MINISTRI MÄÄRUS
16.08.2022 nr 65
Eriarsti lähtetoetus
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse eriarsti lähtetoetuse määramise tingimusi ning lähtetoetuse
taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korda.
§ 2. Lähtetoetuse määramise tingimused
(1) Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes:
1) vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele
ja
2) on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates.
(2) Kui tervishoiuteenused tuleb tagada konkreetses piirkonnas, võib toetust taotleda ka
eriarst, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusele.
§ 3. Lähtetoetuse taotlemine
(1) Lähtetoetust saama õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium)
kirjaliku taotluse.
(2) Taotluses tuleb märkida:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number;
2) omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise aasta, kui see on asjakohane;
3) taotleja tervishoiutöötaja registreerimiskood;
4) eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev(ad);
5) taotleja nõusolek saada kolmandatelt isikutelt andmeid ministeeriumile lähtetoetuse
taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks;
6) taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest
keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub
otsuse elektroonilise kättetoimetamisega;
7) toetuse maksmise vajalikkuse selgitus juhul, kui eriarst ei ole residentuuri lõpetanud või
taotluse esitamisel on residentuuri lõpetamisest möödunud rohkem kui viis aastat.
(3) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastav arst
peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule märkima taotluses:
1) taotleja tööandja(te) nime, aadressi ja kontaktandmed;
2) taotleja töökoha(d) ja töökoormuse töökohal.
2
(4) Peremeditsiini erialal perearsti nimistu alusel perearstina tegutsev arst peab lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule märkima taotluses taotleja tööandja(te) nime,
aadressi ja kontaktandmed või füüsilisest isikust ettevõtja registrikoodi.
(5) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) residentuuri lõputunnistuse koopia, kui see on asjakohane;
2) taotleja tööandja(te) kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi,
töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud
erialal töötava taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud perearsti nimistu alusel
perearstina tegutseva taotleja puhul;
3) perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument,
millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev.
(6) Eriarstiabi eriala omandamise järel emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva
arsti ja ajateenistuskohustust täitma kutsutud kaitseväekohustuslasest arsti õigus taotleda
lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise või
ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra. Taotlusele tuleb lisada taotlemise õiguse pikenemist
tõendavate dokumentide koopiad.
§ 4. Lähtetoetuse määramine ja maksmine
(1) Ministeerium kontrollib taotleja vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele
ning taotluses esitatud andmete õigsust. Ministeeriumil on õigus vajaduse korral nõuda
taotlejalt täiendavaid andmeid, dokumente ja selgitusi.
(2) Ministeerium otsustab lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise ning
maksab lähtetoetuse taotluses märgitud arsti pangakontole hiljemalt tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 542 lõikes 2 sätestatud tähtajaks.
(3) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541
lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina tööle või tegutsema asumise kuupäev ning arsti
kohustus tagastada talle välja makstud lähtetoetus, kui arsti pidev töötamine või tegutsemine
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel lõpeb enne
viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest, välja arvatud tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 542 lõigetes 5 ja 6 sätestatud lähtetoetuse tagastamist välistavatel asjaoludel.
(4) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse arsti kohustus teavitada ministeeriumi:
1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel
eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise lõppemisest enne viie aasta möödumist
lähtetoetuse saamisest ning töötamise või tegutsemise lõppemise põhjusest;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel
eriarstina töötamise staaži katkemisest rohkem kui kolmeks kuuks korraga viieaastase
perioodi kestel lähtetoetuse saamisest;
3) arsti viibimisest emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel või ajateenistuskohustuse
täitmisel, millega kaasneb eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise peatumine ja arsti
töötamise või tegutsemise kohustuse pikenemine nimetatud aja võrra;
4) töökoha ja töökoormuse muutustest;
5) nimistuga perearst teeninduspiirkonna või tegevuskoha muutustest.
(5) Ministeerium keeldub lähtetoetuse andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele;
2) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid.
3
(6) Ministeerium teeb lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse
taotlejale teatavaks kahe kuu jooksul vastavalt taotluses märgitud valikule väljastusteatega
tähtkirjaga või elektrooniliselt taotluses märgitud e-posti aadressil.
§ 5. Lähtetoetuse summa
(1) Lähtetoetust makstakse kahekordses määras tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 541 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavale eriarstile.
(2) Lähtetoetust makstakse kolmekordses määras tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 541 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavale eriarstile.
§ 6. Lähtetoetuse tagasinõudmine
(1) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle välja makstud lähtetoetuse
proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel lõpeb enne
viie aasta möödumist toetuse saamisest arvates.
