Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused

Rahandusministeerium Meie 23.12.2020 nr 2-1/20-0267/7912 Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused Austatud minister Edastame kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Tiina Kruusimägi [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  14.12.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Käskkiri kehtestatakse kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014-2020) § 16 lõikega 1, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamiseks. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Tiina Kruusimägi (e-post: [email protected], telefon: 625 6467) ja ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). Taust Toetuse tingimuste väljatöötamisel on lähtutud vajadusest arendada edasi Eesti innovatsioonisüsteemi ning arvesse on võetud erinevaid soovitusi Eesti innovatsioonisüsteemi täiendamiseks. Seda, et senised meetmed on teadmuspõhist ettevõtlust ja majandusarengut soodustanud liiga tagasihoidlikult, toob välja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek1 (lk 17). Jätkusuutlikuks majanduskasvuks on vaja aidata ettevõtjatel muutuda nutikamaks, toetada kogu maailmast kättesaadavate teadmus-tehnoloogiliste lahenduste kasutamist ja teadus- ja arendustegevuse (TA) ühendamist tulemuslikult innovatsioonipõhise, targa majandusega. Euroopa Komisjoni Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi eelhindamise raport (PSF) augustist 20192 toob välja viis soovitust. Ühena neist soovitab luua Eestis innovatsiooniagentuuri, mis toetaks Eesti teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, tõhusamat liikumist nutika majanduse suunas ja oleks innovatsioonipõhise ettevõtlusarenduse uue põlvkonna tugistruktuur. Lisaks soovitavad raporti koostanud rahvusvahelised eksperdid tugevdada ja tõhustada ettevõtjate innovatsiooni mõjusamaks toetamiseks TA vahendusorganisatsioonide süsteemi. 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek. Versioon 30.05.2019. a. Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/arengukava_1062019.pdf 2 European Commission. (2019). Peer review of the Estonian R&D system. Final Report, August 2019. Horizon 2020 Policy Support Facility. European Commission. Directorate-General for Research and Innovation. Manuscript completed in 2019. Tootlikkuse kasvuks tuleb tunduvalt suurendada erasektori teadmus- ja tehnoloogiamahukust. Võime seda ülesannet vaadelda kolmeosalisena. Esiteks tuleb parandada tööjõu eriala- ja juhtimisoskusi ning pädevusi, st suurendada inimkapitali. Teiseks on tähtis Eesti ettevõtjate palju tihedam lõimumine nii Euroopa Liidu siseturu kui ülemaailmsetesse väärtusahelatesse senisest paremas positsioonis – väärtusahela kõrgematel astmetel – ning selleks tuleb sihikule võtta koostöö nii kliendi-, tarnija- kui ka partnervõrgustikes, seega suurendamist vajab võrgustikukapital. Kolmandaks vajame majanduse mitmekülgsemat digitaliseerimist ja tõhusat ning laiemat intellektuaalomandi rakendamist äritegevuses, sealhulgas loodud teadmiste kaitsmist intellektuaalomandiga, mis tähendab suuremat struktuurkapitali. Kokkuvõttes peame tootlikkuse kasvuks suurendama neist kolmest komponendist – inim-, võrgustiku- ja struktuurkapitalist – koosnevat tervikut ehk erasektori intellektuaalset kapitali. Just ettevõtjate intellektuaalse kapitali, teadmus- ja tehnoloogiaintensiivsuse kasvu kaudu saame tõsta nii ettevõtete väärtust kui ka ekspordi lisandväärtust ning muuta majanduse tervikuna nutikamaks ja tootlikumaks. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 üheks eesmärgiks on, et ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrgemat lisandväärtust pakutavate toodete ja teenuste pealt. Käesoleval hetkel moodustab Eesti ettevõtete lisandväärtus vaid 78,2% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Kuigi Eesti ettevõtted on võitnud turuosa mitmetel tehnoloogiamahukatel turgudel, on positsiooni hoidmiseks vajalik investeerida TAI tegevustesse ja inimkapitali arendamisse (The European Semester 2018 raport). Tehnoloogia- ja teadmusmahukad ettevõtteid on vaja Eestisse rohkem, et nende tulemused oluliselt riiklikke tulemusi mõjutaks. Majanduskasvu soodustamiseks on vajalik Eesti majandus ümber struktureerida kõrgema lisandväärtusega sektorite poole ning tõsta tootlikkust madala lisandväärtusega sektorites (PSF Report 2019). Kõige olulisem lisandväärtuse kasvu vedaja on innovatsioon, eriti TA-tegevustest lähtuv läbimurdeline innovatsioon. Kirjeldatud tingimuste loomiseks, soodustamiseks ja juurutamiseks on välja töötatud käesolev toetusskeem, mis koosneb omavahel seotud eri tegevustest. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirjaga kehtestatakse käskkirja lisa, mis on jagatud kuueks punktiks: 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 2. Tegevuste kirjeldus 3. Meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad 4. Toetusskeemi rakendamine 5. Finantskorrektsioonid 6. Toetuse andmise tingimuste muutmine Punkt 1 kirjeldab toetuse andmise tingimusi ja selgitab seost ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020. Punkt 1.1 sätestab toetusskeemi reguleerimisala, milleks on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4., kuna käesoleva meetme eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja võimekust tehnoloogial ja teadmistel põhineva ettevõtluse arendamiseks. Punkt 1.1.1 kirjeldab toetuse andmise eesmärgi, milleks on luua sihtrühma teadlikkuse ja võimekuse tõstmise kaudu tingimused tehnoloogial ja teadmistel põhinevaks ettevõtjate majandustulemuste kasvuks, kuna tootlikkuse kasv ja sellest tulenev nutikas-innovaatiline majandus on sõltuv teadmus- ja tehnoloogiamahukast arendamisest ning on aluseks lisandväärtuse ja sellest tuleneva heaolu kasvuks kogu ühiskonnas. Punkt 1.1.2 toob välja kohaldamisala. Määrusega antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 mõistes. Punkt 1.1.3 toob välja toetusskeemi panuse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 tulemusnäitajate saavutamisesse. Punkt 1.2. selgitab lahti meetmega seotud olulise mõiste, milleks on innovatsioon. Käesoleva meetme raames on oluline, et looksime lisandväärtust teadmuse või tehnoloogia või nende mõlema rakendamise kaudu luues innovatsiooni kaudu ettevõtja intellektuaalse kapitali kasvu. Punkt 1.3. selgitab, et toetatava tegevuse tulemusel kasvab ettevõtjate teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) alane teadlikkus, sh teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest ning allikatest ja sellega kaasnevatest uutest ärivõimalustest. Teadlikkuse kasv on oluline eeldus TAI tegevuste elluviimise alustamiseks. Kiiresti arenevas majanduskeskkonnas on ettevõtjatel väga ressursimahukas ja keeruline orienteeruda, et analüüsida valdkondlikke turge, nende muutusi ja leida enda ettevõtte jaoks parimad arenguvõimalused vaid ettevõttesiseseid ressursse kasutades. Samuti leida ja tõlgendada informatsiooni erinevatest innovatsiooni absorbeerimise võimalustest oma tegevusvaldkonnas, nt tehnoloogilise- ja/ või intellektuaalkapitali litsentseerimisest. Samuti leida parimaid lahendusi arendustegevuse korraldamiseks koostöös teiste ettevõtete või teadus- ja arendusasutustega. Kasvab ettevõtjate TAI võimekus, sh TAI tegevusteks vajalikud valdkondlikud teadmised ja oskused. Valdkondlikud teadmised ja oskused on eeldus eduka TAI tegevuse elluviimiseks. Suureneb ka TA tegevusi elluviivate ettevõtjate arv. Ettevõtjatel, kes teevad TA tegevusi on suurem võimalus kasvatada lisandväärtust, suurendada ekspordivõimekust ja tulu. Punkt 1.4. sätestab toetatavate tegevuste sihtrühma. Sihtrühma kuuluvad Eesti ettevõtjad. Punkt 2 kirjeldab toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Punkt 2.1. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenused. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldab endas üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ja valdkondlikud tegevused, valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide konsultatsiooniteenused. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust nii tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, kui ka kajastatakse valdkondlikke arengusuundi. Valdkondlikke ekspertiise võivad läbi viia EAS majasisesed eksperdid, kuid sõltuvalt valdkonnast ja vajadusest on EASil õigus osta sisse täiendavaid uuringuid või vajalikku kompetentsi. Koostöövõrgustike arendamisel juhitakse nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi koostööalaseid tegevusi ja partnersuhteid, näiteks koostööd rahvusvaheliste inkubaatorite, tehnoloogiasiirdeasutuste, innovatsiooniagentuuride ja teistega. Samuti on kavas luua lisaks ka innovatsiooniagentuuri esindaja positsioon Brüsselis. Rahvusvaheliste programmide konsultatsioonide kaudu on võimalik ettevõtjatel saada informatsiooni ning tuge rahvusvaheliste innovatsiooni edendavate programmidest ja meetmetest toetuse taotlemisel või neis tegevustes osalemisel, nagu näiteks Euroopa partnerlused, Eurostars, Euroopa Horisont. Samuti erinevate koostöölepingute ja Eesti riigi liikmelisuste kohta, mis annavad ettevõtjale võimaluse osaleda hankelepingutes, nt Euroopa Kosmoseagentuur ESA, Euroopa Liidu Kosmoseagentuur EUSPA, Euroopa Tuumauuringute organisatsioon CERN, NATO, Euroopa Kaitseagentuur EDA jt.. Punkt 2.2. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtte väärtuse hindamisega seotud tegevusi, innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtte arendusspetsialistide kompetentside kasvamist programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi. Arenduskoostöö teenustena pakutakse ettevõtjatele näiteks tuge (akrediteeritud) mõõte, analüüsi- ja katsetusteenuste, sertifitseerimisasutuste, sobiva lepingulisele uurimis- või arendustööle spetsialiseerunud või vastava võimekusega asutuse leidmisel jne. Innovatsioonidiagnostika teenuse puhul selgitatakse ettevõtte võime innovatsioonitegevusi ellu viia kasutades erinevaid analüüsimeetodeid ning intervjuude kaudu ning tehakse ettevõtjale ettepanek, mis osas on vaja tõsta teadlikkust ja arendada töötajate võimeid. Samuti aidatakse määratleda ettevõtte rahastusvajadus innovatsioonivõime kasvatamise tarvilikeks sammudeks või täiendavate teenuste vajadus kompetentside kasvatamiseks. Punkt 3 määratleb meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad. Meetme väljund- ja tulemusnäitajad tulenevad dokumendist ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020. Punktis 3 kirjeldatakse meetme ja toetatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos vastavate baastasemetega aastal 2012 või 2019 ja sihtasemetega aastal 2023, mil lõppeb käesoleva meetme abikõlblikkuse periood. Toetusmeede panustab rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 tulemusnäitajasse „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“ ja sama suuna väljundnäitajasse „TAK- idesse ja klastritesse kuuluvate toetust saanud kasvualade ettevõtjate arv“. Unikaalsete ettevõtjate sihttase aastaks 2023 on 400 ettevõtjat. Meetme tulemusnäitaja baastase on aastast 2012, kuna tuleneb käesoleva perioodi baasinformatsioonist. Praegusel hetkel on sihttasemeni, milleks on 20, arenguruumi. Lisaks meetme tulemus- ja väljundnäitajatele mõõdetakse toetusmeetme mõju ka toetusmeetme väljund- ja tulemusnäitajatega. Toetusmeetme väljundnäitajad on valitud toetusmeetme soovitud tulemuse alusel ja on sellest tulenevalt teadlikkuse kasvatamise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv, mille sihttase aastaks 2023 on 300 unikaalset ettevõtjat, ja võimekuse tõstmise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv, mille sihttase aastaks 2023 on 110 ettevõtjat. Punkt 4 sätestab toetusskeemi rakendamise tingimused. Punkt 4.1. sätestab tegevuste elluviimise rakendusasutus ja -üksus Punkt 4.1.1 sätestab, et meetme tegevuste elluviimise rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus), kes on ka akrediteeritud rakendusüksus ning on rakendusüksusena nimetatud VV poolt (STS § 8 lg 1, ja § 12 lg 3). Punkt 4.2. sätestab toetusskeemi elluviija. 4.2.1. sätestab toetusskeemi tegevuste elluviija, milleks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mille eesmärk on edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet, suurendades sellega Eesti ühiskonna heaolu. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonid on lahutatud struktuuriüksuste tasandil. Punkt 4.3. sätestab toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi, mis algab 1.jaanuarist 2021. Käesoleva toetusskeemi raames saab tegevusi teha kuni 31.10.2023 tulenevalt STS2014–2020 perioodi lõppemisega. Toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi algus alates 1. jaanuarist on vajalik, kuna teenuste pakkumiseks ettevõtjatele on vajalik teha EASil ettevalmistustöid ning nii ettevalmistustööde kui teenuste pakkumisega seotud kulud on planeeritud katta käesoleva käskkirja alusel. Punkt 4.4. kirjeldab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud käesoleva meetme jaoks. Abikõlblikud kulud on tegevuste elluviimiseks vajalike kulukohtade finantseerimiseks. Mitteabikõlblikena on välja toodud kulud, mis ei toeta meetme eesmärgi ega tegevuste elluviimist. Samuti on mitteabikõlblike kulude juures välja toodud, et tegevuste elluviimisega otseselt mitte seotud kulud on mitteabikõlblikud. Punkt 4.5. sätestab tegevuste eelarve tegevuste kulukohtade lõikes, rahastusallika, toetuse määra ning eelarve muutmise tingimused elluviijale. Meetme tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist, kuna fondi rakenduskava järgi peavad finantseeritavad tegevused olema suunatud sama eesmärgi alusel kui käesoleva meetme puhul. Samuti ei ole käesoleval hetkel võimalik suunata meetme tegevuste elluviimiseks vahendeid Eesti Vabariigi riigieelarvest. Tegevuste rahastamist on planeeritud jätkata ka järgmise perioodi Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite eelarvest. Punkt 4.6. sätestab elluviija õigused ja kohustused. Elluviija peab täitma kohustusi, mis tulenevad STS2014−2020 §-des 24 ja 26, kuna meedet rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist. Samuti peab eluviija kooskõlastama kirjalikult rakendusasutusega kokkulepitud tegevuskava ja eelarve järgmise kalendriaasta tegevuste kohta ning esitama selle teadmiseks ka rakendusüksusele. See võimaldab jälgida ja planeerida meetme raames tehtavaid tegevusi, tehtud tegevuste tulemusi ning planeerida lihtsamini tulevaste perioodide finantseerimisvajadust. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonid on lahutatud struktuuriüksuste tasandil. Punkt 4.7. kirjeldab tegevuste elluviimise seire tingimused. Elluviijal on kohutus esitada rakendusüksusele vahearuanne kord aastas. Aastane periood on meetme tegevusi nende tegevuste omavahelist seotust ning arvestades koosmõju teiste meetmete raames tehtavate tegevustega mõistlik minimaalne periood. Punkt 4.8. sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi seotuse käesoleva meetmega. Käesoleva meetme raames tehtavate tegevustega elluviija poolt antakse ettevõtjale riigiabi, mis on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 (VTA määrus) mõistes, seetõttu tuleb pidada elluviijal pidada arvestust antud abi kohta ettevõtja põhiselt ning EAS peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat tulenevalt finantskorrektsioonide tegemise vajadusest. Punkt 4.9. sätestab toetuse väljamaksmise tingimused ja korra. Toetuse maksete tegemise tingimused on sätestatud vastavalt STS2014-2020 §-dele 28 ja 29, ühendmääruse §-dele13–15 ja 18 ning nende menetlemine peab toimuma vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele struktuuritoetuste registri kaudu, kuna selline väljatöötatud lahendus vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Arvestades meetmes sisalduvate erinevate tegevuste sisu erinevate elluviijate kaudu, siis ei ole projekti lõppmakse osakaalu suurust määratud kindla osakaaluna. Samuti on erinevate tegevuste tõttu lubatud käskkirja järgi lubatud kasutada toetuse maksete tegemisel ühendmääruse §-e13–15. Punkt 5 sätestab finantskorrektsioonid. Nõuded finantskorrektsioonidele tulenevad teistest õigusaktidest, st finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-dele 21–23. Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. Punkt 6 sätestab toetuse andmise tingimuste muutmise tingimused ja korra. Vastavalt punktis 4.7 esitatud teabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele või kui selgub muul moel, et muudatuste tegemine toetusskeemis on vajalik tegevuste edukaks elluviimiseks, on rakendusasutusel õigus muuta toetuse andmise tingimusi. Rakendusasutus võib muuta nt toetusskeemi tegevuskava, finantsplaani, eelarvet, toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi. Kui toetusskeemi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib rakendusasutus vähendada toetusskeemi eelarvet tingimusel, et see ei takista toetusskeemi eesmärkide täitmist. Kirjeldatud säte on vajalik olukorras, kui on prognoositav, et toetusskeemi tegevuste elluviimiseks kulub märgatavalt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302); 3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8). IV Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud seletuskirja 6 peatükis. 2. Toetusskeemi põhjendatus Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT+tervis+ressursid) arendamiseks“ eesmärkide saavutamisele. Kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, tulemusest, vajalikkusest ja tulemuste saavutamiseks planeeritavatest tegevustest on esitatud eelnõu peatükkides 1.1, 1.3 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Eelarve prognoosimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning EASi ja MKMi arvestuslikest prognoosidest kuludele. Arvesse on võetud vajadust kaasata eri tegevuste lõikes eksperte, osta sisse teenuseid, mille lõplik hind ei ole teada, vaid sõltub hetke majandusseisust. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia EAS-i eesmärk on olnud edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet. Samuti on EAS seni rakendanud innovatsioonipoliitika eri meetmeid. Praegu toimub EASis innovatsiooniagentuuri loomise ettevalmistustöö etapp ning saame öelda, et uuendatud innovatsioonifookusega EAS saab olema MKMi põhiline organisatoorne tööriist tõstmaks majanduse tootlikkust teadmistepõhisuse, st teadmus- ja tehnoloogiamahukuse kaudu. Käesolev käskkiri reguleerib innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimusi. Seoses innovatsiooniagentuuri loomisega muutub innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmine üheks oluliseks fookuseks EASi tegevuses. Eelnevat arvesse võttes ning pidades silmas, et toetusskeemi lähenemisloogika peaks meetme eesmärkide saavutamiseks olema turukeskne, on EAS toetusskeemi elluviijana piisavalt võimekas ja pädev. V Toetusskeemi mõju Toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks või elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtteid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt toetusmeetme raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahukast ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Meetme tulemusel lisandub ettevõtjaid, kelle kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu tõuseb võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduse struktuuris. 1. Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju  Regionaalne areng Toetav mõju: Tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus võib olla palju vähem sõltuv inimkapitali mahust, ning sellest tulenevalt on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti. Samas võib vajada tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus kõrge teadmiste ja oskuste tasemega inimressurssi, mis selle ressursi koondumise tõttu teatud regioonidesse, sõltuvalt valdkonnast ja ettevõtluse iseloomust, võib piirata regionaalsust oluliselt. Keskkonna- ja kliimapoliitika Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on keskkonna- ja kliimapoliitikaga seos nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Infoühiskonna edendamine Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on infoühiskonna edendamisega seos nutika spetsialiseerumise kaudu. Toetusskeemi tegevused soosivad IKT nutikat kasutamist tehnoloogia- ja teadmusmahukuse suurendamiseks. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Toetusskeemi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Võrdsete võimaluste tagamine Toetav mõju. Info levitamisel toetusskeemi raames planeeritavatest tegevustest arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Toetusskeem on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. 2. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega 2.1. Toetusskeemi seos sama suuna teiste meetmete tegevustega: Toetusskeemi täiendavad meede 4.2.6. „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“, mis soodustab struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Toetusskeemi meetmed 4.2.5. „Innovatsiooni edendavate hangete toetustingimused“ ja „Nõudluspoole poliitikad käskkiri“, kuna mõlemad toetusskeemid on ennekõike nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid, siis võimekuse suurendamine teadus- ja arendustegevuse tellimisel panustab ka innovatsiooni hankimise edendamisse. Toetusskeemil on puutumus meetme 4.2.4. tegevusega „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastrite ja tehnoloogia arenduskeskustele)“. Tehnoloogia arenduskeskuste (edaspidi TAKide) toetusskeemi eesmärk on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tegevuste edendamine ja kättesaadavuse parandamine. Toetusskeemi raames rahastatavad TAKid on eraõiguslikud uurimisasutused, mis omavad vajaminevate teadmiste ja oskustega teadlastest ja insenertehnilistest töötajatest koosnevat personali ja kõrgetasemelist aparatuuri ning seadmeparki. TAKides arendatakse ettevõtjatele uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks vajaminevaid tehnoloogiaid. Klastrite arendamise toetusskeem toetab eri suuruses ettevõtjate ning juba toimivate koosluste vahelise koostöö kasvu teadmismahukate tegevuste läbiviimiseks. Kui TAKide ja klastrite toetusskeemid loovad tingimused pakkumispoolsete võimekuste arendamiseks, siis käesolev toetusskeem täiendab tervikut, panustades nõudluspoolse potentsiaali arendamisse. 5.2. Seos sama suuna teiste meetmetega ja meetme tegevustega: Seos meetmega nr 4.4. „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“. Nimetatud toetusskeem sisaldab ettevõtete arendustegevuste toetust ning innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeemi, mis panustavad erinevate ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse, mis täiendavad käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt. Seos meetmega 5.1 „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“. Nimetatud toetusskeem ettevõtetele sisaldab samuti ettevõtete uuendamist läbi pädevuste kasvatamiste, nt keskendumist uute ärimudelite kasutuselevõtmisele turismivaldkonnas. 5.3. Seos valdkondlike arengukavadega: Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ – toetusskeem toetab konkurentsivõime kava põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ üheks oluliseks fookuseks on samuti inimressursi kvaliteedi kasvatamine. Strateegias rõhutatakse, et aktiivne panustamine tööjõu kvaliteedi kasvu ning töötajate teadmised ja oskused on kriitiline tegur majanduse kasvatamiseks. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ – dokumendis tuuakse välja TA olulisus majandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmise osana ning rakendusuuringute olulisuse ja selle seose ühiskonna ja majanduse vajadusega. VI Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes teadus- arendustegevuste ja innovatsiooniloomiseks. VII Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval. VIII. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Käskkiri esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning kooskõlatamiseks RTK-le.  