EKTL liikmete ettepanekud relvade käitlemisega seotud õiguslike kitsaskohtade kõrvaldamiseks

Hr Jüri Luik , kaitseminister Kaitseministeerium Sakala tn 1 , 15094 Tallinn 16 . detsember 20 20 EKTL liikmete ettepanekud relvade käitlemisega seotud õiguslike kitsaskohtade kõrvaldamiseks Austatud härra minister! Eesti Kaitsetööstuse Lii du (EKTL) liikmed, kes tegutsevad relvade , laskemoona ja lahingumoona ning relvaosade tootmise , remondi ja veoga (käitlemisega ) , on oma tegevuses põrkunud kehtiva relvaseaduse (RelvS) ja strateegilise kauba seaduse (StrKS) ning nendega seonduvate õigusaktide ebatäpsetest, vastuolulistest või mitteotstarbekatest sätetest tulenevatele takistustele. Allpool esitame kokkuvõtvalt EKTL liikmete st relvade , laskemoona ja lahingumoona (edaspidi mõlemad „ m oon “) käitlejate poolt esiletoodud problemaatika ning ettepanekud nende lahendamiseks normatiivsel tasandil . Arvestades relvade (eriti sõjarelvade) ja moona käitlemise üle toimuva avaliku järelevalve intensiivsus e ning sellega seotud suurte kulutustega, on ettevõtjate jaoks oluline õiguslik ettenähtavus ja võrd n e kohtlemi ne. L isaks normatiivsele õigusselgusele on vajalik ühtlustada ka regulatsiooni rakenduspraktika , kuid seda selliselt, et ettevõtjatele esitatavad nõuded ole k s proportsionaalsed nende tegevuse eripära ga . Eraldi p alume pöörata tähelepanu EKTL liikme BAE Systems Hägglundsi esindaja poolt 28.08.2019 Kaitseministeerumile saadetud pöördumisele, milles viidatakse RelvS ja StrKS sätetega seotud problemaatikale rahvusvahelise lt tuntud Euroopa Liidu liikmesriigist pärit kaitsetööstusettevõtja vaatepunktist. Järgneva kokkuvõtte üldistustaseme l ei ole võimalik kirjeldada esitatud probleemide täiskonteksti ja vahetut rahalist või ärilist mõju ettevõtjatele. EKTL on omalt poolt igati valmis alltoodut selgitama nii kirjalikult kui vahetutel kohtumistel . EKTL on valmis osalema õigusaktide eelnõude väljatöötamises. 1. RELVASEADUS JA SELLE RAKENDUSAKTID 1. 1 Ebaselgus s õjaväerelvade käitlemise nõuete osas Praktikas tekitab probleeme RelvS § 3 l g 2 p 2 ja lg 3 sätestatud „sõjaväerelva“ ja „sõjarelva “ mõiste te ebajärjekind el kasutami ne rakendusaktides. RelvS § 3 l g 2 p 2 ja lg 3 defineeritud „sõjaväerelva“ ja „sõjarelva “ suhtes sätestab RelvS käibe piirangud ja -nõuded (nt RelvS § 3 l õiked 6, 8 ja 9 ja ptk . 11 1 ) , kuid need nõuded tuleb ka rakendusaktide tasandil süstematiseerida ja ühtlustada, et vältida rakendusaktide üksteist välistav mõju või käitleja suhtes kohalduvate nõuete ebaproportsionaalsus võrreldes piirangutega taotletava eesmärgiga . RelvS § 3 lg 6 alusel kehtestatud k aitseministri 09.07.2018 määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“ („ Määrus nr 9 “) kohaselt on „ sõjarelv “ liigitatud (RelvS § 3 ülesehituse alusel) üheks „ sõjaväerelva “ alaliigiks. RelvS § 83 2 lõike 2 kohaselt käideldakse „ s õjarelva omadustega ametirelva ja selle laskemoona “ RelvS § 3 lg 5 (s.o. vastavate ministrite haldusalas kehtestatud teenistusrelvade käitlemise ja üleandmise korra) või RelvS § 3 lg 6 alusel riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruse (s.o. Määrus nr 9) nõuete kohaselt. RelvS § 83 2 lg 3 alusel kehtestatud k aitseministri 10 .07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kor d “ („ Määrus nr 11 “) reguleerib sõjarelva ja sõjalise otstarbega moona käitlemist eraõiguslikus juriidilises isikus (Määruse nr 11 mõistes „ ettevõtja “). RelvS § 83 33 kohaselt on sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemiseks nõutav