(2) Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti emapuhkusel,
isapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise ja ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti
töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine
loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal ning juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina
töötamine või tegutsemine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4
sätestatud tingimustel ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.
(3) Lähtetoetuse saaja peab ministeeriumi nõudel võimaldama kontrollida lähtetoetuse
tagastamise aluseks olevaid asjaolusid ja tutvuda dokumentidega ning esitama selgitusi.
(4) Lähtetoetuse tagasinõudmiseks esitab ministeerium arstile lähtetoetuse tagasimaksmise
teatise.
(5) Lähtetoetus tuleb tagasi maksta lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates
kuni kolme aasta jooksul igal aastal vähemalt ühe kolmandiku suuruses osas
tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Ministeeriumi nõusolekul on võimalik
toetust tagasi maksta teistsugustel tingimustel.
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määrus nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise
ja tagasinõudmise kord” tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Eriarsti lähtetoetus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel.
Määrus kehtestatakse terviktekstina. Vajadus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse (TTKS) 30. juunil 2022. a jõustunud muudatusest, millega täiendati TTKS § 542 lõike 7
alusel antud volitusnormi. Varem eriarsti lähtetoetuse temaatikat käsitlenud sotsiaalministri
26. augusti 2013. a määrus nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja
tagasinõudmise kord“ (edaspidi vana määrus) tunnistatakse kehtetuks. Paljud punktid
määruses on võetud üle vanast määrusest. Osa sätteid tuuakse seaduse tasandilt määruse
tasandile. Lisaks on määruses sisulisi muudatusi.
Olulisim sisuline muudatus tuleneb seaduses antud võimalusest maksta eriarsti lähtetoetust
erinevas summas, täpsemalt kuni kolmes määras. Üks määr on TTKS § 542 lõike 3 alusel
15 000 eurot. Määruses kehtestatakse toetuse suuruse määramise kriteeriumid. Teised
olulised muudatused võimaldavad taotleda lähtetoetust kuni ühe aasta jooksul erialasele tööle
asumisest ja ka hiljem kui viie aasta jooksul eriala omandamisest, kui see on vajalik piirkonnas
teenuse tagamiseks.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialistid Kaily Susi (
[email protected], tel 626 9171) ja Katre Trofimov
(
[email protected], tel 626 9308).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily
Mals (
[email protected], tel 626 9199).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post:
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus kehtestatakse TTKS § 542 lõike 7 alusel.
Määrus koosneb kaheksast paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on seadusest tuleneva
volitusnormi järgi eriarsti lähtetoetuse määramise tingimused ning lähtetoetuse taotlemise,
maksmise ja tagasinõudmise kord. Kuna määruse pealkiri on lühem ega väljenda kogu
määruse sisu, sätestatakse reguleerimisalas täpselt määruse sisu.
Paragrahviga 2 kehtestatakse lähtetoetuse määramise tingimused. Lähtetoetust võib taotleda
eriarst, kes on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates ning
töötab väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku
omavalitsuse üksuseid nimistu alusel tegutseva perearstina või eriarstina koormusega
vähemalt 30 tundi nädalas. Viieaastane kriteerium on määrusesse üle toodud kuni 30.06.2022
kehtinud TTKS § 542 lõikest 1 ning seda praegu ei muudeta. Kui aga tervishoiuteenuseid on
vaja tagada konkreetses piirkonnas, annab määrus võimaluse toetust taotleda ka isikul, kes
on omandanud arsti eriala enam kui viis aastat enne taotluse esitamist. Muudatus laiendab
võimalike lähtetoetuse saajate ringi. Äsja residentuuri lõpetanud arstid soovivad sageli esmalt
suuremas kollektiivis kogemusi omandada ning alles seejärel asuda mujale tööle. Kui ka
varem eriala omandanud arstid saavad vajaduse korral lähtetoetust kasutada, suureneb
võimalus leida suurematest linnadest eemal personali ning pakkuda seal kvaliteetset arstiabi.
Paragrahviga 3 reguleeritakse lähtetoetuse taotlemist.
Lõiked 3, 4 ja 6 on sisuliselt üle võetud vanast määrusest või toodud TTKS-ist määruse
tasandile, tegemata sisulisi muudatusi.
Lõikes 2 loetletakse, mida peab märkima lähtetoetuse avaldusse.
Lõike 2 punktid 1, 4, 5 ja 6 on samad, nagu olid vanas määruses.
