Sotsiaalministri 26. märtsi 2020. aasta käskkirja nr 36 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus" taotluse rahuldamise otsus" muutmine - Sotsiaalministeerium

Failid

105 04.08.2022 Ministri üldkäskkiri.asice1779 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 04.08.2022 nr 105 Sotsiaalministri 26. märtsi 2020. aasta käskkirja nr 36 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus" taotluse rahuldamise otsus" muutmine Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkti 2 ja § 7 lõike 1 alusel: muudan sotsiaalministri 26. märtsi 2020. aasta käskkirja nr 36 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus" taotluse rahuldamise otsus" järgmiselt: 1) sõnastan punkti 5 järgmiselt: „5. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.04.2020 – 28.02.2023.“; 2) asendan lisad 1–3 käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Sotsiaalkaitseministri 04.08.2022 käskkirja nr 105 „Sotsiaalministri 26. märtsi 2020. aasta käskkirja nr 36 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus" taotluse rahuldamise otsus" muutmine“ Lisa 1 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus Projekti elluviimise periood 35 kuud, aprill 2020 – veebruar 2023 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Sotsiaalministeerium, võrdsuspoliitikate osakond Projekti partner(id) Kilden SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS ........................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA............................................................................. 4 1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................. 4 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ................................................................................................................................................. 4 1.4 PROJEKTI TULEMUS ................................................................................................................................................. 4 1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS........................................................................................................................... 4 1.6. PROJEKTI EELARVE .................................................................................................................................................. 7 1.7. PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD ...................................................................................................... 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................... 7 3. INDIKAATORID ..................................................................................................................................................... 12 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................. 13 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ........................................................................................................................ 14 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES............................................................................................ 14 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................. 15 2 Projekti „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ (SVVK) kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES SVVK – soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus VPO – võrdsuspoliitikate osakond, Sotsiaalministeerium 3 1. Projektikirjeldus 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega Heaolu arengukava 2016-2023 „Heaolu arengukava 2016-2023“ neljanda alaeesmärgi („Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus“) detailsemate eesmärkide elluviimiseks keskendutakse soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke tõkestamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks: - kõigis ühiskonnaelu valdkondades soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele; - soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul; - naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele; - soolise tasakaalu saavutamisele erinevatel otsustustasanditel; - õiguste kaitse tõhustamisele ning - soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamisele. 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega Soolise võrdõiguslikkuse programm 2020-2022 Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel ning tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. 1.3 Projekti eesmärk Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomise eesmärk on koondada seni erinevatel kodulehtedel olev valdkondlik info ühte kohta, et aidata kaasa nii avalikkuse kui konkreetsete siht- ja sidusrühmade teadlikkuse tõusule soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele ühiskonnas. Loodav virtuaalne keskus hakkab sisaldama erinevaid materjale alates uuringutest, artiklikogumikest, raportitest ja juhenditest kuni videokoolituste ja muude erinevate praktiliste iseseisvat õpet toetavate materjalideni välja. Nende materjalide tutvustamise ja kompetentsikeskuses kättesaadavaks tegemisega luuakse võimalus ning julgustatakse siht- ja sidusrühmade liikmeid kasutama iseseisva õppe võimalust soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamiseks. Iseseisva õppe toetamine virtuaalse kompetentsikeskuse kaudu muudab soolise võrdõiguslikkuse alaste teadmiste ja oskuste andmise ja omandamise paindlikumaks (nii aja kui koha osas) ning panustab järjepidevuse tagamise kaudu ka teavitustegevuse jätkusuutlikkusse. 