tegevusluba („ Sõjarelva käitlemise luba “), mis väljastatakse üksnes juhul, kui ettevõtja täidab kõik sõjarelvade käitlemist puudutavad nõuded (sh administratiivsed-, ohutus- ja julgeolekunõuded). Probleem tekib aga hetkel, mil „sõjarelv“ muutub formaalselt „sõjaväerelvaks“, s.o. alates selle registreerimisest sõjaväerelvade registris RelvS § 24 1 alusel. Sõjav ä erelv a de registris registreerimisega asetub sõjarelv Määruse nr 9 kohaldamisalasse. Määruse nr 9 § -i 63 jj . kohaselt on sõjaväerelva käitlemiseks väljapool sõjaväerelvi valdavat asutust vajalik Kaitseministeeriumi poolt väljastatav luba. Paraku ei täpsusta Määrus nr 9, millistele nõuete le peab vastama isik, kellele sõjaväerelvi valdav asutus võib neid käitlemiseks anda. Praktikas on väljendatud ka seisukohta, et Määrus nr 9 ei näe üldse ette sõjaväerelva parandamist ega ümbertegemist eraõigusliku isiku poolt. Sellest tulenevalt ei ole sõjaväerelvi valdavatel asutustel ja isikutel praktikas arusaadav , kas ja mil viisil võimaldab kehtiv sõjaväerelvade käitlemise kord üleüldse sõja väerelvade registris olevate relvade käitlemist (sh parandamist ja hooldamis t) eraettevõtjate poolt . Sellega on sõjaväerelvade hooldamise ja remontimise teenuste turusegment Eesti relvaettevõtjate jaoks sisuliselt suletud, kuigi neil on tänapäeval vastav võimekus olemas. Ettepanek ud : 1. Eelnevast tulenevalt tuleks Määruses nr 9 täpsustada, et ettevõtjatele, kellel on kehtiv s õjarelvade käitlemise luba, võib sõjaväerelvi valdava asutuse juhi otsusel võimaldada käidelda sõjaväerelvi ja moona ka ilma Kaitseministeeriumi poolt Määruse nr 9 § 65 lõike 1 alusel väljastatava „sõjaväerelvade käitlemise loata.“ 2. RelvS ja rakendusaktides kasutatavad mõisted tuleks süsteemselt ühtlustada kaitseväes kasutusel olevate mõistetega, et ettevõtjatel oleks võimalik erinevates avaliku võimu asutustes registreeritud sama liiki teenistus relvi ühtsete aluste ja protseduuride kohaselt käidelda . 3. RelvS § 83 3 lg 3 alusel tuleb kehtestada ammendav sõjaväerelvade liigitus koos ja nimekirjaga nende oluliste st komponentide st , mille eraldamisel ei oleks enam tegu relvaga ning mille eraldi käitlemisele RelvS-e sõjarelvade või sõjaväerelvade nõuded ei laieneks. 1.2 Ettepanekud sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete ja korra (Määrus nr 11) täiendamiseks EKTL liikmetelt on tulnud järgmised ettepanekud Määruse nr 11 täiendamiseks: § 5 lg 4 Probleem : Valmistatava relva registreerimise nõuded on põhjendamatult rangemad võrreldes RelvS §-ga 33, näiteks: r egistreeritud relva andmete esitamiseks tsiviil- ja teenistusrelvade registri pidajale ettenähtud ajavahemik 24 tundi ei arvesta nt PPA tööajaga (nädalavahetuste jt mittetööpäevadega); r elva valmimi s e fakt ei peaks olema registreerimise aluseks, kuivõrd relv võib valmida kuid enne omanikule üleandmist; r elva omandamisel ei ole ettenäitamine võimalik , kui omandatud relv asub veel valmistajatehases. Ettepanek: § 5 sellisel kujul välja jätta ja asendada viitega RelvS §-le 33 (relvade registreerimise protseduurid ühtlustada) ; t äiendada M äärust nr 11 „relva“, „relvasüsteemi“ ja „laskeseadeldise“ mõistetega, et oleks võimalik eraldi käsitleda ka neid relvasüsteemi komponente, mis eraldatuna ei ole otseselt relvad (nt jalaväelahingumasin, millelt on relvad ja nende sihtimissüsteemid demonteeritud). § § 6-10 Probleem: Viidatud normid sisalda vad endas lihtsalt kokkuvõtet RelvS §§ 45-48 sisust üksikute spetsiifiliste eranditega. Praktikas on segadus, millises osas tuleb järgida