Lõike 2 punkti 2 „omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise aasta“ täiendatakse
tekstiosaga „, kui see on asjakohane“. Muudatus on seotud määruse § 2 lõikega 2, mis
võimaldab teatud juhtudel taotleda toetust ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud
üle viie aasta. Kuigi üha enam eriarste on läbinud residentuuri, on ka arste, kelle eriala on
registreeritud töökogemuse põhjal, ning sellisel juhul ei ole residentuuri lõpetamise aasta
märkimine asjakohane.
Lõike 2 punktis 3 asendatakse võrreldes vana määrusega sõnad „tervishoiutöötajana
registreerimise tõendi number“ sõnadega „tervishoiutöötaja registreerimiskood“. Muudatus
tehakse, kuna vastavaid tõendeid enam seoses uue tervishoiukorralduse infosüsteemi
kasutuselevõtuga ei väljastata.
Lõikesse 2 lisanduv punkt 7 on seotud määruse § 2 lõikega 2, mis võimaldab toetust taotleda
ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud üle viie aasta, et tagada tervishoiuteenus
vastavas piirkonnas. Sellisel juhul tuleb taotlusele lisada selgitus toetuse maksmise
vajalikkuse kohta.
Lõikes 5 sätestatakse taotlusele lisatavate dokumentide loetelu.
Punkti 1 „residentuuri lõputunnistuse koopia“ on täiendatud tekstiosaga „, kui see on
asjakohane“. See on seotud määruse § 2 lõikega 2, mis võimaldab teatud juhtudel taotleda
toetust ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud üle viie aasta. Kuigi üha enam
eriarste on läbinud residentuuri, leidub ka arste, kelle eriala on registreeritud töökogemuse
põhjal.
Punktides 2 ja 3 jäetakse võrreldes vana määrusega välja sõnad „füüsilisest isikust
ettevõtjana“. Punkti 2 kohaselt on nõutav tööandja kinnitus, milles kajastub töösuhte algus ja
taotleja töökoormus, punkt 3 nõuab tegutsemise alguse kinnitamist, kui taotlejaks on nimistu
alusel tegutsev perearst. Vanas määruses oli juttu ainult füüsilisest isikust ettevõtjana
tegutsevast perearstist, kuid tegutsemise äriline vorm ei ole siin oluline. Nimistuga tegutseva
perearsti puhul, olenemata sellest, kas ta osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtjana või
muus vormis, ei ole seaduses ette nähtud ajalist töökoormust, vaid määravaks on nimistu
alusel tegutsemine (TTKS § 541 lg-d 3 ja 4). Samal põhjusel jäetakse punktist 3 välja sõnad
„ja taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides“.
Paragrahviga 4 kehtestatakse lähtetoetuse määramise ja maksmise kord.
Sisulisi muudatusi, mis varasemat korda muudaksid, ei tehta.
Paragrahviga 5 kehtestatakse lähtetoetuse summa.
TTKS sätestab, et lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on
tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest piirkonnas. Samuti näeb seadus ette, et
lähtetoetust ei maksta, kui arsti tegevuskoht asub Tallinna või Tartu linnas või nendega
piirnevates kohaliku omavalitsuse üksustes. Lähtetoetuse suurus on selle jõustumisest ehk
2012. aastast alates olnud kõikidele selle saajatele 15 000 eurot. Kuna lähtetoetuselt peetakse
selle väljamaksmisel kinni tulumaks, on toetuse netoväärtus olnud selle saajale 12 000 eurot.
2012. aasta 15 000 eurot on ostujõult praegu ligikaudu 30% madalam ning kiire inflatsiooni
tõttu ostujõud väheneb. Seda enam on oluline kehtestada uued toetuse määrad, et täita
efektiivsemalt lähtetoetuse meetme eesmärki.
Koolitustellimuse suurendamine ega senine lähtetoetus (kuni 15 000 eurot) ei ole andnud
eriarstide leidmisel oodatavat efekti nende väiksemate haiglate (üld- ja kohalikud haiglad) ja
perearstipraksiste puhul, mis asuvad väljapool Tallinna ja Tartuga piirnevaid tõmbekeskusi.
Põhjuseks on siinjuures ühelt poolt noorte arstide vähene motivatsioon alustada tööd nn
väikehaiglas, kus tervishoiuteenuse osutamine ei ole nii atraktiivne (erialade ja osutatavate
teenuste maht on piiratum kui näiteks regionaal- või keskhaiglas), teiselt poolt vähendavad
alustavate erialaspetsialistide huvi soodsad võimalused alustada tööd välisriigis.
Tervishoiutöötajate palgatõus on otseses seoses Eesti Haigekassa eelarve võimalustega.
