Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 “Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“ eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium 23.12.2020 nr 1-6/2243-1 Justiitsministeerium Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine” muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 “Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Laneman siseminister Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Lisa: Eelnõu 2-l lehel; Seletuskiri 6-l lehel. Gerly Herm 6125234 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 “Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse “Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) § 8 lõike 3 ja § 96 lõike 8 alusel. Eelnõu järgi viiakse määrus kooskõlla RiPS-iga. Eelnõu väljatöötamine on tingitud 17. juunil 2020. a Riigikogus vastu võetud riigipiiri seaduse muutmise seadusest (178 SE), millega sätestati, et kõik isikud peavad teavitama Politsei- ja Piirivalveametit (edaspidi PPA) piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest, kui tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Riigipiiri seaduse muutmise seadusega (178 SE) sätestati tegevusest teavitamise kohustus RiPS-is ning jäeti Vabariigi Valitsusele võimalus kehtestada välispiiri valvamist takistavate või piirirahu häirivate tegevuste loetelu ja nendest teavitamise kord määrusega. Eelnõu kohaselt peavad kõik isikud piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest teavitama PPA-d vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamisel esitatakse PPA-le järgmised andmed: 1) teataja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja kontaktandmed; 3) tegevuse toimumise aeg ja koht; 4) tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud. Lisaks täpsustatakse nõuet kooskõlastada välispiiri maanteepiiripunkti läbivate bussiliinide sõiduplaanid, kui kinnitatud sõiduplaani on soov lisada lisabuss. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja Viljar Kärk (tel 612 5216, [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Gerly Herm (tel 612 5234, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud 17. juunil 2020. a Riigikogus vastu võetud riigipiiri seaduse muutmise seadusega (178 SE). Eelnõu järgi muudetakse Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse “Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ (edaspidi piirirežiimi eeskiri) 9. juulil 2016. aastal jõustunud redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 06.07.2016, 35. 2. Eelnõu eesmärk 1 Eelnõu eesmärk on viia määrus kooskõlla 1. augustil 2020. aastal jõustunud RiPS-i muudatustega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit ja lisatakse, et peale RiPS-i § 8 lõike 3 antakse määrus ka § 96 lõike 8 alusel. Preambuli täiendamine on vajalik, sest RiPS-i § 96 lõike 8 kohaselt kehtestab välispiiri valvamist takistavate ja piirirahu häirivate tegevuste loetelu ja sellisest tegevusest teavitamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Kuna kehtiva määruse punktides 52 ja 75 on ette nähtud kohustus kooskõlastada välispiiri valvamist takistavad ja piirirahu häirivad tegevused, ei ole RiPS-i § 96 lõike 8 alusel mõistlik anda uut Vabariigi Valitsuse määrust, vaid muuta kehtivat regulatsiooni, et tagada kooskõla RiPS-iga. Seetõttu täiendatakse määruse preambulit uue volitusnormiga. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse määruse punkt 251 kehtetuks. Kuna sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise regulatsioon on liikluskorralduslik meede, eraldati see RiPS-i piirirežiimi regulatsioonist RiPS-i 1. augustil 2020. aastal jõustunud muudatustega. Seetõttu tunnistatakse eelnõuga kehtetuks määruse punkt 251, milles on kindlaks määratud, et välispiiri sõidukiga ületada sooviv sõidukijuht peab järgima maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi. 1. augustil 2020. aastal jõustunud RiPS-i muudatuste järgi on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise regulatsioon sätestatud RiPS-i 11. peatükis ja RiPS-i § 71 lõike 4 kohaselt tuleb enne maanteepiiripunkti jõudmist sõidukile võtta koht ootejärjekorras ja läbida ooteala. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse punkti 252 ja nähakse ette nõue, mille kohaselt peab vedaja, kes soovib välispiiri maismaapiiripunkti läbiva bussiliini sõiduplaani lisada lisabussi, teavitama sellest PPA-d. Punkti on vaja täiendada, sest tekkinud on olukord, kus osa vedajaid lisavad teatud aegadel, nt pühadel, sõiduplaani lisabusse, millega ei ole sõiduplaanide kooskõlastamisel arvestatud ja mis tekitavad suuri probleeme piirikontrolli tegemisel. PPA kooskõlastab sõiduplaanid lähtudes põhimõttest, et konkreetsele liinile nähakse ette 30–40- minutiline piirikontrolli aeg. Nimetatud ajavahemiku kehtestamisel on arvestatud, et liiniveol kasutatakse ühte bussi. Lisabusside probleemiga on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöördunud Siseministeeriumi poole, sest bussiliini sõiduplaani lisabusside lisamine on tekitanud probleeme ka teistele vedajatele, põhjustades neis pahameelt. Seetõttu täiendatakse eelnõuga määruse punkti 252 ja nähakse ette, et kui välispiiri maismaapiiripunkti läbiva bussiliini kinnitatud sõiduplaani soovitakse lisada lisabuss, teavitab vedaja sellest PPA-d. See võimaldab PPA-l paremini planeerida piiripunktide tööd. Samas peavad vedajad arvestama, et lisabussid, mida ühele bussiliinile ette nähtud aja jooksul ei jõuta kontrollida, suunatakse üldjärjekorda ning piirikontroll tehakse siis, kui graafikujärgsed bussid on kontrollitud. Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse punkt 47. Kehtiva määruse punkti 47 kohaselt peab piirirežiimi rikkumises kahtlustatav isik politseiametniku nõudmisel esitama isikut tõendava dokumendi ning võimaldama kohapeal enda, oma asjade ja transpordivahendi läbivaatust. Eelnimetatu tegemiseks võib politseiametnik isiku vajaduse korral toimetada ametiruumidesse. Kuna 1. augustil 2020. aastal jõustunud RiPS-i muudatustega täiendati ka riikliku järelevalve meetmeid, mida politsei võib RiPS-i § 114 lõike 1 kohaselt piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve 2 teostamisel kohaldada, ei ole piirirežiimi eeskirjas vaja eraldi määrata, et isik peab esitama isikut tõendavaid dokumente ja võimaldama enda, oma asjade ja transpordivahendi läbivaatust. Seetõttu tunnistatakse eelnõuga määruse punkt 47 kehtetuks. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse punkti 51 ja sätestatakse, et punase signaalraketi kasutamine on keelatud territoriaal- või sisemerega külgnevas vallas ning piirivööndis. 1. augustil 2020. aastal jõustunud RiPS-i muudatustega kehtestati piirivööndi regulatsioon ja sätestati, et piirivöönd on kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole (RiPS-i § 61 lõige 2). Kehtiva määruse kohaselt on punaste signaalrakettide kasutamine keelatud territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades. Kuna piirivöönd kehtestatakse välispiiril ja see on kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole, ei ole enam mõistlik näha ette punase signaalraketi kasutamise keelamist Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades, vaid võtta läbivalt kasutusele termin „piirivöönd“, mis tagab piisava ala selleks, et punaste signaalrakettide kasutamine ei takista välispiiri valvamist ega häiri piirirahu. Eelnõu punktiga 6, 7, 9 ja 10 määratakse välispiiri valvamist või piirirahu häirivatest tegevustest teavitamise kord ja tuuakse välja, millistest tegevustest tuleb PPA-d teavitada. Eelnõu punktidega 6 ja 9 muudetakse määruse punkte 52 ja 75, nähes ette, et kõik isikud peavad piirivööndis või piiriveekogul elluviidavast tegevusest teavitama PPA-d vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamisel esitatakse PPA-le järgmised andmed: 1) teataja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja kontaktandmed; 3) tegevuse toimumise aeg ja koht; 4) tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud. Eelnõu kohaselt tuleb PPA-d teavitada 72 tundi enne tegevuse toimumist. See tagab piisava aja, et PPA saaks toimuva tegevusega arvestada ja vajaduse korral oma töö ümber planeerida. Samuti tagab 72-tunnine eelnev teavitamine olukorras, kus teavitus esitatakse nädalavahetusel, piisava aja sellele reageerida. Tegevusest teavitamisel on oluline, et esitatakse andmed, mille alusel on PPA-l võimalik saada piisav ülevaade toimuvast tegevusest. Samuti tagab see, et PPA- le tuleb esitada teataja nimi ja kontaktandmed, võimaluse võtta tegevuse elluviijaga ühendust, kui selleks peaks vajadus tekkima. RiPS-i § 61 lõike 2 kohaselt on piirivöönd kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole. Piiririba on piirivööndi osa. Kuigi piiririba on piirivööndi osa, on RiPS-i § 6 lõike 1 kohaselt piiriribal lubatud üksnes tegevus, mis on seotud piirimärgi ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimisega ning riigipiiri valvamise või riigipiiri ületava kommunikatsiooni remontimise ja hooldamisega. Samuti tuleb piiriveekogul elluviidavate tegevuste puhul arvestada piirirežiimi eeskirja punktiga 66, mille kohaselt on ujuvvahendite liikumine Narva jõel