Ettepanekute küsimine Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse kohta

Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Põlva Vallavalitsus 2019  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Sisukord Üldinfo ........................................................................................................................................ 3 Planeeritava ala iseloomustus ja keskkonnamõju hindamise ulatus ........................................... 4 Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja, keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja ....................................................................................................................................... 7 Põlva valla visioon ..................................................................................................................... 7 Strateegilised arengusuunad ja eesmärgid aastani 2030 ......................................................... 7 Põlvamaa arengustrateegia ......................................................................................................... 8 Üldplaneeringu eesmärk ............................................................................................................. 8 Üldplaneeringu ülesanded ........................................................................................................ 10 Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ................................................................... 12 Üldplaneeringu koostamise korraldamine ja kaasamiskava ..................................................... 12 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise ajakava ..................... 17 Keskonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ............................................. 19 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse täiendamine......................................................................................... 21 Lisa 1. Esitatud ettepanekud ..................................................................................................... 22 Lisa 2. Üldplaneeringu seminari kokkuvõte ............................................................................. 23 2  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Üldinfo Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 kohaselt haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. 01.02.2017 jõustus Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 21 "Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine". Määruse alusel moodustus 22.10.2017 Ahja valla, Mooste valla, Laheda valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Põlva vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane. Üldplaneering on hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses ning kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel, üldplaneering on asjaomast investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus ning käsitleb valla arengut tervikuna. Ruumiline planeerimine loob eeldused selleks, et tekiks hea elukeskkond, millest võidavad kõik osapooled: elanikud-omanikud, ettevõtjad-arendajad ning puhkajad-külastajad. Üldplaneering kujundab ruumiotsuseid maakonnaplaneeringus seatud suundumuste abil, tingimuste ning planeerimise põhimõtete täpsustamise, planeerimisseaduses seatud ülesannete lahendamise ning selleks maakasutusele ja ehitamisele tingimuste seadmise kaudu. Üldplaneeringu lähteseisukohad annavad suuna ja alusteave üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks. Lähteseisukohad kirjeldavad üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida üldplaneeringuga kavatsetakse lahendada. Lähteseisukohtades esitatakse üldplaneeringu koostamiseks eeldatav ajakava, antakse ülevaade üldplaneeringu koostamiseks vajalikest uuringute ja analüüside tegemisest ning koostamisse kaasatavatest inimestest ning ettevõtetest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 311 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KeHJS § 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine KeHJS tähenduses avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 80 lõike 1 kohaselt koostab pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist üldplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse. PlanS § 80 lõike 2 kohaselt märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju 3  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. PlanS § 80 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH põhieesmärk planeerimisprotsessis on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale ning välja pakkuda oluliste mõjude ohjamiseks vastavad ja õigeaegsed ennetamise, vältimise, vähendamise, leevendamise ja põhjendatud juhul heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Oluliste mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. Põlva Vallavolikogu algatas 13. septembri 2018. a otsusega nr 1-3/47 "Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Planeeritava ala iseloomustus ja keskkonnamõju hindamise ulatus Põlva valla pindala on 705,9 km². Vald piirneb läänes Põlva maakonna Kanepi valla ja idas Räpina vallaga, põhjaosas Tartu maakonna Kastre vallaga ja loodes Tartu maakonna Kambja vallaga ning lõunaosas Võru maakonna Võru vallaga. Põlva valla territooriumil asub valla- ja maakonnakeskusena vallasisene linn Põlva linn, kolm alevikku: Ahja, Mooste ja Vastse-Kuuste ning 70 küla: Aarna, Adiste, Akste, Andre, Eoste, Himma, Himmaste, Holvandi, Ibaste, Jaanimõisa, Joosu, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Karilatsi, Kastmekoja, Kauksi, Kiidjärve, Kiisa, Kiuma, Koorvere, Kosova, Kähri, Kärsa, Lahe, Laho, Leevijõe, Logina, Loko, Lootvina, Lutsu, Mammaste, Meemaste, Metste, Miiaste, Mustajõe, Mustakurmu, Mõtsküla, Naruski, Nooritsmetsa, Orajõe, Padari, Partsi, Peri, Pragi, Puskaru, Puuri, Rasina, Roosi, Rosma, Savimäe, Soesaare, Suurküla, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Taevaskoja, Terepi, Tilsi, Tromsi, Tännassilma, Uibujärve, Valgemetsa, Valgesoo, Vana-Koiola, Vanaküla, Vanamõisa, Vardja, Viisli ja Vooreküla (joonis 1). 