Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Hr Jüri Luik Teie: 05.11.2020 nr KAM/20-1384/-1K Kaitseministeerium Meie: 21.12.2020 nr 1-7/317-4 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Olete esitanud kooskõlastamisele kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega ja ainult juhul, kui arvestatakse kooskõlastuskirja märkustega 1 ja 2. 1. Siseministeerium ei toeta eelnõus sätestatud uut toetuse maksmise ja kulude hüvitamise korda, mille kohaselt 50% asendusteenistuja toetusest maksaks see asutus, kelle juures toimub esmane asendusteenistus, ning muude hüvitiste maksmise kohustus langeks samuti asendusteenistuskoha asutusele. Siseministeerium leiab, et seletuskirjas ei ole välja toodud sisulisi põhjendusi uue maksmise korra kehtestamiseks. Leiame, et ainuüksi asjaolu, et teenistuskohtade valikut laiendatakse ja et edaspidi võimaldatakse asutusel isik uuesti kutsuda reservasendusteenistusse või erakorralisse reservasendusteenistusse, pole piisav uue korra kehtestamiseks. Kui otsustatakse, et päästeasutuses asendusteenistuse läbinud jäävad kaitseväe reservi osaks, peaksid vastavad vahendid tulema kaitse-eelarvest. Asendusteenistujate osas kaasnevad asendusteenistuskoha asutusele niigi kulud nende varustamiseks ja väljaõppeks (samuti nt Päästeametis komandopealike lisatasustamiseks, kelle vastutusalas asendusteenistust läbi viiakse). Muudatustega seoses tekkivate täiendavate kuludega ei ole päästeasutuste eelarvetes arvestatud. 2. Eelnõu § 1 punktidega 5, 160 ja 162 ning eelnõu §-ga 10 soovitakse reguleerida kaitseväelase vormiriietuse kandmise korda. 2.1. Eelnõu § 1 punktiga 5 luuakse mh KVTS § 13 lõige 8, millega soovitakse keelata kaitseväeteenistusvälisel isikul kasutada kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 277 sätestatud väärteo näol on tegemist blanketse koosseisukirjeldusega, mille puhul tuleb isiku süüdimõistmiseks viidata õigusnormile, millest nähtub vormiriietuse või ametitunnuse kasutamise ebaseaduslikkus. Vajalik on sätestada vormiriietuse kandmise lubatavuse piirid. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Siseministeerium on seisukohal, et keelunormi loomine mh kaitseväelase vormiriietuse kandmiseks on vajalik ning toetame seda. Juhime tähelepanu aga sellele, et KVTS-i § 1 lõike 1 kohaselt sätestab seadus kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelaste suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Seega ei võimalda seaduse reguleerimisala kehtestada kohustusi ning sanktsioone kaitseväeteenistusvälistele isikutele. Samas toome välja, et sarnane probleem esineb ka teistel ametkondadel, kus nende vormiriietuse kandmise keeld ametkonna välistele isikutele ei ole sõnaselgelt kehtestatud. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku algatada koostöös Justiitsministeeriumiga avaliku teenistuse seaduse muudatus ning sätestada üldine vormi kandmise keeld ametkonna välistele isikutele. Alternatiivselt on võimalik avada eriseadused (sh politsei ja piirivalve seadus, päästeteenistuse seadus, KVTS jt) ning lisada igasse seadusesse vastav keelunorm, mille alusel oleks võimalik rakendada KarS-i § 277 sanktsiooni. 