Arvamuse küsimine

EELNÕU (28.12.2020) Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine AS TREV-2 Grupp (registrikood: 10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitas 09.04.2020 Keskkonnaametile taotluse Tammemäe III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) nr KMIN-104 muutmiseks (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 09.04.2020 dokumendina nr DM-109353- 1). AS TREV-2 Grupp omab keskkonnaluba nr KMIN-104 kehtivusega kuni 10.09.2033 Tallinna- Saku liivamaardlas Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamiseks. Maavara kasutusala on ehitus ja teedeehitus. Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigi omandisse kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (katastritunnus: 71801:001:0982; sihtotstarve: 95% mäetööstusmaa, 5% tootmismaa) lõunaosas, mille riigivara valitseja on Kaitseministeerium. Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 33,40 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 42,21 ha. AS TREV-2 Grupp taotleb mäeeraldise pindalaks 36,10 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 40,30 ha, keskmiseks tootmismahuks aastas 30 tuh m3, mäeeraldise ja selle teenindusmaaga seotud varude muutmist, geoloogilise uuringu aruande lisamist ning keskkonnaloalt nr KMIN-104 kõrvaltingimuse eemaldamist, mis kohustab karjäärivee juhtimisel maaparandussüsteemi kasutama setitamist või muud veepuhastamismoodust, et vältida setete kandumist süsteemi. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning, kas koos keskkonnaloa taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 kohane teave. Esitatud keskkonnaloa muutmise taotlus vastas nõuetele, keskkonnaloa taotlus sisaldas KeHJS § 61 lõikes 1 nimetatud teavet. Keskkonnaloa muutmise taotlus on avalikustatud 18.05.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitati 18.05.2020 kirjadega nr DM-109353-9 ja DM-109353-10 AS-i TREV-2 Grupp, Saku Vallavalitsust, Kaitseministeeriumit ja Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise kinnistu piirinaabreid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Tammemäe III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus; 2. AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinna-Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 04/002). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Ettevõttele on antud Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldiselt liiva kaevandamiseks keskkonnaluba nr KMIN-104 kehtivusega kuni 10.09.2033. AS TREV-2 Grupp soovib olemasolevat Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldist laiendada väljates maksimaalses võimalikus ulatuses vertikaalsuunas (plokk 154 aT) ning kaevandada ka arvel olev maavara hetkel kehtiva keskkonnaloa mäeeraldise teenindusmaaga kattuvas osas (plokk 86 aT). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 40,30 ha, sh mäeeraldise pindala 36,10 ha. Taotletav Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab pindalaliselt Tallinna-Saku liivamaardla maavara plokke 85 aT, 86 aT ja 154 aT. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 20.10.2020. a kirjale nr 17-1/20-0100/5712-3 on plokist 86 aT välja jäetud kehtiva mäeeraldise teenindusmaa lõunaosaga kattuv osa (4,20 ha). Sügavuti on hõlmatud kogu ulatuses vaid plokk 154 aT ning plokk 85 aT 9,47 ha suurusel alal. Ülejäänud mäeeraldise osades on plokk 85 aT ja 86 aT hõlmatud kuni keskmise veetasemini, abs kõrguseni 45,93 m. Maksimaalne kaevandamissügavus on määratud Kaitseministeeriumi poolt määratud nõuetest lähtuvalt. Samuti on taotletaval mäeeraldisel kaks Kaitseministeeriumi poolt määratud maavara tervikut, mida ei kaevandata ning tulenevalt kattumisest Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga tervik, kus veealust varu ei kaevandata, et oleks võimalik jätta kaitsealustele liikidele talvitumiseks sobilik vall. Seisuga 30.09.2020 on Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise seotud ehitusliiva aktiivne tarbevaru 321,342 tuh m3, millest kaevandatav on 82,342 tuh m3, ning täiteliiva aktiivne tarbevaru on 483,00 tuh m3, millest kaevandatav on 299,00 tuh m3. Taotletaval Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldisel on katend eemaldamata ~1,5 ha suurusel maa-alal mäeeraldise edelanurgas. Hetkel kehtiva keskkonnaloaga