4  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Joonis 1. Põlva vald 5  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Põlva vallas elab 01.01.2019 seisuga 14090 inimest, neist Põlva linnas 5333, Mammaste külas 628 ja Himmaste külas 498. Ahja aleviku elanike arv on 484, Mooste alevikus 430 ning Vastse- Kuuste alevikus 4121. Põlva linn koos Mammaste ja Himmaste küla tiheasustusalaga moodustab linnalise asustusega ala (joonis 2), alal kus elab peaaegu pool valla elanikkonnast. Joonis 2. Väljavõte Põlva maakonnaplaneeringust 2030+ Statistikaameti 2014. aasta prognoos ennustab, et aastaks 2035 võib maakonna elanike arv väheneda 5700 elaniku võrra2. Kuna statistikaameti prognoos käsitles haldusreformi eelset maakonda, tuleks reformi käigus muutunud maakonna piiride tõttu prognoosi vähendada veel umbes 2400 elaniku võrra.3 Sama trend on ka Põlva vallas, elanike arv väheneb. Elanikkonna vähenemise põhjuseks on olnud negatiivne loomulik iive ja negatiivne rändesaldo.4 Keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse Põlva valla üldplaneeringule. Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille eesmärgiks on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng. KSH koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. KSH aruanne on osa üldplaneeringu dokumentatsioonist. 1 Põlva Vallavalitsus 2 Statistikaamet 3 Põlvamaa arengustrateegia 2035+ www.polvamaa.ee 4 Statistikaamet 6  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja, keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja Üldplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põlva Vallavolikogu. Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Põlva Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostab Põlva Vallavalitsus koostöös konsultandiga. Üldplaneeringu koostamise konsultant ja KSH koostaja selgub riigihanke tulemusena. Põlva valla visioon Põlva on toimeka kogukonnaga vald, kus hoitakse ja väärtustatakse mitmekesist omakultuuri ning aktiivset eluviisi. Põlva noored on ettevõtlikud ja tolerantsed ning kodukohatunnetusega. Põlva vald oma puhta looduse ja miljööväärtuslike aladega on koht, kus elatakse põlvest põlve. Valla koostöö teiste organisatsioonidega on aktiivne ja avatud. Valla eri piirkonnad on saavutanud ühtlase arengutaseme ja on majanduslikult jätkusuutlikud5. Strateegilised arengusuunad ja eesmärgid aastani 20306 • Vald on hinnatud elukeskkond puhta loodusega ning tuntud rohelise mõttelaadi poolest. • Vallas on arenenud ettevõtlus, mis tagab töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Olemasolev infrastruktuur toetab ettevõtluse arengut. • Vald on sotsiaal-majanduslikult tasakaalustatult arenenud, jätkusuutlik ja innovaatiline, siin toimivad elujõulised peresuhted, sotsiaalne sidusus, kvaliteetne elukeskkond ja vajadustele vastavalt välja arendatud tervishoiusüsteem on alus sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele. • Kõigile on kättesaadav kvaliteetne, õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus. Haridusasutuste võrgustik on optimaalne ja kaasaegne. Huviharidus pakub mitmekülgseid võimalusi õppeks. • Valla külad on elujõulised, toimub aktiivne seltsitegevus ja areneb loomemajandus, loodud on omaalgatust ja loovust väärtustav keskkond. Tugevad kogukonnad kujundavad oma elukeskkonda, hoiavad omakultuuri, talletavad ja kannavad edasi rahvakultuuripärandit. Loodud on soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekülgse kultuuritegevuse arenguks, selles osalemiseks ning nautimiseks. • Valla elanikkond kasutab terviseradasid, spordi- ja mänguväljakuid aktiivseks puhkuseks. Olemasolevad spordirajatised on baasiks rohketele spordiklubidele ja harrastussportlastele. Valla spordi- ja puhkerajatised on avatud kasutamiseks kõigile ning tuntud Eestis ja ka välismaal. • Saavutatud on valla järjepidev ja jätkusuutlik areng. Arengu kavandamisse on kaasatud kogukond. Valla juhtimine on korraldatud läbi kvaliteetse ja läbipaistva valitsemise, mis tagab kõrge haldussuutlikkuse. 5 Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030 6 Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030 7  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Põlvamaa arengustrateegia Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus seab omavalitsustele ülesande kavandada ühiselt maakonna arengut ja suunata selle elluviimist. Põlvamaa arengustrateegia 2035+ üldeesmärk on tingimuste loomine Põlvamaa kui terviku igakülgseks arenguks. Strateegiaga kavandatakse maakonna arengut terviklikult, võttes arvesse nii vajadust tugevdada maakondlikke, piirkondlikke ja kohalikke keskuseid kui olulisi teenuste ja töökohtade pakkumise kohti kui ka säilitada ajalooliselt välja kujunenud hajaasustust kui üht Põlvamaa omapära.7 Põlvamaa arengustrateegias seatud eesmärgid ja tegevussuunad on kohaliku tasandi tegevuse kavandamise aluseks. Joonis 3. Põlvamaa arengustrateegia 2035+ ruumiline üldlahendus8 Üldplaneeringu eesmärk Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Üldplaneeringuga luuakse eeldused elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks. Põlva vald on heaks elukohaks neile, kes soovivad kvaliteetset, hajusat, rahulikku ja vaikset elukeskkonda, kus head ühendused, eelkõige Tartu ja Võru suunas, ei takista õpi- ja töörännet ning teenuste kättesaadavust. 7 Põlvamaa arengustrateegia 2035+ 8 Põlvamaa arengustrateegia 2035+ 8  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Põlva valla korrastatud ja hästi ligipääsetav keskkond võimaldab sisukat, kultuurset, aktiivset ja sportlikku ajaveetmist ning erinevate ettevõtlusviiside ja -valdkondadega tegelemist. Joonis 4. Liikumissuunad ja -põhjused Põlva vallas9 Põlva valla üldplaneeringuga kavandatakse võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teede võrgu arendamiseks. Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Põlva valla suuremad tööstus- ja tootmisalad on koondunud kaasaegse taristuga piirkondadesse, lisaks traditsioonilistele tootmissuundadele – põllumajandus ja puidutööstus – on võimalused kaasaegsete, säästlike ja kohalikku ressurssi väärtustavate ettevõtlussuundade arendamiseks. „Tartu verandaks“ olemine annab võimaluse keskenduda eelkõige puhta ja rahuliku elukeskkonna pakkumisele ning hinnatud puhkepiirkonna kujundamisele. 