga sõidu suunas olevatele istmetele ja Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelistele sõidukile. Nõue ei laiene kuni 20. oktoobrini 2007. a esmaregistreeritud sõiduki klappistmetele ja küljega sõidusuunas olevatele istmetele; 3) alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud M 1 , N 1 , M 2 (III või B klass) ja M 3 (III ja B k lass) kategooria sõidukisse on keelatud paigaldada küljega sõidu suunas olevaid istmeid. Keeld ei laiene: a) kiirabisõidukile; b) Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelisele sõidukile; c) koodi 901 punktis 11 toodud M 3 kategooria sõidukile; 4) kui sõidukis on istmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult mitteliikuva sõiduki korral, peavad sellistes sõidukites sõidu või seisu ajal kasutatavad istmed olema kasutajatele arusaadavalt ja nähtavalt tähistatud ; 5) kui sõiduk on ettenähtud ratastoolis reisija sõidutamiseks, loetakse ratastooli asukoht istekohaks ning iga ratastooli asukoht peab olema varustatud ratastooli kinnituskohtadega. Sõidukis peab olema tagatud igale ratastoolile piisav pind, mille pikitasand on paralleelne sõiduki pikitasandiga . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 619. Istme leen ja peatugi Nõuded: 1) istme leeni kõrgus peab olema vähemalt 500 mm, koos peatoega vähemalt 800 mm. Viimatimainitud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100 mm kaugusel leenist kuni laeni, peab olema 850 mm. Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni . Leen peab vastu pidama selle taha asetatud 18 kg ja peatugi 10 kg massiga löögile 200 mm kauguselt; Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki istme leen peab vastama E-reegli nr 17 või direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele; 2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus peatoel olema vähemalt 100 mm, kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm, välja arvatud juhul, mis on toodud käesoleva koodi nõudes 1; 3) peatoe ehitus peab olema selline, et sfäär Ø 165 mm (vt joonis 16) oleks kõikides asendites kontaktis peatoega. Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe polstri kõvadus on üle 50 Shore'i ühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja peatugi peab olema kogu ulatuses kaetud polstriga; Joonis 16. Peatoe kontrollimine 4) alates 1. oktoobrist 1999. a esmaregistreeritud M 1 ja N 1 kategooria ja kuni 3 500 kg täismassiga M 2 kategooria sõiduki esimestel äärmistel istmetel peavad olema peatoed vastavalt E-reegli nr 17 või 74/408/EMÜ nõuetele. Paigaldatud peatoed peavad vastama E - reegli nr 25 või direktiivi 78/932/EMÜ nõuetele; 5) [Kehtetu] Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 620. Turvavöö ja turvasüsteem Nõuded: 1) M 1 kategooria sõidukite ja alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud M 2 (III või B klass), M 3 (III või B klass) ja N kategooria sõidukite näoga või seljaga sõidusuunas olevad istmed peavad olema varustatud turvavööde või turvasüsteemidega. M 2 ja M 3 kategooria I, II ja A klassi sõidukite istmed võivad olla varustatud turvavöödega. Istekoha turvavööde või turvasüsteemide tüübid peavad vastama direktiivis 77/541/EMÜ või E-reegli nr 16 nõuetele. Turvavöid ei pea olema istmetel, mis on mõeldud kasutamiseks ainult mitteliikuvas sõidukis. Enne 20. oktoobrit 2007. a esmaregistreeritud sõidukitel, välja arvatud M 1 kategooria sõidukid, peavad olema turvavööd, kui on olemas turvavöö kinnituskohad ning turvavööd peavad vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Paigaldusnõuded ei laiene Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise sõiduki kinnipeetavate istmetele. Sõiduki istekohtade arvu muutmisel peab turvavööde arv vastama istekohtade arvule arvestades sõiduki esmaregistreerimise ajal kehtinud nõudeid turvavööde kinnituspunktidele ja turvavöödele; 2) turvavöö pandlal ja jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad; 3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel ei jää need ukse või istme nihutusseadmete vahele; 4) turvavööl ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseade peab olema töökorras; 5) M 1 kategooria sõidukite ja alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud M 2 (III või B klass), M 3 (III või B klass) ja N kategooria sõidukite näoga või seljaga sõidusuunas olevate istmete turvavöö kinnituskohad ja nende arv peavad vastama direktiivi 76/115/EMÜ või E - reegli nr 14 nõuetele. Enne 20 oktoobrit 2007. a esmaregistreeritud sõidukite, välja arvatud M 1 kategooria sõidukite, turvavöö kinnituskohad ja nende arv peavad vastama sõiduki valmistaja nõuetele; 6) mootorsõidukile paigaldatud turvapadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras; 7) turvapadjaga sõitja istekohal peab olema hoiatus selle kohta, et sellele istmele ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui mootorsõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või –häll; 8) mootorsõidukile paigaldatud turvavöö kinnitamise hoiatussignaal või märgulamp peab olema töökorras; 9) alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitel peavad kõikidel istmetel olema direktiivi 97/24/EÜ või määruse 3/2014/EL kohased turvavöö kinnituskohad ja turvavööd peavad vastama M 1 kategooria sõidukite turvavöödele esitatud nõuetele. Enne 17. juunit 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel peavad turvavöö kinnituskohad ja nende arv ning kasutatavad turvavööd vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Kui sõidukil on turvavöö kinnituskohad, peavad olema paigaldatud turvavööd. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 621. Helisignaalseade ning M ja N kategooria elektrisõiduki ning hübriidelektrisõiduki helihoiatussüsteem Nõuded: 1) helisignaalseade peab olema töökorras ja selle heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega; 2) M ja N kategooria sõidukitel peab helisignaalseade vastama E-reegli nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel E-reegli nr 28 või direktiivi 93/30/EMÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele; 3) L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui 75 dB (A), kuid ei tohi ületada 112 dB (A). L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui 80 dB (A), kuid ei tohi ületada 112 dB (A); 4) M ja N kategooria sõidukitel ning L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukitel mootori võimsusega üle 7 kW peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui 93 dB (A), kuid ei tohi ületada 112 dB (A); 5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB (A); 6) mõõtmisel peab mootorsõiduk asuma tasasel lagedal alal ning müramõõdik peab asuma 7 m kaugusel mootorsõiduki ees; 7) alates 1. juuli 2021 esmaregistreeritud elektrisõiduk või hübriidelektrisõiduk peab olema varustatud määruse 540/2014/EL kohase helihoiatussüsteemiga; 8) helihoiatussüsteem peab automaatselt tekitama heli sõiduki miinimumkiirustel alates sõitma hakkamisest kuni kiiruseni umbes 20 km/h ning tagurdamise ajal. Kui sõidukil on sisepõlemismootor, mis töötab eelnimetatud kiirusevahemikus, ei pea helihoiatussüsteem heli tekitama. Sõidukite puhul, millel on olemas tagurdamisest hoiatav seade, ei pea helihoiatussüsteem tagurdamisel heli tekitama; 9) helihoiatussüsteem peab olema varustatud sõiduki juhi jaoks kergesti juurdepääsetava lülitiga, mis võimaldab selle sisse- ja väljalülitamist. Sõiduki taaskäivitamisel peab helihoiatussüsteem valima vaikimisi sisselülitatud asendi; 10) helihoiatussüsteemi heli tugevus võib sõiduki liikumise ajal vähendada; 11) helihoiatussüsteem peab tekitama pidevat heli, mis teavitab jalakäijaid ja teisi liiklejaid liikuvast sõidukist. Heli peab sõiduki liikumisest selgesti märku andma ja peab sarnanema heliga, mida tekitab samasse kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on sisepõlemismootor. Kontrollimine: proovilülimise ja vajaduse korral mõõtevahendiga. Kood 622. Kasutustõkis ja häireseade Nõuded: 1) mootorsõidukil, välja arvatud L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil, peab olema kasutustõkis. Kasutustõkiseks loetakse ka süütelukk, välja arvatud M 1 ja N 1 kategooria sõidukitel. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M 1 ja N 1 kategooria sõiduki kasutustõkis peab vastama E-reegli nr 18 või nr 116 või direktiivi 74/61/EMÜ nõuetele ning L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukitel E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele. Kui L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile on kasutustõkis paigaldatud, siis peab see vastama E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele; 2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline; 3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise; 4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt mootorsõiduki mootori käivitamise; 5) kui mootorsõidukile on paigaldatud häireseade, mis on valmistatud alates 1. jaanuarist 1999. a, peab see vastama E-reegli nr 97 või nr 116 või direktiivi 95/56/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega ja proovilülimisega. Kood 623. Kiirusmõõdik ja läbisõidumõõdik Nõuded: 1) enne 1. jaanuarit 2003. a esmaregistreeritud mootorsõidukil, mille valmistajakiirus ületab 50 km/h ja alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema toimiv kiirusmõõdik (spidomeeter), mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdiku näidik võib kiirust näidata skaalal või digitaalselt, näidik peab asuma juhi vaateväljas ja olema selgesti loetav nii päeval kui öösel; 2) mootorsõiduki valmistajakiirus peab olema kiirusmõõdiku skaala mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui M, N, L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõiduki kiirusmõõdiku skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud intervalliga mitte üle 20 km/h. Kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud intervalliga mitte üle 30 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral peavad kiiruse väärtused olema märgitud intervalliga mitte üle 20 mil/h). L1e, L2e ja L6e kategooria sõiduki kiirusmõõdiku skaalale märgitud kiirus ei tohi ületada 80 km/h ning kiiruse väärtused peavad olema märgitud intervalliga mitte üle 10 km/h. Mootorsõiduki kiirusmõõdikule kantud kiiruse väärtuste intervallid ei pea olema ühesuurused; 3) kui kiirusmõõdiku s kaalale on märgitud skaalajaotused mil/h, peavad skaalajaotused olema ka km/h. Mootorsõidukil võib kiirusmõõdiku skaalale olla märgitud või digitaalselt kiirust näidata ainult mil/h, kui mootorsõidukile omistatakse üksiksõiduki kinnitus tähtajaliselt või kui mootorsõiduk on saadud pärandvarana või kuulub ümberasujale; 4) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest ; 5) läbisõidumõõdiku näit ei tohi olla muudetud. Kontrollimine: katsesõiduga või stendil. Kood 624. Kiiruspiirik Nõue : nõuded kiiruspiirikule , selle kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab olema paigaldatud kiiruspiirik , on kehtestatud liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Kontrollimine: vaatluse ja vajadusel katsesõiduga. Kood 625. Esikaitsesüsteem Nõuded: 1) M 1 ja N 1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult määruse EÜ (nr) 78/2009 nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi; 2) direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi on lubatud paigaldada enne 28. novembrit 2009. a liiklusregistrisse kantud M 1 ja N 1 kategooria sõidukile; 3) erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavat ja e- sertifitseerimata esikaitsesüsteemi: a) enne 1. jaanuarit 2002. a liiklusregistrisse kantud M 1 ja N 1 kategooria sõidukile; b) enne 26 . novembrit 200 8 . a liiklusregistrisse kantud M 1 ja N 1 kategooria maastikusõidukile (M 1 G ja N 1 G); c) enne 28. novembrit 2009. a liiklusregistrisse kantud üle 3500 kg täismassiga M 1 kategooria sõidukile; 4) nõuded ei laiene Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelisele sõidukile. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 626. Eesmine allasõidutõke Nõuded: 1) alates 10. augustist 2003. a esmaregistreeritud N 2 ja N 3 kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 93 või direktiivi 2000/40/EÜ nõuetele vastav eesmine allasõidutõke (edaspidi koos tõke). Nõue ei laiene N 2 ja N 3 kategooria maastikusõidukitele ja teistele mootorsõidukitele, kui nende kasutamine muutub tõkke tõttu võimatuks; 2) N 2 kategooria sõidukile, mille täismass ei ole suurem kui 7500 kg, rakendub ainult nõue, et tõkke alumise serva kõrgus teepinnast ei tohi ületada 400 mm; 3) tõkke profiili laius b (vt joonis 17) ei tohi olla N 2 kategooria sõidukitel väiksem kui 100 mm ja N 3 kategooria sõidukitel väiksem kui 120 mm; 4) tõkke otsad ei tohi olla pööratud ette ja neil ei tohi olla teravaid servi ning servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; 5) kui tõkke ehitus võimaldab muuta selle asendit mootorsõiduki ees, siis peab selle sõiduasend olema blokeeritav; 6) tõkke välispind peab olema sile, välja arvatud rõhtne rihveldus ja kuni 10 mm tõkke pinnast välja ulatuvad kinnituspoltide ümarpead; 7) tõke peab olema paigaldatud nii, et selle kaugus mootorsõiduki esiosa kõige eesmisest punktist tahapoole rõhttasandis ei ületaks 400 mm (vt joonis 19); 8) tõkke asukoht mootorsõidukil pealtvaates peab vastama joonisel 18 toodud nõuetele; Joonis 18. Tõke pealtvaates 9) tõkke asukoht mootorsõidukil külgvaates peab vastama joonisel 19 toodud nõuetele. Joonis 19. Tõke külgvaates. Lubatud deformatsioonid. b – tõkke profiili laius Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 627. Tagumine allasõidutõke Nõuded: 1) N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel peab olema tagumine allasõidutõke (edaspidi koos tõke ) ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud kõigil M, N ja O kategooria sõidukitel peab tõke vastama E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele; 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: a) kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm; b) tõke ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; c) kaugus tõkke otsast kuni tagateljel rehvi välisküljeni ei tohi olla suurem kui 100 mm; d) tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm; f) tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 3) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaservast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta: a) N 3 kategooria sadulvedukilt; b) pukkhaagiselt ja muudelt samalaadsetelt haagistelt, mille otstarve on väga pikkade esemete vedamine; c) sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks; d) sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani koormamata sõidukil ei ületa 550 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 628. Külgmine allasõidutõke Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel peavad külgmised allasõidutõkked (edaspidi koos tõke) vastama E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1989. a kuni 1. jaanuarini 1997. a esmaregistreeritud N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel peavad olema ohutud tõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt , pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: a) N 2 ja O 3 kategooria sõidukil – 50 mm; b) N 3 ja O 4 kategooria sõidukil – 100 mm; 4) tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistel 20, 21 ja 22 toodud nõuetele; Joonis 20. Külgmise allasõidutõkke asukoht mootorsõidukil Joonis 21. Külgmise allasõidutõkke asukoht täishaagisel Joonis 22. Külgmise allasõidutõkke asukoht poolhaagisel 5) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõikide teravate servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; 6) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 7) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid; 8) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 629. Porikaitse Nõuded: 1) üle 7,5 t täismassiga N 2 ning kõigi N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitel peavad olema direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad porikaitsmed. Erinevatel juhtudel võivad porikaitsmed koosneda poritiivast, poripõllest ja külgpõllest koos porikaitsevarustusega. Poripõll peab olema laiem kui tagaratas (paarisrattad) ja asuma ratta kõige tagumisest pinnast tagapool mitte rohkem kui 300 mm. Kui telgede vahe on nii suur, et teineteise järel asetsevate rataste veerepindade vahe on suurem kui 250 mm, peavad poripõlled olema paigaldatud ka nende rataste vahele. Poripõlle alumine äär ei tohi asuda kõrgemal kui 200 mm maapinnast. Tulenevalt vedrustussüsteemi omadustest, võib poripõlle alumise ääre kõrgust suurendada kuni 300 mm . Mitmeteljelise teliku korral ei pea telgedevaheline poripõll või külgpõll katma rehvi kogu ulatuses , kui telgedevaheline poripõll või külgpõll ja telje või vedrustuse või veermiku konstruktsioon võivad sõiduki kasutamise käigus teineteisega puutuda kokku ; 2) M1 kategooria sõidukil peavad olema direktiivi 78/549/EMÜ või määruse (EL) nr 1009/2010 nõuetele vastavad rataste porikaitsmed. Porikaitsme tagumine serv ei tohi lõppeda ülalpool horisontaaltasapinda, mis paikneb ratta pöörlemisteljest 150 mm kõrgemal; 3) N1, mitte üle 7,5 t täismassiga N2, O1 ja O2 kategooria sõidukite porikaitsmete tagumine serv võib olla maksimaalselt 150 mm ülalpool ratta keset läbivat horisontaalset joont, mis paikneb ratta pöörlemisteljel ning laius ratta pöörlemistelje pikitasapinnal peab olema vähemalt ratta (paarisratta) laius . M2, M3 kategooria sõidukite porikaitsmete tagumine serv peab ulatuma vähemalt horisontaaltasapinnani, mis paikneb ratta pöörlemisteljel ning laius ratta pöörlemistelje pikitasapinnal peab olema vähemalt ratta (paarisratta) laius ; 4) rataste porikaitsmed peavad kaitsma teisi liiklejaid õhku paiskuvate kivide, muda, jää, lume vee ja muu rataste alt lenduva materjali eest ning need peavad vähendama teiste liiklejate võimalust puutuda kokku pöörlevate ratastega; 5) alates 1. novembrist 2014. a esmaregistreeritud N ja O kategooria sõidukite porikaitsesüsteemid peavad vastama määruse (EL) nr 109/2011 nõuetele arvestades määruse rakendamise erisusi. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga . Kood 630. Esitelg ja eesmine õõtshoob Nõuded: 1) esitelg ja eesmine õõtshoob peab olema kinnitatud; 2) esiteljel ja eesmisel õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ega pragusid. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 631. Tagatelg ja tagumine õõtshoob Nõuded: 1) tagatelg ja tagumine õõtshoob peab olema kinnitatud; 2) tagateljel ja tagumisel õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ega pragusid. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 632. Tugitelg, hoovad ja tõstemehhanism Nõuded: 1) tugitelg, hoovad ja tõstemehhanism peavad olema kinnitatud ja peavad olema töökorras; 2) tugiteljel ja hoobadel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ega pragusid; 3) tõstemehhanism ei tohi lekkida ega pihkuda . Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 633. Vedru Nõuded: 1) vedrul ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, pihkumisi ega lekkimisi; 2) läbilööki amortiseeriv kummipuhver peab olema terve ja oma kohal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 634. Stabilisaator Nõue: stabilisaator peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 635. Amortisaator Nõue: amortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 636. Kere asendi regulaator Nõue: kere asendi regulaator ei tohi pihkuda ega lekkida, sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 637. Täishaagise juhtsilla või pöördsilla lukusti Nõue: täishaagise juhtsilla/ pöördsilla lukusti peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 638. Varuratta kinnitus Nõue: varuratta kinnitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga. Kood 639. Poolhaagise ja sadulveduki haakeseade Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmaregistreeritud poolhaagise ja sadulveduki haakeseadmed, välja arvatud sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on paigaldatud, peab vastama E-reegli nr 102 nõuetele; 2) poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt (vt joonis 23) ning sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89 ± 0,1 mm (vt joonis 24); Joonis 23. Poolhaagise veopolt „ Ø 50 “ mm Joonis 24. Poolhaagise veopolt „ Ø 90 “ mm 3) veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitus mootorsõiduki vaheraamile, montaažiplaadile või raami kronsteinidele peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. Ø 50 mm ja Ø 90 mm veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitamiseks mootorsõiduki vaheraamile, montaažiplaadile või raami kronsteinidele peab sadulseadmel olema 12 ava Ø 17 mm. Ø 50 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukile vähemalt kaheksa poldiga M16, Ø 90 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16; 4) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongi ühendusmõõtmed peavad vastama järgmistele nõuetele: a) koormata veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1400 mm; b) koormatud veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on 1150 mm kuni 1300 mm; c) siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m; 5) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm; 6) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 640. Täis- ja kesktelghaagise ning nende veduki haakeseade Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmaregistreeritud täishaagise, kesktelghaagise ja nende M ja N kategooria veduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. Ø 40 mm veopolti on lubatud kasutada püüduriga haakeseadme korral. Nimetatud haakeseadmed ei ole omavahel vahetatavad. N 2 , N 3 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on paigaldatud, peab vastama E reegli nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal; 2) haakeseadme pöördenurgad peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele; 3) veopoldi mõõtmed peavad vastama järgmistele nõuetele: a) liigendiga püüdurseadmes – Ø 49 +0,16 mm; b) liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) – Ø 48,7 +0,16 mm; 4) tiisli veorõnga kulumata puksi lubatud siseläbimõõt peab olema 50 +0,3 mm. Tiisli veorõnga mõõtmed peavad vastama joonisel 25 toodud nõuetele; Joonis 25. Tiisli veorõnga mõõtmed 5) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm. Haakeseadme kummist tünnvedrude vähim paksus peab olema 18 mm; 6) püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltide poldiavade läbimõõdud ja nendevahelised kaugused peavad vastama joonisel 26 ja tabelis 8 toodud nõuetele; Joonis 26. Haakeseadme kinnituspoltide avad Tabel 8 Haagise arvutusliku massi kategooria Haagise mass (t) A rvutuslik 1) A±0,5 (mm) B±0,5 (mm) C±0,2 (mm) D -1.0 -0,5 (mm) Poldi mõõt 1 üle 3,5 – kuni 15 120 55 15 75 M14 2 üle 15 – kuni 24 140 80 17 85 M16 3 üle 24 160 100 21 95 M20 1) Haagise arvutuslik mass: W M = 1,33 W R , kus: W M – haagise arvutuslik mass, W R – haagise täismass; 7) kuulpoldiga haakeseadet on lubatud kasutada O 1 ja O 2 kategooria haagisel. Veduki kuulpoldiga haakeseadme mõõtmed ja haakeseadme kinnitus vedukile peab vastama joonisel 27 toodud nõuetele. Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassiga vedukil; Joonis 27. Haakeseadme kuulpolt ja selle paigaldamise mõõtmed 8) kuni 3,5 t täismassiga haagiselamu või haagise veokonksu kinnitamiseks kasutatava ääriku mõõtmed peavad vastama joonisel 28 toodud nõuetele; Joonis 28. Kuni 3,5 t täismassiga haagise või haagiselamu veokonksu kinnitus mootorsõiduki kere või hoidiku külge 9) kõikide haagiste haakeseadmed, välja arvatud haagistel, mis haakeseadme katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega; 10) polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta; 11) pukseeritava seadme haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. Võib kasutada ka konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50 -1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt on 45 -1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik haakeseadmed, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või –trossidega. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 641. L kategooria sõiduki haakeseade Nõuded: 1) L kategooria sõiduki ja selle haakes oleva haagise haakeseade peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et see oleks kasutamisel ohutu ja oleks tagatud selle pikaajaline nõuetele vastav töötamine; 2) kui alates 9. novembrist 2007. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukile on paigaldatud haakeseade, siis selle ehitus ja paigaldus peab vastama direktiivi 97/24/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega. Kood 642. Kesktelghaagisautorongi ühendusmõõtmed Nõuded: 1) haakeseadme veopoldi tsentri kaugus veduki kere või kasti tagaseinani peab vastama tabelis 9 toodud nõuetele; Tabel 9 Konstruktsiooniklass (lubatud kaugus A) (mm) Mõõde A tolerantsiga – 100 (mm) 1400 1300 – 1400 1600 1500 – 1600 1900 1800 – 1900 2) täismassiga koormatud autorongi haakeseadme kesktasapinna vähim kõrgus teepinnast peab olema 425 mm ± 25 mm. Haakeseade peab tagama veduki ja haagise kerede kokkupuutumatuse kuni 6º tee pikikalde korral; 3) haagise kere vähim pöörderaadius veopoldi suhtes C min arvutatakse: kus: a) W – mootorsõiduki laius (mm); b) A – veopoldi tsentri kaugus veduki kere või kasti tagaseinast; c) S – veduki ja haagise kerede vaheline vähim vahe pöördel. Vähim veduki ja haagise kerede kaugus pöördel peab olema 250 mm. Haagise tiisli vähim pikkus C min peab olema vastavalt konstruktsiooniklassile (vt tabel 10); Tabel 10 Konstruktsiooniklass (mm) Cmin (mm) 1400 2100 1600 2300 1900 2550 4) kesktelghaagise tiisli esiosa mõõtmed peavad vastama joonisel 29 toodud nõuetele. Veosilmuse mõõtmed peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. Joonis 29. Kesktelghaagise tiisli esiosa Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 643. Ühendusjuhtmed Nõuded: 1) vedukit ja haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemide puhul 12 N tüüpi (normaalne) ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul 24 N tüüpi (normaalne). Pistikutüüp 12 N (vt joonis 32) ja 24 N (vt joonis 30) on ette nähtud haagise valgussignalisatsiooni ja pidurite juhtimise seadmete (kui need on sõiduki ehituses ette nähtud) ühendamiseks veduki elektrisüsteemiga. Lisaseadmete ühendamiseks peab täiendavalt kasutama 6 V ja 12 V elektrisüsteemiga autorongidel 12 S (vt joonis 33) tüüpi pistikuid ja pistikupesi ning 24 V elektrisüsteemi korral 24 S tüüpi pistikuid ja pistikupesi (vt joonis 31); Joonis 30. 24 N tüüpi pistik ja pistikupesa Joonis 31. 24 S tüüpi pistik ja pistikupesa Joonis 32. 12 N tüüpi pistik Joonis 33. 12 S tüüpi pistik 2) eri tüüpi pistikud ja pistikupesad ei ole omavahel vahetatavad, need erinevad mõõtmete ja juhtmete isolatsiooni värvi poolest. Juhtmete ühendused peavad vastama tabelites 11, 12, 13 ja 14 toodud nõuetele; Tabel 11 Tüüp 12 N Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 kollane vasak suunatuli 2 sinine tagumine udutuli 3 valge kere ( „ mass “ ) 4 roheline parem suunatuli 5 pruun parem taga- ja küljeääretuli ning tagumise registreerimismärgituli 6 punane pidurituli 7 must vasak taga- ja küljeääretuli ning tagumise registreerimismärgituli Tabel 12 Tüüp 12 S Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 kollane tagurdustuli ja inertspidurite väljalülitusseade 2 sinine vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3 valge kere ( „ mass “ ) 4 roheline lisatoide 5 pruun kereühenduse kontrolliks 6 punane võimsa tarviti toide 7 must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) Tabel 13 Tüüp 24 N Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 valge kere ( „ mass “ ) 2 must vasak ääre- ja tagumise registreerimismärgituli 3 kollane vasak suunatuli 4 punane pidurituli 5 roheline parem suunatuli 6 pruun parem külje- ja tagaääretuli 7 sinine haagise pidurite juhtimisseadme toide Tabel 14 Tüüp 24 S Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 valge kere ( „ mass “ ) 2 must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3 kollane tagurdustuli 4 punane toitevool 5 roheline kereühendusega anduri tagasivool 6 pruun lisatoide 7 sinine tagumine udutuli 3) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ja selle haagise 12 V pingele ette nähtud 13 jalaga pistik ja pistikupesa peavad vastama joonisel 34 toodud nõuetel. Juhtmete ühendused pistiku jalgadega peavad vastama tabelis 15 toodud nõuetele; Pistikupesast väljatõmmatud pistikut peab olema võimalik kinnitada selleks ette nähtud hoidikusse, vältimaks pistiku vigastamist; Joonis 34. 13 jalaga pistik Tabel 15 13 jalaga pistik Pistiku jala nr Vooluring Juhtme ristlõige mm 2 1 Vasak suunatuli 1,5 2 Tagumine udutuli 1,5 3 Kereühendus jalgade 1...8 vooluringile * 2,5 4 Parem suunatuli 1,5 5 Parem tagaääre - ja tagumise registreerimismärgituli ** 1,5 6 Pidurituli 1,5 7 Vasak tagaääre -ja tagumise registreerimismärgituli ** 1,5 8 Tagurdustuli 1,5 9 Aku vooluring (toitevool) 2,5 10 Süütelukust lülitatav vool 2,5 11 Kereühendus jala 10 vooluringile * 2,5 12 Veduki armatuurlaua signaallambi vooluring, mi s signaliseerib haagise haakeseadme ühendatus e (peab olema sillatud jalaga 3) 1,5 13 Kereühendus jala 9 vooluringile * 2,5 Märkused: * Haagisega ei tohi olla ühendatud rohkem kui kaks kereühendust kolmest. ** Tagumise registreerimismärgituli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 7; 4) pistikupesa ümber peab olema vaba ruumi vähemalt 55 mm ulatuses; 5) M 1 ja N 1 kategooria sõiduki ja selle haagise 24 V pingele ettenähtud 15 jalaga pistik ja pistikupesa peavad vastama joonisel 35 toodud nõuetele. Juhtmete ühendused pistiku jalgadega peavad vastama tabelis 16 toodud nõuetele; Joonis 35. 15 jalaga pistik Tabel 16 15 jalaga pistik Pistiku jala nr Vooluring 1 Vasak suunatuli 2 Parem suunatuli 3 Tagumine udutuli 4 Kereühendus 5 Vasak taga- ja küljeääretuled ning tagumise registreerimismärgituli * 6 Parem taga- ja küljeääretuled ning tagumise registreerimismärgituli * 7 Pidurituli 8 Tagurdustuli ja inertspiduri tagurduslukustus 9 Toitevool (+24 V) 10 Piduriklotside kulumise andur 11 Vedruaku rõhuandur 12 Telje tõsteseade 13 Kereühendus jalgadega 14 ja 15 ühendatavatele seadmetele 14 Reserv ** 15 Reserv ** Märkused: * Tagumise registreerimismärgituli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 6. ** Kui jalgu 14 ja 15 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesas puududa; 6) veduki ja selle haagise, välja arvatud M 1 , N 1 , O 1 ja O 2 kategooria sõidukid, blokeerumatu pidurisüsteemi elektrilise ühenduse pistik peab vastama joonisel 36 toodud nõuetele. Juhtmete ühendused pistiku jalgadega peavad vastama tabelis 17 toodud nõuetele; Joonis 36. ABS pidurisüsteemi pistik Tabel 17 ABS pidurisüsteemi pistik Pistiku jala nr Vooluring Koormusvool A Juhtme vähim ristlõike pind mm 2 1 Elektromagnetventiili „ + “ * 30 6 või 2×2,5 2 Protsessori „ + “ 2 1,5 3 Protsessori „ – “ 2 1,5 4 Elektromagnetventiili „ – „ * 30 6 või 2×2,5 5 Hoiatusseade 2 (24 V) 1,5 6 Reserv ** 7 Reserv ** Märkused: * Suurim lühiajaline vool. ** Kui jalgu 6 ja 7 ei kasutata, siis võivad nad pistikupesas puududa. 7) ühendusjuhtmed peavad olema isoleeritud, terved ja isolatsioon ilma kahjustusteta; 8) ühendusjuhtmete pistikupesad peavad olema terved ja tagama valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete korrektse töö. Kontrollimine: vaatluse ja kontrollpistikuga. Kood 644. Poolhaagise reguleeritav tugi ja tiisli tugi Nõue: poolhaagise reguleeritav tugi ja tiisli tugi peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 645. Veoseruumi põhi, külje- ja tagaluuk 1) veoseruumi põhi ja luugid peavad olema terved ning luukide sulgurid peavad olema töökorras; 2) ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi sõiduki külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm; 3) koorma sidumiseks ette nähtud aasasid või konksusid peab olema vähemalt kuus ja need peavad asetsema sümmeetriliselt kere mõlemal küljel suurima sammuga 1200 mm. Veokasti tugipostiga külgnevad aasad või konksud võivad olla kuni 1500 mm kaugusel tugipostil olevast aasast või konksust. Esimene ja viimane aas või konks ei tohi olla kaugemal kui 250 mm esi- või tagaseinast; 4) furgoonisiseste aasade või konksude suurim samm on 600 mm ning suurim kõrgus furgooni põrandast 1000 mm. Sümmeetrilise asetuse nõue ei kehti furgoonisisestele aasadele või konksudele. Furgooni ehitusest ja otstarbest tingitult on valmistajal lubatud muuta aasade või konksude sammu; 5) aas või konks peab taluma järgmist koormust sõltuvalt sõiduki kandevõimest (vt tabel 18): Tabel 18 Sõiduki kandevõime (t) Põranda või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus ( kN ) Furgooni seinale või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus ( kN ) kuni 3,5 5 2,5 üle 3,5 – kuni 6,0 10 5,0 üle 6,0 20 5,0 6) aasad või konksud peavad purunemata taluma vähemalt kahekordset tabelis 18 toodud lubatud koormust, kui kinnitile mõjuva jõu suuna erinevus seina tasapinnast ei ole suurem kui 30º; 7) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti põhjast; 8) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnitusaas/konks peab vastu pidama purunemata 20 kN (2000 kgf ) jõule; 9) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 10) sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama Maanteeametile sõiduki kere, runga valmistaja või ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et sõiduki kere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud, koormakinnituse aasad või konksud, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt käesolevatele nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga . Kood 646. Furgoon Nõuded: 1) furgooni kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma, külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda ; 2) ATP vedudel kasutatav refrigeraator ja termostaatiline furgoon peab vastama kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alase kokkuleppe (ATP) nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 647. Vahetuskerede veok Nõuded: 1) trossi-, keti- ja konksuveoga vahetuskerede lukustusseade peab olema mehhaanilise või hüdraulilise ajamiga, mida ei ole võimalik avada juhusliku või tahtmatu käsitsusega. Lukustusseadme avanemist ei tohi põhjustada vahetuskerede mass või mõni muu väline jõud. Kinnitus peab olema kergesti käsitsetav; 2) sõiduki valmistaja või ümberehitaja peab kinnitama sõiduki kerele lisasildi nagu see on toodud käesoleva lisa koodis 601, kuhu on kantud lisaks järgmised andmed: a) kere pikkus, laius ja kõrgus; b) kere tühimass ja kandevõime; c) kinnituste ja tugede lubatud tugevused; 3) hüdrauliline lukustusseade peab olema täiendavalt kindlustatud mehaanilise lukustusseadmega. Lukustusseadme kinniolek peab olema vaatlusega kergesti määratav; 4) hüdroajamiseadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta; 5) hüdrosüsteemivoolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku; 6) hüdrosüsteemipaagi mahtuvus peab olema 20 % suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav; 7) hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik; 8) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10 % kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või peab see olema plommitav; 9) hüdroseadme ehitus peab tagama vahetuskerede liikumiskiiruse, mis ei ületaks 1,0 m/s; 10) vahetuskerede veoseadme trossi vähim pikkus peab olema 2 m. Trossi pikkus ei tohi põhjustada selle takerdumist või keerdumist ümber juhuslike esemete või veoseadme; 11) veoseadme trossidel peavad olema suunajad, mis kindlustavad trosside liikumise ettenähtud suunas; 12) kahe või enama trossiga seadmel peab olema lisaseade, mis tasakaalustab trosside liikumist, vältimaks vahetuskere kõrvalekadumist ning ühe trossi katkemise korral peatab veoseadme töö; 13) trossi kinnitussilmuse vähim raadius on 35 mm; 14) kettide ja trosside tööpinge ei tohi olla suurem kui 1/3 nende katkepingest. Ketid ja trossid peavad olema kergesti kontrollitavad kogu ulatuses; 15) kasutada tohib ainult tööstuslikult valmistatud ja kontrollitud tugevusomadustega trosse ja kette; 16) alates 1. jaanuarist 1997. a valmistatud vahetuskerel peab esiseina vähim kõrgus kere põrandast olema 1,0 m; 17) [Kehtetu] Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 648. Kallur ja kassettkallur Nõuded: 1) kalluri hüdroajamiseadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta; 2) hüdrosüsteemivoolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku; 3) hüdrosüsteemipaagi mahtuvus peab olema 20 % suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav; 4) hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik; 5) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10 % kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või peab see olema plommitav; 6) kalluri (ka kassettkalluri) veokasti vaheraam peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 7) veokasti kallutamise ja allalaskmise suurim kiirus ei tohi ületada 10 kraadi/s; 8) kallurseadme hüdrosüsteemis peab olema piirikklapp , mis suunab õli tagasi paaki, kui veokast on tõusnud üles oma piirasendisse; 9) kalluri veokastil või kerel peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti või kere all. Kui tugi või seade ei pea vastu koormatud kasti survele, s.t selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab olema kerel nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt (vt joonis 37); Joonis 37. Veokasti või kere tugi. 1 – silt hoiatusega, et toestada tohib ainult koormata veokasti 10) kui kalluri ehitus või tõstesilindri asukoht võimaldab ülestõstetud kastil või kerel minna üle piirasendi, peab selle vältimiseks olema kasti või kere ja mootorsõiduki raami vahele ühendatud tross vms; 11) kalluri armatuurlaual peab olema märgulamp, mis põleb, kui kast või kere on üles tõstetud. Märgutule juures peab olema sellekohane hoiatussilt või mõni muu arusaadav tähistus; 12) üle 6 m pikkuse kallurikere või veokasti korral peab veokasti kallutamine olema tasakaalustatud; 13) üle 10 m pikkuse kallurikere või veokasti korral peab veokasti taha kallutamine olema julgestatud tugijalgadega; 14) kassettkere tõmbamisel veduki veokasti või sealt tagasi haagisele ei tohi selle kiirus ületada 1 m/s; 15) kassettkerega haagisel peab olema vähemalt üks käsipiduriga pidurdatav telg. Märkus: Kassettkerega haagise märgatavuse parandamiseks võib sellele olla paigaldatud autonoomne elektrivooluallikas tagatulede toiteks ajal, kui haagis on mootorsõidukist lahti haagitud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 649. Paakauto stabiilsus Nõue: veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast koormata sõidukil ei tohi olla kõrgemal, kui 90 % tagarataste välisservade vahelisest kaugusest (vt joonis 38). Joonis 38. Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast Kontrollimine: mõõtevahendiga. Grupp 7 Mootor ja mootorisüsteemid Kood 701. Üldnõuded mootorile Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete või jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud; 2) heitgaaside või karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) mootori kinnituspadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema terved; 4) omavoliline mootori kinnituspadja või kinnituskoha muutmine kere või raami küljes on keelatud; 5) omavoliline mootori toitesüsteemi ja heitgaasisüsteemi muutmine või ümberehitamine on keelatud (välja arvatud kood 702 lõikes 1 ning kood 706 lõikes 1 toodud juhtudel), sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine , õhufiltrite ja heitgaasiosakestefiltrite äravõtmine, heitgaasi katalüsaatorreaktorite äravõtmine, võimsuspiirajate või muude sarnast funktsiooni omavate seadmete eemaldamine või muutmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi); 6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise, muljumise, keemilise, termilise jms kahjustava mõju eest; 7) [Kehtetu] 8) mootori vahetuse korral ei kohaldata vahetusmootoriga sõidukile koodi 706 punktis 1, koodide 708 ja 709 punktides 1 ning 2 ja koodis 710 nimetatud E-reeglite, direktiivide või Euroopa Liidu määruste nõudeid; 9) määruse (EL) nr 168/2013 kohase tüübikinnitatud L kategooria sõidukite ümberehitamisel tuleb järgida määruse (EL) nr 44/2014 II lisa nõudeid; 10) määruse (EL) nr 168/2013 kohaselt tüübikinnitatud (L3e/L4e)-A2 kategooria sõidukite konfiguratsiooni ümberehitajaks (L3e/L4e)-A3 konfiguratsiooniks või vastupidi ning selle kontrollijaks võib olla üksnes sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile Nõuded: 1) mootorsõiduki toitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Erandina võib mootorsõiduki toitesüsteemi muuta õhu sissevõtu avast kuni õhufiltrini (kaasa arvatud). Mootori vahetuse korral peab toitesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele; 2) toitesüsteemiseadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki muu osaga, peavad olema korrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest; 3) rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaaside torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 703. Kütusepaak Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukite kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust ning peab vastama E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele. Plastikpaak peab säilitama oma tugevuse temperatuurivahemikus –40 ± 2 o C kuni +53 ± 2 o C ning pidama vastu lahtise leegi proovile vähemalt kaks minutit. L kategooria sõiduki kütusepaak peab vastama direktiivi 97/24/EÜ nõuetele; 2) kütusepaak ei tohi lekkida, peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema paigaldatud valmistaja poolt ette nähtud viisil ette nähtud kohta; 3) kütusepaak ei tohi asetseda mootorsõiduki või haagise kabiini või kere sõitjateruumis . Kabiini või kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda mootorsõiduki või haagise keresse või kabiini vm sarnasesse kohta. Kütuse vabaks mahavoolamiseks peab olema ette nähtud võimalus; 5) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 6) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 7) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis. Paak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt; 8) pliivabal kütusel töötava mootorsõiduki kütusepaagi täiteava läbimõõt peab olema väiksem kui 23,6 mm; 9) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus mootorsõidukil või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 l, sellest haagisel asuvate kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 l; 10) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud mootorsõiduki või haagise raamile või põhjale. N 2 , N 2 G, N 3 ja N 3 G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema kinnitatud sõiduki valmistaja poolt ettenähtule või kanduriga sõiduki põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama; 11) M 2 , M 2 G, M 3 ja M 3 G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui sõiduki valmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud sõiduki keres E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise skeemid; 12) M 1 , M 1 G, N 1 ja N 1 G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 704. Veeldatud gaasi ehk LPG ( Liquefied Petroleum Gas ) toiteseadmed Nõuded: 1) Ümberehituse korral ja alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud mootorsõidukite LPG toitesüsteem peab vastama E-reegel nr 67 nõuetele. Mootorsõidukil peab mootori LPG gaasi toitesüsteem koosnema järgmistest nõuetele vastavalt sertifitseeritud seadmetest : a) veeldatud gaasi paak; b) paagi armatuur; c) reduktor ja aurusti; d) kaitseklapp; e) voolikud; f) tankimisotsiku väljaviik; 2) veeldatud gaasi paagi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest: a) ventileeritav tankimis p lokk; b) kütusetaseme näitur; c) paagi tankimisel ületäitumist tõkestav seade; d) kaitseklapp (rõhutasandaja); e) magistraalklapp; f) kiiruspiirikklapp või klappide p lokk, mis sulgub, kui gaasi voolukiirus ületab piirväärtuse; g) gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) veeldatud gaasi paagile peab olema kinnitatud andme silt järgmiste selgesti loetavate ja kustumatute andmetega: a) valmistaja kaubamärk; b) paagi valmistamise järjenumber; c) maht (l); d) tähistus: „ VEELDATUD GAAS “ „ LIQUEFIED PETROLEUM GAS “ või (LPG) e) kontrollrõhk ( bar / kPa ); f) märkus: „ suurim täitmise aste 80 % “ ; g) ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu (näiteks 83/09); h) ametliku tüübikinnitamise tähis: ; f) märge „SISALDAB PUMPA “ ja pumpa identifitseeriv märgistus, kui mahutile on paigaldatud pump; 4) veeldatud gaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning olema läbinud välise ja sisese ülevaatuse ning veesurveproovi; 5) gaasiauto toitesüsteemiseadmed ei tohi pihkuda , seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ega vigastusi; 6) voolikud peavad otsakute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja pintsliga. Kood 705. Surugaasi ehk CNG ( Compressed Natrual Gas ) toiteseadmed Nõuded: 1) Ümberehituse korral ja alates 1. jaanuarist 2001. a esmaregistreeritud mootorsõidukil peab CNG toitesüsteem vastama E-reegli nr 110 nõuetele; 2) surugaasi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest: a) ventileeritav tankimisblokk (täiteventiil); b) kaitseklapp (rõhutasandaja); c) kiirusepiirikklapp või klappide p lokk ; d) gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) surugaasi gaasiballoonil peab olema kinnitatud andmesilt järgmiste selgesti loetavate ja kustumatute andmetega : a) valmistaja kaubamärk; b) ballooni valmistamise järjenumber; c) ballooni mass (kg); d) töörõhk/veesurveproovi rõhk ( MPa ); e) ballooni maht (l); f) ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu; h) ametliku tüübikinnitamise tähis: ; 4) surugaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning olema läbinud ülevaatuse ja veesurveproovi; 5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda , seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ega esineda vigastusi; 6) voolikud peavad olema otsakute külge kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: vaatlusega, seebivee ja pintsliga ( tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitatud sõiduki gaasiballoonid peavad olema täidetud kuni töörõhuni). Kood 706. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja E-reegli nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele. Mootori vahetuse korral peab heitgaaside väljalaskesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele. L kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud sõidukil E-reegli nr 92 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. Erandina võib mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtust erineva heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid ja summutisüsteemi ning sellega ei muutu valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside väljalaskesüsteemi omadused; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) N 2 ja N 3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm. Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba; 4) heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 5) sädesüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori töörežiimil või töösooja kompressioonsüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud veeaur ; 6) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema kinnitatud valmistaja poolt ettenähtule, selles ei tohi olla auke ega pragusid; 7) M 1 ja N 1 kategooria sõidukite vahetussummutid peavad vastama E-reegli nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele; 8) valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu mootorsõiduki tööea vältel; 9) vahetussummuti ja selle osad ei tohi põhjustada lisavibratsiooni ning peavad olema piisavalt korrosioonikindlad; 10) vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane mootorsõiduki valmistaja poolt mootorsõidukile paigaldatud algsele süsteemile. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 707. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõuded: 1) heitgaasi retsirkulatsiooni - ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Mootori vahetuse korral peavad need seadmed ja süsteemid vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele; 2) M 1 ja N 1 kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised konverterid peavad vastama E- reegli nr 103 nõuetele; 3) vahetuskatalüütilised konverterid peavad olema E-või e-sertifitseeritud ja valmistaja peab märkima neile oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu mootorsõiduki tööea vältel; 4) vahetuskatalüütiline konverter peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane mootorsõiduki valmistaja poolt mootorsõidukile paigaldatud algsele konverterile; 5) vahetuskatalüütiline konverter peab omama piisavat hapendumis- ja korrosioonikindlust; 6) alates 1. jaanuarist 2009. a peavad L kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised konverterid vastama direktiivi 2005/30/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 708. Ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõuded: 1) katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama E-reegli nr 83 või direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele; 2) λ-anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama E-reegli nr 83 või direktiivi 70/220/EMÜ või 2005/55/EÜ või EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuetele; 3) heitgaasides sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi ületada tootja poolt ettenähtud piirväärtuseid. Kui see teave ei ole kättesaadav, ei tohi heitgaasides sisalduvate saasteainete heitkogused ületada tabelis 19 toodud väärtuseid: Tabel 19 Esmaregistreerimise aeg või mootoritüüp Tühikäigul Kõrgendatud pööretel vähemalt 2000 rpm OBD CO CH CO CH λ Enne 01.01.1973. a Ei piira Alates 01.01.1973. a kuni 31.12.1986. a 4,5 % 1000 ppm Alates 01.01.1987. a 3,5 % 600 ppm Spetsiaalne heitgaaside kontrollsüsteem 0,5 % 100 ppm 0,3 % 100 ppm 1 ± 0,03 ** EÜ tüübikinnituse vastavalt direktiivile 98/69/EÜ* Kontro l l *** 0,3 % 100 ppm 0,2 % 100 ppm 1 ± 0,03 ** Alates 1. juulist 2002. a Kontro l l *** 0,3 % 100 ppm 0,2 % 100 ppm 1 ± 0,03 ** * Sõidukid, mille heitgaasides sisalduvate saasteainete heitkogused vastavad direktiivi 70/220/EMÜ (muudatuste direktiiv 98/69/EÜ või hilisem) I lisa punkti 5.3.1.4 t abeli A ja B reas esitatud piirväärtustele; ** Kui tootja pole määranud teisiti; *** M 1 ja N 1 kategooria sõidukid, mille heitgaasides sisalduvate saasteainete heitkogused vastavad direktiivile 70/220/EMÜ (muudatuste direktiiv 98/69/EÜ või hilisem) ja mis on varustatud pardadiagnostika (OBD) seadmetega. Sellise juhul võib heitgaasisüsteemi nõuetekohast toimimist tühikäigul kontrollida OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust heitgaasi mõõtmise kohas. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga ( tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitatud sõidukit direktiivi 2009/40/EÜ nõuetele). Kood 709. Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus Nõuded: 1) diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus peab vastama E-reegli nr 24 või direktiivi 72/306/EMÜ või 2005/55/EÜ nõuetele; 2) diiselmootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama E- reegli nr 83 või nr 49 või direktiivi 70/220/EMÜ või 88/77/EMÜ või 2005/55/EÜ või EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuetele; 3) suitsususe tase (korrigeeritud neeldumistegur K) ei tohi ületada tabelis toodud piirväärtust. Kui sõiduki valmistaja on ette näinud suurema piirväärtuse ei tohi suitsususe tase ületada sõiduki valmistaja seatud piirväärtust. Mootori tüüp või esmaregistreerimise aeg Suitsusus Kõik tüübid enne 01.01.1980. a Ei piirata Ülelaadimiseta mootor alates 01.01.1980. a 2,5 m -1 Ülelaadimisega mootor alates 01.01.1980. a 3,0 m -1 EURO 4, 5, IV, V või EEV mootor* või on esmaregistreeritud alates 01.07.2008. a 1,5 m -1 EURO 6 ja VI mootor** 0,7 m -1 * Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli B reas esitatud piirnormide kohaselt, direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirnormide kohaselt ; ** Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 2 (Euro 6) piirväärtuste kohaselt. Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI) kohaselt. 