1.4 Projekti tulemus Loodud on soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale ja -vahendeid. 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ühtlasi on see hüve, mis võimaldab meestel ja naistel teostada end võrdselt töö- ja pereelus, hariduses ning teistel elualadel. Sooline 4 võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse rühma vahel ebavõrdselt ning eri eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ühiskonnas on vajalik, et erinevad ühiskonnarühmad (sh mehed, naised, noored, eakad, eesti emakeelega, muu emakeelega, tööandjad ja nende ühendused, haridustöötajad, otsustajad, poliitikakujundajad ja -rakendajad jne): - omaksid faktipõhiseid teadmisi soolisest ebavõrdsuse ilmingutest ühiskonnas; - oleksid teadlikud, kuidas nemad saavad või ka peavad (nt soolise võrdõiguslikkuse seadusega kohustatud sidusrühmad) soolise ebavõrdsuse vähendamisele ja soolise võrdsuse edendamisele kaasa aitama; - oskaksid oma rolli täita, s.t. omaksid vajalikke teadmisi ja oskuseid; - tahaksid oma rolli ja kohustusi täita. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal on olnud oluline edasiminek, et tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine, kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks. Sellest lähtuvalt on projekti üheks olulisemaks sihtrühmaks tööandjad. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem mõjutavad jätkuvalt inimeste valikuid ning soodustavad naiste ja meeste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sh. soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist vägivalda, samuti mõjutavad tervisekäitumist, tervist ning eluiga. Inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised, hoiakud ja arusaamad ühiskonna sotsiaalsest toimimisest, sh soorollidest kujunevad välja hariduse ja kasvatuse käigus. Seetõttu on soolist ebavõrdsust süvendavate sooliste stereotüüpide taastootmisel ja levitamisel või selle tõkestamisel võtmeroll haridusel ja meedial. Eelmise perioodi Norra toetuste raames viidi läbi mitmeid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute ja teadmiste väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning nimetatud uuringute tulemusi on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Sellest johtuvalt on projekti teine oluline sihtrühm õpetajad ja karjäärispetsialistid, kelledele soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise materjale/õppevahendeid luuakse. Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialasid. Majanduse, tehnika ja tööturu arenguid silmas pidades on selge, et taolised väga erinevad valikud toovad jätkuvalt ka tulevikus kaasa erinevuse naiste ja meeste tööalastes võimalustes. Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates, töötasus kui ka kohati väga erinevas hõivatuses tegevus- ja ametialal, mis peegeldab segregatsiooni haridusvalikutes. Meestega võrreldes on Eestis naiste tööhõive määr madalam. Naiste tööhõive määr oli 2018. aastal 75,6%, samas kui meeste oma oli samal aastal 82,9%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus 5 naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka otsustustasand, näiteks naiste ja meeste ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. Näiteks, 2019. aasta novembri lõpu seisuga oli Riigikogu liikmete seas 72 meest ja 29 naist ning uue Vabariigi Valitsuse koosseisus koos peaministriga 13 meest ja 2 naist. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mida peetakse küll oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt tasustatud – nt sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas. Naiste palgad on Eestis meestega võrreldes keskmiselt oluliselt madalamad. Sooline palgalõhe on Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, ulatudes 2017. a. jätkuvalt üle 25% (25,6%). Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul ja -elus süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Kui palgalõhe iseloomustab soolist ebavõrdsust praeguse hetke seisuga, siis varadelõhe kajastab pikema aja jooksul tekkinud ebavõrdsust. 2019. aastal avaldatud uurimistööst selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45 protsenti rohkem kui naistel. Kui keskmine varade lõhe tuleneb suurest varade ebavõrdsusest kõige rikkamate meeste ja naiste seas, siis abielus paaride seas on sooline varade lõhe peaaegu kogu jaotuse ulatuses tugevalt meeste kasuks. Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. 