EELNÕU 14.12.2020 KÄSKKIRI Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan toetuse andmise tingimused innovatsioonialast teadlikkuse ja võimekuse tõstmist toetavate tegevuste arendamiseks (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister  Lisa KINNITANUD väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister käskkirjaga nr Toetuse andmise tingimused innovatsioonialast teadlikkuse ja võimekuse tõstmist toetavate tegevuste arendamiseks 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1. Reguleerimisala Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Käesoleva käskkiri aitab kaasa arengukava „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“, mille koostamise ettepaneku kiitis heaks Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. a korraldusega nr 214, ning Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. a korraldusega nr 460 heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele. 1.1.1. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on tõsta sihtrühma teadlikkust ja võimekust tehnoloogial ja teadmistel põhineva teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) tegevuste suurenemiseks ja ettevõtjate majandustulemuste kasvuks. 1.1.2. Kohaldamisala välistus Toetust ei anta Euroopa parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302) artikli 3 lõikes 3 ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjatele ja tegevustele. 1.1.3. Toetuse panus meetme tulemusnäitaja saavutamisesse Toetust antakse meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ tulemusnäitaja „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“ saavutamiseks. 1.2. Termin Innovatsioon on uue teadmuse ja tehnoloogia rakendamisel või olemasoleva teadmuse ja tehnoloogia uut moodi kombineerimisel loodud uus lisandväärtus, toode või teenus. 1.3. Toetatava tegevuse tulemus Toetatava tegevuse tulemusena: 1.3.1. kasvab ettevõtjate TAI alane teadlikkus; 1.3.2. kasvab ettevõtja TAI võimekus; 1.3.3. kasvab teadus-, arendustegevusi ( edaspidi TA tegevusi) elluviivate ettevõtjate arv. 1.4. Toetatavate tegevuste sihtrühm Sihtrühma kuuluvad Eesti ettevõtjad. 2. TOETATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS Toetavate tegevuste raames viiakse ellu järgmisi tegevusi: 2.1. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise tegevuse raames tehakse järgmisi tegevusi: 2.1.1. teavitustegevusi, mille raames viiakse ellu üldiseid, eelkõige ettevõtlus-, aga ka avalikule sektorile suunatud avalikke teenuseid, milleks on innovatsiooni teemalised analüüsid, turu- ja tehnoloogiaseire, tulevikutrendide prognoosimine ning laiapõhjaliste uuringute vahendamine ning teavitustegevusi valdkondlike ekspertide või kliendihaldurite soovitusel, milleks on tehnoloogia- või turuseire valdkondlike saavutuste, katsetuste, võimaluste, teadlikkuse kasvatamise programmide ülevaate kohta, valdkondlike arengusuundade kajastamine ning ettevõtja vajaduspõhine analüüs; 2.1.2. valdkondlikke ekspertiise, mis võimaldavad hinnata ettevõtja probleemipüstitust, ning teha ettevõtjatele kättesaadavaks valdkonnapõhine informatsioon; 2.1.3. koostöövõrgustike arendamist, mille raames viiakse ellu nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi koostööalaseid tegevusi ja arendatakse partnersuhteid; 2.1.4. rahvusvaheliste programmide konsultatsioone, mille käigus tutvustatakse ettevõtjatele võimalusi rahvusvahelistes programmides osalemiseks, samuti institutsionaalse ekspordi võimalusi, mis on seotud rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille liige on Eesti riik. 2.2. Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmine Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmise teenused on mõeldud teadmiste ja oskuste vahendamiseks ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõime tugevdamiseks vastavalt ettevõtte TAI- alasele vajadusele ja potentsiaalile. Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmise tegevuste raames toetatakse järgmisi alategevusi: 2.2.1. arenduskoostöö teenuseid, mille raames toetatakse ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ja teiste innovatsiooniteenuste pakkujate, teadlas- ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööks kokku viimist, teadlaste ja ettevõtjate ühiste arendusläbirääkimiste nõustamist, uurimisteemade vahendamist ja laboriteenuste tutvustamist ettevõtetele, ettevõtte sertifitseerimisvõimaluste ja - vajaduste selgitamist ning ettevõtete suunamist vastavate teenusteni; 2.2.2. ettevõtte projektide elluviidavuse hindamise teenuse raames hinnatakse ettevõtluspotentsiaali, projektide sisu, eesmärgipärasust, ning projektimeeskonna ja investeeringut vajavate tegevuste asjakohasust; 2.2.3. innovatsioonidiagnostikat, mille raames selgitatakse ettevõtte innovatsiooni hetkeolukord ja -võime, tehakse ettevõtjale ettepanekud teadlikkuse