4) [Kehtetu] Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga ( tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitatud sõidukit direktiivi 2009/40/EÜ nõuetele). Kood 710. L kategooria sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: L kategooria sõidukite heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud sõidukil direktiivi 97/24/EÜ või L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil E-reegli nr 47 ning L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukil E-reegli nr 40 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 711. Müra Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele; 2) enne 17. juunit 1999.a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 97/24/EÜ toodud nõuetele. Kontrollimine : vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 712. Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus) Nõue: ottomootoriga sõidukil peavad olema toimivad raadiohäirete summutid. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukite elektromagnetiline ühilduvus peab vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 72/245/EMÜ nõuetele ning alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki elektromagnetiline ühilduvus peab vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 713. Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõiduk Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud elektrisõiduk peab vastama E - reegli nr 100 nõuetele ja olema E-sertifitseeritud; 2) veoaku peab olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks välditud ohtlike gaaside kogunemine elektrisõiduki keresse; 3) veoaku vooluahelas peab olema sulavkaitse või võimsuslüliti (automaatkaitse); 4) osadel, mille talitluspinge on 60 V (alalisvool) või 25 V (vahelduvvool) või kõrgem, peavad olema põletust vältiv (näiteks perforeeritud lehtmetallist vms) kaitse, mida ei ole võimalik tööriistadeta eemaldada; 5) juhi töökohal peab süttima hoiatav märgutuli, kui elektrisõiduki jõuagregaat on sisse lülitatud ja järgneva juhtimisvõttega alustab elektrisõiduk liikumist; 6) hoiatusmärguanne peab lülituma tööle, kui veoakud on tühjenenud sellisele tasemele, kus veel on võimalik elektrisõidukit kõrvaldada liiklusest; 7) tagasikäigu lülimine peab olema blokeeritud, kui elektrisõiduk liigub edasikäiguga kiirusega üle 5 km/h. Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga. Kood 714. L kategooria elektriohutus Nõue: alates 1. jaanuarist 2017. a esmaregistreeritud L3e, L4e, L5e, L7e kategooria ja alates 1. jaanuarist 2018. a esmaregistreeritud L1e, L2e, L6e kategooria ühe või mitme elektrimootoriga töötavad sõidukid, sealhulgas elektrisõidukid ja hübriidsõidukid, peavad vastama määruse (EL) nr 3/2014 elektriohutuse suhtes kohaldatavatele nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. 715. Elektriseadmed Nõuded: 1) elektrijuhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ning paigutatud selliselt, et elektrijuhtmed oleksid piisavalt kaitstud mehhaaniliste ja termiliste vigastuste eest; 2) elektrijuhtmete ristlõige peab olema piisavalt suur, et vältida ülekuumenemist. Elektrijuhtmed peavad olema isoleeritud ja neil ei tohi olla vigastusi; 3) vooluahelad, kus on nõutavad sulav- või automaatkaitsmed, ei tohi olla sillatud; 4) aku peab olema kindlalt kinnitatud. Aku peab olema paigutatud selliselt, et oleks välistatud lühise oht. Aku peab olema terve ning ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 8 Jõuülekanne Kood 801. Sidur Nõuded: 1) käigud peavad lülituma kergelt ja mürata; 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi mootorsõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada); 3) pidurdatud mootorsõiduki mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda); 4) siduripedaali ja -lingi vabakäik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti ei tohi lekkida ja peavad olema töökorras; 2) käigud ei tohi mootorsõiduki liikumisel ise välja lülituda; 3) alates 1. novembrist 2014.a esmaregistreeritaval M 1 kategooria sõidukil, millel on manuaalne käiguvahetussüsteem ning tuletatud mass ei ületa 2610 kg või sõidukid, mille tuletatud mass on üle 2610 kg, kuid ei ületa 2840 kg ning vastavad EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuetele, peavad olema varustatud EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009 kohase käiguvahetuse näidikuga. Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne ja rattavõll Nõuded: 1) kardaanülekanne ja rattavõll peavad olema kinnitatud ja tasakaalustatud ega tohi vibreerida. Kardaani liigendid peavad olema töökorras; 2) vahelaager (laagrid) peavad olema kinnitatud valmistaja poolt ettenähtule ning olema töökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja katsesõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõuded: 1) peaülekanne ei tohi lekkida; 2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 805. L kategooria mootorsõiduki jõuülekanne Nõuded: 1) keti- ja rihmakaitse ning tagaratas peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema kinnitatud; 2) kett ja rihm peavad olema pingutatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule ning ei tohi olla ohtlikult kulunud, pragunenud, hõõrdunud või murenenud; 3) hammas- ja rihmarataste kulumine peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ning need ei tohi olla ohtlikult pragunenud või murenenud. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või ümberehitatud ketti ja hammas- või rihmarattaid; 4) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras; 5) alates 1. jaanuarist 2017. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et iga ratas võiks igal hetkel pöörelda erineva kiirusega, et võimaldada ohutut pööramist kõvakattega teel. Kui sõiduk on varustatud lukustatava diferentsiaaliga, peab see olema konstrueeritud nii, et tavaliselt on see lukustamata. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 806. Elektroonilised stabiilsuskontrollsüsteemid Nõuded: 1) kui mootorsõidukile on veojõu kontrollsüsteem, stabiilsuskontrollsüsteem või muu sarnast funktsiooni täitev süsteem paigaldatud, siis peab see olema töökorras. Liikumise alustamisel ja kiirendamisel ei tohi veorattad libiseda teekatte suhtes või halveneda mootorsõiduki juhitavus; 2) elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemid peavad vastama E-reegli nr 13 või 13-H nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga. Grupp 9 Lisanõuded bussile Kood 901. Üldnõuded bussile Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud ühekorruseline I, II ja III klassi buss peab vastama E-reegli nr 36 või nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud; 2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud A ja B klassi buss peab vastama E- reegli nr 52 või nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud; 3) alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud kahekorruseline buss peab vastama E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud; 4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmaregistreeritud II ja III klassi bussi ülaosa tugevus peab vastama E-reegli nr 66 või nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele; 5) alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud bussil peab olema vähemalt kaks ust, nendest vähemalt üks peab olema teenindusuks; 6) enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud ühekorruselise I, II ja III klassi ning A klassi bussi istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1900 mm (1500 mm enne tagatelge ja sellest tahapoole vähemalt 1800 mm) ja B klassi bussil vähemalt 1500 mm. Enne 1. jaanuarit 1999. a esmaregistreeritud kahekorruselise bussi alumise korruse istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1800 mm ja ülemisel korrusel vähemalt 1680 mm; 7) enne 1. jaanuari 1998. a esmaregistreeritud ühekorruselise I, II, III, A ja B klassi ning enne 1. jaanuari 1999. a esmaregistreeritud kahekorruselise bussi istmetevahelise käigu laius peab olema vähemalt 300 mm (külgsuunas nihutatud istmete korral vähemalt 220 mm), istme leeni kõrgus vähemalt 500 mm, istme laius vähemalt 400 mm ning istmetevaheline kaugus I, A ja B klassi bussidel vähemalt 650 mm ning II ja III klassi bussidel vähemalt 680 mm; 8) I, II ja III klassi bussi kahe äärmise ukse vahe, mõõdetuna paralleelselt bussi pikiteljega , peab olema vähemalt 40 % sõitjateruumi üldpikkusest ; 9) bussi iste- ja seisukohtade arvud peavad olema märgitud esimese teenindusukse juurde; 10) kahekorruselise bussi ülemisel korrusel ei ole seisukohad lubatud; 11) alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud üle 10 t täismassiga M 3 kategooria (III või B klass) bussis võivad olla küljega sõidu suunas olevad istmed, mis on paigutatud rühmiti bussi tagumisse ossa nii, et need moodustavad maksimaalselt kümne istekohaga integreeritud salongi. Istmetel peavad olema peatoed ja tõmburiga varustatud kahepunktivööd. Nimetatud bussidele ei laiene liiklusseaduse § 15 lõike 1 punktis 7 toodud sõidukiiruse piirang 60 km/h. 12) koodides 901–913 toodud nõuded, milles ei ole märgitud bussi esmaregistreerimist, kehtivad kõikidele bussidele, sõltumata nende esmaregistreerimisest. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 902. Teenindusuks Nõuded: 1) teenindusukse mõõdud ja juurdepääs teenindusuksele peavad vastama kood 901 punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) bussi teenindususte vähim arv peab vastama tabelis 20 toodud nõuetele. Topeltuks , mille laius on vähemalt 1200 mm, loetakse kaheks ukseks; Tabel 20 Esmaregistreerimine Sõitjate arv I ja A klass II klass III ja B klass Enne 1. jaanuarit 1983 kuni 60 2 1 1 61 … 95 3 1 1 üle 95 4 1 1 Alates 1. jaanuarist 1983 kuni 45 1 1 1 46 … 70 2 1 1 71 … 100 3 2 1 üle 100 4 3 1 3) teenindusuksed peavad paiknema bussi paremal küljel. I, II ja III klassi bussi vähemalt üks teenindusuks peab asuma bussi kere esimeses pooles. Ratastooliga kasutamiseks mõeldud teenindusuks ning A ja B klassi bussi teenindusuks võivad paikneda bussi kere tagaseinas; 4) liigendbussi igas jäigas osas peab olema vähemalt üks teenindusuks, välja arvatud I klassi liigendbussi esimene kereosa, milles peab olema vähemalt kaks teenindusust. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 903. Varuuks Nõuded: 1) varuukse mõõdud ja juurdepääs varuuksele peavad vastama kood 901 punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) juhiuks loetakse juhikabiinis istuvate sõitjate varuukseks juhul, kui rooliratas, käigukang, mootorikate, seisupiduri hoob ei ole takistuseks juhiuksest väljumisel; 3) juhiuks loetakse sõitjateruumis asuvate sõitjate varuukseks juhul, kui juhiruum on ühendatud sõitjateruumiga nõuetekohase vahekäiguga ja kui juhiuksest väljumiseks on sõitjal juhiistme ja rooliratta vahelt vaba läbipääs. Vaba läbipääsu kontrolliks võib kasutada nõuetekohast varuukse juurdepääsu šablooni. Juhikabiini ja sõitjateruumi vahel võib olla õnnetuse korral juhi poolt kergesti eemaldatav barjäär; 4) varuuks ei tohi olla mehhaniseeritud uks. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 904. Varuaken, katuse- ja põrandaluuk Nõue: varuakna, katuse- ja põrandaluugi mõõdud ja juurdepääs varuaknale, katuse- ja põrandaluugile peavad vastama kood 901 punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 905. Väljapääs Nõuded: 1) väljapääsuks loetakse nõuetele vastavat teenindusust, varuust, varuakent, katuse- ja põrandaluuki; 2) I, II ja III klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama enne 1. jaanuarit 1983. a esmaregistreeritud bussidel tabelis 21 toodud nõuetele, alates 1. jaanuarist 1983. a kuni 31. detsembrini 1998. a esmaregistreeritud bussidel tabelis 22 toodud nõuetele ja alates 1. jaanuarist 1999. a kuni 31. detsembrini 2004. a esmaregistreeritud bussidel tabelis 23 toodud nõuetele; Tabel 21 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 22 3 23 … 35 4 üle 35 5 Märkus: tabelis 20 ei loeta katuseluuke väljapääsudeks. Tabel 22 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 22 4 23 … 35 5 üle 35 6 Tabel 23 Sõitjate arv buss osas Vähim väljapääsude arv 9 … 23 3 24 … 30 4 31 … 45 5 46 … 60 6 61 … 75 7 76 … 90 8 üle 90 9 3) alates 1. jaanuarist 1983. a kuni 31. detsembrini 2002. a esmaregistreeritud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab olema 3. Alates 1. jaanuarist 2003. a kuni 31. detsembrini 2004. a esmaregistreeritud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelis 24 toodud nõuetele; Tabel 24 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 16 3 üle 16 4 4) alates 1. jaanuarist 2005. a esmaregistreeritud bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelis 25 toodud nõuetele; Tabel 25 Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv bussi osas Vähim väljapääsude arv 1 … 8 2 9 … 16 3 17 … 30 4 31 … 45 5 46 … 60 6 61 … 75 7 76 … 90 8 91 … 110 9 111 … 130 10 üle 130 11 5) kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude arv määratakse igal korrusel ja igas sõitjateruumis eraldi. Kahekorruselise bussi iga korrustevaheline trepp loetakse ülemise korruse väljapääsuks; 6) kahekorruselise bussi ülemise korruse istmetevaheline käik peab olema ühenduses alumise korruse istmetevahelise käiguga või teenindusuksega vähemalt ühe korrustevahelise trepiga. Alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud I ja II klassi bussil, mille ülemisel korrusel on rohkem kui 50 sõitjat, ja III klassi bussil, mille ülemisel korrusel on rohkem kui 30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks treppi, millest üks võib olla varutrepp. Alumise korruse reisijatel peab olema võimalus ohu korral bussist väljuda ilma ülemisele korrusele minemata; 7) topeltaken loetakse kaheks varuaknaks; 8) juhul kui juhiruum ei ole ühenduses sõitjateruumiga , peab juhiruumil olema vähemalt kaks väljapääsu, mis ei tohi asuda ühel ja samal küljel; 9) väljapääsude arv bussi külgedel ei tohi oluliselt erineda. A ja B klassi bussil peab mõlemal bussi küljel olema vähemalt üks väljapääs; 10) alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud II ja III klassi bussi ning alates 1. jaanuarist 2003. kuni 31. detsember 2004. a esmaregistreeritud A ja B klassi bussi katuseluukide vähim arv peab vastama tabelis 26 toodud nõuetele. Alates 1. jaanuarist 2005. a esmaregistreeritud kõigil B klassi bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk; Tabel 26 Sõitjate arv Katuseluukide vähim arv 17 … 50 1 üle 50 2 11) juurdepääs varuväljapääsudele peab olema vaba. Varuväljapääsud peavad olema kergesti avatavad nii seestpoolt kui ka väljastpoolt. Kontrollimine: vaatlusega . Kood 906. Sisustus Nõuded: 1) bussi istmed, nendevaheline kaugus ja istmetevaheline käik peavad vastama kood 901 punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) iste peab olema kinnitatud bussi kere külge ja omama vajalikku tugevust; 3) kui sõitjate istme ees on astmesüvend, siis peab istmete ette olema paigaldatud kaitsepiire. Kaitsepiirde kõrgus põrandast, millele toetuvad sõitjate jalad, peab olema vähemalt 800 mm ja see peab ulatuma bussi külgseinast kas kõige sisemise astme esipinnani või seespoolse istme pikikeskteljest 100 mm bussi pikikesktelje poole, kusjuures arvestada tuleb lühema mõõtmega; 4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmaregistreeritud M 3 kategooria II klassi bussi, milles ei ole ette nähtud seisukohti, ja III klassi bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad vastama direktiivi 95/28/EÜ või E-reegli nr 118 nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 907. Kirjed ja märgistus Nõuded: 1) iga avariiväljapääs peab olema tähistatud sildiga, mis teavitab avariiväljapääsust või töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses toodud sildiga või ühega ISO standardi 7010:2011 tabelis 3 kirjeldatud asjakohastest piktogrammidest. Sildid ja piktogrammid peavad olema loetavad nii sõiduki seest kui ka väljastpoolt sõidukit. Ohu korral tegutsemise juhised (ohutusmärgid) peavad paiknema kõikide sisemiste ja väliste avariijuhtseadiste ning avariiakna või -akende purustamiseks ettenähtud seadme kõrval, ümber või peal; 2) tekstilised ohutusmärgid peavad olema eesti keeles; 3) kui sõidukid on varustatud vastava kohaga lapsevankri, -käru või ratastooli paigutamiseks või eelisõigusistmekohtadega, siis peavad olema väljastpoolt nähtavad piktogrammid nii sõiduki esiküljel kõnniteepoolses servas kui ka vastava teenindusukse lähedal. Sõidukis sees tuleb piktogramm paigutada vastavate kohtade lähedusse. Piktogrammid peavad olema Ereegli nr 107 4. lisa jooniste 23A, 23B või 2CB kohased; 4) M 2 ja M 3 kategooria sõidukites peab turvavööga varustatud istmel olema istekohalt selgelt nähtava direktiivi 2003/20/EÜ lisa kohane piktogramm või märk sõidukis turvavööde kasutuskohustuse kohta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 908. Käsipuu Nõuded: 1) käsipuu ja kinnihoidmisrihm peavad olema vastupidavad ja kergesti haaratavad; 2) I, II ja A klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast; 3) ukseesine süvend peab olema ääristatud käsipuuga mõlemalt küljelt. Topeltukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel; 4) teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel seisev sõitja, et siseneda bussi; 5) kahekorruselise bussi korrustevahelise trepi mõlemal pool peavad olema käsipuud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 909. Mootoriruum ja toitesüsteem Nõuded: 1) mootoriruum peab olema kaetud kattega, mis koosneb vedelikke ja gaase absorbeerivast heliisolatsiooni materjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla tiheda materjaliga (näiteks lehtterasega); 2) kütuse või õlilekke tagajärjel ei tohi lekkinud ained koguneda bussi keresse ega voolata heitgaaside torudele. Lekkinud ained peavad olema juhitud kerest eemale tee pinnale; 3) sõitjateruumi kütteks ei ole lubatud kasutada heitgaase; 4) toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ega sõitjateruumis ; 5) toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult ning olema heitgaaside torudest eemal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 910. Elektriseadmed ja sisevalgustus Nõuded: 1) aku peab asetsema sõitjate- ja juhiruumist eraldi, olema hästi kaitstud ning kergelt juurdepääsetav. Akuruumil peab olema gaase kerest väljajuhtiv ventilatsioon. Aku ja sellega ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma asukohas kindlalt kinnitatud; 2) I, II ja III klassi bussil peab olema ohulüliti, mis peab asuma juhile kergesti kättesaadavas kohas ning vastama järgmistele nõuetele: a) ohulüliti peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikku kasutamist vältiva kattega ning tema läheduses peab olema selge ja lühike kasutamisjuhis; b) ohulüliti peab lülitama vooluringist välja vähemalt ühe aku klemmi, takistamata seejuures ohutulede süttimist (lubatud on jätta sisselülitatuks sisemine avariivalgustus ja uste kesklukustuse ning sõidumeeriku vooluring); c) ohulüliti peab lülitama sisse ohutuled; Ohulülitit võib asendada ka akulüliti või mitu eraldi lülitit tingimusel, et on täidetud ohulülitilt nõutud funktsioonid; 3) alates 1. jaanuar 1994. a esmaregistreeritud bussil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest ühe rikke korral peab teine edasi toimima; 4) elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ning kaitstud niiskuse, temperatuuri kõikumiste, läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning mootoriruumis õli-ja kütuseaurude kahjuliku mõju eest. Kõik juhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ning viidud kütuse-, õli- ja heitgaasitorudest eemale ; 5) bussi sisevalgustus peab olema direktiivi 2001/85 või E-reegli nr 107 kohane. II, III ja B-klassi sõidukid peavad olema täiendavalt varustatud direktiivi 2001/85 või E-reegli nr 107 kohase avariivalgustussüsteemiga. Bussi sisevalgustus peab tagama kõikide sõiduki sõitjate-, meeskonna-, tualettruumide ja liigendsõidukite liigendsektsioonide nõuetekohase valgustatuse. Lisaks peab bussi sisevalgustus valgustama: a) treppe või astmeid; b) juurdepääse väljapääsudele ning teenindusukse või -uste ümber olevat ala, sealhulgas ka paigaldatud sisenemise abiseadet, kui see on olemas; c) sõiduki sees väljapääsude märgiseid ja avamisseadmeid; d) alasid, kus on sõitjaid segavaid takistusi ; e) kahekorruseliste katuseta sõidukite puhul peab vähemalt üks valgustusseade olema paigutatud iga ülakorrusele viiva trepi ülemisele otsale võimalikult lähedale. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 911. Liigendbuss Nõuded: 1) bussi keresid ühendav liigend peab võimaldama keredel pöörduda ümber šarniiri telje rõht - ja püsttasandis ; 2) [Kehtetu] Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 10 Lisanõuded taksole Kood 1001. Kirjed Nõue: kirjed peavad vastama ühistranspordiseadusele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1002. Takso plafoon Nõue: takso, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, katusel peab olem ühistranspordiseaduse kohane plafoon. Kontrollimine : vaatlusega. Kood 1003. Taksomeeter ja printer Nõue: taksomeeter, printer ning nende paigutus peab vastama ühistranspordiseadusele. Kontrollimine : vaatlusega ja kviitungi kontrollväljatrükiga. Kood 1004. Takso rehvid Nõue : takso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri kohandamistunnistuses toodud mõõtudele. Kontrollimine : vaatlusega. Grupp 11 Sõiduki mõõtmed ja massid Kood 1101. Üldnõuded sõiduki mõõtmetele ja massidele Nõuded: 1) veosega või veoseta M 2 , M 3 , N ja O kategooria sõiduki ning nendest koostatud autorongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ ja 97/27/EÜ nõuetele ja M 1 kategooria sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivi 92/21/EMÜ nõuetele või käesoleva määruse nõuetele; 2) alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki suurimad mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivi 93/93/EMÜ nõuetele; 3) M, N ja O kategooria sõiduki mõõtmete määramine peab toimuma vastavalt direktiivi 97/27/EÜ nõuetele (vt joonis 39). Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud mõõtmetega ehitatud sõiduki mõõtmisel; Joonis 39. Sõiduki mõõtmete määramine 4) sõiduki pikkuse (vt joonis 39A) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi: 1. mootorsõiduki pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele mootorsõiduki ees ja taga. Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik mootorsõiduki osad, kaasa arvatud ka need, mis ulatuvad mootorsõidukist ette- ja tahapoole (nagu puksiirkonksud, kaitserauad jne); 2. täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes, nt 5500 (3700 mm). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja taga; 3. poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele poolhaagise ees ja taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel, nt 10800 (7800 mm); 4. pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi: a) klaasipuhasteid ja -pesureid; b) esimesi või tagumisi tunnusmärke; c) tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid; d) tendi ohutus- ja kaitsevahendeid; e) valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed; f) peegleid ja teisi tahavaate seadmeid; g) jälgimise abivahendeid; h) õhuvõtu torusid; i) vahetatavate kerede stoppereid; j) astmelauda ja käepidet; k) kummipuhvrit ja sellesarnast varustust; l) tõstelava, kaldteed jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu välja rohkem kui 300 mm, tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu; m) mootorsõiduki haakeseadmeid; n) elektrisõidukite vooluvõttureid; o) välist päikesesirmi; p) teisaldatavat antitiiba , tuuletammi, tuulesuunajat jms lisandeid; q) väljalaskesüsteem; r) teisaldatavad lisaseadmed (esikaitsesüsteem, vints), kui need ei ulatu välja rohkem kui 300 mm. Tootja poolt paigaldatud esikaitsesüsteem võib olla arvestatud pikkuse mõõdu hulka; 5) sõiduki laiust (vt joonis 39B) peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik väljaulatuvad jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud: a) tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid; b) tendi ohutus- ja kaitsevahendid; c) rehvi vigastuse signaalseadmed; d) elastne poripõll; e) valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed; f) M 2 ja M 3 kategooria sõiduki sõiduasendis olevad sisenemine kaldtee ja tõstetav platvorm või sellesarnane varustus tingimusel, et need ei ulatu sõiduki küljest väljapoole rohkem kui 10 mm ja kaldteede ette- ning tahapoole suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm ning servade ümardusraadiused vähemalt 2,5 mm; g) peegel ja teised tahavaate seadmed; h) rehvi siserõhunäitur ; i) sissetõmmatavad trepp; j) teepinnaga kokkupuutes oleva rehvi väljakummunud külg; k) M 2 ja M 3 kategooria sõidukite külgmised juhtimise abiseadmed; l) astmelaud; m) teisaldatav poritiiva laiend; 6) sõiduki kõrgust (vt joonis 39C) peab mõõtma sõiduki tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud: a) antenn; b) elektrisõidukite pantograafid või vooluvõtturid; c) L kategooria sõidukil peegel; d) valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed. Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab arvestama tõsteseadmest tingitud mõjuga. Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis; 7) sõiduki baas on sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vaheline kaugus. Lisaks loetakse poolhaagisel (vt joonis 39D) baasiks ka veopoldi ja esimeste rataste telje vaheline kaugus. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baase. Kui sõidukil on kaks või rohkem baasi, peab baase märkima eest tahapoole. Baaside summa saadakse baaside liitmisel; 8) sõiduki rööpme (vt joonis 39E) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi: a) sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena; b) paarisrehvidega telgede korral peab sõiduki rööbet mõõtma rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena; 9) veosega või veoseta sõiduk, mille laius ületab 2,55 m või köetava-, termos-, külmik- või külmutussõiduki või bussi korral ületab 2,60 m, peab olema tähistatud käesoleva määruse lisa 1 koodi 112 kohase laia sõiduki tunnusmärgiga; 10) sõiduki külgpinnast ühelt poolt rohkem kui 0,2 m väljaulatuva veose korral tuleb veos tähistada käesoleva määruse lisa 1 koodi 226 nõuete kohaselt või määruse lisa 1 koodi 112 kohase laia sõiduki tunnusmärgiga. Autorongi korral arvestatakse veose külgpinnast väljaulatuvus laiemast sõidukist; 11) koodide 1111, 1114, 1115, 1116, 1117, 1118 ja 1119 nõuded kehtivad Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tegelikule massile, tegelikule teljekoormusele ja tegelikule telikukoormusele teeliikluses osalemisel. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1102. Lubatud suurim pikkus Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduk, välja arvatud juhul, kui käesolevas koodis ei ole ette nähtud teisiti, 12 m; 2) täis- ja kesktelghaagis 12 m; 3) poolhaagis haagise veopoldist kuni tagaseinani 12 m; 4) liigendbuss 18,75 m; 5) kaheteljeline buss 13,5 m; 6) kolme- või enamteljeline buss 15 m; 7) L kategooria sõiduk, välja arvatud juhul, kui käesolevas koodis ei ole ette nähtud teisiti, 4 m; 8) L6e-B kategooria sõiduk 3 m; 9) L7e-C kategooria sõiduk 3,7 m; 10) L kategooria sõiduki haakes olev haagis 2,5 m; 11) veduk haakes poolhaagisega 16,5 m; 12) kui poolhaagis on esmaregistreeritud enne 01.01.1991 ja ei täida nõuet 3 või tema veopoldi telje kaugus esiosa mis tahes punktist horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,5 m; 13) poolhaagise veopoldi telje ja tema esiosa mistahes punkti vaheline kaugus horisontaalselt mõõdetuna 2,04 m; 14) veduk haakes täis-, kesk- või tugihaagisega või kaksikautorong 18,75 m; 15) pukseeritav seade 12 m; 16) mootorsõiduk haakes pukseeritava seadmega 18,75 m; 17) Siseministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbeline mootorsõiduk ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduk 15 m; 18) M ja N kategooria sõiduki ja autorongi pikkus võib ületada käesolevas koodis nimetatud maksimaalpikkust, kui sõiduki tagaosale on kinnitatud aerodünaamiline seade energiatõhususe parandamiseks, seadme pikkuse võrra. Kokkuvolditud või sissetõmmatud aerodünaamilise seadmega sõiduk või autorong ei tohi ületada käesolevas koodis ettenähtud lubatud suurimat pikkust rohkem kui 200 mm. Suurima lubatud pikkuse ületamisega ei tohi kaasneda selle sõiduki veoseruumi mahu suurenemine; 19) tühja või koormaga 45-jalast ISO konteinerit või 45-jalast vahetusveovahendit vedava sõiduki ja autorongi maksimaalpikkus võib ületada käesolevas koodis (kui see on kohaldatav, siis kooskõlas nõudega 18) sätestatud maksimaalpikkust 150 mm võrra, kui asjaomase konteineri või vahetusveovahendi maanteevedu on osa ühendveost; 20) Kaitseväe või Kaitseliidu sihtotstarbeline sõidukite veoks kohandatud poolhaagis haagise veopoldist kuni tagaseinani 15,00 m; 21) Kaitseväe või Kaitseliidu veduk haakes sihtotstarbelise sõidukite veoks kohandatud poolhaagisega 20,50 m; 22) Kaitseväe või Kaitseliidu veduk haakes sihtotstarbelise eritehnika ja sõidukite veoks kohandatud täishaagisega 20,50 m; 23) M 2 , M 3 , N 2 ja N 3 kategooria mootorsõiduk ja sama sõiduk koos haagisega võib olla pikem, kui käesolevas koodis ette nähtud, kui selle sõiduki kabiin on paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusam ja ohutum ning on direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus sätestatud asjakohase raskesõidukite esiosa disaini käsitleva õigustloova akti kohane. Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahendiga. Kood 1103. Lubatud suurim laius Nõuded: 1) kõik sõidukid, välja arvatud juhul, kui käesolevas koodis on ette nähtud teisiti, 2,55 m; 2) [ K ehtetu] 3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõiduk kere, kui kere soojusisolatsiooniga külgseina paksus on vähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP kokkuleppele, ja kuni 1. maini 2004. a liiklusregistrisse kantud I ja II klassi buss 2,60 m. Enne 1. maid 2004. a liiklusregistrisse kantud üle 2,55 m laiust bussi võib alates 1. maist 2004. a kasutada riigisiseselt kuni 31. detsembrini 2020. a; 4) L kategooria sõiduk, välja arvatud juhul, kui käesolevas koodis ei ole ette nähtud teisiti, 2 m; 5) L1e kategooria sõiduk 1 m; 5¹) L6e-B või L6e-C kategooria sõiduk 1,5 m; 6) L kategooria sõiduki haakes olev haagis 2,00 m; 7) O 3 ja O 4 kategooria täis- ja kesktelghaagis võib olla vedavast vedukist laiem kuni 0,15 m; 8) poolhaagis võib olla vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m; 9) pukseeritav seade 3,00 m; 10) jagamatu veose veoks või ühe kindla töö tegemiseks ettenähtud eriotstarbeline sõiduk 3,00 m; 11) Kaitseväe või Kaitseliidu lahingumasin ja sihtotstarbeline sillapaigaldussõiduk 3,3 m. Märkus. Nõuetes 7 ja 8 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1104. Lubatud suurim kõrgus Nõuded: 1) kõik sõidukid ja autorongid, välja arvatud juhul, kui käesolevas koodis on ette nähtud teisiti, 4,00 m; 2) L kategooria sõiduk ja selle haakes olev haagis 2,50 m; 3) pukseeritav seade 4,00 m; 4) Kaitseväe, Kaitseliidu ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbeline sõiduk ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduk 4,40 m; 5) elusloomade veoks kasutatav sõiduk 4,4 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Märkus. [Kehtetu] Kood 1105. Pöörderaadius Nõue: M2, M3, N2, N3 ja O kategooria mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kui seisva sõiduki esirattad on pööratud välja 12,5 m raadiusega ringis liikumisele, siis ei tohi sellest asendist liikuma hakkamisel sõiduki ükski punkt väljuda kaugemale kui 0,8 m (liigendbussil 1,2 m) kujutletavast vertikaalpinnast, mis ühtis seisva sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus ). Kui N kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või kandvad teljed ei ole koormatud, siis on lubatud väljaulatuse suurus 1,0 m. Alates 1. oktoobrist 2004. a esmaregistreeritud M 2 ja M 3 kategooria sõiduk peab pöördel täitma direktiivi 2003/19/EÜ nõudeid. Kontrollimine: katsesõiduga. Kood 1106. Lubatud suurim kaugus veduki veokasti esiseinast Nõuded: 1) kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla kuni 15,65 m (vt joonis 40); Joonis 40. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus 2) kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla kuni 16,40 m (vt joonis 41). Joonis 41. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani Märkus: Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel peab olema selle pikimas asendis. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1107. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline vähim kaugus Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest ( l t ) ei tohi olla väiksem kui 3 m (vt joonis 42). Joonis 42. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline kaugus Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1108. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass Nõuded: 1) 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 18 t (vt joonis 43); Joonis 43. a) täishaagis; b) kesktelghaagis 2) 3-teljelise täishaagise ja 3-teljelise või suurema telgede arvuga kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 24 t (vt joonis 44); Joonis 44. a) täishaagis; b) kesktelghaagis 3) 4-teljelise või suurema telgede arvuga täishaagise lubatud suurim registrimass on 30 t (vt joonis 45); Joonis 45. täishaagis; Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi. Kood 1109. Autorongi lubatud suurim tegelik mass Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat; 2) autorongi suurim tegelik mass on esitatud tabelis 30: Tabel 30 Autorong (mootorsõiduk + haagis või mootorsõiduk + poolhaagis) Autorongi tegelik mass (tonnides) Mootorsõiduk Haagis (v.a poolhaagis) Poolhaagis 1) 2-teljeline 1-teljeline 1-teljeline 28 2) 2-teljeline 2-teljeline 6) 2-teljeline 1) , 6) 36 3) 2-teljeline 2-teljeline 2) , 6) 38 4) 2-teljeline 2-teljeline 3) 38 5) 2-teljeline 3-teljeline 6) 3-teljeline 6) 40 6) 2-teljeline 3-teljeline 4) , 6) 42 7) 2-teljeline 3-teljeline 5) 44 8) 2-teljeline 4-teljeline 44 9) 2-teljeline 4-teljeline 42 10) 3-teljeline 1-teljeline 1-teljeline 36 11) 3-teljeline või rohkem 2-teljeline 6) 2-teljeline 6) 40 12) 3-teljeline või rohkem 3-teljeline või rohkem 3-teljeline või rohkem 44 13) 3-teljeline 2-teljeline 3) , 4) , 6) 44 14) 4-teljeline või rohkem 1-teljeline 1-teljeline 40 1) Kui poolhaagise teljevahe on suurem kui 1,3 m. 2) Kui on täidetud järgmised tingimused (vt joonist 47): poolhaagise teljevahe on üle 1,8 m, poolhaagise registrikoormus on 18 t, sadulveduki registrimass on 20 t, veduki veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega võrdsustatud vedrustus. 3) Kaitseväe või Kaitseliidu sadulveok paakpoolhaagisega. 4) Kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga. 5) Kaitseväe või Kaitseliidu sadulveok paarisratastega poolhaagisega, mis on kohandatud sõidukite veoks. 