2011. aastal taasloodud ministeeriumite vaheline soolõime töögrupp on aidanud teadmisi soolõime rakendamisest poliitikakujundajateni viia. Et nimetatud tegevust toetada on antud projekti kolmandaks oluliseks sihtrühmaks just poliitikakujundajad. Projekti raames loodavad interaktiivsed materjalid hakkavad loodetavasti olema abiks poliitikakujundajatele sootundliku teadmistepõhise poliitika kujundamisel. Infotehnoloogia on viimastel aastakümnetel teinud suure arenguhüppe ning tekkinud infoühiskond on muutnud põhjalikult nii info tootmise kui jagamisega seotud kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse elu aspekte. Arvutite jm kommunikatsioonivahendite kasutamine ning elektrooniliste teenuste osatähtsus kasvab üha ka Eestis: 2017. aastal kasutas internetti 88,1 protsenti 16–74 aastastest elanikes (noorte seas on internetikasutus peaaegu 100 protsenti) 1. Infoühiskonna kiire areng on ka Eestis toonud kaasa muutused inimeste väärtustes/ootustes – oluliseks peetakse info kiiret liikumist ning andmete, teenuste ja mugavuste kiiret kättesaadavust. Näiteks kinnitab seda 2016. a läbi viidud Eesti noorte infotarbimist puudutav uuring, mille tulemuste kohaselt peab info olema kergesti leitav ja arusaadav ning peamine infoallikas on internet. Info saamisel peavad noored väga oluliseks kiirust ja kasutajamugavust ning ootavad nende arendamiseks uudseid ja nutikaid lahendusi2. Kuigi interneti levikuga on paranenud ligipääs erinevale infole, muutub üha keerulisemaks kiiresti orienteeruda järjest suurenevas andmehulgas. Muuhulgas peab inimene suutma eristada kvaliteetsed allikad ebakvaliteetsetest, et seejärel vajalikud andmed vastavalt oma vajadustele korrastada ning tähtsuse järjekorda seada. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kohaselt on Eesti infoühiskonna arengu peamine alussammas avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, mistõttu on oluline, et ka soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas panustatakse senisest enam interneti teel kättesaadavatele nutikatele ja kasutajasõbralikele lahendustele, mis omakorda toetaksid soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse kasvu ühiskonnas laiemalt. Lisaks soolisele ebavõrdsusele on Eesti ühiskonnas probleemiks ka ebavõrdsus eesti ja mitte- 1 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/ey_htm_noorteinfo_aruanne_12.10.16.pdf 6 eesti rahvusest inimeste vahel. Nimetatud ebavõrdsust iseloomustab mh mitte-eesti rahvusest inimeste ebasoodsam olukord tööturul, kus on eriti haavatavas positsioonis eelkõige just mitte- eesti rahvusest naised. Sellest annab tunnistust näiteks nende keskmisest madalam palk võrreldes eesti rahvusest inimeste ning mitte-eesti rahvusest meestega. Mitte-eesti rahvusest inimeste seas Eestis on levinud ka oluliselt traditsioonilisemad hoiakud soorollide osas ning teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on madalam kui eesti rahvusest inimestel. Sellest johtuvalt on antud projekti üks eesmärke tagada piisava info olemasolu ka vene ja inglise keeles. 1.6. Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 85% 296 858,25 2 Riiklik kaasfinantseering 52 386,75 15% 3 Omafinantseering 0,00 0% 4 Eelarve kokku 34 9245,00 100% 1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse kodulehele koondatakse (sh juba olemasolevaid ning projekti raames välja töötatud) soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetavaid info- ja koolitusmaterjale, uuringute andmeid ja tööriistu erinevatele sihtrühmadele, sh nii neile, kel on seadusest tulenev kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, s.o ministeeriumite ja nende allasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikud, tööandjad, õpetajad, õppejõud, karjäärispetsialistid kui ka kõigile teistele, kes oma tegevuse ja hoiakutega mõjutavad olulisel määral soolise võrdõiguslikkuse olukorda riigis, sh töötajad, õpilased, lastevanemad, valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid ajakirjanikud jne. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE VIRTUAALSE KOMPETENTSIKESKUSE (SVVK) LOOMINE Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse (SVVK) loomise eesmärk on toetada soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimist teavituste, koolituste, uuringute, analüüside, konverentside jm tegevuste ning materjalide koostamise ja levitamise kaudu. Kompetentsikeskuse loomisel koondatakse Sotsiaalministeeriumi poolt hallatavatel kodulehtedel (sh gender.sm.ee, stereotüüp.ee, sm.ee) olevad soolist võrdõiguslikkust puudutavad materjalid ühte kohta. SVVK saab olema peamiselt eestikeelne. Vene keeles tehakse kättesaadavaks nii SVVK olemust kui üldmõisteid puudutav osa ning osaliselt need materjalid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust soolistest stereotüüpidest ning nendega kaasneva soolise segregatsiooni negatiivsetest mõjudest nii hariduses kui töövaldkonnas (s.o info, mis on suunatud õpilastele, vanematele ning tööandjatele ja töötajatele). Inglise keeles avaldatakse info SVVK olemusest ning lühidalt ka ülevaade/kokkuvõttev info soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis. Lisaks tehakse SVVK kaudu kättesaadavaks juba inglise keeles avaldatud või inglise keelde tõlgitud infomaterjalid, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust Eestis. 