RelvS nõudeid ja millises osas Määrust nr 11, millest järelevalve käigus t ekib ebaühtlust relva de hoidmistingimuste nõuetelevastavuse hindamisel. Ettepanek: Dubleerivad normid välja jätta, asendades need viidetega RelvS sätetele . V ajadusel täpsusta da RelvS nõudeid konkreetsete erinõuetega (nt mehitatud valve, püsivalt sõiduki külge kinnitatud relva hoidmine väljaspool hoiuruumi jmt . sõjarelvadele spetsiifilised erisused). Erinõuded peavad olema proportsionaalsed konkreetse sõjarelva või ettevõtja tegevusprofiili eripära suhtes. § 13 lg 5 Probleem: Mõistet „käsitulirelv“ RelvS ei kasutata, praktikas on vaidlusi valve nõuetekohasuse üle. Ettepanek: Asendada mõiste „käsitulirelv“ sõnastusega „vähemalt turvateenuse osutamiseks lubatud tulirelvaga“ või lihtsalt relvastatud valve nõudega. § 15 Probleem : Aeda ei ole võimalik ehitada, kui hoone sein asub kinnistu piiril või territoorium hõlmab ka veeala (nt. akvatoorium). Lisada erand, mille kohaselt aia ehitamise võimatuse korral piisaks § 13 lg 1 p 3 kirjeldatud nõuetele vastavast valvesüsteemist. 5. peatükk tervikuna Probleem : Rel v S kehtivad rakendusaktid üldiselt ei arvesta, et vahepeal on Eestis kasutatavate sõjarelvade valik muutunud mitmekesisemaks ja ettevõtjatel on paranenud nende käitlemise võimekus. Konkreetselt sõjarelvade käitlemise t urvalisuse nõuded (sh ka RelvS § 46 lg 10 alusel kehtestatud Siseministri 27.11.2001 määrus nr 90 ) ei arvesta praegu võimalusega, et sõjarelvade käitlemiseks on vajalikud terviklik u lt sisustatud relvatööko jad , kus on otstarbekas eristada turvanõuete poolest relvahoidlat ja muid ruume või territoori u me . N t viidatu d siseministri määruse nr 90 kohaselt on keelatud ehitada relvahoidlat garaaži, kui seal hoitakse sõidukeid – see ei ole mõeldav töökoja puhul , kuhu on võimalik siseneda jalaväe lahingumasin a või muu sõidukiga, mida samas hooldatakse ning millel selleks relv ad samas hoolduse ajaks demonteeritakse). Turvanõuded, mis kehtivad relvahoidlale (Määruse nr 11 § 14), ei ole proportsionaalsed relvatöökoja suhtes – relvatöökoja puhul pole põhjendatud topelt- või väljapoole avanevate uste, topeltlukkude jmt järele – neid nõudeid ei rakendata ka teiste ehitiste suhtes, milles paikneb relvahoidla eristatud ruumina . Ettepanek: Konsulteerida relvasüsteeme hooldavate ettevõtjatega sõjarelvade käitlemisvajaduste ja -võimekuse ning asjakohaste nõuete ühtlustamiseks. V astavalt täiendada Määruse nr 11 §-i 16 ühtsete nõuetega relvatöökojale . Relvatöökojale kehtestatavate turvanõuete puhul arvestada ehitistele üldiselt kehtestatud tuleohutuse- ja turvastandarditega (nt viitena siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 kehtestatud e hitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ). § 22 lg 6 Probleem : Ettevõtjad, kel on samal territooriumil eraldi töökojad või laod, saavad omavahel käideldava moona ühikkoguseid kooskõlastades leebemate valvenõuete kulude arvelt põhjendamatu eelise. Ettepanek: Lisaks käideldava laskemoona ja lahingumoona ühikulistele mahtudele määratleda ka ajaperiood. § 26 lg 1 ja lg 2 Probleem : Praktikas on segadus, milliseid nõudeid tuleb järgida veoste puhul, mis pole ADR ohtlike kaupade nimekirjas. Ettepanek: Täpsustada, et § 26 lg 1 ja lg 2 käsitlevad laskemoona ja lahingumoona vedu. Relvade ja relvasüsteemide veo nõuded võib täpsustada , kuid viite asemel ADR kokkuleppe le tuleks õigusselguse huvides nii laske- ja lahingumoona kui relvade ja relvasüsteemide puhul viidata majandus- ja taristuministri 18.09.2018 määrusega nr 53 