6) Alternatiivkütusega mootorsõiduki või heiteta sõiduki korral, kui valmistaja on andmesildile kandnud märke „96/53/EC ARTICLE 10B COMPLIANT – XXXX KG “ võib autorongi tegelik mass olla suurem andmesildile kantud alternatiivse kütuse tehnoloogialahenduse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt 1 t või 2 t. Joonis 46. [kehtetu] Joonis 47. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1110. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat massi; 2) M 1 ja N 1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada ainult O 1 või O 2 kategooria haagist. M 2 ja M 3 kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on: a) pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus; b) piduriga haagise korral veduki registrimass või M 1 G ja N 1 G kategooria veduki korral 1,5kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5 t, välja arvatud M 3 kategooria I klassi veduki korral; c) M 3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel sõitjate veoks ettenähtud täishaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass; 3) N 2 ja N 3 kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on: a) pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus; b) piduriga haagise, välja arvatud poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass, välja arvatud inertspiduriga haagise korral; c) inertspiduriga haagise korral 3,5 t; d) 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed on veoteljed; 4) mootorsõiduki või autorongi pukseerimisel peavad olema täidetud liiklusseaduse §-s 62 toodud nõuded ning pukseeritava seadme veol liiklusseaduse §-s 63 toodud nõuded; 5) L kategooria sõiduki haakes oleva haagise lubatud suurim tegelik mass on pool veduki tühimassist; 6) pukseeritava seadme tegelik mass ei tohi ületada mootorsõiduki tegelikku massi. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga. Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõuded: mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja ette nähtud täismass ja ei tohi ületada tabelis 31 esitatud väärtusi: Tabel 31 Mootorsõiduk Registrimass (tonni) 1) 2-teljeline (v.a buss) 18 3) 2) 2-teljeline buss 19,5 3) 2-teljeline 20 4) 4) 2-teljeline 22 5) 5) 3-teljeline 25 3) 6) 3-teljeline 1) 26 3) 7) 3-teljeline vahetuskerega ja veoteljel paarisrattad 2) 32 8) 3-teljeline liigendbuss 28 3) 9) 4-teljeline 2 juhtteljega 31 6) 10) 4-teljeline 2 juhtteljega 1) 32 6) 11) 4-teljeline 2 juhtteljega 44 7) 12) 5- või rohkema teljeline vähemalt 2 juhtteljega 36 6) 1) Kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega võrdsustatud vedrustus või kui igal veoteljel on paarisrattad ja igale teljele langev registrimass ei ületa 9,5 t. 2) Siseministeeriumi valitsemisala asutuse vahetuskerega sõiduk, päästetööl osaleva juriidilise isiku vahetuskerega alarmsõiduk ja Kaitseväe ning Kaitseliidu vahetuskerega sõiduk. 3) Alternatiivkütusega töötava mootorsõiduki ja heiteta sõiduki registrimassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogialahenduse või heiteta tehnoloogialahenduse vajaliku lisamassi võrra tüübikinnituse menetluses esitatud andmete alusel vastavalt maksimaalselt 1 t või 2 t. Sõiduki andmesildile peab olema kantud lisamassi kohta märge „96/53/EC ARTICLE 10B COMPLIANT – XXXX KG “ . 4) Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk autorongi koosseisus. 5) Kaitseväe päästesõiduk. 6) Lubatud suurim registrimass sõltub sõiduki baasist ja arvutatakse vastavalt koodile 1114. 7) Kaitseväe või Kaitseliidu puksiirkraana. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi. Kood 1112. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi olla suurem valmistaja poolt ettenähtust ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi ületada: a) L2e kategooria sõidukil – 270 kg; b) L5e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 1000 kg; c) L6e kategooria sõidukil – 350 kg; d) sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 400 kg; e) veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 550 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga. Kood 1113. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi olla suurem valmistaja poolt ettenähtust ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi ületada: a) L2e kategooria sõidukil – 300 kg; b) sõitjateveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 300 kg; c) veosteveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 1500 kg; d) L6e kategooria sõidukil – 200 kg; e) sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 200 kg; f) veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 1000 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi . Kood 1114. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites ja 5-teljelise ning suurema telgede arvuga mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni neljakordne esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites. Seejuures ei tohi ületata koodi 1111 nõudeid. Kahe kaheteljelise telikuga mootorsõiduki, mille telikute keskpunktide vaheline kaugus on suurem kui 4,0 m, lubatud suurim registrimass 32,0 t, kui seejuures on täidetud koodide 1111 ja 1119 nõuded. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1115. Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus Nõue: lubatud suurim registrikoormus mittevedaval teljel on 10 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi. Kood 1116. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg - ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest (d) on: a) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11 t; b) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; c) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; d) telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem – 20 t; e) Kaitseväe ja Kaitseliidu paakpoolhaagis, mille telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 20 t. Joonis 48. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus (F) ja telgede vahekaugus (d) Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahenditega. Kood 1117. Kolme või suurema telgede arvuga telikuga täis-, kesktelg - ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõuded: 1) kolmeteljelise teliku suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest (d) on: a) d ei ole suurem kui 1,3 m – 21 t; b) suurem kui 1,3 m, kuid mitte suurem kui 1,4 m – 24 t; c) Kaitseväe ja Kaitseliidu paarisratastega sõidukite veos ette nähtud poolhaagisel suurem kui 1,3 m, kuid mitte suurem kui 1,4 m – 29 t. Joonis 49. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus (F) ja telgede vahekaugused (d) 2) nelja või suurema telgede arvuga teliku lubatud suurim registrikoormus, kusjuures d ei ületa 1,4 m – 24 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga. Kood 1118. Veotelje lubatud suurim registrikoormus Nõue : veotelje lubatud suurim registrikoormus on 11,5 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi. Kood 1119. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on: a) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t; b) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; c) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; d) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 19,0 t; e) Siseministeeriumi valitsemisala vahetuskerega mootorsõidukil ja päästetööl osaleva juriidilise isiku vahetuskerega alarmsõidukil, kui telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 23 t; f) Kaitseväe või Kaitseliidu vahetuskerega mootorsõiduk ja puksiirkraana, kui telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 23 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahenditega. Kood 1120. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus Nõuded: 1) koormatud mootorsõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25 % mootorsõiduki täismassist. Nõue ei laiene mootorsõidukitele, mis on esmaregistreeritud alates 1. oktoobrist 2003. a; 2) koormatud N, M 2 ja M 3 kategooria sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20 % sõiduki täismassist, välja arvatud alates 1. oktoobrist 2004. a esmaregistreeritud M 2 ja M 3 kategooria II, III ja B klassi jäiga kerega ja ühe juhtteljega sõidukid, mille juhttelje koormus ei tohi olla väiksem kui 25 % sõiduki tühimassist (koormamata sõidukil) või täismassist (koormatud sõidukil). Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga. Kood 1121. Veose lubatud suurimad mõõtmed Nõuded: 1) veose (sealhulgas vahetatava kere ja standardiseeritud konteineri) laius ei tohi ületada 3,00 m, veose kõrgus ei tohi ületada 4,5 m maapinnast ning veos ei tohi ulatuda sõidukist või autorongist ette- ega tahapoole üle 2,00 m, välja arvatud punktis 2 ja 3 toodud juhul. Sõiduki või autorongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse koodis 1102 kehtestatud nõudeid; 2) mootorsõidukite veol sihtotstarbelise autorongiga ei tohi veosega autorongi pikkus olla üle 2,00 m pikem käesoleva määruse koodis 1102 kehtestatud nõuetest; 3) veose veol Siseministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõidukiga ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukiga ei tohi veose pikkus ulatuda eriotstarbelisest mootorsõidukist tahapoole üle 2,50 m; 4) jagamatu veose veol Kaitseväe või Kaitseliidu sõidukiga ei tohi veose laius ületada 3,3 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 12 Lisanõuded CEMT veoluba kasutavale sõidukile Kood 1201. EURO IV, EURO V, EURO EEV ja EURO VI sõidukid ja nende haagised Nõuded: 1) EURO IV sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.03 tabeli reas B1 või direktiivi 88/77/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/27/EÜ tabeli reas B1 või direktiivi 2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/78/EÜ tabeli reas B1 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (täht B1 või B või C tüübikinnituse numbris); või E-reegli nr 83.05 tabeli real B või direktiivi 70/220/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 98/69/EÜ tabeli real B ja mida on muudetud direktiiviga 2002/80/EÜ (täht II või B tüübikinnituse numbris); 2) EURO V sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.04 tabeli reas B2 või direktiivi 88/77/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/27/EÜ tabeli reas B2 või direktiivi 2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/78/EÜ tabeli reas B2 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (täht B2 või D, E, F või G tüübikinnituse numbris); või E-reegli nr 83.06 või määruse 715/2007, mida on muudetud määrusega 692/2008 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (tähed A kuni M tüübikinnituse numbris); 3) EURO EEV sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.04 tabeli reas C või direktiivi 88/77/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/27/EÜ tabeli reas C või direktiivi 2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/78/EÜ tabeli reas C või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (täht C või H, I, J või K tüübikinnituse numbris); 4) EURO VI sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.06 või määruse 595/2009, mida on muudetud määrusega 582/2011 või määruse 64/2012 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (täht A, B või C tüübikinnituse numbris); või määruse 715/2007, mida on muudetud määrusega 692/2008 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (tähed N kuni ZC tüübikinnituse numbris); 5) sõidukite müratase peab vastama E-reegli nr 51.02 või direktiivi 70/157/EMÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 6) sõidukite ja nende haagiste rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm ja rehvid peab vastama E-reegli nr 54.00 või direktiivi 92/23/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/11/EÜ või taastatud rehvid E-reegli nr 109.00 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 7) EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite (va. sadulveokid) ja nende haagiste tagumine allasõidutõke peab vastama E-reegli nr 58.01 või direktiivi 70/221/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2000/8/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO VI sõidukite (va. sadulveokid) ja nende haagiste tagumine allasõidutõke peab vastama E-reegli nr 58.02 või direktiivi 70/221/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2006/20/EÜ eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 8) sõidukite ja nende haagiste külgmine allasõidutõke peab vastama E-reegli nr 73.00 või direktiivi 89/297/EMÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 9) EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite tahavaatepeeglid peavad vastama E-reegli nr 46.01 või direktiivi 71/127/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 88/321/EMÜ või direktiivi 2003/97/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO VI sõidukite kaudse nähtavuse seadmed peavad vastama E-reegli nr 46.02 või direktiivi 2003/97/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 10) EURO IV sõidukite ja nende haagiste valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad vastama E-reegli nr 48.01 või direktiivi 76/756/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 91/663/EMÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO V või EURO EEV sõidukite ja nende haagiste valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad vastama E-reegli nr 48.02 või direktiivi 76/756/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 97/28/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO VI sõidukite ja nende haagiste valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad vastama E-reegli nr 48.03 või direktiivi 76/756/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2007/35/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 11) EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite sõidumeerik peab vastama AETR kokkuleppe või määruse nr 3821/85, mida on muudetud määrusega nr 2135/98 või määruse nr 1360/2002 ja 432/2004 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO VI sõidukite digitaalne sõidumeerik peab vastama AETR kokkuleppe või määruse nr 3821/85, mida on muudetud määrusega nr 2135/98 või määruse nr 1266/2009 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 12) sõidukite kiiruspiirik peab vastama E-reegli nr 89.00 või direktiivi 92/24/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2004/11/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 13) sõidukite ja nende haagiste pika ja raske sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 70.01 või selle hilisemate muudatuste nõuetele; 14) EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite ja nende haagiste pidurid (sh ABS) peavad vastama E-reegli nr 13.09 või direktiivi 71/320/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 98/12/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO VI sõidukite ja nende haagiste pidurid (sh ABS) peab vastama E-reegli nr 13.10 või direktiivi 71/320/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2002/78/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 15) sõidukite ja nende haagiste juhtimisseadmed peavad vastama E-reegli nr 79.01 või direktiivi 70/311/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 1999/7/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele; 16) EURO EEV ja EURO VI sõiduk, milledele on paigaldatud maagaasi või veeldatud gaasi mootor, peab toiteseade vastama E-reegli nr 110.00 või E-reegli nr 67.01 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul. Kood 1202. [Kehtetu] Grupp 13 Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile Nõue: ohtlike veoseid vedavad sõidukid peavad vastama autoveoseaduse §-i 35 nõuetele. Grupp 14 Lisanõuded trollile Kood 1401. Elektriohutus Nõue: troll peab vastama m ajandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määrusele nr 91 „ Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord “ ning valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 15 Lisanõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele Kood 1501. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele Nõuded: 1) [Kehtetu] 2) [Kehtetu] 3) sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht; 4) paigaldatud abiseadmed peavad vastama juhi puudele ja peavad olema töökorras ; 5) sõidukil, mis on ümberehitatud vastavalt juhi puudele, võib esineda kõrvalekaldeid käesoleva lisa nõuete täitmisel, kui kõrvalekalded on tingitud abiseadmete paigaldusest ning sõiduki ümberehitusel on arvestatud sõidukiehituse head tava . Kontrollimine : vaatlusega. 01 . 1 2 . 20 20 Majandus- ja taristuministri määruse „ Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1 3 . juu ni 2011. a määruse nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ muutmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 63 lõigete 3 ja 6, § 73 lõike 11, § 80 lõike 3 ning § 83 lõike 5 alusel. Määruses täpsustatakse mitmeid sõidukile esitatavate tehniliste nõuete sõnastusi ning kaasajastatakse määruse nõudeid seoses Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega. Põhiliste muudatustena t äpsustatakse nõudeid sõidukite valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele kasutamisele ning paigaldusele , sealhulgas ühistranspordis kasutatavatele valgusreklaamseadmetele. K ehtestatakse nõue läbisõidumõõdikule, mille näit ei tohi olla muudetud eesmärgiga anda sõiduki läbisõidust vale ettekujutus. Eelnõuga täiendatakse nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, eesmärgiga suurendada ratastoolis sõitjate ohutust. Samas leevendatakse teatud nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavuse osas, et oleks paremini võimalik kohandada sõidukit puudega juhile. Kaotatakse nõuded M 1 -, N 1 - ja L-kategooria sõidukite pöörderaadiuse osas, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid limusiine. Eelnõuga alandatakse tehnoülevaatuse pidurduskatse algkiirust, et suurendada ohutust eelkõige mootorratta pidurduskatse sooritamisel. Samuti muudetakse vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid, sealhulgas pinnakatte ning interjööri osas. Eelnõu rakendamine ei mõjuta riigieelarve tulusid ega kulusid. Määrus on planeeritud jõustuma üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas id Maanteeameti tehnoosakonna ekspert Mart Linna (e-post: [email protected], tel: 585 16918) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk (e-post: [email protected], tel: 625 6498). Eelnõu koostamisest võttis osa Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra (e-post: [email protected], tel: 620 1251 ) . K eeletoimetuse tegi Sven Nurk. Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: hendrick.rang @mkm.ee, tel: 625 6351 ) . 1.3. Märkused Määrusega muudetakse : majandus - ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrust nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ ( RT I, 20.05.2020, 6 ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 3 täiendamine punktiga 60 1 . Mõistega antakse selgitus kehtiva määruse lisa 1 ja 2, koodi 201 punktis 1 kirjeldatud laterna mulaažile. Kehtivas määruses ei selgu täpselt, mis on laterna mulaaž ning seetõttu on eelnimetatud mõiste tekitanud segadust selles osas, et millistel tingimustel ning missugune latern ei pea toimima ehk missugune latern võib olla laterna mulaaž. TÜLi ( Eesti Tehnoülevaatajate Liidu) hinnangul on segadus mõiste ümber andnud võimaluse määruse lisa 1 ja lisa 2 koodi 201 punkti 1 kuritarvitamiseks, kus sõidukile järelpaigaldatakse tehnonõuetele mittevastavaid laternaid, ning seejärel esitletakse neid kui laterna mulaaže, kui laterna pistik on ajutiselt lahti ühendatud või kaitse vooluringist välja võetud. Lisaks kujutavad järelpaigaldatud laterna mulaažid (nt udutule või kaugtulemulaažid) täiendavat ohtu liikluses nõrgematele osapooltele, kui need on paigaldatud sõiduki kaitserauale. Lisatulelaternate eesmärk on suurendada nähtavust , kuid lisatulelaternate „ mulaažid “ sellist eesmärki ei täita. Laterna mulaažiks saab pidada neid sõiduki originaalvarustuses olevaid laternaid, mis on valmistaja poolt mulaažiks konstrueeritud . Paragrahvi 3 täiendamine punktiga 61 1 . Seoses määruse lisa 1 koodi 623 täiendamisega punktiga 5, mis sätestab läbisõidumõõdiku osas tehnonõuded , lisatakse määrusesse ka läbisõidumõõdiku mõiste . Paragrahvi 3 punkti 122 muutmine. Muudatusega on võimalus tunnustada VIN-koodina ka selliseid valmistajatehase tähiseid, mis kehtiva määruse kohaselt ei vastanud otseselt VIN-koodi definitsioonile, kuna maailmas on kasutusel mitmeid erinevaid valmistajatehase tähise tähistusstandardeid. Muudatuse tulemusel ei defineerita VIN-koodi otse läbi standardi ISO 3779:1983. Selle tulemusel hõlmab valmistajatehase tähis ka lühemaid kui 17 märgist koosnevaid sõiduki identifitseerimiskoode. Muudatuses on lähtutud VIN-koodi definitsioonist, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858. Lisa 1 koodi 201 punkti 1 muutmine ja koodi 201 täiendamine punktiga 16 ning lisa 2 koodi 201 punkti 1 muutmine ja koodi täiendamine punktiga 17. Muudatusega sätestatakse tingimused, mille täitmisel on lubatud muuta laternate funktsioone ja valmistaja paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmeid töökõlbmatuteks. Kehivas määruses on üksnes määratletud , et laterna mulaaž ei pea olema töökorras, mistõttu on tekkinud olukord, kus laternaid, mis ei ole töökorras või ei vasta muus osas tehnonõuetele esitletakse kui laterna mulaaže. Seetõttu täpsustatakse, et laterna mulaaže võib sõidukile paigalda ainult valmistaja ning, et mitte töötavat laternat ei loeta mulaažiks. Lisa 1 ja lisa 2 koodi 201 punkti 5 muutmine. Kuna tüübikinnituseeskirjade kohaselt võib tüübikinnituse tähised kanda ka mujale, kui laterna klaasile, siis täpsustatakse, et vas a kpoolse liikluse jaoks konstrueeritud latern at tähistav nool on osaks tüübikinnitustähisest ja määrus edaspidi ei ütle, et see peab olema otseselt kantud laterna klaasil e . L isa 1 koodi 202 punkti 6 ja koodi 203 punkti 5 muutmine. Kustutatakse viide E-reeglile nr 113. Kuna E-reegel nr 113 kohald ub a inult L ja T3 kategooria sõidukitele , siis punktis, kus on sätestatud M ja N kategooria sõidukite laternate nõuded, ei ole viide E-reeglile nr 113 asjakohane. Lisa 1 koodi 204 punktide 1 ja 2 muutmine ning lisa 2 koodi 201 täiendamine punktiga 18. Täpsustatakse ja muudetakse sõnastust selgemaks lähi- ja kaugtulelaternatele kehtivate nõuete osas, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm. Turule on lisandunud mitmeid tüübikinnitatud gaaslahendus tehnoloogiat kasutavaid valgusallikaid, mille valgusvoog ei ületa 2000 lm (näiteks D5S, D6S, D8S, D8R kategooria gaaslahenduslambid). Mistõttu taolistele valgusallikatega varustatud sõidukite suhtes kohaldatakse tulenevalt E-reeglitest 99 ja 48 leebemaid sätteid valgusvihu kõrguse reguleerimise ning klaasipuhastite olemasolu suhtes. Praeguse käsitluse kohaselt võis välja lugeda nagu kehtiks kõikidele gaaslahenduslaternatele sõltumata valgusvoo tugevuse tasemest samad nõuded, mis gaaslahenduslaternatele, mille lampide valgusvoog on üle 2000 lm. Lisa 1 koodi 207 ja lisa 2 koodi 206 punkti 2 muutmine. Muudatusega kaasajastatakse kehtivaid tehnonõudeid . E-reegel nr 19 lubab LED-mooduliga või moodulitega tüübikinnitatud udutulelate r nate kasutamist, ning määruse muudatusega täpsustatakse vastava udutulelaterna tüübikinnitustähise kirje. Lisa 1 koodi 209 punktide 1 ja 3 muutmine ning lisa 2 koodi 208 punkti 3 muutmine. Punkti 1 muudatusega parandatakse sõnastust E-reegel nr 48 punkt 6.7.2.1 alusel, mis lubab M2-, M3-, N2-, N3-, O2-, O3-, ja O4-kategooria sõidukitele paigaldatud S3- või S4-kategooria piduritulelaternatele täiendavalt paigaldada kaks S1- või S2-kategooria piduritulelaternat. Lisaks muudetakse L4e ehk külgkorviga mootorratta piduritulelaternate paigalduse nõudeid tulenevad direktiivist 2009/67/EÜ. Direktiivi inglise-, saksa- ja prantsuskeelse tes õigusakti versioonides on märgitud lubatud piduritulelaternate arvuks 2 või 3, seevastu eestikeelses tõlkes on tehtud viga, ning seetõttu on seal toodud piduritulelaternate arvuks 1 või 3. Eeltoodud kirjaviga on tekitanud tehnonõuete järgimisel segadust, sest teeliikluses osalevad EÜ tüübikinnitusnõuetele vastavad sõidukid, mis omakorda ei vasta riigisiseste le tehnonõuetele . Kuid kuna teeliikluses osaleb hetkel kehtivale tehnonõudele nii mittevastavaid, L4e kategooria sõiduk e id, millele on paigaldatud 2 piduritulelaternat, kui ka kehtivatele tehnonõuetele vastavusse viidud L4e kategooria sõidukeid, kus algselt 2 piduritulelaternaga sõidukilt on näiteks üks piduritulelatern eema ldatud. Määruse muudatusega lubatakse paigaldada 1 kuni 3 piduritulelaternat, mis tähendab, et uutel piduritulelaterna paigaldusnõuetel ei ole tagasiulatuvat mõju. Lisa 1 ning lisa 2 punkti 3 muudatusega leevendatakse täiendava piduritulelaterna paigalduskõrgusele kehtivaid nõudeid sõidukite osas, mille kereehitus ei võimalda täiendava piduritulelaterna paigaldamist ettenähtud kõrgusele. Nendeks sõidukiteks võivad olla näiteks metsaveohaagised ning muud eriotstarbelised sõidukid, ka sõidukid, mille veos võib varjata täiendavat piduritulelaternat. Näide metsaveohaagisest, millele paigaldatud täiendav piduritulelatern ei vasta hetkel kehtivatele paigaldusnõuetele, kuid määruse muudatuste järgselt vastaks täiendava piduritulelaterna paigaldus nõuetele: Lisa 1 koodi 212 punkti de 3c , 5 ja 6 muutmine . Punkti 3 alapunktis c täpsustatakse, et nõue kehtib laternate omavahelisele kaugusele, mitte kõrguste vahele, kuna E-reeglis ei ole määratletud kõrguste vahet vaid laterna valgusavade omavahelist kaugust ükskõik missuguses suunas . Punkti 5 muudatusega kaotatakse vastuolu E-reegli te nr 50 ja 53 ning k oodi 212 punkti 5 vahel. E-reeglid lubavad L-kategooria sõidukitel nii valge kui ka merevaigukollase valgusvihu värvusega eesmisi ääretulelaternaid. Punktis 6 parandatakse viga ääretulelaterna terminoloogias. Latern ei pea asuma sõiduki eesosas, vaid laternat määratletakse selle järgi, kuhu poole on suunatud laterna valgusvihk, antud juhul siis sõiduki esiosa valgustamiseks. Lisa 1 koodi 214 punkti 5 muutmine ning lisa 2 koodi 213 punkti 4 muutmine. Muudatusega täpsustatakse nõudeid suunatuledena vilkuma ühendatud ääretulede osas. Lähtuvalt E-reeglist nr 48 võivad ääretulelaternad olla ühendatud suunatuledega koos vilkuma, kuid sellisel juhul ei tohi vilkuvate ääretulede valgusvihk olla punane. Tingimused, kuidas peavad ääretuled olema suunatuledega ühendatud ning tulede võimalik arv on toodud koodi 215 punktis 5. Lisa 1 koodi 215 punktide 1 ja 5 muutmine ning lisa 2 koodi 214 punktide 1, 5 ja 6 muutmine. Muudatusega viiakse määruses olevad külgmisele suunatulelaterna nõuded kooskõlla E-reegliga nr 48 (punkt 6.5.3.), mis lubab üle 9 m pikkustel M 2 , M 3 , N 2 , N 3 , O 2 , O 3 ja O 4 kategooria sõidukitele täiendavalt paigaldada külgmisi suunatulelaternaid nähtavuse parandamiseks ning kasutada merevaikkollaseid küljeääretulelaternaid suunatulelaternatega koos või nende asemel. Lisaks TÜL-i ( Eesti Tehnoülevaatajate Liit) ettepaneku alusel lubatakse M 1 ja N 1 kategooria sõidukitele täiendavalt paigaldada kaks tagumist suunatule lisalaternat. Muudatusega lisa 2 koodi 214 punktis 6 täpsustatakse suunatule värvusele kehtivaid nõudeid ning lahendatakse segadust tekitanud vastuolu lisa 2 koodi 201 punkti 12 ning koodi 214 punkti 6 nõuetes. Ehk tagumise suunatulelaterna valgusvihu värvus võib olla punane, kui sõiduki valmistaja on sellise suunatulelaterna sõidukile paigaldanud. Lisa 1 koodi 221 ja lisa 2 koodi 220 punktide 6 ja 7 muutmine ning koodi täiendamine punktiga 8. Muudatusega kaasajastatakse tehnonõudeid , sätestatakse kollasele märgutulele kehtivad tüübikinnituse, valgustugevuse, vilkumissageduse ning paigaldusnõuded. Nõuded valgustugevusele ja vilkumissagedusele tulenevad E-reeglist nr 65. Lisa 1 koodi 223 punkti 13 muutmine. Muudatusega eemaldatakse viide direktiivile 2013/60/EL, sest direktiiv 2013/60/EL reguleerib L kategooria sõidukite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist. Mistõttu pole viide direktiivile antud nõude sisuga kooskõlas. Lisa 1 koodi 224 ja lisa 2 koodi 223 punkti 1 muutmine ning koodi täiendamine punktiga 5. Leevendatakse kehtivaid nõudeid ühistranspordis kasutatavad valgusreklaamseadmete osas, mis on ette nähtud liini nimetuse ja numbri kuvamiseks ning võimaldavad näidata liikuvat kirja ja pilti. Liikuv kiri ja pilt võimaldab ühistranspordi kasutajale edastada piiratud mõõtmetega seadmel rohkemat informatsiooni. Sealhulgas leevendatakse nõudeid ühistranspordi valgusreklaamseadmetele, mis on paigaldatud esiklaasi taha. Ühissõidukitele paigaldatakse aina suuremaid (kõrgemaid) esiklaase, mis katavad sõiduki ninaosas (ülaosas) ka valgusreklaamseadme. Samuti on tehnoloogilisest arengust tingituna valgusreklaamseadmete gabariitmõõtmed vähenenud ja seadmete funktsionaalsus kasvanud. Ühistranspordisõiduki liini nimetuse ja numbri kuvamiseks ettenähtud valgusreklaamseadme paigutusel ning seadme täiendava funktsionaalsuse kasutamine ei mõjuta negatiivselt liiklusohutust ega ühistranspordi kasutajale info kättesaadavust, mistõttu ei ole hetkel kehtivad rangemad nõuded otseselt põhjendatud. Lisa 1 koodi 229 ja lisa 2 koodi 228 muutmine. Muudatusega täpsustatakse manööverdustule laterna ja laternate tähistuse osas nõudeid ning parandatakse sõnastuses kirjaviga. Kehtivas määruses on viidatud manööverdustule laterna nõuete osas E-reeglile nr 48 ning E-reegel viitab omakorda edasi E-reeglile nr 23. Seetõttu lisatakse viide E-reeglile 23 otse, mis muudab sätte paremini arusaadavaks. Vastavalt E-reeglile nr 23 peab manööverdamistule laternale olema kantud lisatähis ML, mis näitab, et tegemist on manööverdamistule laternaga. Lisa 1 koodi 406 ja lisa 2 koodi 403 punkti 2 muutmine. Muudatusega leevendatakse pidurduskatse sooritamise algkiiruse nõuet TÜLi ettepanekul, et suurendada ohutust aeglustusmõõtjaga pidurduskatse sooritamisel. TÜLi ning CITA (International Motor Vehicle Inspection Committee ) hinnangu kohaselt on pidurikatse al gkiirus alates 15 km/h piisav pidurikatse läbiviimiseks ning sõiduki pidurisüsteemi töökorrasoleku väljaselgitamiseks. Võrreldes kiirusega 30 km/h on 15 km/h algkiirusel testimisel pidurdusteekond ja algkiirusele kiirendamiseks vajalik teelõik lühem. Lisaks on edaspidi võimalik kasutada varasemalt kasutusel olnud meetodit, kus mõõdetakse pidurdusteekonna pikkust (vähemalt 7m puhul loetakse katse positiivselt sooritatuks) pidurduskatse algkiiruselt vähemalt 30km/h. Kuid võttes arvesse pidurikatse tulemuste mõõtmise seadmete mõõtevõimet ning sõiduki kiirusemõõdiku võimalikku mõõteviga on soovitatav pidurikatsetus sooritada algkiirusel 20 km/h, et vähendada võimalike korduskatsete arvu. Lisa 1 koodi 408 ja lisa 2 koodi 404 uuesti kehtestamine. Muudatuse eesmärk on mitmekesistada teekatsetusel L-kategooria sõidukite pidurite kontrollimise võimalusi, näiteks olukordadeks (vibratsioon, sõiduki tehnilised iseärasused jms), mille puhul ei ole võimalik mõõtmisi teostada kasutades pidurdusaeglustuse mõõturit ega piduristendi. Kirjeldatud metoodika ja piirnormid kehtisid ka enne pidurdusaeglustuse mõõturi kasutuselevõtmist kuni 25.08.2020. Lisa 1 koodi 506 punktide 1 ja 7 muutmine ning lisa 2 koodi 506 punkti 1 muutmine. Muudatusega täpsustatakse sõidukite rehvivaliku osas nõudeid ja loobutakse piirangust, mille kohaselt peab sõiduk olema varustatud rehvidega, mille koormusindeks peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Muudatus on seotud kehtiva määruse eelneva muudatuse ga , mis tõi sisse leevendused sõidukil valmistaja poolt ettenähtud suurusega rehvide ja velgede kasutamise osas , m ille järgi võib sõiduki kasutaja paigaldada sõidukile sõiduki valmistaja poolt ettenähtust erinevas mõõdus rehve ja velgi. Kuna tehnonõuded lubavad sõidukil kasutada alternatiivses mõõdus rehve ning rehve, mille kiiruskategooria on vähemalt „Q“, on seega mõistlik lubada kasutada rehve, mille koormusindeks vastab vähemalt 0,5 kordselt suurimale lubatud teljekoormusele. See on kooskõlas ka määruse (EL) nr 458/2011, mida muudeti viimati määrusega (EL) 2015/166, II lisa punktis 3 tooduga. Tootja määratud koormusindeksid on seotud otseselt tootja poolt ettenähtud rehvimõõduga sh seotud sellega milliste koormusindeksitega rehve tootja poolt ettenähtud mõõdus toodetakse. Muudatusega peavad sõiduki rehvid olema vastavuses sõiduki teljekoormusega. Rehvi valmistaja määratud koormusindeks iseloomustab maksimaalset koormust, mida rehv suudab kanda, näiteks 109 – 1030 kg. Samas määrab sõidukitootja maksimaalse teljekoormuse, mida ei tohi ületada kui ka sõidukil kasutatavate rehvide juures lubatud koormusindeksi. Kuid sõiduki valmistaja määratud rehvide koormusindeks ja sõiduki valmistaja poolt määratud teljekoormus, kui sõiduki konstruktsiooniline parameeter võivad lahkneda. Lubatud teljekoormuse väärtus võib olla madalam, kui valmistaja poolt ettenähtud rehvi koormusindeks. Ehk sõiduki valmistaja poolt määratud rehvide koormusindeksi järgi võib koormata rehve suuremal määral, kui sõidukit. Kuna sõiduki rehve ei ole võimalik kasutada ära valmistaja poolt määratud rehvi koormusindeksiga ettenähtud maksimaalses ulatuses, sest reaalse piirangu sõiduki koormamisele seab sõiduki konstruktsioonist tulenev maksimaalse lubatava teljekoormuse väärtus, siis ei ole nõue, mis kohustub valmistaja poolt ettenähtud rehvide koormusindeksiga rehvide kasutamist proportsionaalne. Valmistaja lubatust erineva koormusindeksiga rehvide kasutamine ei muuda sõiduki juhitavusomadusi ega sõidukit liikluses ohtlikumaks, kuna säilib nõue, mis sätestab sõiduki lubatud teljekoormuse ja rehvi koormusindeksi suhte. Punkti 7 muutmine on tingitud sellest, et hetkel kehtiv rehvirõhuanduri kohustuse nõue ei arvesta seerialõpu sõidukitega, mis tähendab, et seerialõpu sõidukitele kohaldus rehvirõhu seiresüsteemi nõue hiljem praegu nõudes toodud kuupäevast . Mistõttu võis tekkida sõiduki omaniku jaoks ootamatuid olukordi, kus sõiduki valmistajal ei olnud kohustust varustada seerialõpu sõidukit rehvirõhu seiresüsteemiga, kuid sõiduki tehnoülevaatusel nõuti, arvestades määruses toodud kuupäeva, et sõiduk oleks varustatud rehvirõhu seiresüsteemiga. Muudatusega arvestatakse nõudes seerialõpu sõidukitega ning muudetakse sõnastust üldisemaks . Lisa 1 koodi 601 punktide 2 ja 4 muutmine. Muudatuse tulemusel aktsepteeritakse sõiduki tuvastamise viisina erinevaid maailmas kasutuses olevaid valmistajatehase tähistusstandardeid. Varasema sõnastuse järgi kehtis VIN-koodi leevendus ainult üksiksõiduki kinnituse saanud sõidukitele. Üksiksõiduki kinnitust saab teha alates 1998 a. esmaregistreeritud sõidukitele, millel puudub EÜ tüübikinnitus. Kuid lisaks eksisteerivad enne 1998 a. esmaregistreeritud sõidukid (nt USA sõidukid), millel puudub samuti raamil või kerel VIN-kood. Muudatusega aktsepteeritakse olukorda, kus sõidukitootja poolt järgitava VIN-koodi tä h istusstandardi erinevustest lähtuvalt ei ole raamile või kerele VIN-koodi kantud ja/või on kasuta t ud sõiduki