kasvatamiseks ja töötajate võimete arendamiseks ning määratletakse diagnostika tegemise käigus ettevõtte rahastusvajadus innovatsioonivõime kasvatamiseks; 2.2.4. intellektuaalomandi (IO) teenuseid, mille raames korraldatakse praktilisi koolitusi ja töötubasid autoriõiguse- ja tööstusomandialase võimekuse suurendamiseks, tehakse kättesaadavaks IO valdkonna andmeid, ressursse ja tööriistu, pakutakse IO kaitsmise ja rakendamise alast nõustamist ja diagnostikat; 2.2.5. ettevõtte arendusspetsialistide kompetentside kasvatamise programmi, mille kaudu tõstetakse tehnoloogia- ja teadmusalast võimekust läbi eriala- ja valdkonnaspetsiifiliste kõrgetasemelisi praktikumide läbiviimise; 2.2.6. tippinnovaatorite arendusprogramme, mis võimaldab ettevõtete võtmeisikute hoiakute kujundamist, teadmiste ja oskuste suurendamist kõrge riskiga uuenduste planeerimisel ja rakendamisel. 3. MEETME TEGEVUSE VÄLJUNDI- JA TULEMUSNÄITAJAD 3.1. Meetme väljundinäitajad NÄITAJAD Väljundnäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) Ettevõtete TAI TAK-idesse ja teadlikkuse ja võimekuse klastritesse kuuluvate kasvatamine. toetust saanud Tk 0 400 kasvualade ettevõtete arv 3.2. Meetme tulemusnäitajad NÄITAJAD Tulemusnäitajad Näitaja Piirkonna kategooria Mõõtühik Baastase (2012) Sihttase (2023) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud Vähem arenenud % 9,7 20 toodetest või teenustest 3.3. Toetusskeemi väljundinäitajad NÄITAJAD Väljundinäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) Ettevõtete TAI Teadlikkuse Unikaalsete teadlikkuse kasvatamine kasvatamise teenuseid ettevõtjate 0 300 kasutanud ettevõtjad arv (tk) Ettevõtete TAI Võimekuse tõstmise Unikaalsete võimekuse tõstmine teenuseid kasutanud ettevõtjate 0 110 ettevõtjad arv (tk) 3.4. Toetusskeemi tulemusnäitajad Tulemusnäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine Arendustööga Ettevõtjate 0 300 Ettevõtete TAI tegelevad ettevõtjad arv (tk) võimekuse tõstmine 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Tegevuste elluviimise rakendusasutus ja -üksus 4.1.1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014−2020) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevuste rakendusasutus ja finantskorrektsiooni tegemiseks pädev asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). 4.2. Toetusskeemi elluviija 4.2.1. Tegevuste elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 4.3. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood 4.3.1. Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2021. aastal ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobril 2023. aastal. 4.3.2. Kulud loetakse abikõlblikuks kui need on tekkinud punktis 4.3.1. nimetatud abikõlblikkuse perioodil ja tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembril. 4.4. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.4.1. Abikõlblikud on tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 2 sätestatud tingimustele. 4.4.2 Abikõlblikud on punktis 1.3. nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks tehtavad järgmised kulud: 4.4.2.1. elluviija kaudsed kulud ühendmääruse § 9 lõikes 4 sätestatud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) artikli 68 lõike 1 punktile b; 4.4.1.2. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 4.4.1.3. koolituste, konverentside, seminaride, töötubade, ümarlaudade, infopäevade, avalike esinemiste, teavitustegevuse ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ning veebi kaudu korraldatavate ürituste kulud, sealhulgas tulemuste levitamine ja analüüs; 4.4.1.4. esinejate ja moderaatorite tasud, osalejate transpordi, ürituse ruumide rendi, tehnika rendi ja toitlustuse kulud; 4.4.1.5. toetatava tegevuse eesmärkidega seotud nõustamiste, hindamiste, uuringute, litsentside, kaardistuste, turu- ja sihtrühma analüüside, küsitluste, ekspertiiside, ekspertide kaasamise ja nimetatud tegevuste tulemuse avalikustamisega seotud kulud; 4.4.1.6. juhendite, publikatsioonide, jaotus- ja koolitusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste koostamise ja levitamise kulud; 4.4.1.7. rahvusvaheliste organisatsioonide, koostöövõrgustike, ümarlaudade ja teiste koostöövormidega seotud liikmemaksude, algatamiste ja osalemiste ning seotud tulemuste levitamiste ja väliskülaliste vastuvõtmisega seotud kulud; 4.4.1.8. toetatavate tegevustega seotud teavitus- ja koolituskeskkondade ning avalike andmebaaside loomise, arendamise, haldamise kulud. Suulise ja kirjaliku tõlketeenuse, reklaami- ja meediakulud ning kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 4.4.1.9. abikõlblike kulude puhul erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.4.1.10. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 4.4.1.11. immateriaalse ja materiaalse põhivara soetamise kulud. 