ja Narva jõe lähtesse Peipsi järvest, samuti Lämmijärvest Pihkva järve lubatud mööda pealaevateed. Ujuvvahendid võivad läheneda välispiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel kuni 20 meetri kaugusele. Samuti tuleb arvestada piirirežiimi punktiga 70, mille kohaselt on kalapüük ja jääl viibimine lubatud Narva jõel, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, 3 Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri ning Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel välispiirist. Samamoodi kehtivale määrusele sätestatakse eelnõu punktidega 7 ja 10, millised on tegevused, mille toimumisest tuleb PPA-d teavitada. Eelnõu punkti 7 kohaselt täiendatakse määrust punktiga 521 ja sätestatakse, et välispiiri valvamist takistavad ja piirirahu häirivad tegevused piirivööndis on järgmised: 1) lõhkamistöö; 2) kaevandustöö; 3) mehitamata õhusõiduki käitamine; 4) õppus; 5) ajujaht; 6) võistlus; 7) muud üritus ja tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määrust punktidega 751 ja 752. Määruse punkti 751 kohaselt on välispiiri valvamist takistavad ja piirirahu häirivad tegevused piiriveekogul järgmised: 1) lõhkamistöö; 2) mehitamata õhusõiduki käitamine; 3) allveetegevus; 4) jäätee rajamine; 5) õppus; 6) võistlus; 7) muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Loetelude kehtestamisel on arvestatud kehtiva määruse nõuetega, kuid lisatud on mehitamata õhusõiduki käitamine. Täiendus on seotud 1. augustil 2020. aastal jõustunud RiPS-i muudatustega, millega muu hulgas täiendati RiPS-i § 8 lõikes 2 esitatud loetelu ja sätestati, et piirirežiimiga võidakse piirata mehitamata õhusõiduki käitamist. Seetõttu on loetelu täiendamine viitega mehitamata õhusõidukile oluline, sest see annab aluse piirata mehitamata õhusõidukite käitamist, kui see takistab riigipiiri valvamist või häirib piirirahu. Kuna riigipiiri valvamiseks kasutatakse erinevaid piirivalvamise taktikaid ning seire- ja valvetehnikat, on oluline, et mehitamata õhusõidukite käitamine oleks korraldatud. Lisaks tuleb edaspidi PPA-d teavitada, kui piirivööndis tehakse kaevandustööd. Kehtiva määruse kohaselt tuleb PPA-ga kooskõlastada lõhkamistööd. On väga oluline, et PPA oleks teadlik kaevandustöödest välispiiri läheduses, sest see on suuremahuline tegevus ja kaevandustööde vibratsioon võib mõjutada riigipiiri valvamiseks mõeldud seire- ja valvetehnikat. Samamoodi kehtiva määrusega nähakse eelnõuga ette, et PPA-d tuleb teavitada piirivööndis või piiriveekogul toimuvast muust tegevusest või üritusest, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Need tegevused on näiteks suured avalikud koosolekud, kontserdid, võistlused ja peod, samuti piiriveekogul elluviidavad huvitegevused (nt lohesurf). Lisaks täiendatakse eelnõu punkti 10 kohaselt määrust punktiga 752, milles nähakse samamoodi kehtiva määrusega ette, et kõik isikud peavad sise-või territoriaalmerel korraldavatest õppustest, üritustest või võistlustest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist. Nimetatud nõue sätestatakse eraldi punktina, et regulatsioon oleks õigusselge. 4 Eelnõu punkti 8 kohaselt jäetakse määruse punktist 73 välja tekstiosa „Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit.“. Ujuvvahendite registreerimist reguleerib meresõiduohutuse seadus (edaspidi MSOS). MSOS-i § 351 lõike 1 kohaselt peab merel ja sisevetel liiklemiseks väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris. MSOS-i § 352 lõike 1 kohaselt väljastab väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise kohta Maanteeamet registreerimistunnistuse ja annab registreerimisnumbri. Kuna väikelaeva ja jeti registreerimist reguleerib MSOS, siis ei ole mõistlik piirirežiimi eeskirjas kindlaks määrata, et kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. Lisaks kasutatakse piiriveekogudel ka paate, millele ei kohaldata registreerimise kohustust, ja isikutel ei ole võimalik neid registreerida. Seetõttu ei ole vaja piirirežiimi eeskirjaga korraldada ujuvvahendite registreerimist, sest nende registreerimise kord ja nõuded tulenevad MSOS-ist. 4. Määruse mõjud Mõju avaldav muudatus nr 1: määrus viiakse RiPS-iga kooskõlla ja nähakse ette, millistest piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavatest tegevustest tuleb PPA-d teavitada. Kaasnev mõju: suureneb õigusselgus. Sihtrühm: PPA ja isikud, kelle piirivööndis või piiriveekogul elluviidav tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu, ja millest tuleb teavitada PPA-d. Mõju ulatus on väike, sest muudatuste jõustumisega viiakse määrus kooskõlla kehtiva