9 Põlva valla üldplaneeringu seminar 03.10.2018 9  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Põlva valla üldplaneeringu eesmärkide sõnastamisel on kasutatud 03.10.2018 toimunud üldplaneeringu seminari tulemusi. Seminari kokkuvõtted on käesoleva dokumendi lisas 2 „Üldplaneeringu seminari kokkuvõte“. Üldplaneeringu ülesanded PlanS § 75 lõike 2 kohaselt lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Põlva valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ja hästi töötavate üldiste põhimõtete ja tingimuste abil eelduste loomine elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks. Põlva valla üldplaneeringu koostamisel on lisaks Põlva valla arengukavale aastateks 2019-2030 ja Põlvamaa arengustrateegiale 2035+ aluseks ka Põlva maakonnaplaneering 2030+, mille peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused.10 Põlva maakonnaplaneeringus 2030+ on antud põhimõtted ja tingimused linnalise asustusega aladel, tiheasumites ja maalises piirkonnas. Maakonnaplaneering sisaldab suuniseid ja soovitusi, mida üldplaneeringute koostamise raames kaaluda, millele tähelepanu pöörata ja milliseid tingimusi määrata või täpsustada. Kuna PlanS § 75 lõike 2 kohaselt lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist, on võimalik, et osa üldplaneeringule seatud ülesandeid lahendatakse edaspidi teemade või osade kaupa. Põlva valla üldplaneeringuga tuleb ruumilist keskkonda kohandada nii kahanevale ja vananevale elanikkonna kui kasvava ja nooreneva elnikkonnaga piirkondadele. On selge vajadus linnalise ning maalise asustusega alade ning kompaktse iseloomuga asustuse senisest selgema piiritlemise ja arengu tingimuste määratlemise järele. Hea elukeskkonna pakkumine annab võimaluse elanike arvu vähenemise aeglustumiseks või isegi peatumiseks. Kuna kehtivad üldplaneeringud on valdavalt koostatud ajal, mil suure arendussurve tõttu püüti ehitustegevust reguleerida peamiselt ainult läbi detailplaneeringute koostamise, siis esmatähtis on üle vaadata detailplaneeringu koostamise kohustusega ajad ja juhud ning üldplaneeringuga määrata üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Põlva maakonnaplaneeringust 2030+ tulenevad suunised detailplaneeringu (tabelis DP) koostamise kohustusega alade ja juhtude kaalumiseks väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustikuga aladel (vt tabel 1). 10 Põlva maakonnaplaneering 2030+ 10  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Tabel 1. Põlva maakonnaplaneering 2030+ tulenevad suunised Väärtuslik maastik Roheline võrgustik 1. Üksikelamu või suvila koos - - kõrvalhoonetega 2. Enam kui 1 elamu või 1 Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamiste tootmishoone kohustust kohustust 3. Tootmisala (sh Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise kaevandusala) ja avalikkusele kohustust kohustust suunatud funktsiooniga uus hoonestus 4. Maastikul domineerivad objektid 4.1. Tuulegeneraatorid (v.a Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise väiketuulik õuealal/tootmisalal) kohustust kohustust 4.2. Mobiilsidemastid Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise kohustust kohustust 4.3. Vesiehitised Kaaluda DP koostamise - kohustust 4.4. Kõrgepingeliinid Läbi planeeringu - (õhuliinid) 4.5. Päikesepaneelide Kaaluda DP koostamise - paigaldamine avamaastikul kohustust Põlva valla üldplaneeringuga tuleb üle vaadata ja vajadusel muuta asustusüksuste piirid ning tiheasustusega alad sh maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses. Põlva vallas on piirkondi, kus kohalik vee-ettevõtja ei suuda tagada liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja elanikel puudub võimalus lokaalsete lahenduste jaoks toetust saada näiteks hajaasustuse programmist, sest elatakse asustusüksusena määratud aleviku piirides või tiheasustusalaks määratud kohas. Samuti vajab väljaselgitamist uute elamualade tegelik vajadus ning varemplaneeritud elamumaade otstarbekus. Asustuse suunamisel tuleks lähtuda tihendamise printsiibist, aga samuti määrata piir, kuhu võimalik laienemine oleks veel majanduslikult otsarbekas. Lisaks ülaltoodule on üldplaneeringus vajalik muutunud seadusandluse valguses ja halduspiiride tõttu täpsustada tee kaitsevööndeid, määrata tingimused avalikult kasutavate teede määramiseks ja avalikes huvides omandamiseks, sh sundvõõrandamiseks, või määrata sundvalduse seadmise vajadus. Paisude likvideerimisega on tekkinud olukordi, kus veekogude ehituskeeluvöönd on suurenenud (näiteks Kiidjärve veskijärve paisjärve allalaskmisega on ehituskeeluvöönd suurenenud) ja seepärast on vaja üldplaneeringus tähelepanu pöörata veekogude ehituskeeluvööndi ulatusele ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek ehituskeeluvööndi suurendamiseks või vähendamiseks. Üldplaneeringu koostamisel võib vajadus tekkida ka muude ülesannete lahendamist (sh seotud eelpool nimetatud ülesannete lahendamisega), mis ei ole eraldi välja toodud. Tekkivad ülesanded lahendatakse jooksvalt või lahendatakse edaspidi teemade või osade kaupa. Varasemates üldplaneeringutes ja lahendatud ülesanded, mis sobivad Põlva valla ruumilise arengu eesmärkidega, võetakse üldplaneeringutest üle ja vajadusel täpsustatakse neid edaspidi. Tuleb silmas pidada, et Põlva maakonnaplaneering 2030+ koostati haldusreformieelse Põlva maakonna territooriumi kohta. Seetõttu võib üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete lahendamise kaudu tekkida vajadus Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks (PlanS § 75 11  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus lg 3). Sel juhul tehakse vastav ettepanek Põlva valla üldplaneeringu seletuskirja ja vajadusel ka maakaasutuskaardile. Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud Üldplaneeringut algatades selge vajadus uuringute läbiviimiseks puudub. Üldplaneeringu käigus viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Analüüse ja uuringuid tuleb koostada eelkõige vajadusest lähtuvalt ning analüüside vajadus võib tekkida üldplaneeringu koostamise erinevates etappides. Kui üldplaneeringu koostamise käigus selgub, et varasematest uuringud ja analüüsid ei ole piisavad või puuduvad, tellitakse vajalikud uuringud või analüüsid. Näiteks: mobiilpositsioneerimise andmetel põhinev (pendel)rände uuring koos lähte- ja sihtkohtade analüüsiga, Põlva linna jt suuremate asulate välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamine, endiste suvituspiirkondade (nt Valgemetsa, Taevaskoja vms) elukeskkonna uuring koos võimalike arengustsenaariumitega, maakonnaplaneeringuga määratud keskustes toimunud haldusreformijärgsete muudatuste analüüs, elukeskkonna ootuste kaardistamine või olemasoleva ja planeeritud maakasutuse analüüs asustuse arengu suunamiseks koos majanduslike põhjendustega. Üldplaneeringu koostamise korraldamine ja kaasamiskava Üldplaneeringu koostamist korraldab Põlva Vallavalitsus. Põlva Vallavalitsuse 14.11.2018 korraldusega nr 2-3/698 on moodustatud üldplaneeringu koostamise komisjon kelle ülesanneteks on aidata igakülgselt kaasa üldplaneeringu koostamisele ja huvide tasakaalustamisele, analüüsida ja kontrollida koostatava üldplaneeringu ettepanekuid, teha ettepanekuid valla tasakaalustatud ruumiliseks arenguks, planeeringu koostamise korraldamiseks ning avalikkuse kaasamiseks. Komisjoni seisukoha alusel kujundatakse Põlva valla arvamus planeeringu või esitatud ettepanekute ja arvamuste kohta. Üldplaneeringu koostamisel ollakse teadlikud, et lisaks kehtivatele õigusaktidele tuleb arvestada planeeringuala puudutavate arengustrateegiate ja -kavadega, kehtivate planeeringutega ja riiklike uuringutega. Põlva valla üldplaneeringut koostatakse koostöös valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Üldplaneeringu koostamisel püüab vallavalitsus võimalikult palju rakendada ametnike erialaseid teadmisi ja oskusi ning kaasata pädevaid konsultante nendes üldplaneeringu koostamise etappides, kus ametnikel vastavad oskused puuduvad või puudub selleks ajaline ressurss. Üldplaneeringu koostamisel vajalikud konsultandid leitakse riigihankega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leitakse samuti riigihankega. PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 76 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. 12  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Tabel 2. Koostöötegijad ja kaasatavad Isik/asutus Kontaktaadress Kaasamise selgitus Ministeeriumid Rahandusministeerium [email protected] PlanS § 76 lg 2 (RaM) Riigihalduse minister Kaitseministeerium [email protected] planeeringuala asub riigikaitseliselisi ehitisi Maaeluministeerium [email protected] planeeringualal asuvad väärtuslikud põllumajandusmaad (RaM 29.10.18 kiri nr 14-10/7266-2 ) Kultuuriministeerium [email protected] planeeringualal asuvad mijööväärtuslikud alad ja üksikobjektid (RaM 29.10.18 kiri nr 14-10/7266-2) Keskkonnaministeerium [email protected] planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa Ametid Keskkonnaamet [email protected] planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt Maa-amet [email protected] planeeringualal asub riigi omandis olevaid maid Lennuamet [email protected] planeeringuala hõlmab lennuvälja Maanteeamet [email protected] planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis Muinsuskaitseamet [email protected] planeeringualal asuvad kinnismälestised Põllumajandusamet [email protected] planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid Päästeamet [email protected] planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte ja planeering käsitleb tuleohutusnõudeid Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] planeeringualal asuvad raudteerajatised Terviseamet [email protected] planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi Veterinaar- ja Toiduamet [email protected] avaldas soovi olla kaasatud (13.07.2018 kiri 1.1-23/6410) Naaberomavalitsused Kanepi vald [email protected] Kambja vald [email protected] PlanS § 76 lg 1 Kastre vald [email protected] Räpina vald [email protected] 13  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Võru vald [email protected] Asutused/organisatsioonid Riigimetsa Majandamise [email protected] planeeringualal asuvad Keskus riigimetsa maad Kaitseliit [email protected] planeeringualal asuvad Kaitseliidu objektid Tilsi Küla Taluperede [email protected] Veeühistu Laheda Jahiselts [email protected] Põlvamaa Põllumeeste Liit [email protected] Rasina maaparandusühistu [email protected] Vastse-Kuuste Jahiselts [email protected] Matkaklubi Lõunamatkad [email protected] Jakob Hurda nim. Põlva [email protected] Rahvahariduse Selts Põlva Rotary Klubi [email protected] Põlva Jahiselts [email protected] Põlva Naisliit [email protected] Aarna Jahiselts [email protected] Mittetulundusühing [email protected] Põlvamaa Metsaühistu Eesti Erametsaliit [email protected] MTÜ Põlvamaa Arengukoda [email protected] Põlvamaa Pensionäride Liit [email protected] MTÜ ORAJÕE SELTS [email protected] Rasina Külaarendamise Selts [email protected] Mittetulundusühing Abiks [email protected] Laheda Valla Eakale Mooste Mõisa Arendusselts [email protected] planeeringuala elanikke esindav Laho Küla Selts [email protected] mittetulundusühing (PlanS § Põlva Seto Selts [email protected] 76lg 2) Tikuta Maaparandusühing [email protected] AHJA MAAELU [email protected] ARENDAMISE SELTS Karilatsi Küla Selts [email protected] Mittetulundusühing [email protected] "Lahedad Naised Lahedalt" MITTETULUNDUSÜHING KÄHRI-LAANE [email protected] MAAPARANDUSÜHISTU Rosma Küla Selts [email protected] Vanaküla-Holvandi Külaselts [email protected] Hatiku Külaselts [email protected] Mittetulundusühing [email protected] Kodukant Lootvina Mittetulundusühing [email protected] Valgemetsa mittetulundusühing [email protected] LEEVIJÕE Mittetulundusühing [email protected] Põlvamaa Turism Mittetulundusühing Kähri [email protected] Seltsimaja Viisli Küla selts [email protected] 14  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Mittetulundusühing [email protected] Põlvamaa Patrioot Mittetulundusühing [email protected] Himmaste Mittetulundusühing [email protected] TOLEKA AHJA MTÜ Adiste [email protected] MTÜ Leevijõe