Seetõttu on vaja kehtestada täiendavaid rahalisi meetmeid, mis lisaksid alustavatele noortele
eriarstidele motivatsiooni asuda tööle piirkondades, kus eriarstide värbamine on praegu
raskendatud. Lähtudes eeltoodust sätestatakse määrusega, et TTKS § 541 lõikes 3 nimetatud
tingimustele vastavale eriarstile makstakse lähtetoetust kahekordses määras.
Peremeditsiini eriala omandanud arstide järele on Eestis vajadus aga veelgi suurem ja seda
sõltumata piirkonnast. Perearstide keskmine vanus on 55,5 aastat[1] ning 2021. aasta andmete
järgi on 940 registreeritud perearstist 26% vanuses 65+ ja 19% vanuses 60–64[2].
Peremeditsiini eriala õppimine residentuuris kestab neli aastat ja lisaks nõuab nimistuga
perearsti töö valimine noortelt inimeselt suuremat motivatsiooni. Vähem oluline ei ole ka
asjaolu, et perearstil on suurem vastutus, sest ta peab töötama konkreetse nimistuga, mis ei
ole enam lihtsalt palgatöö, vaid eeldab ka sideme loomist kogukonnaga. Seetõttu sätestatakse
määruses, et TTKS § 543 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale peremeditsiini eriala
omandanud eriarstile makstakse lähtetoetust kolmekordses määras.
Paragrahviga 6 reguleeritakse lähtetoetuse tagasinõudmist. Võrreldes kehtiva korraga
muudatusi ei tehta.
Paragrahviga 7 tunnistatakse vana määrus kehtetuks.
Paragrahv 8 sätestab määruse rakendumise aja tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a, kui jõustus
vastav TTKS-i muudatus.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
1
THT004: Tervishoiutöötajate keskmine vanus soo ja ameti järgi -
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT004.px/
2
THT002: Tervishoiutöötajad soo, vanuse ja ameti järgi -
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT002.px
Määruse mõjusid on hinnatud seaduseelnõu 533SE seletuskirjas.
5. Vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määrusega muudetakse eriarsti lähtetoetust TTKS-i alusel, mis seab toetuse määraks 15 000
eurot. Kui varem on lähtetoetust makstud kõigile taotlejatele samas summas ehk 15 000 eurot,
siis nüüd võimaldab TTKS toetuse maksmist kuni kolmekordses määras ehk kuni 45 000 eurot.
Kavandatav määrus tõstab lähtetoetuse sõltuvalt arsti erialast kas 30 000 või 45 000 euroni.
Eeldame, et toetuse tõstmine soodustab Tallinnast ja Tartust eemal asuvatesse
piirkondadesse tööle asumist ning taotlejate arv suureneb aasta-aastalt, sh käesoleval aastal.
Lähtetoetuse jaoks on eraldatud eelarves 150 000 eurot (arvestuslik kulu) kümnele arstile.
2022. aastal on toetus välja makstud seni neljale inimesele, kogusummas 60 000 eurot.
Planeeritud täiendava kuue toetuse väljamaksmise puhul uute määradega, mis jõustuvad
tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a, on keskmise aastakulu proportsiooni alusel ülekulu 2022. a
eelarvest hinnanguliselt 22 500 eurot toetuse kohta ehk 135 000 eurot aasta kohta. See teeb
2022. aasta koguvajaduseks 285 000 eurot.
Eelarves on 2023. aastal ja järgnevatel aastatel 150 000 eurot (arvestuslik kulu). Arvestuse
aluste muutumise tõttu oleme rahandusministeeriumile nii arvestuslike kulude kui RES
lisataotluse osas saatnud lähtetoetuse vajadused. Lähtetoetuste nõudluse kasv tingib
täiendavate vahendite vajaduse riigieelarvest. 2023. aastal on lisavajadus prognooside
kohaselt 600 000 eurot, 2024. aastal 787 500 eurot ning 2025. ja 2026. aastal 975 000 eurot.
2022. aasta 15.augustiks pole laekunud ühtegi apteekrite lähtetoetuse (arvestuslik kulu)
taotlust, mille tõttu prognoosime 2022. aasta lõpuks minimaalselt 135 000 eurot apteekrite
lähtetoetuse eelarve jääki, mida saab arvestada 2022. aasta arstide lähtetoetuse ülekulu
(maksimaalselt 135 000 eurot) katteks.
2023-2026. aasta arstide lähtetoetuse lisavahendid taotleme RES2023-2026 protsessis.
Otseseid tulusid muudatustega ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2022.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti
Perearstide Seltsile ja Eesti Arstide Liidule. Rahandusministeerium edastas e-kirja teel seoses
riigieelarve protsessiga märkused, millega osaliselt arvestati. Rohkem märkusi eelnõu kohta
ei esitatud.