2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon 7 SVVK loomisel, s.o ülesehituse ja sisu arendamisel, toetab Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonda projekti partner Kilden Norrast. Nimetatu on juba üle 20 aasta Norra Teadusagentuuri juures tegutsenud iseseisev üksus, mille tegevuse eesmärgiks on koondada ja jagada eelkõige soouuringute alast informatsiooni, kuid ka erinevaid olulisemaid soolise võrdõiguslikkuse mõõdet omavaid uuringuid, ning populariseerida nende tulemusi erinevate valdkondlike teadmistega sihtrühmade hulgas (alates uurijatest, poliitikakujundajatest kuni valdkonna vastu huvi tundvate kooliõpilasteni). Kilden jagab valdkondlikku infot nii nende hallatava võrguajakirja kui soouuringute teadusajakirja abil, millest johtuvalt on neil pikaajaline soolise võrdõiguslikkuse valdkonna info koondamise ja võrguajakirja kaudu populariseerimise kogemus. Sotsiaalministeeriumi ja Kildeni koostöö raames toimub mh 2 kohtumist: 2020. a kevadel ning 2021. a sügis/talvel. SVVK tellib Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond hanke korras. SVVK sisupuu detailse ülesehituse ning olemasolevate tekstide ja muu materjali sisu ühtlustamise, s.o aegunud info ja statistika värskendamise ning koondamise ühtseks tervikuks, tellib Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond soolise võrdõiguslikkuse eksperdilt. Lisaks hangitakse nimetatud etapis ka tugi kommunikatsioonieksperdilt, et tagada, et SVVK kaudu pakutaks informatsiooni parimal võimalikul viisil, sh kasutajasõbralikult ja valitud sidusrühmadele arusaadavalt. Sõltuvalt sihtrühmade vajadustest tellitakse hanke korras sisu tõlge vene ja inglise keelde. 2.1.2. Sihtrühmad Tööandjad, töötajad, õpetajad, õppejõud, karjäärispetsialistid, õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, ministeeriumite ja nende allasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikud (poliitikakujundajad), kodanikuühiskonna organisatsioonid, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid ning ajakirjanikud. 2.1.3. Saavutatavad tulemused Loodav virtuaalne keskus hakkab sisaldama erinevaid materjale alates uuringutest, artiklikogumikest, raportitest ja juhenditest kuni videokoolituste ja muude praktiliste iseõpet toetavate materjalideni välja. Ühtse andmekeskuse loomisega tagatakse, et erinevate tegevuste ja projektide raames loodu on edaspidi kergesti leitav ning huvilistele kättesaadav. Juba loodud materjalide koondamine ühte kohta aitab kaasa nende mõju suurendamisele. Lisaks eestikeelsete materjalide kättesaadavuse paranemisele, paraneb ka venekeelsete materjalide kättesaadavus. See omakorda aitab kaasa tööturul valitseva ebavõrdsuse vähendamisele eesti rahvusest ja mitte-eesti rahvusest inimeste vahel. Ingliskeelsete materjalide kättesaadavuse suurendamine aitab lisaks kaasa teiste riikide ja rahvusvaheliste ekspertide ligipääsule soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eestis käsitlevale infole. SVVK loomine aitab kaasa teadlikkuse tõstmisele soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsemale kohtlemisele ühiskonnas. 2.2. SVVK SISU UUENDAMINE: KOOLITUSMATERJALIDE/VAHENDITE LOOMINE Lisaks olemasoleva info koondamisele loodavasse SVVK-sse, on kavas SVVK keskkonda luua ka täiendavaid koolitusmaterjale/vahendeid mitmetele olulistele sihtrühmadele nagu poliitikakujundajad, karjäärispetsialistid/õpetajad ning tööandjad. Koolitusmaterjalide/vahendite täpsem maht, formaat ja sisu otsustatakse materjalide/vahendite väljatöötamise käigus konsulteerides ka valdkondlike koostööpartneritega. Eelkõige on kavas välja töötada interaktiivseid õppevahendeid, sh veebiloengud, olemasolevaid õppematerjale toetavad temaatilised videoklipid jms. Käesoleva tegevuse raames on kavas luua ka interaktiine tööriist teadlikkuse suurendamiseks palgalõhe teemal, mida on kavas laiemalt levitada võrdse palga 8 teavitustegevuste raames aastal 2023. 2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Infomaterjalide sisu tellitakse soolise võrdõiguslikkuse ja täiskasvanuõppe ekspertidelt hanke korras. Lisaks tellitakse hanke korras valitud sisu tõlge vene keelde. Infovahendite väljatöötamiseks korraldab Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond vastavad hanked. 2.2.2. Sihtrühmad Poliitikakujundajad, karjäärispetsialistid/õpetajad, tööandjad ning laiem avalikkus. 2.2.3. Saavutatavad tulemused Loodud on interaktiivsed koolitusmaterjalid/vahendid poliitikakujundajatele, karjäärispetsialistidele/õpetajatele ja tööandjatele, mis aitavad tõsta nimetatud sihtrühmade teadlikkust, kuidas oma ametialases tegevuses soolist ebavõrdsust tekitavaid ja taasloovaid käitumismustreid ja praktikaid ära tunda ning vältida ning omandada teadmisi ja oskuseid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Välja on töötatud palgalõhe teemal teadlikkust suurendav tööriist. Valminud materjalid/vahendid tehakse kättesaadavaks SVVK kaudu. 2.3. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE MONITOORINGU LÄBIVIIMINE NING ARTIKLITE KOOSTAMINE Monitooring on temaatiliselt laiahaardeline kvantitatiivuuring, mis annab väärtuslikku informatsiooni soolise võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsusega seonduvate erinevate aspektide, sh inimeste arvamuste, stereotüüpide, hoiakute ja käitumispraktikate kohta Eesti ühiskonnas. Elanikkonna arvamused ja hoiakud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsusega seotud küsimustes mõjutavad olulisel määral nende võimalusi, valikuid ja käitumist nii haridusvalikute tegemisel kui hiljem tööturul. Seega on paremini sihitatud ja tulemuslikuma poliitika kujundamiseks vaja teada, mida inimesed arvavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta mh sellistel teemadel nagu perekond, töö ja pereelu ühitamine, võrdsed võimalused tööelus, poliitikas, hariduses ja ühiskonnas laiemalt. Lisaks elanikkonnauuringu tulemusi tutvustavale raportile koostatakse monitooringu tulemuste põhjal ka artiklid, eesmärgiga asetada uuringu tulemused kasutajate jaoks laiemasse teoreetilisse ja praktilisse konteksti. 2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Uuringu ja artiklid tellib Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond hanke korras vastavalt uurimusasutus(t)elt ja valdkonna ekspertidelt. 2.3.2. Sihtrühmad Tulemuste levitamise sihtrühmaks on eelkõige poliitikakujundajad, poliitikate mõjude hindajad, teadlased/uurijad, üliõpilased, õpilased, ajakirjanikud ja laiem avalikkus. 2.3.3. Saavutatavad tulemused Valminud on soolise võrdõiguslikkuse monitooringu uuringuraport ja selle põhjal koostatud artiklid, mis avalikustatakse elektrooniliselt SVVK-s. Sarnased monitooringud viidi läbi ka 2003., 2005., 2009., 2014. ning 2016. aastal. Monitooringute tegemise regulaarsus võimaldab uuringute tulemusi võrdlevalt analüüsida ning välja tuua aja jooksul toimunud muutusi. Praegu valitsevate hoiakute mõistmine aitab kavandada 9 edasisi riiklikke tegevusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Lisaks kasutatakse saadud infot erinevate teadlikkuse tõstmise ning hoiakute muutmisele suunatud tegevuste elluviimisel nii käesoleva projekti raames kui ka pärast projektitegevuste lõppemist. 2.4. TEAVITUSTEGEVUSED SVVK NING SISU TUTVUSTAMISEKS Selleks, et SVVK oma eesmärki soolise võrdõiguslikkuse teadlikkuse tõstmisel piisavalt tõhusalt täidaks, on oluline tagada SVVK piisav nähtavus. Eeltoodust johtuvalt on projekti raames kavas mitmeid SVVK nähtavust parandavaid tegevusi. Lisaks laiemale avalikkusele suunatud avakonverentsile 2021. a lõpus ja soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ning projekti raames välja töötatud koolitusmaterjale/vahendeid tutvustavale konverentsile, on kavas mitu väiksemat projekti ja selle tulemusi, sh SVVK-i tutvustavad üritust projekti kestel. Viimased on eelkõige suunatud konkreetsete tegevustega seotud sihtrühmadele ja/või koostööpartneritele. Lisaks on 2022. a lõppu ja 2023. a algusesse kavandatud ka üks vähemalt 3 kuud kestev meediakampaania, mis on suunatud laiemale avalikkusele ning mille raames kasutatakse ära nii juba projekti raames loodud kui ka eraldi kampaania tarbeks (SVVK tutvustamiseks) loodavad teavitusmaterjalid/vahendid. Meediakampaania peamine fookus saab olema siht- ja sidusrühmade teadlikkuse ja SVVK nähtavuse suurendamine läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite, kuid detailsem kontseptsioon (läbivad sõnumid, visuaal, tutvustustegevused, kasutatavad meediakanalid jne) töötatakse välja pärast SVVK avalikustamist. SVVK nähtavuse ning edaspidise kasutatavuse suurendamiseks kavandatakse teha jooksvalt koostööd ka erinevate soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonnas tegutsevate koostööpartneritega. 2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Keskne roll nii teavitusürituste kui jooksvate teavitustegevuste läbiviimisel on Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonnal. Meediakampaania läbiviimiseks (sh 1-2- minutilise SVVK tutvustava videoklipi loomiseks) korraldab võrdsuspoliitikate osakond hanke sobiva kommunikatsiooniettevõtte leidmiseks. 2.4.2. Sihtrühmad Tööandjad, töötajad, õpetajad, õppejõud, karjäärispetsialistid, õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, ministeeriumite ja nende allasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikud (poliitikakujundajad), kodanikuühiskonna organisatsioonid, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid, ajakirjanikud jne. 2.4.3. Saavutatavad tulemused SVVK ning projekti tutvustatavate tegevuste abil suureneb projekti sihtrühmade teadlikkus nii SVVK-st ja projekti raames loodud soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetavatest õppematerjalidest/vahenditest kui teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse temaatikast laiemalt. Paraneb nii avalikkuse kui konkreetsete sihtrühm liikmete jaoks soolise võrdõiguslikkust puudutavate materjalide kättesaadavus. Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija ja lõppkuupäev (organisatsioon ja/või ekspert) SVVK loomine: sisu, sh sisu toetava 04/2020 - 02/2023 Tegevuste ettevalmistust ja kommunikatsiooni, kodulehe ja tõlgete läbiviimist koordineerib väljatöötamine võrdsuspoliitikate osakond (VPO), tegevused viib ellu hanke teel valitud lepingupartnerid Uute koolitusmaterjalide/vahendide väljatöötamine 09/2021 - 02/2023 Tegevuste ettevalmistust ja poliitikakujundajatele, läbiviimist koordineerib 10 karjäärispetsialistidele/õpetajatele ning (VPO), tegevused viib ellu tööandjatele hanke teel valitud lepingupartnerid Kaks koostöökohtumist Kildeniga 05/2020 - 11/2021 Tegevuse valmistab ette ja viib läbi VPO SVVK avakonverents 12/2021 Tegevuste ettevalmistust ja läbiviimist koordineerib (VPO) Võrdse palga teemalise interaktiivse tööriista 10/2022-02/2023 Tegevuse ettevalmistust ja väljatöötamine läbiviimist koordineerib (VPO), tegevuse viib ellu hanke teel valitud lepingupartner Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu, 01/2021-01/2023 Tegevuste ettevalmistust ja uuringuraporti ja artiklite väljatöötamine läbiviimist koordineerib ANSO SVVK tutvustamisele suunatud meediakampaania 06/2022 - 02/2023 Tegevuse ettevalmistust ja ettevalmistus ja läbiviimine läbiviimist koordineerib (VPO), tegevuse viib ellu hanke teel valitud lepingupartner Erinevad (väiksemamahulised/kitsamale 09/2022 - 02/2023 Tegevused valmistab ette sihtrühmale suunatud) SVVK ja loodud ja viib läbi VPO materjalide/vahendite tutvustamistegevused Konverents soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 11/2022 Tegevuse valmistab ette ja tulemuste ning projekti raames loodud SVVK ja viib läbi VPO välja töötatud materjalide tutvustamiseks 11 3. Indikaatorid Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2021) (2023) Tulemusindikaator SVVK külastajate arv 2 aasta jooksul 0 60 000 Tuginedes kavandatud (Outcome pärast SVVK loomist tegevustele tutvustatakse indicator) SVVK laiemale avalikkusele 2021. a lõpus. Sellest johtuvalt peaks ka sihttaseme hindamine toimuma 2023 aasta lõpus. Väljundindikaator SVVK on loodud - jah (Output indicator) 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule X jah ei Erinevate tegevuste ja projektide raames koostatud/loodud materjalid, videod ja koolitused, mis on edaspidi kergesti leitavad ning kõigile igal ajal kättesaadavad SVVK kodulehelt, aitavad soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust tõsta ka väiksemates ja/või vähem arenenud piirkondades elavate inimeste hulgas. Teadlikkuse suurenemine, mh soolistest stereotüüpidest ning nende piiravast mõjust haridus ning tööelu valikutele, aitab kaasa ka väiksemates ja/või vähem arenenud piirkondades elavate inimeste töö, hariduse, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste paranemisele. Mõju keskkonnahoiule X jah ei SVVK loomise tulemusel suureneb soolist võrdõiguslikkuse edendamist puudutavate (õppe)materjalide ja –vahendite kättesaadavus veebis, millest johtuvalt väheneb omakord vajadus trükitud (õppe)vahendite järele. Lisaks on suurem osa projekti raames loodavatest uutest materjalidest/vahenditest eelkõige interaktiivse suunitlusega, kuivõrd projekti eesmärgiks on parendada veebipõhiseid (ise)õppevõimalusi. Projekti raames loodavate meenete ja läbiviidavate ürituste raames eelistatakse võimalusel erinevaid keskkonnasõbralikke lahendusi. Mõju infoühiskonna edenemisele X jah ei SVVK koondab elektrooniliselt kättesaadava soolist võrdõiguslikkust puudutava info ühte kohta ning SVVK teavitustegevuste raames püütakse sihtrühmi suunata suurendama enesetäiendamisel ning info hankimisel kasutama senisest enam veebipõhiseid lahendusi, mis on kättesaadavad SVVK kodulehel. Projekti raames luuakse juurde ka täiesti uusi interaktiivseid õppematerjale/vahendeid, mis samuti SVVK kodulehel kõigile huvilistele kättesaadavaks tehakse. Mõju kodanikuühiskonna arengule X jah ei SVVK loomisega luuakse paremad võimalused soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks ning seeläbi ka paremad eeldused kodanikele oma õiguste eest seismiseks. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele3 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)4 X jah ei Projekti kõik tegevused panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Võrdne kohtlemine x jah ei SVVK loomisega suurenevad erinevate sihtrühmade võimalused soolise võrdõiguslikkuse alase 3 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 4 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. teadlikkuse suurendamiseks. Suurenenud teadlikkus aitab kaasa töö, hariduse, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste paranemisele ning seda hoolimata isiku rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumusest või seksuaalsest sättumusest. SVVK kodulehe loomisel jälgitakse WCAG 2.0 ligipääsetavuse nõudeid, samuti avalikustatakse osad materjalid vene keeles, et suurendada venekeelse elanikkonna ligipääsetavust infole. Projekti raames elluviidavate avalike ürituste puhul arvestatakse, et oleks tagatud ligipääs üritusele ka liikumispuudega isikutele. 5. Projekti jätkusuutlikkus Kuivõrd SVVK-s esitatav informatsioon ja selle kaudu kättesaadavaks tehtavad töövahendid toetavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Heaolu arengukava 2020-2023 erinevate sidusrühmade poolset rakendamist ning aitavad kaasa ka laiema avalikkuse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõusule, mis omakorda toetavad Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse edendamise alaste ülesannete täitmist, hakkab SVVK asuma Sotsiaalministeeriumi serveris. SVVK ülalpidamiseks ning edasiarendamiseks (siinkohal on mõeldud nii IT-alast tugiteenust kui sisu jooksvale täiendamisele minevaid vahendeid) nähakse ette vajalikud vahendid projekti lõpule järgnevatel aastatel juba riigieelarvest. Sisu edasise täiendamise eest hakkab vastutama Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond. Kõik projekti raames väljatöötatud materjalid/õppevahendid hakkavad olema avalikkusele kättesaadavad SVVK-s. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles A Virtual Competence Centre of Gender Equality will offer a one-stop-shop to raise awareness of different target groups and stakeholders essential for promoting gender equality in the society, and to provide selected stakeholders, such as state and local government level policymakers, teachers/career counselors and employers with a necessary know-how. In addition to gender equality related research and data, the competence centre will make available online trainings. By making available innovative user-friendly tools to enable web-based independent studying, the Virtual Competence Centre of Gender Equality contributes to the provision of flexible, continuous and thereby sustainable awareness raising of gender equality. Project activities shall include:  The creation of an online interactive gender equality database for Estonia;  Creating and offering online training courses on gender equality for teachers/career counselors, policy makers and employers;  Creating online tool for awareness-raising on gender stereotypes that are contributing to gender pay gap;  Carrying out a representative survey on attitudes towards gender equality in 2021 in Estonia;  Publishing high-quality discussion articles based on the data from the survey. 14 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE Hanke/hangete venimine/läbikukkumine 1 2 2 Tegevused on ajakavasse kavandatud sellise ajavaruga, et takistused hankemenetluse või lepingu täitmise raames ei mõjuta kokkuvõttes projekti tegevuste edukust/mõju. Kavandatud tegevused osutuvad 1 2 2 Eelarve koostamisel on arvestatud võimalusega kallimaks, kui eelarves kavandatud vajadusel eelarveridade vahel vahendite ümbertõstmiseks ning vajadusel ka mõne tegevuse algselt kavandatud sisu kohendamiseks (näiteks meediakampaania saab vajadusel kitsamalt fokusseerida, tõlkeid väiksemas mahus tellida jne). Tegevuste jaoks heal tasemel soolise 3 2 6 Tegevuste ettevalmistamise faasis võrdõiguslikkuse alase kompetentsiga kaardistatakse võimalikult suur hulk eksperte ekspertide mitteleidmine/hõivatus ning tegevuse kavandamiseks on arvestatud vajalikul ajahetkel piisav ajavahemik, et tegevuse elluviimisel on ajakava võimalik sobitada ekspertide ajakavaga. Tegevuste tulemus (SVVK keskkond, 3 2 6 Enne tegevuste elluviimist kaardistab VPO loodavad materjalid/vahendid) sobivus olemasolevad sarnased materjalid/vahendid sihtrühmale ning kus võimalik, proovib hankida tagasisidet seni loodud materjalide/vahendite kasutatavusele ja/või võimalikele puudustele, mida uute materjalide/vahendite väljatöötamisel arvestada. Tegevuste elluviimise raames teeb VPO tihedat koostööd lepingupartneritega ning vajadusel konsulteerib valdkondlike partner- organisatsioonidega, et tagada parim võimalik tulemus. SVVK ebapiisav nähtavus/külastatavus 3 3 9 Projekti tulemusindikaator on 100 000 külastust 3 aastat pärast SVVK avalikustamist. Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine kõnetab vaid teatud osa avalikkusest. Selleks, et eesmärk täidetud saaks on projekti koostamisel pööratud suurt tähelepanu nii jooksvate teavitustegevuste kavandamisele kui ka eraldi meediakampaania kavandamisele 2021. a SVVK tutvustamiseks. SVVK nähtavuse suurendamiseks on kavas järgnevad tegevused:  Tegevuste kavandamisel pööratakse suurt tähelepanu mitte ainult sisule, vaid ka vormile (et SVVK ning loodavad infomaterjalid/vahendid oleks võimalikult kasutajasõbralikud, arvestaks sihtrühmade käitumiseelistusi ning kutsuks lugema/kasutama).  Projekti raames on kavandatud kaasata kommunikatsiooniekspert tegevustesse juba SVVK loomisel ning pärast SVVK valmimist on kavas eraldi tegevusena ka sotsiaalmeediakeskne kampaania, mille raames luuakse erinevaid tööriistu (tutvustavaid klippe jne), et tõmmata SVVK-le suuremat tähelepanu.  Olulisel kohal on koostöö partnerorganisatsioonidega, et loodav SVVK leiaks oma koha soolist võrdõiguslikkust puudutava info otsimisel/kasutamisel. 16 Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne). B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid. C. Projekti juhtimisalased riskid. D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid. E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1–4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1–4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1–2 = väheoluline risk 3–6 = madal risk 7–11 = tingimuslik risk 12–16 = kriitiline risk 17 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerlusleping Sotsiaalkaitseministri 04.08.2022 käskkirja nr 105 „Sotsiaalministri 26. märtsi 2020. aasta käskkirja nr 36 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus" taotluse rahuldamise otsus" muutmine“ Lisa 3 Projekti " Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus " toetuse rahuldamise otsuse tingimused 1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed 1.1. Toetuse andmise eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomise eesmärk on koondada seni erinevatel kodulehtedel olev valdkondlik info ühte kohta, et aidata kaasa nii avalikkuse kui konkreetsete siht- ja sidusrühmade teadlikkuse tõusule soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele ühiskonnas. 