Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (politsei ja piirivalve kriisireservi loomine)

Hr Raivo Aeg Justiitsministeerium 14.12.2020 nr 1-6/2236-1 Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (politsei ja piirivalve kriisireservi loomine) Austatud minister Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Laneman siseminister Teadmiseks: Kaitseministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Politsei-ja Piirivalveamet Päästeamet Kaitsepolitseiamet Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit Eesti Tööandjate Keskliit Sisekaitseakadeemia Lisa: 1) politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (9-l lk) 2) politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (47-l lk) Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 3) politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavandid (5-l lk) 4) politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 – kooskõlastustabel (29-l lk) Kadi Parmas 6125214 [email protected] Svetlana Meister 612 5012 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 02.12.2020 Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus (politsei ja piirivalve kriisireservi loomine) § 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 35 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ajaks“ sõnadega „või kriisi lahendamise ajaks isiku, kes on nimetatud politsei ja piirivalve kriisireservi“; 2) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või politsei ja piirivalve kriisireservi. Nimetatud isiku politseiteenistusse või politsei ja piirivalve kriisireservi sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid Politsei- ja Piirivalveamet.“; 3) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses: „52. peatükk POLITSEI JA PIIRIVALVE KRIISIRESERV 1. jagu Üldsätted § 10819. Politsei ja piirivalve kriisireservi eesmärk ja kriisireservi kaasamine (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi eesmärk on ette valmistada ja tagada Politsei- ja Piirivalveametile vajalik tööjõud, et pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel toime tulla tavapärasest mahukamate ülesannetega, ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega (edaspidi kriisi lahendamine). (2) Politsei ja piirivalve kriisireservi kaasamise kriisi lahendamiseks otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega kuni 30 päevaks. (3) Ettepaneku kaasata politsei ja piirivalve kriisireserv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja saabumisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui politsei ja piirivalve kriisireservi kaasamine kriisi lahendamiseks on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ning pikendab politsei ja piirivalve kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra 30 päeva kaupa. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud korralduses märgitakse: 1 1) ülesanne, mille täitmisse politsei ja piirivalve kriisireserv kaasatakse; 2) ülesande täitmisel osalevate politsei ja kriisireservi nimetatud isikute arv või arvu ülempiir; 3) politsei ja piirivalve kriisireservi kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus politsei ja piirivalve kriisireserv ülesannet täidab; 5) vajaduse korral muud andmed. § 10820. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik on isik, kes on andnud nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses koosseisuvälise politseiametniku või abipolitseinikuna. (2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku pädevuses on kriiside lahendamise ajal politsei ülesannete täitmine vastavalt sellele, kas ta nimetatakse selleks ajaks politseiametniku ametikohale või ta osaleb kriisi lahendamises abipolitseinikuna. (3) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõppesse kutsumise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik haldusaktiga. (4) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku kriisi ajal kriisi lahendamiseks koosseisuvälise politseiametniku ametikohale nimetamise või abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. 2. jagu Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerimine ja kriisireservi nimetamine § 10821. Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerimine (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva seaduse § 42 lõike 2 või abipolitseiniku seaduse § 7 lõike 2 alusel määrusega kehtestatud politseiametniku isikuankeedi või abipolitseiniku ankeedi ja kirjaliku taotluse. (2) Kirjalikus taotluses annab politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametniku või abipolitseinikuna. (3) Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideeriv isik kinnitab kirjaliku taotlusega, et ta kohustub täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja tulema pärast käesoleva seaduse § 10819 lõike 2 alusel tehtud otsuse tegemist otsuses nimetatud asukohta käesoleva seaduse § 10820 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. (4) Taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul kontrollitakse politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija vastavust nõuetele. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik. Otsus toimetatakse politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerijale kätte tema avalduses märgitud viisil. § 10822. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule esitatavad nõuded 2 (1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametnikuna, peab vastama käesoleva seaduse § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruste nõuetele ning tema puhul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 40 nimetatud asjaolusid. (2) Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses abipolitseinikuna, peab vastama abipolitseiniku seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määruse ning §-des 4–6 sätestatud nõuetele. (3) Politsei ja piirivalve kriisireservi koosseisu ei nimetata riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikut. Vastav andmevahetus korraldatakse asjaomaste asutuste vahel. § 10823. Isiku nimetamine politsei ja piirivalve kriisireservi (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse politsei ja piirivalve kriisireservi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus vormistatakse haldusaktiga, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) politsei ja kriisireservi nimetatud isiku staatus kriiside lahendamise ajal; 3) politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku õigused ja kohustused. (3) Pärast politsei ja piirivalve kriisireservi koosseisu nimetamist on isikul riigikaitseseaduse § 70 lõikes 1 ja § 82 lõikes 2 ning hädaolukorra seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud õigused võrdselt isikuga, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuid ei arvata Politsei- ja Piirivalveameti riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäära hulka. (5) Kui kriisireservi nimetatud isik nimetatakse kriisireservis olemise ajal sõjaaja ametikohale või riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse, riigikaitseliste ülesannetega avalik-õigusliku juriidilise isiku või elutähtsa teenuse osutaja juures riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, siis peatub tema kriisireservi nimetatud isiku staatus. (6) Kriisireservi nimetatud isiku staatus taastatakse, kui ta ei ole enam lõikes 4 nimetatud ameti- või töökohal ja ta esitab Politsei- ja Piirivalveametile avalduse kriisireservis oleva isiku staatuse taastamiseks. § 10824. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikute üle arvestuse pidamine (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikute üle peetakse arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus. 3 (2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku andmete kandmisel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud määruses sätestatut. (3) Kriisireservi nimetatud isikute arvu ülempiiri määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 10825. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõpe (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik peab pärast kriisireservi nimetamist läbima kriisireservis oleva isiku baasõppe ja kriisireservi erialase õppe. (2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima kriisireservi täiendusõppe. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Politsei- ja Piirivalveamet võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. (4) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku baasõppe ja erialase õppe ning täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. jagu Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku hüved ja sotsiaalsed tagatised § 10826. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku eritunnused ja vormiriietus (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule väljastatakse väljaõppe ajal politseiametniku vormiriietus politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku eritunnustega. (2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. (3) Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule antakse kriisi ajal politseiteenistusse nimetamise ajal politseiametniku vormiriietus ja ametitõend, lähtudes käesoleva seaduse §-s 371 sätestatust. (4) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule antakse kriisi ajal abipolitseinikuna kaasamise korral abipolitseiniku vormiriietus ja tunnistus, lähtudes abipolitseiniku seaduse §-s 37 sätestatust. § 10827. Hüvitis politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes osalemise ajal Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku hukkumise, haigestumise või vigastada saamise korral väljaõppe ajal kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 38 sätestatut. § 10828. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku töö- või teenistussuhete erisus 4 (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikul on väljaõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab kriisireservi nimetatud isik tööandjale taotluse, millele lisab Politsei- ja Piirivalveameti otsuse väljaõppe korraldamise kohta. (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale mõistliku aja jooksul enne väljaõppel osalemise aega. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule maksta isiku kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest toetust kuni 30 kalendripäeva eest. Toetuse arvutamise aluseks võetakse kriisireservi nimetatud isiku keskmine palk. (4) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule väljaõppe ajal lisapuhkuse ajal makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toetust ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. (6) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikul on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi ajal kriisi lahendamiseks politseiteenistusse politseiametniku ametikohale või kaasatakse kriisi lahendamisse abipolitseinikuna. (7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi ajal kriisi lahendamiseks politseiteenistusse politseiametniku ametikohale või kaasatakse kriisi lahendamisesse abipolitseinikuna. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. (9) Kriisi ajal kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale nimetatud politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule makstakse politseiametniku ametipalka. (10) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule, kes kriisi ajal osaleb kriisi lahendamisel abipolitseinikuna, võib maksta toetust. Toetuse arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse ja lõikes 7 sätestatud toetuse taotlemise, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 10829. Kulutuste hüvitamine Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõppel osalemise kulude hüvitamisel kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 40 sätestatut. 4. jagu 5  Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku nimetamine politseiteenistusse politseiametniku ametikohale § 10830. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku nimetamine politseiametniku ametikohale (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku võib kriisi lahendamise ajaks nimetada Politsei- ja Piirivalveameti koosseisuvälise politseiametniku ametikohale. (2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku nimetamise korral politseiteenistusse politseiametniku ametikohale kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. (3) Kui politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik on erakonna liige, siis peatub kriisireservi nimetatud isiku erakonna liikmelisus, kui ta kriisi lahendamise ajal nimetatakse politseiteenistuses koosseisuvälise politseiametniku ametikohale. (4) Politseiteenistuses koosseisuvälise politseiametniku erakonna liikmelisus taastub pärast seda, kui ta vabastatakse koosseisuvälise politseiametniku ametikohalt. (5) Kriisireservis olev isik esitab erakonna liikmelisuse peatamiseks ja taastamiseks avalduse erakonnale. 5. jagu Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamine § 10831. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamine (1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik vabastatakse politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega järgmistel juhtudel: 1) politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku algatusel; 2) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele või 3) seoses politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku sobimatu käitumisega, sealhulgas kui politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt; 4) politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku surma korral. (2) Kriisi ajal kriisi lahendamisse kaasatud politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul esitama avalduse kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamiseks 60 päeva enne soovitavat kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamist, välja arvatud juhul, kui kriisireservi nimetatud isik taotleb enda vabastamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kriisireservi nimetatud isiku ülesandeid täita. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamise asjaolud tuvastatakse menetluses, millele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik vabastatakse politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest Politsei- ja 6 Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega, kui menetluse käigus tuvastatakse staatusest vabastamise asjaolud.“. § 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel lühendada esmase õppe kestuse 20 tunnile, järgides käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõudeid. Abipolitseinikul on pärast vastava olukorra lõppemist ühe aasta jooksul kohustus läbida esimese astme õpe käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mahus.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine abipolitseinikule (1) Abipolitseinikul on õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Lisapuhkuse saamiseks esitab abipolitseinik tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku taotluse. (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale mõistliku aja jooksul enne ülesande täitmisele asumise aega. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib abipolitseinikule maksta isiku kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest toetust kuni 30 kalendripäeva ulatuses. Toetuse arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku keskmine palk. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toetust ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel abipolitseinikule lisapuhkuse ja selle eest makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui abipolitseinik hukkub või sureb seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist hukkunud või surnud abipolitseiniku kümne aasta keskmise palga ulatuses.“; 4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui abipolitseinik hukkub või sureb seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema 7 ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud abipolitseiniku 20 aasta keskmise palga ulatuses.“; 5) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga ulatuses.“; 6) paragrahvi 38 lõige 21 loetakse lõikeks 22 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui abipolitseinikul tuvastatakse seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga ulatuses.“; 7) paragrahvi 38 lõikeid 22 ja 3 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „ja 21“; 8) paragrahvi 38 lõikes 9 asendatakse sõnad „ühekordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses“ sõnadega „abipolitseiniku ühe kuu keskmise palga ulatuses“; 9) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Kui abipolitseiniku ülesandeid täitev abipolitseinik ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal, võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.“; 10) paragrahvi 38 lõikes 12 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“;. § 3. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „politsei ja piirivalve seaduse § 753“ tekstiosaga „ja § 10827“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juulil. Henn Põlluaas 8 Riigikogu esimees Tallinn, 2020 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Allkirjastatud digitaalselt [Allkirjastaja nimi ja ametinimetus] 9  Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (politsei ja piirivalve kriisireservi loomine) seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamine on tingitud sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) isikkoosseis ei ole piisav, et pikaajaliste ja keerukate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi põhiülesandeid, nagu piiri valvamine, massilise korratuse ohjamine ja objekti kaitsmine. PPA-s on praegu teenistuses selline hulk politseiametnikke, mis võimaldab täita politsei ülesandeid olukorras, kui erakorralisi sündmusi ei toimu või on nende kestus lühiajaline. Nii igapäevaste ülesannete täitmiseks kui ka lühiajaliste erakorraliste sündmuste lahendamiseks on PPA-l võimalik kaasata abipolitseinikke. Kui aga lahendatav sündmus muutub pikaajaliseks, võib see tekitada probleemi nii abipolitseiniku töö- kui ka eraelus. Kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis kindlustaks abipolitseinikule töösuhte ja sotsiaalsed tagatised, kui ta riigi huvides osaleb pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel. Kui abipolitseinik kaotab oma töö ja sotsiaalsed tagatised (palk, ravikindlustus jms), mõjutab see ka tema perekonnaliikmeid, kes võivad täielikult või osaliselt sõltuda tema sissetulekust. Abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) muudatustega suurendatakse abipolitseinike sotsiaalseid tagatisi ning kehtestatakse võimalus abipolitseinike kiiremaks ja paindlikumaks koolitamiseks ja värbamiseks. Politsei ja piirivalve (edaspidi PPVS) seaduse muutmine on seotud politsei ja piirivalve kriisireservi (edaspidi ka PPA kriisireserv või kriisireserv) loomisega PPA koosseisu. PPVS-is sätestatakse PPA kriisireservi kandideerimine ja määramine, isiku teenistusse võtmise õiguslikud lahendused, kriisireservis osaleva isiku hüved ja sotsiaalsed tagatised, töö- ja teenistussuhete erisused, väljaõpet puudutav ja kriisireservi kasutamine kriisiolukorras ning PPA võimalus kindlustada endale abipolitseinike tööjõud, kes osaleks politsei ja piirivalve kriisireservi tegevuses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Jaanus Heinsar (teenistussuhe lõppenud), õigusnõunik Kadi Parmas (tel 612 5214, [email protected]), personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister (tel 612 5012, [email protected]), korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre (teenistussuhe lõppenud), rahandusosakonna osakonnajuhataja asetäitja majandusarvestuse alal Ülle Johanson (tel 612 5100, [email protected]) ning sisejulgeolekupoliitika osakond (tel 612 5056; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse: 1) politsei ja piirivalve seadust avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 67; 2) abipolitseiniku seadust avaldamismärkega RT I, 06.05.2020, 2; 3) tulumaksuseadust avaldamismärkega RT I, 21.04.2020, 49. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2019–2023, milles on siseturvalisuse aluspõhimõttes „Avalik kord ja võitlus kuritegevusega“ riigipiiri kaitsmise ja valvamise eesmärgiks tegevusprogrammi punktis 2.33 märgitud politsei ja piirivalve kriisireservi loomine, mida saab kasutada nii piirivalve kui ka korrakaitse ülesannete täitmiseks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõule eelnes politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti kooskõlastamisele 2019. aasta lõpus. Väljatöötamiskavatsuse tagasiside ja arutelude tulemusena on osa muudatusest loobutud või neid vastavalt analüüsidele, aruteludele ja ettepanekutele korrigeeritud. Samas on väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemile eelnõus lahendus leitud. Väljatöötamiskavatsuses käsitleti ühe võimalusena läbida kohustuslik reservteenistus õppekogunemisel PPA-s. Täiendavalt analüüsiti seda enne eelnõu ettevalmistamist, sealhulgas küsiti ka õiguskantsleri arvamust. Kuna PPA tegevus ja ülesanded ei ole kehtiva õiguse järgi sõjalised ega ka sõjalise iseloomuga ning PPA kriisireservi eesmärk ei ole tagada sõjalist väljaõpet ja sõjaks valmistumist, on kaitseväeteenistuse reservteenistuse läbimisest kriisireservi loomise eesmärgil loobutud. Eelnõu kohaselt on kriisireservi loomine kavandatud vabatahtlikkuse põhimõttel. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. PS § 124 lõige 1 näeb ette, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras. PS § 124 lõike 1 kommentaaride kohaselt ei tähenda osavõtt riigikaitsest ainult teenimist Kaitseväes, sest riigikaitsest osavõtu määratlemisel tuleb lähtuda riigikaitse laiast käsitusest ning arvestada, et riigi kaitsmises osalevad kõik isikud, asutused ja organisatsioonid oma pädevuse piires. Nii näiteks ei pea isik otseselt sõjalises kaitses osalema, kuid annab oma osa riigi kaitsmisse sundkoormiste kaudu, töötamisega riigikaitselisel töö- või ametikohal või panustades vabatahtlikuna kui Kaitseliidu liige või abipolitseinik. Kaitseväeteenistust käsitatakse kehtiva õiguse kohaselt kui sõjalist laadi ehk sõjalise tegevusega seotud teenistust. See on politseiteenistusest eraldi ja ei oma sellega kokkupuutepunkte. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) konstruktsiooni järgi on kaitseväeteenistuse läbiviimise kohaks Kaitsevägi (v.a asendusteenistus) ning see on üles ehitatud vaid konventsionaalse sõjalise tegevuse võimekuse tagamise eesmärgiga. Lisaks on KVTS järgi kaitseväeteenistuse olemus piiratud üksnes teenistusega Kaitseväes. KVTS-i § 3 lõike 1 kohaselt on kaitseväeteenistus oma olemuselt kaitseväekohustuslase teenimine sõjaväelise auastmega ametikohal. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on kaitseväekohustuslase kohustus osaleda kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistuses Kaitseväes. Ajateenistus toimub seejuures sõjaväelise väljaõppe saamise 2 eesmärgil ja reservteenistuse eesmärk on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemistel (KVTS-i § 5), sh lisaõppekogunemistel. Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe (KVTS-i § 69 lg 3). Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 23 alusel välja kuulutatud mobilisatsiooni korral ei ole mobiliseeritud isikud enam reservväelased, vaid tegemist on tegevväelastega. Seega järeldub eeltoodust, et kaitseväeteenistus käsitleb hetkel kehtiva regulatsiooni järgi vaid riigi sõjalist riigikaitset. Ka EIÕK artikli 4 lõike 3 punkti b järgi ei peeta sunniviisiliseks/kohustuslikuks tööks sõjalist laadi teenistust või kohustusliku sõjaväeteenistuse asendusteenistust. Eesti on liitunud ILO konventsiooniga, mille artikli 2 punkt 2 alapunktide a ja b kohaselt ei hõlma mõiste „sunniviisiline või kohustuslik töö“ konventsiooni tähenduses: (a) mistahes tööd või teenistust, mida nõutakse kohustusliku sõjaväeteenistuse seaduste põhjal puhtsõjalise iseloomuga tööna; (b) mistahes tööd või teenistust, mis on täielikult suveräänse riigi kodanike loomulike kodanikukohuste osa. Ka ILO konventsiooni kohaselt eristatakse sõjalise iseloomuga töökohustust mittesõjalise iseloomuga üldisest töökohustusest. PS-i § 29 lubab eirata isiku tegevusala, elukutset ja töökoha vaba valiku põhimõtet mittesõjalisel eesmärgil vaid juhul, kui tegemist on asendusteenistusega, tööga nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral. Seega muul eesmärgil rakendatav riigikaitselises tegevuses, sh avaliku korra kaitses, osalemise sundkohustus moonutaks oluliselt PS § 29 lõikes 1 sätestatud elukutse valiku vabadust ning lõikes 2 sätestatud tööle kohustamise keeldu. Kuivõrd PPA kriisireservi eesmärk ei ole tagada sõjalist väljaõpet ja sõjaks valmistumist, vaid leida lisajõudu PPA ülesannete täitmiseks, ei ole kriisireservi võimalik moodustada PPA alla nii, et kehtestatakse kaitseväeteenistuskohustus (seotud kehtiva õiguse kohaselt sõjalise riigikaitsega). Lisaks eelpool toodule küsiti ka õiguskantslerilt arvamust, kas kaitseväeteenistuse reservteenistuse läbimine PPA-s on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 29 ja 124. Õiguskantsler märkis oma vastuses muuhulgas, et kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõike 3 alusel on õppekogunemine sõjaväeline väljaõpe. Planeeritud muudatus laiendaks kaitseväeteenistuse väljapoole riigi sõjalise kaitse piiridest, muudesse riigi toimimise valdkondadesse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lõige 2 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, mille erandiks on teenistus kaitseväes või selle asendusteenistus ja tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 4 lõige 3 punkt b lisab, et „sunniviisilise või kohustusliku töötamise“ keeld ei hõlma tööd või teenistust, mida tehakse tavalise kodanikukohustuse osana. Sama välistuse sätestab Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) sunniviisilise või kohustusliku töö konventsiooni nr 29 artikli 2 lõige 2 punkt b. Enne potentsiaalse reservteenistuse ülesannete määramist PPA-s, ei ole võimalik hinnata, kas ja kuivõrd oleks need ülesanded vaadeldavad nt tavalise kodanikukohustusena. Põhiseadus lubab kohustusi n-ö tavalise kodanikukohustuse osana kehtestada, kuid need ei või olla ülemäärased (põhiseaduse § 11). Põhiõiguste efektiivse tagamise seisukohast peaksid kavandatavad kohustused ja tagatised olema seaduses võimalikult täpselt piiritletud. Reservväelaselt ei tohiks õppekogunemisel nõuda ülesannete täitmist, mille osas teda välja pole koolitatud. Lähtudes eelnevast on kõnesolev eelnõu ette valmistatud arvestusega, et PPA kriisireservis osalemine on vabatahtlik ja sellel ei ole kokkupuudet kohustusliku kaitseväeteenistusega. 3 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on suurendada PPA võimekust piirivalve ja objektikaitse osas ning masside ohjamisel. Muudatustega luuakse võimalus anda kriisireservis olevatele isikutele asjakohane ettevalmistus ja vajaduse korral kaasata nad kriisiolukorras täitma politsei ülesandeid. Kriisireservi loomine võimaldab pikaajalises kriisis võtta eelneva kokkuleppe alusel kiirkorras politseiteenistusse nõuetele vastavaid ja eelneva väljaõppe saanud isikuid ning rakendada senisest tõhusamini abipolitseinikke. Sealjuures on oluline, et kriisireservis olevatele isikutele oleksid tagatud vajalikud sotsiaalsed tagatised ja riigikaitseülesande täitmine PPA juures. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 järgi muudetakse PPVS-i. Eelnõu § 1 punkti 1 järgi laiendatakse PPVS-is võimalust võtta PPA teenistusse koosseisuväliseid politseiametnikke. Kuni 29. märtsini 2015. aastal kehtinud PPVS-i § 35 lõike 1 kohaselt oli politseiametniku ametikoht asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on politseiteenistus ning lõike 2 kohaselt võis õppepraktika läbimise ajaks või ülesande täitmise ajaks, millel ei olnud alalist iseloomu, võtta teenistusse koosseisuvälise politseiametniku. Kuna 1. aprillil 2013. aastal jõustunud ATS-i kohaselt nähakse kõik teenistuskohad ette asutuse koosseisus ja seniseid koosseisuväliseid ametikohti enam ATS ette ei näe, jäeti ka PPVS-ist välja võimalus võtta politseiametnik teenistusse koosseisuvälise politseiametnikuna. Kahe aasta jooksul pärast PPVS-ist koosseisuväliste politseiametnike regulatsiooni väljajätmisest tekkisid PPA-l seaduse rakendamisel probleemid, mistõttu oli vaja muuta seadust. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega 416 SE täiendati PPVS-i § 35 lõiget 1 nii, et ka asutuse koosseisuväline ametikoht on politseiametniku ametikoht, millel teenistuses olemine loetakse politseiteenistuseks. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestati, et PPA võib koosseisuvälise politseiametniku ametikohale nimetada üksnes Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase õppepraktika läbimise ajaks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 11 järgi kinnitab minister ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 11 lõike 3 kohaselt kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või tema volitatud ametiasutuse juht. PPA teenistuskohtade koosseis on kehtestatud siseministri määrusega „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“. Määruse kohaselt kinnitab siseminister PPA teenistuskohtade koosseisu piirarvuks 5570, neist ametikohti on 5102, sealhulgas politseiametniku ametikohti 4283 ja ametniku ametikohti 819, ning töökohti 468. Teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus, vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allüksuste (allstruktuuriüksused) moodustamine ning teenistuskohtade liigitus teenistusgruppidesse kinnitatakse PPA peadirektori käskkirjaga. Muudatustest teavitatakse siseministrit. 4 Kui PPA koosseisus kajastuksid PPA kriisireservi koosseisus olevad isikud, moonutaks see PPA personalistatistikat. Kriisireservi koosseisus olevad isikud nimetatakse politseiteenistusse ainult selleks ajaks, kui nad lahendavad politseiametnikena kriisiaja ülesandeid. See tähendab, et PPA kriisireservis olevate isikute ametikohad täidetakse üksnes ajal, kui PPA kriisireservi koosseisus olevad isikud täidavad politseiametnikena kriisiaja ülesandeid. PPA kriisireservi koosseisus olevate isikute kohta ei peeta personaliarvestust klassikalises mõttes. PPA kriisireservis olevad isikud kantakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse (edaspidi RPPA) vabatahtlikena nagu on RPPA-sse kantud ka abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad. Kui PPA kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi lahendamise ajaks PPA koosseisuväliseks politseiametnikuks, tehakse selle kohta muudatused ka RPPA-s. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi muudetakse PPVS-i §-i 42, mis sätestab andmete kogumise isiku teenistusse võtmise otsustamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab politseiteenistusse kandideeriv isik PPA-le isikuankeedi, milles küsitakse andmeid politseiteenistusse sobivuse hindamiseks. Isikuankeedi vormi ja selles küsitud andmete loetelu kehtestab siseminister määrusega. PPA võib andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, füüsiliste ja juriidiliste isikute, ankeedis märgitud isikute, kandideerija tööandja ning teiste isikute poole, et selgitada välja kandidaadi sobivus politseiteenistusse asumiseks. Samuti võib PPA kontrollida politseiteenistusse kandideerija karistatust ning isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust. Isikuankeedi regulatsioon laieneb ka SKA politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse ning SKA politseiametniku ametikohale kandideerijale. PPVS-i täiendatakse nii, et isikuankeedi regulatsioon laieneb ka PPA kriisireservi kandideerijale, kelle PPA kriisireservi sobivuse üle otsustamiseks kogub isikuandmeid PPA. Kuna kriisireservis olev isik annab nõusoleku kriiside lahendamise ajal tema nimetamiseks politseiametniku ametikohale, peab kriisireservis olev isik vastama politseiametnikule kehtestatud nõuetele, sealhulgas peab ta olema laitmatu taustaga ja kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistamata. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täiendatakse PPVS-i 52. peatükiga, milles sätestatakse politsei ja piirivalve kriisireservi eesmärk ning selles osaleva isiku õigused, kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised. PPVS-i 52. peatüki 1. jagu reguleerib politsei ja piirivalve kriisireservi üldsätteid. Paragrahvis 10819 sätestatakse PPA kriisireservi eesmärk ja kriisireservi kaasamine. Lõikes 1 sätestatakse, et PPA kriisireservi loomise eesmärk on valmistada ette ja tagada PPA- le vajalik tööjõud, et tulla pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel toime tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega, ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega ehk eelnõu mõistes kriisi lahendamisega. Kõnesolevas eelnõus kasutatakse terminit „kriis“, mille legaaldefinitsiooni ei ole eelnõus esitatud, s.t sõna „kriis“ tähendust ei ole määratletud. Eesti Keele Instituudi Sõnaveebis on sõna „kriis“ defineeritud järgmiselt: „raskustest, ohust, ebastabiilsetest oludest põhjustatud, hrl vastuoludest lõhestatud pingeline (sotsiaalne, poliitiline) seisund, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus“. Siinse eelnõu järgi peetakse kriisideks põgenike massilist sisserännet, äkkrünnakut, massilist korratust, olukordi, kui on vaja tagada riigi julgeolek ja riigikaitse, päästa inimelusid, ennetada katastroofe, nakkushaigusi või kõrvaldada nende tagajärgi, hoida 5 ära massilisi korratusi või need lõpetada ja muid selliseid sündmuseid ja olukordi. Need on olukorrad ja sündmused, mis võivad edasi areneda näiteks erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks. Kuivõrd taolised kriisiolukorrad, kuhu PPA-l on vaja kriisireservi kaasata, on erisugused, ning kriisireservi kaasamine oleneb olukorrast ja vajadusest, ei ole mõistlik õigusaktis neid olukordi täpsemalt esile tuua ja avada. Tähtis on, et lähtudes olukorrast oleks võimalik teha kriisireservi kaasamise otsus. Lõigetes 2–5 sätestatakse kriisireservi kaasamine kriiside lahendamisse. Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või olukorraga, s.o kriisiolukorraga, mil politsei ülesannete täitmisesse on vaja kaasata lisajõudu kriisireservi nimetatud isikute näol. Kuna kriisireservi nimetatud isiku kutsumine kriiside lahendamisesse mõjutab ka tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Kriisireservi kaasamisel tekib kriisireservi nimetatud isikul õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse toimimine, need võivad ajutiselt isegi katkeda, on tähtis, et otsus kaasata kriisireservi nimetatud isik, oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud kõrgemale tasandile. Näiteks, hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse korraldamisesse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Kaitseliidu kaasamine puudutab osa juhtudel ka tööandjaid, kuna KaLS-i järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, kui ta kaasatakse täitma korrakaitseorgani ülesandeid (päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, eriolukorra tööde tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel, PPVS-i § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmine, riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine korrakaitseseaduses sätestatud korras). Kuna mistahes kriisi korral ei ole võimalik ette näha, kui kaua see kestab, on esialgu võimalik kriisireservi kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks. Kui saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist veel kuni 30 päeva võrra. Kui ka pärast 60 päeva möödumist selgub, et kriis ei ole lahendatud ja kriisireservi kaasamist on veel vaja pikendada, pikendatakse kaasamist 30 päeva võrra 30 päeva kaupa. Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise tööandja juures või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja või ametnik osaleb kriisireservi koosseisus kriisi ajal politsei ülesannete lahendamisel. Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadusega ettevõte või asutus töös hoida, kaasatakse kriisireservi nimetatud isik kriisi lahendamisesse üldjuhul 30 päevaks. Kui selgub vajadus kriisireservi kaasamist pikendada, kaasatakse kriisi ajal politsei ülesannete täitmisesse mõni teine kriisireservi nimetatud isik. See tähendab, et kriisireservi nimetatud isik, 6 kes esialgu kaasati kriisi lahendamisse, saab pärast 30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja juures. Alalise tööandja juures on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisesse järgmiseks 30 päevaks. Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata kriisireservis nimetatud isiku, kellel on kriisi lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ja keda ei saa asendada teine kriisireservis olev isik. Kuna PPA on kõige pädevam teadma, kas tegemist on pikaajalise erakorralise sündmusega, mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega, ja on vaja kaasata kriisireservi, viib PPA peadirektor või tema volitatud isik kriisireservi kaasamise vajaduse valdkonna eest vastutava ministrini. Järgmiseks teeb valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister Vabariigi Valitsusele asjakohase ettepaneku (kaasata politsei ülesannete täitmisesse kriisireserv). Ettepanekus selgitatakse, millise erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisesse on vaja kriisireserv kaasata. Pärast ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus kriisireservi kaasamise, andes korralduse. Selles peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja kriisireservi nimetatud isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajaduse korral ka muud andmed. Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Ettepaneku Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks teeb valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või arvu ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territoorium, ametiisik, kellele ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub ning vajaduse korral muud andmed. Paragrahvi 10820 lõigetes 1–4 sätestatakse, kes on PPA kriisireservis olev isik ja tema pädevus. Samuti sätestatakse kriisireservi väljaõppesse kutsumise ja kriiside ajal politseiametniku või abipolitseinikuna kaasamise pädevus. PPA kriisireserv hakkab toetuma kahele sambale, mis põhinevad inimeste vabal tahtel oma võimaluste järgi osaleda politseitegevuses. Kriisireservi kandideerija annab nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal ta nimetada PPA-s politseiametniku ametikohale või osaleda kriisi lahendamisel abipolitseinikuna. Joonisel 1 on kujutatud PPA kriisireservi nimetatud isiku kasutamine kriiside ajal. 7  Kasutamine kriisis Abipolitseinikuna Politseiametnikuna (vajalik eelnev (vajalik eelnev nõusolek + SK nõusolek) broneering) Endised politseinikud jt Abipolitseinikud nõuetelt sobivad isikud Politsei ja piirivalve kriisireservi potentsiaalne inimressurss : 1) Abipolitseinikud ja endised abipolitseinikud; 2) PPA endised teenistujad; 3) Sisekaitseakadeemia (sh varasem Politseikool) politseiametniku eriala lõpetanud isikud; 4) Ajateenistuse läbinud isikud. NB! Üks isik võib olla mitme sihtrühma liige. Joonis 1. Politsei ja piirivalve kriisireservis olev isik kriisi ajal Lõigetes 1 ja 2 reguleeritakse PPA kriisireservi nimetatud isiku nõusoleku andmist osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses koosseisuvälise politseiametniku või abipolitseinikuna. Kriisireservis olev isik täidab kriiside ajal politsei ülesandeid vastavalt sellele, kas ta on andnud nõusoleku osaleda kriisireservi tegevuses politseiametniku või abipolitseinikuna. Kriiside ajal täidavad politsei ülesandeid nii need kriisireservis olevad isikud, kes nimetatakse politseiametnikeks, kui ka need, kes kaasatakse abipolitseinikena. PPVS-i järgi on politsei ülesanded süütegude ennetamine, avaliku korra kaitse, dokumentide ja tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine, otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine, Eesti presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite kaitsmine ning objektide valvamine ja muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. APolS-i järgi abistab abipolitseinik politseid avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel ning teeb politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Seega täidavad abipolitseinikud ka politsei ülesandeid. Kriiside ajal täidavad PPA kriisireservis olevad isikud eelkõige kolme järgmist ülesannet: 1) ohjavad masse, 2) valvavad piiri ja 3) valvavad objekte. Need on kolm peamist ülesannet, mida hakkavad täitma kriisireservi nimetatud isikud, kes kriisi ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Kui kriisireservi nimetatud isik võtab kriiside ajal politsei tegevusest osa abipolitseinikuna, on tema põhiülesanne patrullimine, et tagada avalik kord. Samuti saavad abipolitseinikud kriisi ajal täita muid politsei ülesandeid, mis on abipolitseinike pädevuses ja milleks nad on saanud ettevalmistuse. 8 Lõikes 3 sätestatakse, et PPA kriisireservis oleva isiku väljaõppesse kutsumise otsustab PPA peadirektor või tema volitatud isik haldusaktiga. Väljaõppesse kutsumine vormistatakse haldusaktiga. Väljaõppel osalemiseks märgitakse otsusesse ka väljaõppe toimumise koht. PPA kriisireservis oleva isiku väljaõppesse kutsumine puudutab peale kriisireservis olevate isikute ka nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et PPA peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks põhjendatud otsuse. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kuna haldusakt kriisireservis oleva isiku väljaõppesse või kriiside ajal politsei ülesannete täitmisele kutsumise kohta on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele õiguste ja kohustuste tekitamiseks, on tegemist üldkorraldusega. Tegemist on haldusaktiga, mida tuleb samuti põhjendada ja kõigile huvitatud isikutele teatavaks teha. Ka kehtib üldkorralduse kui haldusakti kohta põhimõte, et seda on võimalik vaidlustada halduskohtus või vaidemenetluses. HMS-i järgi peab haldusaktil olema õiguslik alus ning muudatusega luuakse õiguslik alus PPA peadirektori või tema volitatud isiku või Vabariigi Valitsuse haldusaktile, mille alusel kutsutakse kriisireservis olev isik väljaõppesse või kriiside ajal täitma politsei ülesandeid politseiametniku või abipolitseinikuna kuni 30 päevaks. Haldusakti tuleb põhjendada, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti ning haldusorgan saaks kontrollida, kas ta on teinud õige otsuse ja võtnud otsuse tegemisel aluseks ja arvesse õiged asjaolud. Lõikes 4 reguleeritakse kriisireservis oleva isiku kaasamise vormistamine. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisireservi kaasamiseks, vormistatakse kriisireservi nimetatud isiku kriisi ajal kriisi lahendamiseks koosseisuvälise politseiametniku ametikohale nimetamine või abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemine PPA peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. Vormistamine on sarnane kadettide vormistamisega politseiteenistusse, kui nad kaasatakse PPVS-i § 80 lõike 1 alusel politsei ülesannete täitmisesse. PPVS-i § 80 lõike 1 järgi on PPA peadirektoril õigus SKA politsei ja piirivalvekolledži direktori nõusolekul kaasata kadette riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse vajadusel, inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsingutel, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks, edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada, massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudel seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks 2020. aasta kevadel väljakuulutatud eriolukorra ajal võttis PPA peadirektor aprilli alguses politseiteenistusse ja nimetas kuni eriolukorra lõppemiseni koosseisuvälistele ametikohtadele SKA politsei- ja piirivalvekolledži kadetid. Kadetid vabastati politseiteenistusest eriolukorra lõppemisel alates 18. maist 2020. aastal. PPVS-i 52. peatüki 2. jaos reguleeritakse PPA kriisireservi kandideerimist ja nimetamist. Paragrahvis § 10821 reguleeritakse kriisireservi kandideerimist. Lõigetes 1–3 sätestatakse kriisireservi kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamine, nendes esitatavad andmed ja nõusolek kriiside ajal osaleda politsei ülesannete 9 täitmisel kas politseiametniku või abipolitseinikuna. Kriisireservi kandideerimisel kasutatakse kehtivat abipolitseinikuks ja politseiametnikuks kandideerimise regulatsiooni. PPVS-i § 42 reguleerib politseiteenistusse kandideerija isikuankeeti. Politseiteenistusse kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel, isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, elukoht, sidevahendid), perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine, kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine, erakonda kuuluvus, avalikust teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest, pensioni saamine riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni). Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust politseiteenistusse. APolS-i § 7 reguleerib abipolitseinikuks kandideerija isikuankeeti. Abipolitseinikuks kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ järgi küsitakse abipolitseinikuks kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel, isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, relvaloa andmed, elukoht, sidevahendid), perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine, kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine). Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinikuks saamisel. Kui isik on juba abipolitseinik ja soovib kuuluda kriisireservi abipolitseinikuna, peab ta esitama oma tahte avaldamiseks vaid APolS-i § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud kirjaliku taotluse. Andmete töötlemisel, s.o ka andmete küsimine, kehtib üldine põhimõte, et kui riigiasutusel on isiku kohta andmed olemas, siis teist korda andmeid ei küsita. Seega kui abipolitseinik on juba abipolitseinikuks saamisel esitanud PPA-le isikuankeedi, siis ta ei pea esitama isikuankeeti uuesti, kui ta soovib kandideerida PPA kriisireservi. Isikuankeedile lisab PPA kriisireservi kandideerija kirjaliku taotluse kriisireservi astumiseks. Kirjalikus taotluses annab politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametniku või abipolitseinikuna. Kriisireservi kandideerija, kes annab nõusoleku osaleda kriiside ajal politsei ülesannete täitmisel politseiametnikuna, esitab politseiametniku isikuankeedi. Kuna kriisireservi kandideerija, kes on nõus kriiside ajal panustama politsei ülesannete täitmisesse, peab vastama politseiametniku nõuetele, siis saab tema sobivust hinnata politseiametniku isikuankeedis esitatud andmete alusel. Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija, kes annab nõusoleku kriiside ajal osaleda kriisi lahendamisel abipolitseinikuna, esitab abipolitseiniku isikuankeedi, kuna ta peab vastama abipolitseiniku nõuetele. Samas on kehtivates isikuankeetides esitatavad andmed sisuliselt samad, välja arvatud see, et abipolitseinik peab esitama lisateabe ainult keelte valdamise kohta, kuid politseiametnikult küsitakse veel ka erakonda kuulumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest teenistusest vabastamise ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi Konföderatsiooni või Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni olevalt riigilt pensioni saamise kohta. Nõusoleku andmine tagab PPA-le võimaluse prognoosida, kui palju on politseil võimalik kriisiolukorras kaasata lisatööjõudu nii abipolitseinike kui ka politseiametnikena. Nõusoleku 10 andmine paneb kriisireservis olevale isikule kohustuse asuda kriiside ajal täitma politsei ülesandeid. Kuna aga kriisireservi astumine on vabatahtlik, siis saab politsei ja piirivalve kriisireservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kriiside ajal tuleb küll arvestada pikema etteteatamise tähtajaga kui tavapärases olukorras. Lisaks eeltoodule kinnitab kriisireservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on kriisireservis olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii kriisireservi väljaõppest kui ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest, samuti tulema asukohta, kuhu kriisireservis olev isik peab kriisi lahendamiseks tulema (näiteks politseijaoskond). Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine. PPA vaatab kriisireservi kandideerija taotluse läbi 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul kontrollitakse kriisireservi kandideeriva isiku vastavust esitatud nõuetele. See tähendab, et kontrollitakse isikuankeedis esitatud andmeid, kriisireservi kandideerija tervislikku seisundit ja kehalist ettevalmistust. Otsus toimetatakse taotlejale kätte reeglina tema taotluses märgitud elektronposti aadressile. HMS-i § 27 lõike 2 alusel toimetatakse otsus kätte kriisireservi kandideerija elektronposti aadressil. Kui kriisireservi kandideerijal elektronposti aadress puudub või ta ei ole elektroonilise kättetoimetamisega nõus, siis saadetakse teatis lihtkirjaga, tähitud kirjaga või muul viisil isiku taotluses avaldatud elukoha aadressil. Paragrahvis § 10822 reguleeritakse kriisireservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis olenevad sellest, kas isik soovib kriiside ajal osaleda politsei ülesannete täitmisel politseiametniku või abipolitseinikuna. Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei kehtestata. Lõikes 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametnikuna, peab ta vastama politseiametniku nõuetele. PPVS-i kohaselt võib politseiametnikuna teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele: 1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab politseiametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Politseiametnikud, kes on vanemspetsialisti või nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval, valmidusüksuses või Lennusalgas, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. 2) PPVS-i järgi kehtestab politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra siseminister määrusega. Siseministri määrus „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ sätestab politseiametniku nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama nende eest jne), haridusnõuded (vähemalt keskharidus ja kutseharidus politsei või 11  piirivalve erialal või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal. Kui erialast haridust ei ole, peab politseiametnikul olema muu kutse- või kõrgharidus või keskharidus ja varasem siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetav kogemus ning ta peab läbima PPA peadirektori kehtestatud õppeprogrammi alusel erialase koolituse) ning kehalise ettevalmistuse nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu). 3) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määruses „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ on sätestatud politseiametniku üldised tervisenõuded (tervis peab võimaldama töötada vahetustega ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kanda ja kasutada relva, kõrge vaimse pinge ja ohu olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress) ning politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates järgida. PPA kriisireservi kandideerija puhul ei tohi esineda PPVS-is teenistusse võtmiseks välistavaid asjaolusid. PPVS-i järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta, kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused, kes on piiratud teovõimega, kelle terviseseisund ei vasta politseiametniku tervisenõuetele, kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. Kui kriisireservi kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu, ei võeta teda kriisireservi, kuna teda ei oleks võimalik kriiside lahendamise ajal võtta politseiteenistusse. Lõikes 2 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses abipolitseinikuna, peab ta vastama abipolitseiniku nõuetele. APolS-i järgi võib abipolitseinikuks võtta 18-aastaseks saanud Eesti kodaniku, kes on vähemalt põhiharidusega ja kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel, või vähemalt keskharidusega ja kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemele, kui ta täidab politsei ülesandeid iseseisvalt, ning vastab abipolitseiniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele: 1) Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded kehtestab siseminister määrusega. Siseministri määruses „Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded“ on sätestatud abipolitseiniku isikuomadused (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning meeskonnatööks, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suudab iseseisvalt langetada otsuseid oma pädevuse piires ning on võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutama nende eest, hea analüüsi- ja sünteesivõimega, oskab eristada olulist ebaolulisest ning suudab lahendada probleeme, hea suhtlemisoskusega) ja kehalise ettevalmistuse nõuded (üks normatiividest – 3000 m jooks – 25.00 minutit, 500 m ujumine – 16.00 minutit või 6000 m sõudmine sõudeergomeetril – 34.00 minutit). 2) Abipolitseiniku tervisekontrolli tingimused ja korra, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määruses „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks 12  saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ on sätestatud abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ning abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu. APolS-i järgi ei võeta abipolitseinikuks isikut, kes on piiratud teovõimega, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametniku ametikohal töötamise õigust, kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega, kes on sellise tervisehäirega, mis takistab tal abipolitseiniku ülesannete täitmist, kes oma käitumise poolest ei sobi abipolitseiniku ülesandeid täitma ning kelle käitumine või eluviis ohustavad tema enda ega teise isiku turvalisust. Kui kriisireservi kandideerijal esineb mõni eelnimetatud asjaolu, siis teda kriisireservi ei võeta. Lõike 3 järgi ei võeta politsei ja piirivalve kriisireservi koosseisu riigikaitselisele teenistuskohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Vastav andmevahetus korraldatakse kahe asjaomase ameti ehk PPA ja Kaitseressursside Ameti vahel, kuivõrd PPA-l pole andmeid sõjaajametikohal või riigikaitselise töökohustusega ametikohale määratud isikutest. Selliselt on tagatud, et kriisireservist on välistatud riigikaitselise töökohustusega teenistuskohale või sõjaajaametikohale nimetatud isikud. Eelnõu ja seletuskirja on tulenevalt Kaitseministeeriumi märkusest täiendatud kriisireservi koosseisu nimetamist välistavate asjaoludega. Kaitseministeerium märkis muuhulgas kooskõlastuskirjas, et „/---/ kriisireservi arvamise piirangute puudumine mõjutab riigikaitseülesannetega asutuste ja elutähtsa teenuse osutajate tööd, sest nad ei saa edaspidi arvestada riigikaitselise töökohustuse täitmisel olemasoleva isikkoosseisuga.“. Muudetud eelnõu järgi ei võeta PPA kriisireservi isikuid, kes on nimetatud riigikaitselistele või sõjaaja ametikohtadele. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse näiteks alalise tööandja juures riigikaitselisele ametikohale, siis tema kriisireservi nimetatud isiku staatus peatub (vt § 10823 lõige 5). Kriisireservi nimetatud isiku staatuse peatumisel saab ta osaleda politsei tegevustes tavalise abipolitseinikuna. Muudatus tagab selle, et riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale nimetatud isik saab töötada riigikaitseülesannetega asutuse või ettevõtte kasuks ja asutus või ettevõte saab arvestada sellega, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja täitma politsei ülesandeid kriisireservi koosseisus, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal. Samuti ei võeta kriisireservi koosseisu sõjaaja ametikohale nimetatud isikut. Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus. Seetõttu on eelnõusse ka vastavad piirangud kriisireservi arvamisel lisatud. Paragrahv 10823 reguleerib isiku nimetamist PPA kriisireservi. Lõikes 1 sätestatakse, et PPA kriisireservis osalevale isikule esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse kriisireservi PPA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega, mis vormistatakse haldusaktiga. Seaduses ei täpsustata, millise haldusaktiga otsus vormistatakse. HMS-i kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab PPA- le paindlikkuse otsustada, millise haldusaktiga otsus vormistatakse. APolS-i järgi nimetatakse ka abipolitseinikule esitatavatele nõuetele vastav ning esmase väljaõppe läbinud ja arvestuse 13 sooritanud abipolitseiniku kandidaat abipolitseinikuks PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega. Lõige 2 reguleerib kriisireservi nimetamise otsust, milles tuleb märkida vähemalt kriisireservi asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas osaleb kriiside lahendamisel abipolitseinikuna või politseiametnikuna ning tema õigused ja kohustused, näiteks kohustus ilmuda kriisi ajal politseiametnikuna või abipolitseinikuna politsei ülesandeid täitma. Lisaks kohustuslikele andmetele võib haldusakti märkida kriisireservis oleva isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms. Lõikes 3 tuuakse välja, et pärast politsei ja piirivalve kriisireservi koosseisu nimetamist on isikul riigikaitseseaduse § 70 lõikes 1 ja § 82 lõikes 2 ning hädaolukorra seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud õigused võrdselt isikuga, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. RiKS-i järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ning sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise jätkusuutlikkus. Kuna kriisireservi loomise eesmärk on tagada PPA-le muudest kohustustest vabastatud isikutest eraldi reserv, on oluline sätestada ka kriisireservi kuuluvatele isikutele samad õigused, mis on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal oleval töötajal. Kriisireserv on laiapindse riigikaitse seisukohalt oluline tegur sisejulgeoleku tugevdamiseks. Seega on PPA kriisireservi puhul tegemist riigikaitselise võimekusega, mille kindlustamise üks viis on kohaldada reservi kuuluvatele isikutele samad õigused, mis on sätestatud riigikaitselisel töö- või ametikohal töötavatele isikutele. Lõikes 3 on eraldi välja toodud, millised õigused on kriisireservi arvatud isikutel. Need on vabastus lisaõppekogunemisest, mobilisatsioonist ja eriolukorra tööde tegemisest. Kuivõrd riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamine tähendab olemuselt seda, et isik ei panusta riigikaitsesse mitte sõjaliselt, vaid muul viisil, on põhjendatud samamoodi käsitleda ka PPA kriisireservi arvatud isikuid. Kui isik arvatakse reservi, võtab ta ka endale kohustuse osaleda väljaõppes ja kriisi ajal täita asjakohaseid ülesandeid. Lisaks, kriisireservi arvatud isikud ei ole tavalised abipolitseinikud, kes vabatahtlikult ja oma vabast ajast osalevad politsei tegevuses. Arvestades, et eelnõu kohaselt võtavad nad endale vastava kohustuse, ei saa neid pidada tavapärasteks vabatahtlikeks. PPA kriisireservi arvatud isikud panustavad riigikaitsesse täites korrakaitselisi ehk politsei ülesandeid ning valmistudes kriise lahendama ja kriisiaja ülesandeid täitma. Laiapindne riigikaitse eeldab peale sõjalise riigikaitse ka sisejulgeoleku tugevdamist. Kriisireservi eesmärk ei ole dubleerida sõjalist riigikaitset, vaid kindlustada Siseministeeriumi valitsemisalale pandud ülesannete täitmine nii sõjalise ohu korral kui ka enne seda. Kriisireservi peamine ülesanne on pidurdada kriis enne, kui see jõuab kasvada sõjaliseks olukorraks, võimaldades sõjalisel riigikaitsel keskenduda oma põhitegevusele. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja kindlustada asjakohase väljaõppega tööjõud. Eeltoodust lähtudes nähaksegi eelnõuga ette, et kriisireservi arvatud isikutele kohalduvad samad vabastused, mis on kehtiva õiguse kohaselt ette nähtud isikule, kest töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Samuti välistab selline säte isikutele riigikaitselise topeltkohustuse panemise, sest isik osaleb riigikaitses, valmistudes selleks kas sõjaliselt või korrakaitseliselt ning asjakohase asutuse tegevusse rakendatakse ta kriisi ajal. Vastasel juhul põhjustataks neile isikutele olukord, kus 14 enne kriisi oleksid nad kohustatud osalema nii Kaitseväe ja Kaitseliidu õppustel kui ka PPA kriisireservi tegevustes. Ja isegi, kui isik saaks mõlemat tüüpi ettevalmistuse, nii korrakaitselise kui ka sõjalise, on see kokkuvõttes ebaotstarbekas, kuivõrd kriisi ajal on ta ikkagi PPA kriisireservi koosseisus ja täidaks politsei ülesandeid. Peale selle tähendab see kriisireservi nimetatud isiku tööandjale kohustust lubada töötajale aega (lisapuhkusena või muus vormis), et osaleda vastavas väljaõppes või muus riigikaitselises tegevuses nii sõjalise kui ka korrakaitselise ettevalmistuse tarbeks. Lõike 4 kohaselt ei arvata kriisireservi nimetatud isikuid PPA riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäära hulka. RiKS-i kohaselt on riigikaitselise töökohustusega ametikoht Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Lisaks võib Vabariigi Valitsus ette näha täiendavaid riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohti või nende moodustamist ning määrata moodustamise ulatuse riigikaitseülesannetega asutuse või isiku juures. Vabariigi Valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ järgi võib PPA koosseisu määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 95% teenistuskohtadest. See tähendab, et kui PPA teenistuskohtade koosseisu piirarvuks on kinnitatud 5570 ja need kohad on täidetud, siis võib PPA määrata riigikaitseliseks ametikohaks 5291,5 teenistuskohta. Kui PPA koosseis suureneb, siis arvestatakse 95% juba suurenenud koosseisust ja riigikaitseliste ametikohtade arv suureneb proportsionaalselt. Täiendavate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade määruses räägitakse ametiasutuse koosseisus olevatest ametikohtadest. Kriisireservis olevad isikud nimetatakse politseiametniku koosseisuvälisele ametikohale ja abipolitseinikud ei kuulu üldse politseiametnike koosseisu. PPA kriisireservis olevad isikud ei ole ametiasutuse koosseisus riigikaitselise töökohustusega ameti-või töökohal, kuid neile kehtivad lõikes 3 toodud õigused. Õigusselguse huvides tuuakse lõikes 4 välja, et PPA kriisireservi arvatud isikuid ei arvestata riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäära hulka. Lõigetes 5 ja 6 reguleeritakse kriisireservis oleva isiku staatuse peatumine ja taastamine seoses sõjaaja ametikohale või alalise tööandja juures riigikaitselisele ameti- või töökohale nimetamisega. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse sõjaaja ametikohale või tema alalises töö- või ametikohas kriisireservi koosseisus olemise ajal riigikaitselisele ameti- või töökohale, siis peatub tema kriisireservi nimetatud isiku staatus. Ametiasutustel, mille koosseisus on riigikaitselised ameti- või töökohad (s.t ameti- või töökohad, mis on vahetult seotud riigikaitseliste ülesannete täitmise, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega), samuti elutähtsa teenuse osutajatel, peab olema piisavalt ametnikke ja töötajaid, et neid ülesandeid täita. Samuti peavad olema tagatud sõjaaja ametikohad. Seetõttu on eelnõus reguleeritud kriisireservis oleva isiku staatuse peatumine kriisireservis, kui ta nimetatakse sõjaaja ametikohale või alalise tööandja juures riigikaitselisele ameti- või töökohale. Kui peatunud staatusega kriisireservis olev isik ei ole enam sõjaaja ametikohal või riigikaitselisel ameti- või töökohal, siis tema kriisireservis oleva isiku staatus taastatakse pärast seda, kui ta on esitanud PPA-le sellekohase avalduse. Paragrahvis § 10824 reguleeritakse PPA kriisireservis olevate isikute üle arvestuse pidamine. 