2.2. Eelnõu § 1 punktiga 5 soovitakse luua keeld (KVTS-i § 13 lõige 9) kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kasutamiseks. Muudatuse põhjendusena on toodud Genfi konventsioonist tulenev ülesanne, mis näeb ette kaitsta tsiviilisikud relvakonflikti mõju eest. Seletuskirja kohaselt võib justkui relvakonflikti ajal muutuda kaitseväelase vormiriietust kandev tsiviilisik legaalseks sihtmärgiks. Seletuskirjas ei ole piisava detailisusega lahti seletatud, milline on kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnane riietus. Äravahetamiseni sarnaseks riietuseks peetakse riietust, mis on värvitoonidelt ja mustrilt niivõrd sarnane kaitseväelase vormiriietusega, et selle kandjat võib segi ajada relvajõudude liikmega. Keeld hõlmab väidetavalt üksnes täpselt samades värvitoonides või paljude isikute jaoks silmaga eristamatus toonierinevusega toonides ja väga sarnase mustriga kangast ning sarnase lõikega valmistatud riietust. „Väga sarnane“ ja „silmaga eristamatu“ on suhtelised mõisted, mille põhjal ei ole võimalik mõistlikult eeldades mistahes keelunormi luua. Õigusnormis peab olema tagatud põhiseadusest tulenev õigusselguse põhimõte. Inimesel peab olema selge arusaam õigusruumist, milles ta tegutseb, et tal oleks võimalik käituda ühiskonna normide kohaselt. Eelnõus toodud normi sõnastus seda õigusselgust ei taga, kuna arusaamine kaitseväelase vormiriietuse välimusest on olenevalt ühiskonnagrupist, aga isegi ka ühiskonnagruppide sees, erinev. Näiteks ei pruugi suur osa Eesti elanikkonnast ega ka siinviibivatest välismaalastest teada, milline üldse on kaitseväelase vorm. Veel enam ei suudeta hakata hindama, kas see riietus on äravahetamiseni sarnane või mitte. Kuigi seletuskirjas on öeldud, et keeld ei hõlma maskeerimisvärvides spordi, matka- jm huvitegevuse riietust, siis subjektiivse hinnangu alusel võib üks järelevalvet teostav isik pidada kaitseväelaseks ka kaubanduses vabalt müüdavaid kamuflaaži mustriga jakki ja pükse kandvaid inimesi ning teine jälle mitte. Mistahes ametkonna (sh politseiametnikud, päästeametnikud, kaitseväelased) vormiriietusega sarnase või seda kopeeriva riietuse kasutamise keelamine on küll sisuliselt vajalik, kuid sellise keelunormi piirid peavad olema konkreetselt ja üheselt reguleeritud. Praeguse sõnastuse kohaselt jäetakse liiga suur kaalutlusõigus järelevalvet teostavale asutusele. Samuti ei ole kohustatud isikutele selge õiguslik raamistik, millest ta peab riietuse valimisel lähtuma. Teeme ettepaneku üldisemalt ametkonna vormiriietusega sarnase riietuse kasutamise keelamist arutada koostöös Justiitsministeeriumiga, et leida proportsionaalne ja võimalikult konkreetne lahendus. Siseministeerium ei toeta eelnõus toodud kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kasutamise keelamise ettepanekut, kuna keelu objekti piiritlemine on väga hägus ning normis puudub õigusselgus. Samuti on praktikas selle kontrollimine ebamõistlikult Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  keeruline. Teeme ettepaneku arutada ametkonna vormiriietusega sarnase riietuse kasutamise keelamise küsimust koostöös Justiitsministeeriumi ja asjaomaste asutustega. 2.3. Eelnõu seletuskirja lk 5 öeldakse: „Selleks, et Kaitsevägi (ja ka PPA kui üldine korrakaitseorgan) saaks kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle tõhusalt järelevalvet teha, on vaja selgeid seadusega sätestatud tingimusi, millal vormiriietuse kandmine (kasutamine) on ebaseaduslik. Seetõttu antakse eelnõuga riikliku järelevalve teostamise õigus kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle Kaitseväele (täpsemalt Sõjaväepolitseile, edaspidi SP).“ Juhime eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et eelnõus ei sisaldu selliseid sätteid, millega antaks selline pädevus SP-le. Vastavalt KVTS §-le 2251 lõikele 1 teostab kaitseväekohustuslasele KVTS-ga pandud kohustuste täitmise üle riiklikku järelevalvet Kaitseressursside Amet. Kuna kaitseväeteenistusväliste isikute poolt kaitseväelase vormi kasutamise üle riikliku järelevalve teostajat ei ole määratud, tuleb järeldada, et sellist ülesannet täidaks ka edaspidi korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 6 lõike 2 alusel üldkorrakaitseorganina politsei. Kuna eelnõus puuduvad seletuskirjas viidatud sätted, ei saa me anda hinnangut ka eelnõu koostajate nägemusele riikliku järelevalve teostamisel. Täpsema seisukoha kujundamiseks palume eelnõu vastava regulatsiooniga täiendada. Eelhinnanguna toome aga välja, et riikliku järelevalve teostamise õiguse andmine SP-le kaitseväeteenistusväliste isikute üle peab olema väga põhjendatud ning selgelt piiritletud. Üldine riikliku järelevalve pädevus peab siin jääma Politsei- ja Piirivaleametile (edaspidi PPA). Sõltuvalt keelunormi lahendusest (KVTS või ATS) tuleb sätestada ka riikliku järelevalve teostaja õigused ja kohustused, sest politsei ei peaks seda ülesannet täitma KorS-i § 6 lg 2 alusel üldkorrakaitseorganina. 2.4. Eelnõu § 1 punktiga 160 soovitakse luua KVTS-i kaks uut väärteokoosseisu. Esimene koosseis puudutab kaitseväelase vormiriietuse ja kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse ebaseaduslikku kasutamist ja teine kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslikku valmistamist. a) Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik kasutamine (eelnõu KVTS § 2241 lg 1) ja selle kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal (eelnõu KVTS § 2241 lg 2) Kehtiva KarS-i § 277 kohaselt on väärteokorras karistatav ametniku vormiriietuse ja ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine. KarS-i seletuskirjas on öeldud, et selle järgi kuulub karistamisele vormiriietuse või ametitunnistuse kasutamine, kui selle eesmärk on kasutamisega teiste isikute silmis esineda antud ametnikuna ning kasutada ametniku õigusi ning teostada õigusetult ametniku teenistushüvesid või ülesandeid. Kui kasutamisega pandi toime ka muu süütegu (pettus, kelmus), esineb kuritegude konkurents ning isik vastutab mõlema süüteo eest nende kogumis. Siseministeerium on seisukohal, et peale keelunormi kehtestamist KarS-i §-s 277 sätestatud koosseisust ametniku vormiriietuse ja ametitunnistuse (sh kaitseväelase) ebaseadusliku kasutamise eest karistamiseks piisab. Ei ole põhjendatud ja vajalik alternatiivse süüteokoosseisu loomine, kui samaväärne sanktsioon on juba kehtivas õiguses olemas. Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud ka seda, miks kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal peab olema sellise rikkumise korral karistus suurem. Leiame, et ka sellisel ajal piisab KarS §-s 277 sätestatud koosseisust. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  b) Kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse ebaseaduslik kasutamine (eelnõu KVTS § 2241) Nagu käesoleva kirja punktis 8.2. on kirjeldatud, siis ei ole kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kasutamise keelamine põhjendatud, kuna keelu objekti piiritlemine on väga hägus ning normis puudub õigusselgus. Samuti osutub keeruliseks praktikas selle rakendamine. Norm ei selge ning ei ole sõnastatud kohustatud isikutele piisavalt arusaadavalt. Eelnevast tulenevalt on Siseministeerium seisukohal, et eelnõuga KVTS-i § 2241 väärteokoosseisu loomine ei ole põhjendatud. c) Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik valmistamine (KVTS § 2242) Eelnõu § 1 punktis 160 toodud KVTS § 2242 täiendus ei ole piisavalt selgitatud. Ei ole aru saada, kas soovitakse karistada üksnes üks-ühele vormiriietuse valmistamise eest või ka äravahetamiseni sarnase riietuse valmistamise eest. Sätte osas puuduvad selged põhjendused ning piirid. Samuti pole selgitatud, millist riski soovitakse valmistamise keelamisega maandada, kuna valmistamine iseenesest ei too kaasa sekkumise vajadust. Kokkuvõttes tulenevalt eelnevast ei toeta Siseministeerium kahe uue väärteokoosseisu loomist. Kaitseväelase vormiriietuse kasutamise keelunormi loomise järel on piisav väärteokoosseis kehtivas KarS §-s 277. Kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku valmistamise sätte osas puuduvad põhjendused. 2.5. Eelnõu § 1 punktiga 162 ja §-ga 10 soovitakse lisada loodavate KVTS-i § 2241 ja § 2242 kohtuväliseks menetlejaks Kaitsevägi, täpsemalt SP. Eelnõu seletuskirjas on lk 4 öeldud, et „Õigustamata kõrvalise isiku Kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise üle teeb korrakaitseseaduse alusel järelevalvet PPA. Samas on PPA kontroll teiste riigiasutuste, sh kaitseväe, vormiriietuse kandmise osas vähene.“ Eelnevalt nimetatud põhjendusel soovitakse seletuskirja kohaselt eelnõuga anda riikliku järelevalve teostamise õigus kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle Kaitseväele (täpsemalt SP-le). Seadusemuudatuste jõustumise järgselt hakkaks SP järelevalvet teostama jooksvalt vastavalt vajadusele igapäevase teenistuse käigus vajamata selleks lisaressurssi. Samuti ei ole üksnes sel põhjusel, et hinnata, kas riietus on äravahetamiseni sarnane või mitte, põhjendatud anda väärtegude menetlemise õigus Kaitseväele (SP), võttes seejuures arvesse, et juba keelunorm ise on liiga laia tõlgendusega. Toome uuesti välja, et eelnõus ei sisaldu sätteid riikliku järelevalve läbiviimise kohta ning me ei toeta uute väärteokoosseisude loomist. Lisaks oleme seisukohal, et Eesti Vabariigis ei teosta Kaitsevägi (täpsemalt Sõjaväepolitsei) järelevalvet ega menetle väärtegusid tsiviilisikute osas, kellel puudub riigikaitsekohustus (kaitseväekohustuslased). Eelnõu kohaselt soovitakse aga Kaitseväele anda pädevus teostada järelevalvet ning menetleda valimatult väärtegusid Kaitseväega mitteseotud isikute osas, mis ei ole Kaitseväe ega Sõjaväepolitsei ülesannetega kooskõlas. Üldine korrakaitseorgan Eestis on PPA, kelle pädevuses on ka kõnealuse sisuga süütegude menetlemine juba kehtiva õiguse järgi (vt KarS-i § 277). Ei ole mõistlik ning vajalik anda alternatiivselt kohtueelse menetluse läbiviimise pädevus teisele asutusele. Siseministeerium ei toeta täiendavate väärteokoosseisude loomist ning sellesisuliste süütegude menetlemise õiguse andmist Kaitseväele, kuna süüteo toimepanijad ei pruugi olla mistahes viisil seotud Kaitseväega ning juba kehtiva õiguse kohaselt teostab kohtueelset menetlust nende süütegude üle PPA. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  3. Juhime eelnõu koostajate tähelepanu mõistete „vangistus“, „vabadusekaotuslik karistus“ ja „kinnipidamine“ kasutamisele. 3.1. Eelnõu § 1 punktidega 28, 45, 69, 78, 91, 100, 102, 140 ja 150 asendatakse mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „reaalne vangistus“. Eelnõu seletuskirjas lk 33 selgitatakse, et: „Vabadusekaotusliku karistuse mõiste on tekitanud seaduse rakendamisel segadust, kuna sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas sätet tuleb rakendada ka isikute suhtes, kellele on mõistetud karistuseks tingimisi vangistus. Muudatuse kohaselt loetakse, et ajateenija vabastatakse ajateenistusest juhul, kui ajateenijale määratakse kohtuotsusega karistuseks reaalne vangistus.“. KarS kasutab mõistet „vangistus“. Juhime tähelepanu, et ka uue pakutud sõnastuse puhul võib üles jääda sama küsimus, milliste isikute suhtes tuleb sätet rakendada, sest „vabadusekaotuslik karistus“, „vangistus“ ja kõnes kasutatav „reaalne vangistus“ on oma sisult sarnased mõisted. Milliste isikute ringi muudatus peaks puudutama (isikud, kellele on karistuseks mõistetud vangistus või ka need, kelle vangistus on asendatud või kes on karistuse kandmisest vabastatud) ei selgu täpsemalt ka eelnõu seletuskirjast. Kas eeldatakse, et kaitseväeteenistusega ei ole seotud ainult need isikud, kes kannavad vanglas karistust või ka need, kelle karistus on asendatud näiteks elektroonilise järelevalvega? Lisaks toome välja, et kuigi eelnõuga tahetakse loobuda vana mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ kasutamisest, siis eelnõu seletuskirja lk 83 on see jätkuvalt kasutusel. Palume eelnõu ja seletuskirja probleemi sisuliseks lahendamiseks täiendada. 3.2. Eelnõu § 1 punktiga 70 täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 70 lõikega 5, mille kohaselt lisaõppekogunemisele kutsutud reservis olev kinni peetud või aresti kandev isik on kohustatud ilmuma lisaõppekogunemise ajal Kaitseväkke kohe pärast kinnipidamiselt või aresti alt vabastamist. Seletuskirjas selgitatakse lk 39, et kokkukutsumise ajal kinnipidamiskohas viibiv või arestis olev kaitseväekohustuslane peab pärast kinnipidamiselt vabanemist või aresti alt vabanemist ilmuma lisaõppekogunemisele. Lisaks selgitatakse, et kui isik peetakse politseiasutuse poolt kinni kogu lisaõppekogunemise ajaks, siis ei ole kinnipeetul pärast vabanemist enam kohustust Kaitseväkke ilmuda. Juhime eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et nii eelnõu kui seletuskirja sõnastusest ei ole aru saada, kas regulatsioon peaks kohalduma vangistusseaduse või korrakaitseseaduse mõttes kinnipeetud isiku kohta. Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada. 4. Eelnõu § 1 punktiga 54 sätestatakse, et erikordade ajal võib KRA riigikaitse huvides muuta asendusteenistuskohta. Teeme ettepaneku sätet täiendada, et selleks on vaja ka teenistuskoha ning tulevase teenistuskoha nõusolekut. Erikordade ajal tuleb kaaluda sõltuvalt kriisist erinevaid asjaolusid, mida saab hinnata vaid poolte koostöös. Samuti võib vastuvõtval asutusel puududa võimekus erikorra ajal täiendava asendusteenistuja asendusteenistuse läbiviimiseks. 5. Eelnõu punktis 83 sätestatud muudatuse kohaselt võib reservis oleva isiku õppekogunemiselt vabastada, kui isik töötab riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 46 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine. Samas sätestatakse punktiga 85 regulatsioon, kus taotluse õppekogunemiselt vabastamiseks esitab reservis olev isik. Leiame, et antud regulatsioon ei vasta riigikaitseliste töökohtade eesmärgile. Kui tööandja on määranud antud töökohta riigikaitseliseks töökohaks ning otsustanud, et töötaja kaitseväeteenistuskohustuse samaaegne täitmine mõjutab tööandja riigikaitseülesande täitmist, ei saa töötaja teha teistsugust valikut ja valida õppekogunemisel osalemist. Teeme Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  ettepaneku sätestada, et vajadusel esitab taotluse riigikaitselisele töökohale määratud töötaja õppekogunemiselt vabastamiseks tööandja. 6. Eelnõu § 1 punkti 98 kohaselt täiendatakse KVTS-i sättega, mille kohaselt võib tööandja reservväelasele õppekogunemisel osalemise ajal säilitada või hüvitada tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja õppekogunemisel osalemise aja eest makstud toetuse vahe. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse muudatust järgmiselt: „Praktika on näidanud, et osad õppekogunemisel osalenud isikud kaotavad õppekogunemisel osalemise ajal oma sissetulekus ja samas puudub õiguslik alus tööandjal hüvitada töötajale saamata jäänud tasu. Muudatuse kohaselt täiendatakse § 80 selliselt, et tööandjal tekib alus säilitada või hüvitada töötajale tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja õppekogunemisel osalemise aja eest makstud toetuse vahe. Selle sättega võimaldatakse tööandjal motiveerida ja toetada oma töötajat ning samas panustab tööandja sellega riigikaitsesse.