Kstina Vallimäe
Tartu Ülikool eie 15.06.2022 * r 11-16/K1/15186-1
[email protected] *
Meie 04.08.2022 nr 1.5-1.1/1938-4
Vastus järelepärimisele
Lugupeetud Kstina Vallimäe
Esitasite Sotsiaalministeeriumile pöördumise viidates haigushüvitise sotsiaalmaksuga
maksustamise õiguslikele probleemidele, mis asetavad raseda töötaja haigushüvitiste
maksmisel ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste töötajatega.
Nõustume Teie seisukohaga, et tööandjal ei ole kehtivatest õigusaktidest tulenevalt võimalik
maksta Eesti Haigekassalt (edaspidi haigekassalt) raseduse ajal haigushüvitist saavale
naisele vabatahtlikku tööandjapoolset haigushüvitist samadel tingimustel nagu teistele
töötajatele. Põhjus on selles, et rasedale töötajale makstakse ravikindlustuse seaduse alusel
haigushüvitist teistsuguste põhimõtete alusel kui neile töötajatele, kes rasedad ei ole.
Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 56 lõike 12 alusel on rasedal õigus saada haigekassalt
haigushüvitist haigestumise või vigastuse teisest päevast alates. Tööandja sellisel juhul
vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 2 punktile 1 haigushüvitist talle
ei maksa.
Regulatsiooni kehtestamise eesmärk oli motiveerida raseduse ajal haigestunud töötajat igal
juhul koju jääma, selleks et kaitsta naise ja sündiva lapse tervist. Lähtuti põhimõttest, et kuna
rasedale makstakse haigushüvitist kaks päeva kauem kui teistele töötajatele, tagaks see
rasedale suurema asendussissetuleku. Tööandja on haigushüvitise maksmise kohustusest
vabastatud, et soodustada tööandjat võimalikult lihtsalt tööd ümber korraldama, nii et rase
töötaja ei tunneks survet ka kergemate haigustunnustega tööle minna. Kahjuks ei ole see säte
oma eesmärki sellisel kujul täitnud.
Erinevus haigushüvitise maksmisel rasedale töötajale ja töötajale, kes pole rase, on tingitud
sellest, et haigekassa ja tööandja haigushüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks erinev
arvestusperiood. Haigekassa hüvitise arvutamise aluseks on RaKS § 55 alusel haigestumisele
eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ja tööandjal on arvestusperioodi
aluseks lähtuvalt TTOS § 122 lõikest 1 töötaja kuue eelnenud kuu keskmine töötasu.
Haigekassa makstav rasedusaegne haigushüvitis on soodsam naisele, kelle sissetulek on
haigestumisele eelnenud kalendriaastal olnud vastavalt haigekassa arvestusperioodile
suurem kui viimasel kuuel kuul vastavalt tööandja arvestusperioodile. Väiksemat hüvitist saab
naine, kes eelnenud kalendriaastal tulu ei saanud (näiteks oli lapsehoolduspuhkusel) või oli
see tulu väiksem tema viimase kuue kuu tulust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sotsiaalministeerium on teadlik probleemist, et tööandjal ei ole võimalik haigekassalt
rasedusaegset haigushüvitist saavale naisele maksta tööandja vabatahtlikku haigushüvitist
samadel tingimustel nagu teistele töötajatele. Seda ei võimalda sotsiaalmaksuseaduse (SMS)
§ 3 punkt 3. Kui tööandja maksaks vabatahtlikku haigushüvitist nende päevade eest, mille eest
töötaja juba haigekassalt haigushüvitist saab, siis maksustatakse see tööandja poolt lisaks
makstav hüvitis kõikide tööjõumaksude ja maksetega. SMS näeb ette, et tööandja võib
vabatahtlikult säilitada töötajale 2.−8. haiguspäeval asendussissetuleku kogu töötasu
ulatuses, st säilitada sellel ajal töötajale keskmise töötasu. Tööandjale on kehtestatud
maksusoodustus selleks, et motiveerida töötaja haigestumise ajal temale keskmist töötasu
säilitama. TTOS §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist ei maksustata
sotsiaalmaksuga, kui see ei ületa SMS § 3 punkti 3 kohaselt töötaja keskmist töötasu. Samuti
ei pea neilt summadelt tasuma vastavalt töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 2 punktile
4 ja kogumispensionide seaduse (KOPS) § 7 lõikele 2 töötuskindlustus- ega kohustusliku
kogumispensioni makset.
Arvestades asjaolu, et RaKS § 60 lg 1 punkti 5 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada
ajutise töövõimetuse hüvitist, kui ta saab ajutise töövõimetuse aja eest SMS § 2 lõike 1
punktides 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kaotaks rase õiguse ka
ravikindlustushüvitisele juhul, kui tööandja otsustaks suuremale maksukoormusele vaatamata
hüvitada rasedale Haigekassa makstava haigushüvitise ja keskmise töötasu vahe.
Sotsiaalministeerium alustab järgmisel aastal läbirääkimisi Rahandusministeeriumiga
eesmärgiga muuta ja korrastada RaKS-is, TTOS-is ja SMS-is need vastuolulised sätted, mis
on tekitanud võimaluse kohelda haigushüvitiste maksmisel ja hüvitise sotsiaalmaksuga
maksustamisel töötajaid nende rasedusest tulenevalt ebavõrdselt võrreldes teiste töötajatega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Esnar
tervisesüsteemi arendamise osakonna
juhataja
Helen Trelin 6269 252
[email protected]