4.4.2. Kulude tekkimise aega ja tõendatust arvestatakse ühendmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel. 4.4.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.4.3.1. liiklusvahendi soetamise kulud; 4.4.3.2. kinnisasja soetamise kulud; 4.4.3.3. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud; 4.4.3.4. käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud tingimustel. 4.4.4. Juhul kui elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimusi. 4.5. Tegevuste eelarve Käesoleva toetusskeemi eelarve on 2 933 943,38 eurot. 4.5.1. Tegevuste ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine ja ettevõtjate TAI võimekuse tõstmine eelarve jaotus Tulemusnäitaja Väljundnäitaja Tegevus ja kulukohad Abikõlblike kulude/ tegevuste eelarve 1.1 Ettevõtete TAI 1.1.1 Sisseostetud teenused 362 000,00 teadlikkuse kasvatamine 1.1.2 Otsene personalikulu 235 573,00 (300 unikaalset ettevõtjat) 1.2 Ettevõtete TAI võimekuse 1.2.1 Sisseostetud teenused 1 404 034,43 Arendustööga tõstmine (110 unikaalset 1.2.2 Otsene personalikulu 780 000,00 tegelevate ettevõtjat) unikaalsete ettevõtjate arv 300 Horisontaalne Kaudsed kulud (ühtse määra 152 335,95 alusel) Eelarve kokku 2 933 943,38 4.5.2. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist. 4.5.3. Toetuse määr kõigist abikõlblikest kuludest on 100%. 4.6. Elluviija õigused ja kohustused 4.6.1. Lisaks STS2014−2020 §-des 24 ja 26 sätestatud toetuse saaja kohustustele täidab elluviija järgmisi kohustusi: 4.6.1.1. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 4.6.1.2. esitab rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 4.6.1.3. esitab rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 4.6.1.4. täidab teisi käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi. 4.6.2. Elluviijal on õigus: 4.6.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 4.6.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone. 4.7. Tegevuste elluviimise seire 4.7.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 4.7.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 4.7.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 4.7.4. Elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded rakendusasutusele teadmiseks samaaegselt nende esitamisega rakendusüksusele. 4.7.5. Seirearuanded esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu allkirjastamise nõudeta. 4.7.6. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon: 4.7.6.1. tegevuste aruandlusperiood; 4.7.6.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja väljundnäitaja saavutustasemele; 4.7.6.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 4.7.6.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 4.7.6.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 4.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 4.8.1. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale abile VTA määrust ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.8.2. VTA määruse kohaselt ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos toetusskeemist antava toetusega ja teiste, käesoleva käskkirja punktis 4.8.1. nimetamata, komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. 4.8.3 Kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva käskkirja raames antava toetusega ületada 500 000 eurot. 4.8.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot. 4.8.5. Vähese tähtsusega abi antakse ja arvestust peetakse ettevõtja põhiselt, lähtudes VTA määruse artikli 2 lõikest 2. 4.8.6. Elluviija kontrollib vähese tähtsusega abi saajate vastavust VTA määruse nõuetele enne toetuse andmist vastavalt kehtestatud korrale ning teavitab ettevõtjat VTA andmisest ja VTA summa suurusest. 4.8.7. Rakendusüksus peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates toetusskeemi alusel viimase abi andmise päevast. 4.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.9.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse STS2014−2020 §-dest 28, 29 ja 30, ühendmääruse §-dest 13–15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4.9.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkond kaudu. 4.9.3. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust vastavalt ühendmääruse §-le 12. Rakendusüksus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Projekti lõppmakse suurus ei ole kindla osakaaluna eelarvest määratud. 5. FINANTSKORREKTSIOONID 5.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-dele 21–23. 5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014−2020 §-dele 48–49. 6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE 6.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi, tuginedes punktis 4.7. sätestatud seireteabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele, või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik meetme tegevuste edukaks elluviimiseks.