Seisundi [email protected] Parandamine Mittetulundusühing [email protected] Rosmamäe Selts MTÜ Eoste-Valgesoo [email protected] Mittetulundusühing [email protected] Mammaste Külaselts MTÜ Ahjajõe [email protected] Mittetulundusühing Ogarate [email protected] Talude Võrgustik MTÜ Mooste Loodushoid [email protected] MTÜ Partsi-Uibujärve [email protected] külaselts Mittetulundusühing [email protected] Taevaskoja MTÜ Põlva Kodanik [email protected] valitsusväliseid Eesti Keskkonnaühenduste keskkonnaorganisatsioone [email protected] Koda ühendav organisatsioon (PlanS § 76lg 2) Mittetulundusühing Kagu [email protected] Ühistranspordikeskus maakondlik Põlvamaa Partnerluskogu [email protected] esindusorganisatsioon Põlvamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Põlvamaa Arenduskeskus [email protected] AS Eesti Raudtee [email protected] Elektrilevi OÜ [email protected] Elering AS [email protected] Telia Eesti AS [email protected] Elisa Eesti AS [email protected] Tele2 Eesti Aktsiaselts [email protected] Eesti Lairiba Arenduse AS [email protected] Eesti Gaas AS [email protected] planeeringualal asuvate aktsiaselts Põlva Vesi [email protected] taristuobjektide omanik/valdaja Osaühing Mooste Olme [email protected] Aktsiaselts Põlva Soojus [email protected] Aktsialselts Tootsi Turvas [email protected] Osaühing Vastse-Kuuste [email protected] Soojus Osaühing Ahja Soojus [email protected] Usaldusühing Madesaare [email protected] Põlva Tarbijate Ühistu [email protected] Aktsiaselts Põlva Haigla [email protected] Osaühing Põlva Agro [email protected] planeeringuala suurim tööandja Aktsiaselts Lõuna Pagarid [email protected] Acino Estonia OÜ [email protected] 15  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute/asutuste nimekiri võib üldplaneeringu koostamise protsessi ajal täpsustuda/täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Põlva Teataja ja Lõunaleht. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info Põlva valla veebilehel www.polva.ee . Tabel 3. Kasutatavad infokanalid Ajalehed Põlva Teataja vallaleht Lõunaleht maakondliku levikuga ajaleht Elektrooniline väljaanne Ametlikud Teadaanded www.ametlikudteadaanded.ee, teavitatakse planeeringu algatamisest ja kehtestamisest Veebilehed Põlva valla koduleht www.polva.ee Põlva valla Facebooki leht Muud infokanalid Külavanemate infolist [email protected] Infostendid Flaierid 16  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise ajakava Üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava on koostatud võimalikult parima koostöö korral erinevate osapooltega. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad üldplaneeringu ja KSH menetlustoimingute kestvusest. Joonis 4. Üldplaneeringu protsess11 11 Nõuanded üldplaneeringu koostamiseks, Rahandusministeerium 2018 17  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Tabel 4. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise ajakava Tegevus 2019 2020 2021 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamine ja ettepanekute küsimine ÜP eelnõu koostamine ja KSH aruande koostamine ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja tulemuste avalik arutelu ÜP eelnõu ja KSH koostamine ja täiendamine ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine ÜP avalik väljapanek ja tulemuste avalik arutelu Tulemuste läbitöötamine ja vajalike muudatuste tegemine ÜP esitamine heakskiitmiseks ÜP kehtestamine 18  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus PlanS § 82 lõike 2 kohaselt märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. PlanS § 82 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. Keskkonnamõju hindamise ulatust on käsitletud käesoleva dokumendi peatükis „Üldinfo“ ja peatükis „Planeeritava ala iseloomustus ja keskkonnamõju hindamise ulatus“ ja eeldatavat ajakava on käsitletud käesoleva dokumendi peatükis „Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise ajakava“. Mõjude iseloomu, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Väljakujunenud tavapraktika, mida toetab direktiiv ja Eesti õigusaktid, on pigem looduskeskkonna-keskne lähenemine. Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaal-kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud. Kui planeerimismenetluses ilmneb mõni täiendav asjakohane mõju, mida nimetatud mõjude hindamine ei kata, tuleb läbi viia vastava valdkonna asjakohase mõju hindamine, et tagada tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne. Eeldatavalt ei mõjuta üldplaneeringu rakendamine negatiivselt inimese tervist. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega võimalikku mõju asustusstruktuurile ja rahvastiku arengusuundadele, teenuste kättesaadavusele, liikumisvõimalustele, elanike üldisele heaolule jms. Tuuakse välja üldplaneeringus kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud inimese tervisele ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks. Inimese tervist ja heaolu mõjutab näiteks liiklusest ja tootmistegevusest tulenev müra ja õhusaaste, aga arvestada tuleb ka ohtlike objektidega. Põlva vallas on 9 keskkonnaohtlikku objekti, neist 8 on jääkreostusobjektid12, ohtlikke objekte on kolm: Olerex AS Põlva tankla, Alexela Oil AS Põlva tankla, Tere AS Põlva Tootmisosakond13. Positiivse mõjuga on seevastu aga inimese tervisele ja heaolule puhkealade ja kergliiklusteede planeerimine. Samuti käsitletakse KSH läbiviimisel üldplaneeringu rakendumisest tulenevaid võimalikke olulisi mõjusid majanduskeskkonnale. Eeldatavalt ei mõjuta üldplaneeringu rakendamine negatiivselt pinnast ega veestikku. Põlva vallas on 37 looduslikku järve, 18 paisjärve, viis tehisjärve ja seitse jõge. Suurimad järved on Saesaare paisjärv, Põlva järv, Arojärv, Tilsi Pikkjärv ja Leevijõe paisjärv. Põlva valla territooriumi läbivad Ahja, Leevi, Lutsu, Luutsna, Mõra, Porijõgi ning Orajõgi. Mõju pinnasele ja veestikule (põhja- ja pinnaveele) tuleneb eeldatavalt asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade, sh ka 12 www.register.keskkonnainfo.ee 13 xgis.maaamet.ee 19  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus maardlatest ning säilitamist väärivate looduslike alade ja väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisest. Hindamisel võetakse arvesse veekogude seisundit ning seda seisundit mõjutavaid koormusallikaid, samuti veemajanduskavas sisalduvat teavet. KSH läbiviimisel arvestatakse vastavalt vajadusele üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju vallas leiduvatele maavaradele. Eeldatavalt ei mõjuta üldplaneeringu rakendamine negatiivselt välisõhu kvaliteeti. Paikseid saasteallikaid on Põlva vallas 3714. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad eeldatavalt eelkõige transporditrassid ning tootmis- ja tiheasustusalade paiknemine. Tähelepanu tuleb pöörata võimalike konfliktialade vältimisele elamupiirkondade ja olulise mõjuga tööstus- ning taristuobjektide vahel. Samuti tuleb tähelepanu pöörata riigikaitseliste objektide paiknemisele. Riigipiiri ülest keskkonnamõju esinemise võimalikkust ette näha ei ole. Piiriülene mõju võib avalduda kohalike omavalitsuse üksuste omavaheliste piiride kokkusaamisel, kuid seda täpsustatakse ja hinnatakse KSH koostamise käigus. Põlva vallas on üks Natura 2000 linnuala – Meelva linnuala ja 12 Natura 2000 loodusala: Ahja, Akste järve, Akste, Ihamaru-Tilleoru, Kivijärve, Kuulmajärve, Laho, Meelva, Mooste, Peramaa, Tahkjärve soo ja Valgesoo loodusala15. Eeldatavalt ei mõjuta üldplaneeringu rakendamine negatiivselt Natura 2000 võrgustiku alasid, sest üldplaneeringu koostamisel arvestatakse nende kaitse- ja kasutustingimustega. KSH-s hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt mõju kõikidele kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas erineva kaitserežiimiga looduskaitsealustele üksikobjektidele, kaitstavatele liikidele ja kaitstavatele aladele. Põlva vallas on 6 hoiuala, 17 kaitseala, 14 kaitstavat üksikobjekti ja 18 püsielupaika16, Hindamisel arvestatakse nii olemasolevate loodusobjektidega, sh kaitstavate aladega ning liikidega, ning nende kaitse-eesmärkidega. Vajadusel tuleb arvestada ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Põlva vallas 330 mälestist17 (ehitismälestised, arheoloogiamälestised, kunstimälestised ja ajaloomälestised). Üldplaneeringu koostamisel käsitletakse nii kaitsealuseid kultuurimälestisi kui kultuuripärandit laiemalt. Arvestatakse üldplaneeringu võimalikku mõju piirkonna identiteedile ja hinnatakse kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ning vajadusel tehakse strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid. Eeldatavalt ei mõjuta üldplaneeringu rakendamine negatiivselt rohevõrgustiku toimimist. Üldplaneeringu koostamisel selgitatakse välja rohevõrgustiku täpsustamise vajadus ja seda täpsustatakse vajadusel. Tähelepanu pööratakse rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele piirnevate aladega ning looduslike alade osakaalule ja terviklikkusele vallas. 14 www.register.keskkonnainfo.ee 15 www.register.keskkonnainfo.ee 16 www.register.keskkonnainfo.ee 17 www.register.muinas.ee 20  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse täiendamine PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 2 kohaselt esitavad isikud ja asutused üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. PlanS § 81 lõike 5 kohaselt vaatab üldplaneeringu koostamise korraldaja esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. PlanS § 81 lõike 3 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Esitatud ettepanekud ja koostamise korraldaja poolsed seisukohad ettepanekutele koondatakse tabelisse, mis on esitatud käesoleva dokumendi Lisa 1. Esitatud ettepanekud“. PlanS § 81 lõike 6 kohaselt avalikustatakse üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. 21  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Lisa 1. Esitatud ettepanekud Esitatud ettepanek Vastusseisukoht Veterinaar- ja Toiduamet 13.07.2018 nr 1.1-23/6410 Võetakse teadmiseks Teha üldplaneeringu koostamisel valik taudistunud põllumajandusloomade võimalike matmispaikade osas. Tehnilise Järelevalve Amet 01.10.2018 e-kiri Arvestatud Palume Tehnilise Järelevalve Ametit ka edaspidi Põlva valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses kaasata kui asjaomast asutust. Kontaktiks menetluses on [email protected] Maanteeamet 18.10.2018 nr 15-2/18/45149-2 Arvestatud Palume kaasata Maanteeamet üldplaneeringu ja KSH koostamisse PlanS § 76 lg 1 ja 2 alusel. Planeeringuga seotud teated ja taotlused edastada Maanteeametile e-posti aadressil [email protected]. Rahandusministeerium 29.10.2018 nr 14-10/7266-2 Arvestatud /…/ • üldplaneeringu koostamisel palun arvestada 18.08.2017 kehtestatud Põlva maakonnaplaneeringus 2030+ seatud suunistega; • planeeringu koostamisel palun arvestada riiklike uuringute (sh rahvastikuprognooside), erinevate valdkondlike arengukavade, Rahandusministeeriumi koostatud üldplaneeringu koostamise juhise ja Keskkonnaagentuuri tellimisel valminud rohevõrgustiku planeerimisjuhendiga; • planeeringu koostamisel palun arvestada, et uute üldplaneeringute koostamine on algatatud või algatamisel ka Põlva valla naaberomavalitsustes ja teha nendega tihedat koostööd; • planeeringu koostamisse palun kaasata ja teha koostööd Maaeluministeeriumiga seoses väärtuslike põllumajandusmaade määramise ja Kultuuriministeeriumiga seoses miljööväärtuslike alade ning väärtuslike üksikobjektide määramisega. /…/ Päästeamet 12.11.2018 7.2-1/18046-1 Võetakse teadmiseks ja Päästeamet selgitab, et üldplaneeringus tuleb kindlasti ette võimalusel määratakse näha tuletõrje veevarustus, see on oluline tagamaks kohaliku tuletõrje veevõtukohtade elukeskkonna turvalisust. On oluline määrata üldplaneeringu asukohad, juurdepääsud, - seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade asukohad, tüübid, -kitsendused ja juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused rajamise tingimused rajamise kohustuse kohta. kohustuse kohta. 