RiPS-iga, mis loob selgema arusaama kehtivast piirirežiimi korrast. Eelnõu kohaselt peavad kõik isikud piirivööndis või piiriveekogul elluviidavast tegevusest teavitama PPA-d vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Kehtiva määruse kohaselt peavad kõik isikud kooskõlastama nende poolt välispiirist vähem kui 5 kilomeetri kaugusel läbiviidavad tegevused. Eelnõuga määratakse teavitamise kord ja tuuakse välja, missugused andmed esitatakse PPA-le tegevusest teavitamisel. Samuti täpsustatakse tegevuste loetelu, et isikutel oleks selgem arusaam, millistel juhtudel tuleb PPA-d teavitada. Kuna eelnõuga asendatakse kooskõlastamise kohustus teavitamisega, ei kaasne eelnõuga sisulist muudatust isikutele, kellele kohaldub PPA teavitamise kohustus. Mõju sihtrühm on väike. Muudatused puudutavad PPA-d ja isikud, kelle piirivööndis või piiriveekogul elluviidav tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Ebasoovitava mõju avaldumise riske ei ole. Järeldus: mõju sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist ebaoluline ja vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. Mõju avaldav muudatus nr 2: vedajale pannakse kohustus teavitada PPA-d, kui rahvusvahelise kaugliinibussi sõiduplaani lisatakse lisabuss. Kaasnev mõju: kaasneb mõju piiriturvalisusele ja PPA töökorraldusele. Sihtrühm: PPA ja rahvusvaheliste bussiliinide vedajad. Mõju ulatus ja sihtrühm on väiksed. Kehtiva määruse kohaselt esitab vedaja PPA-le kooskõlastamiseks kaugliinidel sõitvate busside sõiduplaanid. Eelnõuga lisatakse vedajale kohustus teavitada PPA-d, kui bussiliinile lisatakse lisabuss. See võimaldab PPA-l paremini kavandada piiripunktide tööd ja tagab piirikontrolli parema kvaliteedi. Mõju avaldamise sagedus on väike. Rahvusvahelistele bussiliinidele ei lisata lisabusse palju, enamasti tehakse seda pühade ajal. Samuti on vedaja lisabussidest ka praegu teavitanud asjakohast piiripunkti. 5 Ebasoovitava mõju avaldumise riski ei ole. Järeldus: mõju sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist ebaoluline ja vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulu ega -tulu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. 6  EELNÕU 15.12.2020 Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine” muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 ja § 96 lõike 8 alusel. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määrusega nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine” kinnitatud „Piirirežiimi eeskirjas” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 8 lõike 3“ tekstiosaga „§ 8 lõike 3 ja § 96 lõike 8“; 2) punkt 251 tunnistatakse kehtetuks; 3) punkti 252 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui välispiiri maismaapiiripunkti läbiva bussiliini kinnitatud sõiduplaani lisatakse lisabuss, teavitab vedaja sellest Politsei- ja Piirivalveametit.“; 4) punkt 47 tunnistatakse kehtetuks; 5) punkt 51 sõnastatakse järgmiselt: „Punase signaalraketi kasutamine on keelatud territoriaal- või sisemerega külgnevas vallas ning piirivööndis.“; 6) punkt 52 sõnastatakse järgmiselt: „52. Kõik isikud peavad piirivööndis elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile järgmised andmed: 1) teataja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja kontaktandmed; 3) tegevuse toimumise aeg ja koht; 4) tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud.“; 7) määrust täiendatakse punktiga 521 järgmises sõnastuses: „521. Välispiiri valvamist takistavad või piirirahu häirivad tegevused piirivööndis on järgmised: 1) lõhkamistöö; 2) kaevandustöö; 3) mehitamata õhusõiduki käitamine; 4) õppus; 5) ajujaht; 6) võistlus; 7) muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.“; 8) punktist 73 jäetakse välja tekstiosa „Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit.“; 9) punkt 75 sõnastatakse järgmiselt: „75. Kõik isikud peavad piiriveekogul elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva määruse punkti 52 alapunktides 1–4 nimetatud andmed.“; 10) määrust täiendatakse punktidega 751 ja 752 järgmises sõnastuses: „751. Välispiiri valvamist takistavad või piirirahu häirivad tegevused piiriveekogul on järgmised: 1) lõhkamistöö; 2) mehitamata õhusõiduki käitamine; 3) allveetegevus; 4) jäätee rajamine; 5) õppus; 6) võistlus; 7) muud üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. 752. Kõik isikud peavad sise- või territoriaalmerel korraldavatest õppustest, üritustest ja võistlustest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist.“. Jüri Ratas peaminister Alar Laneman siseminister Taimar Peterkop riigisekretär