Ivo Jaanisoo 15.03.2019 nr 1.14-4/19/1053-1
Ehitus- ja elamuosakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Katri-Liis Ennok
Planeeringute osakond
Rahandusministeerium
[email protected]
Selgitustaotlus
Austatud hr Jaanisoo
Austatud pr Ennok
Lennundusseaduse (LennS) §-s 352 on sätestatud lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused.
Lõike 3 punkti 13 kohaselt on lennuvälja kaitsevööndis keelatud uute elamurajoonide ja
ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned). Paragrahv on
jõustunud 22.12.2008. aastal. Seaduse muudatuse seletuskiri ei anna selgitusi selle keelu
kehtestamise kohta, vaid selgitab üldiselt keeldude ennetavat iseloomu.
Tänaseks on Lennuamet olukorras, kus eelpool nimetatud punktis kirjeldatud ühiskasutusega
hooned (sh ärihooned) tuleb sisustada, sest lennuväljade kaitsevööndis olevatele kinnistutele
soovitakse püstitada uusi ehitisi, kuid Lennuametil puudub selge teadmine, millised hooned
kuuluvad ühiskasutusega hoonete hulka, veelgi enam, kas ühiskasutusega hoone on sisustatud või
tuleb seda võrdsustada ühiskondliku hoonega? Arusaadavalt ei ole küsimust koolide, lasteaedade
või haiglate osas, kuid ebaselge on olukord muude ühiskasutusega (ühiskondlike?) hoonetega.
2008. aasta seletuskiri on toonud keeldude kehtestamisel kolm põhilist alust - keelatud tegevuste
määratlemise abil on võimalik hoida lennuväljade lennuohutustaset1, täita raadio- ja
navigatsiooniseadmete käitamisnõudeid2 ning kaitsta elanikkonda lennuvälja käitamisega
kaasnevate kahjulike mõjude eest3.
See, kas sellised hooned võivad mõjutada lennundusohutust või raadio- ja navigatsiooniseadmete
tööd, seda tuleb eraldi hinnata lennunduse vaatenurgast (näiteks vastava ekspertiisi abil, kui see
on võimalik). Siinkohal ei ole küsimus ka lennuvälja piirangupindasid läbivate ehitiste
püstitamisega, sest selliseid ehitisi Lennuamet lubada ei saa, ei kaitsevööndisse ega väljaspoole
kaitsevööndit (kui see ehitisi läbib piirangupinda). Küsimus on üksnes hoonetes, mis jäävad
allapoole kõrguspiiranguid, kuid mille puhul Lennuamet ei ole pädev hindama, kas planeeritav
hoone jääb ühiskasutusega (ühiskondlike?) hoonete hulka või mitte (välja arvatud tuginedes
näitena toodud hoonetele – koolid, lasteaiad, haiglad).
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Hoonete kasutuse ebaselgus on peamiselt seotud laohoonete planeerimisega lennuvälja
kaitsevööndisse, aga ka muude nimetatud punktis näitena välja toomata jäänud hoonete osas.
Toome välja mõningad leitud selgitused:
1. Maa-ameti ETAK reaalsusmudeli kirjelduses on selgitatud hoone tüüpi järgmiselt: elu- või
ühiskondlik hoone - Eluhoone, hoolekandeasutuse ja ühiselamu hoone; hotell, muu
majutus- ja toitlustushoone; büroo- ja administratiivhoone; kaubandus- ja teenindushoone;
transpordi- ja sidehoone; meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, kultus-, tavandihoone ja
muu sarnane hoone.
2. Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri õppeaines „Projekteerimine II –
ühiskondlik hoone“ on toodud lühike selgitus õppeaine lühikirjelduses ühiskondliku hoone
(kaupluse, kohviku, baari, panga, sotsiaalmaja jne. või nende kombinatsiooni)
kursuseprojektina.
3. Rockwool Estonia lehelt leiab järgmise selgituse: Ühiskondlikeks hooneteks loetakse
ühiskondlik-avaliku otstarbega mitteelumaju: hotelle, administratsiooni-, kaubandus-,
teenindus-, toitlustus-, transpordi-, kultuuri-, haridus-, ravi-, puhke-, spordi- ja
eriotstarbelisi hooneid, samuti ka ladusid.
Lähtudes eeltoodust, palume selgitada,
- kas ühiskasutusega hoone on võrdsustatav ühiskondliku hoonega;
- kas ärihooned on ühiskondlikud hooned;
- mis on ärihooned;
- kas laohooned on ühiskondlikud hooned?
Kuna Lennuamet ei ole oma igapäevases tegevuses ehitus- ja planeerimisvaldkonda kuuluv asutus
ja ei saa sisustada omavoliliselt teistesse valdkondadesse kuuluvaid termineid, palume selleks abi
nimetatud valdkondade eest vastutavatelt ministeeriumitelt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kalda
peadirektor
Andres Lainoja
610 3590
[email protected]