KMIN-104 määratud mäeeraldise piirest on katend täielikult eemaldatud ning maavara kaevandatud kogu mäeeraldise ulatuses. Taotletaval mäeeraldisel paikneva katendi maht on 6 tuhat m3. Enne kaevandamisega ploki 86 aT alale liikumist tuleb mäeeraldise edelaosas langetada puud, juurida kännud ning teisaldada kattekiht ja ladustatud setete jäägid. Katend kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale. Eemaldatud katendit saab kasutada hiljem ammendatud karjääri korrastamisel ning see osa katendist, mis ei ole vajalik karjääri korrastamiseks tuleb mäeeraldiselt võõrandada Keskkonnaameti loal. Tammemäe III liivakarjääris teostatakse veepealset liiva kaevandamist ekskavaatori, frontaallaaduri ja buldooseriga. Veepealne varu on varasema kaevandamistegevuse käigus peamiselt ammendatud. Liiva vallitamiseks tee äärde kasutatakse buldooserit. Liiva saab veo tee äärde vallitada ka ekskavaatoriga ümberkühveldamise teel. Tee äärde lükatud või kühveldatud vallist laetakse liiva veomasinatele ekskavaatori või frontaallaaduriga. Ekskavaator seisab eelnevalt kopaga tasandatud valli peal või vaheastangul, ammutab vallist liiva ja tõstab selle veomasinasse. Frontaallaaduriga laetakse liiva kui vall on veoteest mõnevõrra kaugemal. Veepealsel astangul kaevandatakse liiva 0,1…0,5 m kõrguseni veetasemest olenevalt geoloogilistest tingimustest, et vältida masinate vajumist liiva sisse. Veealuse varu kaevandamist alustatakse ekskavaatoriga. Olenevalt kasutatavast ekskavaatorist on liiva võimalik vee alt kaevandada kuni 3 m sügavuseni. Optimaalne veealuse kaevandamise sügavus ekskavaatoriga on kuni 2 m. Veealusel kaevandamisel tuleb arvestada, et liiva veealune varisemise nurk on väiksem kui veepealne. Ekskavaator seisab astangu lael ja tõstab liiva vee alt siseku kõrvale valli, kus liivast nõrgub vesi välja. Peale vee välja nõrgumist transporditakse liiv buldooseri või frontaallaaduriga veo tee äärde valli ja laetakse ekskavaatori või frontaallaaduriga otse veomasinale. Alades, kus veealuse kasuliku kihi paksus on oluliselt üle 2 m, jätkatakse kaevandamist ujuva pinnase pumpamisseadmega. Vee alt pumbatud liiva ja vee segu ehk pulp suunatakse pinnase pumpamise seadmelt torude kaudu settekaardile. Settekaart moodustatakse mäeeraldisel veoteede lähedusse. Hetkel kehtiva keskkonnaloa nr KMIN-104 tingimuste kohaselt tuli kaevandatud maa korrastada veekoguks ning korrastamise tingimused kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kuna peale keskkonnaloa väljaandmist 2003. a on Tammemäe III liivakarjääriga kattuvalt alale moodustatud Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik, siis tuleb korrastamisel arvestada ka kaitstavatele liikidele sobilike tingimuste loomisega. Taotletavale alale kujuneb kaevandamise tulemusena ~9,4 ha suurune keskmiselt ~6,5 m sügavune veekogu ja ~32,8 ha suurune avatud liivaga nii kõredele ja kivisisalikele sobilike tingimustega elupaik. Arvestades, et ala asub Kaitseministeeriumile kuuluva kinnistul, siis võib lõplik korrastamise lahendus muutuda tulenevalt maaomaniku soovidest. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub lõunaosas perspektiivse lõunapoolse Tallinna ringraudtee trassikoridoriga, millest lähtudes ei ole käesoleva taotlusega Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldist laiendatud kogu plokk 86 aT kattuvale alale. Kaevandamistegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga. 1.2. Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandatakse ehitus- ja täiteliiva. Mäeeraldiselt kaevandatav maavara on sobilik kasutamiseks täitematerjalidena üldehituses ning teedeehituses. Kogu Tammemäe III liivakarjäärist kaevandatav ja rikastav materjal kaubastatakse. Mäeeraldise laiendamisel tekkiv katend kasutatakse mäeeraldise korrastamisel või turustatakse Keskkonnaameti vastava loa alusel. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. 1.3. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku, ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kui kaevandatud maavara otsustatakse töödelda seda purustades või sõeludes, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamise käigus kaevandamisjäätmeid kasuliku kihi osas ei teki. Kaevandamisega Tammemäe III liivakarjääris ei avaldata mõju praeguseks alal väljakujunenud veerežiimile, kuna veealune varu kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Võimalike avariilekete likvideerimiseks peab arendaja ette nägema vajadusel masinate hoolduse platsi, õli püüdmise ja neutraliseerimise vahendid ning tagama vahendid reostunud liiva kiireks eemaldamiseks ja jäätmehoidlasse toimetamiseks. Mäemasinatest tekitatud ülenormatiivne müratase ja transpordist tekitatud õhus lenduvate tahkete osakeste kontsentratsioon alaneb tekkekohtade läheduses lubatud tasemeni ning ei ulatu elamute piirkonda. Ekstreemsete ilmastikutingimuste (kõrge temperatuur, suur tuulekiirus, madal õhuniiskus, vähesed sademed) esinemisel võib väljaveoteel tekkida ülenormatiivseid õhus lenduvate tahkete osakeste kontsentratsioone ning sellisel juhul tuleb karjääri väljaveoteed niisutada. Karjääris kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte-ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Taotletav Tammemäe III liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistu Männiku harjutusväli (katastritunnus: 71801:001:0982) lõunaosas. Kinnistu Männiku harjutusväli kuulub Eesti Vabariigile ning selle valitseja on Kaitseministeerium. Taotletav ala paikneb Tallinna linnapiirist 7 km kaugusel, Tallinn-Saku-Laagri tee ja Tallinna ringtee ristumiskoha läheduses vahetult ringteest põhjas hõlmates Tallinna-Saku liivamaardla lõunaosa. Taotletava ala lääneosa kattub kuni 100 m ulatuses Tammemäe järve kaldapiiranguvööndiga. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 4 kohaselt ei laiene maavara kaevandamise keeld maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Taotletav ala piirneb idast kruusateega, millele on jäetud Saku vallavalitsuse soovil 30 m laiune tervik tee teljest. Teisel pool teed paikneb Tammemäe IV liivakarjäär (kaevandamisluba nr KMIN-098, loa omanik Aktsiaselts TREF Nord). Läänest kulgeb taotletav mäeeraldis Tammemäe II liivakarjääriga (kaevandamisluba nr KMIN-144, loa omanik AS TREV-2 Grupp) ja Tammemäe V liivakarjääriga (kaevandamisluba nr HARM-153, loa omanik Osaühing C.B.A.) ning Tammemäe uuringuruumiga (uuringuluba nr HARMG-138, loa omanik AS TREV-2 Grupp). Lõunast külgneb taotletav ala Tallinna ringteega. Arvele võetav ala kattub kogu ulatuses Männiku harjutusvälja ja selle piiraguvööndiga. Lähimad elamud jäävad taotletavast mäeeraldisest ~850 m kaugusele kagusse Ristiku kinnistule (katastritunnusega 71801:001:0552) ning ~1 000 m kaugusele edelasse Vanatoa kinnistule (katastritunnusega 71801:001:0830). Alal asub ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik. Ala ei asu Natura 2000 alal. Maa-ala piires puuduvad märgalad, jõeäärsete alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond. Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja mõjualal puuduvad ajaloo-, kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alad. Kaevandamisega kaasnevate mõjude hindamiseks on läbi viidud KMH. KMH aruanne „AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinna- Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 04/002)“ kiideti heaks Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 01.03.2005. a kirjaga nr 30-12-1/5252-4. KMH aruandes on leevendusmeetmetena välja toodud järgmised leevendusmeetmed: 1. kui kuival ajal hakkavad teed tolmama, on vajalik nende niisutamine; 2. vee reostuse oht võib tekkida kütuse ja/või määrdeainete leketest. Selle vältimiseks on vaja karjääri, projektis masinatele ette näha spetsiaalsed hooldusplatsid, teostada perioodiliselt masinate tehnilist kontrolli ja töötada välja avarii likvideerimise plaan. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Vastavalt käesoleva otsuse punktile 2 mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Mäeeraldisel asub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (keskkonnaregistrikood KLO3000592), mis on kaitse alla võetud keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 51). Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade maa-ala kuulub piiranguvööndisse ning seal kehtib looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekord koos määruses nr 51 sätestatud erisustega. Männiku püsielupaigas on muuhulgas lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine aasta läbi ning valitseja nõusolekul maavara kaevandamine, välja arvatud 50 meetri raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri. Määruse kohaselt on valitseja nõusolekul lubatud näiteks veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine ning kõre ja kivisisaliku elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd. Määrusega on keelatud: olemasolevate alla 0,5 m sügavuste veekogude pinnasega täitmine, ammendatud karjääriosade pinnasega katmine, püsielupaiga metsastamine, veekogude kaladega asustamine, maa-ainese ladustamine kõre kudemisveekogule lähemal kui 100 meetrit. Keskkonnaamet esitas 06.10.2020 Keskkonnaministeeriumile uue kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku, ekspertiisi ja väljatöötamise kavatsuse ning vastav ettepanek käsitleb ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga laiendamist. Ettepanekukohaselt ei ole plaanis Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiri ja tsoneeringut Tammemäe III liivakarjääri hõlmaval alal muuta. Hüdrogeoloogiaaspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna kaevandamisel allpool põhjavee taset veetaset ei alandata ja põhjaveerežiimi oluliselt ei muudeta. Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Hetkel kehtiva keskkonnaloa nr KMIN-104 tingimuste kohaselt peab loa omanik perioodiliselt kontrollima põhjavee kvaternaari veekompleksi veetaset, sagedusega mitte harvem kui üks kord kvartalis, ning esitama mõõtmistulemused Keskkonnaametile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste tegemist. Mäeeraldise osas, kus kaevandatakse ka veealust varu, tuleb tagada, et kujunevad veekogu nõlvad oleksid püsivad, selleks kujundatakse veealused nõlvad juba kaevandamise käigus. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib teedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Et vähendada tolmu levikut, on kehtivale keskkonnaloale kantud järgmine täiendav tingimus: maavara kaevandamise loa omanik peab karjääri transpordiga kaasneva tolmu (välisõhku eralduvate tahkete osakeste) lubatud piirväärtusest kinnipidamiseks kuival ajal (kevad-suvi-sügis perioodil) kastma karjääris ja selle vahetus läheduses kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoidma neid niisketena. Mäeeraldisel alles jäänud looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Looduslikul liivikul kasvav männik valdavalt esilagu hävib ning osaliselt asenduvad veekogudega. Tervikutel säilib looduslik taimestik. Planeeritava korrastamise käigus rajatakse mäeeraldisele lisaks ühele suurele veekogule väiksemad tiigid, mis suvel osaliselt ära kuivavad on ning on sobilikuks kudemispaigaks kõredele. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja transpordimasinad. Kui kaevandamismasinad on paikse iseloomuga ja mõjutavad vahetult ainult mäeeraldist ja selle lähiümbrust, siis transpordimasinad mõjutavad ümbrust kogu veoteekonna ulatuses. Visuaalselt võib maastikupilt tegevuse kestel häiritud olla. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. Taotluse seletuskirja kohaselt ei teki kaevandamise käigus kasulikus kihis jäätmeid. Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. Taotlejale teadaolevalt ei ole kaevandmisel Tammemäe III liivakarjääris ülenormatiivse keskkonnamõju osas esitatud ning kaevandaja tegevuses tehnoloogilisi muutusi planeeritud ei ole, siis ei suurene ka kaevandamisel tekkiv mõju. 4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 4.1 kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 4.2 kavandatav tegevuskoht kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga ning seal kehtib looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekord koos määruses nr 51 sätestatud erisustega. Määrusega nr 51 on püsielupaigas valitseja nõusolekul lubatud maavara kaevandamine teatud kitsendustega ning püsielupaigaga kattuval alal täiendavaid allpool põhjavee piiri kaevandamise alasid juurde ei teki. Kõre elutingimuste säilitamiseks tuleb läbi viia selleks vajalikud tööd (kõre kudemistiikide rajamised) liigieksperdi kohalolul ja juhendamisel; 4.3 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna allpool põhjaveetaset varu kaevandamine on planeeritud veetaset alandamata, mis tõttu on mõju piirkonna veerežiimile minimeeritud; 4.4 keskkonnaloa omanik peab perioodiliselt kontrollima põhjavee kvaternaari veekompleksi veetaset, sagedusega mitte harvem kui