kehtestatud o htliku veose autoveo tingimus tele ja kor rale. § 27 lg 3 p 4 Probleem : Säte ei arvesta praktikas tekkinud vajadust vedada relvi koos relva alla kinnit atud 40mm granaadiheitja tega või neid granaadiheitjaid eraldi . Tegem i st on tsiviilkäibes keelatud relva ja laskemoonaga. Sätte kehtiva teksti kohaselt vajab juba kahe väikesekaliibrilise relva, mille alla on kinnitatud 40mm granaadiheitja, veos julgestuseks 2-liikmelist meeskonda eraldi saateautoga. Võrdluseks – 12,7 mm kuulipildujate , mille laskemoon on tsiviilkäibes lubatud, veosele selline nõue ei kehti. Ettepanek: Konsulteerida Kaitseväe esindajatega ja kehtestada 40mm relvaaluseid granaadiheitjaid sisaldava veose jaoks proportsionaalsed julgestusnõuded. 1. 3 Õõnsaotsalise kuuliga padrun i keeld RelvS § 20 lg 4 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud laskemoonaks õõnsaotsalise ( hollowpoint ) kuuliga püstoli- ja revolvripadrun, s . t . sama kuul on vint- või sileraudse püssi padruni puhul lubatud. Tegelikkuses ei ole selline eristamine põhjendatud, kuivõrd kuuli omadustele ei avalda tulirelva lii gitus relva üldpikkuse ja relvaraua pikkuse alusel mingit mõju. Vastupidi, õõnsaotsalisi kuule loetakse täismantelkuulist ballistiliselt ohutumateks, kuna nad (a) ei läbista objekti sama kergesti, (b) on efektiivsemad ( tabamuse korral annavad kogu energia kehale ära, vähendades niimoodi lisalaskudega kaasnevaid riske ning (c) möödalasu korral deformeeruvad pindadel ning on rikošeti korral ümbruskonnale ohutumad. Seega ei ole laskemoona käitlevatele ettevõtjatele ega relvaomanikele sellise tarbetu lisapiirangu kehtestamine vajalik ega otstarbekas . Ettepanek: Relv S § 20 lg 4 p 5 seadusest välja jätta. 1.4 Nõuded s õjarelva käitleva ettevõtja töötajale RelvS § 8 3 24 lg 5 kohaselt väljastab töötaja tervisenõuetele vastavuse tõendi töötervishoiuarst. Praktikas pakuvad vähesed töötervishoiuteenuse pakkujad selliste tõendite väljastamiseks vajalikke teenuseid. N ende töötajate puhul, kellel on relvaluba ja selle eelduseks olev kehtiv perearsti pool väljastatud tervisetõend, on töötervishoiu arsti tõendi nõue tarbetult dubleeriv. Nõue on põhjendamatu ka välisriigis relvaloa saanud välisriigi kodanikest töötajate puhul, kelle puhul praktikas rahuldutakse Eesti perearsti tervisetõendiga. Ettepanek: sätestada RelvS § 83 24 l õikes 5 , et töötervisho i u arsti tõendit ei nõuta töötajatelt ja välismaalastelt , kellel on relvaluba või perearsti poolt väljastatud kehtiv ja nõuetel e vastav tervisetõend. 1.5 S õjarelvi käitleva ettevõtja sise-eeskirja ja töökor ra nõue RelvS § 83 26 sätestab sõjarelvade käitlejale ühetaolised nõuded sise-eeskirjale ja töökorrale (teabe ja dokumentide liikumise kord, aruannete koostamise ja esitamise kord, sisekontrolli rakendamise kord ja sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona üle arvestuse pidamise kord ) . Tegemist on bürokraatliku, administratiivse ja ebaproportsionaalse nõudega, mille järele tegelikkuses sellisel kujul vajadus puudub. S ise-eeskirja nõue näiteks ei võta arvesse võimalust, et sõjarelvi käitleb väheste töötajatega või lihtsa juhtimisstruktuuriga automatiseeritud tootmisprotsessidega ettevõtja , millel puudub vajadus kõiki äri- või tööprotsesse eeskirjadena vormistada ning enamik administratiivfunktsioonidest ostetakse välistelt teenuseosutajatelt sisse (raamatupidamine , aruandlus , IT-keskkond, valve jne.). Praegusel kujul ei arvesta viidatud nõue ka eri neva tegevusspetsiifikaga sõjarelvade käitlejate erisustega . N t sõjarelvade ja