15 ATS-i järgi on RPPA riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala asutustes teenistuses olevad ametnikud ja töötajad – PPA politseiametnikud, Päästeameti ja Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikud (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus andmekogusse sisestamiseks esitada teisi avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 nimetatud, seadusest, töölepingust või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muuhulgas riigi sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise valdkond. Kuna ülesannete täitmisesse kaasatakse vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke, on näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata. Vabariigi Valitsuse 2. augusti 2018. aasta istungil kiideti heaks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2019–2022. Arengukava ja programmidega saab tutvuda Siseministeeriumi kodulehel https://www.siseministeerium.ee/et/stak. Arengukava programmis „Turvalisemad kogukonnad“ võimekuse „Vabatahtlike tegevuse edendamine“ all on tegevus 1.6. „On analüüsitud ja tehtud ettepanekud riigikaitse ja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike ühtse arvestuse loomiseks“. PPA kriisireservis oleva isiku andmete kandmisel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse kohaldatakse ATS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ sätestatut. Määruse järgi kantakse andmekogusse teenistuses oleva isiku kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sünnikoht; 3) arvelduskonto number; 4) sugu; 5) kodakondsus; 6) aadress; 7) haridus ja kvalifikatsioon; 8) staaž; 9) andmed teenistus- või töösuhte kohta; 10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised; 11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta; 16 12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta; 13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või koolituskulude hüvitamise kokkulepped; 14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused; 15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused; 16) lähetused; 17) üleviimised; 18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest; 19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub; 20) tervisliku seisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest; 21) ametivande andmise aeg ja koht; 22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load; 23) tööaja arvestuse andmed. Politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed, nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms. Lõike 3 kohaselt määrab kriisireservi nimetatud isikute arvu ülempiiri Vabariigi Valitsus korraldusega. Näiteks kehtestab Vabariigi Valitsus Kaitseväe korralduse seaduse alusel sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseväe nö sõjaaja ja rahuaja koosseisu kohta. Ülempiiri määramine võimaldab planeerida vajalikku isikkooseisu ja varustust ning selle soetamiseks eelarvet. Paragrahvis § 10825 sätestatakse PPA kriisireservi nimetatud isiku väljaõpe. Kriisireservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga kriisireservi kuuluv isik vastaks abipolitseinikult või politseiametnikult nõutud väljaõppe tasemele ning et oleks omandatud vastavate kriisiaja ülesannete erialane pädevus. Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul on võetud arvesse senist abipolitseinike ja politseiametnike koolitust. Võrreldes kehtiva õigusega lisandub kriisireservi erialaõpet ja täiendusõpet puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et PPA kriisireservi nimetatud isik läbib pärast kriisireservi võtmist kriisireservis oleva isiku baasõppe ja kriisireservi nimetatud isiku erialase õppe. Väljaõppel on kaks tasandit: 1. Baasõpe, mille saab lugeda täidetuks ka teatud eranditena. Näiteks ei pea baasõpet läbima kriisireservi kandideeriv isik, kes varem on omandanud politseihariduse või on olnud teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna. Kriisireservis oleva isiku baasõpe oleneb valitud suunast. Kui kriisireservis soovitakse olla abipolitseinikuna, piisab abipolitseiniku koolituse läbimisest. Kui kriisireservis soovitakse olla politseiametnikuna (kriisi ajal), tuleb läbida politseiline koolitus muu hariduse põhjal1, et omandada politseiametniku baasteadmised ja -oskused. Selline õpe on juba praegu 1 Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15 §-s 5 on sätestatud, et politseiametniku ametikohale nimetatud isik, kellel ei ole politseiharidust, peab PPA, Kaitsepolitseiameti peadirektori või SKA rektori kehtestatud õppeprogrammi alusel läbima erialase koolituse. Õpet viib ellu SKA. 17  olemas ja seda teeb politseiteenistusse asunud ja mittepolitseilise haridusega isikutele SKA. Õpe koosneb neljast moodulist, millest vahetu sunni ja turvataktika rakendamise ja avaliku korra kaitsmise moodul on kohustuslikud ning väärtegude menetlemise ja kriminaalmenetluse alustamise ning alarmsõidu moodul tuleb läbida arvestades tööalast vajadust. 2. Kriisireservi erialane õpe, mis järgneb baasõppele. Kriisireservi erialane õpe, mida tehakse arvestades PPA kriisiaja kolme võtmevõimekust, vastab tulevasele teenistuskohale ja –ülesannetele. Varasema töö- ja õpikogemuse arvestamisega saab õppe läbimise lihtsustada endistele abipolitseinikele ja siseturvalisuse valdkonna ametnikele. Joonis 2. Politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõpe Lõikes 2 sätestatakse, et PPA kriisireservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima kriisireservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärgiks on tagada reservi kuuluvate isikute ettevalmistatus ja oskuste pidev uuendamine. Et soodustada selle kohustuse täitmist, nähakse eelnõuga ette ka reservi kuuluvale isikule õigus saada oma tööandjalt tasustamata lisapuhkust ja õigus taotleda hüvitist õppes osalemise aja kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et kriisireservi õppes arvestatakse varasemat õpi- ja töökogemust. Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on omandanud politsei- või muu asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega seotud valdkonnas. Kriisireservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada näiteks kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus, vanglas või kogemust töötamisel vabatahtlikuna, olles näiteks abipolitseinik või kaitseliitlane. Säte võimaldab ennetada topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi ja töökogemuse arvestamisega kiirendada väljaõpet ja üksuste ettevalmistumist. Lõikes 4 sätestatakse, et väljaõppe nõuded ja arvestuse sooritamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, v.a need, mis on juba APolS-i ja PPVS-i alusel kehtestatud abipolitseinikele ja politseiametnikele. Määruses võib muu hulgas sätestada ka erisused selle 18 kohta, kellele baasõppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna. Nii on näiteks Vabariigi Valitsuse määruses „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ kehtestatud politseiametnike tervisekontrollides erisus, mille järgi ei pea politseiteenistusse kandideeriv isik läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust politseiteenistusse kandideerija tervisenõuetele. PPVS-i 51. peatüki 3. jaos sätestatakse PPA kriisireservis osaleva isiku hüved ja sotsiaalsed tagatised. Paragrahvis 10826 reguleeritakse kriisireservis osaleva isiku eritunnuseid ja vormiriietust. Eelnõu lähtub senisest abipolitseinike ja politseiametnike vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega näe kriisireservi rakendamisel ette erandeid. Samas väljaõppe ajal (eriti erialaõppes) võib olla tarvis kanda vormiriietust olemata veel abipolitseinik või politseiametnik. Lõike 1 järgi väljastatakse kriisireservis olevale isikule väljaõppe ajal politseiametniku vormiriietus PPA kriisireservis oleva isiku eritunnustega. Kriisireservis olevale isikule väljastatakse politseiametniku vormiriietus ilma politsei eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole kriisireservis olev isik ei politseiametnik ega abipolitseinik, kelle staatuse tuvastamine oleks vajalik politsei või abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et kriisireservis oleval isikul oleks ka väljaõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb teda ilmastikuolude eest ja on mugav ülesannete täitmiseks. APolS-i järgi kannab ka abipolitseinik osa juhtudel politseiametniku vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega. Abipolitseinik kannab abipolitseiniku eritunnustega politseiametniku vormiriietust siis, kui ta kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva või teostab politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või tõrjub avalikku korda ähvardavat vahetut kõrgendatud ohtu. Lõike 2 kohaselt kehtestab PPA kriisireservis oleva isiku väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra PPA peadirektor. Kehtivas õiguses on politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused sätestatud siseministri määrustes „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ ja „Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“. Politseiametniku vormiriietuse määrus reguleerib vormiriietuse värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke. Abipolitseiniku eritunnuste määruse järgi on abipolitseiniku eritunnused sõna „ABIPOLITSEINIK” vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal ning varrukaembleem. Abipolitseiniku vormiriietuse ja ohutusvesti eritunnused on esitatud määruse lisas, mille kohaselt on vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal sõna „ABIPOLITSEINIK“. Politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määrustes, mis avaldatakse Riigi Teatajas ja millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et isikul, kelle suhtes politseiametnik või abipolitseinik täidab ülesannet, on võimalik tuvastada, kas tema suhtes täidab ülesannet õigustatud isik. Kuna kriisireservis oleva isiku väljaõppe ajal ei täida kriisireservis olevad isikud politsei ega abipolitseiniku ülesandeid teiste isikute suhtes, 19 on otstarbekas, et vormiriietuse eraldusmärgid, mida kriisireservis olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab PPA peadirektor. Väljaõppeks on vormiriietuse vaja väljastada selleks, et kriisireservis oleval isikul oleks võimalik parimal viisil väljaõppes osaleda, samuti kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See on tähtis, kuna väljaõpe toimub ka välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse politseiametniku vormi külge ning neid on võimalik vajaduse korral ära võtta ja vahetada. Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on politseiametniku vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestamise õigus antud PPA peadirektorile. Praegu on politseiametniku vormiriietuse andmise ja kandmise kord korraldatud peadirektori 17. aprilli 2013. aasta käskkirja nr 116 ja 6. aprilli 2014. aasta käskkirjaga nr 103. PPA kriisireservis oleva isiku väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada PPA peadirektori kehtivatesse haldusaktidesse. Lõikes 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele PPA politseiametniku ametikohale nimetatud isikutele, antakse ka PPA kriisireservis olevale isikule kriisi ajal politseiteenistusse nimetamise ajal politseiametniku vormiriietus ja ametitõend. Politseiametniku vormiriietus ja ametitõend on vajalik selleks, et tuvastada politseiametniku staatus. Kuna politseiametniku vormiriietus eristab politseiametniku teistest riigiteenistujatest ja ka teenistusevälistest isikutest, annab see isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse, et tegemist on politseiametnikuga. Peale selle pakub vormiriietus politseiametnikule kaitset ilma ja muude politseiteenistust mõjutavate tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad politseiametnikud kokku puutuda väga isesuguste olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes. Politseiametnikud:  tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;  päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;  tagavad linnatänavatel patrullides korda, mida tehes puutuvad nad sageli kokku joobes isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;  puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;  täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega. 8. septembril 2017. aastal jõustunud siseministri määruse „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ alusel võttis PPA kasutusele uue politseiametniku vormiriietuse, mis on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda, ilmastikukindel ja vastupidav ning võimaldab politseiametnikul täita oma ülesandeid parimal viisil nii väli- kui ka sisetingimustes. Lõikes 4 reguleeritakse PPA kriisireservis kriiside ajal abipolitseinikuna kaasamise korral abipolitseiniku vormiriietuse ja tunnistuse andmine. Abipolitseiniku ülesandeks on abistada politseid avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Politsei ülesandel võib abipolitseinik teostada iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Enamikku ülesandeid täidab abipolitseinik välitingimustes, mistõttu on oluline talle väljastada tööks mugav, vastupidav ja ilmastikukindel vormiriietus. Paragrahvis 10827 sätestatakse hüvitis PPA kriisireservis oleva isiku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses PPA kriisireservi väljaõppes osalemise ajal. PPA kriisireservis oleva isiku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse 20 abipolitseiniku seaduses abipolitseiniku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise regulatsiooni. Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui kriisireservis olev isik saab viga või hukkub kriisireservi väljaõppe ajal. Kriisireservi ülesande täitmine tähendab siinse eelnõu mõttes kriiside ajal politsei ülesannete lahendamist politseiniku või abipolitseinikuna, kuid samas ka kriisireservi väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal ülesannete lahendamisega. Kui kriisireservis olev isik hukkub või saab viga kriisi ajal politseiametnikuna või abipolitseinikuna, siis kohaldatakse talle vastavalt ATS-is ametniku või APolS-is abipolitseiniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise regulatsiooni. Käesoleva eelnõuga tehakse muudatusi ka APolS-i asjakohastesse sätetesse eesmärgiga ühtlustada abipolitseinike ja politseiametnike sotsiaalseid tagatisi. Kriisireservis oleva isiku hüvitiste regulatsioon seotakse ülesannete täitmisega, nii nagu on tehtud abipolitseinike hüvitiste regulatsioonis. Kui kriisireservis olev isik hukkub või sureb kriisireservi väljaõppe ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui kriisireservis olev isik hukkub või sureb väljaõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk. Kui kriisireservis olev isik saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui kriisireservis olev isik saab viga või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine või töövõime kaotus on seotud kriisireservi ülesande täitmisega, ning lisaks ka juhtumi iseloom, s.t kas kriisireservis olev isik sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe tagajärjel. Arvestades, et kriisireservis oleva isiku hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne hukkumist või õnnetust. Kriisireservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul võivad olla rahalised kohustused, samuti on nii kriisireservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või kriisireservis osalemise tõttu halveneda. Paragrahvi 10828 järgi täiendatakse PPVS-i PPA kriisireservis oleva isiku töötamise ja teenistuse erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda kriisireservi väljaõppes ja kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt erinevate kohustuste vahel. Kriisireservi kuuluva isiku kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda kriisireservi tegevuses sh väljaõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see PPA-l kavandada ja ellu viia kriisireservi ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti tagatakse selle sättega kriisireservi kuuluvatele isikutele võimalus saada riigilt toetust saamata jäänud sissetulekute eest. Lõikes 1 sätestatakse PPA kriisireservis oleva isiku õigus saada kriisireservi väljaõppes osalemiseks tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab kriisireservis olev isik tööandjale taotluse, millele lisab PPA haldusakti väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et kriisireservis oleval isikul oleks võimalik, ilma kartuseta kaotada oma töö, osaleda kord aastas kriisireservi väljaõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et vähemalt kord aastas on tal 21 kohustus lubada enda töötaja kriisireservi väljaõppele, mis saab kokku maksimaalselt olla 30 kalendripäeva. Väljaõppe pikkus sätestatakse ministri määrusega. Täiendusõppena iga-aastane väljaõpe jääb pigem 8–72 tunni piiresse olenevalt erialast. Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale mõistliku aja jooksul enne väljaõppel osalemise aega. „Mõistlik aeg“ on mitmetasandiline avatud mõiste, mida sisustatakse vastavalt konkreetsele olukorrale ja asjaoludele. Olenevalt asjaoludest ja olukorrast peetakse mõistliku aja all silmas pigem tunde kui päevi. Kui aga arvestada, et praegusel juhul räägitakse kriisireservis oleva isiku väljaõppes osalemiseks lisapuhkuse taotluse esitamisest, võib mõistlikuks ajaks pidada ka päevi. Tavaliselt plaanitakse täiendkoolitusi ette, s. t need ei toimu ootamatult, seetõttu on ka kriisireservis oleval isikul võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda piisavalt varakult enne täiendkoolituse toimimist (näiteks nädal või kaks nädalat enne koolituse toimumist). Võrdluseks on ka töölepingu seaduses (edaspidi TLS) seaduses säte, mille järgi puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette. Lõike 3 järgi võib PPA kriisireservis olevale isikule maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata lisapuhkuse eest toetust. Kuigi kriisireservis oleva isiku tööandjal tekib kohustus lubada kriisireservis olev isik väljaõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt väljaõppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab kriisireservis olev isik ka väljaõppe ajal täitma võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust PPA. Toetuse arvutamise aluseks võetakse kriisireservis oleva isiku keskmine tasu põhitöökohas. Kriisireservis oleva isiku väljaõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise, mistõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses nagu ta oleks tööl. See ei ole kriisireservis olevale isikule palga ega töötasu maksmine, vaid tema sissetuleku säilitamine toetusena, et kriisireservis oleval isikul oleks ka väljaõppe ajal võimalik täita oma rahalised kohustused. Toetuse maksmine kriisireservis olevale isikule ei ole PPA kohustus, vaid võimalus. Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja PPA poolt lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata lisapuhkuse saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav toetus, selle taotlemine ja väljamaksmine. Lõike 5 kohaselt ei maksta kriisireservis olevale isikule lisapuhkuse toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab kriisireservis oleva isiku topelt tasustamise lisapuhkuse ajal. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS- is, mille järgi ei maksta eriolukorra tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu. Toetust makstakse juhul, kui tööandja ei säilita töötajale või ametnikule tema töötasu või palka, samuti neil kriisireservis olevatel isikutel, kellel puudub kindel töö- või teenistussuhe, s.t sissetulekuta isikul. 22 Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna kriisireservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi ajal kriisi lahendamise ülesannete täitmiseks PPA-s politseiametniku ametikohale või kaasatakse kriisi lahendamisesse abipolitseinikuna. TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisireservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta. ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse alusega. Lõikes 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse PPA kriisireservi kaasamiseks politsei ülesannete täitmisesse, annab PPA kriisireservis olevale isikule sellest teada ja kutsub ta kriisi lahendamiseks politsei ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist vormistatakse kriisireservis olev isik haldusaktiga politseiteenistusse või kaasatakse abipolitseinikuna. Lõigetes 9–11 sätestatakse kriisireservis olevale isikule kriisi ajal palga või toetuse maksmine. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside ajal kriiside lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis makstakse talle politseiametniku palka olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse. Kehtiva PPVS-i kohaselt koosneb politseiametniku palk ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Politseiametniku ametipalgaks on astmepalk koos teenistusastmetasuga. Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele kehtestatud või selle alusel diferentseeritud palgamäär. Politseiametniku palk = ametipalk (palgamäär või diferentseeritud palgamäär + teenistusastmetasu) + lisatasud (valveaja, täiendava teenistusülesande, ületunnitöö vms eest). Siseminister kehtestab määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse. Määruse järgi on politseiametnikel 17 palgaastet ning need on kehtestatud kindla summana, s.t ühele astmele vastab üks fikseeritud rahasumma. Näiteks jäävad juhtivspetsialisti ametikoha palgaastmed vahemikku 7–14, mis määruse järgi on vahemikus 1365–1965 eurot. Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on komissar, ülemveebel, vanemkomissar, politseileitnant ja politseikapten. Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmetasu jääb vahemikku 43–76 eurot. Seega saab juhtivspetsialisti ametikoha 23 politseiametniku ametipalk jääda vahemikku 14082–20413 eurot. Kui kiisireservis olev isik nimetatakse kriisi ajal politseiteenistusse, siis oleneb tema palk sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse, mis teenistusaste on sellel ametikohal ning kas ülesannete iseloomuga kaasneb ka mõne lisatasu maksmine. Kui abipolitseinik asub kriisi ajal täitma abipolitseiniku ülesandeid ega saa samal ajal teha oma põhitööd, ei ole tööandjal kohustust maksta abipolitseinikule ka töötasu. Selleks, et abipolitseiniku ega tema perekonna sissetulek ei väheneks ajal, kui kriisireservis olev isik kaasatakse kriiside ajal politseid abistama, kehtestatakse seaduses võimalus maksta abipolitseinikule toetust. Sellise võimaluse loomisega suurendatakse abipolitseinike osalust riigi abistamisel erinevate kriiside ajal, et tagada inimeste turvalisus ja avalik kord. Toetust makstakse abipolitseinikule üksnes sel juhul, kui abipolitseinik kutsutakse PPA peadirektori haldusakti alusel kriiside ajal politseid abistama ning abipolitseiniku töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub. Kuna tasu maksmise eelduseks on isiku osalemine kriiside ajal PPA tegevuses, maksab abipolitseinikule toetust PPA. Toetuse arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Kriiside ajal abipolitseinikena kaasatud kriisireservis olevatele isikutele makstakse Eesti keskmist palka. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aasta märtsi keskmine brutokuupalk 1451 eurot. See on võrreldav politseiametniku palgaga, mida hakatakse maksma kriiside ajal politseiteenistusse võetud politseiametnikele. Abipolitseinikule kriiside ajal politsei tegevusse kaasamise eest makstava toetuse tingimused, ulatuse ja korra kehtestab siseminister määrusega. Sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu (edaspidi KalS) seaduses, mis lisati sinna 22. aprillil 2020. aastal jõustunud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed). KalS-i § 67 lõikes 5 on sätestatud, et eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse § 161 lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta tasu. Paragrahvis 10829 sätestatakse kriisireservis oleva isiku kulude hüvitamine, millele kohaldatakse kehtiva APolS-i abipolitseinikule kulude hüvitamise regulatsiooni. Kulude hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada kriisireservis oleva isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud on majutus- , transpordi-, side- ja muud väljaõppes osalemisega seotud vajalikud kulud. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi ajal politseiametniku ametikohale, siis kohalduvad talle politseiametnikule ettenähtud soodustused. Politseiametnikule makstakse palka, väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega kaasneb elukohavahetus ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega. Nagu ka teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka politseiametniku lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud mõistlikud lähetusega seotud kulud. 2 Minimaalne juhtivspetsialisti politseiametniku palk = minimaalne palgamäär + minimaalne teenistusastmetasu. 3 Maksimaalne juhtivspetsialisti politseiametniku palk = maksimaalne palgamäär + maksimaalne teenistusastmetasu. 24 Kui kriisireservis olev isik kaasatakse kriiside ajal politsei tegevusse, kohaldatakse tema suhtes APolS-is kulude hüvitamise kohta sätestatut. APolS-i järgi hüvitab PPA abipolitseiniku transpordi-, side- ja muud ettenähtud ja temale ülesande täitmiseks vajalikud kulud. Kui muidu hüvitab abipolitseiniku tervisenõuete kulud abipolitseinik ise, siis APolS-i kulude hüvitamise sättes antakse PPA-le õigus teatud juhul hüvitada abipolitseiniku tervisekontrolli kulutusi. Kõik abipolitseiniku kohta sätestatu kehtib ka kriisireservis oleva isiku kohta ajal, kui teda ei ole veel kriiside lahendamiseks nimetatud politseiametniku ametikohale ega kaasatud politsei tegevusse abipolitseinikuna. Kriisireservis oleva isiku väljaõppes osalemisega tekkivate kulude hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab PPA peadirektor haldusaktiga. PPVS-i 52. peatüki 4. jao §-s 10830 sätestatakse PPA kriisireservis oleva isiku nimetamine politseiteenistusse politseiametniku ametikohale. Lõike 1 järgi võib PPA kriisireservis oleva isiku kriisi lahendamise ajaks nimetada PPA koosseisuvälise politseiametniku ametikohale. Politseiametniku ametikohale nimetamine on seotud Vabariigi Valitsuse korraldusega, mille alusel kriisi ajal kutsutakse kriisireservis olev isik kohale ja nimetatakse politseiametniku ametikohale. Lõikes 2 sätestatakse, et kui PPA kriisireservis olev isik nimetatakse politseiteenistusse politseiametniku ametikohale, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Politseiteenistus on reguleeritud PPVS-i 5. peatükis, mille kõiki sätteid kohaldatakse ka kriisireservis olevale isikule, kes kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. See tähendab, et kriisireservis oleva isiku nimetamise korral politseiametniku ametikohale peab ta vastama politseiametniku kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele nagu laitmatu taust ja politsei ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja ametitõend, tal on õigus saada politseiametniku palka ja hüvitist hukkumisel või vigastuse saamisel. Politseiametniku ametikohale nimetatud kriisireservis oleva isiku suhtes kohaldatakse politseiametniku töö- ja puhkeaega ja muud töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse politseiametnike ergutusi ja distsiplinaarvõimu. Politseiteenistusse nimetatud kriisireservis oleval isikul on pädevus täita politsei ülesandeid, sh kohaldada vahetut sundi, kasutada politsei erivahendeid. Lõigetes 3–5 sätestatakse kriisireservi nimetatud isiku erakonna liikmelisuse peatumine, kui ta nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiteenistusse. Politseiametnik ei või olla erakonna liige PPVS-i ega ka erakonnaseaduse (edaspidi EKS) järgi. EKS-i järgi esitab isik nii erakonda astumiseks kui erakonnast väljaastumiseks kirjaliku avalduse ning tema õigused ja kohustused algavad ja lõpevad vastavalt erakonna liikmete nimekirja kandmisega või märke tegemisega erakonna liikmelisuse lõppemise kohta. EKS-is ei ole sätestatud erakonna liikmelisuse peatumist, välja arvatud Vabariigi Presidendi kohta, kes peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Lisaks politseiametnikele ei või erakonna liikmeks olla ka õiguskantsler ja tema nõunikud, riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör, kohtunik, prokurör ja tegevteenistuses olev kaitseväelane. Nende erakondliku kuuluvuse peatamist EKS ei reguleeri, seega peab isik seaduses nimetatud ametikohale asumisel erakonna liikmelisuse lõpetama. Kriisireservis olev isik, kes nimetatakse koosseisuvälise politseiametniku ametikohale, peab vastama kõigile politseiametnikule esitatud nõuetele. See tähendab, et ta ei või olla ka erakonna 25 liige. Samas nimetatakse kriisireservis olev isik politseiametniku ametikohale lühikeseks tähtajaks kuni kriisi lõppemiseni, mistõttu ei ole mõistlik, et ta peab erakonna liikmelisuse lõpetama. Seetõttu lisatakse seadusesse säte, et kui kriisireservis olev isik nimetatakse koosseisuvälise politseiametniku ametikohale, siis peatub tema erakonna liikmelisus kuni ta vabastatakse politseiteenistusest. Nii erakonna liikmelisuse peatamiseks kui selle taastamiseks esitab kriisireservis olev isik avalduse erakonnale. Erakonna nimekirja tehakse märge erakonna liikmelisuse peatamise või taastamise kohta. PPVS-i 52. peatüki 5. jao §-s 10831 sätestatakse PPA kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamine. Lõikes 1 sätestatakse kriisireservis olev isiku staatusest vabastamise alused. Muudatuste järgi vabastatakse kriisireservis olev isik PPA kriisireservis oleva isiku staatusest PPA otsusega: 1) politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku algatusel; 2) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele; 3) seoses politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku sobimatu käitumisega, sealhulgas kui politsei ja piirivalve kriisireservis olev isik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt; 4) politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku surma korral. Esimene vabastamise alus on kriisireservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks PPA kriisireservi nimetatud isiku staatusest. PPA kriisireservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside ajal tema nimetamiseks politseiametnikuks või kaasamiseks abipolitseinikuna. Kui isik algatab enda kriisireservist vabastamise omal soovil, siis sisult võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse kriisireservis oleva isiku staatusest. Sellisel juhul ei pea kriisireservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab oma vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste, mida ei saa kindlaks määrata lähtudes kindlast ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata iga üksikjuhtumi asjaolude järgi. Antud juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides loetavat aega, kuna kriisireservis oleva isiku vabastamisega kriisireservis oleva isiku staatusest kaasnevad ka menetlusprotsessid, nagu PPA otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Erisus kehtestatakse kriiside ajal kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamisest ette teatamise kohta ja sel juhul on etteteatamise tähtaeg pikem. Teise vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui kriisireservis olev isik ei vasta enam kriisireservis oleva isiku nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded on kehtestatud arvestades kriisireservis oleva isiku ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei vasta enam nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib kaasneda ka see, et kriisireservis olev isik võib ülesande täitmisel viga saada või seada ohtu teised kriisireservis olevad isikud või kriisireservi välised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab. Kolmanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui kriisireservis olev isik vabastatakse isiku sobimatu käitumise tõttu, näiteks, kui PPA kriisireservis olev isik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub õigusvastaselt või vääritult. PPA kriisireservis oleva isiku võib kriisireservis oleva isiku staatusest vabastada ka siis, kui ta käitub sobimatult, õigusvastaselt või vääritult ka väljapool kriisireservi tegevust. Kriisireservis olev isik on seotud PPA-ga ning tema ebasobiv käitumine heidab varju ka PPA-le kui riigiasutusele, kelle töö sisu on muu hulgas tagada õigusnormide austamine ja neist kinnipidamine, see tähendab, et õigusnorme peavad austama kõik, kes on PPA-ga seotud, s.t PPA politseiametnikud, ametnikud ja töötajad ning abipolitseinikud, vabatahtlikud merepäästjad ja kriisireservis olevad isikud. 26 Avalikus kohas käitumise nõuete rikkumine võib tähendada teiste inimeste rahu rikkumist või teise inimese löömist. Õigusvastane käitumine tähendab süüteo, s.t kas kuriteo või väärteo toimepanemist. Vääritu teo mõistet on Riigikohus avanud lahendis 3-3-1-70-03 ja on seda üle korranud lahendis 3-3-1-96-10. Riigikohus on leidnud, et väärituks teoks peetakse süülist tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Diskrediteerimisega on seejuures tegemist üksnes siis, kui selline tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse kriteeriumi sisustamisel tuleb arvestada, kuivõrd taunitav oli tegu, lähtudes üldisest õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja usaldusväärsust. Diskrediteerimine kui vääritu tegu eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse tekkimiseks vajalik põhjuslik seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel. Loodava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on ka teistes vabatahtlikke puudutavates seadustes. Kehtiva APolS-i § 42 reguleerib abipolitseiniku staatusest vabastamist. Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega: 1) abipolitseiniku algatusel; 2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 (abipolitseinikule esitatavad nõuded) ja 5 (isikud, keda ei võeta abipolitseinikuks, näiteks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei sobi käitumise poolest, ei ole teovõimeline jms) ning § 8 lõikes 4 (täiendusõppe läbimine vähemalt kord aastas) sätestatud tingimustele või 3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas, kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt; 4) abipolitseiniku surma korral. Abipolitseiniku seaduse 633 SE seletuskirjas on selgitatud: „Kehtiva APolS § 9 järgi vabastatakse abipolitseinik kohustustest politseiasutuse juhi või politseipeadirektori käskkirjaga omal soovil, seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, kui ta ei vasta abipolitseiniku seaduses esitatud nõuetele, kohalike omavalitsuste põhjendatud taotlusel või muudel põhjustel, mida politseiasutuse juht peab oluliseks. Eelnõuga muudetakse kõnealust sätet selliselt, et abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest politseiasutuse juhi käskkirjaga. Kehtiva seaduse sõnastust „abipolitseiniku kohustustest vabastamine“ ei saa pidada kõige õnnestunumaks, kuna kõnealust sätet on võimalik tõlgendada selliselt, et abipolitseinik küll vabastatakse tema kohustustustest, kuid ta jääb endiselt abipolitseinikuks. Eelnõuga parandatakse sõnastust selliselt, et abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest, mis iseloomustab paremini sätte mõtet – isik ei ole enam abipolitseiniku staatuses, ta ei tohi politseitöös osaleda ning tal puuduvad õigused abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Ühtlasi on eelnõuga loobutud põhimõttest, et abipolitseiniku võib abipolitseiniku staatusest vabastada nii politseiasutuse juht kui ka politseipeadirektor. Eelnõu kohaselt vabastab abipolitseiniku sellest staatusest üksnes politseiasutuse juht. Politseipeadirektorist on loobutud õigusselguse ja praktilisuse kaalutlustel. Regulatsioon tagab selle, et isiku vabastab staatusest talle staatust omistaval ametiastmel olev 27 politseiametnik ehk politseiasutuse juht. Politseipeadirektorile nimetatud volituse andmine looks kattuva pädevuse ja ei omaks praktilist vajadust. Eelnõu kohaselt vabastatakse abipolitseinik abipolitseiniku staatusest abipolitseiniku algatusel, tema mittevastavusel abipolitseinikule esitatud nõuetele (kutsesobivus, tervisenõuded, teovõime, karistatus jm) ning seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, seal hulgas kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub muul viisil õigusvastaselt või riigi korrakaitseülesande täitmiseks volitatud isikule sobimatult. Oma sisult ja olemuselt on nimetatud vabastamise alused samad, mis ka kehtivas seaduses. Kuivõrd abipolitseinik peab järgima avaliku teenistuse eetikakoodeksit, siis on põhjendatud staatusest vabastamise alusena ette näha ka abipolitseinikule sobimatut käitumist. Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõust välja jäetud abipolitseiniku staatusest vabastamise alusena kohalike omavalitsuste taotlus ning muud põhjused, mida politseiasutuse juht peab oluliseks. “Muud põhjused“ jätab vabastamise alused liialt lahtiseks ning see ei ole piisavalt õigusselge ja määratletud, mis jätaks aga omakorda asutuse juhile liialt laia kaalutlusõiguse teostamise pädevuse. Kohalike omavalitsuste taotlus on eelnõust välja jäetud põhjendusel, et nimetatud õigus ei ole kehtivas regulatsioonis põhjendatud. Abipolitseinikul ei ole mingit erilist suhet kohaliku omavalitsusega politsei ülesande täitmisel. Kohalikul omavalitsusel on võrdne õigus kõigi isikutega pöörduda politseiasutuse juhi poole kaebusega, märgukirjaga, mis saab olla aluseks politseiasutuse juhile abipolitseiniku suhtes tema staatuse otsustamiseks. Seadus täpsustab abipolitseinikule sobimatu käitumise sisu ja näeb ette, et kindlasti on nendeks olukorrad, kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub muul viisil õigusvastaselt või riigi korrakaitseülesande täitmiseks volitatud isikule sobimatult.“ Vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku staatusest reguleerib päästeseaduse § 43. Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku käskkirjaga: 1) vabatahtliku päästja algatusel; 2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 (vabatahtlikule päästjale esitatavad nõuded) sätestatud tingimustele või §-s 34 (isikud, keda on keelatud vabatahtlikuks päästjaks võtta, näiteks alkoholi- või narkosõltlane, psüühikahäirega jms) nimetatud alustel; 3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega. Päästeseaduse 514 SE seletuskiri selgitab väga lakooniliselt: „Eelnõu § 46 sätestab abipäästja staatusest vabastamise alused, milledeks on: 1) abipäästja algatus; 2) tema mittevastavusel abipäästjale esitavatele nõuetele; 3) abipäästjale sobimatu käitumisega. Abipäästja vabastatakse abipäästja staatusest päästekeskuse juhi käskkirjaga, mis tuleb abipäästjale ka teatavaks teha.“ Neljanda vabastamise alusena sätestatakse kriisireservi nimetatud isiku surm. Lõikes 2 sätestatakse, et politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik on kohustatud kriisi ajal kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamise avalduse esitama 60 kalendripäeva enne soovitavat vabastamist. See kehtib nii kriisireservis olevate politseiametnike kui abipolitseinike kohta. Tavapäraselt peab isik esitama enda teenistusest vabastamise avalduse 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamist. Erisus kehtestatakse selleks, et PPA-l oleks kriiside ajal võimalik järjepidevalt ülesandeid täita, kuna pikem etteteatamise tähtaeg pikendab võimalust uut inimest 28 värvata. See on eriti oluline, kui tegemist on sellise ametikohaga, millel töötamine ei saa katkeda. Pikem etteteatamise tähtaeg on seotud sellega, et kõik kriisireservi nimetatud isikud loetakse riigikaitselisel teenistuskohal olevateks isikuteks ning see toob kaasa teatud piirangud kaitseväekohustusele ja mobilisatsioonile. Sarnane regulatsioon on ka RiKS-i § 51 lõikes 2, milles on sätestatud, et kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt omal soovil vabastamise või töölepingu lõpetamise korral peab isik esitama tööandjale avalduse vähemalt 60 päeva enne soovitavat ametikohalt vabastamist või töölepingu lõppemist. Kui isik ei ilmu riigikaitselise töökohustuse täitmisele, on RiKS-i järgi talle ette nähtud rahatrahv. PPA kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamise etteteatamisel tehakse erand neile isikutele, kellel on mõjuv põhjus enne tähtaja saabumist vabastamiseks. Näiteks, kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kriisireservis oleva isiku ülesandeid täita. Lõikes 3 sätestatakse, et PPA kriisireservis oleva isiku vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Kõne all on juhud, kui kriisireservis olev isik vabastatakse kriisireservis olevale isikule sobimatu käitumise tõttu, näiteks vääritu teo või süüteo toimepanemise tõttu. Kriisireservis olev isik ei ole PPA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende kriisireservis olevate isikute suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Siis kohaldatakse kriisireservis olevale isikule ka politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni. Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi karistuste pärast. PPVS-i järgi on politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused noomitus, rahatrahv kuni tema kümnekordse päevapalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks, teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks, teenistusest vabastamine. Karistusena rahatrahvi määramine politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule ei ole otstarbekas ega mõistlik. Kuna kriisireservis olev isik osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei ole teda õige karistada rahaliselt, mis tähendaks, et ta maksab riigi heaks tasuta ülesannete täitmise eest veel peale. Kui PPA kriisireservis olev isik paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. PPA kriisireservis oleva isiku ametipalka ei saa karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Ka ei saa kriisireservis oleva isiku teenistusastet alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud politseiametniku ametikohale nimetamise korral. Kriisireservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on aga PPA-l juhul, kui tuvastatakse kriisireservis oleva isiku ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita kriisireservis oleva isiku staatusest vabastada, võimalik temaga pidada vestlus, juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli ebasobiva käitumisega ja vestlus ka fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole ette nähtud ka abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele. PPA kriisireservis oleva isiku vabastamine kriisireservis oleva isiku staatusest sätestatakse kõnesoleva eelnõuga eraldi. Politsei ja kriisireservis oleva isiku vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine, eesmärgipärasus ja efektiivsus, 29 otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et politsei ja piirivalve kriisireservis olev isik on toime pannud teo, mille pärast ta vabastatakse PPA kriisireservis oleva isiku staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiteenistusse politseiametniku ametikohale, kohaldatakse talle politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni, mis on sätestatud PPVS-is. See tähendab, et kui kriisireservi nimetatud isik, kes on nimetatud politseiametniku ametikohale, paneb toime distsipliinirikkumise, saab teda muu hulgas karistada ka politseiteenistusest vabastamisega. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiteenistusse politseiametniku ametikohale, kohaldatakse talle PPVS-i politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni. See tähendab, et kui politseiametniku ametikohale nimetatud kriisireservis olev isik paneb toime distsipliinirikkumise, saab teda muu hulgas karistada ka politseiteenistusest vabastamisega. Kriisireservi nimetatud isiku vabastamisel kriisireservi nimetatud isiku staatusest kohaldatakse haldusmenetluse üldisi põhimõtteid. Samas kehtivad ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele haldusmenetluse üldised põhimõtted, s.o HMS-is sätestatud põhimõtted. Nii on ATS-i käsiraamatus selgitatud, et „haldusmenetluses kehtivatest üldistest normidest olgu esile toodud, et distsiplinaarmenetluses tuleb järgida järgmisi norme: - haldusakti kehtivuse eeldused (HMS § 61); - haldusakti kättetoimetamine (HMS § 62 lg 2 p 1) (vt lähemalt ATS § 4 komm dokumendi kättetoimetamise osas) (vt lähemalt ATS § 2 komm dokumendi kättetoimetamise osas); - vaidlustamisviide (HMS § 57) (vt täpsemalt ametikohale nimetamise haldusakt, samuti vabastamise haldusakt); - protokollimine (HMS § 18); - tõendid (HMS § 38).“ Politseiametnik vabastatakse distsipliinirikkumise eest teenistusest ATS-i alusel. Selle kohaselt võib ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline, eelkõige kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju, rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet, rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju. Kui politseiametniku ametikohale nimetatud isik vabastatakse politseiteenistusest seetõttu, et ta on toime pannud olulise distsipliinirikkumise, on see alus ta kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastada. Kriisireservis ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside lahendamisesse politseiametnikuna, kui ta ei sobi politseiametnikuks. Eelnõu § 2 järgi muudetakse APolS-i, et võimaldada kriisiajal kiiremat väljaõpet, ühtlustada abipolitseinike sotsiaalsed tagatised ametnike tagatistega ning võimaldada abipolitseinikul teatud politsei ülesannete täitmisel saada tööandjalt tasustamata puhkust. 30 Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täiendatakse APolS-i § 8 lõikega 11 sätestades võimaluse, et hädaolukorra lahendamise, eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal võib PPA peadirektori korraldusel lühendada esmase õppe 20 tunnile, järgides käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõudeid. Abipolitseinikul on kohustus pärast vastava olukorra lõppemist ühe aasta jooksul kohustus läbida esimese astme õpe täies mahus, s.o 40 tundi. Muudatus võtab arvesse 2007. aasta aprillikuu massirahutuste ajal saadud kogemust ning edaspidi kriisiajal tekkida võivat vajadust kiiresti värvata juurde abipolitseinikke, et politseile langenud lisakoormuse olukorras täita avaliku korra tagamisega seotud ülesandeid. Muudatusega vähendatakse küll ajutiselt väljaõppe mahtu, ent valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse need kriisiolukorda arvestades olulised väljaõppe nõuded, sh õpiväljundid, mida õppega tuleb saavutada, et isikud saaks abipolitseinikuna lubada politseitegevusesse politseiametniku juhendamisel osalema. 20 tunni jooksul on võimalik abipolitseinikuks soovijale õpetada korrakaitse valdkonnas esmatähtsaid teadmisi ja oskusi (erimeetmete kohaldamine, sund, enesekaitse jms) ning lükata edasi nt piirkondlikku politseitööd ja ennetustegevust puudutavad loengud ja seminarid. Samasugust kindla suunitluse ja mahuga kiirõpet rakendati 2020. aasta märtsis väljakuulutatud eriolukorra ajal, et koolitada politsei tegevustesse kaasatud Kaitseliidu liikmeid. Eelnõu § 2 punkti 2 järgi täiendatakse seadust abipolitseiniku õigusega saada tasustamata lisapuhkust 30 kalendripäeva aastas, kui abipolitseinik osaleb abipolitseiniku ülesannete täitmisel järgmistel juhtudel: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) riigikaitse vajadusel; 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks; 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. Eespool loetletud juhtumite korral võib PPA-l olla vajadus lisatööjõu järele ja abipolitseinikud on kõige pädevamad sellistes situatsioonides politseid abistama. Abipolitseinikud on saanud asjakohase väljaõppe ja tegutsevad ka tavapärases olukorras vabatahtlikena politseid abistades. Muudatusega luuakse võimalus kaasata abipolitseinikud ettenägematutel ja erakorralistel juhtumitel politsei ülesannete täitmisesse, tagades samal ajal abipolitseinikule toetuse maksmise. Muudatus aitab kaasa ka PPA valmidusele kiiremini reageerida kriisile või selle puhkemisele ning hoida ära või takistada selle süvenemist olles kriisireservi rakendamise eelfaasiks või aidates kaasa tõhusa sekkumise korral ka kriisireservi rakendumise vajaduse äralangemisele. Teisalt on tööandjale oluline teada, millistel juhtudel on ta kohustatud lubama oma töötaja puhkusele abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Tööandjal on oluline teada, et tema töötajal on õigus saada lisapuhkust ainult sel juhul, kui riik vajab abi erandkorras ja erakorralise sündmuse lahendamiseks, s.t tegemist peab olema suure rahutuse, loodusõnnetuse, metsapõlengu või muu kriisiga. Tööandjat ei kohustata andma oma töötajale lisapuhkust abipolitseiniku tavapäraste ülesannete täitmisel osalemiseks. 31 Sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu seaduses, mille järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust järgmiste ülesannete täitmiseks: 1) tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine ja korraldamine kaitseväeteenistuse seaduse alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras, 2) kaasamine järgmiste korrakaitseorgani ülesannete täitmiseks: a) päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, b) eriolukorra tööde tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras, c) erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras, d) küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel, e) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse, f) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 3) kaasamine järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmiseks: a) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, b) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses, c) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nii abipolitseinikel edaspidi kui ka Kaitseliidu liikmetel juba kehtiva õiguse järgi on õigus tasustamata puhkusele, mida tööandja on kohustatud andma, kui on tekkinud olukord, mil riigil (Kaitseväel, politseil, päästeasutusel vms asutusel) on vaja lisatööjõudu, et olukorda lahendada. Lisapuhkuse saamiseks esitab abipolitseinik tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku taotluse. Abipolitseinikule lisapuhkuse ja selle eest makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise täpsem kord kehtestatakse vastava määrusega. Lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale mõistliku aja jooksul enne ülesandele asumise aega. „Mõistlik aeg“ on mitmetasandiline avatud mõiste, mida sisustatakse vastavalt konkreetsele olukorrale ja asjaoludele. Olenevalt asjaoludest ja olukorrast peetakse mõistliku aja all silmas pigem tunde kui päevi. Tööandja ei pea lisapuhkuse ajal säilitama oma töötajale keskmist tasu, kuid vajaduse korral hüvitab PPA politsei ülesannetesse kaasatud abipolitseinikule puhkuse ajal saamata jääva tasu. Toetuse saamiseks peab erakorralise juhtumi lahendamisesse kaasatud abipolitseinik esitama PPA-le taotluse. Kui taotleja on õigustatud toetust saama, võetakse toetuse arvutamise aluseks abipolitseiniku keskmine palk. Enamik abipolitseinikke on tööealised inimesed, kellel on pere, lapsed ja rahalised kohustused. Abipolitseinik on vabatahtlik ja tavapärases olukorras täidab ta politsei ülesandeid ilma selle eest tasu saamata oma vabast ajast. Sellisel juhul saab vabatahtlik täita tööülesanded oma alalises töökohas ja saada selle eest tasu ning abipolitseiniku tegevuses osaleda näiteks laupäeval, kui tal tööpäeva ei ole. Kui aga riigil tekib vajadus kaasata abipolitseinikud politsei ülesannete täitmisesse ka sellel ajal, kui abipolitseinik peaks täitma oma tavapäraseid ülesandeid põhitöökohal, peab riik tagama ka selle, et abipolitseinikul oleks võimalik täita oma rahalised kohustused näiteks pankade eest. See tähendab, et riik peaks abipolitseinikule sel ajal maksma toetust, mis on sama suur kui tema tavapärane sissetulek. Tööandja ei ole kohustatud maksma töötasu töötajale, kes tööd ei tee, seega tuleb töötajale, kes täidab riigilt saadud ülesannet tagada sissetulek, et ta saaks võetud kohustused täita. 32 Lisapuhkuse eest ei maksta toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab isiku topelt tasustamise lisapuhkuse ajal. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi ei maksta eriolukorra tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu. PPA poolt abipolitseinikule lisapuhkuse taotlemise ja selle eest makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab siseminister määrusega. Eelnõu § 2 punktide 3–10 järgi muudetakse abipolitseinikele ja nende pereliikmete hüvitiste regulatsiooni, kui abipolitseinik saab viga või hukkub abipolitseiniku ülesannete täitmisel. Punkti 3 muudatus on seotud kutseliste eriteenistujate, s.t politseiametnike ja päästeteenistujate hüvitiste ühtlustamisega vabatahtlike, s.t abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate hüvitistega. Politseiametnikele ja päästeteenistujatele ning nende perekonnaliikmetele makstavaid hüvitis reguleerib ATS, mille § 49 lõige 1 sätestab, et kui ametnik hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kehtiva APolS-i § 38 lõikes 1 on sätestatud, et kui abipolitseinik hukkub seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. Siseministri määruse „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“ järgi on kehtiv politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär 1075 eurot. Abipolitseiniku palk võib aga olla suurem ning on ebaõiglane, kui abipolitseiniku hukkumise korral on tema perekonna hüvitis väiksem, kui teiste gruppide puhul. Abipolitseiniku hukkumise või surma korral võetakse edaspidi aluseks sama palk, mis võetakse aluseks ka teiste võrreldavate gruppide puhul. Nii võetakse vabatahtliku päästja hukkumise või surma korral aluseks vabatahtliku päästja kümne aasta palk4, ametniku hukkumise või surma korral võetakse aluseks hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmine palk5. Ametnike hulka loetakse nii politseiametnikud, päästeteenistujad, prokurörid kui vanglaametnikud. Kui abipolitseiniku töötasu või palk alalises töö- või teenistuskohas on väiksem, kui 1075 eurot, võib väiksema aluspalga hüvitise aluseks võtmine riivata abipolitseiniku õiguspärast ootust. Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-20-04 asunud järgmisele seisukohale: „Õiguspärase ootuse põhimõtte sisuks on, et igaühel peab olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.“ Õiguspärane ootus ei laiene kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid „kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima“ (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6-02, punkt 18 ja lahend nr 3-4-1-24-11, punkt 49). Õiguspärane ootus on isikul tekkinud siis, kui: 4 PäästeS-i § 41 lõige 1 5 ATS-i § 49 lõige 1 33 a) õigusaktiga on lubatud, et isiku subjektiivne õigus saabub või säilib; b) isik on asunud seda õigust teostama. Õigusakti muutmisel isikule ebasoodsas suunas on tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte riivega. Õiguspärase ootuse põhimõtte riive aga ei ole veel õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine. Riigikohus on leidnud: „Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses“ (3-4-1-20-04, p 14). Abipolitseiniku hüvitise aluspalga regulatsiooni muudetakse vaid etteulatuvalt ning isikud, kes juba saavad hüvitist, saavad seda edasi kehtiva õigusega samadel alustel. Uus regulatsioon hakkab kehtima edaspidise aja kohta, mitte tagasiulatuvalt. Seega ei teki õiguskindluse või õiguspärase ootuse riivet. Pealegi ei oleks võrdse kohtlemise seisukohalt õige kehtestada samasse gruppi kuuluvatele isikutele eri tingimusi. PS-i § 12 kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS kommenteeritud väljaandes selgitatakse: „/---/ Üldise võrdsuspõhiõiguse rikkumise tuvastamine on kaheastmeline. Esimesel astmel tuleb tuvastada ebavõrdne kohtlemine, eristamine ehk diferentseerimine, teisel tuleb seda õigustada. Esimest tuvastamise astet võib analoogiliselt vabadusõigustega nimetada ka võrdsuspõhiõiguse kaitseala riive tuvastamiseks, teist riive põhiseaduspärasuse kontrolliks. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi (RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 36; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 13; 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Paragrahvi 12 lg 1 järgi on põhiõiguste adressaadid kohustatud kohtlema võrdses olukorras olevaid isikuid ja isikute gruppe võrdselt. „Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühte moodi” (RKHKm 24.03.1997, 3-3-1-5-97, p 4). Riigikohus on korduvalt võtnud üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala kokku lausesse „Võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt” (alates RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17; RKÜKo 14.11.2002, 3-1-1-77-02, p 22; viimati RKÜKo 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 20). Võrdsete võrdse kohtlemise käsk on suunatud kõigi põhiõiguste kandjate õiguslikule võrdsusele. Soovitatav on kohaldada üldist võrdsuspõhiõigust võrdses olukorras olevate isikute prima facie (õiguslikult) võrdset kohtlemist nõudva õigusena. Kõige õnnestunumalt on selle sõnastanud RKHK: „Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral.” (RKHKo 20.12.2001, 3-3-1-61-01, p 5; 12.12.2006, 3-3-1-65-06, p 25.) „Põhiseaduse § 12 lg 1 esimene lause tagab õigusliku võrdsuse” (RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08, p 25). /---/ 34 Kehtestades abipolitseinikele erinevad hüvitise maksmise alused oleks see ebavõrdne nende suhtes, kelle hüvitise aluseks võetakse abipolitseiniku tegelik sissetulek, võrreldes nendega, kelle hüvitise aluseks võetakse suurem palk, kui abipolitseiniku tegelik sissetulek on. Sellisel juhul võib ka suurema sissetulekuga abipolitseinikul tekkida ootus, et talle makstakse suuremat hüvitist kui tema tegelik sissetulek on. Hüvitise maksmise eesmärk on tagada abipolitseinikule ja tema perekonnale sama sissetulek, mis neil oleks siis, kui abipolitseinikuga õnnetust ei oleks juhtunud või ta ei oleks hukkunud. See tähendab, et abipolitseiniku vigastuse tõttu töövõime vähenemise korral vigastuse tõttu või ülesannete täitmise tagajärjel hukkumise korral ei tohi abipolitseiniku ega tema perekonna elukvaliteet halveneda. Hüvitise eesmärk ei peaks olema abipolitseiniku ja tema perekonna sissetuleku suurendamine seetõttu, et isik soovib vabatahtlikuna anda oma osa riigi turvalisusesse. Punkti 4 kohaselt täiendatakse APolS-i sättega, mille kohaselt makstakse hukkunud abipolitseiniku perekonnale tema 20 aasta keskmine palk, kui ta hukkub abipolitseiniku ülesannete täitmisel tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. APolS-i § 38 lõikes 1 on sätestatud hukkumise hüvitis 10 aasta keskmise palga ulatuses, kui abipolitseinik hukkub ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi tagajärjel. Samasugune regulatsioon on ka ATS-is ametniku, sh politseiametniku hukkumise korral. Arvestades, et üha enam kaasatakse politsei tegevusse abipolitseinikke, on õiglane, et ka nende hüvitised on politseinike hüvitistega sarnased. ATS-i käsiraamatus on ametnikule või tema perekonnale hüvitise maksmise regulatsiooni selgitatud järgmiselt: „PS § 25 tuleneb igaühe õigus nõuda endale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kui kahju tekkis seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis kannab kahju tekkimise riski tavapäraselt tööandja. ATS § 49 sätestatud juhtudel kohaldatakse ametnikule, võrreldes töölepingu alusel töötavate isikutega, lihtsustatud menetlust, st ametnik ei pea tõendama oma tegelikke kahjusid, vaid talle on määratud automaatselt väljamakstav summa. Eriregulatsioon on vajalik, kuna ametnikud tegutsevad potentsiaalselt ohtlikemates tingimustes – riiklik järelevalve, riigi julgeoleku tagamine, süütegude menetlemine jne. Ametiasutuse töötajate töö iseloom on sarnane erasektori omaga, mistõttu laieneb neile sama kaitse, mis teistele töölepingu alusel töötavatele isikutele (kahju hüvitamist saab nõuda VÕS-i alusel, vt TLS § 40 lg 5 ja VÕS § 628 lg 5). Töötajale ei ole garanteeritud kindlaksmääratud summat, vaid igal konkreetsel juhul vaadatakse, millises ulatuses suudab töötaja kahju ära põhjendada.6“. Hüvitise maksmine on lubatud, kui abipolitseiniku töövõime vähenes õnnetusjuhtumi tagajärjel. Terminit „õnnetus“ kasutatakse õigusaktides tavaliselt tavakeeles levinud tähenduses, kuid on ka erandeid. Nii on termin „tööõnnetus“ töötervishoiu ja tööohutuse seaduses defineeritud järgmiselt: „Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.“ Kõnesoleva muudatuse mõttes tuleb iga õnnetusjuhtumi korral vaadelda konkreetseid asjaolusid. Õnnetusjuhtumiks ei loeta olukorda, mille abipolitseinik on tahtlikult põhjustanud. Näiteks ei maksta hüvitist, kui abipolitseinik on pannud toime enesetapu või saanud viga alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes. 6 Töötajale tekkinud kahju hüvitamise kohta vt http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf, § 40 komm, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, P.Varul, I.Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 24 jj., samuti Riigikohtu lahend aadressil http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-51-12. 35 APolS-i järgi on abipolitseinik isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras. Politsei tegevuses osalemine tähendab koos politseiametnikuga abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesannete täitmist või politsei ülesandel iseseisvalt ülesande täitmist. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Seega täidavad teatud juhtudel politsei ülesandeid nii politseiametnikud kui ka abipolitseinikud ning nende tööülesanded ja ka nende täitmisega seotud riskid on sarnased. Samas on sotsiaalsed tagatised hukkumise või töövõime muutumise korral teatud mõttes erinevad. Muudatustega võrdsustatakse abipolitseinike ja politseiametnike hüvitiste regulatsioonid. See on abipolitseinike suhtes õiglane ja võrdne kohtlemine, kui arvestada, et abipolitseinikud täidavad politsei abistamise ülesandeid, mis tagavad ohu ennetamise ja tõrjumise ning avaliku korra. Lisaks annavad muudatused abipolitseinikule kindlustunde, et kui temaga midagi juhtub, siis riik hoolitseb tema enda või tema lähedaste eest. See aga omakorda võib olla motivaatoriks abipolitseinikega liitumiseks. Punkti 5 järgi muudetakse abipolitseiniku vigastuse või haigestumise hüvitist, kui vigastus või haigestumine tuvastatakse seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel. APolS-i § 38 lõike 2 punktides 1 ja 2 on sätestatud, et kui abipolitseinikul tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – politseiametniku 12-kordsele madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – politseiametniku 60-kordsele madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. Esimese muudatusena sätestatakse, et vastavalt kahe või seitsme aasta keskmise palga ulatuses makstakse hüvitist abipolitseiniku suhtes õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu. Sättest jäetakse välja abipolitseinikule hüvitise maksmine tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu. Kehtiva sõnastuse järgi makstakse abipolitseinikule ka tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Samas on politseinikele ATS-i alusel ette nähtud tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse korral suurem hüvitis. Osalise töövõime korral makstakse ametnikule, sh politseiametnikule, hüvitist tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses ja puuduva töövõime korral tema 13 aasta keskmise palga ulatuses. Hüvitiste võrdsustamiseks täiendatakse APolS-i samasuguse sättega. Teise muudatuse põhjendused on samad eelnõu § 2 punkti 3 selgitustega, s.o hüvitise alust muudetakse – töövõime kaotuse või osalise kaotuse korral ei võeta hüvitise maksmise aluseks mitte politseiametniku madalaim palgamäär, vaid abipolitseiniku tegelik palk või töötasu. Abipolitseinikud osalevad vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses ja muul ajal teevad nad oma igapäevast tööd, mille eest neile makstakse palka või töötasu. Abipolitseiniku töötasu või palk võib olla suurem, kui politseiametniku madalaim palgamäär, mistõttu tuleb ka hüvitise maksmise aluseks võtta abipolitseiniku tegelik töötasu või palk. 36 Punkti 6 muudatusega eristatakse hüvitise maksmine töövõime vähenemise või kaotuse korral õnnetusjuhtumi tagajärjel hüvitise maksmisest töövõime vähenemise või kaotuse korral abipolitseiniku vastu toimepandud ründe tagajärjel. Viimasel juhul makstakse abipolitseinikule töövõime osalise kaotuse korral kuni kaheksa aasta keskmine palk ja töövõime täieliku kaotuse korral kuni 13 aasta keskmine palk. See tähendab, et peale seose tuvastamise abipolitseiniku ülesande täitmisega tuleb hinnata ka juhtumi iseloomu. Eesti Keele Instituudi veebilehel on sõna „rünne“ selgitatud järgmiselt: „äge ja vägivaldne, sageli relvastatud kallaletung kellelegi, relvastatud kallaletung, kellegi füüsiline või vaimne ründamine, kallaletung“. Seega saab ründeks lugeda teise isiku tahtlikku tegevust abipolitseiniku vigastamiseks või surma põhjustamiseks. Muudatusega võrdsustatakse politseiametnike ja abipolitseinike hüvitised vigastuse saamise korral abipolitseiniku vastu toimepandud ründe tagajärjel. Hüvitised on võrreldes õnnetusjuhtumiga seotud vigastuse korral makstavate hüvitistega suuremad. Arvestatud on, et nii nagu politseiametnikul on ka abipolitseinikul tööülesandeid ohtlikum täita kui muudel aladel, s.t on suurem oht, et keegi ründab abipolitseinikku. Vt ka eelnõu § 2 punkti 3 ja punkti 5 esimese muudatuse selgitusi. Punkti 7 muudatus on seotud eelnõu § 2 punkti 6 muudatusega, millega loetakse kehtiva seaduse § 38 lõige 21 lõikeks 22 ja täiendatakse lõikega 21 uues sõnastuses. APolS-i § 38 lõikes 21 sätestatakse abipolitseinikule hüvitise maksmine, kui tema töövõime on vähenenud tema vastu toime pandud vägivalla tagajärjel. APolS-i § 38 lõigetes 21 (pärast muudatust lõige 22) ja 3 on sätestatud, et seose isiku töövõime ulatuse ja abipolitseiniku ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet ATS-i §-s 491 sätestatud korras, ning hüvitis makstakse välja osade kaupa. Kehtiva APolS-i § 38 lõigetes 21 (pärast muudatust lõige 22) ja 3 viidatakse sama paragrahvi lõikele 2, kuid pärast muudatust on vaja viidata ka lõikele 21. Punkti 8 järgi muudetakse ühekordse hüvitise maksmisel arvesse võetavat aluspalka. Kehtiva APolS-i § 38 lõike 9 kohaselt maksab riik abipolitseinikule, kes seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, ühekordset hüvitist ühekordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. Muudatuse järgi maksab riik edaspidi abipolitseinikule, kellel seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega väheneb või kaob ajutiselt töövõime, ühekordset hüvitist tema põhiteenistuskoha töötasu või palga ulatuses. Vt lisaks eelnõu § 2 punktide 3–6 selgitusi. Punkti 9 kohaselt täiendatakse APolS-i seadust sättega, milles sätestatakse, et kui abipolitseiniku ülesandeid täitev abipolitseinik ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelneval ajal, võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär. Kehtivas õiguses ei ole seda reguleeritud. APolS-i lisatakse säte selle kohta, mis töötasu võetakse aluseks, kui abipolitseinik ei ole enne hukkumist või viga saamist töötanud. Sel juhul võetakse aluseks palga alammäär. Sama regulatsioon on ka vabatahtliku päästja kohta, mille kohaselt võetakse hüvitise arvutamise 37 aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär, kui päästetööl osalev vabatahtlik päästja ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 2020. aasta 1. jaanuarist kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Punkti 10 järgi muudetakse hüvitiste arvutamise, maksmise ja ulatuse korra kehtestamise pädevust. APolS-i § 38 lõike 12 kohaselt kehtestab abipolitseiniku hukkumise, vigastuse, töövõime kaotuse või vähenemise hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse Vabariigi Valitsus määrusega. Muudatuste järgi kehtestab hüvitiste määruse edaspidi siseminister kui valdkonna eest vastutav minister. Normitehnika käsiraamatus on selgitatud: „Volitatava valik sõltub esmajoones reguleeritava küsimuse olulisusest ehk sellest, kas rakendusakti sisu üle peaks otsustama valitsus või minister. Kui tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, siis on volitusnormi kavandamisel kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Kui küsimus puudutab teataval määral ka teise ministeeriumi valitsemisala, siis tuleb kaaluda, kas piirduda Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 2 kohaselt teise ministriga kooskõlastamisega või kavandada volitusnorm valitsuse määruse kehtestamiseks. Reglemendi § 6 lõike 2 kohaselt ainult ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid ei pea kooskõlastamiseks esitama.“. Abipolitseiniku hukkumise, vigastuse, töövõime kaotuse või vähenemise hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus on Vabariigi Valitsuse määruses reguleeritud samadel põhimõtetel, mis on sätestatud siseministri määruses „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“. Kuna abipolitseinike tegevus kuulub Siseministeeriumi valdkonda, on mõistlik anda abipolitseinike hüvitise määruse kehtestamise õigus siseministrile. Määruste muudatused kooskõlastatakse alati vähemalt Justiits-, Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumiga. Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse TuMS-i. Kehtiva TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 12 järgi ei maksustata tulumaksuga ametniku (ATS-i § 49), kaitseväelase (KVTS-i § 196 lõiked 1 ja 7), kaitseliitlase (KaLS-i § 61 lõikes 4–5), salajasele koostööle kaasatud isiku (PPVS-i § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242), abipolitseiniku (APolS-i § 38), vabatahtliku päästja (PäästeS-i § 41) ning eriolukorra tööle rakendatud isiku (HOS-i § 44) hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist või toetust. See tähendab, et sellelt hüvitiselt ei pea maksma tulumaksu. Kui PPA kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi ajal politseiametnikuks ja ta teenistusülesannete täitmisel hukkub või saab vigastuse, mille tagajärjel tema töövõime väheneb, kohaldatakse talle ATS-is sätestatud hüvitise maksmise regulatsiooni. Kui PPA kriisireservis olev isik kaasatakse kriiside ajal politsei ülesannete täitmisesse abipolitseinikuna ja ta nende täitmisel hukkub, sureb või saab vigastuse, mille tagajärjel väheneb ta töövõime, kohaldatakse tema suhtes APolS-is sätestatud hüvitiste maksmise regulatsiooni. Mõlema seaduse alusel makstavad hüvitised on tulumaksuvabad. Muudatuste järgi lisatakse PPVS-i säte väljaõppe ajal kriisireservis oleva isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise hüvitise kohta, mille korral on sel juhul makstav hüvitis samasugune nagu need, mis juba on TuMS-i järgi tulumaksust vabastatud. 38 Seetõttu peab ka see hüvitis olema tulumaksuvaba, mistõttu lisatakse eelkirjeldatud juhul makstav hüvitis TuMS-i tulumaksuvabade hüvitiste loetellu. Muudatuste järgi täiendatakse PPVS-i ja APolS-i ka võimalusega maksta PPA kriisireservis olevale isikule või abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse toetust (PPVS-i § 10828 lõige 2, APolS-i § 371 lõige 2) ja kriisi lahendamisel PPA kriisireservis oleva isiku toetust (PPVS-i § 10828 lõige 7). TuMS-i järgi maksustatakse üldjuhul tulumaksuga saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. Erand on tehtud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetus, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning asendusteenistuja, reservväelase ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus. Kehtestatava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on kehtivas KaLS-is, mille järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. Kaitseliidu tegevliikmele makstavalt lisapuhkuse hüvitiselt makstakse tulumaks, kuid ei maksta muid makse, nagu sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse jms. PPA kriisireservis olevale isikule või abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse toetuselt tasutakse tulumaks samamoodi Kaitseliidu tegevliikmele makstava tasustamata lisapuhkuse hüvitisega ja väljamakstav toetus võetakse arvesse maksuvaba tulu arvutamisel. Tegemist on füüsilise isiku sissetulekuga, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Tulumaksu peab väljamakstavalt toetuselt kinni PPA. Kriisireservis olevale isikule tasustamata lisapuhkuse toetuselt ei arvestata sarnaselt Kaitseliidu tegevliikme hüvitisega sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset, kogumispensioni makset ega muid makse. 5. märtsil 2012. aastal Riigikogus algatatud Kaitseliidu seaduse 190 SE eelnõu algteksti järgi sooviti TuMS-i § 19 lõiget 2 täiendada pärast sõnu „vanemahüvitise seaduse“ tekstiosaga „ja Kaitseliidu seaduse § 57 lõike 3“. Viimane on kaitseliitlasele lisapuhkuse hüvitamise säte ja muudatus oleks tähendanud, et kaitseliitlasele makstav lisapuhkuse hüvitis maksustatakse tulumaksuga. Sellel ajal kehtinud TuMS-i § 19 lõige sätestas, et tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. Seletuskirjas selgitati muudatust järgmiselt: „Paragrahviga 101 täiendatakse õigusselguse eesmärgil tulumaksuseaduse § 19 lõiget 2 viitega, et KLi poolt lisapuhkuse ajal makstav hüvitis on maksustatav tulumaksuga sarnaselt muudele hüvitistele. Tulumaksu peab väljamakstavalt hüvitiselt kinni KL.“ Muudatus jäeti Riigikogus eelnõu II lugemise ajal eelnõust välja ja seda põhjendati järgmiselt: „Eelnõust jäetakse välja tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt lisati tulumaksuseaduse § 19 lõikesse 2 täiendus, et tulumaksuga maksustatakse ka Kaitseliidu seaduse alusel makstav hüvitis lisapuhkusepäevade eest. Konsulteerides Rahandusministeeriumiga jõuti järeldusele, et täiendus on ebavajalik ja õigusselgust silmas pidades tuleks eelnõust välja jätta, kuna tulumaksuseaduse põhimõtte kohaselt on igasugune tulu maksustatav, kui sellest ei ole tehtud tulumaksuseaduses erandit.“ 39 4. Eelnõu terminid Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. PPVS-i muudatused (kriisireservi loomine) Sihtrühm 1 Abipolitseinikuna ja politseiametnikuna kriisiajal töötada soovivad isikud. Nendeks võivad olla näiteks tänased ja endised abipolitseinikud, endised PPA teenistujad, julgeolekuasutuste töötajad, ajateenistuse läbinud isikud, SKA politseiametniku eriala lõpetanud isikud ja teised, kes soovivad osaleda PPA kriisireservi tegevuses abipolitseiniku või politseiametnikuna. Sihtrühma suurust on arvuliselt keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi on võimalik reservi värvata ja kui palju inimesi soovib reservi tegevustes osaleda. Kui suur reserv olema saab, oleneb ka poliitilisest tahtest ja julgeolekualasest vajadusest üldiselt. Eelduslikult plaanitakse aastas saada kriisireservi u 200–300 inimest. Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõudu kriisiajal, mil politseiteenuste järele vajadus oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb ka uute abipolitseinike ja politseiametnike koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba väljatöötatud koolituslahenduste kaudu PPAs ja Sisekaitseakadeemias. Eelnõu soodustab politseitegevuses ametniku ja vabatahtlikuna osalemisel võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks. Kriisireserv on võimalus saada erialast väljaõpet. Samuti tagavad eelnõu muudatused kriisireservis olevale abipolitseinikule või politseiametnikule vajalikud sotsiaalsed tagatised. Muudatused tagavad kriisireservis oleva isiku lähedastele kindluse, et kui isik ei saa PPA kriisireservi tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad õigusselguse nii ametnikule ja töötajale kui ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada ametnikule ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil maksta palka. Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne, kuivõrd kriisireservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis osalemisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised. Sihtrühm 2 Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. 1. jaanuaril 2020. aastal oli Eesti rahvaarv 1 328 976. Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena luuakse PPA-sse kriisireserv, mis aitab võimalikke kriise efektiivsemalt ja kiiremini lahendada. 40 Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades PPA suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita piirivalve, objektikaitse ja massiohje ülesandeid – kriisireservis olevad abipolitseinikud ja ametnikud kutsutakse tööle pikemajaliste ja ressursimahukate sündmuste või nende jadade lahendamiseks. Kui kaasata vabatahtlikke lisaks, on PPA-le tagatud tööjõud täita tavaülesandeid ka kriisiajal, sh teha seda senisest mahukamal tasemel (nt tänavapatrullid). Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõu kohaselt on küll reservi arvatud isikutel samad õigused (vabastused), mis isikul, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, ent arvestades isikute hulga suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele, sh moodustada sõjaajaüksusi, väheoluline. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, keda kriisireservi koosseisu nimetada ei saa. Eelnõu kohaselt ei nimetata kriisireservi koosseisu juba riigikaitselisele ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja julgeolekut tagada. Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna seisukohalt oluline ja positiivne. Mõju valdkond II: regionaalne mõju Kuna kriisireserv on mõeldud selleks, et juhul, kui kriisiajal koondatakse suur hulk politseiametnikke sündmuskohtadele, on politsei tööd võimalik jätkata nende asemel abipolitseinikega, kaasneb eelnõuga positiivne mõju väikelinnade ja hajaasustuse elanikele kriisiajal. Abipolitseinike võrgustiku laiendamisega on politseinikke eri piirkonnas võrdsemal määral ja seetõttu ei halvenda kriisiaeg väikelinnade ja hajaasutuse elanike turvalisust. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne. Sihtrühm 3 Ametiasutused ja ettevõtted, kes on PPA kriisireservis oleva isiku alalised tööandjad. Kuivõrd reservi suurust on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid tööandjaid võib see muudatus tulevikus seoses kriisireservi loomisega puudutada. Mõju valdkond: mõju majandusele Kui isik viibib PPA kriisireservis osalemise tõttu väljaõppel või osaleb nn kriisireservi abipolitseiniku või politseiametnikuna kriisi lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud nõusoleku osaleda kriisireservis ning kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse. Eelnõuga ei suurene ettevõtete kulud, ent on vaja senisest enam arvestada töötajate lisapuhkustega, kui need on seotud siseturvalisuse tagamise ehk tegevusega kriisireservis. Kriisireservi kuuluvate isikute tööandjad peavad lubama isikutele tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva aastas. Arvestades, et Eesti kogu tööhõive on u 600 000 inimest ja et reservi kuuluvate inimeste koguhulk oleneb mitmest tegurist, võib väljaõppe (arvestades ka täiendõpet) iga-aastane maht lähemal kolmel aastal puudutada kuni 500 inimest aastas, sõltudes edaspidi kriisireservis suuruse kujundamise otsustest ja riigieelarvevõimalustest. 41 Eeltoodust tuleneb, et mõju majandusele, sh tööhõivele on väheoluline. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja reservi kaasata, ei juhtu praktikas tihti. Viimati oli selline kriis näiteks 2007. aasta aprillis, mil pronkssõduri teisaldamine tekitas rahutusi. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda juhul, kui PPA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis olulisel määral mõjutab kasumi teenimist. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline. Sihtrühm 4 PPA teenistujad, kes tegelevad reservi loomise ja tööshoidmisega (nt väljaõppeinstruktorid, formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja palgaarvestusega tegelevad isikud jne) Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Muudatused võivad suurendada PPA palgakorraldusega tegelevate teenistujate töökoormust. PPA teenistujate ülesanne on pidada arvestust reservis olevate isikute üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua PPA juurde reserviga seotud suutlikkus. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav süsteem reservi rakendamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti keskmine. Reservi kui uue süsteemi juurutamisel on võimalik, et reserviga seotud teemadega hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile töökoormust juurde. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisireservi kui süsteemi juurutamine võib olla aja- ja töömahukas. 6.2. APolS-i muudatused Muudatus I: abipolitseinike hukkumise ja vigastuse hüvitised Sihtrühm 1 Muudatused avaldavad mõju abipolitseinikele ja abipolitseinikuks kandideerijatelele. Praegu on Eestis u 1000 abipolitseinikku. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatustel on otsene positiivne mõju abipolitseinikele ja nende perekondadele. Muudatustega võrdsustatakse abipolitseinike ja politseinike hüvitiste määrad ja arvestamise alused. Abipolitseinike sotsiaalsete tagatiste suurendamine loob neile ja nende perekondadele kindlustunde, et vigastuse või hukkumise korral kompenseeritakse kahjud neile või nende lähedastele. See tagab nii abipolitseinike kui politseinike võrdse ja õiglase kohtlemise, mis on oluline seetõttu, et politseiametnikud ja abipolitseinikud täidavad üha enam sarnaseid ülesandeid, mille täitmisega kaasneb oht nii politseiniku kui ka abipolitseiniku tervisele või elule. Kehtiva korra järgi on abipolitseiniku hukkumise või vigastuste hüvitised väiksemad, kui politseinikel. Mõju ulatus on väike ja negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, aga positiivne, kuna abipolitseinikele luuakse senisest paremad sotsiaalsed tagatised. Võib eeldada, et suureneb ka abipolitseinike arv. Sihtrühm 2 Eesti elanikkond. 1. jaanuaril 2020. aastal oli Eesti rahvaarv 1 328 976. 42 Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on otsene positiivne mõju Eesti elanike turvatundele ja siseturvalisusele üldiselt, kuna eelduslikult suurendavad muudatused abipolitseinike arvu. Muudatus võib motiveerida astuma abipolitseinike ridadesse neid, kellele on oluline, et kui ta astub abipolitseinikuks ja ta peaks abipolitseiniku ülesannete täitmisel õnnetuse või tema suhtes vägivalla toimepanemise tagajärjel hukkuma või viga saama, siis tema enda ja perekonna elatustase ei halvene. Mõju ulatus ja sagedus on väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu, mõju on positiivne riigi julgeoleku ja siseturvalisuse seisukohalt. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, aga positiivne. Sihtrühm 3 PPA. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatustega võib kaasneda PPA abipolitseinikega tegelevate teenistujate töökoormuse vähene suurenemine, kui muudatuste tulemusel suureneb abipolitseinikuks kandideerijate hulk. PPA peab kontrollima abipolitseinikuks kandideerija isikuankeedis esitatud andmeid, otsustama abipolitseinikuks soovija taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise, vormistab abipolitseinikuks kandideerija abipolitseinikuks, korraldab abipolitseiniku väljaõppe, kontrollib abipolitseinikuks kandideerija vastavust muudele nõuetele (näiteks tervisenõuded) jms. Kokkuvõttes on aga mõju ulatus pigem väike ja sagedus oleneb sellest, kui palju abipolitseinikuks kandideerijad juurde tuleb. Eelduslikult on mõju avaldumise sagedus siiski väike. Ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Kuigi töökoormus võib suureneda, ei saa seda pidada märkimisväärseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline. Muudatus II: tasustamata lisapuhkuse võimaldamine ja hüvitamine Sihtrühm 1 Abipolitseinike alalised tööandjad. Mõju valdkond: mõju majandusele Eelnõu kohaselt on abipolitseinikul õigus saada PPA peadirektori või tema volitatud isiku taotlusel tööandjalt lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva abipolitseiniku ülesannete täitmiseks PPVS §-i 77 lõikes 1 (riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse vajadusel jne) sätestatud juhtudel. Kuivõrd abipolitseinikud moodustavad praegu umbes 0,2% tööhõivest, ei ole nende ajutisel kõrvalejäämisel tööhõivest olulist mõju majandusele tervikuna. Eeltoodu tõttu on mõju ulatus väike, samuti on mõju sagedus väike ja oleneb vajadusest. Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike, kuivõrd olukordi, kui abipolitseinikke on vaja kaasata kriisiaegsete ülesannete täitmiseks, leiab praktikas aset harva. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline. Sihtrühm 2 Abipolitseinikud. Praegu on Eestis u 1000 abipolitseinikku. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju 43 Muudatus annab abipolitseinikule kindlustunde, et kui riik vajab teda politsei ülesannete täitmisel, on tal võimalik minna politsei ülesandeid täitma, kartmata et ta sel ajal kaotab oma töö. Kuna selliseid sündmusi, kus abipolitseinik on vaja kaasata politsei ülesannete täitmisesse pikema aja vältel esineb harva, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on abipolitseiniku kindlustunde vaatest oluline ja positiivne. Sihtrühm 3 Eesti elanikud. Statistikaameti andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020. aastal Eesti rahvaarv 1 328 976. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus mõjutab Eesti elanike turvatunnet, kuna see annab võimaluse teatud sündmuste korral kaasata politseitegevusse abipolitseinikke. Sellisteks sündmusteks on näiteks massilised rahutused, näiteks 2007. aasta pronksiöö, või loodusõnnetus, näiteks 2005. aasta torm Gudrun või 2010. aasta lumetorm Monika. Kuigi selliseid juhtumeid, mille lahendamisse oleks vaja kaasata palju abipolitseinikke, ei pruugi esineda sageli, tekitab inimestele turvatunnet teadmine, et selline võimalus on olemas. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse seisukohalt oluline ja positiivne. 6.3. TuMS-i muudatused Sihtrühm PPA kriisireservis olev isik. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus tagab PPA kriisireservis olevale isiku väljaõppe ajal hukkumise korral või vigastuse saamise korral makstava hüvitise tulumaksuvabastuse nagu see on kehtiva õiguse järgi hukkumise või vigastuse hüvitise maksmisel ette nähtud kõigile ametnikele, kaitseväelastele, kaitseliitlastele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästjatele. Muudatusega tagatakse võrreldavate gruppide võrdne kohtlemine ja õigusselgus. Kuna selliseid juhtumeid esineb praktikas harva, siis on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väikesed. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid positiivne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Kriisireservi loomisega kaanevateks lisakuludeks raha eraldamise ettepanekud esitatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi raames. 7.1. PPVS-i muudatused Eelnõuga sätestatakse õiguslikud alused PPA kriisireservi loomiseks. Kuigi PPA kriisireservi loomine, selle rakendamine ja rakendamise valmiduses hoidmine eeldab lisakulusid, oleneb 44 kulude suurus sellest, kui suurt reservi soovitakse, kui palju inimesi reservi kandideerib ja kui paljudele isikutele hakatakse väljaõpet tegema. Reservi vajaduse suurus oleneb ka julgeolekuvajadustest. Eelnõu ei loo kohustust kindla arvuga kriisireservi luua. Eelnõu kohaselt määrab kriisireservi nimetatud isikute arvu ülempiiri Vabariigi Valitsus korraldusega. Reservi suurus oleneb omakorda ka PPA üldisest vajadusest, et ohuga kaasnevaid mõjusid ära hoida või leevendada. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik välja tuua konkreetset reservi loomisega seotud kogukulu, kuivõrd see oleneb paljudest teguritest, sh kriisireservi suuruse kujundamise otsustest ja riigieelarve võimalustest. Eelduslikud kulud, mis reservi loomisega võivad PPA-le kaasneda: PPA kriisireservi haldamisega seotud püsikulud. Kriisireservi haldamine (värbamine, välja õpetamine, vajaliku võimekuse säilitamine ja varustuse tagamine) eeldab lisavahendeid, et suurendada PPA isikkoosseisu ja luua juurde täiendavaid ametikohti. Ametikohtade hulk sõltub sellest, kui suur reserv luuakse ehk kui suureks võib PPA-s töökoormus seoses reservi haldamisega kasvada. Hetkel on planeerimise aluseks eeldus, et aastas liitub reserviga kuni 300 inimest. Sellest tulenevalt on vaja luua täiendavalt kuni kümme uut ametikohta (tegevuste koordinaatorid- rühmajuhid, väljaõpet korraldajad- instruktorid ja varustust ning isikkoosseisu üle arvestust pidajad- logistikud). PPA kriisireservis olevate isikute varustuse, relvastuse ja väljaõppega seotud püsikulud. Kriisireservi väljaõpe, varustus (sh vorm ja transpordivahendid) ja relvastus eeldab täiendavaid püsikulusid. Kriisireservi nimetatud isikule tuleb anda politsei- või abipolitseiniku baasoskused ning täiendavad erioskused. Selleks on vaja korralda koolitusi (esialgne planeeritav koolitusvajadus kuni 300 isikut aastas). Kulude suurus oleneb aga sellest, millise taustaga (teadmised, oskused) inimesi reservi suudetakse värvata ja milliseks koolituste maht kujuneb. PPA kriisireservis olevate isikute baasõpe põhineb abipolitseinike koolitusel või politseiametnike erialasel koolitusel, mille aluseks on PPA peadirektori või SKA rektori kehtestatud õppeprogramm. Abipolitseinike koolitus koosneb I- ja II astme õppest, samuti tulirelvaõppe baaskoolitusest, millest I astme e-õpe (40 tundi, teooria e-õppes – SKA, kaheksa kontakttundi – PPA) maksab näiteks 1973 eurot ja II astme õpe (40 tundi, sisaldab koolitaja instruktori tasu, majutus, toitlustus, sõidukulud) maksab 6000 eurot, abipolitseinike relva baaskoolitus (40 h; sisaldab instruktori tasu, moona maksumust) 6840 eurot. Politsei erialase ettevalmistuse kursus kestab umbes kaheksa nädalat ja maksab 24 õppurile ligikaudu 35 000 eurot, see teeb ühe õppuri kuluks ligikaudu 1500 eurot. Täpne summa oleneb valitud moodulite mahust, mis mõjutab koolitusega seotud majutus- ja transpordikulusid. Kriisireservi nimetatud isik vajab ülesannete täitmiseks eririietust, milleks on politsei välivormi komplekt. Abipolitseinike vormikomplekti hind on u 720 eurot ja varustuse komplekt ilma relvata u 270 eurot (summad on käibemaksuta). Kui praegune abipolitseinik soovib liituda reserviga, siis talle uut vormi ei ole vaja. Vormi ja varustusega tuleb arvestada siis, kui reservi soovivad tulla uued liikmed, kes praegu ei ole abipolitseinikud. Siseministeerium on hinnanud, et kui aastatel 2021–2024 õpetada välja 700 inimest (st varasem väljaõpe puudub), võib reservi loomiseks ja ülalpidamiseks kujuneda 4 aasta peale eelduslikult kuni 20 miljonit eurot. 45 Tabel 1. PPA kriisireservi eelduslikud kulud aastatel 2021-2024. Kululiik Kulu Varustus IND 11 233 200 Varustus RÜHM 3 730 971 sh transpordivahendid 2 407 131 Personal 2 012 419 Väljaõpe 2 571 895 KOKKU 19 548 485 Kriisireservi rakendamisega seotud kulud kriisi ajal. Eelnõu kohaselt makstakse kriisi ajal kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale nimetatud isikule politseiametniku ametipalka ning abipolitseinikuna osalevale isikule võib maksta toetust. Need kulud kujunevad kriisi ajal ja sõltuvad sellest, kas isik osaleb reservis politseiametniku või abipolitseinikuna. Eeldusel, et selliseid kriise, kuhu oleks vaja kaasata PPA kriisireservi näol lisajõudu, juhtub ka praktikas vähe (nt pronksiöö rahutused 2007. aastal, „COVI19“ 2020. aastal), ei ole prognoositav, et need kulud oleksid riigieelarve mõistes pikas perspektiivis märkimisväärsed. 7.2. APolS-i muudatused Abipolitseinike hüvitiste regulatsiooni muudatustega võivad kaasneda riigieelarvele vähesel määral lisakulud, ent kui arvestada eelmiste aastate kulusid, on see vähetõenäoline. 2016.–2019. aastal said abipolitseinikud vigastada 29 korral ja hüvitist on makstud nelja aasta jooksul kokku 8299,86 eurot, s.o aastas keskmiselt 2074,97 eurot. Tabel 2. Aastatel 2016–2019 abipolitseinikega juhtunud õnnetused ja nende vastu toimepandud ründed 2016 2017 2018 2019 Kokku koolitus 1 1 liiklusõnnetus 2 1 3 muu 1 1 nakkusohtlik vigastus 1 2 3 ohu tõrjumine 1 2 1 4 rünne 3 2 1 6 süüteo tõkestamine 2 3 1 6 töö ajal saadud muu vigastus 1 1 õigusrikkuja jälitamine 2 2 õigusrikkuja rünne 2 2 Kokku 6 10 9 4 29 46 Aastatel 2016–2019 abipolitseinikele makstud hüvitised 2016 2017 2018 2019 Kokku ajutise töövõimetuse hüvitis eurodes 875 2625 3225 6725 ravi- ja ravimikulud eurodes 68,38 1491,48 15 1574,86 Kokku 943,38 4116,48 15 3225 8299,86 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks muudetakse järgmiseid rakendusakte: 1) siseministri 28. detsembri 2009. aasta määrus nr 96 „Isikuankeedi vorm“ avaldamismärkega RT I, 18.09.2018, 11; 2) siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ avaldamismärkega RT I, 30.08.2019, 3. Seaduse rakendamiseks kehtestatakse järgmised rakendusaktid: 1) siseministri määrus „Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule väljaõppe ajal ja abipolitseinikule abipolitseiniku ülesannete täitmiseks lisapuhkuse ajal või kriisi ajal kriisi lahendamisel abipolitseinikuna osalevale politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord“; 2) siseministri määrus „Politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku baasõppe ja erialase õppe ning täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord“. Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Abipolitseinike Kogule, Kaitsepolitseiametile ja Päästeametile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Sisekaitseakadeemiale, Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Esimesel ametlikul kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2020. a (allkirjastatud digitaalselt) 47  Politsei ja piirivalveseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 1 Siseministri määrus Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule väljaõppe ajal ja abipolitseinikule abipolitseiniku ülesannete täitmiseks lisapuhkuse ajal või kriisi ajal kriisi lahendamisel abipolitseinikuna osalevale politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10828 lõigete 4 ja 11 ning abipolitseiniku seaduse § 371 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse: 1) politsei ja piirivalve kriisireservis (edaspidi kriisireserv) olevale isikule väljaõppe ajal lisapuhkuse ajal makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord; 2) kriisireservis abipolitseinikuna osalevale isikule toetuse maksmise ulatus ja kord; 3) abipolitseinikule abipolitseiniku ülesannete täitmiseks lisapuhkuse ajal makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord. § 2. Toetuse taotlemine ja väljamaksmine (1) Toetuse saamiseks esitab õigustatud isik Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta. (2 Politsei- ja Piirivalveamet otsustab toetuse maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab toetuse taotleja arvelduskontole või keeldub toetuse maksmisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal. Alar Laneman Siseminister Lauri Lugna Kantsler 1  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 Siseministri määrus Politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku baasõppe ja erialase õppe ning täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10825 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse politsei ja piirvalve kriisireservis (edaspidi kriisireserv) oleva isiku baasõppe ja erialase õppe ning täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord. § 2. Kriisireservi baasõpe (1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametnikuna, peab omandama politsei ja piirivalve seaduses sätestatud politseihariduse või erialase koolituse. (2) Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal politsei tegevuses abipolitseinikuna, peab läbima abipolitseiniku seaduse § 8 sätestatud esimese ja teise astme õppe ning tulirelvaõppe. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised politseiametnikud, piirivalvurid ja julgeolekuasutuse ametnikud. (4) Kriisireservi baasõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega. § 3. Kriisireservi erialane õpe Kriisireservi erialase õppe käigus omandatakse teadmised ja oskused piirivalve, objektikaitse ja massiohje osas. § 4. Kriisireservi täiendusõpe (1) Kriisireservi määratud isiku kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud ametnik kriisireservi määratud isiku koolitusvajadust ja korraldab vastava täiendusõppe. (2) Kriisireservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas. § 5. Kriisireservi väljaõppe läbiviimise kord (1) Kriisireservi väljaõppekavad kinnitab Politsei- ja piirivalveameti peadirektor käskkirjaga. (2) Kriisireservi baasõpe, erialane välja ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis. 2 § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal. Alar Laneman Siseminister Lauri Lugna Kantsler 3  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 Siseministri määrus Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 42 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või politsei ja piirivalve kriisireservi“. § 2. Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal. Alar Laneman Siseminister Lauri Lugna Kantsler 4  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 Siseministri määrus Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ muutmise määrus Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 8 alusel. § 1. Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ täiendatakse paragrahviga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Abipolitseiniku kandidaadi lühendatud esimese astme õpe (1) Kui abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 11 kohaselt lühendatakse abipolitseiniku kandidaadi esmase õppe kestus 20 tunnile, peab abipolitseiniku kandidaat läbima § 2 punktides 1, 2, 4, 5, 51, 6 ja 7 sätestatud õpiväljundid § 5 lõike 1 alusel kehtestatud väljaõppekavades kehtestatud määras ja täpsustustega. (2) Abipolitseinikul on vastava olukorra lõppemise järel kohustus läbida ühe aasta jooksul esimese astme õpe ja sooritada arvestus § 2 sätestatud mahus.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal. Alar Laneman Siseminister Lauri Lugna Kantsler 5  Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Kaitseministeerium (Anu Rannaveski [email protected], Margit Gross [email protected]) Kaitseministeerium on tutvunud siseministri 22.06.2020 kooskõlastamiseks Teadmiseks võetud ja selgitus. Oleme nõus, et kavandatav regulatsioon ei esitatud politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja moonutaks seniseid põhimõtteid riigi sõjalise kaitse korraldamisel ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu). laiapindse riigikaitse toimimisel, sh riigikaitseülesannete täitmisel. Seda Kaitseministeerium toetab ideed, mille kohaselt tuleb Siseministeeriumi kavandatav eelnõu ka ei tee. Eelnõu VTK kooskõlastamisel esitas valitsemisala asutuste erakorralistest olukordadest tingitud suurenenud Kaitseministeerium peamiste märkustena järgmised märkused: isikkoosseisu vajaduse tagamiseks näha ette regulatsioon isikute eelnevaks 1) VTK-s on analüüsitud üksnes PS § 29 teises lõikes sätestatud töid, väljaõppeks ning rakendamiseks erakorralise vajaduse korral. mistõttu vajab kavandatav muudatuse kooskõla PS §-ga 29 täiendavat Kaitseministeerium peab oluliseks, et kavandatav regulatsioon ei analüüsi. moonutaks seniseid põhimõtteid riigi sõjalise kaitse korraldamisel ning 2) Eelnõus tuleb selgemalt lahti kirjutada politseiametnike õigused ja laiapindse riigikaitse toimimisel, sh riigikaitseülesannete täitmisel. kohustused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel ning teenistuse Oleme oma olulisemad tähelepanekud välja toonud eelnõule eelnenud väliselt. väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kooskõlastamisel. Olles tutvunud 3) VTK-st ei nähtu, kui isik on oma väljaõppelt sobiv nii eelnõu ja selle seletuskirjaga tuleb nentida, et Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistusse kui ka politseiteenistusse, siis milline kohustus on seisukohtadega ei ole eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Kuivõrd selle prioriteetne ja kas isikul on võimalik ka valida eri kohustuste vahel, kui tulemusel mõjutab eelnõu oluliselt riigi sõjalise kaitse korraldamist ning suuremat mehitatust nõudev politseisündmus toimub sõjaseisukorra ajal. riigikaitse ülesannete täitmist jätame eelnõu kooskõlastamata. Allpool 4) VTK-st ei nähtu, kas kavandatav regulatsioon laieneb ka naissoost toome välja olulisemad märkused eelnõule: isikutele, kes on politseiteenistuses, või on tegemist vaid soost lähtuva kohustusega. 5) Õigusselgust ja isikute õigusi silmas pidades tuleb täpsemalt kirjeldada olukordi, millal ja millistel tingimustel ning millisel eesmärgil võidakse isikut politseiteenistusse kohustuslikus korras kutsuda. 6) Selgitada tuleb, kuidas on kavandatud kohustusliku politseiteenistuse rakendamise regulatsioon ja asjaomaste organite pädevused kohustuse rakendamise otsustamisel. 7) Kaitseväeteenistuskohustusest vabastamise aluseks ei saa olla liitumine mõne vabatahtliku organisatsiooniga, kus organisatsiooni tegevustes 1  osalemise kohustus puudub (nt Kaitseliit või abipolitsei). 8) Kaitseministeerium toetab lahendit, mille kohaselt reservkoosseis on PPA koosseisus ja et tegemist on tsiviilstruktuuriga. Siseministeerium on eelnõu ettevalmistamisel arvestanud Kaitseministeeriumi märkustega 1, 3–6 ja 8. Märkused 2 ja 7 on Kaitseministeeriumiga läbi räägitud ja eelnõud on nende osas täiendatud. 1. Eelnõu kohaselt võrdsustatakse politsei ja piirivalve kriisireservi Arvestatud osaliselt ja selgitus. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud (edaspidi kriisireserv) koosseisu arvatud isik riigikaitselisel ameti- kriisireservi koosseisu nimetamist välistavate asjaoludega. PPA kriisireservi ja töökohal oleva isikuga ei võeta isikuid, kes on nimetatud riigikaitselise töökohustusega või sõjaaja Politsei- ja piirivalveameti kriisireservi (edaspidi kriisireserv) ametikohtadele. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse alalise tööandja võrdsustamine riigikaitselise töökohustusega vabastab isiku juures riigikaitselisele ametikohale, siis tema kriisireservi nimetatud isiku kaitseväekohustuse ja riigikaitselise töökohustuse täitmisest. Eelnõus staatus peatub. Kriisireservi nimetatud isiku staatuse peatumisel saab ta toodud tingimustel kriisireservi moodustamine ja kasutamine toob kaasa osaleda politsei tegevuses tavalise abipolitseinikuna. siseturvalisuse tagamise prevalveerumise sõjalise riigikaitse üle. Toodud lähenemisega ei saa Kaitseministeerium nõustuda, kuna see mõjutab Kriisireservis olev isik võrdsustatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- oluliselt reservil põhineva relvajõudude komplekteerimist, väljaõpetamist või töökohal oleva isikuga pärast kriisireservi nimetamist juhul, kui on välja ning kriisi korral rakendamist samuti on negatiivne mõju kaitsevõime selgitatud, et ta ei ole nimetatud muule riigikaitselisele ega sõjaaja planeerimisele. Oleme sellele asjaolule tähelepanu juhtinud ka VTK ametikohale. kooskõlastamisel. Kriisireservi arvatud isiku võrdsustamine riigikaitselisel ameti- või töökohal olevaks isikuga muudab oluliselt riigikaitselise töökohustuse kontseptsiooni, kuna riigikaitselise töökohustus on seotud töötamisega riigikaitseülesannetega asutuse või ettevõtja kasuks. Eelnõuga mõjutatakse seega oluliselt kõiki sektoreid, sh elutähtsad teenused, mis on seotud laiapindse riigikaitsega. 2 2. Kriisireservi nimetamisel ei arvestata riigi sõjalise kaitse ja teiste Selgitus. Eelnõud on täiendatud kriisireservi koosseisu nimetamist välistavate asutuste riigikaitseliste vajadustega asjaoludega, vt märkuse 1 selgitusi. Eelnõu kohaselt on võimalik kriisireservi arvata ka kaitseväelasi, sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid, isikuid kes töötavad riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Eelnõus ei ole analüüsitud, millist mõju avaldab isikute piiramatu kriisireservi arvamine Kaitseväe sõjaaja üksuste kokku kutsumisele ning elutähtsate teenuste tagamise järjepidevusele, sest eelnõus puuduvad piirangud kriisireservi arvamisele. Eelnõuga kavandatav regulatsioon võimaldab isikutel hoiduda kõrvale kaitseväekohustuse täitmisest ja vältida ka muid töö tegemisega seotud kohustusi ilma tagajärgedeta. Selle tulemusena võib tekkida vajadus kaitseväekohustuslaste suurema mahulisemaks väljaõppeks võrreldes senise tasemega. Niisamuti mõjutab kriisireservi arvamise piirangute puudumine riigikaitseülesannetega asutuste ja elutähtsa teenuse osutajate tööd, sest nad ei saa edaspidi arvestada riigikaitselise töökohustuse täitmisel olemasoleva isikkoosseisuga. Eelnõuga luuakse teenistus- ja töösuhete ning vabatahtliku tegevuse vaheline konflikt ning tekib küsimus, milline kohustus prevaleerib teise ees. Kaitseministeeriumi peab vajalikuks senise süsteemi säilitamist, kus riigikaitseline töökohustus on seotud konkreetse töösuhte ja sellest tulenevate ülesannetega, vastupidiselt eelnõule. Lisaks ei saa Kaitseministeerium nõustuda eelnõu seletuskirjas tooduga, et ebasoovitavate mõjude risk riigi julgeolekule on väike, sest suureneb küll riigikaitselise töökohustusega isikute arv Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA), ent arvestades selle isikute hulga suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele, sh moodustada sõjaajaüksusi, väheoluline. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis on maksimaalne kriisireservi suurus. Seletuskirjas on toodud küll, et planeerimise aluseks on eeldus, et aastas liitub reserviga kuni 300 inimest. Samas arvestades hõlmata kavatsevate isikute profiili ja asjaolu, et määratlemata on kriisireservi maksimaalne suurus on mõju sõjalisele riigikaitsele oluline. 3. Kriisireservi eesmärk ja reservi arvatud isiku pädevus on liialt lai Selgitus. Eelnõu järgi on PPA kriisireservi eesmärk ette valmistada ja tagada Eelnõu kohaselt võib kriisireservi arvatud isik osaleda kõigi PPA ülesannete PPA-le vajalik tööjõud, et pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel täitmisel (nt kriminaalmenetlus, jälitustegevus, väärtegude lahendamine, tulla toime tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega, liiklusjärelevalve jne). Kaitseministeerium on VTK kooskõlastamisel selgelt ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega. PPA kriisireservi ei 3 väljendanud, et kriisireserv ei saa olla meede PPA tööjõu puuduse looda selleks, et PPA-l oleks tagatud tööjõud mistahes olukorras, tegemist lahendamiseks mistahes olukorras. Eelnõuga on loodud olukord, kus PPA peab olema erakorralise sündmusega. PPA kriisireservi saab kasutada nii nn mõne igapäevase sündmuse lahendamiseks vajaliku tööjõu saab personali erikorra ajal, kui ka siis, kui erikorda ei ole välja kuulutatud, kuid vajadus ümbersuunamise asemel asendada kriisireserviga ja seda eriti piirkondades, täiendava tööjõu järele on kriisi lahendamiseks suur. Sellisteks sündmusteks kus PPA nähtavus on väike. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et on massilised rahutused, näiteks 2007. aasta pronksiöö, või loodusõnnetus, kriisireservi kasutamine ja selle eesmärk peab olema selgelt seotud mitte näiteks 2005. aasta torm Gudrun või 2010. aasta lumetorm Monika. rahuaegse olukorraga ning konkreetsete ülesannetega, mitte igapäevase Kriisireservis oleva isiku kaasamisel on tema peamisteks ülesanneteks kriisi tööjõu vajaduse katmisega. Kriisireservi kasutamine peab olema abinõu lahendamisega seotud ülesanded. erikorra ajaks, mil PPA töökoormus oluliselt kasvab või avaldub pikema aja jooksul ning sellest tulenevalt ei ole võimalik olemasoleva isikkoosseisu Kriisireservis olev isik täidab ülesandeid, mille täitmiseks ta on saanud raames vältida sündmuste eskaleerumist. väljaõppe. Kriisireservis politseiametnikuna panustava isiku baasõpe koosneb Samuti tuleb välistada kriisireservi kuuluvate isikute kasutamine neljast moodulist, millest vahetu sunni ja turvataktika rakendamise ja avaliku eriteadmisi- ja ettevalmistust nõudvate ülesannete (nt süüteomenetlused) korra kaitsmise moodul on kohustuslikud ning väärtegude menetlemise ja teostamisel. kriminaalmenetluse alustamise ning alarmsõidu moodul tuleb läbida arvestades tööalast vajadust. Erialasel õppel on kolm suunda – piirivalve, massiohje ja objektikaitse. Politsei ja piirivalve kriisireservi loomise eesmärk ei ole PPA tööjõuvajaduse lahendamine, vaid politseiliste ülesannete täitmine kriitilistes olukordades. Lisaks, kriisireservi kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega. Korralduses tuleb muuhulgas tuua välja ülesanded, mille täitmisse reserv kaasatakse. 4. Kriisireservi kasutamise otsustamise tasand on liialt madal Arvestatud ja selgitus. Eelnõu järgi otsustab kriisireservi kasutamise PPA peadirektor või tema Ühiste arutelude tulemusel otsustati, et PPA kriisireservi kasutamise otsuse volitatud isik. Sündmuste loetelu, kus on kavas kriisireservi kuuluvaid teeb Vabariigi Valitsus korraldusega kuni 30 päevaks (ajalise piirangu osas vt isikuid kasutada ei ole seotud üksnes erikordadega, mistõttu reservi järgmise märkuse kommentaari). kasutamise otsustamise tasand on liialt madal. Kriisireservi aktiveerimine mõjutab oluliselt ettevõtlust ja töösuhteid (näiteks tekib isikul eelnõuga Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on teinud otsuse kriisi lahendamiseks õigus saada lisapuhkusepäevi või keelduda töö tegemisest, ilma et tööandja kasutada kriisireservi, nimetab PPA peadirektor või tema volitatud isik saaks sekkuda või otsustada nimetatud õiguste kasutamise üle). Eelnõuga kriisireservis oleva isiku politseiametnikuks või teeb otsuse abipolitseinike võib tekkida olukord, kus PPA ametniku otsus võib kaasa tuua mõne sektori kaasamiseks. Vormistamine on sarnane kadetti kaasamise vormistamisega toimimise või avaliku teenuse pakkumise katkemise. Selline lahendus ei PPVS-i § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel. vasta riigi üldise kriisijuhtimise põhimõttele, kus ühiskonda mõjutavad olulised otsused tehakse poliititse otsustusprotsessi kaudu. Näiteks mobilisatsiooni korral on isikute kaitseväeteenistusse kohustamise 4 eelduseks Riigikogu otsus mobilisatsiooni välja kuulutamisest või Kaitseliidu kaasamiseks avaliku korra kaitsesse koos sunni kasutamisega Vabariigi Valitsuse otsus, mis peab toetuma Vabariigi Presidendi nõusolekule. 5. Kriisireservi kasutamisel ei ole kehtestatud ajalist piirangut ja Arvestatud ja selgitus. Eelnõud on täiendatud, mille kohaselt otsustab selget etteteatamise tähtaega kriisireservi kaasamise Vabariigi Valitsus korraldusega kuni 30 päevaks. Eelnõu kohaselt võib PPA kriisireservi kasutada tähtajatult. Samas kaitseväeteenistuse korral (nt õppekogunemise kestus) on isiku Otsuse tegija, s.o Vabariigi Valitsus vaatab esialgse kriisireservi kaasamise kohustamisel ajalised piirangud toodud seaduse tasemel. otsuse üle 30 päeva pärast esialgsest otsusest arvates. Kui politsei ja Kaitseministeeriumi hinnangul ilma ajalise piiranguteta kriisireservi piirivalve kriisireservi kaasamine kriisi lahendamisel on jätkuvalt vajalik, kasutamine mõjutab oluliselt töösuhte olemust, sest isik vabaneb töö vaatab Vabariigi Valitsus kaasamise otsuse üle iga 30 päeva tagant ja tegemise kohustuse täitmisest teadmata ajal ning teadmata ajaks. pikendab politsei ja piirivalve kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra 30 päeva Arvestades siinjuures eelnõus toodud kriisireservi rakendamise otsustamise kaupa. pädevust ja ulatust on tegemist olulise negatiivse mõjuga kriisireservis oleva isiku muude kohustuste täitmisel kuna kriisireservi rakendamine võib sisuliselt aset leid igal ajal ja mistahes olukorras. Lisaks eeltoodud põhimõttelistele seisukohtadele juhime tähelepanu ka Arvestatud ja selgitus. alljärgnevatele aspektidele, mis mõjutavad vabatahtlikku tegevust Kaitseministeeriumi valdkonnas ja kus seetõttu on oluline regulatsiooni võrreldavus: 1. Politsei ja piirivalve seadusesse lisatava § 10828 lõike 7 järgi võib PPA Eelnõusse on lisatud samasugune säte nagu KalS-is, s.t kriisireservis olevale maksta abipolitseinikule, kes on nimetatud kriisireservi ja kes kriisi ajal isikule ei maksta lisapuhkuse toetust, kui tööandja säilitab talle kriisireservis osaleb kriisi lahendamisel, toetust. Seletuskirjas kohaselt on lähtutud tegevuses osalemise ajal keskmise palga või töötasu. Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 5 regulatsioonist. Juhime tähelepanu, et KalS § 67 lg 7 sätestab erinevalt eelnõust, et Kaitseliidu liikmele ei maksta tasu, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. Eelnõu kohaselt võib isik saada topelt tasustatud. 2. Abipolitseiniku seadusesse lisatava § 371 lõike 1 järgi on Eelnõu järgi esitab kriisireservi nimetatud isik lisapuhkuse saamiseks abipolitseinikul õigus PPA peadirektori või tema volitatud isiku tööandjale taotluse, millele lisab PPA otsuse väljaõppe korraldamise kohta. taotlusel saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust. Eelnõu tekstist võib Kaitseministri määruse „Kaitseliidu tegevliikme, auliikme ning noortejuhi aru saada, et tööandjale esitab isiku nimel lisapuhkuse saamiseks tasustamata lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord ning lisapuhkuse ajal taotluse PPA. Seletuskirjas kohaselt peab tööandjale taotluse makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ järgi esitab tegevliige lisapuhkuse saamiseks esitama aga kriisireservis olev isik, millele PPA tasustamata lisapuhkuse saamiseks tööandjale Kaitseliidu struktuuriüksuse lisab haldusakti väljaõppe korraldamise vms kohta. Seega sätte eesmärk juhi kirjaliku taotluse, milles märgitakse tegevliikme ees- ja perekonnanimi, ei kajastu eelnõus. Kaitseministeeriumi seisukohalt on taotluse isikukood, taotletav vabastuse ajavahemik ning vabastuse eesmärk. 5  esitamise kohustus ikkagi töötajal, sest üksnes temal on töösuhe tööandjaga. Palume seda arvestada regulatsiooni kehtestamisel. Kokkuvõtteks, Kaitseministeerium toetab jätkuvalt eesmärki luua võimalus Selgitus. Kriisireservi eesmärk on tagada siseturvalisus ka kriiside ajal, mitte isikute kaasamiseks erandlikes olukordades konkreetsete PPA ülesannete kahjustada riigikaitset või muude avaliku võimu toimimiseks vajalike täitmisesse. Samas loodava kriisireservi eesmärk, ülesehitus ning ülesannete korraldamist, planeerimist ja ellu viimist. kriisireservi kuuluvate isikute õigused ja kohustused peavad olema selged ning mitte kahjustama sõjalist riigikaitset või muude avaliku võimu toimimiseks vajalike ülesannete korraldamist, planeerimist ja ellu viimist. Rahandusministeerium (Kaidi Meristo, 611 3303, [email protected]) Eelnõu seletuskirjas on välja toodud eelduslikud kulud (kuni 20 miljonit Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. eurot), mis PPA-le kriisireservi loomise, rakendamise ja rakendamise valmiduses hoidmisega võivad aastatel 2021-2024 kaasneda, kuid ebaselgeks jäävad nende katteallikad. Palume seletuskirja peatükis 7 täpsustada, et lisakuludeks raha eraldamise ettepanekud esitatakse sügisesse riigi eelarvestrateegia 2021-2024 ja riigieelarve 2021 protsessi või leitakse katteallikad Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Sotsiaalministeerium (Nele Nisu, 626 9301, [email protected]) Nimelt esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Arvestatud. Eelnõu on saadetud arvamuse andmiseks ka sotsiaalpartneritele. Eesti Abipolitseinike Kogule, Kaitsepolitseiametile. Samas, arvestades, et eelnõu mõjutab otseselt ka töölepingulise suhte osapooli, on vajalik eelnõu osas ka nende arvamuse ära kuulamine. Kuivõrd eelnõuga pannakse kohustus tööandjatele (võimaldada töötajale tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul), on tööandjate kaasamine eelnõu menetlemisesse hädavajalik. Eelnõu seletuskirja kohaselt on puhkust käsitleva muudatuse mõju ulatus väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud nõusoleku osaleda kriisireservis ning kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse. Lisatakse, et eelnõuga ei suurene ettevõtete kulud, ent on vaja senisest enam arvestada töötajate lisapuhkustega, kui need on seotud siseturvalisuse tagamise ehk tegevusega kriisireservis. Leiame, et asjaolu, et tööandja ei pea töötajale eelnõus reguleeritud puhkuse aja eest tasu maksma, ei pruugi tähenda, et tööandjale ei kaasne sellega seoses kulusid. 6  puuduv töötaja võib vajada asendamist, millega võivad kaasneda teiste töötajate ületunnitöötasud,  asendaja leidmise ja/või koolitamise kulu,  lisaks ka töö ümberplaneerimisega seotud tegevused ja kulud. Sotsiaalministeeriumi praktika on olnud, et töösuhte tingimusi puudutavaid küsimusi on arutletud koos sotsiaalpartneritega. Sotsiaalministeerium toetaks regulatsiooni kui selle on heaks kiitnud ka Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Kas neid on kuidagi arutelduesse kaasatud või muul viisil neilt arvamust küsitud? Politsei- ja Piirivalveamet (Annika Lauk, 6149191, [email protected]) 1. Eelnõu PPVS § 10819 ja 10820 on sätestatud politsei ja piirivalve Arvestatud ja selgitus. Eelnõu § 10820 lõiget 3 on täiendatud selliselt, et kriisireservi eesmärk ja läbi selle kriisireservi nimetatud isiku pädevus, kriisireservi nimetatud isiku pädevuses on kriiside lahendamise ajal politsei milleks on kriiside lahendamise ajal politsei ülesannete täitmine. ülesannete täitmine vastavalt sellele, kas ta nimetatakse politseiametniku Abipolitseiniku seaduse (APolS) § 2 toob lõikes 2 välja, et politsei ametikohale või kaasatakse abipolitseinikuna. tegevuses osalemine APolS tähenduses on koos politseiametnikuga Seletuskirjas on selgitused, milliseid ülesandeid täidavad kriiside abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine lahendamise ajal politseiametniku ametikohale nimetatud ja abipolitseinikena või politsei ülesande iseseisev täitmine. APolS § 3 lõikes 2 kohaselt võib kaasatud kriisireservis olevad isikud. „Kriiside ajal täidavad PPA politsei ülesandel iseseisvalt teostada liiklusjärelevalvet ja järelevalvet kriisireservis olevad isikud eelkõige kolme järgmist ülesannet: 1) ohjavad avalikus kohas käitumise nõuete üle ning täita ülesannet avalikku korda masse, 2) valvavad piiri ja 3) valvavad objekte. Need on kolm peamist ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Seletuskirjas on selgitusena ülesannet, mida hakkavad täitma kriisireservi nimetatud isikud, kes kriisi ajal toodud, et sellisel juhul oleks tema põhiülesanne patrullimine ja viidatud on, nimetatakse politseiametniku ametikohale. Kui kriisireservi nimetatud isik et nad saavad täita muid politsei ülesandeid, mis on abipolitseinike võtab kriiside ajal politsei tegevusest osa abipolitseinikuna, on tema pädevuses. Tekib küsimus, kas selle mõtte tõlgendamiseks on vajalik põhiülesanne patrullimine, et tagada avalik kord. Samuti saavad pöörduda APolS § 3 lõikes 2 juurde? Leiame, et eelnõus on vajalik abipolitseinikud kriisi ajal täita muid politsei ülesandeid, mis on täpsemalt reguleerimata olukord, kui kriisireservis olev isik võtab kriisi ajal abipolitseinike pädevuses ja milleks nad on saanud ettevalmistuse.“ osa kriisi lahendamisest abipolitseinikuna, siis milliseid ülesandeid saab ta Abipolitseinik saab ka kriisireservi koosseisus kriiside lahendamise ajal täita teha neist iseseivalt ja milliseid mitte? iseseivalt neid ülesandeid, mis on sätestatud APolS-is, mis on tema pädevuses ja milleks ta on saanud väljaõppe. Kõnesoleva eelnõuga ei suurendata abipolitseinike pädevust. 2. Eelnõu PPVS § 10820 lõike 4 kohaselt loetakse politsei ja piirivalve Selgitus. Vabariigi Valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitselise kriisireservi koosseisu nimetatud isik riigikaitselise töökohustusega töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, teenistuskohal olevaks isikuks, kelle suhtes kohaldatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja riigikaitseseaduses (RiKS) riigikaitselise töökohustusega ameti- või andmete esitamise kord“ kohaselt võib muu hulgas riigikaitseliseks töökoha kohta sätestatut. RiKS § 48 lõige 3 sätestab, et isiku töötamisel ametikohaks PPA-s määrata kuni 95% teenistuskohtadest. See tähendab, et 7  mitmel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal loetakse kui PPA teenistuskohtade koosseisu piirarvuks on kinnitatud 5570 ja need riigikaitseline töökohustus tekkinuks vaid ameti- või töökohal, millel kohad on täidetud, siis võib PPA määrata riigikaitseliseks ametikohaks töötamise eest saadavalt tulult tehakse tulumaksu kinnipidamisel 5291,5 teenistuskohta. Kui PPA koosseisu politseiametniku ametikohad, siis mahaarvamisi tulumaksu seaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. need lisatakse teenistuskohtadele ja 95% arvestatakse juba arvestades Palume arvestades eeltoodut kindlasti tuua antud sätte juurde täiendav suurendatud teenistuskohti. Õigusselguse huvides on eelnõus sätestatud, et selgitus eelnõu seletuskirjas. Seejuures hinnata rakendusaktide kriiside lahendamise ajal politseiteenistusse nimetatud koosseisuväliseid muutmisvajadust ja selgitada seletuskirjas olukordi, kus täitub riigikaitselise politseiametnikke ja kaasatud abipolitseinikke ei loeta PPA riigikaitseliste töökohustuse töö- ja ametikohtade piirväärtus 95%. Juhul kui tekib nn ametikohtade piirarvu hulka. ületäituvus, kes ja kuidas otsustab tunnuse ära võtmise? 3. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, et kui kriisireservi asuda sooviv isik Selgitus. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud välistusega, mille järgi ei võeta töötab juba riigikaitselisel ametikohal ja asub kriisireservi, siis kriisi kriisireservi isikuid, kes juba on nimetatud riigikaitselisele või sõjaaja ajal politsei teenistusse võtmisel kas peaks peatuma põhitöökohal ametikohale. Seega ei saa tekkida olukorda, kus kriiside lahendamiseks riigikaitseline tunnus? Siinjuures tekib ka küsimus, kas tööandjal on politseiametniku ametikohale nimetamisel peab põhitöökohal isiku õigus keelata oma töötaja kriisireservi asumise? Palume eelnõu ja riigikaitseline tunnus peatuma. seletuskirja või nn riigikaitseliste ametikohtade määruses üle vaadata ja Kuna kriisireservis oleva isikute kohta peetakse arvestust riigi personali- ja õigusselguse huvides vastavalt täpsustada. Samuti vajab ilmselt palgaarvestuse andmekogus, siis liigub info riigikaitselise töökohustusega rakenduslikult infosüsteemide arendamisel hindamist, et kui reservi ameti- või töökoha kohta kaitseväekohuslaste registrisse samamoodi nagu arvatud isik loetakse riigikaitselisel kohal töötavaks, siis vastav tunnus liigub info teiste riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha kohta. jõuaks andmebaasist (SAP-st) ka kaitseväekohuslaste registrisse. 4. PPVS § 10820 lõigetes 1–3 sätestatakse, kes on PPA kriisireservis olev Arvestatud ja selgitus. Eelnõus on PPVS-i § 10820 lõigetesse 1 ja 2 lisatud, isik ja tema pädevus. Kriisireservi kandideerija annab nõusoleku et kriisireservis oleva isiku nimetamisel kriiside ajal politseiteenistusse osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal ta nimetatakse ta koosseisuvälise politseiametniku ametikohale. Eelnõu järgi on nimetada PPA-s politseiametniku ametikohale või osaleda kriisi PPVS-i § 10820 lõikes 3 sätestatud, et PPA kriisireservi nimetatud isiku lahendamisel abipolitseinikuna. Palume eelnõus ja seletuskirjas läbivaltpädevuses on kriiside lahendamise ajal politsei ülesannete täitmine. Kuna kasutada samu mõisteid st et oleks üheselt selge, et kriisireservi eelmistes lõigetes on täpsustatud, et politseiteenistusse nimetatakse asumisel nimetatakse isik politseiametnikuna koosseisuvälisele kohale. kriisireservis olev isik koosseisuvälise politseiametniku ametikohale, siis ei ole lõikes 3 seda vaja eraldi välja tuua. 5. Politseiteenistusse astumisel peab olema isiku nõusolek. Kui isik on Selgitus. Eelnõu järgi esitab isik PPA kriisireservi nimetamiseks kirjaliku arvatud kriisireservi, siis kriisi ajal kaasamisel võetakse uuesti taotluse ja isikuankeedi. Kirjalikus taotluses annab kriisireservi kandideerija nõusolek? Kui isik kriisireservi kandideerimisel märkis, et soovib olla nõusoleku osaleda nii kriisireservi väljaõppes kui ka kriiside lahendamise ajal kaasatud abipolitseiniku või koosseisuvälise politseiametnikuna, siis politsei tegevuses politseiametniku või abipolitseinikuna. Seega kriiside ajal kas ja millal saab esialgset otsust muuta, st uus taotlus, otsus ja uue abipolitseiniku või koosseisusvälise politseiametnikuna kaasamiseks ei pea ankeedi täitmine, kuivõrd algul oli abipolitseinik. kriisireservis olev isik eraldi nõusolekut esitama. Kriisireservi ei võeta isikut, keda ei saa kriiside lahendamise ajal kasutada. Esialgset otsust saab muuta 8  igal ajal kriisireservis oleku ajal. Otsuse eeltingimuseks on isiku vastavus abipolitseinikule või politseiametnikule kehtestatud nõuetele vastavalt sellele, kellena kriisireservis olev isik soovib kriiside lahendamisel PPA tegevuses osaleda. 6. Eelnõus täiendatakse PPVS § 10821 lõikega 4, mille kohaselt taotluste Selgitus. Samasugune taotluse läbivaatamise regulatsioon on ka APolS-i § 7 läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks kehtestatakse 30-päevane tähtaeg. lõikes 4, mille järgi vaadatakse abipolitseinikuks kandideerija taotlus läbi 30 Arvestades asjaolu, et isikud peavad läbima ka tervisekontrolli, siis on päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul kontrollitakse nõutud kaheldav, et nimetatud aja jooksul vajalikud tegevused saavad tehtud. dokumentide esitamist ning abipolitseinikuks astuda soovija vastavust Palume kaaluda vastava tähtaja pikendamist või menetlusetappide abipolitseinikule esitatavatele nõuetele. ajalist eristamist. 7. Eelnõu PPVS § 10821 lõike 3 sõnastuses on toodud kohustus tulla Arvestatud ja selgitus. Eelnõu ja seletuskirja (lk 7 PPVS-i § 10820 lõigete 1– kriisireservi kandideerinud isikul ülesannete täitmiseks kohale. Teeme 3 selgituste juures) on täiendatud vastavalt märkusele. ettepaneku sõnastust täpsustada näiteks selliselt, et isik kohustub tulema ülesannete täitmiseks kaasamise otsuses nimetatud asukohta (st väljaõppe toimumiskohta, kriisiülesande täitmise kohta – nt kriisi puhkedes tuleb elukohajärgsesse politseijaoskonda vms). 