1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on: Indikaator Nimetus Sihttase (2023) Tulemusindikaator SVVK (Võrdsuskeskuse) külastajate arv 60 000 2 aasta jooksul pärast SVVK loomist Väljundiindikaator SVVK on loodud jah 2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused 2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.5 järgib käesolevate tingimuste punkti 2.1.4 alla mitte kuuluvatel juhtudel organisatsioonisisest hankekorda erisusega, et võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, vähemalt alates sellest, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem; 2.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 2.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja 2 ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja: 2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja; 2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõpetamist. 2.3. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama projekti raames välja töötatud naiste tugikeskuste kvaliteedijuhise, tervishoiutöötajate varajase märkamise töövahendi kättesaadavuse sihtgruppidele ja vabatahtlike süsteemi toimimise vähemalt kolme aasta jooksul peale projekti lõppu. 2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. 3. Toetuse saaja ja partneri õigused 3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega; 4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 3 4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. 4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 5. Projekti abikõlblikud otsekulud 5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3. Riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud; 5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 5.2.6 toetuse saaja või projekti partneri poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 4 5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu; 5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt. 6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 6.3.1 raamatupidamine; 6.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 6.3.3 juriidiline nõustamine; 6.3.4 vara haldamine; 6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 6.3.6 muu abistav töö. 6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 6.4.5 ruumide rendikulud; 6.4.6 valveteenuse kulud; 6.4.7 maamaks; 6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 6.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel. 7. Mitteabikõlblikud kulud 7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 5 7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum; 7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 8. Toetuse maksmine 8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 8.3. Väljamakse taotlus ehk kuludokumentide nimekiri esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 8.4.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 8.4.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 8.4.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 8.4.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 8.6.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 8.6.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8.6.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.6.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 8.6.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 8.6.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.6.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 6 8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. 9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates. 9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu. 9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 9.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 9.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 9.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 9.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 9.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 9.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 9.5.7 hinnang partnerluse toimimisele; 9.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine 10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7 10.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 10.4 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 10.5 Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile. 10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 11.1. Rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 12. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras. 13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor 8 pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus.

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →