Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 03.12.2020 nr 2-2/20-0427 Suur-Ameerika 1 /7418 10122 TALLINN [email protected] Meie 21.12.2020 nr 5-2/20/4067 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kaitseministeerium on tutvunud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud „Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõuga (edaspidi eelnõu). Kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega. I Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatused seoses kriisireguleerimisega 1. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse HOS § 1 lõike 2 muudatus ning tunnistada kehtetuks sama paragrahvi lõige 3 järgmises sõnastuses: „1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd riigikaitseseadus ei sätesta teisiti.“; 2) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.". Selgitame, et punktidega 1 ja 2 muudetaks HOSi reguleerimisala sätteid. HOS § 1 lõike 3 järgi ei reguleeri HOS riigi julgeolekut ega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks valmistumist. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumist ja nende lahendamist reguleerivad kehtivas õiguses riigikaitseseadus (edaspidi RiKS), julgeolekuasutuste seadus (edaspidi JAS) ja erakorralise seisukorra seadus (edaspidi ErSS). Riigi julgeolekut ähvardavateks ohtudeks valmistumisega seonduvat täpsustatakse „Riigikaitse arengukavas 2017–2026“ ja riigi kaitsetegevuse kavas. Samas puudub ErSSis või on äärmiselt piiratud spetsiifiline eriregulatsioon, mis reguleeriks põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumist (ErSS § 7 sätestab üksnes, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmeid.). Eelnõuga on HOS § 1 lõiget 2 täpsustatud selliselt, et ka riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel kohaldatakse HOSi niivõrd, kuivõrd RiKS ei sätesta teisiti. Sellega tagatakse, et põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavateks ohtudeks valmistumise toimub kas HOSi või RiKSi alusel ning puuduvad nn hallid alad, kus teatud ohtudeks ei valmistuta ainuüksi põhjusel, et puudub regulatsioon. Muudatusega ei välistata riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumist HOSis täielikult, Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumist HOSis täielikult, valmistumine käib eelkõige RiKSi alusel ja nendes küsimustes, mida RiKS ei reguleeri (näiteks terroristlikud rünnakud vms) HOSi alusel. Lõike 2 täpsustusega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks HOS § 1 lg 3. Põhimõte, et HOSi kohaldatakse ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd RiKS ei sätesta teisiti, on sisuliselt kehtestatud ka kehtivas HOSis. See tähendab, et HOSi kohaldatakse nimetatud erikordade ajal, kui see on olukorra lahendamiseks vajalik ja RiKS seda ei keela. HOSis sätestatud riigi tegevusvaru kasutamine võib olla (olenevalt sündmusest) vajalik ja peab olema võimalik ka siis, kui on vaja tõrjuda näiteks riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu. 2. Eelnõu punktiga 5 muudetakse HOS § 9 lõiget 1 ning nähakse ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning määrab analüüsi koostamist juhtiva asutuse. Kehtiva HOS § 9 lg 1 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus ka loetelu sündmustest, mis üldse võivad hädaolukorra põhjustada. Seletuskirjas ei põhjendata, miks ei kinnita valitsus enam loetelu sündmusest, mis võivad üldse hädaolukorra põhjustada. Palume täiendada seletuskirja. Lisaks juhime tähelepanu, et volitusnormi sisu vajab täpsustamist, sest volitusnormist ei selgu, kas loeteluga hõlmatakse üksnes hädaolukorrad või ka muud sündmused. 3. Eelnõu punktiga 8 muudetakse HOS § 15 lõiget 3 ning kehtestatakse uus volitusnorm, mis hõlmab nii loetelu sündmustest, mille korral tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan kui ka plaani koostamise nõudeid ja korda ning plaani koostamist juhtivate asutuste loetelu. Juhime tähelepanu, et volitusnormi sõnastus ei ole selge. Volitusnormis viidatakse sündmuste loetelule ilma täpsustamata kas sündmuste all peetakse silmas hädaolukordasid. HOSis ja ka muudes õigusaktides ei ole defineeritud sündmuse mõistet. Seega jääb ebaselgeks, mida peetakse silmas sündmuse loetelu all, mille kohta koostatakse sündmust põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Selgem oleks volitusnormis kasutada üksnes mõistet hädaolukord, nii nagu seda on tehtud ka kehtivas õiguses (vt HOS § 15 lg 3). 4. Eelnõu punktiga 15 jäetakse HOS § 34 lõikest 4 välja säte, mille järgi teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister. Enne ettepaneku esitamist kooskõlastatakse see riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga. Palume eelnimetatud muudatuse eelnõust välja jätta, kuivõrd eelnõu eesmärgiks ei ole kaasamisega seotud sätete täpsustamine. Kaasamise regulatsioon vajab terviklikumalt üle vaatamist, sest vastavasisulised sarnased sätted on ka KorS § 16¹ lõikes 3 ning ErSS § 15 lõikes 3. Alternatiivina võib kaaluda sätte muutmist selliselt, et kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutava ministri asemel võib ettepaneku esitada minister, kelle valdkonnas on hädaolukorra lahendamisse kaasumine vajalik. 5. Eelnõu seletuskirja lisas on esitatud rakendusaktide kavandid. Muu hulgas plaanitakse kehtetuks tunnistada Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord” § 1 lõike 3 punkt 8. See tähendab, et edaspidi ei ole kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõidukiks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto. Juhime tähelepanu, et tegemist on olulise muudatusega, mis mõjutab Kaitseministeeriumi kantsleri ja enamiku teiste kantslerite, samuti Kaitseväe peastaabi ülema autode staatust. Muudatus tähendab, et edaspidi puudub neil isikutel kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõitude tegemise õigus. Muudatust ei ole aga eelnõu seletuskirjas analüüsitud ega selgitatud. Saame otsustada muudatuse toetamise, kui see on ministeeriumidega läbi räägitud ning seletuskirjas kajastatud. 2 (4) II HOSi muudatused seoses tegevusvaruga Eelnõu punktiga 14 täiendatakse HOSi uue peatükiga, mis reguleerib riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutamist. 6. HOSi lisatava § 18¹ lõikes 1 defineeritakse, mis on tegevusvaru. Teeme ettepaneku selguse tagamiseks lisada sõna „hädaolukord“ järgi sõna „lahendamiseks“. Hädaolukordasid lahendatakse, erinevalt ohtudest, mida tõrjutakse. 7. HOSi lisatava § 18¹ lõigete 1 ja 2 osas selgitatakse, et eelnõuga ei muudeta RiKSis nimetatud riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varude moodustamise nõudeid. Lisaks selgitatakse, et varu moodustamisel võetakse aluseks HOSi alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüsid ning RiKSi alusel koostatud riigi kaitsetegevuse kava. Seega võib järeldada, et varu moodustamisel arvestatakse ka riigikaitseliste vajadustega. Esitatud sõnastusest ei selgu, kas riigikaitse vajadustega arvestatakse ka varude kasutusele võtmisel. Eelnõu seletuskirjast nähtub § 18³ lõike 1 osas, et varude kasutusele võtmisel on määravaks järgmised asjaolud: ilmnenud on suurem ja pikemaajalisem kaupade tarneraskus, elutähtsa teenuse katkestus ning oluliselt on halvenenud elanikkonna julgeolek või siseturvalisus. Kaitseministeeriumi hinnangul tuleks varude kasutusele võtmisel lähtuda põhimõttest, et Vabariigi Valitsus saaks otsustada varu kasutamisele võtmise riigi julgeolekut ähvardava ohu korral ka riigikaitse tagamiseks siis, kui riigikaitse toetamiseks vajalikud vahendid on ammendunud. 8. HOSi lisatava § 18² sätestatakse varu hoidmisega seonduv. Juhime tähelepanu, et § 18² lõikes 5 ja 6 sätestatakse aga laiemalt varu moodustamise ja haldamise kohustusega seonduv. Paragrahvi pealkiri ja selle sisu tuleb viia kooskõlla, et see vastaks hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, sh tuleb vajadusel varu haldamise või moodustamise kohta moodustada eraldi paragrahv. 9. HOSi lisatava § 18³ kasutatakse mõistet „riiklik julgeolek“. Eesti õiguskorras ei ole kasutusel sellist mõistet. Teeme ettepaneku mõiste asendada mõistega „riigi julgeolek“. 10. HOSi lisatavast § 18³ lg 4 ei ole arusaadav millist ministrit mõeldakse, kellel oleks volitus ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta varu kasutusele võtta. Hetkel võib iga minister ette näha varu kasutusele võtu, kui seda on vaja tema valdkonna lahendatava sündmuse jaoks. Selline lahendus võib tekitada varude kasutusele võtu konkurentsi. Ohu olukordades, mis ei ole pikaajalised sündmused, peaks saama sündmuseid lahendada olemasolevate vahenditega ning ainult erandkorras varu kasutusel võtta. Erinevate sündmuste üheaegsel eskaleerumisel (nt tsiviil ja militaarsündmuste eskaleerudes) peab olema tagatud valitsuse otsusega varude kasutuselevõtmine. Kui mõni varude kasutamise eest vastutav minister on oma otsusega juba varu kasutusele võtnud, siis peab jääma Vabariigi Valitsusele otsustusõigus prioriteete seada. Seletuskirja kohaselt on küll Vabariigi Valitsusel võimalik ministri otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve korras, kuid selline teenistusliku järelevalve teostamine ei aita maandada kiireloomulise otsuse tagajärgi ja ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik meede. 11. Eelnõu kohaselt koondub loodavasse AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) kütuse, toidu, käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute, veterinaarravimite, isikukaitsevahendite, antidootide ja esmatarbekaupade varu moodustamine ja haldamine. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest, samuti seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. Seletuskirja kohaselt on tegemist ühe riigile olulise julgeolekualase võimekuse tagamisega. Tulenevalt sellest, et tegemist on riigi strateegiliste varudega, soovitame kaaluda ka 3 (4) tagamisega. Tulenevalt sellest, et tegemist on riigi strateegiliste varudega, soovitame kaaluda ka riskianalüüsi koostamist riigi tegevusvaru toimepidevuse tagamiseks maandamaks tegevusvaru julgeolekualaseid riske. 12. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu, s.o tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku varu, haldamist ei ole kavas EVK-le üle anda ning selle moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleeritakse jätkuvalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Seletuskirjas on viidatud, et käsimüügiravimite ja - meditsiinitarvikute varu ei käsitleta tervishoiuteenuse osutamise varuna, mistõttu hakkab EVK tegelema elanikkonnale mõeldud käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtu korraldamisega. Toetame lähenemist, et ka elanikkonna vajaduste tarbeks on vaja ravimite osas tagada senisest suurem varustuskindlus, kuid juhime tähelepanu, et sellise varu moodustamisel tuleks lähtuda kindlatest ravimigruppidest ning piirduda ei tohiks ainult käsimüügis olevate ravimitega. Tegelikkuses sisaldavad ka tervishoiuteenuse osutamiseks mõeldud varud mitmeid käsimüügis olevaid ravimeid ja meditsiinitarvikuid. Samuti võivad tarneraskused, nt krooniliste haiguste raviks kasutatavate retseptiravimite puhul, suurendada elanikkonna seas vajadust arstiabi järele ning seega põhjustada tervishoiusüsteemile täiendavat koormust, mistõttu on selliste ravimite osas varustuskindluse tagamine väga oluline. Seletuskirjast ei nähtu, kuidas on elanikkonnale vajalike ravimite ja meditsiinitarvikute varu moodustamine ja haldamine EVK kaudu täpsemalt kavandatud. Teeme ettepaneku tõhustada asutustevahelist koostööd erineval eesmärgil loodud tervishoiuvarude (sh tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarud, riigi tervishoiuvaldkonna varud, Kaitseväe meditsiinivarud, elanikkonna varud) planeerimise, hankimise, haldamise, uuendamise jms-ga seonduvas. Palume edasiste plaanide väljatöötamisel kaasata kindlasti ka Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad. 13. HOSi lisatava § 18 lõike 1 kohaselt peab varu haldaja pidama üksikasjalikku ja pidevat arvestust varude kohta. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kus või millises andmekogus arvestust peetakse. Palume täpsustada varude arvestuse pidamine ja seletuskirjas kajastada varude arvestuse pidamisega kaasnevate andmekogudega liidestumise jms kulud. Seejuures võib ühe alternatiivina kaaluda tsiviiltoetuse registri kasutamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Margit Gross 717 0187 [email protected] 4 (4)