üks kord kvartalis, ning esitama mõõtmistulemused Keskkonnaametile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste tegemist; 4.5 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata lubatud piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Sellele vaatamata peab keskkonnaloa omanik karjääri transpordiga kaasneva tolmu (välisõhku eralduvate tahkete osakeste) lubatud piirväärtusest kinnipidamiseks kuival ajal (kevad-suvi-sügis perioodil) kastma karjääris ja selle vahetus läheduses kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoidma neid niisketena; 4.6 kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega; 4.7 mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Keskkonnaloa taotleja ei ole KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või kõigi võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Lähtudes eelhinnangu järeldustest (p 4) peab keskkonnaloa omanik perioodiliselt kontrollima põhjavee kvaternaari veekompleksi veetaset, sagedusega mitte harvem kui üks kord kvartalis, ning esitama mõõtmistulemused Keskkonnaametile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste tegemist. Kõre elutingimuste säilitamiseks tuleb läbi viia selleks vajalikud tööd (kõre kudemisveekogude rajamised) liigieksperdi kohalolul ja juhendamisel. Selleks et vähendada tolmu levikut peab keskkonnaloa omanik karjääri transpordiga kaasneva tolmu (välisõhku eralduvate tahkete osakeste) lubatud piirväärtusest kinnipidamiseks kuival ajal (kevad-suvi- sügis perioodil) kastma karjääris ja selle vahetus läheduses kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoidma neid niisketena. Karjääri reostusallikaks on mäemasinate tehnilised avariid ning selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Nimetatud meetmetega tuleb arvestada keskkonnaloa taotluse menetlemisel, et vältida olulist ebasoodsat keskkonnamõju. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse ning selle kohta tehtava otsuse ja KMH eelhinnangu koos KMH algatamata jätmise eelnõuga kohalikule omavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet palus kohaliku omavalitsuse üksusel esitada seisukoht keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates kirja kättesaamisest. Keskkonnaamet juhtis oma kirjas tähelepanu asjaolule, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuseta. Saku Vallavalitsus XXX Keskkonnaamet edastas haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 kohaselt AS-le TREV-2 Grupp KMH eelhinnangu tutvumiseks XX.XX.XXXX kirjaga nr XX. AS TREV-2 Grupp XXX III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, AS TREV-2 Grupp poolt esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusmaterjalidest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2 lõikest 2 , § 1 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.5.8, otsustan: 3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamist. 3.2. Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks: 3.2.1. keskkonnaloa omanik peab perioodiliselt kontrollima põhjavee kvaternaari veekompleksi veetaset, sagedusega mitte harvem kui üks kord kvartalis, ning esitama mõõtmistulemused Keskkonnaametile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste tegemist. 3.2.2. kõre elutingimuste säilitamiseks tuleb läbi viia selleks vajalikud tööd (kõre kudemisveekogude rajamised) liigieksperdi kohalolul ja juhendamisel. 3.2.3. karjääri transpordiga kaasneva tolmu (välisõhku eralduvate tahkete osakeste) lubatud piirväärtusest kinnipidamiseks kuival ajal (kevad-suvi-sügis perioodil) tuleb kasta karjääris ja selle vahetus läheduses kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoidma neid niisketena. 3.2.4. karjääri mäemasinate tehniliste avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 3.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 11 punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Anu Sihv 674 4804 [email protected]  Saku Vallavalitsus [email protected] AS TREV-2 Grupp 28.12.2020 nr DM-109353-35 [email protected] Arvamuse küsimine Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta ning Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustamise tähtaja pikendamine AS TREV-2 Grupp (registrikood: 10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitas 09.04.2020 Keskkonnaametile taotluse Tammemäe III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) nr KMIN-104 muutmiseks (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 09.04.2020 dokumendina nr DM-109353- 1). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangule. Keskkonnaamet palub esitada motiveeritud arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o 29.01.2021. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et taotletav ala on pindalalt väiksem lähtuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 20.10.2020 kirjaga nr 17-1/20- 0100/5712-3 esitatud tingimuslikust kooskõlastusest. Keskkonnaloa muutmise taotlus on avalikustatud 18.05.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 18.05.2020 kirjadega nr DM-109353-9 ja DM-109353-10 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Keskkonnaamet saatis 18.05.2020 kirjaga nr DM-109353-10 Kaitseministeeriumile ja Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse. Maanteeamet esitas 19.05.2020 kirjaga nr 15-5/20/23796-2 Keskkonnaametile oma arvamuse Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 19.05.2020 dokumendina nr DM-109353-11). Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet saatis 19.05.2020 kirjaga nr DM-109353-12 AS-le TREV-2 Grupp Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse parandamiseks. Keskkonnaamet küsis 01.06.2020 kirjaga nr DM-109353-14 uuesti Kaitseministeeriumi ja Saku Vallavalitsuse arvamust korrigeeritud Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse kohta. Maanteeamet nõustus 01.06.2020 kirjaga nr 15-5/20/25798-2 korrigeeritud Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusega (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 01.06.2020 dokumendina nr DM- 109353-15). Kaitseministeerium nõustus 22.06.2020 kirjaga nr 12-1/20/1700 korrigeeritud Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusega (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 25.06.2020 dokumendina nr DM-109353-16). Saku Vallavalitsus esitas 07.07.2020 kirjaga nr 6-4/188-2 Keskkonnaametile arvamuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 08.07.2020 dokumendina nr DM-109353-17). Keskkonnaamet pikendas 08.07.2020 kirjaga nr DM-109353-18 Saku Vallavalitsuse arvamuse esitamise tähtaega korrigeeritud Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse kohta kuni 07.09.2020. Keskkonnaamet pikendas 13.08.2020 kirjaga nr DM-109353-19 Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse esitamise tähtaega kuni 31.12.2020. Saku Vallavalitsus esitas 03.09.2020 kirjaga nr 1-3/48 Keskkonnaametile tingimusliku kooskõlastuse Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 03.09.2020 dokumendina nr DM-109353-20). AS TREV-2 Grupp esitas 11.09.2020 arvamuse Saku Vallavalitsuse esitatud tingimuslikule kooskõlastusele (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 11.09.2020 dokumendina nr DM- 109353-22). Keskkonnaamet esitas 16.09.2020 kirjaga nr DM-109353-23 Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse MKM-i arvamuse küsimiseks. Ajavahemikul 11.09.2020 kuni 16.10.2020 toimus kirjavahetus Keskkonnaameti, AS-i TREV-2 Grupp ja Keskkonnainspektsiooni vahel seoses kõre kudemisveekogude rajamisega Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldisele (kirjavahetus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ja Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis). MKM esitas 20.10.2020 kirjaga nr 17-1/20-0100/5712-3 tingimusliku kooskõlastuse Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele (registreeritud infosüsteemis 2(3) KOTKAS 20.10.2020 dokumendina nr DM-109353-29). AS TREV-2 Grupp esitas 02.11.2020 ja 27.11.2020 Keskkonnaametile korrigeeritud keskkonnaloa taotluse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 21 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt tuleb KMH algatamise või algatamata jätmise otsus teha taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. Tuginedes eelnevale ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 41, pikendab Keskkonnaamet Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse esitamise tähtaega kuni 30.04.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisa: EELNÕU Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.pdf Teadmiseks: Kaitseministeerium Anu Sihv [email protected] 3(3)