22  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Lisa 2. Üldplaneeringu seminari kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu seminar toimus 03.10.2018. Seminari sihtgrupiks olid vallavolikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed, teemaga kokku puutuvad ametnikud, esindajad piirkondadest või külaseltsidest ja esindajad maakondlikest organisatsioonidest. Põlva – Tartu veranda Üleminek teadmistepõhisele majandusele ja infotehnoloogial põhinevad lahendused annavad võimaluse elada maapiirkonnas, hajaasustatud aladel. Võimalused kaugtööks, virtuaalmaailm, tööd tegevad robotid ja uus mõtteviis soosib elamist mujal kui ainult linnas. Tööstuse ja ettevõtluse formaat muutub, vähenevad tradistioonilised tootmispinnad ning vajadus suurte tööstusalade järgi kahaneb. Töökohti luuakse IT-lahenduste abil, ettevõtlusvormid ja -alad segunevad – väikesest kodukontorist võib juhtida suurt ettevõtet või kümneid töötajaid. Vähenev rahvastik nõuab teenuste ja taristu kohandamist ning kokkutõmbamist, samas suurendab see survet avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Tagades puhta elukeskkonna ja hea teenuste kvaliteedi, on võimalus elanikkonna vähenemise pidurdamiseks, vältima peab elamualade üleplaneerimist ning pigem olemasolevaid alasid tihendada. Kasvav mobiilsus süvendab töörännet ja avaldab survet teedevõrgule, linnastumine on paratamatu. Tartu läheduse ees ei saa silmi kinni pigistada. Pigem tuleb luua võimalused (hea ühistransport, head teed), et Tartus töötamine ei välistaks Põlvas elamist. Näiteks 4-realise maantee olemasolu või kiire raudteeühendus Tallinna ja Riiaga, teeks tulevikus Põlvast ideaalse elukoha. Ääremaastumine võib ühel hetkel probleemist pöörduda kasuks, sest üha vähem jääb alles looduslikke ja inimtegevusest rikkumatuid kohti. Põlva – hõbemajanduspiirkond Kohandades teenuseid ja hooneid ning panustades rohkem sotsiaalteenustele, võiks hõbemajanduse kasvust ja üldisest linnastumisest pigem kasu lõigata. Euroopa ja Aasia suurlinnade eakatele elamisvõimaluste loomine aitaks piirkonnas hoida tööhõivet. Rohelise mõtteviisiga maakonna maine (Põlvamaa tunnuslause on „rohelisem elu“) annab eelise kohalike toodete, eelkõige toidu pakkumiseks. Põlva valla väljakutsed: kodu, kus naabrid on silmapiiri kaugusel Kuidas luua elukeskkond mis on roheline, privaatne, turvaline, ilus, heakorrastatud, heade ühendustega (erinevad transpordiliigid), kättesaadavate teenustega (sh parkimine, lasteaiad, koolid, poed, puhkealad), meeldiv kõikidele vanusegruppidele. Keskkond, kus naabrid on silmapiiri kaugusel, samas kõik vajalik on käe-jala juures. Kuidas toetada traditsioonilist puidutööstust – Põlva on puidutööstuse häll ja kaitsta metsi raiumise eest, kuidas soodustada keskkonnasõbralikku ja -säästlikku ettevõtlust ning väikeäride loomist hajaasustuses ja elavdada linnasüdant (rohkem kohvikuid, teenuseid, võtta kasutusele tühjalt seisvad hooned). Kuidas soodustada hajaasustuses ehitamist ja mitte luua takistusi (hajapiirkonnas peaks ehitada saama detailplaneeringut koostamata), samas tihendada olemasolevaid keskusi ja säilitada loodusväärtusi (sh põllumaid) ning kõikjal tagada teenuste stabiilne kättesaadavus. 23  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Kuidas kaitsta loodust ja arendada turismi (ei taha kalatreppi, tahame paisjärve säilitada), tagada objektidele avalikud juurdepääsud ja arvestada eraomanike huvidega, rajada matka- ja terviseradu nii, et nad ei koormaks loodust, säilitada olemasolevaid väärtusi ja luua sinna kõrvale uusi. Põlva valla ruumilise arengu eesmärgid: Vald on hinnatud elukeskkond puhta loodusega ning tuntud rohelise mõttelaadi poolesti. 45 minuti autosõidu kauguselt on kõik teenused kättesaadavad, koolid ja lasteaiad on kodu lähedal. Loodud on keskkond, kus asfalti on vähem ja muru rohkem, kus lapsed saavad õuedes julgelt mängida ning maapiirkonnas saab oma hoovil üksi, kasvõi paljalt, olla. 10 aasta pärast on Põlvamaa ainult mahemaa. Intsikurmu roheala on kujundatud pargiks. Põlva linnas on atraktiivne turu-ala, loodud taristu linnaaiandusele, parklad ei ole asfalteeritud platsid vaid kõrghaljastustusega meeldivad alad, linna ilmestab linnakunst ning toimib jalgrataste laenutamine ja jalgrattaparklate võrgustik. Orajõe kaldad ja Põlva järve rand on korrastatud ning aktiivses kasutuses. Määratud on kõrgendatud avaliku huviga RMK metsad ning vajadusel on rakendatud kasvõi „Potjomkini küla“ – st et jõgede kallastele on jäetud metsad kasvama ribana nii, et jõel kanuutades ei ole raielangid näha. Vallas on arenenud ettevõtlus, mis tagab töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Olemasolev infrastruktuur toetab ettevõtluse arengut. Saavutatud on valla järjepidev ja jätkusuutlik areng. Igaüks võib olla tööandja, paljude töökohtadega suurettevõtlust ei ole, vallas on palju väikesi ettevõtteid ja töökohti, loodud on kaugtöökeskuste võrgustik. Tööstusaladel on paindlikud ehitusreeglid, paindlik krundistruktuur, omavalitsuse omandis, peamiselt olemasolevate tööstusalade lähedal, on ettevõtlus-, inkubatsiooni-, tööstusmaad, mida on võimalik võõrandada ja rentida. Külades on arenduseks vajalik reservmaa, piisavalt on kooskäimiskohti: kultuurimaju, külakeskusi ja seltsimaju. Otsuste tegemisel lähtutakse koha- ja inimestepõhisuse printsiibist, olemasolevad väärtused ja ajaloolised on säilinud ning kaitstud. Põlva on kujunenud spordi- ja rekreatsioonikeskuseks, laskespordikeskus on laienenud, vallas on piisavalt ööbimiskohti, loodud on lõõtspillimuuseum ja „lõõtspillitööstus“ ehk töökoda. Vallas on loodud loovust väärtustav keskkond. Kogukonnad hoiavad omakultuuri, talletavad ja kannavad edasi rahvakultuuripärandit. Loodud on soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekülgse kultuuritegevuse arenguks, osalemiseks ning nautimiseks. Külad on elujõulised, toimub aktiivne seltsitegevus ja areneb loomemajandus. Kergliiklusteede võrgustik ühendab linna endiste vallakeskustega. RMK puhkekohad on hooldatud ja nende arv ei ole vähenenud, vallas on rohkelt spordi- ja matkaradasid ning mitmekülgseid puhkealasid. Endistes keskustes on kaugtöökeskused, külakeskuste arendamiseks on maa ja hooned reserveeritud. Kõikide mõisad on kaardistatud ja kantud turismikaardile, mõisapargid on avatud avalikkusele, Mooste mõis on veelgi tuntum (võimendamine) (rahva)kultuurikeskus. Valla kultuurielu rikastavad lõõtspillimuuseum, erinevad festivalid, Intsikurmu ala on aktiivses kasutuses ja meeliskoht vaba aja veetmiseks. Vaated Põlva kirikule on avatud. Vajalikud laiendused surnuaedadele (nt Ahja) on leitud. 