“. Muudatus ei lahenda praktikas ilmnenud probleemi, et osa õppekogunemisel osalevad isikud kaotavad õppekogunemise ajal sissetulekus. Seda põhjusel, et muudatuse kohaselt on tegemist tööandja kaalutlusotsusega, mis ei kohusta tööandjat õppekogunemisele kutsutud töötaja või ametniku töötasu või palka säilitama või õppekogunemise toetuse ja töötasu või palga vahet hüvitama. Eksitav on seletuskirja selgitus, et muudatus on vajalik, kuna praegu puudub õiguslik alus tööandjal hüvitada töötajale saamata jäänud tasu. Õiguslik alus puudub säilitada või hüvitada toetuse ja palga vahe avalikust teenistusest õppekogunemisele kutsutud isikul. Seda põhjusel, et avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Vastupidiselt eraõigusele, kus on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Erasektori töötajale ei keela ükski õigusakt sissetuleku vähenemise hüvitamist ning selleks ei ole ka eraldi õiguslikku alust vaja. Praktikas on pigem kujunenud nii, et erasektori tööandja säilitab töötajale õppekogunemise ajaks töötasu. Siseministeeriumil on ette valmistatud eriteenistuste (politseiteenistuse ja päästeteenistuse) ühtlustamise eelnõu, millesse on lisatud ka ettepanekud avaliku teenistuse seaduse muutmiseks. Eelnõus on ühe avaliku teenistuse seaduse muudatusettepanekuna seaduse täiendamine sättega, mille järgi säilitatakse ametnikule õppekogunemise ajaks palk ametniku põhipalga ja õppekogunemise toetuse vahe ulatuses. Inimestel on kohustused, aga õppekogunemisele kutsumise korral väheneb töötaja või ametniku sissetulek oluliselt. Vaatamata sellele, et praktikas säilitab erasektori tööandja oma töötajale õppekogunemise ajal töötasu, oleks töötaja jaoks õiguskindel, kui selline kohustus tuleb õigusaktist. Palume eeltoodud põhjustel õppekogunemisel sissetuleku vähenemise hüvitamise regulatsioon uuesti üle vaadata ja luua selline regulatsioon, mis tagaks õppekogunemisele kutsutud töötajale või ametnikule sama sissetuleku, mis tal oleks siis, kui teda ei oleks õppekogunemisele kutsutud. Kuna erasektori tööandjaid ei saa kohustada hüvitama õppekogunemisele kutsutud töötaja vähenenud sissetulekut, siis palume kehtestada ka töötajatele sarnane regulatsioon nagu on pakutud eriteenistuse ühtlustamise eelnõus avaliku teenistuse seaduse muutmiseks. See tähendab, et KVTS-i täiendatakse sättega, mille kohaselt hüvitab õppekogunemisele kutsutud töötaja töötasu ja õppekogunemise toetuse vahe riik. 7. Eelnõu § 1 punktiga 164 täiendatakse KVTS-i §-ga 2261, mis seletuskirja lk 93 kohaselt sätestab võimaluse sundtoomise kasutamiseks kaitseväekohustuslase suhtes, kes hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest või mobilisatsioonikäsuga saadud kohustusest asuda kaitseväeteenistusse. Hetkel kehtiv sisult sama RiKS-i § 90 tunnistatakse eelnõu §-ga 6 kehtetuks. Nii kehtiva õiguse kui ka eelnõu kohaselt on Kaitseväel õigus koostada lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni korral kaitseväeteenistusse ilmumata jätmisel sundtäitmise määrus, mis edastatakse täitmiseks PPA-le. Kaitseväel on õigus teostada sundtoomine ka ise ning teostatud sundtoomisest peab ta teavitama PPA-d. Seega sisuliselt on võimalik, et võib tekkida olukord, kus määrust asuvad täitma korraga kaks Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  asutust. Meile teadaolevalt ei ole sätte kehtimise ajal ühtegi sundtoomise määrust koostatud ega PPA-le täitmiseks edastatud. Seega seni pole probleeme olnud, kuid samas ei saa välistada, et selline olukord võib tekkida. Kuna Kaitsevägi on ise sundtoomise määruse koostanud, on mõistlik, et ta selle sundtoomise teostab. Juhul, kui Kaitseväel ei ole mingisugusel põhjusel võimalik seda teha, võiks rakendada sama põhimõtet, mis on sätestatud korrakaitseseaduse § 31 lõikes 5, mille kohaselt teostab sundtoomist ametiabi korras politsei. Nii tagatakse sundtoomisel mõistlik ressursside kasutus ning ei koormata asutusi sama ülesande korraga täitmisega. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta. 8. Seletuskirja leheküljel 56 on märgitud: „Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aega ei arvestata reservasendusteenistuse kestuse hulka, milleks on 6 kuud. Erakorraline reservasendusteenistus on suunatud hädaolukorra lahendamisele, seega on tegemist erandliku olukorraga, mida ei ole kohane arvestada tavapärase reservasendusteenistuse kestuse hulka, mis on väljaõppelise suunitlusega (§ 8010).“. Märgime, et tulenevalt eelnõust on erakorraline reservasendusteenistus reservasendusteenistuja osalemine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Termin „hädaolukord“ tekitab segadust ja vääriti mõistmist, sest hädaolukorra seaduses on hädaolukord eraldi reguleeritud ja selle kohaselt ei saa seda samastada kõikide eelnõus toodud erikordadega. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirjas teha vastavad muudatused. 9. Seletuskirja leheküljel 35 on lõik, kus kirjeldatakse, et asendusteenistust on võimalik läbida päästeasutustes, sh Häirekeskuses. Seletuskirjas on nenditud, et kuivõrd üheks Häirekeskuse ülesandeks tulenevalt päästeseaduse § 5 lõikest 11 on hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabiteadete menetlemine, siis hakkaks asendusteenistuja hädaabiteateid menetlema ehk tegema sisuliselt päästekorraldaja tööd. Samuti on seletuskirjas kirjas, et Häirekeskus peab tagama vastava väljaõppe. Häirekeskusel puudub võimalus asendusteenistujaid 112 teadete menetlemisse kaasata ja sellekohast väljaõpet asendusteenistujale pakkuda. Väljaõpe päästekorraldajaks saamiseks on võimalik Sisekaitseakadeemias ja õpe on ühe õppeaasta pikkune. Häirekeskusel on võimalus asendusteenistujale pakkuda teistsuguse sisuga ülesandeid. Nimelt on päästeseaduse § 5 lõikes 11 lisaks hädaabiteadete menetlemisele Häirekeskuse ülesandena sätestatud ka abi- ja infoteadete menetlemine, sh kriisiinfo teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele. Häirekeskusel on võimalus asendusteenistujaid kaasata üksnes nimetatud ülesande täitmisesse ja pakkuda ka sellekohast väljaõpet. Eelnevast lähtuvalt palume teha seletuskirja vastavasisulised muudatused. 10. Seletuskirjas võiks olla selgelt välja toodud see, et KVTS-i regulatsioon on kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seadusega (edaspidi TTKS), milles on sätestatud tervise infosüsteemi (TIS) eesmärk. TTKS-i § 591 lõike 1 kohaselt töödeldakse tervise infosüsteemis tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks. Lisaks on TTKS-i §-s 593 toodud loetelu, kellel on juurdepääsuõigus TISi andmetele. Seletuskirjast võiks selguda, kas viimati nimetatu laieneb ka KVTS-i alusel tehtavale menetlusele või on terviseseisundi tuvastamisel veel mingi muu võimalus andmeid saada. Kokkuvõtvalt võiks seletuskirjast selgelt aru saada KVTS-i ja TTKS-i koostoimest. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  11. Lisaks märgime, et KVTS-i § 803 lõikes 1 peaks olema ilmselt viide seaduse § 801 lõikele 3, mitte lõikele 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Laneman siseminister Kadi Parmas 6125214 [email protected] Maila Pardla 6125239 [email protected] Svetlana Meister 6125012 [email protected] sisejulgeolekupoliitika osakond 6125007 Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562