moona veole spetsialiseerunud ettevõtja : Ei vaja eraldi teabe ja dokumentide liikumise korda, kuivõrd kauba-, transiidi - ja tollivormistus e dokumentide liikumise kord on piisavalt reguleeritud siseriiklikku ja rahvusvahelist kaubavedu reguleerivates õigusaktides; Ei vaja eraldi aruannete koostamise ja esitamise korda, kuivõrd tal pole kohustust esitada muid aruandeid peale äriseadustikus sätestatud majandusaasta aruannete; Ei vaja sisekontrolli eeskirja, kuivõrd tema tegevus seisneb veose pealelaadimises, veos ja mahalaadimises ilma seda vahepeal ladustamata või muul moel käitlemata (ei erine tavalisest veoteenusest); Ei saa pidada arvet sõjarelvade ja moona üle, mille veoseid ta omaniku või kasutaja ülesandel üksnes veab (nt suletud konteineris, mida tal pole õigust avada) . RelvS-e alusel eraldi ühtse sise-eeskirja ja töökorra nõude sätestamine sõjarelvade käitlejatele ei ole põhjendatud ka töötervishoiu, tule- ja tehno ohutus e ega korrakaitselise vajadusega, kuivõrd kontrolliesemeks ning ettevõtja juhtkonna ja töötajate isikliku vastutus e objektiks peaks olema relvade ja moona käitlemise sisuliste nõuete täitmine, mitte siseregulatsiooni järgimine. Sisemiste protseduurieeskirjade kehtestami ne võib olla eri nõuetega ettevõtjate puhul põhjendatud juhtimisvahend, kuid sellist vajadust tuleks tegevusloa taotlemisel hinnata vastavalt taotleja eripärale. Ettepanek: RelvS § 83 26 senisel kujul välja jätta. Kui sisemiste protseduuridokumentide kehtestamine on järelevalve või muul eesmärgil vajalik ja põhjendatud , siis sätesta da vastav nõue järgmiselt: 1. Täpsustada tegevusalade kaupa, millist konkreetset sisemist protseduuridokumenti nõutakse tegevusluba taotlevalt ettevõtjalt vastavalt sõjarelvade ja moona käitlemise alla liigituvate tegevuste eripärale; 2. Vältida kehtivast õigusest tulenevate sisemiste protseduuridokumentide nõuete dubleerimist; 3. Kui sisemiste protseduuridokumentide nõuet pole võimalik tegevusalade kaupa täpsustada, siis tuleks k onkreetselt ettevõtjalt RelvS-e alusel täiendavalt nõutava sisemise protseduuridokumendi vajadus ja selle sisu ehk organisatsioonilise lahendi nõuetekohasus tuleks jätta tegevusloa väljastaja hinnata vastavalt taotleja tegevusprofiilile. 1. 6 I sikuandmete töötlemine ja t austakontroll sõjarelv i ja moona käitleva ettevõtja töötajatele, alltöövõtjatele ja teenuse osutajatele RelvS § 83 24 lg 2 , 83 28 lg 1 p 2 ja 83 35 lg 2 kohaselt kohaldatakse samu nõudeid isiku karistatuse osas nii sõjarelva käitlejale kui tema alltöövõtjale. Nõue on alltöövõtjate osas põhjendamatu, kuna ei eristata alltöövõtjaid ja teenuste osutajaid, kes sõjarelvade , laske- või lahingumoonaga üldse kokku ei puutugi. Nõue oleks põhjendatud nn outsourcingu korras vahetult sõjarelva käitlemises osalevate alltöövõtjatele või teenuste osutajatele, aga mitte nt ettevõtjale IT-teenuseid osutavale või kütust tar nivale teenuseosutajale. Lisaks juhime tähelepanu, et eraõiguslikul juriidilisel isikul ei ole Euroopa Liidu („ EL “) isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679 /EL , „ GDPR “ ) kohaselt võimalik isikuandmeid töödelda, kui selleks puudub tegelik vajadus ja/või andmesubjekti nõusolek . V astavate isiku andmete küsimine alltöövõtjate ja teenuseosutajate suhtes , kes relvade käitlemisega otseselt seotud ei ole, on iseenesest ebaproportsionaalne ja vastuolus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse põhimõtetega . Ettepanek: sätestada RelvS § 83 28 l g 1 punktis 3 , et RelvS § 83 24 lg 1 ja 2 nõudeid kohaldatakse üksnes sõjarelvade vahetu käitlemisega kokkupuutuvatele töötajatele, alltöövõtjatele ja teenuste osutajatele. Viidatud sätted ning RelvS § 83 35 viia isikuandmete osas kooskõlla GDPR artiklites 5-6 ja 10 sätestatud nõuetega. 