24  Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Valla elanikkond kasutab terviseradasid, spordi- ja mänguväljakuid aktiivseks puhkuseks. Olemasolevad spordirajatised on baasiks rohketele spordiklubidele ja harrastussportlastele. Valla spordi- ja puhkerajatised on avatud kasutamiseks kõigile ning tuntud Eestis ja ka välismaal. Vald on sotsiaal-majanduslikult tasakaalustatult arenenud, jätkusuutlik ja innovaatiline, siin toimivad elujõulised peresuhted, sotsiaalne sidusus ja kvaliteetne elukeskkond on alus sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele. Avalikud teenused paiknevad kompaktselt, on kergesti ligipääsetavad, tekib sünergia valdkondade vahel. Loodud on suusa- ja jalgrattalaenutus punktid, sh bussi- ja raudteejaama ühendamiseks. Kergliiklusteed moodustavad võrgustiku, linna lähialadelt on võimalik linna liikuda mööda kergliiklusteed, terviserajad on sidusad, kõigis alevikes on spordi- ja mänguväljakud ning rohkem on laste spordi- ja mänguväljakuid. Vajalikul hulgal on jalutusalasid koertele. Rohked matkarajad, laiendatud laskespordikeskus, piisavad ööbimiskohad ja korras avalikud juurdepääsud kallasradadele ning kanuude veestamiskohatdele on võimaldanud ühendada Postitee teiste turismimarsruutidega aga ka suunanud turiste Postiteelt Põlva linna ja mujale valda. Rühmatööd liikumissuundadest ja -põhjustest i Siin ja edaspidi värviga esile tõstetud kiri on Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030 strateegiline eesmärk 25  PÕLVA VALLAVALITSUS Koostöö tegijad ja kaasatud isikud Nimekirja alusel 07.03.2019 nr 7-1/19-47-1 Ettepanekute küsimine Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse kohta Põlva Vallavolikogu algatas 13.09.2018 otsusega nr 1-3/47 Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame Teile Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse ettepanekute saamiseks. Palume Teil ettepanekud esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Rõigas abivallavanem Lisa: Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus Tiia Zuppur 7999491, [email protected] Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.03.2019 16:48 Adressaat: Rahandusministeerium Riigihalduse minister <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; MNT Teed <[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>; Kanepi Vallavalitsus <[email protected]>; Kastre Vallavalitsus <[email protected]>; Võru Vallavalitsus <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Kaitseliit <[email protected]>; Tilsi Küla Taluperede Veeühistu <[email protected]>; Laheda Jahiselts <[email protected]>; Põlvamaa Põllumeeste Liit <[email protected]>; Rasina maaparandusühistu <[email protected]>; Vastse-Kuuste Jahiselts <[email protected]>; Matkaklubi Lõunamatkad <[email protected]>; Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts <[email protected]>; Põlva Rotary Klubi <[email protected]>; Põlva Jahiselts <[email protected]>; Põlva Naisliit <[email protected]>; Aarna Jahiselts <[email protected]>; MTÜ Põlvamaa Metsaühistu <[email protected]>; Eesti Erametsaliit <[email protected]>; MTÜ Põlvamaa Arengukoda <[email protected]>; Põlvamaa Pensionäride Liit <[email protected]>; MTÜ ORAJÕE SELTS <[email protected]>; Rasina Külaarendamise Selts <[email protected]>; MTÜ Abiks Laheda Valla Eakale <[email protected]>; Mooste Mõisa Arendusselts <[email protected]>; Laho Küla Selts <[email protected]>; Põlva Seto Selts <[email protected]>; Tikuta Maaparandusühing <[email protected]>; AHJA MAAELU ARENDAMISE SELTS <[email protected]>; Karilatsi Küla Selts <[email protected]>; MTÜ "Lahedad Naised Lahedalt" <[email protected]>; MTÜ KÄHRI-LAANE MAAPARANDUSÜHISTU <[email protected]>; Rosma Küla Selts <[email protected]>; Vanaküla-Holvandi Külaselts <[email protected]>; Hatiku Külaselts <[email protected]>; MTÜ Kodukant Lootvina <[email protected]>; Mittetulundusühing Valgemetsa <[email protected]>; MTÜ LEEVIJÕE <[email protected]>; MTÜ Põlvamaa Turism <[email protected]>; MTÜ Kähri Seltsimaja <[email protected]>; Viisli Küla selts <[email protected]>; MTÜ Põlvamaa Patrioot <[email protected]>; MTÜ Himmaste <[email protected]>; MTÜ TOLEKA AHJA <[email protected]>; MTÜ Adiste <[email protected]>; MTÜ Leevijõe Seisundi Parandamine <[email protected]>; MTÜ Rosmamäe Selts <[email protected]>; MTÜ Eoste-Valgesoo <[email protected]>; MTÜ Mammaste Külaselts <[email protected]>; MTÜ Ahjajõe <[email protected]>; MTÜ Ogarate Talude Võrgustik <[email protected]>; MTÜ Mooste Loodushoid <[email protected]>; MTÜ Partsi-Uibujärve külaselts <[email protected]>; MTÜ Taevaskoja <[email protected]>; MTÜ Põlva Kodanik <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus <[email protected]>; Põlvamaa Partnerluskogu <[email protected]>; Põlvamaa Omavalitsuste Liit <[email protected]>; Põlvamaa Arenduskeskus <[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Elering AS <[email protected]>; Telia Eesti AS <[email protected]>; Elisa Eesti AS <[email protected]>; Tele2 Eesti Aktsiaselts <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse AS <[email protected]>; Eesti Gaas AS <[email protected]>; AS Põlva Vesi <[email protected]>; OÜ Mooste Olme <[email protected]>; AS Põlva Soojus <[email protected]>; AS Tootsi Turvas <[email protected]>; OÜ Vastse-Kuuste Soojus <[email protected]>; OÜ Ahja Soojus <[email protected]>; UÜ Madesaare <[email protected]>; Põlva Tarbijate Ühistu <[email protected]>; AS Põlva Haigla <[email protected]>; OÜ Põlva Agro <[email protected]>; AS Lõuna Pagarid <[email protected]>; Acino Estonia OÜ <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Ettepanekute küsimine Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse kohta Manused: 7-119-47-1 07.03.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Põlva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Ettepanekute küsimine Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse kohta, mis on registreeritud 07.03.2019, numbriga 7-1/19-47-1. Kontaktinfo Kesk 15, 63308 Põlva Tel 799 9470 e-post: [email protected]