identifitseerimismärgisel varasema definitsiooni kohaselt ebastandartseid valmi stajatehase tähiseid, sh ka lühemaid kui 17 märgist koosnevaid sõiduki identifitseerimiskoode. Lisa 1 koodi 612 ja lisa 2 koodi 609 punkti 2 muutmine. Muudatusega leevendatakse soomussõiduki aknaklaasile kehtivaid nõudeid. Määruse 858/2018 järgi ei kohaldata soomussõidukite ELi tüübikinnitusmenetluses määruse (EÜ) nr 661/2009 ja E-reegli 43 nõudeid, mis puudutavad ohutuid klaaspinnamaterjale ja nende paigaldamist sõidukitele. Samuti lisatakse määruse lisa 2 koodi 609 juba lisas 1 kajastuvad samasisulised erandid soomussõiduki aknaklaasile, kuulikindlale klaasile ja Siseministeeriumi ning Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõiduki klaasile. Lisa 1 koodi 614 punkti 4 ja koodi 615 punkti 5 kehtetuks tunnistamine ning lisa 2 koodi 610 punkti 2 ja koodi 611 punkti 2 kehtetuks tunnistamine. Lisa 1 koodi 614 punkt 4 ja lisa 2 koodi 610 punkti 2 kehtetuks tunnistamisega leevendatakse tagumisele aknaklaasipuhastile kehtivaid nõudeid. Kehtiva määruse kohaselt võib tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki akende läbipaistvus olla alla 70%, kuid sõiduki mõlemal küljel peavad sel juhul olema peeglid. Mistõttu tagumise aknaklaasipuhasti töökorrasolek või selle rike ei oma olulist mõju nähtavusele tagumisest aknast, sest aken võib olla läbipaistmatu. Lisa 1 koodi 615 punkt 5 ja lisa 2 koodi 611 punkti 2 tunnistatakse kehtetuks seoses tagumisele aknaklaasipuhastile kehtivate nõuete leevendamisega, tuleb leevendada nõudeid ka tagumise aknaklaasipesuri osas, sest tagumi n e aknaklaasi klaasipesur ja klaasipuhasti toimivad ühes süsteemis. Kui sõidukile ei pea käesoleva määruse muudatuse järgselt olema paigaldatud tagumise aknaklaasi puhastit, siis ei peaks paigalduskohustus laienema ka tagumise aknaklaasi pesurile. Lisa 1 koodi 618 täiendatakse punktiga 5. Muudatuse eesmärk on tõsta ratastoolis reisijate turvalisuse taset sõidukis. Muudatusega tuuakse selgemini välja millistele täiendavatele nõuetele peab ratastoolis reisijate transportimiseks kasutatav sõiduk vastama. Ratastoolis reisija sõidutamisel peavad sõidukis olema ratastooli kinnitussüsteemi paigaldamiseks vajalikud kinnituspunktid kuhu kinnitub ratastoolis reisija turvasüsteem, millega tagatakse reisija ohutus. Lisa 1 koodi 623 täiendatakse punktiga 5 ning lisa 2 koodi 617 täiendatakse punktiga 3. Läbisõidu mõõdiku näit ja sellega manipuleerimine võib mõjutada sõiduki tehnoseisundit , seetõttu lisatakse määrusesse, et läbisõidu mõõdiku näit ei tohi olla muudetud eesmärgiga anda sõiduki läbisõidust vale ettekujutus. Sagedasti sõltuvad sõiduki läbisõidust mõningad tähtsad hooldustööd, mille tegemata jätmine võib suurendada heitmeid või viia lausa mootori purunemiseni, seetõttu on oluline sätestada ka tehnonõuetes , et läbisõidumõõdiku näitu ei tohi pettuse eesmärgil muuta. See võimaldab näiteks Maanteeametil enne kasutatud sõiduki registreerimist nõuda, et taastataks sõiduki õige läbisõidumõõdiku näit, et liiklusregistrisse kantakse läbisõidumõõdiku näit, mis kajastab sõiduki tegelikku läbisõitu. See võimaldab hilisemaid läbisõidumõõdiku näiduga manipuleerimisi paremini avastada, kuna sõiduki läbisõit on nähtav Maanteeameti e-teeninduse avalikus vaates. Lisa 1 koodi 625 punkti 3 muutmine . Muudatusega täpsustatakse nõudeid seerialõpu sõidukite osas, millele on valmistaja paigaldanud esikaitsesüsteemi. Alapunktis b) toodud kuupäev 25.05.2007 on direktiivi jõustumise kuupäev aga direktiiv ei kohaldu seerialõpu sõidukite osas, mis olid valmistatud hiljemalt 3 kuud enne seadusakti jõustumist ning esmaregistreeritud pärast seadusakti jõustumist kas 12 või 18 kuu jooksul sõltuvalt sõiduki valmistusastmest. Tingimusel, et esikaitsesüsteemi oli paigaldatud autotootja poolt, mitte hilisema järelpaigaldusena . Seetõttu muudetakse kuupäev alapunktis b) 18 kuu võrra hilisemaks. Lisa 1 koodi 629 punktide 1 ja 3 muutmine . Punkti 1 muudatusega täpsustatakse nõudeid porikaitsesüsteemidele. Muudatus on tingitud direktiivist 2010/19/EL, millega muudeti direktiivi 91/226/EMÜ. Direktiiv 2010/19/EL näeb ette teatud leevendusi porikaitsesüsteemi nõuete täitmise osas, kui sõiduki konstruktsioon ja nõutud porikaitsesüsteemi osad (poripõll) võivad sõiduki kasutamisest tulenevalt tekitada liikluses täiendavat ohtu kaasliiklejatele. Näiteks töö iseloomust võib tuleneda porikaitsesüsteemi osade deformatsiooni oht, deformeerunud osad võivad aga sõidukilt kukkuda ja kujuneda kaasliiklejatele täiendavaks ohuallikaks. Punkti 3 muudatusega täpsustatakse nõuded porikaitsmete tagumise serva maksimaalse kõrguse osas, mis tulenevad määrusest (EL) nr 109/2010. Määruse (EL) 109/2011 IV lisa 0.1. punkti kohaselt võib tootja oma äranägemise järgi N1- ja N2-kategooria sõidukite suhtes, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, ning O1- ja O2-kategooria sõidukite suhtes kohaldada porikaitsmete tagumi s e serva maksimaalse kõrgusväärtusena 150 mm. Lisa 1 koodi 704 punktide 1, 2, 3 ja 6 muutmine ning lisa 2 koodi 704 täiendamine punktiga 3. Muudatusega lisas 1 muudetakse sõnastust selgemaks ning viidatakse täpsemini LPG toiteseadmete paigaldusnõuete osas E-reeglile nr 67. Muudatusega lisas 2 täpsustatakse enne 1. jaanuari 1997. a liiklusregistrisse kantud ning 30-aastase ja vanema sõiduki ümberehituse korda. Ka vanemate ning varasemalt registreeritud sõidukite toitesüsteemi ümberehitamisel peab järgima asjakohaseid tehnonõudeid , et tagada sõidukite ning kaasliiklejate ohutus. Sõiduki toitesüsteemi ümberehituse korral peab LPG gaasiauto toitesüsteem vastama lisa 1 koodi 704 nõuetele ja CNG gaasiauto toitesüsteem lisa 1 koodi 705 nõuetele . Lisa 1 koodi 70 5 punktide 1, 2, 3 ja 6 muutmine. Muudatusega lisas 1 parandatakse sõnastust ja täpsustatakse CNG toiteseadmetele kehtivaid nõudeid . Lisa 1 koodi 910 punktiga 5 täiendamine ning koodi 911 punkti 2 kehtetuks tunnistamine. Muudatusega tuuakse määruses selgemini välja nõuded bussi sisevalgustusele . Praegu käsitleb bussi siseva lgustust määruse lisa 1 kood 901, kus nõuded bussi sisevalgustusele on toodud läbi bussidele kehtivate üldnõuete viidates asjaomasele direktiivile või e-reeglile, mistõttu on nõuete leidmine raskendatud. Seoses määruse lisa 1 koodi 910 lõike 5 lisamisega puudub vajadus liigendbussile eraldi valgustusnõudeid välja tuua koodi 911 punktis 2, mistõttu tunnistatakse antud punkt kehtetuks. Lisa 1 koodi 1105 muutmine . Muudatusega leevendatakse M 1 , N 1 ja L kategooria sõidukitele kehtivaid pöörderaadiuse nõudeid. Määrus 1230/2012 (EL) kohaldab pöörderaadiuse nõuet ainult M 2 , M 3 , N 2 , N 3 ja O kategooria sõidukite osas, mistõttu ei tuleks kohaldata määruse nõudeid M 1 , N 1 ja L kategooria sõidukitele. Lisa 1 ja lisa 2 koodi 1401 muutmine. Kuna elektriohutuse seadus muutus seadme ohutuse seaduse jõustumisel kehtetuks, siis asendatakse viide elektriohutuse seaduse alusel kehtestatud rakendusaktile, viitega seadme ohutuse seaduse alusel kehtestatud rakendusaktile. Lisa 1 ja lisa 2 koodi 1501 täiendatakse punktiga 5. Muudatusega leevendatakse nõudeid invasõidukitele ehk teisisõnu sõidukite osas, mille ümberehitus on tingitud sõidukijuhi tervislikust seisundist ja kus teatud juhi abiseadmete paigaldamine tingib erinõuded roolirattale ja sõiduki turvavarustuse kasutamise osas. Näiteks invasõidukite osas, kus seoses sõiduki ümberehitusega on tõstetud isteasendit, sõiduki põrandapinda jm, mille tõttu on juhi isteasend roolile lähemal kui tavasõidukis, võib sõiduki turvasüsteemi(turvapatjade) aktiveerumine õnnetuse korral kujutada sõidukijuhi elule ja tervisele täiendavat ohtu, siis on lubatud asendada turvapadjaga rool turvapadjata rooliga. Lisa 2 koodi 201 punkti 13 muutmine. Kuna enne 1. jaanuarit 1984 aastat valmistatud sõidukid on nüüdseks juba vanemad, kui 30 aastat, siis eemaldatakse punktist 13 säte, mille kohaselt rakendatakse nõuet sõidukile, mis on valmistatud enne 1. jaanuarit 1984. Lisa 2 koodi 301 punkti 1 kehtetuks tunnistamine. Tunnistatakse kehtetuks nõue, et mootorsõiduki juhtimisseadmed peavad olema keskpikiteljest vasakul pool või keskpikiteljel . Kuna lisas 1 on kõnealune nõue juba eelnevalt kehtetuks tunnistatud, siis eemaldatakse n õe ka lisast 2. Lisa 2 koodi 307 muutmine. Kood 307 jagatakse kolmeks punktiks, kuna oma olemuselt on punktide 1 ja 2 korral tegemist täpsustavate sätetega. Lisaks eemaldatakse viide, et nõudeid ei kohaldata 30. aastastele ja vanematele sõidukitele, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aas tat vanad . Lisa 2 koodi 311 muutmine. Kood 311 jagatakse kolmeks punktiks, kuna oma olemuselt on punktide 1 ja 2 korral tegemist täpsustavate sätetega. Lisaks eemaldatakse viide, et nõudeid ei kohaldata 30. aastastele ja vanematele sõidukitele, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 4 0 1 punkti 14 muutmine. Eemaldatakse viide, et nõuet rakendatakse 30. aastasele ja vanemale sõidukile, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 413 punkti 5 muutmine. Eemaldatakse viide, et nõudeid ei kohaldata 30. aastastele ja vanematele sõidukitele, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 425 muutmine. Eemaldatakse viide, et nõuet ei kohaldata 30. aastasele ja vanemale sõidukitele, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 606 punkti 1 kehtetuks tunnistamine. Tunnistatakse kehtetuks nõue, et külghaagis peab paiknema sõiduki paremal küljel. Kuna lisas 1 on samasugune nõue eelnevalt kehtetuks tunnitatud, siis muudetakse see kehtetuks ka lisas 2. Lisa 2 koodi 608 punkti 7 muutmine. Eemaldatakse viide 30. aastasele ja vanemale sõidukile, kuna kõik enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 616 punkti 4 muutmine. Eemaldatakse viide 30. aastasele ja vanemale sõidukile, kuna kõik enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 617 punkti 2 muutmine. Eemaldatakse viide 30. aastasele ja vanemale sõidukile, kuna kõik enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 630 punkti 2 muutmine. Eemaldatakse viide 30. aastasele ja vanemale sõidukile, kuna kõik enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 63 2 punkti 4 muutmine. Eemaldatakse viide 30. aastasele ja vanemale sõidukile, kuna kõik enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 633 punkti 2 muutmine. Eemaldatakse viide, et nõu et ei kohaldata 30. aastasele ja vanema le sõidukitele, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 605 pealkirja ja punkti 2 muutmine. Muudatusega parandatakse koodi pealkirjas olev kirjaviga. Kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad, siis ei ole seda vaja uuesti punktis b korrata, et nõuet 30 aastat ja vanematele sõidukitele ei kohaldata. Kuna uuemate sõidukite ukselukkudel on juba kaks asendit, siis otsustati, et edaspidi ei kohaldata nõuet ainult enne 1984. a valmistatud sõidukitele. Lisa 2 koodi 902 punkti 8 muutmine. Eemaldatakse viide, et nõudeid ei kohaldata 30. aastastele ja vanematele bussile, kuna enne 1984. a valmistatud bussid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 2 koodi 903 punkti 2 muutmine. Eemaldatakse viide, et nõu et ei kohaldata 30. aastasele ja vanemale bussile, kuna enne 1984. a valmistatud bussid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad . Lisa 4 koodi 101 punkti 1 muutmine . Muudatusega kaasajastatakse vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid seoses vanasõidukite vananemisega ja originaalosade kättesaadavuse vähenemisega, seatakse need sõltuvusse sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Määruse muudatus arvestab Eesti Vanatehnika Klubide Liidu esitatud ettepanekut, mis käsitles vanasõiduki tunnustamise ja tehno ülevaatuse nõuete muutmist seoses muudatustega vanasõidukite vanusekategoorias ja originaalsuses. Lisaks kõrvaldatakse viga punktis 1, kus kehtestatud loetelus on vastuolu alapunktide d) ja e) vahel. Lisa 4 täiendamine koodiga 103 . L eevendatakse nõudeid vanasõiduki pinnakatte ja interjööri osas. Muudatusega arvestatakse Eesti Vanatehnika Klubide Liidu esitatud ettepanekute ja selgitustega, mis käsitles vanasõiduki tunnustamise ja tehno ülevaatuse nõuete muutmist seoses leevendustega vanasõiduki pinnakatte ja interjööri nõuetele (originaalsena säilinud sõidukid): „ Vanasõidukina tunnustamiseks esitatakse üha rohkem sõidukeid, mille taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda, kuid vanasõidukina tunnustamiseks seatud kõrged nõuded sõiduki välimusele ei võimalda vanasõidukina tunnustamist. Originaalse pinnakattega ning interjööriga säilinud sõidukite säilitamine on tuleviku jaoks vähemalt sama oluline kui sõidukite taastamine. Restaureerimisel on oht nn ülerestaureerimiseks , st taastatud sõiduk on sageli parema kvaliteediga, kui tehasest välja sõites. Iga taastatud sõiduk on näidiseks ka järgmistele, mistõttu kõrvalekalded originaalsusest võivad levida kiiresti ning omandada uue originaalsuse mõõdupuu. Seetõttu väärtustatakse kogu maailmas üha enam sõidukite tehaseseisukorras säilitamist (sh rahvusvaheline vanasõidukite organisatsioon FIVA). “ Vanasõidukina tunnustamisel möönduste tegemisel lisa 4 koodi 103 alusel sõiduki originaalse pinnakatte või originaalse interjööri korral tuleb hinnata konkreetse sõiduki vanust, erakordsust ning esteetilist väljanägemist. Antud leevendused ei ole aluseks sõiduki tehnilise seisukorra osas möönduste tegemiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858, mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1—218). Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõid ukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 52–128). 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määrus ei oma sotsiaalset mõju, kuna mootorsõidukite tehnonõuetega seotud muudatused ei tekita muutusi ühiskonna sotsiaalses struktuuris. Näiteks ei mõjuta plaanitavad muudatused kuidagi tööhõivet sõidukit e tootmise sektoris. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määruse rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhteid. 4.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on väike, määruse sätete rakendamisel ei tohiks esineda nihkeid tootmise tasemes ega selle struktuuris, majandustegevuse juhtimises ega organiseerimises. Kuna Eestis ei ole arvestatavat autotööstust, siis võib öelda, et mõju majandusele on väike või isegi olematu. Eestis piirdub sõidukite tootmine peamiselt väiksemate haagiste (O1 ja O2 kategooria) tootmisega, kuid tegelikkuses ei mõjuta antud määruse sätted nende haagiste tehnonõudeid . Kuna neid valmistatakse seeriaviisiliselt alluv ad need tüübikinnituse reeglitele, mis on kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määrusega nr. 37 „ Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“. Määruse muudatused reguleerivad pigem juba kasutusse võetud sõidukite nõudeid, et tagada nende jätkuv vastamine tüübikinnituse nõuetele kogu kasutusaja vältel, mis kindlustab kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Kuna määrus esitab nõuded peamiselt sõiduki tehnoseisundile , mis on aluseks sõiduki kontrollimisele tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus , lisa ks nõuded sõiduki ümberehitusele, siis ei ole käesoleval muudatusel otseselt mõju autode müügi või rentimisega tegelevatele ettevõtetele. Samuti ei reguleeri määrus sõidukite müüki ega rentimist. 4.4. Mõju looduskeskkonnale Määruse vastuvõtmine ei avalda mõju looduskeskkonnale , kuna keskkonnaga seotud aspekte nagu näiteks müra või heitmed käesoleva eelnõu raames ei muudeta . 4.5. Mõju regionaalarengule Määrusel ei ole mõju regionaalarengule, kuna sõidukite tehnonõuded ei avalda mõju Eesti eri regioonide konkurentsivõimele ega inimeste elukvaliteedile, näiteks ei põhjusta käesoleva määruse sätete rakendamine mõne autotööstusega seotud ettevõtte sulgemist ega selle töö ümberkorraldamist. 4.6. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määrusel puudub mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. 4.7. Muu otsene ja kaudne mõju Täpsustatud on mitmete nõuete sõnastust, lisandunud on sõidukitele kohustuslikuks muutunud seadmeid ja ajakohastatud nõudeid seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Lisandunud nõuded puudutavad eelkõige uuemaid sõidukeid, mis tüübikinnitusmenetluse tulemusena täidavad antud muudatuses nimetatud nõudeid. Juba registreeritud sõidukitele nõudeid ei lisandu, vaid olemasolevaid täpsustatakse või varasemalt viidatud õigusakti nõuded kirjutatakse läbi ka riigisiseselt. Eelnõu rakendamine mõjutab tehnoülevaatajate tööd, sest muudetakse sõidukite kehtivaid tehnonõudeid ja nõudeid varustusele, mida tuleb ülevaatajatel sõidukite ülevaatusel arvestada, kuid seejuures ei suurenda need tegevused olemasolevat tööde mahtu vaid puudutavad konkreetselt nende nõuete sisu. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse l ei ole mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusele. Määruse l ei ole mõju kuludele ega tuludele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse Siseministeeriumiga ja Sotsiaalministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule , Eesti Tehnoülevaatajate Liidule ja Eesti Vanatehnika Klubide Liidule . Siseministeerium Sotsiaalministeerium Meie 01.12.2020 nr 2-1/17-0290/7342 Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu koos lisadega; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit Eesti Tehnoülevaatajate Liit Eesti Vanatehnika Klubide Liit Sven Nurk 625 6498 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158