1. 7 Sõjarelvi ja moona käitleva ettevõtja asukohanõue RelvS § 83 22 kohaselt peab s õjarelvi ja moona käitleva ettevõtja asukoht olema Eestis ning tema põhikiri peab sätestama, et ettevõtja ja tema juhatus on Eestis. Viidatud nõue on problemaatiline nii õiguslikust kui praktilisest aspektist. Varem on mõlemale aspektile koos põhjendus t ega viidanud EKTL liige Bae Systems Hägglund oma 28. augusti 2019. a . kirjas Kaitseministeeriumile. Õiguslikust aspektist on nõue, et ettevõtja asukoht on Eestis, vastuolus EL toimimis e lepingu artikli tes 49 ja 56 sätestatud asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise põhimõtetega EL siseturul. Kitsamalt ja siseriiklikult on see nõue vastuolus ka kehtiva RelvS § ga 83 21 , mille kohaselt võivad sõjarelvade käitlejaks olla nii Eesti kui Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi äriühingud , ilma et neilt nõutaks juhatuse asukohana Eesti sätestamist mõnes konstitutiivses ühinguõiguslikus dokumendis. Vastavalt tänaseks väljakujunenud Euroopa Liidu kohtu praktikale tuleb EL toimimise lepingu artiklis 346 lg 1 punktis b sätestatud olulise julgeolekuriski erandi rakendamist asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise piiramisele kaaluda ja põhjendada üksikjuhtumipõhiselt. RelvS § 83 22 , mis kehtestab ettevõtjale üldise ühetaolise Eesti asukoha nõude ilma sellekohase kaalumisvõimaluseta ega võimaluseta tugineda teise EL liikmesriigi järelevalve poolt ettevõtjale antud hinnangutele (nt relvade käitlemiseks vajaliku tegevusloa väljastamisele eelnevalt ettevõtja suhtes asukohariigis läbiviidud julgeoleku- ja vastavuskontrollile), ei ole kooskõlas EL toimimislepingu artikliga 346. Arvestades rahvusvahelise relvastusjärelevalve raames toimivat infovahetust sõjarelvade ja moona käitlemise , hanke nõu ete ja ettevõtjate taustakontrolli osas, puudub ettevõtja üle järelevalve teostamiseks sisuline vajadus nõuda tegevusluba taotlevatelt EL liikmesriigi ettevõtjatelt , et nende või nende juhatuse asukoht asuks (ühinguõiguslikus mõttes) Eestis . P õhjendamatu on seejuures ka nõue, et Eesti ettevõtja asukohana sätestaks ka ettevõtja ühinguleping või põhikiri . E ttevõtja asukoh aks õiguslikus mõttes loetakse eelkõige koht a , kus ettevõtja on registreeritud, kus toimub tema ( põhi ) tegevus (huvide kese) või kust teda juhitakse – sõjarelvade ja moona käitlemise nõuete järelevalve puhul Eestis ei oma need ükski kriitilist tähendust. Praktilisest aspektist on viidatud asukoha nõue problemaatiline ja ebaproportsionaalne seetõttu, et Eesti kaitseo t starbeliste vajaduste maht on rahvusvahelises kontekstis nii väike, et kaitsetööstusala st tipptehnoloogiat ja - tooteid pakkuvatel rahvusvahelistel ettevõtjatel on valdkonna regulatsiooni rangust ja vastavuskulude ( compliance cost ) suurust arvestades raske põhjendada Eestis pakutavate teenuste või toodetega seotud administratiivseid lisakulusid ja -koormust (asukohanõue, Eesti töölepingute nõue, maksustamisaspektid jm). Teiseks - e baproportsionaalne on ka alltöövõtjate tegevusloa (ja selle kaudu ka asukoha) nõue, arvestades, et alltöövõtjaks võib olla EL või NATO liikmesriigi nõuetekohaselt litsentseeritud ettevõtja , kes ei asu Eestis. Kolmandaks tuleb tuua esile, et Eesti kaitsetööstusettevõtjate võimekus ei ole hetkel veel selline, mis võimaldaks kaitsetööstusalas e tipp tehnoloogia siiret välismaiselt ettevõtjalt Eesti ettevõtjale ega ka tipptehnoloogi a valdajale kogu vajalikku Eesti kohalikku alltöövõtumahtu . S ee tõttu jääb vastav tipptehnoloogia Eesti kaitsejõududele kättesaamatuks. Kokkuvõtteks - Eesti siseriiklik õigus ei peaks koormama laitmatu mainega tuntud rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtete, kes omavad EL siseturul tegutsemiseks nõutavaid tegevuslube või vastavussertifikaate, tegevust Eestis ebaproportsionaalsete administratiivsete nõuete kehtestamisega. Ettepanek: RelvS § 83 22 välja jätta. 1. 8 Vajalikud e randid sõjarelvade ja moonaga seotud l oakohustus est RelvS § 83 33 ei arvesta hetkel § 83 2 lõikes 4 sätestatud valitsusasutuste ja Kaitseliidu erandiga (s.o. neile ei laiene Määrus nr 11) olukorras, kus relvade ja moona käitlemine ettevõtja poolt toimub valitsusasutuse kontrolli all (territooriumil) või ka ettevõtja territooriumil, kuid valitsusasutuse või Kaitseliidu esindaja juhendamisel. RelvS § 83 33 lg 1 p 4 sätestab loakohustuse ka sõiduki, veesõiduki või muu toote valmistamiseks, millele paigaldatakse sõjarelv. Sõnastus on ebaõnnestunud, kuivõrd sõiduki või seadme tootja ei pruugi üldse teada, et sõidukile paigaldatakse hiljem relvi. RelvS seletuskirja kohaselt on tegevusloa nõue kohaldatav üksnes sõjarelvade käitlemise kontekstis. Ettepanek ud : 1. T äiendada RelvS § 83 33 erandiga, mille kohaselt ei laiene loakohustus juhtudele , kui sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemine toimub Kaitseliidu või valitsusasutuse territooriumil või juhendamisel; 2. T äpsustada RelvS § 83 33 lg 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et loakohustus ei laieneks sõidukitele, veesõidukitele või muudele seadmetele, kui need ei ole reaalselt kohaldatud relvade kandmiseks. 2. STRATEEGILISE KAUBA SE A DUS 2.1 Ajutise väljaveo erand litsentsikohustusest StrkS § 16 loetleb erandjuhud, mil st r ateegilise kauba sisse- või väljaveoks, transiidiks või teenuse osutamiseks ei ole litsents nõutav. Paraku ei ole erandina loetletud st r ateegilise kauba lühiajaline väljavedu, kui selle eesmärgiks on osaleda tootenäidistega välisriikides korraldatavatel messidel ja muudel turunduslikel sündmustel. Ettepanek: täiendada StrkS § 16 erandiga, mis võimaldaks st r ateeg i lise kauba sisse- ja väljavedu ilma litsentsita, kui see toimub messidel ja turundusüritustel osalemise eesmärgil kuni 30-päevase perioodi vältel. 2. 2 RelvS prioriteet StrKS ees StrKS § 1 lõike 6 kohaselt kohaldub StrKS s õjalise kauba käitlemisele üksnes osas, milles see ei ole reguleeritud muu seadusega. Säte on ebaõnnestunud, kuivõrd omistab relvade, laskemoona ja lahingmoona käitlemist reguleeriva RelvS-e erinormi staatuse viisil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. mai 2009 direktiiviga 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta . Praktikas on tekkinud probleem jalaväe lahingumasinate CV9035 hooldamisel nende tootja BAE Systems Hägglundi poolt. CV9035 paigaldatud relva hooldamine on sõjarelva käitlemine RelvS mõistes . RelvS kohaselt on BAE Systems Hägglundil selleks vaja Eestis väljastatavat tegevusluba hoolimata sellest, et BAE Systems Hägglundile on väljastatud EL liikmesriigi poolt nii analoogiline tegevusluba sõjarelva käitlemiseks kui ka direktiivi s 2009/43/EÜ sätestatud litsents lahingumasina kui kaitseotstarbelise toote tehniliseks hooldamiseks. Direktiivi 2009/43/EÜ artikli 9 lõike 6 kohaselt tuleb Eestil teises EL liikmesriigis väljastatud litsentse tunnustada (vastav