Justiitsministeerium Teie 09.11.2020 nr 8-1/6586
[email protected]
Meie 14.12.2020 nr 5-2/20/4162
Eelnõu kooskõlastamine
Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks perekonnaseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1 punktiga 3 perekonnaseaduse §-i 101 lisatavasse
lõikesse 6 elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võetavate toetuse hulka ka ajateenija ja
asendusteenistuja lapse toetus.
Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on meessoost kodaniku kohustus. Aja- või
asendusteenistusse võib meesoost kodaniku kutsuda vanuses 18–27 eluaastat. Sellises vanuses
on nii mõnelgi alaealised lapsed. Aja- ja asendusteenistuse ajal on isikul oluliselt raskendatud ja
isegi võimatu töötada senise tööandja juures või muul moel sissetulekut saada. Aja- ja
asendusteenistuse ajal makstakse isikule toetust, mis katab ära vajalikud olmelised kulud.
Ajateenija toetus on vahemikus 100–200 eurot ja see on mõeldud peaasjalikult
esmatarbekaupade ja teenuste eest maksmiseks, mida Kaitsevägi ei taga. Asendusteenistuja
toetus on võrdne töötasu alamääraga ja see on mõeldud nii söögi, riiete kui muude kulude
katteks. Kui isikul on alaealine laps või alaealine ülalpeetav, kelle ülalpidamiskohustus tuleneb
perekonnaseadusest, on lapsel või ülalpeetaval õigus igakuisele ajateenija või asendusteenistuja
lapse toetusele kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 11 või § 64 lõike 5 alusel. Ajateenija ja
asendusteenistuja lapse toetuse suuruse määrab Vabariigi Valitsus. Toetuse suuruseks on alates
2019. aastast 300 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 03.01.2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja
asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse
ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ § 5 lg 1).
Viimase kolme aasta jooksul on ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust makstud keskmiselt
30 lapsele või ülalpeetavale aastas. Samas on ette tulnud olukordi kus ajateenijal on elatise
maksmise kohustus ning teise vanemaga on tekkinud vaidlus, kas ajateenija lapse toetus peaks
olema elatise maksmisel arvesse võetud või mitte. Arvestades aja- ja asendusteenistuse kestust,
milleks on 8, 11 või 12 kuud on tegemist piisavalt pika ajaga, mis oluliselt mõjutab elatise
maksja võimekust elatist selles suuruses, mis enne aja- või asendusteenistust maksti, edasi
maksta.
Lähtuvalt eeltoodust on kohane elatise summa kindlaksmääramisel, sarnaselt lapsetoetusele ja
lasterikka pere toetusele arvestada ka ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust. Ajateenija ja
asendusteenistuja lapse toetuse näol ei ole küll tegemist peretoetusega, aga selle toetuse eesmärk
on tagada ajateenija või asendusteenistuja lapse või ülalpeetava toimetulek olukorras, kus
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
on tagada ajateenija või asendusteenistuja lapse või ülalpeetava toimetulek olukorras, kus
ülalpidaja ei saa oma kohust täita riigi ees olevate kohustuste täitmise tõttu. Kuna ajateenija ja
asendusteenistuja lapse toetus määrakse lapsele ja seda võib taotleda vanem, kes on
ajateenistuses kui ka teine vanem, siis ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse arvestamisel
elatise suuruse kindlaksmääramisel peaks lähtuma samadest põhimõtetest nagu lapsetoetuse ja
lasterikka pere toetuse puhul – kui toetus laekub lapsega koos elavale vanemale, tuleks toetuse
osa elatise summast maha arvata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Tõnis Sõnum 717 0075
[email protected]
2 (2)