8. Eelnõu PPVS § 10821 lõike 5 sõnastuse kohaselt toimetatakse otsus Selgitus. Samasugune regulatsioon on ka APolS-i § 7 lõikes 5, mille teise politsei ja kriisireservi kandideerijale kätte tema avalduses märgitud lause järgi toimetatakse otsus taotlejale kätte tema avalduses märgitud viisil. viisil. Teeme ettepaneku halduskoormuse vähendamiseks kaaluda Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud põhimõttest, et regulatsioon oleks otsuse kätte toimetamise viiside piiritlemist, kuidas otsus kätte võimalikult sarnane juba olemasoleva regulatsiooniga, kuna põhjendamatute toimetatakse, näiteks e-posti või lihtkirjaga. erisuste tegemine üksnes suurendab õigusselgusetust. Arvestades, et tänapäeval kasutatakse erinevate otsuste, teatiste jms kättetoimetamiseks reeglina elektroonilisi kanaleid, on vähetõenäoline, et PPA halduskoormus kriisireservi kandideerija taotlusele vastamisel oluliselt suureneb otsuse kättetoimetamisel muul viisil kui e-kirjaga. 9. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et PPA kriisireservi kandideerivale Arvestatud ja selgitus. Õigusselguse huvides on eelnõu vastavalt märkusele isikule rakenduvad PPVS § 40 sätestatud nimetatud piirangud, kuid täiendatud. eelnõust seda sõnaselgelt välja ei loe. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 10822 lg 1 järgmiselt „Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametnikuna, peab vastama käesoleva seaduse § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruste nõuetele ning tema puhul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 40 nimetatud asjaolusid.“. 10. Juhime tähelepanu, et kuigi eelnõu järgi laieneb isikuankeedi Selgitus. Viidatud sätte kohaselt võib politsei isiku kirjalikul nõusolekul 9  regulatsioon ka PPA kriisireservi kandideerijale, siis PPVS § 750 koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 (andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga (jälitusasutus võib jälgida varjatult isikut, politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks) nimetatud sätteid ei ole asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, võimalik antud isikute suhtes kohaldada. Kui seadusandja soovib, et teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult) ning päringuga politsei ja piirivalve kriisireservi kandideeriva isiku andmeid oleks sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud võimalik kontrollida samaväärselt politseiteenistusse kandideeriva andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs isikuga, siis on vajalik täiendada PPVS § 750 sõnastust. Samuti juhime jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada tähelepanu, et PPVS § 68 kohaselt ei tohi politseiametnik olla erakonna tema sobivus politseiteenistusse. liige, mis tähendab, et enne isiku nimetamist politseiteenistusse Säte lisati PPVS-i 2012. aastal kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja politseiametniku ametikohale peab isik erakonna liikme staatuse sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 175 SE. Eelnõu lõpetama. seletuskirjas on selgitatud: „Praegu JTS-s sätestatud jälitustoimingute alused ja ajendid, mida KrMS-s ei reguleerita, sätestatakse eriseadustes. Eriseadustes sätestatakse alus, millal võib isikute kohta andmeid koguda, ning viide konkreetsele KrMS-s sätestatud jälitustoimingule, mida on lubatud teha. Kõikidel neil juhtudel võetakse isikult kirjalik nõusolek tema kohta andmete kogumiseks – seega rangelt võttes ei olegi tegemist jälitustoiminguga. Pärast andmete kogumise ajendiks olnud otsuse tegemist isikut teavitatakse ning tal võimaldatakse kogutud andmetega tutvuda.“ Seda sätet kasutatakse eelkõige nende politseiteenistusse kandideerijate suhtes, kelle puhul on vaja otsustada juurdepääs jälitusteabele. Harvadel kordadel kasutatakse sätet ka muudel juhtudel ning vajadusel saab seda kasutada ka kriisireservi kandideerija puhul. Selleks ei ole vaja sätet muuta. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi lahendamise ajal politseiametniku ametikohale, siis peab ta vastama kõigile politseiametniku nõuetele, s.t ka seda, et ta ei saa olla erakonna liige. Kuna kriisireservi nimetatud isiku teenistus politseis on tähtajaline, siis on eelnõu täiendatud selliselt, et kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis peatub tema erakonna liikmelisus, mis taastub pärast politseiteenistusest vabastamist. 11. Eelnõu PPVS § 10823 lõike 2 punkti 3 järgi peab reservi nimetamise Selgitus. Kui õigusaktid muutuvad, siis antakse haldusakt juba muutunud haldusakt sisaldama isiku õiguseid ja kohustusi. Teeme ettepaneku õigusaktide alusel või muudetakse kehtivat haldusakti. Nimetatud haldusakti nimetatu välja jätta, kuivõrd need võivad muutuda seoses õigusaktide märgitakse näiteks kohustus tulla kriisi ajal ettenähtud kohta, kas muutmisega või ka isiku väljaõppe muutumisega. Otstarbekas ei ole politseiametniku või abipolitseinikuna. dubleerida õigusaktides toodut. 12. Eelnõu PPVS § 10826 sätestab, et väljaõppe ajal väljastatakse Selgitus. Eelnõu kohaselt sätestatakse PPVS-i § 10826 lõikes 2, et PPA 10  kriisireservi nimetatud isikule vormiriietus. Palume selgitada, kas kriisireservi nimetatud isiku väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja vormiriietus tuleb peale koolitust tagastada ja seda hoiustatakse PPA-s eritunnuste andmise ja kandmise korra kehtestab PPA peadirektor. Kuna kuni uue koolituse või kriisini või on mõeldud teisiti? vormiriietuse andmise, kandmise, hoiustamise, tagastamise jms kord on pigem töökorralduslik, siis ei ole mõistlik seda reguleerida seaduse tasandil. Ka vormiriietuse hoiustamist saab reguleerida PPA peadirektori käskkirjaga. 27 13. Eelnõu PPVS § 108 pealkirjas on liigne sõna „seoses“. Teeme Arvestatud ja selgitus. Pealkirjast sõna „seoses“ välja jäetud, kuna see on ettepaneku sõnastada pealkiri järgmiselt: „Hüvitis politsei ja piirivalve pealkirja jäänud ekslikult. kriisireservi nimetatud isiku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes osalemise ajal“. 14. Eelnõu PPVS § 10828 lõike 2 järgi, väljaõppeks antud tasustamata Selgitus. Tasustamata lisapuhkuse ajal toetuse maksmise täpsem kord, lisapuhkuse ajal toetuse maksmisel võetakse aluseks isiku keskmine tingimused jms kehtestatakse rakendusaktis. palk. Teeme ettepaneku seletuskirjas avada ja/või rakendusaktides kajastada, milline on keskmise palga arvutamise metoodika sh kui isik töötab mitme tööandja juures, kuidas jõuab keskmise palga info PPA- ni? Kas eeldatakse, et töötaja ise esitab selle tõendi koos toetuse taotlusega? 15. Eelnõu PPVS § 10828 lõige 5 järgi avaliku võimu teostamise õigus Selgitus. Eelnõu on täiendatud ajalise piiranguga, s.o kriisireservis olevat peatub kriisireservi nimetatud isikul, kes on avaliku teenistuse isikut saab kaasata kriiside ajal nende lahendamiseks politsei tegevusse kuni ametikohal. Tekib küsimus tööandja õigustest, kellelt võimaliku 30 päeva, tähtaja möödumisel saab tähtaega pikendada kuni 30 päeva. Kui ka õigusliku konflikti tekkimisel talumiskohustust eeldame, kuivõrd pärast seda on vaja kriisireservi kaasata, vaadatakse kriisireservi kasutamise kriisireservi kuulumine on kõrgem kohustus võrreldes kohustusega vajadus uuesti üle. tööandja ees. Kas välistatud on tööandja jaoks igasugune ajaliste piirangute seadmine, mis ajaks ta üldse saab isiku kriisiülesande täitmisele lubada ilma, et tal omal kriis tekiks või tekiks alus töösuhte lõpetamiseks. 16. Eelnõu PPVS § 10828 lõige 6 sätestab, et kriisi ajal makstakse Selgitus. Ka politseiametniku ametipalk võib olla väiksem, kui tema palk politseiametnikule ametipalka ja abipolitseinikule toetust keskmise põhitöökohal, mis aga ei tähenda, et politseiametniku ametikohale (riigi) brutokuupalga alusel. Palume selgitada, mis saab siis, kui nimetamisel makstakse talle tema põhipalka. Abipolitseinikule toetuse põhikohal oleks tema palk olnud suurem? Jääb ebaselgeks, kas toetust maksmisel võeti keskmine brutotöötasu aluseks, kuna see on võrreldav makstakse ka siis, kui isik on oma tööandja juures vormistanud politseiametnike ametipalkadega. Politseiniku ametipalga ja abipolitseiniku puhkuse, mille eest talle on makstud puhkusetasu? Samas toetuse toetuse maksmise eesmärk on, et kriisireservis oleva isiku sissetulek ei eesmärgiks, et isiku sissetulek ei väheneks. Eelnõu kohaselt võib väheneks olulisel määral, mis võiks takistada tema kohustuste täitmist. Otsus kriisisündmusse kaasatud abipolitseinikule maksta toetus. Mille alusel tehakse tavalise haldusmenetluse põhimõtete kohaselt, s.o tegemist on vastav otsus tehakse? kaalutlusotsusega. 11 17. Eelnõu PPVS § 10830 sätestab kriisi ajaks politseiametniku kohale Selgitus. nimetamise. Küsimused: a) Kas on vaja reguleerida, millise nimetusega ametikohale ta nimetatakse a) Küsimusest jääb arusaamatuks, kas seaduses peaks reguleerima, millisele – sest sellest sõltub talle antav teenistusaste ja palk? ametikohale kriisireservis olev isik politseiteenistuses nimetatakse. Sellisel tasandil reguleerimine on ebamõistlik, kui mitte võimatu. Kriisireservis olev isik nimetatakse PPA-s ametikohale vastavalt sellele, millist kriisi lahendatakse. b) Kuidas toimub vormistamine (kas peab esitama uue teenistusse võtmise b) Kriisireservis oleva isiku kutsub teenistusse PPA peadirektor, seega avalduse jm dokumendid, mis on nõutavad teenistusse võtmise avaldust ei pea kriisireservis olev isik esitama. Kuna kriisireservis olev vormistamiseks (vt ATS § 25) ja mida ta ei ole veel kandidaadiks isik peab vastama kõigile politseiametniku nõuetele, siis kriiside ajal on arvamisel esitanud (sh elulookirjeldus)? vaja ta ainult haldusaktiga ametikohale nimetada. c) Kas kriisireservi arvamise avaldust saab võrdsustada teenistusse c) Kriisireservis oleva isiku nõuetele vastavust kontrollitakse ka sellel ajal, võtmise avaldusega? Kui jah, siis kas saab võtta aluseks avalduse, mis kui ta osaleb ainult kriisireservi väljaõppes, seega kutsutakse ta kriisi on esitatud näiteks 5 aastat enne kooseisuvälisele kohale nimetamist? lahendamiseks politseiteenistusse ilma eraldi avalduseta. Vt ka punkti b) Teenistusse võtmise avalduses peab ta kinnitama, et ei esine asjaolusid, selgitusi. mis välistavad ametniku teenistusse võtmise. 20. Eelnõu PPVS § 10831 reguleerib kriisireservist välja arvamist. Selgitus. Märkus on läbi arutatud Siseministeeriumi keeletoimetajaga, selle Teeme ettepaneku sama sätte lõike 1 punktidest jätta välja „politsei ja tulemusel jäetakse eelnõusse esialgne sõnastus. Sätte sõnastamisel on piirivalve kriisireservi nimetatud isiku“, kuna on pikk ja lohisev ning arvestatud ka Eesti Keeleinstituudi soovitust, mille järgi on õigusaktides lõikes on juba vastav viide, et toodud vabastamise alused käivad reservi ühemõttelisus väga tähtis, mistõttu tuleks väljajätule mõnigi kord eelistada arvatud isiku kohta (näiteks lihtsustada sõnastust selliselt, et punkt 1 kordust või kasutada asesõna (Maire Raadik „Kuidas seda tõlgendada?“). „isiku enda algatusel“, punkt 4 „tema surma korral“ jne). 19. Eelnõu APolS § 371 lõikes 1 toodud põhimõte, et PPA taotleb Selgitus. Kuna eelnõus silmas peetud juhtumeid esineb praktikas harva, siis abipolitseiniku tööandjalt tasustamata lisapuhkust PPVS § 77 lõikes 1 ei ole taotluse esitamine PPA-le liigselt halduskoormav. Samas on tegemist viidatud riigi julgeoleku tagamiseks on liiga halduskoormav ja eeldab tööandja õiguste piiramisega, mistõttu on oluline, et tööandjal oleks võimalik ka eesmärgist lähtuvalt väga kiiret reageerimist, siis teeme ettepaneku PPA peadirektori otsust abipolitseiniku väljakutsumiseks vaidlustada. Ka selline õigus lisapuhkuseks näha ette seaduse tasandil, ilma eelneva peab tööandjale olema selge, mis põhjusel ta peab oma töötaja lubama oma PPA poolse taotluse esitamiseta. põhitöö tegemise asemel politsei ülesandeid täitma. 1 20. Eelnõu APolS § 37 lõikes 2 on kasutatud terminit „abipolitseiniku Selgitus. Need abipolitseinikud, kellel sissetulek puudub, on ka tavapäraselt keskmine palk“, sellist mõistet ei ole olemas ning palume sõnastada see erinevas olukorras, kui need abipolitseinikud, kellel on igapäevane sissetulek. õigusselguse huvides eelnõus läbivalt n: „abipolitseiniku põhitöökohal Ühed ei tööta ja seetõttu ei ole neil sissetulekut, teised töötavad ja seetõttu saadav palk“. Abipolitseinikud on ka isikud kes ei tööta (n: tudengit, neil on sissetulek. Samasugune regulatsioon on ka vabatahtlike päästjate FIE-d) ja samas täidavad nad nn muul töökohal töötava kohta päästeseaduses, milles on sätestatud, et kui vabatahtlik päästja ei abipolitseinikuga võrdseid politsei ülesandeid (eriti arvestades töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelneval perioodil, võetakse kriisireservi panustamist) ning nende õigus saada erinevaid toetusi hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud 12  peaks lähtuma ühtsetest põhimõtetest. Samuti peaksid olema tagatud palga alammäär. Hädaolukorra seaduses on sätestatud, et hädaolukorra tööle võrdsed sotsiaalsed garantiid, mida antud eelnõuga reguleeritakse (vt rakendatud isiku hukkumise korral võetakse aluseks tema keskmine palk, kui eelnõu APolS § 38 lõige 1, 11 , 38 lõige 2 jne.). Leiame, et selline aga tööle rakendatud isik ei saanud hüvitise määramisele eelneval perioodil lähenemine võib tekitada abipolitseinikes ebavõrdsust ja me võime töötasu ega palka, arvutatakse hüvitise suurus hüvitise määramise ajal kehtiva kaotada enda jaoks vajalike teadmiste ja oskustega isikuid, kes ei ole töötasu alammäära alusel. enam huvitatud PPA ülesannetesse kaasumisest, kui teatud isikutele makstavad hüvitised on seotud ainult palga alammääraga (n: tudeng, kes ei ole veel jõudnud tööle asuda kuid saab raskelt viga või hukkub). 21. Eelnõu APolS § 371 tasustamata lisapuhkuse hüvitamise puhul teeme Selgitus. APolS-i täiendamine lisapuhkuse võimalusega teatud ülesannete ettepaneku vajadusel eelnõu ja/või seletuskirja täiendada, et mõista kas täitmiseks ei ole otseselt seotud kriisireservi moodustamise regulatsiooniga. tegemist on täiendavalt antava lisapuhkusega sellele, mis on Kaitseliidu liikmetel on juba kehtiva õiguse järgi õigus tasustamata kriisireservi väljaõppes osalemiseks antud (PPVS § 10828) või mitte. puhkusele, mida tööandja on kohustatud andma, kui on tekkinud olukord, mil Vajab täpsustamist, kas abipolitseinikul on võimalik saada lisapuhkust riigil (Kaitseväel, politseil, päästeasutusel vms asutusel) on vaja lisatööjõudu, 30+30 päeva või on abipolitseinikul kriisis osalemiseks 30 päeva. et olukorda lahendada. Sarnane regulatsioon lisatakse ka APolS-i. Kriisireservi tegevusega seotud lisapuhkuse õigus sätestatakse PPVS-is politsei ja piirivalve kriisireservi peatükis. 22. Eelnõu APolS § 38 lõike 101 sõnastuses on viide, et võetakse hüvitise Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud vastavalt märkusele. arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud palga alammäär. Teeme ettepaneku asendada „palga alammäär“ sõnaga „töötasu alammäär“, kuna nii on sõnastatud ka Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 17 „Töötasu alammäära kehtestamine“. 23. Eelnõu puudutab üldsõnaliselt abipolitseinike ja politseiametnike Selgitus. Eelnõu saadeti SKA-le arvamuse andmiseks 6. juulil 2020. aastal. koolitust kriisireservi väljaõppeks, viidates, et lähtutakse senistest lahendustest. Eelnõu mõjutab otseselt ka Sisekaitseakadeemiat (SKA), kuid kaaskirjast ei nähtu, et eelnõu ja seletuskiri oleks neile kooskõlastamiseks edastatud. Kriisireservi loomine ja suuremas mahus väljaõpe nõuab kahtlemata nii PPA kui SKA võimekuse tõstmist nii inimressursi kui ka muude ressursside leidmiseks, nagu näiteks infrastruktuuriliselt. Korralduslik vastutus erinevate väljaõpete ja koolituste korraldamiseks ning inimressursi jaotuseks sh uute koolitajate, värbajate, arvestajate vajab täiendavalt kaalumist ja kaardistamist, et eelnõu oleks edukalt rakendatav. Eelnõu seletuskirja lk 40 on väljaõpe arvestatud baasõppena, kuid iga-aastane täiendõpe ja erialaõpe on jäänud arvestamata. 24. Täiendavalt teeme ettepaneku sätestada APolS võimalus Selgitus. APolS-i § 4 lõike 2 järgi ei või abipolitseinikuks nimetada 13  abipolitseinike staatuse peatamiseks, mida senini reguleeritud ei ole. kohtunikku ja prokuröri. Jääb arusaamatuks, miks peab SKA kadetid Näiteks SKA kadetid on abipolitseinikud ja nad soovivad asuvad politseiteenistusse nimetamisel vabastama abipolitseiniku staatusest. suvekuudel PPA teenistusse, siis hetkel peame isikud vabastama Õigusaktid ei keela olla samal ajal politseiametnik ja abipolitseinik. abipolitseiniku staatusest ja teenistuse lõppedes soovivad isikud uuesti panustada abipolitseinikena, siis algab kogu abipolitseinikuks saamise protsess otsast peale - avaldus, ankeet, SKB, dokumentide kogumine (õnneks vajalikud dokumendid on neil juba esitatud ja olemas), I astme test, kandidaadiks vormistamine ja abipolitseinikeks vormistamine. Antud olukord on halduskoormav ja ei täida oma eesmärki. 25. Palume lisada eelnõu seletuskirja viide kuidas on mõeldud katta Selgitus. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu ei loo kohustust kindla eelnõu rakendamisega seotud kulud (n: riigieelarvest). Lisaks palume arvuga kriisireservi luua. Reservi suurus oleneb omakorda ka PPA kulude arvestamisel arvestada ka võimalike isikukaitsevahendite vajadusest, et ohuga kaasnevaid mõjusid ära hoida või leevenda. Eeltoodust võimaliku kuluga. Ühe inimese isikukaitsevahendite kulu päevas kokku tulenevalt ei ole võimalik välja tuua konkreetset reservi loomisega seotud on 3,60€ ilma ülikonnata ning 13,59€ koos kaitseülikonnaga. Kui aastas kogukulu, kuivõrd see oleneb paljudest teguritest, sh kriisireservi suuruse värbame ca 300 inimest ja neid on vajalik kriisireservis rakendada siis kujundamise otsustest ja riigieelarve võimalustest. Eelnõu seletuskirja on võivad nimetatud kulud olla üpris suured (olenevalt kaasumise ajast). lisatud, et kriisireservi loomisega kaanevateks lisakuludeks raha eraldamise ettepanekud esitatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi raames. Päästeamet (Kai Reinhold-Hurt, 6282053, [email protected]) 1. Eelnõust ei selgu üheselt, mis on kriis. Eesti õiguskorras on mõiste Selgitus. Seletuskirjas on selgitatud, mida on kõnesolevas eelnõus peetud „kriis“ defineerimata, samuti puudub selgus, kuidas on kriis seotud silmas mõiste „kriis“ all ning nende seos erikordadega: „Kõnesolevas eelnõus teiste seaduses ja põhiseaduses sätestatud erikordadega (hädaolukord, kasutatakse terminit „kriis“, mille legaaldefinitsiooni ei ole eelnõus esitatud, eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord). Arvestades s.t sõna „kriis“ tähendust ei ole määratletud. Eesti Keele Instituudi erikordade mõistete paljusust kehtivas õigusruumis teeme ettepaneku Sõnaveebis on sõna „kriis“ defineeritud järgmiselt: „raskustest, ohust, õigusselguse huvides eelnõus täpsustada, kuidas on kriis seotud täna ebastabiilsetest oludest põhjustatud, hrl vastuoludest lõhestatud pingeline kehtivate mõistetega. (sotsiaalne, poliitiline) seisund, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus“. Siinse eelnõu järgi võib kriisideks pidada põgenike massilist sisserännet, äkkrünnakut, massilist korratust, olukordi, kui on vaja tagada riigi julgeolek ja riigikaitse, päästa inimelusid, ennetada loodusõnnetusi, tulekahjusid, avariisid, nakkushaigusi või kõrvaldada nende tagajärgi, hoida ära massilisi korratusi või need lõpetada jms sündmused ja olukorrad. Need on olukorrad ja sündmused, mis võivad edasi areneda hädaolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, sõjaseisukorraks. Kuivõrd taolised kriisiolukorrad, kuhu PPA-l on vaja kriisireservi kaasata, on erisugused, ning kriisireservi kaasamine oleneb olukorrast ja vajadusest, ei 14  ole mõistlik õigusaktis neid olukordi täpsemalt esile tuua ja avada. Tähtis on, et lähtudes olukorrast oleks võimalik teha kriisireservi kasutamise otsus.“ Kuna kriisireservis olevate isikute abil saab tulevikus lahendada erinevaid kriise, sh ettenägematuid, siis ei ole mõistlik seaduses tasandil sätestada, mis kriise eelnõus silmas peetakse. 2. Paragrahvi 108’19 kohaselt on kriisireservi eesmärk tagada PPA-le Mittearvestatud ja selgitus. Ettepanekust jääb selgusetuks, miks tuleks vajalik tööjõud tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisel eelnõus sätestada eraldi ka ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise teostamine ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega seotud tegevustes. kriisireservi abil. Märgime, et kriisireserv luuakse eelkõige põhjusel, et Teeme ettepaneku sätestada, et ka ulatuslikku evakuatsiooni, mis on riigikaitseplaneerimise käigus on tuvastatud, et PPA isikkoosseis ei ole piisav HOS § 16 kohaselt PPA ülesanne, puhul toimub evakuatsiooni kriitiliste riigikaitseülesannete täitmiseks pikaajalise ja ulatusliku kriisi teostamine kriisireservi abil. korral. Kriitiliste riigikaitseülesannete all mõeldakse piirivalve ja objektikaitse ning massilise korratuse ohjeldamist. 3. Paragrahvi 108’20 lg 4 kohaselt loetakse kriisireservi koosseisu Arvestatud ja selgitus. Kriisireservis olev isik ei saa olla kahel nimetatud isik riigikaitselise töökohaga teenistuskohal olevaks isikuks.riigikaitselisel ametikohal. Eelnõud on täiendatud, mille kohaselt ei arvata Riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad on seni tähendanud kriisireservi inimesi, kes on juba riigikaitselisel ametikohal. Kui isik riikliku sunniga tagatud kohustust osaleda kriisi lahendamisel oma määratakse riigikaitselisele ametikohale kriisireservis oleku ajal, siis peatub põhitöökohal. Oleme seisukohal, et riigikaitselased töökohad ei saa tema kriisireservis olemine. omavahel „konkureerida“. Kui isik on ka oma põhitöökohal määratud riigikaitselise töökohaga teenistuskohale, tekitab täiendav riigikaitseline töökoht ebaselgust nii isikule endale kui ka küsitavust ressursi planeerimisel, milline asutus isiku panusega kriisi ajal arvestada võib. Teeme ettepaneku sätestada, et isikute, kes oma põhitöökohal töötavad riigikaitselise töökohaga teenistuskohal, määramine kriisireservi on välistatud ning juhtudel, kui kriisireservi juba määratud isik asub riigikaitselise töökohaga teenistuskohale, vabastatakse ta kriisireservi nimetatud isiku staatusest. Analoogselt on ka riigikaitselise töökohale määratud isikud vabastatud mobilisatsiooni korral kaitseväeteenistusse ilmumisest. Lisaks märgime, et eelnõu kohaselt on kriisireservi nimetatud isikul õigus saada lisapuhkust 30 kalendripäeva aastas, lisaks puuduks töötaja põhitöökohalt kriisireservi ülesannete täitmise ajal, mis on eelnõu kohaselt ajaliselt määratlemata. Seega tekib asutusel, kus on samuti määratud riigikaitselise töökohaga teenistuskohad, kriisi ajal enda ülesannete täitmisel arvestatav ressursipuudus. 4. Eelnõu kohaselt makstakse kriisireservi nimetatud isikutele mitut Selgitus. Eelnõu järgi võib kriisireservis olevale isikule maksta järgmisi erinevat tasu erinevatel alustel: väljaõppe ajal makstakse keskmist palka tasusid ja toetusi: 15  (§ 108’28 lg 2), lg 6 räägib politseiniku ametipalgast, lõige 7, et võib 1) Väljaõppe ajal võib maksta kriisireservis olevale isikule toetust tema maksta toetust Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga alalises töö- või ametikohas makstava keskmise töötasu või palga ulatuses. Seaduse ühetaoliseks rakendamiseks teeme ettepaneku ulatuses. Toetuse arvutamise aluseks võetakse kriisireservis oleva isiku sätestada, et kõikidel juhtudel makstakse ühte ja sama liiki tasu. keskmine tasu põhitöökohas. Kriisireservis oleva isiku väljaõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise, mistõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses nagu ta oleks tööl. See ei ole kriisireservis olevale isikule palga ega töötasu maksmine, vaid tema sissetuleku säilitamine toetusena, et kriisireservis oleval isikul oleks ka väljaõppe ajal võimalik täita oma rahalised kohustused. Toetuse maksmine kriisireservis olevale isikule ei ole PPA kohustus, vaid võimalus. 2) Kriiside lahendamise ajal sõltub kriisireservis oleva isiku sissetulek sellest, kas ta kaasatakse kriisi lahendama politseiametniku või abipolitseinikuna. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse politseiametniku ametikohale, siis kohalduvad talle kõik politseiametniku õigused, kohustused, sotsiaalsed tagatised jms. Politseiametnikule makstakse ametipalka, mistõttu ametipalka makstakse ka kriisireservis olevale isikule, kes nimetatakse politseiametnikuks. Kriiside lahendamisesse kaasatud abipolitseinikule makstakse toetust keskmise brutotöötasu ulatuses. Abipolitseinik kaasatakse kriiside ajal kriiside lahendamisesse vabatahtlikuna, kellele üldjuhul töötasu ega palka ei maksta. Samas ei saa eeldada, et riigile appi läinud vabatahtlik, kellel oma alalise tööandjaga on töösuhe peatunud ja kes talle seega ka töötasu ei maksa, peab kriiside lahendamise ajal saama hakkama ilma sissetulekuta. Seetõttu luuakse seaduses võimalus maksta abipolitseinikuna kriiside lahendamisesse kaasatud kriisireservis olevale isikule toetust. Et politseiametniku ametikohale nimetatud isiku ja abipolitseiniku sissetulekud oleksid võrreldavad, makstakse abipolitseinikule keskmist palka. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aasta märtsi keskmine brutokuupalk 1451 eurot. See on võrreldav politseiametniku palgaga, mida hakatakse maksma kriiside ajal politseiteenistusse võetud politseiametnikele. 5. Paragrahvi 108’28 lg 5 kohaselt ei tohi kriisireservist välja kutsutud isik Selgitus. Eelnõu §-s 10828 on sätestatud kriisireservi nimetatud isiku töö- või teostada avalikku võimu. Tõenäoliselt on sätte mõte, et oma teenistussuhete erisus. Märkuses viidatud lõike 5 järgi peatub kriisireservi põhiametikohal avalikku võimu teostata. Kuivõrd ka politsei ülesannete nimetatud isiku avaliku võimu teostamise õigus tema alalisel ametikohal, kui 16  täitmine on avaliku võimu teostamine, teeme ettepaneku sätet ta nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiametniku ametikohale, kus ta täpsustada. hakkab avalikku võimu teostama. 6. Juhime tähelepanu, et eelnõuga ei lahendata Siseministeeriumi Selgitus. Märgime, et antud eelnõu on tingitud asjaolust, et valitsemisala vabatahtlike küsimust terviklikult. Eelnõu kohaselt riigikaitseplaneerimise käigus on tuvastatud, et just PPA isikkoosseis ei ole nimetatakse vabatahtlikud, kes asuvad politsei ülesandeid täitma, piisav kriitiliste riigikaitseülesannete täitmiseks pikaajalise ja ulatusliku kriisi riigikaitselise töökohustusega teenistuskohale, samas pääste ülesandeid korral. Kriitiliste riigikaitseülesannete all mõeldakse piirivalve ja täitvate vabatahtlike (vabatahtlike päästjate) panusega Päästeamet riigi objektikaitse ning massilise korratuse ohjeldamist, mis oma olemuselt on poolt tagatud viisil arvestada ei saa. Samuti suurendatakse eelnõuga kõik korrakaitselased (politsei suuna) tegevused. Sellest tulenevalt on abipolitseinike sotsiaalseid tagatisi, mis seaduse jõustumisel erinevad Siseministeerium ette valmistanud ka käesoleva eelnõu. PPA kriisireservi oluliselt vabatahtlike päästjate tagatistest. Teeme ettepaneku vaadata loomine on ette nähtud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2019– valitsemisala vabatahtlike küsimust kogumis, kuidas vabatahtlike 2023. nimetamine reservi aitab terviklikult riigi siseturvalisusega seotud Kõigi vabatahtlike sotsiaalsed tagatised on juba üle vaadatud menetluses probleeme lahendada. oleva eriteenistuste ühtlustamise eelnõu raames. Vabatahtlike (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad) sotsiaalsed tagatised ühtlustatakse ametnike, sh politseiametnike ja päästeteenistujate sotsiaalsete tagatistega. 7. Teeme ettepaneku täpsustada tulumaksuseadust osas, mis puudutab Mittearvestatud ja selgitus. Teenistusülesannete täitmise ajal toitlustamise toitlustamist teenistusülesannete täitmise ajal. Päästeseaduse § 47 alusel tulumaksust vabastamise teema ei kuulu kõnesoleva eelnõu teemade hulka, on üle nelja tunni kestval pääste- ja demineerimistööl tagatud tasuta mistõttu tuleb see probleem lahendada mõne teise seadusmuudatuse eelnõu toitlustamine. Üheselt ei ole aga selge, kas seaduse alusel tagatud tasuta ettevalmistamise ajal. Praegu on ettevalmistamisel eriteenistuste ühtlustamise toitlustamine on tulumaksuga maksustatav. Tulumaksuseadus sätestab eelnõu, millesse saaks Päästeameti ettepaneku lisada. küll laevapere liikmete, Kaitseliidu liikmete ja kaitseväelaste, kellele on eriseadusega samuti ette nähtud tasuta toitlustamine, tulumaksuga maksustamise erisused toitlustamise korral, ent sõnaselgelt ei ole reguleeritud päästeseaduse alusel tagatud tasuta toitlustamise maksustamise küsimus. Teeme ettepaneku täiendada tulumaksuseadust ning üheselt sätestada, et päästeseaduse alusel toitlustuse tagamine ei ole tulumaksuga maksustatav. Kaitsepolitseiamet Arvestades eelnõuga kavandatud politsei ja piirivalve kriisireservi eesmärki Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt märkusele täiendatud. ja asjaolu, et kriisireservi nimetatud isikud täidavad kriiside lahendamise ajal politsei ülesandeid, on oluline, et need isikud vastavad kõikidele politseiametnikule või abipolitseinikule kehtestatud nõuetele. Eelnõuga kavandatud PPVS § 10822 lg 1 sõnastuse kohaselt peab aga kriisireservi nimetatud politseiametnik vastama PPVS § 38 lõike 2 17 (kutsesobivusnõuded) ja § 71 lõike 4 (tervisenõuded) alusel kehtestatud määruste nõuetele. Kuigi eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et isik peab vastama politseiametniku nõuetele ja käsitletakse ka teisi üldiseid politseiametniku nõudeid (Eesti kodakondsus, vanus, keelenõue, haridus, jm), siis meie hinnangul ei ole § 10822 lg 1 sätte sõnastus ja seletuskiri omavahelises kooskõlas. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku sõnastada eelnõu PPVS § 10822 lg 1 järgmiselt: „(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametnikuna, peab vastama käesoleva seaduse §-des 38–40 sätestatud ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuetele.“. Pakutud sõnatuse kohaselt on üheselt selge, et kriisireservi kuuluv politseiametnik peab vastama politseiteenistusse võtmise üldnõuetele (§ 38), tervise- ja kutsesobivusnõuetele (§ 39, § 71 lg 4) ja sätte sõnastuses on üheselt viidatud PPVS §-le 40, mis sätestab politseiteenistusse võtmise välistavad tingimused. Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit ([email protected]) 1. Määratlemata õigusmõisted „pikaajaline“, “erakorraline sündmus“, Selgitus. Mõisted „pikaajaline“ ja „erakorraline sündmus“ on tõesti „tavapärasest suurema mahuga ülesanded“ muudavad eesmärgi määratlemata õigusmõisted, kuna neid kasutatakse eri olukordades erinevalt. sisuliselt ebamääraseks ja arusaamatuks. Milline on vajadus lause lõpu Nii on mõistel „pikaajaline“ erinev mõte ja kestus näiteks kogemuse, ravi, „ennekõike …“ järgi, kui tegelik sisu võimaldab justkui täita kõiki koolituse, laenu, arengu, laitmatu töö, karistuse, sõpruse vms seisukohalt. ülesandeid? PPA kriisireservi loomise eesmärk on valmistada ette ja tagada PPA-le vajalik tööjõud, et toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega, ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega. Samas saab kriisireservi kasutada ka muude tavapärasest suuremat tööjõudu nõudvate ülesannete lahendamisel nagu loodusõnnetuse või katastroofi ennetamine või selle tagajärgede kõrvaldamine või nakkushaiguse leviku tõkestamine. See, kas mingi olukord määratletakse kriisiolukorrana, mis nõuab tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmist, otsustatakse iga sellise olukorra puhul eraldi. Näiteks võib selliseks sündmuseks pidada nn pronksiööd, kui 2007. aasta 26. aprillist 29. aprillini toimusid Tallinnas ja mujal Eestis tänavarahutused. Kindlasti nõudsid need sündmused politseilt suuremas mahus ülesannete täitmist, kuigi rahutused kestsid neli päeva. Teisel juhul võivad suuremahulisemat ülesannete täitmist nõudvad sündmused aga kesta 18  nädalaid ja kuid. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud: „Kriiside ajal täidavad PPA kriisireservis olevad isikud eelkõige kolme järgmist ülesannet: 1) ohjavad masse, 2) valvavad piiri ja 3) valvavad objekte. Need on kolm peamist ülesannet, mida hakkavad täitma kriisireservi nimetatud isikud, kes kriisi ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Kui kriisireservi nimetatud isik võtab kriiside ajal politsei tegevusest osa abipolitseinikuna, on tema põhiülesanne patrullimine, et tagada avalik kord. Samuti saavad abipolitseinikud kriisi ajal täita muid politsei ülesandeid, mis on abipolitseinike pädevuses ja milleks nad on saanud ettevalmistuse.“ Lause lõpp „ennekõike …“ tähendabki seda, et ennekõike täidavad kriisireservis olevad isikud kriiside ajal kolme nimetatud ülesannet, kuid lisaks tagavad ka avalikku korda, näiteks tänavatel patrullides. 2. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku pädevuses on kriiside Selgitus. Kriisireservis olevale isikule antakse selline väljaõpe, et ta oleks lahendamise ajal politsei ülesannete täitmine. Kas kõikide PPVS § 3 lg võimeline ohjama masse, valvama piiri ja objekte ning täitma muid 1sätestatud ülesannete? Ei ole ilmselt võimalik anda sellist väljaõpet. korrakaitsega seotud ülesandeid, näiteks tänaval patrullima. 3. Kas täna juba riigikaitselise töökohustusega olev isik on välistatud Selgitus. Eelnõu ja seletuskirja täiendatakse eranditega, kelle võtmine reservi koosseisust? kriisireservi välistatakse (sõjaaja ja riigikaitselisele ametikohale nimetatud isik). 4. Politseiametnikuna politsei tegevuses osalemise eelduseks on PPVS § Selgitus. Eelnõu § 10822 lõikes 1 on täpsustatud, et isik, kes annab nõusoleku 40 täitmine (see on vist ununenud, sest abipolitseiniku puhul viidatakse osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei vastavatele sätetele). tegevuses politseiametnikuna, peab vastama PPVS-i § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruste nõuetele ning tema puhul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 40 nimetatud asjaolusid. 5. Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi Selgitus. Kriisireservi kandideeriv isik esitab kõik nõutavad dokumendid, väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses läbib vastavad kontrollid ja väljaõppe vastavalt sellele, kas ta kandideerib politseiametnikuna, peab vastama käesoleva seaduse § 39 lõike 2 ja § kriisireservi politseiametniku või abipolitseinikuna. Kui isik kandideerib 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruste nõuetele. Kes, millal ja kuidas kriisireservi isikuna, kes annab nõusoleku tema nimetamiseks kriiside vastavust kontrollib? Kas isik peab esitama tervisetõendi? Kas ka hiljem lahendamise ajal politseiametnikuks, siis kontrollitakse tema vastavust perioodiliselt (nagu politseiametnik) – seda nõuet eelnõust ei leia? nõuetele samamoodi nagu politseiametniku puhul. See tähendab, et ka perioodiliselt. Eelnõus on sätestatud, et kriisireservi nimetatud isiku nimetamise korral politseiteenistusse politseiametniku ametikohale kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Kriisireservi loomine võimaldab pikaajalises kriisis võtta eelneva kokkuleppe alusel 19  kiirkorras politseiteenistusse nõuetele vastavaid ja eelneva väljaõppe saanud isikuid ning rakendada senisest tõhusamini abipolitseinikke. 6. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus vormistatakse Selgitus. Eelnõu § 10823 sätestab isiku nimetamise politsei ja piirivalve haldusaktiga, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: kriisireservi. Selle kohaselt nimetatakse nõuetele vastav isik kriisireservi PPA 1) politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi peadirektori otsusega. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud: „Otsuses tuleb ning isikukood; märkida vähemalt kriisireservi asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside 2) politsei ja kriisireservi nimetatud isiku staatus kriiside lahendamise ajal; ajal, s.t kas osaleb kriiside lahendamisel abipolitseinikuna või 3) politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku õigused ja kohustused. politseiametnikuna ning tema õigused ja kohustused, näiteks kohustus ilmuda Kui isiku staatusena mõeldakse seda, kas ta on politseiametnik või kriisi ajal politseiametnikuna või abipolitseinikuna politsei ülesandeid täitma. abipolitseinik, siis tuleks p 3 all kehtestada tema kohustused (st milliseid See, et kriisireservi nimetatud isik kohustub kriisi ajal tulema ülesandeid ta kriisi ajal täidab, kas piirivalve, patrullpolitseiniku vms). Seda politseiteenistusse politseiametnikuna, on sätestatud ka seaduse tasandil, kuid ei ole lubatud määrata haldusaktiga – sisalduvad seaduses (politseiametniku et oleks selge, kellena kriisireservis olev isik tegutseb kriiside ajal, õigused-kohustused PPVSis ja abipolitseiniku õigused-kohustused märgitakse see ka kriisireservi nimetamise haldusakti. Lisaks kohustuslikele abipolitseiniku seaduses) . Saab määrata isiku täidetavad ülesanded. andmetele võib haldusakti märkida kriisireservis oleva isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms.“. Nii nagu iga politseiametniku ülesandeid ei sätestata seaduse tasandil, vaid ametijuhendis, ei sätestata seaduses ka kriisireservis oleva isiku politseiametniku ülesandeid juhuks, kui ta politseiteenistusse nimetatakse. Ülesanded märgitakse haldusakti, millega kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi ajal politseiametniku ametikohale, ning ametijuhendisse. 7. Millise aja jooksul peab baasõppe ja millal eraalase õppe läbima? Kui Selgitus. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku baasõppe ja ei läbi? Milles seisneb baas- ja milles erialane õpe? Kas erialaseid erialase õppe ning täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab õppeid on erinevaid (nt massiohje, objektikaitse ja piirivalve)? Kui ei valdkonna eest vastutav minister määrusega. Baasõpe läbitakse pärast läbi? kriisireservi nimetamist, täiendõpe vähemalt kord aastas. Väljaõppe kohta saab selgitusi lugeda eelnõu seletuskirja lk 14 ja 15. Kui kriisireservi nimetatud isik ei läbi baasõpet või täiendõpet, siis ta ei vasta väljaõppe nõuetele, mis tähendab otsuse tegemist, kas isik saab kriisireservis jätkata (läbib vastava õppe) või vabastatakse ta kriisireservis oleva isiku staatusest. 8. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse Selgitus. Väljaõppe nõuete, tingimuste ja korra määruses ei sätestata arvesse politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku varasemat õpi- võrdlustabelit varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kohta. Määruses ja töökogemust. Politsei- ja Piirivalveamet võib isiku varasema õpi- ja võib muu hulgas sätestada ka erisused selle kohta, kellele baasõppe läbimise töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna, läbituks. Mille alusel, kas lg 4 alusel antavas määruses sätestatakse piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna. Nii on näiteks mingi võrdlustabel või vähemalt kriteeriumid või saab olema PPA Vabariigi Valitsuse määruses „Politseiametniku tervisenõuded ja 20  personalitöötaja suvaotsus? Nt kas varasemalt siseminister olnud isik tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ kehtestatud võiks olla kriisireservi nimetatud ilma väljaõppeta (kuigi ta politseiametnike tervisekontrollides erisus, mille järgi ei pea politseiametniku tööst sisuliselt midagi ei tea)? politseiteenistusse kandideeriv isik läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust politseiteenistusse kandideerija tervisenõuetele. Kas kriisireservi kandideeriva isiku puhul saab arvestada varasemat õpi- ja töökogemust, ei ole personalitöötaja suvaotsus, vaid selle aluseks on kandideerija andmed, määrusesse märgitud kriteeriumid jms. Kõnealusega võrreldav regulatsioon on kehtestatud ka politseiametnike ametikohale nimetamisel. Siseministri määruse „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ kohaselt ei nõuta politseihariduse nõuet isikult, kellel on keskharidus ja varasem siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetav kogemus, ning kes läbib erialase koolituse. Muudatust on määruse seletuskirjas selgitatud järgmiselt: „/----/ Muudatus võimaldab võtta politseiteenistusse keskharidusega isiku, kes on panustanud politsei tegevusse abipolitseinikuna või kellel on omandatud kogemus muus politseiametnikuna töötamist toetavas valdkonnas, nagu vangla, Kaitsevägi, Kaitseliit jmt. Samuti võimaldab muudatus võtta politseiteenistusse keskharidusega isikuid, kellel on suur kogemus vabatahtlike tegevuses. /---/ Loetelu sellest, mida saab politseiteenistusse võtmisel pidada siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetavaks kogemuseks, ei ole võimalik kehtestada, kuna erinevatel politseiametnike ametikohtadel on olulised eri kompetentsid. Näiteks toetab patrullpolitseinikuna tööleasumist igati kogemus abipolitseinikuna, vanglateenistujana, kaitseliitlasena vmt, samas kui küberkuritegudega tegelevalt politseiametnikult oodatakse väga häid teadmisi ja kogemusi IT- valdkonnas. Seda, kas politseiteenistusse kandideerijal on kogemus, mis toetab töötamist siseturvalisuse valdkonnas, otsustab iga kandidaadi puhul ametikohale nimetamise õigust omav isik.“ 9. Mis eesmärgil väljastatakse isikule väljaõppe ajal vormiriietus, kui tal Selgitus. Väljaõppe ajal ei ole kriisireservis olev isik ei politseiametnik ega on õigus politsei ülesandeid täita üksnes kriisi ajal (st väljaõppe ajal ju abipolitseinik, kelle staatuse tuvastamine oleks vajalik politsei või ei tohi)? Vormiriietus pole mingi mänguasi – see on suur kuluartikkel. abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et kriisireservis oleval isikul oleks ka väljaõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb 21  teda ilmastikuolude eest ja on mugav ülesannete täitmiseks. 10. Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule antakse kriisi ajal Selgitus. Kriisireservi nimetatud isikule väljastatakse väljaõppe ajal politseiteenistusse nimetamise ajal politseiametniku vormiriietus ja politseiametniku vormiriietus PPA kriisireservis oleva isiku eritunnustega. ametitõend, lähtudes käesoleva seaduse §-s 371 sätestatust. Tal peaks Väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise vormiriietus juba olemas olema, sest lg 1 kohaselt talle väljastatakse, korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor eraldi. Kriisireservis kuid väljaõppe lõppedes ta seda tagastama ei pea. Või on lõikes 1 viga olevale isikule väljastatakse politseiametniku vormiriietus ilma politsei ja väljastatakse väljaõppe ajaks? eraldusmärkideta. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse politseiametniku ametikohale, siis antakse talle politseiametniku vormiriietus, s.t politsei eraldusmärkidega. 11. Kas ametitõend on konkreetse tähtaja või pikemalt? Kas ametitõend Selgitus. Eelnõu järgi antakse kriisireservis olevale isikule kriisi ajal jääb isikule püsivalt või peab ta selle pärast kriisi tagastama? politseiteenistusse nimetamise ajal politseiametniku vormiriietus ja ametitõend. Kriisireservis olev isik nimetatakse politseiteenistusse politseiametniku ametikohale tähtajaliselt, s.t kriisi lahendamise ajaks. Pärast kriisi edukat lahendamist vabastatakse kriisireservis olev isik politseiteenistusest, mis tähendab, et ta peab, nagu iga teine teenistusest lahkuv politseiametnik, tagastama ametitõendi. 12. Kas tööandjal on töö tegemisest keeldumise korral õigus tööleping Selgitus. Võimalus tööst keeldumiseks, kui kriisireservis olev isik läheb kriisi lõpetada? Kui PPVS sätestab TLSi erisuse, peaks muutma ka TLSi ja ajal täitma politseinike või abipolitseinike ülesandeid, on eelnõus sätestatud lisama viite PPVSile. just selleks, et töötajal oleks kindlus, et tööandja ei lõpeta temaga töölepingut. TLS-i ei ole vaja muuta, sest erisus tuleb eriseadusest. Sarnaselt on näiteks reguleeritud ka 1) päästeteenistuse seaduses päästeteenistujate hukkumise ja vigastuse hüvitised – eriseaduses on viide, et kohaldatakse ATS-i, ATS-is päästeteenistujatele eraldi regulatsiooni ei ole kehtestatud. 2) hädaolukorra seaduses, milles on sätestatud täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus eriolukorra ajal teise tööandja juures ja muud töötamise erisused. TLS-is ei ole viidet HOS-ile. Ka on eelnõu saadetud kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, kes ei leidnud, et erisuse kehtestamiseks oleks vaja ka TLS-i muuta. 13. Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud politsei ja piirivalve Selgitus. Eelnõu § 10828 reguleerib politsei ja piirivalve kriisireservi kriisireservi nimetatud isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui nimetatud isiku töö- või teenistussuhete erisusi. Paragrahvis räägitakse nii ta nimetatakse kriisi ajal kriisi lahendamiseks politseiteenistusse kriisireservis olevast isikust kui tema tööandjast. Lõikes 3 on silmas peetud politseiametniku ametikohale või kaasatakse kriisi lahendamisesse kriisireservi nimetatud isiku alalist ametikohta. Kui kriisireservis olev isik 22  abipolitseinikuna. töötab alaliselt ametiasutuses ametnikuna, on ta nimetatud ametikohale, Kuhu isik siis nimetatud on? Sõnastus vajab korrektuuri. Märkus siinkohal: millel ta teostab avalikku võimu. Avaliku võimu teostamise üldine põhimõte politseiametniku ametikohal teostab isik igal juhul avalikku võimu, seega eion see, et kui ametniku teenistussuhe peatub ametikohal, siis peatub ka tema saa tema avaliku võimu teostamise volitused kuidagi peatuda, peatuvad vaid avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal. Kui avaliku võimu tema nö endisel ametikoha volitused. teostamise õiguse peatumisega isik nimetatakse tähtajaliselt teisele ametikohale (praegusel juhul kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale), siis hakkab ta avalikku võimu teostama politseiametnikuna. Sõnastus on arusaadav ega vaja korrigeerimist. 14. Kriisi ajal kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale nimetatud Selgitus. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside ajal kriiside politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule makstakse lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis makstakse talle politseiametniku ametipalka. Millise palgaastme järgi? Patrullametniku, politseiametniku palka olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse. grupijuhi, peadirektori? Kehtiva PPVS-i kohaselt koosneb politseiametniku palk ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Politseiametniku ametipalgaks on astmepalk koos teenistusastmetasuga. Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele kehtestatud või selle alusel diferentseeritud palgamäär. Politseiametniku palk = ametipalk (palgamäär või diferentseeritud palgamäär + teenistusastmetasu) + lisatasud (valveaja, täiendava teenistusülesande, ületunnitöö vms eest). Siseminister kehtestab määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse. Määruse järgi on politseiametnikel 17 palgaastet ning need on kehtestatud kindla summana, s.t ühele astmele vastab üks fikseeritud rahasumma. Näiteks jäävad juhtivspetsialisti ametikoha palgaastmed vahemikku 7–14, mis määruse järgi on vahemikus 1365–1965 eurot. Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on komissar, ülemveebel, vanemkomissar, politseileitnant ja politseikapten. Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmetasu jääb vahemikku 43–76 eurot. Seega saab juhtivspetsialisti ametikoha politseiametniku ametipalk jääda vahemikku 14081–20412 eurot. Kui kiisireservis olev isik nimetatakse kriisi ajal politseiteenistusse, siis oleneb tema palk sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse, mis teenistusaste on sellel ametikohal ning kas ülesannete iseloomuga kaasneb ka mõne lisatasu maksmine. 1 Minimaalne juhtivspetsialisti politseiametniku palk = minimaalne palgamäär + minimaalne teenistusastmetasu. 2 Maksimaalne juhtivspetsialisti politseiametniku palk = maksimaalne palgamäär + maksimaalne teenistusastmetasu. 23  Samad selgitused on eelnõu seletuskirjas. 15. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule, kes kriisi ajal osaleb Selgitus. Vabatahtlike instituudi kandev idee ongi, et nad teevad kriisi lahendamisel abipolitseinikuna, võib maksta toetust. Toetuse vabatahtlikku tööd tasu saamata. Samas on vabatahtlikul tavapärases arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud olukorras võimalik valida, millal ja kui kaua ta vabatahtlikule tööle oma vaba keskmine brutokuupalk. Abipolitseiniku instituudi kandev idee on, et aega panustab. See tähendab tavapärases olukorras täidab abipolitseinik isik osaleb vabast ajast ja tasu saamata!!??? igapäevaselt oma tööülesandeid, mille eest saab palka, ning osaleb abipolitseinike tegevuses ainult vabal ajal. Kriiside ajal kriisireservi tegevuses abipolitseiniku ülesandeid täites ei saa abipolitseinik oma tavapärast tööd teha, seega ei saa ta ka töötasu. Kui abipolitseinik asub kriisi ajal täitma abipolitseiniku ülesandeid ega saa samal ajal teha oma põhitööd, ei ole tööandjal kohustust maksta abipolitseinikule ka töötasu. Selleks, et abipolitseiniku ega tema perekonna sissetulek ei väheneks ajal, kui kriisireservis olev isik kaasatakse kriiside ajal politseid abistama, kehtestatakse seaduses võimalus maksta abipolitseinikule toetust. Sellise võimaluse loomisega suurendatakse abipolitseinike osalust riigi abistamisel erinevate kriiside ajal, et tagada inimeste turvalisus ja avalik kord. Toetust makstakse abipolitseinikule üksnes sel juhul, kui abipolitseinik kutsutakse PPA peadirektori haldusakti alusel kriiside ajal politseid abistama ning abipolitseiniku töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub. Kuna tasu maksmise eelduseks on isiku osalemine kriiside ajal PPA tegevuses, maksab abipolitseinikule toetust PPA. Sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu (edaspidi KalS) seaduses, mis lisati sinna 22. aprillil 2020. aastal jõustunud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed). KalS-i § 67 lõikes 5 on sätestatud, et eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse § 161 lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta tasu. 16. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku nimetamise korral Selgitus. Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiteenistusse politseiametniku ametikohale kohalduvad talle politseiteenistusse, peab ta vastama politseiametnikule kehtestatud nõuetele, politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, sh väljaõppe nõuetele. Kriisireservis ei saa olla isik, kes ei ole läbinud nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Kas ka sel juhul, kui ta nõutavat väljaõpet ja täiendõpet. 24  ei ole läbinud nõutavat väljaõpet ja täiendõpet? 17. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamine Selgitus. Kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamise otsustamisele – Kas PPvS § 40 nõuded ka laienevad? laienevad ka PPVS-i §-s 40 sätestatud nõuded, s.t kui neid nõudeid on rikutud, saab sellega vabastamisel arvestada. 18. Kriisi ajal kriisi lahendamisse kaasatud politsei ja piirivalve kriisireservi Selgitus. Sõnastuse on toimetanud keeletoimetaja oma ala asjatundjana. nimetatud isik peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul esitama avalduse kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamiseks 60 päeva enne soovitavat kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamist, välja arvatud juhul, kui kriisireservi nimetatud isik taotleb enda vabastamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kriisireservi nimetatud isiku ülesandeid täita. Sõnastus?? 19. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud politsei ja piirivalve Selgitus. Kuna praktikas on esinenud probleeme vabatahtliku (abipolitseinik, kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamise asjaolud vabatahtlik päästja, vabatahtlik merepäästja) staatusest vabastamise tuvastatakse menetluses, millele kohaldatakse haldusmenetluse menetlusega, siis õigusselguse huvides sätestatakse seaduses, et kriisireservis seaduses sätestatut. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik oleva isiku vabastamise asjaolude väljaselgitamisel kohaldatakse vabastatakse politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest haldusmenetluse põhimõtteid. Samasugune regulatsioon lisatakse PPVS-i Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku vabatahtliku merepäästja, Päästes-i vabatahtliku päästja ja APolS-i otsusega, kui menetluse käigus tuvastatakse staatusest vabastamise abipolitseiniku staatusest vabastamise menetluse kohta. asjaolud. Kui see ei ole haldusmenetlus, mis menetlus see siis on? Eesti Tööandjate Keskliit ([email protected]) Täname võimaluse eest avaldada arvamust politsei ja piirivalve seaduse, Teadmiseks võetud ja selgitus. Politsei ja kriisireserv kaasatakse kriiside abipolitseiniku seaduse ning tulumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõule. lahendamisesse Vabariigi Valitsuse otsusel, mida ka tööandjale Eesti Tööandjate Keskliit lisab omalt poolt kommentaari: kuna iga töötaja põhjendatakse. eemal viibime tõstab ettevõtete halduskoormust (töö ümberkorraldamine jmt), siis peab ka riigi poolt olema selle võimaldamine väga hästi põhjendatud. Kaitseministeerium (täiendavad märkused pärast eelnõu KaM-le uuesti kooskõlastamiseks saatmist) Anu Rannaveski ([email protected]); Margit Gross ([email protected]) 1. Teeme ettepaneku eelnõust välja jätta eelnõu § 1 punktiga 3 politsei ja Arvestatud. Eelnõu kohaselt on kriisireservi kasutamise pädevus vaid piirvalveseaduse (edaspidi PPVS) lisatava § 10819 lõiked 6 ja 7, mis Vabariigi Valitsusel. käsitlevad siseministri õigust kasutada kriisireservi ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta. Eelnõu järgi otsustab kriisireservi kasutamise Vabariigi 25 Valitsus korraldusega. Erijuhtudel ja kuni 72 tunniks võib kriisireservi kasutamise otsustada valdkonna eest vastutava minister. Eelnõu kohaselt on kriisireservis olev isik kohustatud asuma ülesannete täitmisele kriisi lahendamisel ja tal tekib õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures ilma et tööandja saaks sekkuda või otsustada nimetatud õiguste kasutamise üle. Tegemist on olulise ühiskondliku riivega tööandjatele ja see peab olema otsustatud riigi üldise kriisijuhtimise põhimõttest tulenevalt, kus ühiskonda mõjutavad olulised otsused tehakse poliititse otsustusprotsessi kaudu. Möödunud eriolukord näitas veenvalt, et Vabariigi Valitsus on kriisi ohjamisel otsuste tegemisel operatiivne ja suudab vajadusel võtta vastu korraldusi olulise viivituseta, kui selleks on põhjendatud vajadus. Seega ei ole Kaitseministeeriumi hinnangul põhjendatud ka erijuhtudel kriisireservi rakendamise kasutamise otsustamise andmine Vabariigi Valitsuse tasemest allapoole. Kriisreservi kasutamine ei saa olla lühiajaliste ja igapäevaste olukordade lahendamise lahutamatu osa. Antud asjaolule viitas Kaitseministeerium oma 09.07.2020 vastuses nr 5-2/20/2105. 2. Teeme ettepaneku eelnõust välja jätta eelnõu § 1 punktiga 3 PPVSi Arvestatud osaliselt ja selgitus. lisatava § 10823 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt loetakse kriisireservi nimetatud isik riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal olevaks isikuks. Eelnõu sõnastust on muudetud. Eelnõu kohaselt ei loeta enam kriisireservi Kriisireservi nimetatud isiku võrdsustamine riigikaitselisel ameti- või nimetatud isikuid automaatselt riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töökohal olevaks isikuga muudab oluliselt riigikaitseseaduses toodud olevaks isikuks. Muudetud eelnõu (§ 10823 lõike 3) kohaselt on pärast politsei riigikaitselise töökohustuse kontseptsiooni, kuna riigikaitselise töökohustus ja piirivalve kriisireservi koosseisu nimetamist isikul riigikaitseseaduse § 70 on olemuslikult seotud töötamisega riigikaitseülesannetega asutuse või lõikes 1 ja § 82 lõikes 2 ning hädaolukorra seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud ettevõtja kasuks. Eelnõuga luuakse lisaks teenistus- ja töösuhetest õigused võrdselt isikuga, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või tulenevale riigikaitselisele töökohustusele ka vabatahtlikust tegevusest töökohal. See tähendab, et reservis olevad isikud ei ole riigikaitselise tulenev riigikaitseline teenistuskohustus, sh võetakse kasutusele uus mõiste töökohustusega ameti- või töökohal, kuid neile kehtivad samad õigused riigikaitselise töökohustusega teenistuskoht. Nimetatud teenistuskoht ei ole (vabastused), mis on kehtiva õiguse kohaselt riigikaitselise töökohustusega eelnõu järgi seotud isiku püsiva töösuhtega, sh ametnikuna või töölepingu ameti-või töökohal ette nähtud. alusel töötamisega või muu tööga võrdsustatud tegevusega. Seega luuakse eelnõuga uus riigikaitselise töökohutuse vorm, mis lähtub erinevalt PPA kriisireserviga soovitakse PPA-le kindlustada vajalik ressurss, et tulla olemasolevast regulatsioonist, isiku enda poolt deklareeritud kohustusest. kriisi lahendamisel toime tavapärasest suurema mahuga ja riigikaitse Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et riigikaitseline töökohustus seisukohalt oluliste ülesannete täitmisega. Oleme eelnõus selgelt PPA saab tekkida üksnes toimiva töö- või teenistussuhte raames. Töökohustus ei kriisireservi eesmärgi ka välja toonud – reservi eesmärk on nii ette valmistada saa põhineda isiku lubadusel osaleda võimaliku kriisi lahendamisel ning kui ka tagada PPA-le vajalik tööjõud kriisi lahendamiseks. Kriisireserv on töökohustuse järgi ei saa olla vajadust, kui puudub püsiv töösuhe või isiku laiapindse riigikaitse vaates oluline tegur sisejulgeoleku tugevdamiseks. 26 osalemine ülesannete täitmisel on käsitletav vabatahtliku vaba aja Seega on PPA kriisireservi puhul tegemist riigikaitselise võimekusega, mille tegevusena. Seega leiame, et riigikaitseline töökohustus saab tekkida vaid kindlustamise üheks viisiks on reservi kuuluvate isikute osas kohaldada Politsei- ja Piirvalveameti koosseisuvälisele politseiametnikule kriisireservi riigikaitselise töökohustusega töö-või ametikohtade suhtes sätestatud õigusi. aktiveerimisel Vabariigi Valitsuse poolt, st pärast eelnõuga PPVSi lisatava Lõikes 3 on eraldi välja toodud, millised õigused kriisireservi arvatud isikutel § 10830 lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamise otsuse tulemusel on. teenistusülesande täitmisele asumist, mitte enne seda. Niisamuti ei ole eelnõus toodud sätted kooskõlas riigikaitseseaduse § 46 lõikes 2 sätestatud Oluline on ka rõhutada, et eelnõus on juba KaM vaatest toodud olulised põhimõttega, et Vabariigi Valitsus sätestab, millise valitsusasutuse juures erandid, keda reservi arvata ei saa. Nimelt ei saa reservi arvata isikuid, kes on riigikaitselisi ameti- ja töökohti luuakse ning kuidas toimub riigikaitseliste juba riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal ning samuti ei saa töökohtade määramine. Vabariigi Valitsusel on riigikaitseseadusest reservi arvata isikuid, kes on sõjaaja ametikohal. Kui reservis olev isik tulenevalt õigus otsustada, kas Politsei- ja Piirivalveameti või muu isiku nimetatakse riigikaitselise töökohustusega ametikohale või sõjaaja juures on riigikaitselisi ameti- ja töökohti ning seda põhimõtet ei peaks ametikohale, siis tema reservi nimetatud isiku staatus peatub. eelnõuga muutma. Siinjuures teeme eeltoodud kitsaskoha lahendamiseks ettepaneku Vabariigi Valitsuse 23.09.2021 määruse nr 103 „Täiendavate SiM on seisukohal, et PPA peab saama oma reservi nimetatud isikutega riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu (kelleks on kriisireservi abipolitseinikud ja koosseisuvälised moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise politseiametnikud) arvestada, st neid ei saa kutsuda LÕK-le ega mobiliseerida. ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmiseks. Ettepanek on Kuivõrd riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht tähendab oma esitatud käesoleva kirja lisas. olemuselt seda, et isik panustab riigikaitsesse mitte sõjaliselt, vaid muul viisil (ja on seetõttu vabastatud mobilisatsioonist ja LÕK-st), on põhjendatud, et saaksime ka PPA kriisireservi arvatud isikuid sarnaselt käsitleda. PPA kriisireservi arvatud isikud panustavad riigikaitsesse korrakaitselisi ehk politsei ülesandeid täites, valmistudes kriiside lahendamiseks ja kriisiaja ülesandeid täites. Kui isik reservi arvatakse, siis võtab ta ka endale kohustuse väljaõppes osaleda ja kriisi ajal vastavaid ülesandeid täita. See tähendab, et kriisireservi arvatud isikud ei ole tavalised abipolitseinikud, kes vabatahtlikult ja oma vabast ajast osalevad politsei tegevuses. Märgime, et laiapindne riigikaitse eeldab lisaks sõjalisele riigikaitsele ka sisejulgeoleku tugevdamist. Kriisireservi eesmärk ei ole dubleerida sõjalist riigikaitset, vaid täita SIM valitsemisalale pandud ülesannete täitmine nii sõjalise ohu korral kui enne seda. Kriisireservi peamiseks ülesandeks on just de-eskaleerida kriisi enne kui see jõuab välja kasvada sõjaliseks olukorraks. See võimaldab sõjalisel riigikaitsel keskenduda oma põhitegevusele. Selle eesmärgi täitmiseks on aga vaja kindlustada vajaliku väljaõppega vastav tööjõud. 27 3. Palume eelnõus sätesta kriisireservi suuruse tekkimise või määramise Arvestatud. Eelnõusse on lisatud säte, mille kohaselt määrab kriisireservi põhimõtted, sealhulgas näha ette Vabariigi Valitsuse roll ja õigus nimetatud isikute arvu ülempiiri Vabariigi Valitsus korraldusega. kriisireservi suuruse kujunemisel. Eelnõuga ei sätestata ega seletuskirjas ei täpsustata, milline on kriisireservi suurus. Näiteks kehtestab Vabariigi Valitsus Kaitseväe korralduse seaduse alusel sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseväe nö sõjaaja ja rahuaja koosseisu kohta. Struktuuri suuruse määramine võimaldab planeerida vajalikku isikkooseisu ja varustust ning selle soetamiseks eelarvet. Samas omab eelnõus toodu selget mõju ka teistele isikutele kui vaid Politsei- ja Piirivalveamet, mistõttu on ka laiemalt oluline neil õigus eeldada teatud stabiilsust töö- ja teenistussuhete planeerimisel. 4. Eelnõuga PPVSi lisatava § 10819 kohaselt on kriisireservi eesmärk ette Selgitus. Eelnõu kohaselt peab tõesti esinema kaks asjaolu: tegemist peab valmistada ja tagada Politsei- ja Piirivalveametile vajalik tööjõud, et tulla olema pikaajalise ja erakorralise sündmusega. pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel toime tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega, ennekõike massiohje, objektikaitse ja Gudruni ja lumetorm Monika on näidetena seletuskirjas toodud ühes kohas – piirivalvega (edaspidi kriisi lahendamine). Ehk samaaegselt peab esinema mõjude peatükis ja on seotud APolSi muudatuste, mitte PPVSi muudatustega. kaks asjaolu: sündmus peab olema erandkordne ja pikaajaline. Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse kriisireservi kasutada ka näiteks orkaan Gudrun ja lumetorm Monika laadsete sündmuste korral. Kaitseministeerium on seisukohal, et näidete puhul ei ole tegemist pikaajalise sündmusega. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kriisireservi kasutamine ja selle eesmärk peab olema selgelt seotud mitte tavapärase olukorraga (nt on selge, et talvel võib esineda lumetorme ning erinevate ilmastikunähtuste tulemusel võib toimuda osade teenuste katkemine) ning konkreetsete ülesannetega ja igapäevase tööjõu vajaduse katmisega. Kriisireservi kasutamine peab olema abinõu erikorra ajaks, mil Politsei- ja Piirivalveameti tööjõu vajadus kasvab pikaajalises perspektiivis lähtuvalt ohuhinnangust. Palume eelnõu ja seletuskiri veelkord üle vaadata ning need kirjeldamised ühtlustada. 5. Peame vajalikuks, et eelnõu välja töötamisega paralleelselt toimuks ka Võtame arvesse. rakendusaktide osas koostöökohtumised, selgitamaks välja milliste andmete edastamine on vajalik või võimalik ja kuidas andmevahetus erinevate andmekogude vahel toimima hakkab. 28