säte sisaldub StrKS § 6 lõikes 3). Lisaks ülalpool osundatud RelvS s sätestatud asukohanõudele, mis teise EL liikmesriigi väljastatud tegevusloa alusel tegutseva ettevõtja suhtes on tarbetu ja ebaproportsionaalne, on RelvS tegevusloa nõude rakendamine teises EL liikmesriigis t strateegilise kauba eriloa saanud ettevõtja suhtes tarbetu ja EL õigusega vastuolus. Ettepanek: täpsustada StrkS § 1 lõike 6 teksti, välistades teistes Eesti õigusaktides sätestatud loakohustuse rakendamine isikute suhtes, kellele on direktiiviga 2009/43/EÜ reguleeritud kaitseots t arbeliste toodete ja nendega seotud teenuste suhtes teiste EL liikmesriikide poolt väljaantud litsents. 3. RIIGILÕIVUSEADUS 3.1 Relvade veo ja transiidi eriloa taotluste läbivaatamine Riigilõivuseaduse § 265 sätestab relvade Eestisse sisse- ja väljaveo ja transiidi eriloa taotluse läbivaatamise eest juriidilisele isikule riigilõivud järgmiselt: § 265. Relvade Eestisse sisseveo, Eestist väljaveo ja transiitveo eriloa taotluse läbivaatamine (1) Eesti kodaniku eriloa taotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 32 eurot iga relva kohta. (2) Välisriigi kodaniku eriloa taotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva Eestist väljaveoks, Eestisse sisseveoks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 64 eurot iga relva kohta. (3) Juriidilise isiku eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt veetavate relvade kogusest või liigist: 1) kuni kümnest relvast koosneva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 515 eurot; 2) enam kui kümnest relvast koosneva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 640 eurot ja lisaks 32 eurot iga järgmise kümne relva kohta; 3) tema nimele registreeritud tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 64 eurot iga relva kohta. Tõhusaim viis tutvustada oma tooteid potentsiaalsetele klientidele välisturgudel on osaleda relvanäidistega välisriikides messidel ja näitustel. Riigilõivust tulenevalt on see ettevõtja te jaoks hetkel põhjendamatult kulukas. Samuti ei ole p raktikas põhjendatud teha vahet füüsiliste ja juriidiliste isikute taotluste läbivaatamisel. Riigilõiv peaks olema vastavuses eriloa läbivaatamise kuludega, mitte koguse - ega riikkond s use põhine. Ettepanek: sätestada riigilõivuseaduse § 265 riigilõivumäärad juriidilistele isikutele sarnaselt füüsiliste isikutega fikseeritud kulupõhise summana 32 eurot iga eriloa taotluse kohta . 3.2 Tulirelvade edasitoimetamine Euroopa Liidus Riigilõivuseaduse § 26 6 lg 2 sätestab tulirelvade Euroopa ühenduses edasitoimetamise eelloa ja loataotluse läbivaatuse eest relvade Eestisse sisse- ja väljaveo ja transiidi eriloa taotluse läbivaatamise eest juriidilisele isikule riigilõivud järgmiselt: § 266. Tulirelvade edasitoimetamine Euroopa Ühenduses /…/ (2) Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa ja loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) Eesti kodaniku taotluse puhul 7 eurot iga tulirelva kohta; 2) välisriigi kodaniku taotluse puhul 64 eurot iga tulirelva kohta. /…/ Ettepanek: sarnaselt tulirelvade sisse- ja väljaveo ning transiidi loa taotluste läbivaatusega tuleks ka tulirelvade Euroopa ühenduse piires eda s itoimetamisega seotud loataotluste läbivaatusele kehtestama kulupõhised riigilõivumäärad iga taotluse kohta (sõltumata relvade kogusest) . Looda me , et leiate võimaluse algatada ülalkirjeldatud muudatuste ja täienduste tegemiseks vajalike eelnõu de koostamise. Lugupidamisega [ allkirjastatud digitaalselt ] Tarmo Ränisoo Eesti Kaitsetööstuse Liit